Kiri

1

TEGEVUSARUANNE 2024

JA

TEGEVUSKAVA 2025

2

Hea lugeja,

2024. aasta oli sisukas ja tegevuste rohke aasta, mille fookuses olid suuresti Edgar Valteri pärandiga

seonduv ning ettevalmistused Eesti peakülalise rolliks Bologna rahvusvahelisel lasteraamatumessil

2025. aasta kevadel.

Bologna lasteraamatumess (BCBF) on vanim ja suurim lastekirjanduse sündmus, mis toob igal kevadel

kokku tuhanded lasteraamatute autorid ja tegijad üle maailma. Messil on kaks peasuunda – anda

ülevaade lastekirjanduse kultuurilisest mitmekesisusest ja illustratsioonikunsti trendidest ning

arendada valdkondlikku äritegevust, viies kokku autorid, agendid ja kirjastajad. BCBF on eelkõige

pildiraamatute mess, kus fookuses on illustratsioon ja raamatukunstnike looming ning see on avatud

vaid professionaalidele. Lasteraamatute peamist sihtrühma – lapsi ja peresid – sellel üritusel ei kohta.

Eesti on BCBFil osalenud 15 aastat eesmärgiga tutvustada maailmale meie algupärast lastekirjandust

ning luua koostöösuhteid raamatute ilmumiseks välisriikides. Nüüd on käes aeg astuda suurele lavale.

Eesti kui peakülalise programm sisaldab illustratsiooni- ja raamatunäitusi, autorite esinemisi ning

arutelusid ja töötubasid.

Rahvusvahelise koostöö laiendamine oli üks 2024. aasta prioriteetidest. Keskuses avati

illustratsiooninäitus „Millest räägib linn?“, mis valmis 20 Balti riigi ja Poola illustraatori koostöös.

Samuti sündis Eesti ja Hispaania illustraatorite koostööst näitus “Peegeldused”, kus vastastikku

illustreeriti mõlema maa muinasjutte. Sügisel oli aga keskuses avatud meie poolt kureeritud

rahvusvaheline illustratsiooninäitus “Maagiline mets”, kus osales kunstnikke 15 riigist. Soome

lastekirjanduse instituudi eestvõttel toimusid Eesti ja Soome lastekirjanike ja illustraatorite

ühisseminarid, mille eesmärk oli luua autoritele kokkupuutepunkte ühisloomeks. Koostöö oli edukas

ning ilmumas on mitmed raamatud. Samuti viis Soome kirjastus WSOY keskuses läbi oma õpipäevad.

Saksamaal toimus aga koostöös Müncheni Noorteraamatukoguga seminar Saksa kirjastajatele ja

ajakirjanikele ning kohtumine Eesti autoritega. Kõikidel nendel ettevõtmistel on üks siht – aidata

meie autoritel oma loominguga rahvusvahelisel turul lendu tõusta.

2024. aastal jõudis keskusesse Edgar Valteri pärand, mille pärandas Eesti Vabariigile testamendiga

Edgar Valteri pärija Külli Leppik. Vastavalt testaatori tahtele on Edgar Valteri varaliste õiguste ja

autoriõiguste teostaja edaspidi Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Oli Nukitsa konkursi aasta. 17. korda toimunud lugejaküsitlusel hindasid 5-13-aastased lugejad 2022.

ja 2023. aasta jooksul ilmunud sadat algupärast lasteraamatut. Kokku andis Eesti raamatukogudes ja

veebis oma hääle 6707 noort lugejat. Nukitsa auhinna võitsid kirjanik Janno Põldma ja illustraator

Heiki Ernits raamatuga „Leiutajateküla pulmapidu“ kirjastuselt Tammerraamat.

Eesti lastekirjandus on jätkuvalt heas seisus ning lõppenud aastal ilmus rohkelt kvaliteetset laste- ja

noortekirjandust. Keskuse südameasi on viia need raamatud lasteni üle Eesti ning äratada neis

lugemishuvi. Meie parimad partnerid selles töös on rahvaraamatukogud. Kuus aastat tagasi

käivitunud laste lugemisprogramm „Lugemisisu“ on saanud hoogu juurde ning sellega on tänaseks

liitunud üle 200 raamatukogu. Kuuendal hooajal osales programmis pea 10 000 last ja

raamatukogudes korraldati programmi raames üle 2000 teematunni.

Tulemuseni jõudis ka üks mahukas töö - koostöös kirjastusega Avita ilmus lastekirjanike fotomapp,

mis tutvustab nii klassikuid kui ka täna aktiivselt tegutsevaid lastekirjanikke. Kokku on mapis 63 autori

portreefotod.

Suur tänu kõikidele, kes on meie kaasteelisteks lastekirjanduse loomisel ja kirjanduselu korraldamisel.

Triin Soone, keskuse direktor

3

SÜNDMUSED 2024

4.01 - Aasta Rosina auhinna pälvisid Andry Ervald ja Kristel Maamägi raamatuga „Ole sa, kes sa oled. Ettelugemise lood“ ning õpetaja auhinna „Lugejate aasta“ Vivika Vahesalu 8.01 - algas 17. Nukitsa konkurss 10.01 - toimus Maili Liinevi koolitus raamatukoguhoidjatele 26.01 - kuulutati välja arvustusvõistluse Kapsas võitjad 30.01 - Eesti kirjanduse päeva tähistati ülemaailmselt Kadri Hinrikuse raamatu „Taks ja Dogi“ kooslugemisega; avati läti kunstniku Arta Ozola-Jaunarāja raamatuillustratsioonide näitus „Pildilugu“ 26.02 - toimus praktilise loovkirjutamise töötuba õpetajatele koos lastekirjanik Liis Seinaga 5.03 - avati rahvusvaheline illustratsiooninäitus „Millest räägib linn?“ 6.02 - llon Wiklandi nim noore kunstniku preemia võitis Rocca al Mare Kooli õpilane Mirtel Maasikas 9.02 - kuulutati välja 2023. aasta kauneimad lasteraamatud, keskuse eripreemia pälvis Margit Saluste autoriraamat „Illikuku jutustab“ kirjastuselt Koolibri 22.02 - lastejutuvõistluse „Minu esimene raamat“ võitis Liina Vagula käsikiri „Kingitus südamest“ 5.03 - lastekirjanduse aastakoosolek, kuulutati välja möödunud aasta head laste- ja noorteraamatud 14.03 - Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna pälvis Anti Saar raamatuga „Kuidas istuda, kuidas astuda“ 19.03 - pööningul avati Tartu Mänguasjamuuseumi näitus „Raamatust kaissu“ 26.03 - Läti Rahvusraamatukogu 22. lugemispeol tunnustati Eesti lasteraamatuid 2.04 - rahvusvaheline lasteraamatupäev, keskus ja kirjastus Tänapäev kuulutasid välja algupärase noorteromaani võistluse 6.04 - Nukitsa auhinna pälvisid kirjanik Janno Põldma ja illustraator Heiki Ernits 20.04 - Kasahstani Akadeemilises Raamatukogus avati eesti illustraatorite näitus „Sirvime eesti lasteraamatuid V“. 23.04 - Tartu lastekirjanduse auhinna võitis Grethe Rõõm raamatuga „Kaarnapuu” 29.04 - Läti Rahvusraamatukogu lastekirjanduse keskuse korraldatav lugemisprogramm „Laste-, noorte- ja lapsevanemate žürii“ tunnustas nelja eesti autori raamatut 21.05 - Tamperes toimus eesti ja soome laste- ja noortekirjanduse seminar 14.05 - avati Eesti ja Hispaania illustraatorite ühisnäitus „Peegeldused“ 18.05 - Muuseumiöö programm keskuses 16.05 - K. E. Söödi lasteluuleauhinna sai Leelo Tungal luulekoguga „Laste maitse” 29.05-2.06 - HeadRead kirjandusfestivali lasteprogramm keskuses 7.06 - keskus Hiiumaa kirjandusfestivalil, Kärdla Kultuurikeskuses oli illustratsiooninäitus „Piltidega imet tabamas“ 8.06 - kuulutati välja 32. Sten Roosi nimelise muinasjutuvõistluse võitjad 12.07 - Poolas Płocki kunstigaleriis avati koostöös Eesti Suursaatkonnaga Varssavis näitus „Pildi jõud“ 6.08 - Eesti raamatukunstnike näitus „Jutusta mulle muinasjuttu!“ 8.08 - Leedu Rahvusraamatukogus avati lastekirjanduse ja illustratsioonide näitus „Tänapäeva eesti lasteraamatuillustratsioonid” 3.09 - rahvusvaheline illustratsiooninäitus „Maagiline mets“ ja Stuudio 14 nukunäitus „Maagiline mets” 26.08 - kuulutati välja noorte arvustusvõistlus Kapsas; ilmus keskuse ja kirjastus Avita koostöös Eesti lastekirjanike fotomapp 14.09 - keskus osales Kadrioru kirjandustänava festivalil 13.09 - programmi Lugemisisu stardikoolitus; laste ja noorte kirjandusfestivali Luup raames kuulutati välja luulevõistlus „Viieviis“ 21.09 - Edgar Valteri 95. sünniaastapäeva tähistati veebiviktoriiniga 22.09 - praktiline loovkirjutamise töötuba lastekirjanik Liis Seina juhendamisel 9.10 - lastekirjanduse tuur „Tuleme külla!” Läänemaal Oru ja Ridala raamatukogudes, osalesid Tiina Laanem, Jaanus Vaiksoo, Sirly Oder

4

15.10 - Müncheni Noorteraamatukogu avaldas kataloogi „The White Ravens 2024“, valikusse kuuluvad Lille Roometsa noorsooromaan „Mina ja August“ (Hea Lugu 2023) ning Mari Teede „Ingmar ja meri“ (illustreerinud Marja-Liisa Plats, Tänapäev 2023). 18.10 - ettelugemise päeva tähistati traditsioonilise lugemise ja illustreerimise veebiülekandega 21.10 - toimus seminar “Laps kirjanduses 12“ 19.10 - üle-eestiline 4. klasside õpilaste ettelugemise võistluse finaal 16.-22.10 - keskus Frankfurdi raamatumessil 9.11 – keskuse suur perepäev 16.-17.11 – PÖFF Shorts festivalil linastus keskuse ja PÖFFi koostatud laste animafilmide programm 6.11 - keskus kuulutas välja joonistusvõistluse 5–18-aastastele lastele ja noortele tundeelukate teemal 21.11 - IBBY Eesti osakonna sügisõhtul kuulutati välja Paabeli Torni auhinna laureaadid 27.11 - Tallinna Lastekaitse Ühing ja keskus kuulutasid välja Eesti Raamatu Aastale pühendatud esseekonkursi „Rahvas algab raamatust“ võitjad 3.12. - avati Soome illustraatorite jõulu- ja talvepiltide näitus „Jõulumaagia“ ning Nukumuuseumi näitus „Lepatriinude jõulud“ 12.12 - ilmus ajakirja Nukits 30. number

5

ORGANISATSIOONI JUHTIMINE. RESSURSID

Keskuse strateegilisi eesmärke, mõõdikuid, tegevusi ja eelarvet käsitletakse kolme teenusvaldkonna

lõikes: lastekirjanduse arendamine, populariseerimine ning rahvusvahelistumine. Arengueesmärke

sai täidetud kõikides valdkondades. Seoses Eesti peakülalise rolliga Bologna rahvusvahelisel

lasteraamatumessil oli aga suurem rõhk rahvusvahelistumisel ja messi programmi ettevalmistustel.

Samuti tõi töökorraldusse suuri muudatusi Edgar Valteri pärandi üleandmine keskusele. Moodustati

Edgar Valteri pärandi nõukoda koosseisus Airi-Ulrike Lillevälja (jurist autoriõiguste alal), Anne Pikkov

(illustraator, Eesti Kunstiakadeemia õppeprorektor), Asta Trummel (kultuuriministeeriumi

kirjandusnõunik). Nõukoja eesmärk on nõustada keskust pärandiga seotud otsuste tegemisel, teha

ettepanekuid testaatori tahte elluviimiseks ning jälgida pärandi sihtotstarbelist kasutamist.

Nõukoda

Keskuse nõukoda jätkas koosseisus: Kaidi Urmet (Eesti Kirjastuste Liit), Jaanus Vaiksoo (Eesti Kirjanike

Liit), Külli Arand (Eesti Klassiõpetajate Liit), Jaanus Kõuts (Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu

lasteteeninduse toimkond), Anne Pikkov (Eesti Kujundusgraafikute Liit). Nõukoda kogunes 19. juunil,

päevakorras oli keskuse 2023. aasta tegevuste ülevaade, koostöö rahvaraamatukogudega, Edgar

Valteri pärand ja sellega kaasnev ning Bologna 2025. aasta rahvusvahelisel raamatumessil

peakülaliseks olemine.

