Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-3/1173 |
Registreeritud | 14.03.2025 |
Sünkroonitud | 17.03.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium |
Vastutaja | Ahti Kuningas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU 12.03.2025
MÄÄRUS
[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]
Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma
kvaliteedihindamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse täiskasvanute koolituse seaduse § 129 lõike 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise
(edaspidi kvaliteedihindamine) tingimused ja kord.
(2) Eesti hariduse infosüsteemi kantud täienduskoolitusasutus taotleb kvaliteedihindamist vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 129.
(3) Õppekavarühmade loetelu, milles kvaliteedihindamist läbi viiakse, esitatakse käesoleva määruse lisana.
§ 2. Täienduskoolitusasutuse õppekavarühmas õppe läbiviimise kvaliteedile esitatavad
nõuded
(1) Kvaliteedihindamise käigus hinnatakse õppekavarühmas õppe läbiviimiseks vajalike
ressursside piisavust, täiskasvanute koolitajate nõuetele vastavust, õppija õppimise toetamist ja tagasisidestamist, õppekavade ja õppetöö vastavust täiskasvanute koolituse seadusele, täienduskoolituse standardile ja käesoleva paragrahvi lõikele 2.
(2) Õppekavarühmas õppe läbiviimiseks kvaliteedinõuded on täidetud, kui
täienduskoolitusasutus on tõendanud, et: 1) tal on piisavad finants-, personali- ning õppekeskkonna ressursid, sealhulgas õppevahendid, õpperuumid või tehnoloogilised lahendused, mis võimaldavad kvaliteetse ja jätkusuutliku õppe
läbiviimist; 2) täiskasvanute koolitajatel on õppekava läbiviimiseks vajalikud erialased ja täiskasvanute
koolitaja oskused ja teadmised; 3) täiskasvanute koolitajate kompetentside arendamine toimub regulaarselt ja süsteemselt; 4) õppekavad vastavad täiskasvanute koolituse seadusele, täienduskoolituse standardile ja
teistele asjakohastele õigusaktidele; 5) õppekavad on aja- ja asjakohased, sidusad ja terviklikud;
6) õppekavad vastavad tööturu või ühiskonna vajadustele; 7) õppekavade arendamine toimub tõenduspõhiselt ja sidusrühmi kaasates; 8) tagatud on õppija õppimise toetamine ja tagasisidestamine. Asutus rakendab süsteemset
tagasiside kogumist, analüüsib ning kasutab seda õppekavade ja õppetöö parendamiseks; 9) ta arvestab õppijate vajadustega ning soodustab kaasaegsete õpetamismeetodite ja -vahendite
kasutamist.
2
§ 3. Õppekavarühma kvaliteedihindamise korraldus
(1) Kvaliteedihindamist korraldab Haridus- ja Noorteameti koosseisu kuuluv täienduskoolituse hindamise ülesandeid täitev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi HAKA).
(2) Täiskasvanute koolituse seaduse § 1210 lõike 1 alusel moodustatud hindamisnõukogu
kehtestab kvaliteedihindamise hindamisjuhised ja metoodika (edaspidi hindamisjuhend) tuginedes täiskasvanute koolituse seadusele, käesolevas määruses toodud hindamiskriteeriumidele, õppe kvaliteedinõuetele ning võtab vastu kvaliteedihindamise
otsused.
§ 4. Kvaliteedihindamise taotlemine
(1) Täienduskoolitusasutus taotleb kvaliteedihindamist Eesti hariduse infosüsteemis.
(2) Täienduskoolitusasutus koostab kvaliteedihindamiseks hindamisnõukogu kehtestatud vormil eneseanalüüsiaruande ning lisab selle hindamistaotlusele koos hindamisjuhendis nõutud
tõenditega. § 5. Kvaliteedihindamine
(1) Kvaliteedihindamine koosneb täienduskoolitusasutuse eneseanalüüsist ja
hindamiskomisjoni koostatud hindamisaruandest. (2) HAKA moodustab õppekavarühma kvaliteedihindamiseks vähemalt kaheliikmelise
hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjoni liige on kompetentne täienduskoolituse ja selle kvaliteedi tagamise ekspert, kes on oma tegevuses sõltumatu.
