Vastus terviseministri määruste muutmisvajaduste selgitamisele

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Sotsiaalministeerium

Teie: 09.02.2025 nr 1.2-5/384-1

Meie: 14.03.2025 nr 2-1/100-2

Vastus terviseministri määruste

muutmisvajaduste selgitamisele

Täname Sotisaalministeeriumi kaasamast terviseministri määruste muutmisvajaduste

väljaselgitamistele. Meie jaoks on väga oluline, et terviseministri määruse nr 53 „Tervise

infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ (edaspidi määrus nr 53) ja

nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus

nr 56) muudatused toetaksid suuremat andmetöötluse, sealhulgas andmevahetuse

digitaliseeritust.

Nende määruste muutmine on seotud ka projektiga „Töötervishoiu tervisekontrolli

tervisedeklaratsioonide, tervisetõendite ja otsuste digitaliseerimine“ tähtajaga detsember 2025.

Peame Siseministeeriumis (edaspidi SiM) seda projekti väga oluliseks eelkõige meie

valitsemisala eriteenistujate tervise kontrollides, et võimaldada erinevate tervisetõendite

ristkasutust ja digitaalselt esitamise võimalust. Eriteenistujate tervisetõendite digitaliseerimine

ja ühtlustamine puudutab lisaks SiM-i valitsemisala asutustele kindlasti ka vanglaid. Samuti

isikuid, kellel on kehtiv tervisetõend ja kes on samal ajal vabatahtlikud päästjad, vabatahtlikud

merepäästjad, abipolitseinikud, abidemineerijad vms.

Arvestades Eesti demograaflist olukorda, ametiasutuste probleeme vabade ameti- ja töökohtade

täitmisel ning viimaste aastate kriise, on väga oluline, et nii päästeteenistujate kui politseinike

tervisetõendid oleksid ühtlustatud ja digitaliseeritud. Kuna tervisetõendite digitaliseerimine ja

ühtlustamine tähendab lihtsamat tervisekontrollide korraldust ning seda, et tervisetõendid

liiguvad ühest infosüsteemist teise automaatselt, tähendab see, et andmeid ei pea käsitsi

RPPA/SAP-i kandma, samuti ei pea käima kahes tervisekontrollis, mis omakorda vabastab

asutuste jaoks olulisel määral ressurssi nii inimeste kui ka raha näol, mida saab kasutada muude

oluliste ülesannete täitmiseks. Lisaks tööaja kokkuhoiule tähendaks tõendite digitaliseerimine

ja andmevahetuse parandamine ametiasutustele ka olulist rahalist kokkuhoidu. Arvestades

tänapäeva tehnoloogilisi võimalusi on ebamõistlik, et eriteenistujate tervisetõendid liiguvad

siiani paberil ja eriteenistujad peavad põhjendamatult läbima kaks tervisekontrolli.

Käesoleval ajal näiteks Päästeamet aktsepteerib vabatahtliku päästja ja abidemineerija puhul

mootorsõidukijuhi, relvaomaniku, päästeteenistuja, tegevväelase, politseiametniku,

vanglateenistuse ametniku, vabatahtliku merepäästja või abipolitseiniku tervisetõendeid.

Tervise infosüsteemist on nende tõendite otsuseid üle X-tee võimalik pärida ainult

mootorsõidukijuhi tõendi puhul. Teised formaadid koostatakse kas paberil või ei kajastu tõendi

otsus päritaval kujul tervise infosüsteemis. Andmevahetuse aspekt on oluline ka näiteks SiMi

ja Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatavas „Koduohutuse tegevuskava“ -

2 (2)

keskendutakse koduste kukkumiste ennetamisele esmajoones andmevahetuse parandamisega

operatiivteenistuste (sh kiirabi) ja kohalike omavalitsuste ning haiglate ja perearstide vahel.

Erinevate tervisetõendite formaatide ühtlustamine ja viimine digitaalsel kujul tervise

infosüsteemi ning tõendite otsuste õigustatud osapooltele kättesaadavaks tegemine ühtse X-tee

teenuse kaudu lihtsustaks oluliselt vabatahtlike (nt abipolitseinik, vabatahtlik päästja,

abidemineerija) värbamise protsessi. Oluliselt väheneks halduskoormus ka jooksvalt

vabatahtlike nõuetele vastavuse kontrollimisel - kaoks vajadus liigutada terviseandmeid selleks

mittesobivaid kanaleid pidi (nt täismahus tõendite, mitte ainult otsuse osa saatmine e-postiga).

Väheneks ka risk, et tegevustesse kaasatakse inimene, kes tegelikult tervisenõuetele ei vasta (nt

on algselt esitatud tervisetõend mingil põhjusel kehtetuks tunnistatud vms).

Samuti tuleks luua võimalus isikul endal alla laadida talle digitaalselt väljastatud tervisetõend

või tervisekontrolli otsus. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus võimaldab tööandjal

aktsepteerida teise tööandja poolt läbi viidud tervisekontrolli ning selle alusel väljastatud

tõendit või otsust, kui ollakse veendunud ohutegurite kattuvuses. Digitaalne lahendus

võimaldaks inimesel endal esitada teisele tööandjale varasemalt väljastatud tervisekontrolli

otsus, sest praktikas ei rakendata tervisekontrolli otsuste edastamist tööandjate vahel. Ühtlasi

hoiaks see kokku ka töötervishoiuarstide aega, mis kulub sarnaste ohutegurite alusel topelt

tervisekontrollide läbiviimiseks olukordades, kus inimene töötab kahes töökohas ning mõlemal

tööandjal lasub kohustus läbi viia tervisekontroll.

Kaaluda võiks ka, et kõik tervisedeklaratsioonid, mida inimene ise esitab, oleksid digitaalsed

ning kättesaadavad terviseinfosüsteemist tervishoiuteenuse osutajale (juhul, kui inimene ei ole

neile ligipääsu ise piiranud). Praegugi täidetakse mitmeid tervisedeklaratsioone teenuseosutaja

poolt ettesaadetud blanketil, mille tõttu jääb töötervishoiuteenuse puhul väga palju infot

konkreetse teenuse osutaja kätte, mis omakorda teenusepakkuja vahetumise korral loob

võimaluse teenuse osutaja eest osa infot varjata. Seega võimaldaks tervisedeklaratsiooni

täitmine terviseinfosüsteemis inimese enda poolt varasemalt esitatud infol jõuda järgmise

tervishoiuteenuse osutajani.

Ühtlasi leiame, et kõik töötervishoiukontrollis teostatud analüüside ja protseduuride

kajastamine terviseinfosüsteemis peaks olema kohustuslik, sõltumata sellest, et teenuse eest

tasub tööandja. See võimaldaks saada tervikülevaadet inimese tervisest erinevate

tervishoiuteenuse osutajate vaates.

Kokkuvõtvalt soovime, et nii SiMi kui ka meie valitsemisala asutusi kaasataks nimetatud

määruste muutmisse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Aas

varade asekantsler

Kertu Nurmsalu 6125084

[email protected]