Personal

2024. aastal töötas keskuses 19 inimest, sama palju oli ka ametikohti. Koondati raamatukogu kogude

spetsialisti ametikoht ning moodustati koostöö koordinaatori ametikoht. Uue ametikoha ülesanne on

keskuse ning haridusasutuste ja rahvaraamatukogude vahelise koostöö korraldamine ja arendamine.

Töötajad osalesid vastavalt võimalustele erialastel koolitustel.

Viidi läbi kõikide töötajate regulaarne tervisekontroll ning töötajatel oli võimalus vaktsineerida gripi

vastu.

Töötajate terviseedendamise kulusid kaeti 80 euro ulatuses kvartalis, aastane summa oli 320 eurot

töötaja kohta. Võimalust kasutas 12 töötajat.

Eelarve

Keskuse 2024. aasta eelarve tulud olid planeeritud 1 041 523,35 eurot, millest 997 523,35 oli toetus

kultuuriministeeriumilt ning omatulu planeeriti 44 000 eurot. Personalikulu oli 520 970 eurot. Riigi

Kinnisvarale haldusteenuse eest tasumiseks eraldati koos käibemaksuga 261 176,35 eurot.

2024. aastal laiendati tasuliste teenuste ja haridusprogrammide valikut ning korrigeeriti hindu, mis

tõi kaasa käibe suurenemise. Planeeritud 44 000 euro asemel teeniti 99 901 eurot. Käibe nii suure

kasvu tõi kaasa asjaolu, et keskus oli mitmete muuseumite vaheliste projektide juhtorganisatsioon.

2024. aastal oli kogude täiendamiseks eelarves 23 000 eurot. See võimaldas teavikuid

komplekteerida nii sisult kui ka eksemplaarsuselt rahuldaval tasemel kuigi viimases kvartalis osteti

6

raamatuid ühe eksemplari kaupa, sest raamatute kõrged hinnad ei võimaldanud enamat. Raamatute

hankimisel on keskuse peamine koostööpartner Rahva Raamat, kes pakub trükiseid kõige soodsama

hinnaga. Vajalikke raamatuid leiti ka Rahvusraamatukogu hoiuraamatukogust. Võõrkeelset kirjandust

hangiti vähesel määral raamatupoodidest Apollo ja Krisostomus.

Sihtotstarbelisi tulusid laekus Eesti Kultuurkapitalilt kokku 8400 eurot järgnevalt:

• Lastekirjanduse tuuri „Tuleme külla!“ esinemistasudeks 1500 eurot; • Nukitsa konkursi auhinnatasudeks 4200 eurot; • Ajakirja Nukits honorarideks 2700 eurot.

Eelarve nappus on takistanud uute ametikohtade loomist ning seetõttu on näiteks

raamatuillustratsiooni uurimisega seotud tegevused olnud minimaalsed.

Keskuse 2025. aasta eelarve on kinnitatud koos käibemaksu kuludega summas 1 036 427 eurot,

millest riigitoetus on 984 427 eurot ning omatulu on planeeritud teenida 50 000 eurot. Omatulu

planeerimisel on aluseks tasuliste püsiteenuste prognoos. Vahendid Riigi Kinnisvara ASile on 206 213

eurot (ilma km-ta), teavikute hankimiseks on 23 000 eurot.

Kogud

Seisuga 31.12.2024 on arvel 69 367 arvestusüksust väärtusega 552 525 eurot, millest 64 248 on

raamatud. Aasta jooksul võeti arvele 2721 arvestusüksust sh 2443 raamatut. Kogusse lisandus 1270

nimetust. 2024. aastal telliti 8 ajalehte ja 22 ajakirja, sh 4 lastekirjanduse ja loovuse alast võõrkeelset

ajakirja. Lasteajakirju oli 4 nimetust.

Keskuse kogud jagunevad laenutuskoguks, kinniskoguks ja illustratsioonikoguks. Arvuliselt jagunevad 69 367 teavikut kogude vahel alljärgnevalt:

• Laenutuskogu 31 596

• Kinniskogu 33 362

• Illustratsioonikogu 4409 Kogudest kustutati 1561 arvestusüksust. Lagunenud ja aegunud trükised saadeti jäätmekäitlusesse.

Korralikke, kuid keskusele mittevajalikke teoseid, anti kooliraamatukogudele ja lasteaedadele ja-

hoidudele ning pakuti külastajatele raamatute vahetuslaadal.

Seisuga 31.12.2024 on illustratsioonikogus 4409 originaalillustratsiooni. Aruandeaastal laenutati

illustratsioonikogust autorinäitusele 2 originaalpilti. Ülle Meistri personaalkogusse jõuti sisestada 244

illustratsiooni. Suurem osa Ülle Meistri töödest on veel kataloogis kirjeldamata. 2024. aastal lisandus

kogusse 841 Edgar Valteri lasteraamatuillustratsiooni, mis ootavad veel e-kataloogi sisestamist.

Keskuse kogud on kirjeldatud e-kataloogis RIKSWEB. Kataloogi külastati aasta jooksul 116 892 korda

(2023 - 31 331), otsingud tehti 11 945 (2023 - 12 363). Vaatamata kataloogi ebamugavale ja kohati

keerulisele kasutajaliidesele on e-kataloogi külastatavus hüppeliselt tõusnud. Samas otsingute arv

näitab langust. Põhjuseks võib olla kataloogi rubriigi “Raamatukogu soovitab” populaarsus.

Jätkus hoidlate temperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse seire. Temperatuur püsis väikeste kõikumistega

normi (18+/-2) piires. Kahjuks on jätkuvalt probleemid niiskusrežiimi (45+/-5) hoidmisega. Niiskuse

kõikumised on hoidlati erinevad ja sõltuvad hoidla asukohast hoones ning välisest ilmastikust.

Õhuniiskus oli normist kõrgem oktoobris, mil see tõusis kuni 60%ni. Õhuniiskuse protsent oli sel ajal

õues 97%. Talvel on probleemiks liigne kuivus (langedes kohati 11%ni). Suvist liigniiskust vähendati

põrandaküttega ning talvist liigkuivust põrandate märgpuhastusega.

7

Hoidlate keskmine temperatuur ja õhuniiskus 2024. aastal:

Hoidla nr 1 3 4 12 13

Temperatuur 22 21 23 19 18

Niiskuse % 42 32 35 47 31

2024. aastal ennistati 26 teavikut.

Hoone haldamine

Keskuse vara haldamise ja hooldustööde eest vastutab Riigi Kinnisvara AS (RKAS). Regulaarselt

hooldati tehnosüsteeme ning likvideeriti tõrked, kiirelt ja kvaliteetselt teostati majas väiksemaid

parandustöid. Suuremaid remonttöid ei teostatud ning suvist kollektiivpuhkust ei rakendatud.

Hoone ligipääsetavuse parendamiseks telliti firmalt Ligipääsuke juurdepääsetavuse audit, mis on

aluseks 2025. aasta remonditööde planeerimisel koostöös RKASega.

Alustati keskuse ekspositsioonide uuendamise ideekorjega.

IKT arendused

Kõik IKTga seotud haldusteenused ja arendused on koostööpartnerite hallata:

• Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT) - infoturbe ja arvutitöökohtade haldusteenus, leping on sõlmitud tsentraalselt läbi kultuuriministeeriumi;

• Deltmar OÜ - raamatukogu info- ja kataloogisüsteemi RIKS haldusteenus; • Telia Eesti AS - interneti ja sideteenused, BUUM ja RIKS serverite haldusteenus; • ID Süsteemide AS - kassasüsteemi Buum haldusteenus; • 1kDigital OÜ - kodulehe ja ELLSA andmebaasi haldusteenus; • Webware OÜ - dokumendihaldussüsteemi Webdesktop haldusteenus.

Alustati Eesti Infoturbestandardi rakendamist ning koostöös RITiga keskuse arvutivõrgu migreerimist.

Mõlemad tegevused jõuavad lõpuni 2025. aasta alguses.

Turundus ja kommunikatsioon

2024. aastal toimus järjepidev info uuendamine turundus- ja kommunikatsioonikanalites ja samuti

kodulehel, et eesti lastekirjanduse alane teave oleks huvilistele paremini kättesaadav. Aasta jooksul

külastati kodulehte 126 384 korral (2023 - 100 923). Huvi keskuse vastu on kasvamas. 2024. aasta

sügisel alustati uue kodulehe loomisega Bologna rahvusvahelise lasteraamatumessi peakülalise

projektile. Leht avaneb 2025. aasta alguses. Leht domeeninimega estonia2025bologna.com on

inglisekeelne ja mõeldud info jagamiseks rahvusvahelisele publikule – kirjastajatele, autoritele,

lastekirjandusega tegelevatele organisatsioonidele ja messikülastajatele. Lisaks on elk.ee/en lehele

lisatud viide, mis suunab huvilised Bologna projekti lehele.

Eesti Lastekirjanduse Andmebaasi ELLSA lehte külastas 2024. aastal 1343 kasutajat. ELLSA

andmebaasi kasutajate arv on kahanenud (2023 – 2592). 2023. aasta suur number tuli teenuse

uudsusest ja aktiivsest turundusest.

Lisaks kodulehele teavitati avalikkust keskuse tegevustest ja teenustest läbi mitmete teiste

kommunikatsiooni- ja turunduskanalite (uudiskiri, sotsiaalmeedia orgaanilised postitused ja ka

8

tasuline reklaam, ajakirjandus, reklaamtrükised, sündmusportaalid jne), et lastekirjanduse alane info

jõuaks veel laiema publikuni.

Jätkunud on keskuse jälgijate arvu suurenemine sotsiaalmeedia kanalites. 2025. aasta jaanuaris

kasvas Facebook 9809 jälgijani (2024 - 8106). Keskuse Instagramil on tänaseks 1734 jälgijat (2024 -

1411). Uudiskirja avaldati 10 korral, tellijaid on 1324.

2024. aastal toimus Facebookis mitmeid otseülekandeid, mis võimaldas huvilistel osaleda keskuse

korraldatud üritustel veebi kaudu. Otseülekanded toimusid lastekirjanduse aastakoosolekust,

seminarist „Laps kirjanduses 12. Tõlkelasteraamat – dialoog või verbaalne luukere?“, Lugemisisu

stardikoolitusest. Samuti toimus laste- ja noortekirjanduse festivali LUUP ajal ettelugemise päevast

taas otseülekanne, kus 15 tuntud näitlejat lugesid ette erinevate maade muinaslugusid ning

raamatukunstnikud illustreerisid samal ajal kuuldut.

Keskuses toimuvaid sündmusi ja näitusi kajastasid jooksvalt kõik suuremad uudisportaalid sh ERRi

kultuuriportaal, Postimehe raamatuportaal, Delfi, Sirp, tuues nii vajalikku tähelepanu lastekirjanduse

valdkonnale. Temaatilisi artikleid avaldati ning keskuses toimunud sündmusi kajastati nii kohalikes

kui ka üleriigilistes ajalehtedes, televisioonis ja raadios.

Jätkus väga hea koostöö mitmete meediapartneritega. Koostöös Lasteekraani noortesaatega Nova

jagasid keskuse loovkirjutamise huviringi noored regulaarselt oma eakaaslastele raamatusoovitusi,

et innustada neid lugema. Ajakirjas Hea Laps jätkus Raamatudoktori rubriik, et anda lugejatele häid

raamatusoovitusi. ERRi kultuuriportaal kandis jätkuvalt üle Facebooki lehel toimunud sündmuste

otseülekandeid. Samuti jätkus tihe koostöö Postimehe raamatuportaali- ja ERRi kultuuriportaaliga,

kus lastekirjanduse uurija Jaanika Palm jagas lugemissoovitusi. Lisaks jätkus keskus lastekirjanduse

tutvustamist Kuku raadio Pärastlõuna saate Raamaturahva rubriigis.

2025. AASTAL ON KAVAS: • värskendada keskuse arengukava aastateks 2024-2027 ja teisi keskuse tegevust reguleerivaid

dokumente; • koolitada töötajaid jooksvalt vastavalt koolitusplaanile; • rakendada E-ITS ning viia lõpuni arvutivõrgu migreerimine; • tagada IKT teenuste sujuv haldus ja järjepidev hooldus koostöös partneritega; • tagada keskuse hoone järjepidev hooldus ja korrashoid koostöös Riigi Kinnisvara ASiga; • alustada keskuse ekspositsioonide uuendamist ning planeerida sellega seotud

suuremahulised remonttööd; • ühtlustada juurdepääsu sisekommunikatsiooni vahenditele ning koolitada töötajaid nende

kasutamisel; • tegeleda Edgar Valteri pärandi varade ja autoriõigustega.