(3) Hindamiskomisjon hindab õppekavarühma kvaliteeti täiskasvanute koolituse seaduse, selle alusel antud õigusaktide ja hindamisjuhendi alusel ning koostab hindamisaruande.
Hindamiskomisjon esitab hindamisaruande hindamisnõukogule.
(4) Hindamisnõukogul on õigus nõuda täienduskoolitusasutuselt täiendavate dokumentide esitamist.
§ 6. Kvaliteedihindamise otsus
(1) Hindamisnõukogu teeb hindamisotsuse täienduskoolitusasutuse eneseanalüüsiaruande, hindamisaruande ning hindamisnõukogu taotlusel esitatud dokumentide alusel.
(2) Hindamisnõukogu teeb hindamisotsuse kuue kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.
(3) Hindamisnõukogu teeb kvaliteedihindamisel positiivse või negatiivse otsuse vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 1210 lõikele 3.
(4) Andmed täienduskoolituse hindamisnõukogu positiivsete otsuste kohta avalikustatakse Eesti hariduse infosüsteemis.
§ 7. Hindamisnõukogu otsuse peale vaide esitamine
Täienduskoolitusasutusel on õigus esitada hindamisnõukogu otsuse peale vaie HAKA kehtestatud korras.
§ 8. Määruse jõustumine
3
Määrus jõustub 2025. aasta 1. aprillil.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler
Lisa: Täienduskoolituse õppekavarühmad, milles kvaliteedihindamist läbi viiakse
4
Lisa
KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega
„Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma
kvaliteedihindamise tingimused ja kord“
Täienduskoolituse õppekavarühmad, milles kvaliteedihindamist läbi viiakse
Õppekavarühmad
Kirja- ja arvutusoskus
Isikuareng
Kasvatusteadus
Koolieelikute õpetajate koolitus
Klassiõpetaja koolitus
Aineõpetajate koolitus
Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine
Moe-, sise- ja tööstusdisain
Kujutav kunst ja kunstiteadus
Käsitöö
Muusika ja esituskunstid
Usundiõpetus ja usuteadus
Ajalugu ja arheoloogia
Filosoofia ja eetika
Keeleõpe
Kirjandus ja lingvistika
Majandusteadus
Poliitikateadus ja kodanikuõpetus
Psühholoogia
Sotsioloogia ja kulturoloogia
Ajakirjandus
Raamatukogundus, teave, arhiivindus
Majandusarvestus ja maksundus
Rahandus, pangandus, ja kindlustus
Juhtimine ja haldus
Turundus ja reklaam
Sekretäri- ja kontoritöö
Hulgi- ja jaekaubandus
Tööoskused
Õigus
Bioloogia
Biokeemia
Keskkonnateadused
Looduskeskkond ja elusloodus
Keemia
Maateadus
Füüsika
Matemaatika
5
Statistika
Arvutikasutus
Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus
Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs
Keemiatehnoloogia ja -protsessid
Keskkonnakaitsetehnoloogia
Elektrienergia ja energeetika
Elektroonika ja automaatika
Mehaanika ja metallitöö
Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika
Toiduainete töötlemine
Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit)
Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine
Kaevandamine ja rikastamine
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Ehitus ja tsiviilrajatised
Põllundus ja loomakasvatus
Aiandus
Metsandus
Kalandus
Veterinaaria
Hambaravi
Meditsiin
Õendus ja ämmaemandus
Meditsiinidiagnostika ja ravi- tehnoloogia
Teraapia ja taastusravi
Farmaatsia
Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine
Lastehoid ja teenused noortele
Sotsiaaltöö ja nõustamine
Koduteenindus
Juuksuritöö ja iluteenindus
Majutamine ja toitlustamine
Sport
Reisimine, turism ja vaba aja veetmine
Prügi ja heitvete käsitlemine
Töötervishoid ja-kaitse
Sõjandus ja riigikaitse
Vara- ja isikukaitse
Transporditeenused
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Kooskõlastamiseks:
Ministeeriumid
14.03.2025 nr 8-2/25/1226
Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu
esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse
„Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise tingimused ja kord“. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 7 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas
minister
Lisa:
1. Eelnõu 2. Seletuskiri
Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet, Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur, SA Kutsekoda, Eesti
Vabaharidusliit, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Töötukassa
Annaliisa Toom
735 4074 [email protected]
1
Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse
„Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise tingimused ja kord“
eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Käesolev määruse eelnõu on koostatud täiskasvanute koolituse seaduse § 12⁹ rakendamiseks.