9

TEENUSVALDKOND: LASTEKIRJANDUSE ARENDAMINE

Keskuse roll on aidata kaasa eesti laste- ja noortekirjanduse igakülgsele arengule ning seista hea selle

eest, et valdkond oleks väärtustatud ja hinnatud. Selleks korraldame loomekonkursse täiskasvanutele

ja noortele. Tunnustame ja tutvustame andekaid kirjanikke ja illustraatoreid, et loodaks rohkem heal

tasemel originaalseid teoseid. Nõustame kirjastusi, et nende väljaantavad raamatud oleksid

kvaliteetsed nii sisult kui ka vormilt. Jätkuvalt on fookuses lastekirjanduse alase teabe parem ja laiem

kättesaadavus kõikidele sihtrühmadele.

ELLSA andmebaas

2024. aastal jätkus Eesti lastekirjanduse autorite andmebaasi ELLSA (www.ellsa.ee) täiendamine,

loodi uusi profiile ning uuendati olemasolevaid. Lisandusid järgmiste autorite profiilid: Karl August

Hindrey, Juhan Jaik, Siiri Laidla, Karl Eduard Sööt, Vive Tolli ja Siima Škop. ELLSA andmebaasi

külastati/avati aasta jooksul 7983 korda 1343 külastaja poolt.

Lisaks loodi kodulehele uus rubriik „Kodust kaugele“, mis koondab ülevaade linkidest eestikeelsele

lastekirjandusele, mis on kättesaadav e-raamatu või audioraamatuna, hoolimata kasutaja asukohast

https://elk.ee/lastekirjandus/raamatusoovitused/kodust-kaugele/

Lastekirjanduse uurimine

Keskus jätkab lastekirjanduse uurijate koondamist oma tiiva alla. Aasta jooksul toimus koostöös

seminar „Laps kirjanduses 12”, algupärase lastekirjanduse päev Tartus, lastekirjanduse aastakoosolek

ning erinevates väljaannetes avaldati artikleid ja lasteraamatute arvustusi (vt LISA 2. Publikatsioonid).

Õpi- ja teabepäevad, ettekanded ja esinemised

Lastekirjanduse aastakoosolekul (5.03) anti ülevaade möödunud aastal ilmunud laste- ja

noorteraamatutest. Kõneldi algupäranditest ja tõlgitud teostest, lisaks analüüsiti

lasteraamatuillustratsiooni. Selgusid Eesti Lastekaitse Liidu eestvedamisel lastekirjanduse

asjatundjate poolt välja valitud head laste- ja noorteraamatud 2023. Ettekannetega esinesid: Jaanika

Palm „Tavalises erilist nähes. Eesti algupärane lastekirjandus 2023“; Krista Kumberg „Mõista ennast,

mõista teisi. Tõlkekirjandus lastele 2023“; Helena Kostenok „Uued algused. Noortekirjandus 2023“;

Triin Soone „Kas pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna? Eesti lasteraamatuillustratsioon 2023“.

Osalejate arv: kohapeal 75, veebis otseülekande vahendusel 116, veebis järelvaatamisi 317.

Lugemisprogrammi „Lugemisisu“ stardikoolitus (13.09) oli suunatud programmiga liitunud

raamatukoguhoidjatele. Ettekannetega esinesid: Helena Kostenok „Tähelepanekuid värskest

lastekirjandusest“; Maili Liinev „Lugemisnõustamine“; Liina Selgis „Sensoorsed abivahendid – kellele,

miks ja kuidas?“; Katrin Tõnisson „Lugemisisu pogrammist“; Liina Otto „Aabitsatund“; Katrin Tõnisson

„Tahvlist tahvlini“.

Osalejate arv 120, veebist järelvaatamisi 488.

Seminar „Laps kirjanduses 12. Tõlkelasteraamat – dialoog või verbaalne luukere?“ (21.10) Eesti

Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse 12.

ühisseminaril olid seekord fookuses tõlketeemad. Uuriti, kuidas määratleda tõlkimist, tutvustati uusi

vahendeid meie tõlkeloo uurimiseks, vaadeldi milline on tõlke ja algupärandi vahekord hetke laste-ja

noortekirjanduses ning arutleti selle üle, mida on vaja hea tõlkeraamatu sünniks. Vaatluse all olid

10

laste- ja noortekirjanduse tõlked eesti keelde, meie laste- ja noorteraamatute vahendamine teistesse

kultuuridesse ning tõlkimise ja raamatuillustratsiooni kokkupuutekohad. Ettekannetega esinesid: Elin

Sütiste „Tõlkelastekirjandus kui väga eriline viis mõtestada elu ja maailma“; Krister Kruusmaa

„Lastekirjandusest andmepõhiselt ja võrgustikuanalüüsi abil“; Jaanika Palm „Tõlkelastekirjandus –

lüngatäitja või kultuuriline rikastaja? Viimaste aastate suundumusi“; Krista Kumberg „Tõlkest leitud“;

Helena Kostenok „Noortekirjandus: kas tõlge üldse mängib mingit rolli või piisab omamaisest?“;

Hanneleele Kaldmaa „20 aastat Paabeli Torni tõlkeauhinda“; Ulla Saar „Näpsäkäävät, Burmemme ja

teised. Eesti lastekirjandus tõlkes“; Triinu Laan „Kuidas luukeresid eksportida? „Luukere Juhani

juhtumiste“ tõlketeekonnad“; Katja Novak „Ukrainakeelne Täheke: lastele mõeldes“; Anneliis Lepp

„Leia pildilt kümme erinevust ehk kuidas tõlkida illustratsiooni?“; Risto Järv „Põhja konna tõlgetest

pildikeelde“; Elle-Mari Talivee „Kuidas tõlkida kägu?“.

Kohapeal osalejate arv oli 42, otseülekannet jälgis 65 ning järelvaatamisi oli 290. Seminari toetas

Eesti Kultuurkapital.

Maakondlik erialapäev (23.10) toimus Tartumaal Kõrveküla raamatukogus, kus tutvustati uuemat

laste- ja noortekirjandust, illustratsioonikunsti ja selle lugemisoskust ning jagati praktilisi soovitusi,

kuidas tekitada lastes lugemishuvi. Sellega sai 2022. aastal alanud koolituste sari maakondadele

peale tehtud. 2025. aastaks ei ole erialapäevi planeeritud, kuid raamatukogudelt saadud tagasiside

näitab, et huvi taoliste koolituste järgi on jätkuvalt olemas.

Jätkus koostöö Tallinna Õpetajate Majaga, aasta esimesel poolel toimus kaks koolitust:

võõrkeeleõpe lastekirjanduse toel ja lastekirjanduse roll II kooliastmes. Tutvustati uuemat

lastekirjandust, illustratsiooni tähtsust lasteraamatus ning tegevusi, mis aitavad lastes tekitada

raamatu- ja lugemishuvi. Suvel külastasid keskust väliseesti õpetajaid, kes said ülevaate keskuse poolt

pakutavatest haridusprogrammidest ning uuemast lastekirjandusest.

Huvi loovkirjutamise loengute ja töötubade vastu on suur. Õpetajad otsivad võimalusi ja meetodeid,

mis inspireeriks õpilasi kirjutama ja lugema. Seda soovi arvestades korraldas keskus koolivaheaegadel

õpetajatele praktilise loovkirjutamise töötubasid. Kaks neist toimusid kirjanik Liis Seina juhendamisel

(26.02, 22.10) ning üks kirjanik Kätlin Vainola juhendamisel (22.04).

Soome-Eesti koostööprojekt „Sõnasillad“, mis sai alguse 2023. aastal, lõppes 2024. aasta kevadel

(21.05.2024) Soomes, Tamperes kokkuvõtva seminariga. Seminar oli avatud laiemale publikule.

Kirjanike-illustraatorite koostööpaarid esitlesid seminaril sügisel alustatud lasteraamatute projekte.

Pamela Samel ja J. S. Meresmaa koostööst sündis lasteraamat „Spring friendship“, mis läks trükki

Soome kirjastuse Etana Editions alt. Anu-Riikka Lampinen ja Meria Palin Soomest ning Kertu Sillaste

Eestist arutlesid sõnatute raamatute tegemise ja selle kasutusvõimaluste üle. Toimus vestluspaneel,

kus eesti ja soome lastekirjanduse kokkupuutepunkte ning erinevusi arutasid Jaanika Palm ja Helena

Kostenok Eesti Lastekirjanduse Keskusest ning Helmi Kalaja ja Kaisa Laaksonen Soome

Lastekirjanduse Instituudist. Soome pool tõi esile, et on imetlusväärne, kuidas Eestis on

kirjandusfestivalidel alati kaasatud ka lastekirjanikud, tendents mida pole täheldada Soome puhul.

Kiideti Eesti võimekust hoida lastekirjandus nähtaval meedias ehk koostöö ajakirjandusega. Soome

puhul kerkis esile, et nende kirjandus tegeleb julgemalt lastekirjanduse tabuteemadega ja isegi

pildiraamatuid ilmub tundlikel teemadel. Eestis ilmub jällegi rohkem lasteluulet, Soomes seevastu

koomikseid ning graafilisi romaane. Eesti autoritest osalesid Tamperes: Kätlin Vainola, Piret Jaaks,

Kairi Look, Pamela Samel, Kertu Sillaste ja Tuulike Kivestu.

11

Keskuse töötajad esinesid aasta jooksul mitmete ettekannetega, kus tutvustati uuemat

lastekirjandust ning räägiti laste lugema suunamisest väga erinevatele sihtrühmadele. (vt LISA 3.

Ettekanded).

Väljaanded

Ajakirja Nukits 2024. aasta numbris olid vaatluse all järgmised teemad: bibliograaf ja kirjanduskriitik

Krista Kumberg kirjutas raamatukogu ja raamatukoguhoidja kujutamisest ilukirjanduses; lastekirjanik

ja tõlkija Indrek Koff arutles, kuidas lapsi raamatu abil muusika juurde tuua; Eesti Lastekirjanduse

Keskuse välissuhete juht Ulla Saar uuris välismaistelt kirjastajatelt, kuidas nad avastasid enda jaoks

eesti lastekirjanduse; toimetajatöö olulisusest kirjutas tõlkija ning toimetaja Mari Klein; Georg

Voldemar Tomusk viis läbi intervjuu oma isa lastekirjanik Ilmar Tomuskiga, kes tähistas 60.

sünnipäeva; Eesti kui peakülalise rolli rahvusvahelisel Bologna raamatumessil tutvustas keskuse

direktor Triin Soone; Hanneleele Kaldmaa tegi ülevaate 20-aastasest Paabeli Torni auhinnast.

Kataloogis „Children’s Books from Estonia 2024“ tutvustati uuemaid lasteraamatuid erinevatele

vanuserühmadele. Kataloogis on esindatud 21 teost. Kataloog on inglise keeles ja oluliseks

töövahendiks kirjastajatega suhtlemisel rahvusvahelistel raamatumessidel.

Sügisel ilmus inglisekeelne näitusekataloog „Maagiline mets“, mis tutvustab rahvusvahelisel

illustratsiooninäitusel osalevaid illustraatoreid. Näitus oli avatud keskuses 3. septembrist kuni 30.

novembrini ning näitusel osales kokku 78 illustraatorit, neist 17 Eestist ja 31 välismaalt – kokku 15

riigist.

Lastekirjanike fotomapp (koostöös kirjastusega Avita) ilmus augustis. Kokku on mapis esindatud 63

autorit. Pildikogu on kilesse pakitud lahtiste lehtedena, et pilte saaks vajadusel raamida või kasutada

tunnis lahtiselt. Fotomapi müügiga tegeleb kirjastus Avita.

Koostati nimestik „Eestikeelne laste-ja noortekirjandus 2023“

Tunnustamine, auhinnad ja stipendiumid

Lastekirjanduse keskuse eripreemia konkursil "5 kauneimat Eesti lasteraamatut 2023" pälvis Margit

Saluste illustreeritud ja kirjutatud ning Endla Tootsi kujundatud „Illikuku jutustab“. Armas raamat,

mille illustratsioonid mõjuvad värskelt oma leidlike ning vaimukate lahendustega, olles tekstiga hästi

kooskõlas.

"Hea lasteraamat 2023" ja "Hea noorteraamat 2023“. Lastekirjanduse eksperdid (keskusest,

lastekaitse liidust, lugemisühingust, noortekirjanduse ühingust ja raamatukoguhoidjate ühingust)

tegid valiku 750 raamatu hulgast, millest valiti välja 18 teost lastele ja 11 noortele. Oma lemmiku

poolt hääletasid ka noored lugejad ise. Rahva Raamat varustas tunnustuse saanud raamatud

informatiivsete kleepsudega. Valmisid erikujundusega plakatid, mida jagati rahvaraamatukogudele

üle Eesti. Heade lasteraamatute nimekirja koostatakse alates 2009. aastast ning see aitab lastel,

lapsevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel orienteeruda uudiskirjanduses ning leida

kvaliteetset eakohast lugemisvara.