1. aprillil 2025 jõustub täiskasvanute koolituse seaduse muudatus, mis võimaldab
täienduskoolitusasutustel pakkuda mikrokvalifikatsiooniõpet. Selle õiguse saamiseks peab täienduskoolitusasutus (välja arvatud õppeõigusega kõrgkoolid või kutseõppeasutused) olema positiivselt läbinud õppekavarühma kvaliteedihindamise. Kvaliteedihindamise positiivne
läbimine on mikrokvalifikatsiooni õppe läbiviimiseks tegevusloa saamise eeltingimus.
Määruse eesmärk on kehtestada kvaliteedihindamise tingimused ja kord . Määruse lisas kehtestatakse õppekavarühmade loetelu, milles on võimalik kvaliteedihindamist taotleda ja
milles kvaliteedihindamist läbi viiakse.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna täiskasvanuhariduse valdkonna peaekspert Annaliisa Toom
([email protected]; 735 4074), kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna juhataja Margus Haidak ([email protected]; 7350 151), täiskasvanuhariduse valdkonna juht Ena Drenkhan ([email protected]; 7350 110) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna
õigusnõunik Kristel Siimula-Saar ([email protected]; 7350 638).
Eelnõu väljatöötamisse oli kaasatud Haridus- ja Noorteameti koosseisu kuuluv Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala, milleks on täienduskoolitusasutuse
õppekavarühma kvaliteedihindamise tingimuste ja korra kehtestamine (lõige 1). Õppekavarühma kvaliteedihindamine on kohustuslik täienduskoolitusasutustele, kes soovivad pakkuda mikrokvalifikatsiooniõpet, kuna see on vajalik tegevusloa taotlemiseks.
Kvaliteedihindamine on vajalik, et hinnata täienduskoolitusasutuse suutlikkust ja võimekust korraldada kvaliteetseid täienduskoolitusi. Eratäienduskoolitusasutustele on
mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumine eelkõige võimalus, mitte kohustus. Kui teistes Euroopa riikides pakuvad mikrokvalifikatsioone peamiselt kõrgkoolid, siis Eestis on täienduskoolitusasutuste võrgustik laiem ning mitmed neist suudavad pakkuda head ja
paindlikku õpet. See muudatus laiendab mikrokvalifikatsioonide pakkujate ringi ning avardab õppimisvõimalusi nii õppijatele kui ka tellijatele.
Kuid oluline on tagada, et mikrokvalifikatsiooniõpe, mis on osa täienduskoolitusest, kuid mahukam (alates 5 ainepunktist ehk 173 akadeemilist tundi) ja terviklikum, toimuks vaid
nendes asutustes, mis on tõendanud oma vastavust kehtestatud kvaliteedinõuetele. Ühtsete aluste kehtestamine kvaliteedihindamiseks on oluline, et tagada hindamise vastavus
täiskasvanute koolituse seaduse eesmärkidele. Tingimusteks on kriteeriumid ja nõuded, mille alusel hinnatakse täienduskoolituse kvaliteeti õppekavarühmas. Kord kirjeldab hindamisprotsessi põhietappe, sealhulgas taotluse esitamist, hindamise läbiviimist ja otsuse
tegemist.
2
Eelnõu § 1 lg 2 peavad kvaliteedihindamist taotlevad asutused olema kantud Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS), st esitanud majandustegevusteate täienduskoolituste korraldamise kohta või saanud tegevusloa. EHISes teate esitamisega kaasneb kohustus järgida
täiskasvanute koolituse seadusega kehtestatud nõudeid. Seega on asutusel olemas vajalik dokumentatsioon (õppekavad, osalejate tagasiside ja muud kvaliteedi tagamise tõendid) ja
täienduskoolituste läbiviimise kogemus. See aga loob aluse õppekavarühma kvaliteedi hindamiseks, et asutus oleks valmis pakkuma mikrokvalifikatsiooniõpet vastavalt kehtestatud standarditele. Mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks on kvaliteedihindamine kohustuslik
täienduskoolitusasutustele või neile formaalõppeasutustele, kellel puudub õppekavagrupis või – rühmas õppe läbiviimise õigus. Õppekavarühma kvaliteedihindamine on eeltingimuseks
vastava tegevusloa saamisel vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 12⁹. Eelnõu § 1 lg 3 kohaselt esitatakse määruse lisas loetelu õppekavarühmadest, milles
kvaliteedihindamist läbi viiakse. See tähendab, et üksnes nendes õppekavarühmades on võimalik kvaliteedihindamist taotleda. Õppekavarühmad põhinevad haridus- ja
koolitusvaldkondade rahvusvahelisel hariduse liigitusel ISCED-F 2013.