Aasta Rosin 2023 auhind anti üle jaanuaris toimunud keskuse tänupeol. Valiku tegid keskuse

töötajatest koosnev žürii. Valituks osutus Andry Ervaldi kirjutatud ja Kristel Maamägi illustreeritud

raamat „Ole sa, kes sa oled. Ettelugemise lood“. Tänaseks meie seast lahkunud Ervald oli üks Eesti

mõjukamaid jutuvestjaid, raamatu andis välja tema tütar Maarja Yano.

12

Õpetaja auhind „Lugejate aasta“ anti üle keskuse tänupeol. Auhinnaga tunnustati Rõõmutarekese

Lasteaia õpetajat Vivika Vahesalu, kes on suur raamatute ja lugemise huviline ning tema

eestvedamisel avati lasteaias väike raamatukogu, mida külastavad ka lapsevanemad, et oma lastele

koju raamatuid laenutada.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia kuulutati välja emakeelepäeval, 14. märtsil ning omistati

Anti Saarele raamatuga „Kuidas istuda, kuidas astuda“, illustraator Alvar Jaakson. Žürii leidis, et

tegemist on suurepärase soovituste raamatuga, kuidas elus hakkama saada. Hulgaliselt praktilisi

juhiseid nagu kuidas istuda, kuidas nätsu juustest välja saada või kuidas liita arve, kuidas valmistada

rõõmu või olla õnnelik. Lastekirjanduse nominentide hulka kuulusid lisaks aastaauhinna laureaadile

Piret Raua „Järve kiri“, Leelo Tungla „Laste maitse“, Mari Teede „Ingmar ja meri“, Maian Kärmase

„Manilundila“ ja Margus Haava „Hundiema ühepajatoidu saladus“. Nominendid valiti 2023. aastal

esmakordselt ilmunud lasteraamatute hulgast. Lastekirjanduse žürii koosseisu kuulusid Liis Sein

(esimees), Krista Kumberg ja René Tendermann.

Nukitsa auhinna võitsid kirjanik Janno Põldma ja illustraator Heiki Ernits raamatuga „Leiutajateküla

pulmapidu“ kirjastuselt Tammerraamat. 17. korda toimunud lugejaküsitlusel hindasid 5-13-aastased

lugejad 2022. ja 2023. aasta jooksul ilmunud sadat algupärast lasteraamatut. Kokku andis Eesti

raamatukogudes ja veebis oma hääle 6707 noort lugejat. Teisele kohale tuli kirjanike arvestuses Ilmar

Tomusk ja kunstnikest Catherine Zarip raamatuga „Kullakallis kassi“ (Tammerraamat). Kolmandale

kohale hääletasid lapsed Andris Feldmanise ja Livia Ulmani kirjutatud raamatu „Erik Kivisüda“

(Postimees Kirjastus, 2022). Raamatukunstnike hulgas pälvis kolmanda koha Hillar Mets

illustratsioonidega Ilmar Tomuski raamatule „Julius, mida sina suvel tegid?“ (Tammerraamat, 2022).

Võitjad said auhinnaks Elo Liivi loodud Nukitsa pronkskuju, esikolmik Eesti Kultuurkapitali toel ka

rahalise preemia.

Paabeli Torni tõlkeauhind. 21. novembril tunnustati keskuses parimaid lastekirjanduse tõlkijaid ja

kirjastusi nende heade valikute eest. Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti

osakond on aastast 2004 andnud välja Paabeli Torni tõlkeauhinda parimale juturaamatule ja alates

2016. aastast ka parimale pildiraamatule. Valik tehti teoste hulgast, mis on ilmunud 2023. aasta

oktoobrist kuni 2024. aasta septembri lõpuni. Auhind anti välja kahes kategoorias – parim

pildiraamatu tõlge ja parim laste ja noorte juturaamatu tõlge. Laureaadi tiitli pälvis juturaamatute

kategoorias Roberta Balestrucci Fancellu raamat „Annie. Pärituul taskus“, tõlkinud Eda Ahi.

Pildiraamatute kategoorias pärjati laureaadi tiitliga Rán Flygenringi „Tulemägi“, tõlkinud Askur Alas.

Raamatuid hindas žürii koosseisus Helena Kostenok, Eva Kolli, Kersti Salf, Ilona Martson ja Ulla Saar.

K. E. Söödi lasteluuleauhinna pälvisid Leelo Tungal ja Jüri Mildeberg luulekogu „Laste maitse“ eest.

Laste lemmiku tiitel anti Tiiu Kitsikule raamatu „Musterpere“ eest. Tänavu anti auhind välja 35.

korda. Preemia saaja valis välja luule- ja raamatuillustratsioonide ekspertidest koosnev žürii, kuhu

kuulusid lastekirjanduse keskuse, kunstnike liidu, Luunja keskkooli ja preemia algatajate esindajad.

Narva kunstiresidentuur (NART) ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutasid teist korda välja konkursi

kahele lastekirjanduse residentuurile. Residentuuridega kaasneb 3000-eurone stipendiumifond (1500

eurot ühele autorile) ja elamisvõimalus Narva kunstiresidentuuris 2024. aasta detsembris. Kui

eelmisel korral esitati konkursile 37 taotlust (sh 13 loometandemit), siis sel korral laekus taotlusi 54.

Leidus huvilisi nii Eestist kui välisriikidest. Seekord näitasid konkursi vastu suuremat huvi üles just

illustraatorid. Valituks osutusid Eesti illustraator Pamela Samel ja Itaalia päritolu Lucia Carlini. Žüriisse

13

kuulusid Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor), Anne Pikkov (illustraator, Narva

kunstiresidentuuri juhatuse liige), Katrin Reinmaa (kirjastus Päike ja Pilv) ja Johanna Rannula (Narva

Kunstiresidentuuri juhataja).

Loomekonkursid

Lastejutuvõistlus „Minu esimene raamat“ toimus 11. korda. Laekus 25 käsikirja, mida luges keskuse,

ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev töötajatest koosnev žürii. Otsustati välja anda kolm auhinnalist

kohta ning ära märkida kaks käsikirja avaldamissooviga. Esikohale tuli käsikiri „Kingitus südamest“,

mille autor on Liina Vagula. II kohale tuli Tiiu Kitsiku käsikiri „Me kolime ära.“ III koha pälvis Maris

Mändel käsikirjaga „Proua majauurija tegutseb“. Ära märgiti Margo Partsi käsikiri „Latsõkõnõ“ ning

Liina Rohu „Tähtsate asjade suvi“. Käsikirjad on plaanis avaldada aasta jooksul kirjastuse Tänapäev

raamatusarjas „Minu esimene raamat“.

Sten Roosi nimeline muinasjutuvõistlus toimus 32. korda, kokku saadeti võistlusele 241 muinasjuttu

vabalt valitud teemal ning osalejaid oli 61 koolist. Žüriisse kuulusid Krista Kumberg Läänemaa

Keskraamatukogust, Kätlin Vainola ajakirjast Hea Laps, Risto Järv Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule

arhiivist ning Tiina Undrits ja Ülle Väljataga Eesti Lastekirjanduse Keskusest. Tänavuse

muinasjutuvõistluse esimese koha sai Gerli Grau Palivere Põhikooli 9. klassist muinasjutu

„Metsloomade laulupidu“ eest. Teise koha vääriliseks hindas žürii Tabasalu Kooli 4. klassi õpilase

Harriet Luure muinasjutu „Jänese julgustükk“. Kolmandale kohale tuli Elsbet Steinberg Tallinna

Reaalkooli 5. klassist oma muinasjutuga „Karli kratt“. Lisaks esikolmikule anti välja veel eriauhinnad

Haapsalu Linnavalitsuselt, ajalehelt Lääne Elu, Läänemaa Keskraamatukogult, ajakirjalt Hea Laps,

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivilt, Eesti Lastekirjanduse Keskuselt, Ann Roosilt ja

Leelo Tunglalt ning ka žüriiliikmetelt endilt. Muinasjutuvõistluse algatasid 1993. aastal Haapsalust

pärit Ants ja Ann Roos oma poja Steni mälestuseks. Alates 2018. aastast korraldab võistlust keskus.

Esseekonkurss koos Tallinna Lastekaitse Ühinguga kandis pealkirja „Rahvas algab raamatust“. Aasta

2025 on Eesti Raamatu Aasta kuna möödub 500 aastat esimese eesti keelt sisaldanud trükise

ilmumisest. Eestlased on kultuurrahvaks tõusnud paljuski kirja, kirjanduse, lugemise ja raamatute

kaudu. Hando Runnel on selle omal ajal ilusa mõttega kokku võtnud: kiri algab kirikust, rahvas algab

raamatust. Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilastele mõeldud esseekonkurss kuulutati välja

oktoobri alguses. Noortelt oodati mõtteid ja ideid teemal, milline on kirjasõna roll täna, kas raamatus

öeldu ühendab meid endiselt ja kas raamat jääb. Konkursile laekus 8. –9. klasside õpilastelt kokku 32

esseed 16 koolist. Põhikooliastmes võitsid konkursi Christine Alexandra Gubinski Tallinna 21. Kooli 9.

klassist ja Anna Frederika Tiivas Tallinna Reaalkooli 8. klassist. Gümnasistide hulgast kirjutasid

parimad esseed Vanalinna Hariduskolleegiumi 10. klassi õpilane Mihkel Tõnisson ja Tallinna 21. Kooli

abiturient Kaspar Kriitberg. Esseid hindasid Ene Tomberg Tallinna Lastekaitse Ühingust, kirjanik

Jaanus Vaiksoo ja Triin Soone lastekirjanduse keskusest.

Kolmandat korda toimus raamatuarvustuste kirjutamise võistlus Kapsas. Tänavu olid partneritena

kaasatud ajakiri Hea Laps, Õpetajate Leht ning raamatupood Apollo, kes omalt poolt annab lisaks

peapreemiatele välja kaks eripreemiat. Nende saajaid ootab ees võidutöö avalikustamine Apollo

blogis, 100-eurone kinkekaart ning võimalus ühe kalendriaasta jooksul avaldada platvormil lisaks

raamatu- ja mänguarvustusi. Osalema olid oodatud 6.–7. klasside ja 8.–9. klasside õpilased, kes said

arvustamiseks valida 2021.–2024. aastal eesti keeles ilmunud laste- või noorteraamatuid. Võistlus

kestis kuni 29. novembrini ja võitjad kuulutatakse välja 2025. aasta alguses. Võistlusele laekus kokku

14

83 tööd ning nende hulgast valis parimad välja 7-liikmeline žürii: Anna-Magdaleena Kangro ja Kätlin

Vainola Heast Lapsest, Jaanika Palm, Ülle Väljataga ja Helena Kostenok keskusest, Tuulike Kivestu

Õpetajate Lehest ja Marju Kirsipuu Apollost.

Raamatute tutvustused

Jätkus raamatute soovitusnimekirjade avaldamine keskuse e-kataloogis. Soovitusi edastati jooksvalt

Apollo ja Rahva Raamatu raamatupoodidele. Rahva Raamatu veebipoes on rubriik „Eesti

Lastekirjanduse Keskus soovitab“ ning raamatud on varustatud vastava tunnustusmärgiga.

Keskuse kodulehe rubriigis „Kuu raamat” kajastati esiletõstmist väärivaid uudisteoseid lastele. 2024.

aastal oli vaatluse all 5 algupärast ja 6 tõlkeraamatut:

• Arndís Þórarinsdóttir „Surmasõlm“

• Indrek Koff „Issi!“

• Kairi Look, Anne Pikkov „Natuke suur“

• Cornelia Travnicek „Ketsid“

• Doris Kareva „Puhas lora“

• Maria Parr „Oskar ja mina. Kõik meie mängukohad“

• Sarah Crossan „Kus süda peaks olema“

• Tiiu Kitsik „Me kolime ära“

• Rán Flygenring „Tulemägi“

• Artur Gębka „Isa pudel”

• Triinu Laan „Poiss ja papa”

Uudiskirja rubriigis „Varasalv“ sai esile tõstetud 11 klassikalist lasteraamatut. Postimees Apollo

raamatuportaalile (https://elk.ee/lastekirjandus/raamatusoovitused/elk-soovitab/) valmis 15

temaatilist raamatututvustuste artiklit kokku 99 teose kohta. Kaks temaatilist ülevaadet kirjutasid

praktikandid. ERRi lugemispäeviku rubriigi jaoks valmis 9 artiklit, kus käsitleti 30 laste- ja

noorteraamatut. Projekt lõppes septembris ERRi kärbete tõttu.

Koostöös ajakirjaga Hea Laps ilmus Raamatudoktori nõuanderubriik, kus vastati 11 kirjale ja igaühes

neist soovitati kahte-kolme raamatut või sarja (kokku 23 raamatut või sarja). Raamatudoktori

meiliaadressile tulnud kirjad (14), said samuti vastuse.

Raamatudoktoreid sai külastada ka keskuse perepäeval, muuseumiööl ja Pärnu kirjandusfestivalil.

Praktikandid

• Praktika juhendamine: Ene Mclaughlin (Tallinna Ülikooli kirjandusteaduse magistrant)

• Praktika juhendamine: Helin Puksand (Tallinna Ülikooli kirjandusteaduse magistrant)

• Praktika juhendamine: Katrinka Josephine Savimägi (Tartu Ülikooli eesti kirjanduse bakalaureuseastme tudeng)

• Üliõpilaste (5) nõustamine seoses uurimistööga (Jaanika Palm) Lisaks osalesid teabeosakonna töötajad Helena Kostenok ja Jaanika Palm Tartu Ülikooli

humanitaarteaduste osakonna karjääripäeval, tutvustades praktika võimalusi keskuses.

Detsembris (13.12) tulid keskuse tööga tutvuma Tallinna Ülikooli magistriõppe üliõpilased

(erialadeks: eesti keele ja kirjanduse õpetaja, kirjandusteadus jmt). Raamatukogu tööd tutvustas

Anne Kõrge, kogudest rääkis Tiia Suls ning keskuse muudest projektidest (väljaanded, auhinnad,

üritused jne) rääkisid Helena Kostenok ja Jaanika Palm.

15

Keskuse töötajad osalesid paljude valdkondlike komisjonide ja žüriide töös. (vt.LISA 5. Töötajate

osalemised komisjonides ja žüriides)

2025. AASTAL ON KAVAS: • jätkata eesti lastekirjanduse autorite andmebaasi ELLSA www.ellsa.ee arendamist;

• täiendada jooksvalt lastekirjanduse alast teavet keskuse kodulehel;

• korraldada keskuses traditsioonilised koolitused ja seminarid (aastakoosolek, seminar „Laps

kirjanduses“, Lugemisisu stardikoolitus jne);

• jätkata arvustusvõistlusega „Kapsas“, Sten Roosi muinasjutuvõistlusega ning noorte

esseekonkursiga;

• selgitada välja head laste-ja noorteraamatud koostöös partneritega;

• kuulutada välja noorteromaanivõistluse võitjad koostöös kirjastusega Tänapäev;

• viia läbi loomekonkursid „Minu esimene raamat“ koostöös kirjastusega Tänapäev ja

Põlvepikuraamatu konkurss koostöös kirjastusega Päike ja Pilv;

• kuulutada välja laste-ja noortenäidendite võistlus koostöös Eesti Teatri Agentuuriga ning

korraldada konkursieelne õpipäev;

• anda välja Edgar Valteri illustratsioonipreemia, Muhvi auhind ja teised traditsioonilised

aastapreemiad;

• jätkata lastekirjanduse residentuuri koostöös NARTiga;

• avaldada lastekirjanduse messikataloog 2025, ajakiri Nukits, Bologna näitusekataloog „Hello!

Tere! Estonian Illustration” ning inglisekeelne kataloog „The Best Estonian Children’s Books

From All Times“;

• avaldada jooksvalt lastekirjanduse tutvustusi ja arvustusi erinevates meediakanalites;

• alustada Tallinna 8. illustratsioonitriennaali 2026 ettevalmistustega.

16

TEENUSVALDKOND: LASTEKIRJANDUSE POPULARISEERIMINE

Meie eesmärk on, et lapsed ja noored hindaksid väärt kirjandust ning võtaksid lugemist loomuliku ja

nauditava osana oma igapäevaelust. Aitame raamatukogutöötajatel, õpetajatel, lapsevanematel ja

teistel lastekirjanduse entusiastidel orienteeruda laias ja mitmekesises kirjandusmaailmas ning hoida

end kursis uuema lastekirjandusega. Usume, et lastekirjandusel on oluline roll noorte

kultuuriteadlikkuse kujundamisel ning kodanikuks kasvamisel. Aitame kaasa lastekultuuri

koostöövõrgustiku kujunemisele kultuurivaldkondade vahel, sellel eesmärgil teeme koostööd nii

teatrite, muuseumide, raamatukogude, muusikavaldkonna organisatsioonide kui ka teiste

partneritega. Samuti pakub meie maja inspireerivat ja arendavat keskkonda, mis toetab

lugemisharjumuste kujunemist ning pakub tegevust ja avastamisrõõmu igale vanusele. Möödunud

aastal olime aktiivsed nii kultuurielu edendajatena kui ka partneritena mitmetes olulistes projektides.

Lugejateenindus

Aasta jooksul lisandus 574 uut lugejat, neist 154 olid koolieelikud, 202 esimese kooliastme, 83 teise

kooliastme ja 44 kolmanda kooliastme õpilased, 91 uut lugejat olid gümnasistid või täiskasvanud.

Juba kaks aastat kasvanud noorema vanusegrupi lugejate arvu tõus viitab üheselt lastevanemate

huvile tulla koos lastega raamatukokku ja raamatute maailma avastada. Lugejate üldarvust (nii esma-

kui ka ümberregistreeritud lugejad) moodustasid koolieelikud 16,9 % ja 7-16 aastased õpilased 64,4%

ning gümnasistid ja täiskasvanud 18,6%.

2023 sh kuni 16-aastased

lapsed

2024 sh kuni 16-aastased

lapsed

Lugejad 2 172 1 690 2 281 1 831

Laenutused 70 588 55 446 69 602 55 391

Külastused 23 900 18 774 22 982 17 957

Kui aastaid on enimlaenutatud raamatute nimekirjas domineerinud kooli soovituslikes nimekirjades

olevad raamatud, siis aasta aastalt jõuab sellesse nimekirja uusi, alles paar aastat tagasi ilmunud

raamatuid.

Enimlaenutatud raamatud sarjadena:

1. Martin Widmark „LasseMaia detektiivibüroo“ 1096

2. Riikka Jäntti „Väikese hiire lood“ 849

3. Jeff Kinney „Ühe äpardi päevik“ 679

4. Minecraft 455

5. Lars Mæhle „Saurusepere“ 415

6. Koomiksikogu 406

7. Kazu Kibuishi „Amulett“ 370

8. Mo Willems „Elevandi ja Notsu raamat“ 354

9. Ilmar Tomusk „Kriminalistide sari“ 260

10. Katie Kirby „Lottie Brooksi sari“ 259

17

Enimlaenutatud üksikteosed:

1. R. J. Palacio „Ime” 146

2. Jaanus Vaiksoo „King nr 39“ 131

3. James Krüss „Timm Thaler, ehk, Müüdud naer“ 118

4. Eno Raud „Kalevipoeg“ 117

5. J.R.R. Tolkien „Kääbik“ 116

6. Piret Raud „Tobias ja teine B“ 112

7. Ferenc Molnar „Pal-tänava poisid“ 111

8. Maria Parr „Vahvlist südamed“ 101

9. Erich Kästner „Veel üks Lotte“ 101

10. Reeli Reinaus „Detektiiv Triibik“ 99

11. Astrid Lindgren „Bullerby lapsed“ 95

12. Roald Dahl „Matilda“ 94

13. E.M. Remarque „Läänerindel muutuseta“ 94

14. Silvia Rannamaa „Kadri“ 94

15. William Golding „Kärbeste Jumal“ 94

16. Oskar Luts „Nukitsamees“ 93

17. James Rock „Tommi padi“ 92

18. Annie Schmidt „Viplala lood“ 88

19. Astrid Lindgren „Meisterdetektiiv Blomkvist“ 86

20. Astrid Lindgren „Vahtramäe Emil“ 86

21. Sophokles „Kuningas Oidipus“ 86

22. Maria Parr „Vilgukivioru Tonje“ 85

23. Christine Nöstlinger „Vahetuslaps“ 84

24. Kairi Look „Natuke suur“ 84

25. Otfried Preussler „Väike nõid“ 83

Kui enimlaenutatud sarjade esikohta hoiab juba aastaid Martin Widmarki „LasseMaia

detektiivibüroo“, siis tasub esile tõsta ka Riikka Jäntti „Väikese hiire lugusid“, mida on tänaseks

ilmunud 8 raamatut. Sarja populaarsusele aitab kaasa lihtne, kuid samas hoogne ja suurtähtedega

tekst. Lugemist alustavate laste huvi lihtsas keeles suurtähtraamatute vastu on suur. „Väikese hiire“

sarja kõrval oli enimlaenutaud sarjade esikümnes ka Mo Willemsi „Elevandi ja Notsu“ sari ja

üksikteoste loendis James Rocki „Tommi padi“.

Laste huvi- ja haridustegevus keskuses

2024. aasta kujunes erakordselt tegusaks ja põnevaks. Lisaks püsivate ja traditsiooniliste tegevuste

jätkamisele loodi mitmeid uuenduslikke programme nagu näiteks näituste haridusprogrammid, mis

tõid rohkelt külastajaid. Kõiki neid ettevõtmisi saatis publiku suur huvi ja toetus, kinnitades meie

keskuse positsiooni kui olulise kultuuri- ja hariduskeskusena.

Perehommikud toimusid aasta läbi oma harjumuspärases rütmis. Aasta jooksul toimus 21

perehommikut ja ühe ürituse keskmiseks osalejate arvuks oli 35, mis näitas perede huvi

kirjanduslikest laupäevadest osa saada ja koos perega keskuses aega veeta. Programmis olid

kohtumised kirjanike ja kunstnikega. Külas käisid Eva Roos, Kadri Lepp, Kätlin Vainola, Tuulike

Kivestu, Reda Tomingas, Contra jt. Jätkus koostöö eripedagoog ja lugemisnõustaja Maili Liineviga.

18

Lapsepõlve lemmikraamatust käis rääkimas Maarja Mägi. Jutuvestja Polina Tšerkassova rõõmustas

oma lugude ja muusikaga paljusid peresid ja Jane Meresmaa-Roos tõi uudse tegevusena sekka

muinasjutujooga.

Illustratsiooniring toimus kord nädalas kahes vanuserühmas: 7-10 aastastele ja 11-17 aastastele.

Juhendajana jätkas illustraator Kertu Sillaste, kes oma professionaalsete oskustega pakkus lastele

teadmisi illustratsioonikunsti erinevatest tehnikatest ja raamatukunstist laiemalt. Tema juhendas ka

16-26 aastastele noortele mõeldud illustratsioonistuudiot, et pakkuda valdkonna vastu sügavamat

huvi tundvatele noortele teadmisi illustratsioonist. Ring lõpetas tegevuse detsembris kuna noorte

huvi jäi väheseks. Sügisest alustas teise juhendajana 11-17 aastaste illustratsiooniringis kunstnik

Tuulike Kivestu.

Loovkirjutamise huviring tegutses kolmes grupis. Lastekirjanik Kätlin Vainola ja Liis Seina

juhendamisel harjutati erinevate tekstide kirjutamist, kõneldi raamatutest ning tutvuti

kirjandusmaailmaga laiemalt. Tallinnast ning Eestist kaugemal elavatele lastele jätkati virtuaalse

loovkirjutamise huviringiga, mida juhendavad Kätlin Vainola, Liis Sein ning Kertu Sillaste.

Koomiksiringis jätkus tegevust mai lõpuni. Koomiksiringi eesmärk oli arendada lapsi, keda huvitab

koomiksite maailm ja loomine. Koomiksiringi juhendasid Kristel Maamägi ja Elina Sildre. Huviring

lõpetas tegevuse, sest osalejaid oli vähe.

Mudilastund 2-3-aastastele lastele jätkus kaks korda nädalas esmaspäeviti ja neljapäeviti. Kevadel

lõpetanud lapsed suundusid enamus lasteaeda. Sügis tõi kaasa uusi huvilisi, kuid mudilastunnis

jätkasid ka käimist eelmise hooaja lapsed, keskmine tinnis osalejate arv oli 8 last.

Laste sünnipäevapidude programmi tehti sügisel muudatusi. Kaotati ära teemapeod ning keskenduti

pigem maja õhkkonna ning meie väärtuste edasiandmisele. Raamatute ning meisterduste teema

valitakse lähtuvalt sünnipäevalapse eelistustest. Sünnipäeva programme viisid läbi Inge Lukme ja

Minna Lahtvee. Sügisest jätkas ainult Inge. Aasta jooksul toimus 11 sünnipäevapidu.