Paragrahvis 2 määratletakse täienduskoolituse kvaliteedi tagamise põhinõuded, mis tagavad õppekavarühma kvaliteedihindamise vastavuse kehtestatud õigusaktidele ja kvaliteedi
standarditele.
Eelnõu § 2 lõikes 1 nähakse ette, mida õppekavarühma kvaliteedihindamisel hinnatakse. Hindamise käigus analüüsitakse, kas õppekavarühm vastab õigusaktide nõuetele ning
kvaliteedistandarditele, hinnates erinevaid komponente, mis on vajalikud tõhusa õppe korraldamiseks. Kvaliteedihindamine keskendub eri ressurssidele, hinnates, kas täienduskoolitusasutusel on vajalikud finantsid, õppevahendid, keskkond ja muud toetavad
tegurid kvaliteetse õppe tagamiseks. Samuti hinnatakse täiskasvanute koolitajate kompetentside olemasolu, et veenduda, kas nad vastavad täiskasvanute koolituse seaduses kehtestatud
nõuetele ja kas nad arendavad oma pädevusi vastavalt muutuvatele nõudmistele ja õppijate vajadustele. Hindamises pööratakse tähelepanu ka sellele, kuidas täienduskoolitusasutus toetab õppijate arengut õppeprotsessis, sealhulgas õpieesmärkide määratlemisele, individuaalsele
juhendamisele ja regulaarsele tagasiside andmisele. Samuti hinnatakse õppekavade ja õppetöö vastavust täiskasvanute koolituse seadusele ning täienduskoolituse standardile. Õpe peab
vastama ka määruses kehtestatud kvaliteedikriteeriumidele ning hindamisnõukogu kehtestatud hindamisjuhendi nõuetele, mis määratleb hindamise metoodika ja juhised.
Eelnõu § 2 lõikes 2 määratletakse, millistele nõuetele peab täienduskoolitusasutus vastama, et
tema õppe kvaliteet saaks positiivse hinnangu. Täienduskoolitusasutus peab tõendama, et tal on piisavalt ressursse (§ 2 lg 2 p 1). Kvaliteetse õppe läbiviimiseks peavad täienduskoolitusasutusel olema piisavad rahalised, personali- ja õppekeskkonna ressursid,
sealhulgas õppevahendid, õpperuumid ja tehnoloogilised lahendused, mis on hästi hooldatud ja otstarbekohaselt kasutatavad. Ressursside kasutamine peab olema jätkusuutlik ja
eesmärgipärane, et õpe oleks pidev ja katkematu.
Kvaliteedi tagamise oluline osa on täiskasvanute koolitajate kompetentsus ja
professionaalne areng (§ 2 lg 2 p-d 2 ja 3). Vastavalt uuenenud täiskasvanute koolituse seadusele peavad täiskasvanute koolitajatel olema vajalikud kompetentsid (teadmised ja
oskused), et nad suudaksid tõhusalt viia läbi täiskasvanutele mõeldud koolitusi. Need teadmised ja oskused peaksid hõlmama mitte ainult spetsiifilisi erialaseid teadmisi, vaid ka
koolitamisoskusi, mis arvestavad täiskasvanute õppimise eripäradega. Täiskasvanud õppijad toovad koolitusele oma elukogemused ja motivatsiooni, mistõttu on oluline, et koolitajad
3
suudaksid pakkuda õppetöös paindlikkust ja kohandada õpiväljundid vastavalt iga õppija vajadustele. Kompetentse saab tagada erineval viisil: formaalhariduse, täienduskoolituse, kutsesüsteemi või töökogemuse kaudu. Tõenditeks võivad olla: bakalaureuse- või
magistrikraad andragoogikas või kutseõpetaja erialal, mikrokraad täiskasvanute koolitamise alal, täiskasvanute koolitaja või kutseõpetaja kutsetunnistus, kõrgkooli või ülikooli õppejõu
atesteerimise tõendid, koolitaja koolituse tunnistus(ed), muud täiskasvanute koolitamise valdkonnas omandatud kvalifikatsioonid või kompetentsust tõendavad dokumendid. Samuti saab kompetentse tagada töökogemuse kaudu. See mitmekesine lähenemine tagab, et koolitajad
saavad valida endale sobivaima viisi oma teadmiste ja oskuste arendamiseks. Koolitajate kompetentse hindab täienduskoolitusasutus.