Keskuse haridusprogrammide ja raamatutundide valik uueneb ja vahetub jätkuvalt. Populaarseimad

programmid möödunud aastal olid „Maagiline mets“ (ajutine eriprogramm koos näitusega),

„Muinasjututund“, „Mängides lugema“ ja „Sipsikust pokuni“. Menukaks kujunesid ka Poola-Eesti-

Läti-Leedu ühistööna valminud näitusega „Millest räägib linn?“ kaasnenud teematunnid. Jätkati LAK-

metoodikaga programmide tegemist, et pakkuda teematunde muukeelsetele koolidele. Katsetusena

lisati LAK koolipäev ka “Puust ja Punaseks” koolipäeva projekti, kuid see osutus liiga suureks

väljakutseks nii tegijatele kui ka lastele ja pika koolipäevana sellisel erilisel õppevorm tulevikku siiski

ei ole. Teematunde toimus aasta jooksul kokku 239 ja neis osales 4452 last. Lisaks külastas keskust

tasuta raamatutundide raames 57 lastegruppi, 1100 osalejaga. Haridusprogrammide tagasiside on

jätkuvalt kõrge (SI – 91%, RI – 9,9)

2024. aastal jätkus muuseumite ühisprojekt koolipäev „Puust ja punaseks“ ning linnalaager „8 ühe

hoobiga“. Kaheksa Tallinna vanalinnas paikneva muuseumi ja keskuse koostööna on loodud

linnalaagri programm, kus lapsed saavad veeta oma koolivaheaja erinevaid kohti külastades. See

annab lapsele võimaluse ühe programmi raames tutvuda mitmete ekspositsioonidega ning osaleda

loovates ja arendavates tegevustes. Ühist linnalaagrit korraldati üle kümne aasta kuid möödunud

hooaeg jäi selle projekti viimaseks. Paljudel muuseumitel on tekkinud oma laagriprojektid, mida

19

peetakse tulusamaks ja nii jõuti ühiselt otsusele, et ühist laagrit edaspidi ei korraldata. Ühiselt on

välja töötatud 4.–6. klasside koolipäev „Puust ja Punaseks“, mis annab õpetajale ja õpilastele

võimaluse veeta üks hariv ja meeleolukas päev omandades teadmisi kirjanduse, ajaloo, merenduse

või kaunite kunstide vallast. Valikusse lisati katsetuseks ka LAK koolipäeva, kuid see osutus liiga

suureks väljakutseks nii tegijatele kui ka lastele. Ühisprojekti juhtimine toimub rotatsiooni korras ja

2024. aastal oli see keskuse korraldada.

Üleilmsel eesti kirjanduse kooslugemise päeval (30.01.) võeti sel aastal kätte Kadri Hinrikuse

raamatu „Taks ja Dogi“ peatükid „Matk“ ja „Lõhnad“, mida sai keskuse kodulehelt alla laadida. Teksti

sai lugeda ka inglise, vene, läti, ungari ja soome keeles. Kooslugemise päeval sai Facebooki

sündmusel ennast osalejaks märkida ja jagada oma muljeid raamatust postituse, joonistuse või

fotona teemaviitega #loemekoos2024. Aktiivsemate osalejate vahel loositi välja auhindu. Traditsiooni

algatas 2020. aastal Tuglase Selts mõttega, et sel päeval loevad eestlased üle maailma üht ja sama

eesti raamatut, et väärtustada nii eesti keele oskust kui ka eesti kirjanduse tundmist.

Emakeelepäeva (14.03.) tähistati traditsiooniliselt murdekeele tutvustamisega. Sel aastal esines

lastele rahvamuusik Marion Selgall, kes tutvustas läbi laulude, pillimängu ning laulumängude seto

keelt.

Keskuse 90. sünnipäeva tähistamine andis inspiratsiooni jätkata suure Perepäevaga, kus maja uksed

on külalistele avatud kella 11-18. Kogu päeva jooksul toimus palju kohtumisi – lastel käisid külas

tuntud tegelased Elsa ja koeratüdruk Lotte, sai vaadata värskeid lühifilme PÖFF Shortsilt, toimus

pildiraamatu „Ita ja Piuks“ esitlus koos autoriga ja päeva lõpetasid Piip ja Tuut oma

loomamuinasjuttudega. Lisaks sai osaleda näituse töötoas ja töötubades, mida viisid

läbi illustraatorid Tuulike Kivestu ja Kertu Sillaste. Avatud oli raamatukogu ja raamatudoktorite

vastuvõtukabinet ning pööningul tegutses kohvik ja raamatute vahetuslaat.

Jõulupidude programm kandis sel aastal nime „Elas kord“, mille peaesinejaks oli muusik ja

muinasjutuvestja Polina Tšerkassova. Peo programm oli mitmekesine ja tegevustega oli haaratud

kogu keskuse maja. Viidi läbi 6 jõulupidu järgmistele ettevõtetele: Itella Estonia OÜ, AS Infotark

(Büroomaailm), Vabariigi Presidendi Kantselei, Atea, Linnateater, Kohila Vineer. Peo programmist

said osa ka keskuse huviringide lapsed.

Koostöösündmused

Lugemisprogramm „Lugemisisu“ lõpetas 6. hooaja ja alustas septembris juba 7. hooaega. Programmi

eesmärk on innustada 5–12-aastasi lapsi lugema, pakkudes neile raamatutega tutvumise ja lugemise

kõrvale kirjandusega seotud mängulisi tegevusi. Lapsed saavad raamatukogust valida endale

lugemiseks meelepäraseid raamatuid. Läbiloetud raamatud pannakse kirja lugemispassi ja täidetakse

nende kohta ülesanded. Kooliaasta lõpus premeeritakse kõiki lugemispassi täitnud lapsi

lugemisdiplomiga. Lasteaialapsed osalevad programmis õpetaja eestvedamisel rühmana. Programmi

läbinud lasteaiarühmi tunnustatakse samuti lugemisdiplomiga. Lisaks saavad lugemisprogrammis

osalevad klassid ja lasteaiarühmad osaleda raamatukogudes toimuvates teematundides, mille

materjalid on loodud keskuse poolt. Valikus on 10 teematundi erinevatele vanustele:

• Lugemismängude teematunnis on tähelepanu tähtede ja lugema õppimisel.

• „Raamatu teekonna“ tunnis antakse ülevaade raamatu valmimise etappidest.

20

• Kertu Sillaste koostatud illustratsioonitunnis vaadeldakse pildi tähtsust lasteraamatus ja

erinevaid kunstitehnikaid.

• „Nukitsamehe raamatukogu” tunnis tutvustatakse lasteaialastele mänguliselt raamatukogu

olemust. Tund valmis TLÜ vanemteadur Andra Küti osalusel.

• Kätlin Vainola juhendamisel loodi teematund „Teeme ise ajakirja!“, kus meediaõpe on

ühendatud loovkirjutamise ülesannetega.

• Rahvakultuuri spetsialisti Maili Metssalu kaasabil valmis teematund “Oh sa jutt! Muinasjutt!”

• „Detektiivitund“ on mõeldud II kooliastmele ja selles tunnis uuritakse nii vanemaid kui

uuemaid raamatuid, kus lapsed kriminaalseid lugusid lahendavad.

• Loovülesanne on mõeldud II kooliastmele, kus saab läbi erinevate loovülesannete uuema

kirjanduse, kirjanike ja kunstnikega tutvust sobitada ja seeläbi endale meelepärane raamat

lugemiseks leida.

Uuel hooajal laienes programm veelgi ning lisandus 2 haridusprogrammi: „Aabitsatund“ ja „Tahvlist

tahvlini“. Alustati ettevalmistustega Eesti Raamatu Aasta teematunni loomiseks.

Lugemisprogrammi 6. hooaeg lõppes 2024. aasta juunis järgmiste tulemustega:

• Osales 212 raamatukogu

• Programmiga liitus 9815 last, sh lõpetas edukalt 6421 last

• Lasteaiarühmi liitus 244, sh lõpetas edukalt 226

• Hooaja jooksul toimus 2098 üritust ja teematundi

• Soovitusindeks 81%, rahuloluindeks 9,1

Sügisel alustas uut hooaega 211 raamatukogu, neist esmakordselt 35 raamatukogu.

Laste ja noorte kirjandusfestival LUUP (14.-19.10.2024) sai teoks koostöös Eesti Kirjanduse Seltsi,

Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu ning paljude teiste partneritega (Eesti

Emakeeleõpetajate Selts, Elektriteater jt). Festivali eesmärk on võimestada festivali formaadis laste ja

noorte aktiivset osalust ja loometegevust kirjandusvaldkonnas ning laiendada festivali tegevusi ja

ligipääsetavust festivali ettevõtmistele üle Eesti. Festivali üritused toimusid peamiselt Tartus ja

Tallinnas. Mitmed ettevõtmised nagu ettelugemise päeva tähistamine, ettelugemise võistlus ja laste

luulekonkurss „Viieviisi“ kaasasid lapsi ja noori üle Eesti. Keskuse eestvõtmisel toimusid festivali

raames esmakordselt Jaanus Vaiksoo kirjanduslikud tuurid raamatu „King nr 39“ ainetel, mida viis läbi

autor ise Tallinnas Nõmme linnaosas 5. klasside noortele. Traditsiooniliselt toimus ka ettelugemise

päeva tähistamiseks kogu päeva kestev otseülekanne, kus tuntud näitlejad lugesid ette

muinaslugusid ning raamatukunstnikud illustreerisid samal ajal kuuldut. Sel aastal olid kultuuririkkuse

aastast inspireerituna fookuses erinevate rahvaste lood ning ülekannet jälgisid tuhanded lasteaia- ja

kooliõpilased. Festivali toetasid Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ja Soome

Instituut.

20. oktoobril tähistati traditsioonilist ettelugemise päeva, mis kultuuririkkuse aasta puhul tõi

ettelugemise ja illustreerimise fookusesse erinevate rahvaste lood. Sellel päeval lugesid kella 9–14

tuntud näitlejad ette muinaslugusid ja raamatukunstnikud loovad samal ajal kuuldule illustratsioone.

Toimuvat sai jälgida otseülekande vahendusel lastekirjanduse keskuse Facebooki lehelt ning ERRi

kultuuriportaalist. Hinnanguliselt jälgis ekraani vahendusel ettelugemisepäeva ligi 30 000 last igast

Eestimaa nurgast ja mujaltki (Jordaania Üleilmakool). Muinasjutte lugesid ette Laura Kukk, Taavi

21

Tõnisson, Rasmus Kaljujärv, Silva Pijon, Maarius Pärn, Kersti Heinloo, Grete Konksi, Tarvo Krall, Tiina

Tõnis, Mari-Liis Lill, Britta Soll, Merilin Kirbits, Piret Krumm, Risto Vaidla, Doris Tislar. Nende lugemist

illustreerisid Elina Sildre, Joonas Sildre, Tuulike Kivestu, Kristina Tort, Triin Paumer, Liisa Kruusmägi,

Ats Allaste, Anni Mäger, Anu Kalm, Helena Pass, Reda Tomingas, Kirke Kangro, Takinada, Kadi Kurema

ja Kertu Sillaste.

Üle-eestiline 4. klasside ettelugemise võistlus kandis pealkirja „Ida pool päikest ja lääne pool kuud“

ning üheskoos loeti erinevate maade muinasjutte. Finaal toimus 19. oktoobril keskuses. Ettelugejate

esinemist hindas žürii, kuhu kuulusid keskuse direktor Triin Soone, Eesti Noorsooteatri näitleja Laura

Nõlvak ja noortesaate „NOVA“ saatejuht Aaron Thor Härm. Finaalvõistlusele eelnesid maakondlikud

voorud ning Tallinna ja Tartu linna võistlused, mille läbiviimisel abistasid keskraamatukogude

lasteosakonnad ja Tallinna klassiõpetajad. Ettelugemise võitsid Lotte Andreson Viljandimaalt, Bert

Paluoja Võrumaalt ja Marta Noora Piksaar Tallinnast. Esimese kolme koha omanikele olid auhinnaks

raamatupoe kinkekaardid ning kõikidel osalejatel oli võimalik külastada Ukraina Kultuurikeskust.

Keskuse näitustegevus oli mitmekesine ja rahvusvaheline. Aasta esimeses pooles toimus näitus

„Millest räägib linn?“, mis oli Eesti, Läti, Leedu ja Poola koostööprojekt. Näitusele valmis spetsiaalne

ruumikujundus. Näitusega koos viidi läbi 23 haridusprogrammi, mis kõnelesid linna olemusest ja elust

linnas. Lapsed said end proovile panna linnavalitsuse liikmetena ja arutada oluliste teemade üle.