Täiskasvanute koolitamise eripärad ja pidevad muutused tööturul, tehnoloogias ja õpikeskkonnas nõuavad koolitajatelt pidevat professionaalset arengut. Selleks on oluline tagada koolitajatele võimalused osaleda täiendkoolitustes ja arendusprogrammides, mis aitavad neil oma oskusi ja teadmisi ajakohastada. Koolitajate pidev areng aitab neil järgida muutuvate
olude, tehnoloogia arengute ja tööturu nõudmistega seotud arengusuundi, mis omakorda tagab koolitustel osalejatele parima võimaliku õpikogemuse.
Õppekavad peavad vastama õigusaktidele ja kvaliteedinõuetele (§ 2 lg 2 p 4) on koolituse
kvaliteedi tagamisel samuti määrava tähtsusega. Oluline on, et õppekavad oleksid kooskõlas täiskasvanute koolituse seaduse ja täienduskoolituse standardi nõuetega, mis määravad
kindlaks õppekavade koostamise ja rakendamise põhimõtted. Kui õppekaval on puutumus teiste asjakohaste õigusaktidega, siis tuleb ka nendega arvestada.
Õppekavad ei tohiks olla vaid formaalsed dokumendid, vaid nad peavad olema ka ajakohased, asjakohased, terviklikud ja sidusad (§ 2 lg 2 p 5). Vastavalt täienduskoolituse standardile
peavad õppekavas õpiväljundid, õppe sisu ja hindamismetoodika olema kooskõlas ning see kõik peab moodustama loogilise ja läbimõeldud tervikliku süsteemi, kus iga komponent toetab
teisi. Regulaarne õppekavade läbivaatamine ja ajakohastamine on vajalik, et need püsiksid relevantsed ja vastaksid teadusuuringutele, muutuvatele valdkonnatingimustele ja tööturu nõudmistele (§ 2 lg 2 p-d 6-7).
Õppija õppimise toetamine ja tagasisidestamine (§ 2 lg 2 p-d 8 ja 9) on samuti kvaliteetse
õppe oluline osa. Õppijatele tuleb tagada pidev tugi, sh regulaarne ja konstruktiivne tagasiside ning vajadusel individuaalne juhendamine. Õppeprotsess peab olema kohandatud õppijate
vajadustele ja soodustama õpiväljundite saavutamist.
Paragrahv 3 sätestab õppekavarühma kvaliteedihindamise korraldusliku raamistiku, sealhulgas hindamise läbiviimise eest vastutava asutuse ja hindamisprotsessi põhimõtted. Korraldus on kooskõlas täiskasvanute koolituse seadusega, tagades läbipaistva
kvaliteedihindamise protsessi.
Eelnõu § 3 lg 1 sätestab, et õppekavarühma kvaliteedihindamist korraldab Haridus- ja Noorteameti (Harno) koosseisu kuuluv Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi HAKA).
Harno põhimääruse järgi on HAKA Harno koosseisus kuuluv iseseisev ja sõltumatu üksus, mille üks põhiülesanne on täienduskoolituse hindamine. Hindamise korraldamise määramise
aluseks on HAKA spetsialiseerumine hariduse kvaliteedi hindamisele, mis tagab hindamise professionaalsuse ja erapooletuse. HAKA ülesanne on tagada hindamisprotsessi planeerimine ja läbiviimine vastavalt kehtestatud kvaliteedinõuetele.