Kevadel toimus Eesti-Hispaania illustraatorite ühisnäitus, mille valmimiseks illustreerisid kunstnikud

kummagi maa muinasjutte. Sügishooaega alustati aasta suurnäitusega „Maagiline mets“, milles

osales 48 kunstnikku 15 riigist. Näitust kureeris Viive Noor, ruumikujunduse tegi Kristel Maamägi ning

haridusprogrammi lõi Katrin Tõnisson. Näitust külastas 32 lastegruppi. Tunnis tutvustati lastele

maagilisi olendeid erinevatest raamatutest. Lapsed said varjuteatri abil luua mängulisi etteasteid.

Uuriti näitusepilte ja lahendati näitusega seotud ülesandeid. Näituste hooaja lõpetas Soome

illustraatorite jõulunäitus „Jõulumaagia“, mis valmis koostöös Soome Illustraatorite Liiduga

(Kuvittajat). (vt LISA 4. Näitused).

lon Wiklandi juubelinäituse „Pikk, pikk teekond“ kaks kohvrite komplekti jätkasid rändamist mööda

rahvaraamatukogusid. 2024. aastal peatusid need 42 raamatukogus Järvamaal, Valgamaal, Võrumaal,

Lääne-Virumaal, Tartus ja Tartummaal, kus toimus 214 üritust, milles osales kokku 3067 osalejat.

2025. aastal rändavad kohvrid Võrumaal, Harjumaal ja Põlvamaal.

Head Read kirjandusfestivali (29.-31.05.) lasteprogramm toimus keskuses ning Eesti autoritest

esinesid Margus Haav, Mari Teede, Anti Saar ja Alvar Jaakson, Leelo Tungal, Maian Kärmas.

Väilsautoritest käisid külas Stefan Boonen ja Melvin, Marc Boutavant, Katri Kirkopelto.

Kadrioru Kirjandustänava festival, (14.09) mida korraldab Tallinna Kirjanduskeskus, muutis keskuse

ettepanekul kontseptsiooni ning lõi Tammsaare muuseumi hoovi lasteala, kus said kokku kõik lastele

tegevusi pakkuvad asutused. See omakorda mõjutas silmnähtavalt publiku käitumismustrit ja tõi

lastelugude laadale rohkem lapsi. Lastekirjanduse telgi programmis olid kohtumised autoritega ning

huvilised said meisterdada, mängida ja kuulata lugusid. Andrus Kivirähk ja Heiki Ernits tutvustasid

oma uut raamatut „Kampsun ja päike“ ning Liis Sein rääkis oma raamatust „Mona erakordne ema“.

Päeva jooksul toimus veel mudilastund, muinasjututund ja meisterdamistund. Lastetelki külastas

päeva jooksul 250 külastajat.

22

Hiiumaa kirjandusfestival toimus 2024. aastal kolmandat korda. Seekord oli asukohaks Kärdla

keskväljak ja kultuurikeskus. Lasteprogrammi sisustas seekord keskus üksi. Festivalil esinesid Ilmar

Tomusk, Kadri Lepp ja Mika Keränen. Laupäevases programmis pidi kaasa lööma Pipi ja Lotte, aga

näitleja haigestus ja nii pakuti lastele meisterdamist ja erinevaid põrandamänge. Osalejaid oli kahel

päeval kokku 300.

Pärnu kirjandusfestivali lasteala programmi kureeris keskus teist korda. Päev juhatati sisse

meeleoluka mudilastunniga, kus lõid kaasa emad-isad koos lasteaiaealiste lastega. Lastealal esinesid

kirjanikud Kadri Lepp, Jaanus Vaiksoo, Anti Saar ja Kristi Kangilaski. Autoritega kohtumiste vahel

toimusid muinasjututund, lugemistund, mängutund ja meisterdamistund. Lisaks toimus terve päeva

vältel keskuse Raamatudoktorite vastuvõtt, kes pakkusid külastajatele personaalseid konsultatsioone

ja jagasid „retsepte“ lugemissoovitustega. Päeva jooksul osales lasteala tegevustes küll vähem

osalejaid kui eelmisel aastal, aga lapsi oli samas palju rohkem, kes meie tegevustes terve pika päeva

kaasa lõid. Kokku käis lasteala programmis 220 osalejat.

Jätkus koostöö lühifilmide ja animatsiooni festivaliga PÖFF Shorts. Keskuse osalusel pandi kokku

võistlusprogrammi kassetid, mida näidati Artise kinos. Keskuse žürii (Liis Sein, Liina Otto, Tiina

Undrits) kompetents oli eelkõige hinnata lugu ja selle jutustamist visuaalsete vahenditega. Kokku

vaadati läbi 28 animafilmi, mille hulgast valiti festivalile 13. Välja valitud filme näidati ka keskuse

perepäeval 9. novembril. Loovkirjutamise ringi lapsed vaatasid samuti filme ja kirjutasid nende põhjal

arvustusi, mis ilmusid festivali ajal ajakirjas Hea Laps.

Lastekirjanduse autorite tuur „Tuleme külla!“ külastas 2024. aasta kevadel Kihnu raamatukogu.

Kihnu lastele esinesid Ilmar Tomusk, Kairi Look ja illustraator Anne Pikkov. Sügisene tuur viis

Läänemaale (Oru ja Ridala raamatukogu), kus esinesid Tiina Laanem, Jaanus Vaiksoo ja illustraator

Sirly Oder. Keskuse algatatud lastekirjanike tuur sai alguse 2013. aastal. Tuuri korraldamist toetab

Eesti Kultuurkapital.

2024. aastal toimus Eesti haiglate lasteosakondadele loodud raamatukarussellide asukohtade ja

seisukorra kaardistamine pärast pikka isolatsiooniperioodi. Heas korras ja jätkuvalt on haiglates

kasutuses 24 raamatukarusselli ning 2024. aastal said kõik toimivad karussellid varustatud uute

raamatutega.

Heategevusfondi Aitan Lapsi! poolt 2018. aastal maaraamatukogudele kingitud 26 eridisainiga laste

lugemiskeskusest „Rampsu raamatukogu“ olid töös kõikides maakondades ning toetasid

„Lugemisisu“ programmi läbiviimist.

Koostöös autorite ja kirjastustega toimusid mitmed raamatuesitlused:

• 10. mai raamatu „Plekiraamat“ esitlus, autor Joanna Liivak ja illustraator Liisa Kruusmägi

• 10. mai raamatu „Mina olen illustraator“ esitlus, autor Kertu Sillaste

• 13. mai raamatu „Mona erakordne ema“ esitlus, autor Liis Sein ja illustraator Ulla Saar

• 17. mai raamatu „Taks ja Togi suvi“ esitlus, autor Kadri Hinrikus ja illustraator Elina Sildre

• 24. mai raamatu „Konn“ esitlus, autor Anti Saar ja illustraator Regina Lukk-Toompere

• 12. september Ukraina keelse Tähekese esitlus

• 18. november raamatu „King nr 42“ esitlus, autor Jaanus Vaiksoo ja illustraator Katrin Kaev

23

• 12. detsember raamatu „Härra Haraldi unistuste aed“, autor Anti Saar ja illustraator Marja-

Liisa Plats

Keskuse saal on olnud läbi aastate hinnatud kontserdite toimumispaik laste muusikakoolidele.

Aktiivsemad korraldajad on Nõmme Muusikakool, VHK Muusikamaja, Rocca al Mare Kool, Liia Lille

klaveristuudio, Päikesefuuga klaveristuudio. Seoses MUBA avamisega on aga huvi vähenenud ning

kontserte korraldatakse harva.

2025. AASTAL ON KAVAS:

• luua peakülalise programm Bologna rahvusvahelisele lasteraamatu messile 2025. aasta

kevadel;

• alustada keskuse ekspositsioonide uuendamist;

• analüüsida keskuses toimuvat laste vabaaja ja huvitegevust ning vajadusel uuendada

teenuseid;

• jätkata koostööd 8 muuseumiga programmi „Puust ja punaseks“ läbiviimisel;

• korraldada koostöös Rahvakultuurikeskusega jutuvestmise konkurss Tallinna koolidele;

• jätkata koostööd koolide ja lasteaedadega pakkudes neile õppekavaga haakuvaid teema- ja

raamatutunde;

• luua näituseprojekte, millega kaasneb spetsiaalne ruumikujundus ja haridusprogramm;

• osaleda programmiga kirjandusfestivalil HeadRead, Kadrioru Kirjandustänava festivalil,

Hiiumaa ja Pärnu kirjandusfestivalidel;

• tähistada lastekirjandusega seotud tähtpäevi: Eesti kirjanduse kooslugemise päev,

emakeelepäev, ettelugemise päev, rahvusvaheline lasteraamatupäev jne;

• koostöös maakonnaraamatukogudega viia läbi kirjandusmäng, korraldada ettelugemise

võistlus ning lastekirjanike tuurid;

• laiendada keskuse koostöövõrgustikku lasteraamatute populariseerimisel, leida

ettevõtmistele toetajaid ja sponsoreid.

24

TEENUSVALDKOND: LASTEKIRJANDUSE RAHVUSVAHELISTUMINE

2024. aastal osales keskus rahvusvahelistel raamatumessidel Vilniuses, Bolognas, Prahas,

Frankfurdis, Helsingis ja Montreuilis. Väliskirjastajatega suhtlemise kõrval on olulisel kohal kirjanike ja

illustraatorite nõustamine ning nende kokkuviimine väliskirjastustega. Kohtumiste põhjal saab öelda,

et kirjastajate huvi eesti lastekirjanduse avaldamise vastu on suurenemas ning areneb ka koostöö

välismaiste lastekirjandusega tegelevate kultuuriorganisatsioonide ja festivalidega.

Möödunud aastal toimusid autorite esinemised ja residentuurid Ameerika Ühendriikides (Kairi Look),

Saksamaal (Kairi Look, Jaanus Vaiksoo, Tiiu Kitsik), Peruus (Reda Tomingas, Liisa Kruusmägi),

Portugalis (Liisa Kruusmägi), Tšehhis (Pamela Samel), Šveitsis (Kätlin Kaldmaa), Poolas (Reda

Tomingas, Leelo Tungal), Rootsis (Ulla Saar), Itaalias (Anti Saar, Joonas Sildre) ja Soomes (Marja-Liisa

Plats, Joonas Sildre, Leelo Tungal, Kairi Look, Piret Jaaks, Kätlin Vainola, Kertu Sillaste, Pamela Samel,

Tuulike Kivestu), Luksemburgis (Anti Saar), Leedus (Ulla Saar, Reda Tomingas, Liisa Kruusmägi, Kertu

Sillaste) ja Lätis (Marja-Liisa Plats, Triinu Laan).

2024. aasta juunis korraldas keskus koostöös Müncheni Noorteraamatukoguga Saksa kirjastajatele ja

ajakirjanikele seminari, kus tutvustasid oma loomingut Kairi Look, Jaanus Vaiksoo ja Tiiu Kitsik.

Keskuse tööst rääkis Ulla Saar ja Eesti lastekirjandusest Katja Wiebe. Järelkajana ilmus Saksa IBBY

ajakirjas „Julit“ intervjuu Ulla Saarega ja artikkel Baltimaade lastekirjandusest.

2024. aasta augustis toimusid keskuses soome kirjastuse WSOY õpipäevad, mille raames tutvustati

kirjastajatele keskust ja uuemat eesti lastekirjandust. Tänu sellele ilmub 2025. aastal WSOY

kirjastuses Triinu Laane ja Marja-Liisa Platsi „Luukere Juhani juhtumised“.

Eesti lastekirjanike ja illustraatorite loomingut avaldatakse jätkuvalt välismaal ja 2024. aastal ilmus 42

tõlget (2023 - 39 tõlget). Pikemaajalisem plaan näitab kasvu ja 2025. aastaks on plaanis juba 45

tõlget.

2024. aastal olid enim tõlgitud autor Triinu Laan, kellel ilmus aasta jooksul võõrkeeltes viis raamatut

(itaalia, inglise, korea, sloveenia, horvaatia). Enim eesti lasteraamatuid ilmus läti (6), soome (6),

sloveenia (4), horvaatia (4), itaalia (3), leedu (3) ja poola keeles (3). On rõõm tõdeda, et eesti

lasteraamatute väljaandmine Balkani riikides järjest kasvab ning tõlgitakse ka erinevaid autoreid.

Tänavu ilmusid sloveeni keeles esmakordselt Juhani Püttsepa, Triinu Laane ja Urmas Reinmaa

raamatud. Kokku ilmus eelmisel aastal Balkani keeltes üheksa raamatut. Taas üle pika aja ilmus üks

kreekakeelne raamat, Urmas Reinmaa „Kust sa selle leidsid?“. Tähelepanuväärseimateks

võõrkeelseteks väljaanneteks võibki pidada eelpoolnimetatud raamatut kreeka keeles ja Triinu Laane

„Luukere Juhani juhtumised“ ilmumist korea keeles. Esmakordselt ilmusid eesti lastekirjanduse

tõlked audioraamatutena- soome keeles avaldati Leelo Tungla „Seltsimees laps“ sarja kolm

raamatut. Tõlgete nimekiri ilmub jooksvalt keskuse kodulehel.