Täienduskoolituse valdkonnas on HAKA hindamisi, sealhulgas õppekavarühma
kvaliteedihindamist, varasemalt edukalt piloteerinud, olles seeläbi kehtestatava hindamise
4
eelkäijaks. Hindamise korraldamise eest vastutav asutus tagab hindamisprotsessi läbipaistvuse ja objektiivsuse, järgides kehtestatud nõudeid ja arvestades piloteerimisel saadud kogemust, et kõik hindamised viiakse läbi kooskõlas seaduse, määruse ja muude dokumentidega.
Eelnõu § 3 lg 2 näeb ette, et HAKA moodustab õppekavarühma kvaliteedihindamiseks
hindamisnõukogu vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 12¹⁰ lõikele 1. Hindamisnõukogu ülesandeks on kehtestada õppekavarühma kvaliteedihindamise juhised ja metoodika, lähtudes
määruses endas sätestatud hindamiskriteeriumidest ja õppe kvaliteedinõuetest ning täiskasvanute koolituse seadusest. Määruses nimetatakse hindamisjuhiseid ja – metoodikat edaspidi hindamisjuhendiks, mis on siduv dokument, millele kõik hindamisprotsessi
osapooled peavad tuginema. Hindamisjuhend määratleb aspektid, mida hindamise käigus tuleb arvesse võtta, ja tagab kvaliteedi objektiivse, põhjaliku ja tõhusa hindamise. Metoodika
kirjeldab hindamisprotsessi, nähes ette hindamise etapid, kasutatavad tööriistad ja protseduurid. Selge hindamisjuhis ja metoodilised põhimõtted aitavad tagada, et hindamine toimub süsteemselt, läbipaistvalt ja kooskõlas kehtestatud nõuetega.
Hindamisnõukogu teeb ka lõpliku hindamisotsuse. Hindamisnõukogu otsused põhinevad hindamisprotsessi tulemustel, tagades tõenduspõhise ja järjepideva lähenemise õppekavarühmade kvaliteedi hindamisel. Hindamisnõukogu ülesanded hõlmavad kogu
protsessi – alates juhiste ja metoodika väljatöötamisest kuni lõplike otsuste vastuvõtmiseni.
Paragrahv 4 reguleerib õppekavarühma kvaliteedihindamise taotlemise protsessi, sealhulgas taotluse esitamise keskkonna, nõutavad dokumendid ja taotleja kohustused. Regulatsioon loob
alused kvaliteedihindamise algatamiseks ning tagab, et hindamisprotsess tugineb piisavatele andmetele ja tõenditele.
Eelnõu § 4 lg 1 sätestab, et õppekavarühma kvaliteedihindamise taotlus esitatakse EHISes. Selline nõue aitab ühtlustada ja tsentraliseerida taotlusprotsessi, võimaldades andmete tõhusat
haldamist ning tagades läbipaistvuse.
Eelnõu § 4 lg 2 paneb taotlejale kohustuse esitada hindamistaotluse juurde eneseanalüüsiaruanne ning muud hindamisjuhendis nõutud tõendid.
Eneseanalüüsiaruande vormi kehtestab hindamisnõukogu, milles täienduskoolitusasutus
analüüsib ja esitleb oma võimekust täienduskoolituste läbiviimiseks vastavas õppekavarühmas. Eneseanalüüs võimaldab hindamisprotsessi osapooltel hinnata, kas asutus vastab kehtestatud
kvaliteedinõuetele. See on oluline dokument, mis annab põhjaliku ülevaate asutuse tugevustest, nõrkustest ja arenguvõimalustest konkreetse õppekavarühma lõikes.
Nõutavateks tõenditeks võivad olla viited konkreetsetele dokumentidele, andmetele ja protsessidele, mis kinnitavad asutuse võimekust täienduskoolituste läbiviimiseks. Näiteks
võivad need hõlmata õppekavasid, osalejate tagasisidet, koolitajate kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, kvaliteedijuhtimise süsteemide kirjeldusi jms. Tõendid aitavad hindamisnõukogul
hinnata taotleja vastavust õppe kvaliteedinõuetele. Kõik esitatud tõendusmaterjalid peavad olema selgelt dokumenteeritud, et tõendada asutuse vastavust kehtestatud õppe kvaliteedinõuetele. Täienduskoolitusasutus saab nende kaudu näidata oma valmisolekut
kvaliteedi tagamiseks, sidusrühmade kaasamiseks ning tööturu või ühiskonna vajaduste arvestamiseks.
Paragrahv 5 sätestab õppekavarühma kvaliteedihindamise protsessi, sealhulgas hindamise
etapid, hindamiskomisjoni moodustamise ja selle ülesanded.
5
Eelnõu § 5 lg 1 järgi koosneb õppekavarühma kvaliteedihindamine kahest põhikomponendist: täienduskoolitusasutuse koostatud eneseanalüüsist ja ekspertide koostatud hindamisaruandest. Kvaliteedihindamise protsess algab eneseanalüüsiga, mille käigus täienduskoolitusasutus
hindab ise oma tegevust. See etapp võimaldab asutusel analüüsida oma tugevusi ja nõrkusi. Sellele järgnev sõltumatute ekspertide hinnang tagab objektiivse ja erapooletu analüüsi asutuse
esitatud andmete ja kvaliteedinõuetele vastavuse kohta.
Eelnõu § 5 lg 2 kohaselt moodustab HAKA õppekavarühma kvaliteedihindamiseks vähemalt kaheliikmelise hindamiskomisjoni. Komisjon peab tagama erapooletu hindamisprotsessi.
Vähemalt kaheliikmeline koosseis võimaldab arutada ja kaaluda erinevaid vaatenurki, mis
vähendab ühe liikme subjektiivsete arvamuste mõju. See loob tasakaalu ja võimaldab jõuda konsensuslikele otsustele. Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema kompetentsed täienduskoolituse ning selle kvaliteedi tagamise eksperdid, kellel on vastavad teadmised,
oskused ja kogemused. Ekspertide mitmekesised taustad, sealhulgas haridusasutustest, ettevõtetest või teadusasutustest, kindlustavad laiapindse lähenemise hindamisele.
Lisaks on oluline, et hindamiskomisjoni liikmed oleksid oma tegevuses sõltumatud. See
tähendab, et nad ei tohi olla seotud hinnatava täienduskoolitusasutusega, et välistada huvide konflikt ja tagada objektiivne hindamisprotsess.
Eelnõu § 5 lg 3 reguleerib hindamiskomisjoni rolli. Hindamiskomisjoni ülesandeks on hinnata õppe kvaliteeti õppekavarühmas, tuginedes täiskasvanute koolituse seadusele, selle alusel antud
õigusaktidele ning hindamisjuhendis toodud juhistele ja metoodikale. Hindamiskomisjoni töö keskmes on taotleja poolt esitatud dokumentide põhjalik analüüs. Hindamiskomisjoni töö
tulemusena valmib hindamisaruanne, mille komisjon esitab hindamisnõukogule. Hindamisaruanne sisaldab nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid hinnanguid, mille alusel hindamisnõukogu saab otsuse tegemiseks vajaliku objektiivse sisendi.
Eelnõu § 5 lõikes 4 antakse hindamisnõukogule õigus nõuda asutuselt täiendavaid dokumente.
Täiendavad dokumendid võimaldavad saada terviklikuma, põhjalikuma ja objektiivsema ülevaate asutuse tegevusest, mille alusel saab teha adekvaatsemaid otsuseid. See aitab vältida
poolikute või eksitavate andmete mõju hindamise tulemustele. Täiendavateks dokumentideks, tõenditeks võivad olla mahukad läbiviidud õppekavad koos hindamisega, väljaantud tunnistuste ja tõendite näidised jne. See võib olla hindamisekspertidele vajalik, et analüüsida, kuidas
õppekava tegelikult rakendatakse, millised hindamismeetodid on kasutusel ja kuidas õppijate arengut mõõdetakse. Tunnistuste näidised annavad aimu, kas ja kuidas õppijad saavutavad
seatud õpiväljundid.
Paragrahvis 6 reguleeritakse kvaliteedihindamise otsuse tegemise protseduur.
Eelnõu § 6 lg 1 täpsustab hindamisnõukogu rolli ja vastutust õppekavarühma kvaliteedihindamise otsuse tegemisel. Hindamisnõukogu ülesanne on teha hindamisotsus, mis põhineb mitmekülgsel ja süstemaatilisel analüüsil, võttes aluseks järgmised põhiallikad:
täienduskoolitusasutuse eneseanalüüsiaruanne, hindamiskomisjoni koostatud hindamisaruanne ja täiendavad dokumendid. Hindamisnõukogu võib kaaluda otsuse tegemisel ka kõiki muid
taotleja esitatud täiendavaid dokumente, mis võivad hõlmata näiteks õppeprotsessi analüüse, õppijate ja sidusrühmade tagasisidet, koolitajate kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente ning muid tõendusmaterjale. Need dokumendid aitavad kinnitada eneseanalüüsis ja
hindamisaruandes toodud järeldusi ning annavad põhjalikuma pildi asutuse õppe kvaliteedist. Hindamisnõukogu koondab kõik eelpool nimetatud allikad ning analüüsib neid terviklikult, et
teha otsus õppekavarühma kvaliteedinõuetele vastavuse kohta.
6
Eelnõu § 6 lg 2 kohaselt on hindamisnõukogu kohustatud tegema hindamisotsuse kuue kuu jooksul alates hindamistaotluse esitamisest. Oluline on märkida, et kuue kuu tähtaeg on
maksimaalne, mis tähendab, et hindamisotsus võib teha ka varem, kui hindamisprotsess on lõpetatud.
Eelnõu § 6 lg 3 näeb ette, et hindamisnõukogu teeb kas positiivse või negatiivse otsuse
tuginedes täiskasvanute koolituse seaduse § 1210 lõikes 3 sätestatule. Eelnõu § 6 lg 4 kohaselt avalikustatakse andmed täienduskoolituse hindamisnõukogu
positiivsed otsused EHISes. Sellega tagatakse nii koolitusasutustele, õppijatele kui ka teistele huvitatud osapooltele teave hindamistulemuste kohta. Otsuste avalikustamine EHISes aitab
kaasa koolituse kvaliteedi läbipaistvale jälgimisele ja üldise usaldusväärsuse tõstmisele. Paragrahvis 7 nähakse ette, et asutus, kui ta ei ole rahul hindamisnõukogu otsusega, võib
esitada vaide. Vaide lahendamise korra kehtestab HAKA täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt.
Paragrahvis 8 reguleeritakse määruse jõustumise aeg, milleks on 1. aprill 2025, mil jõustuvad täiskasvanute koolituse seaduse muudatused .
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul on puutumus Euroopa Liidu õiguse ja poliitikaga, edendades hariduse kvaliteeti. Euroopa Liidu Nõukogu võttis 16. juunil 2022 vastu soovituse „Euroopa lähenemine
mikrokvalifikatsioonidele elukestva õppe ja tööhõive jaoks“. Selle soovituse eesmärk on luua ühine raamistik mikrokvalifikatsioonide kujundamiseks ja kasutamiseks liikmesriikides,
võimaldades õppijatel omandada spetsiifilisi teadmisi, oskusi ja kompetentse, mis on üha olulisemad muutuvas tööturul. Soovituse peamised aspektid hõlmavad mikrokvalifikatsioonide ühiseid määratlusi, läbipaistvust ja ülekantavust, elukestvat õpet ja tööhõivet ning kvaliteedi
tagamist. Soovitus rõhutab kvaliteedi tagamise mehhanismide olulisust, et tagada mikrokvalifikatsioonide tunnustamine ja hindamine erinevates sektorites ja riikides.
4. Määruse mõjud
Määruse jõustumisega kaasnevaid mõjusid on hinnatud täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (465 SE) seletuskirjas.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad
tulud
Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud on hinnatud täiskasvanute
koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (465 SE) seletuskirjas.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele. Arvamuse avaldamiseks saadetakse eelnõu Haridus- ja Noorteametile, sh Eesti Hariduse
Kvaliteediagentuurile, SA Kutsekojale, Eesti Vabaharidusliidule, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioonile ANDRAS, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidule,
7
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule ja Eesti Töötukassale.
Margus Haidak kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna juhataja
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/25-0266 - Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.03.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0fc7f4ae-439b-4abb-a9d7-05d9516bb8a6 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0fc7f4ae-439b-4abb-a9d7-05d9516bb8a6?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main