Väliskirjastajad on üles leidnud ka eesti illustraatorid ja esitavad neile üha enam otsetellimusi. 2024

ilmus neli raamatut, vastavalt soome, inglise, prantsuse ja leedu keeles. 2025. aastal on teada juba

neli otsetellimust. Kindlasti on sellele kaasa aidanud eesti illustraatorite edukad esinemised

rahvusvahelistel konkurssidel aga ka keskuse pidev teavitustöö.

Enim avaldatud Eesti raamatuillustraatorid olid Marja-Liisa Plats (kümme tõlget) ja Ulla Saar (kuus

tõlget), kelle illustreeritud raamatuid avaldati kokku kümnes keeles.

Läinud aasta tõi mitmeid rahvusvahelisi tunnustusi meie lastekirjanduse tegijatele. Suurim

rahvusvaheline laste- ja noortekirjanduse raamatukogu maailmas, Müncheni noorteraamatukogu,

25

valis oma 2024. aasta lasteraamatute kataloogi „The White Ravens“ kaks Eesti lastekirjanduse teost.

Nendeks olid Mari Teede ja Marja-Liisa Platsi raamat „Ingmar ja meri“ ja Lille Roometsa „Mina ja

August“. Joonas Sildre teos „Kahe heli vahel“ pälvis Ameerika ühendriikides Pub Design Awards’

kuldmedali graafilise romaani kategoorias. Ameerika Ühendriikides auhinnati kõrgelt ka Triinu Laane

ja Marja-Liisa Platsi teost „Luukere Juhani juhtumised“, mis pälvis Mildred L. Batchelder’ auhinna

parimale 2024. aastal inglise keelde tõlgitud lasteraamatule. Andrus Kivirähk ja Anne Pikkov olid

2024. aasta Astrid Lindgreni auhinna nominendid. Läti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud

lugemisprogrammis „Laste-, noorte- ja lapsevanemate žürii 2024“ auhinnad ka Juhani Püttsepa

„Vanaema, kes muutus kutsikaks“, Ilmar Tomuski „Kolmanda A kriminalistid“, Indrek Koffi „Kuhu

lapsed said?“ ja Kadri Hinikuse „Elevant“.

2024. aastal toimus Eesti-Soome ühisprojekt „Sõnasillad“, milles osalesid eesti ja soome kirjanikud ja

illustraatorid. Eestist osalesid projektis illustraatorid Pamela Samel, Kertu Sillaste, Tuulike Kivestu ja

kirjanikest Kairi Look, Kätlin Vainola ja Piret Jaaks. Projekti tulemusel ilmub soome-eesti autorite

koostöös mitu raamatut nii Soome kui Eesti kirjastustelt.

Eesti lastekirjanduse keskus annab igal aastal välja inglisekeelset lastekirjanduse kataloogi „Children’s

Books From Estonia“ raamatutest, mida soovitab tõlkida. 2024. aasta kataloogis oli esindatud 21

teost ja tutvustati uusi autoreid (Mari Teede, Eva Roos, Ketlin Priilinn, Elo Annion, Reda Tomingas,

Liisa Kruusmägi, Grethe Rõõm). Keskuse ingliskeelsel veebilehel on üleval 35 lastekirjaniku ja 43

illustraatori loomingut tutvustavad profiilid. Valikus olevate raamatute kohta on avaldatud

tõlkekatkendid. Kodulehele lisati 28 ingliskeelset tõlkekatkendit. Väliskirjastajaid ja -partnereid

teavitati ingliskeelsete uudistega, et hoida neid kursis eesti lastekirjanduses toimuvaga. 2019. aasta

lõpust hakkas ilmuma uudiskiri väliskirjastajatele. Tõlkijate uudiskiri ilmub neli-kuus korda aastas, et

hoida neid kursis uute ilmuvate lasteraamatutega ja eesti lastekirjanduse uudistega.

Keskuse kodulehel on loodud lasteraamatute tõlkijate profiilid. Hetkel on nimekirjas 70 tõlkijat,

kellest 28 on olemas ingliskeelne profiil (Anja Salokannel, Boris Vidović, Birgita Bonde Hansen,

Carsten Wilms, Consuelo Rubio Alcover, Julija Potrč Šavli, Anna Michalczuk-Podlecki, Viltare

Mickevičiene, Maima Grīnberga, Bence Patat, Mónika Segesdi, Cornelius Hasselblatt, Adam Cullen,

Daila Ozola, Guntars Godinš, Maia Melts, Kaisu Lahikainen, Anna Kyrö, Anja Salokannel, Maximilian

Murmann, Danute Giraite, Martin Carayol, Frans van Nes, Jean-Pascal Ollivry, Daniele Monticelli,

Katja Novak, Chris Reintal, Marta Perlikiewitz).

Rahvusvaheline näitustegevus püsis samas mahus. 2024. aastal toimus välisriikides 10 näitust. Uue

sihtkohana jõudis Eesti illustraatorite grupinäitus „Sirvime eesti lasteraamatuid“ Kasahstani

Akadeemilisse Raamatukokku (20.04.-5.05.) ja Almatõ Laste Keskraamatukokku (8.-30.06.). Üle pika

aja oli taas Eesti illustratsiooninäitus Leedus Martynas Mažvydase Rahvusraamatukogus, (8.08.-

22.09.) ning aasta lõpuks jõudis Leetu ka Eesti-Hispaania illustraatorite ühisnäitus. Jätkusid head

koostöösuhted Poolaga, meie illustratsiooninäitus oli avatud Płocki linna kunstigaleriis.

Koostöös Eesti Kirjastuste Liiduga algasid aktiivsed ja suuremahulised ettevalmistused 2025. aasta

kevadeks, kui Eesti on esmakordselt peakülaline Bologna rahvusvahelisel lasteraamatumessil

(Bologna Children's Book Fair – BCBF). Tegemist on vanima ja suurima lastekirjanduse sündmusega,

mis toob igal kevadel kokku tuhanded lasteraamatute autorid ja tegijad üle maailma. Messil on kaks

peasuunda – anda ülevaade lastekirjanduse kultuurilisest mitmekesisusest ja illustratsioonikunsti

trendidest ning arendada valdkondlikku äritegevust, viies kokku autorid, agendid ja kirjastajad.

26

Eesti on BCBFil osalenud 15 aastat eesmärgiga tutvustada maailmale meie algupärast lastekirjandust

ning luua koostöösuhteid raamatute ilmumiseks välisriikides. Riigi esindatust on korraldavad koos

Eesti Kirjastuste Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus ning seda rahastab Kultuuriministeerium. Messi

peakülalise staatus võimaldab luua programmi pealavale, luua suur näitus messi peahalli ja seeläbi

loob paremad võimalused oma lastekirjanduse ja selle autorite tutvustamiseks. Messiga samaaegselt

toimub Bologna linnas kirjandusfestival „BOOM! Crescere nei Libri“.

2024. aasta esimesel poolel toimusid loomekonkursid visuaalse identiteedi ja linnanäituse kuraatori

leidmiseks. Visuaalse identiteedi konkursile laekus 5 tööd loovagentuuridelt Rakett, Tuumik Stuudio,

Ruum 414, Halling Stuudio, Stuudio Stuudio. Loomekonkrusi võitis disainiagentuur Stuudio Stuudio,

kelle toel luuakse projekti kommunikatsiooni- ja turundusmaterjalid. Samuti toimus

kuraatorikonkurss Bologna linnas toimuva illustratsiooninäituse loomiseks. Ettepanek konkursil

osalemiseks tehti 5 näituse kuraatorile, valituks osutus Bianka Soe näitusega „Cittadini Creativi“.

Messialal toimuva Eesti illustratsiooninäituse loomist koordineerib Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Messiga kaasneb konverentsiprogramm ning põhjaliku ettevalmistuse tulemusena on Eesti juhtida

üle 10 vestluspaneeli. Samuti toimuvad messi raames kohtumised autoritega nii messialal kui ka

Bologna linnas. Projekti kommunikatsiooniks luuakse eraldi koduleht www.estonia2025bologna.com.

Projekti ettevalmistusega on seotud pea kogu keskuse kollektiiv.

2025. AASTAL ON KAVAS

• esindada ja tutvustada Eestit peakülalisena Bologna rahvusvahelisel lasteraamatumessil;

• tutvustada eesti lastekirjanike ja illustraatorite loomingut välismaal;

• osaleda raamatumessidel Vilniuses, Bolognas, Prahas, Göteborgis, Frankfurdis, Helsingis ja Montreuilis;

• jätkata ja leida uusi rahvusvahelisi koostööprojekte, mis annaksid Eesti autoritele laiemat nähtavust ja suurendaks koostööd välismaiste kirjastustega;

• jätkata rahvusvahelist koostööd Euroopa lastekirjandusfestivalide platvormi loomisel, leida Eesti autoritele võimalusi välisfestivalidel esinemisteks;

• täiendada ja arendada eesti lastekirjandust, autoreid ja tõlkijaid tutvustavat ingliskeelset veebilehte;

• avaldada kirjanikke ja illustraatoreid tutvustavaid trükiseid ning eesti lastekirjandust tutvustavat uudiskirja tõlkijatele ja kirjastajatele;

• eksponeerida illustratsiooninäitusi välisriikides ning laiendada koostöövõrgustikku;

• jätkata koostööd Müncheni Laste- ja Noorteraamatukoguga “White Raven” kataloogi koostamisel ja meie lastekirjanduse tutvustamiseks maailmas;

• jätkata koostööd Eesti Kirjanduse Teabekeskuse ja Eesti Kirjastuste Liiduga kirjanduse tutvustamiseks välisriikides.

27

LISA 1. MÕÕDIKUD

1. KÜLASTUSED

Jrk. nr.

Nimetus 31.12.2023 sihttase 2024 31.12.2024 sihttase 2025

1.1. Keskuse külastusi 46 017 45 000 45 911 45 000

1.2. Keskuse kodulehe külastusi 100 923 100 000 116 892 100 000

1.3. Andmebaasi ELLSA külastajate arv

2 592 2 500 1 343 1 500

2. LASTEKIRJANDUSE ARENDAMINE

Jrk. nr.

Nimetus 31.12.2023 sihttase 2024 31.12.2024 sihttase 2025

2.1. Teabeallikad

2.1.1. Andmebaasis ELLSA autoreid 105 110 112 110

sh kirjanikud 64 67 69 72

sh illustraatorid 41 43 43 46

2.1.2. Koostatud raamatute tutvustusi

133 110 146 110

2.1.3. Avaldatud raamatute arvustusi 56 50 55 50

2.1.4. Kirjastatud väljaandeid 4 4 4 4

2.1.5. Vastatud päringutele 191 150 158 150

2.2. Koolitused, ettekanded

2.2.1. Korraldatud koolitusi 14 14 14 7

Keskmine RI 9,3 9,0 9,62 9,0

Keskmine SI 81 85 91 90

2.2.2. Osalejaid koolitustel (koos veebis osalejatega)

772 1 000 673 500

2.2.3. Ettekandeid 76 50 52 60

2.2.4. Artikleid 69 60 68 65

2.3. Loomekonkursse täiskasvanutele

2 1 1 1

2.3.1. Pildiraamatute konkurss „Põlvepikuraamat“, laekunud käsikirju

71 - - -

2.3.2. Lastejutuvõistlus „Minu esimene raamat“, laekunud käsikirju

25 - - -

2.3.3. Noorteromaani võistlus, laekunud käsikirju

- - 15 -

2.4. Töötajate osalemised žüriides, komisjonides jm (LISA 5)

50 - 41 -

2.5. Loomekonkursse lastele 3 2 2 3

Sten Roosi muinasjutuvõistlusel osalejaid

253 250 241 250

Kriitikakonkursil Kapsas osalejaid

88 30 83 100

Muudel konkurssidel osalejaid 71 50 32 100

28

2.6. Tunnustused,auhinnad, stipendiumid (keskuse poolt)

7 6 6 6

2.7. Huviringid lastele keskuses

2.7.1. Loovkirjutamine

tunde 91 60 99 90

osalejaid 49 40 49 50

2.7.2. Illustratsioonikunst

tunde 70 60 94 60

osalejaid 59 35 92 60

2.7.3. Koomiks

tunde 33 15 19 -

osalejaid 6 10 6 -

3. LASTEKIRJANDUSE POPULARISEERIMINE

Jrk.nr.

Nimetus 31.12.2023 sihttase 2024 31.12.2024 sihttase 2025

3.1. Lugejateenindus

3.1.1. Registreeritud lugejaid (aasta jooksul)

2 172 2 000 2 281 2 000

3.1.2. Raamatukogu külastusi 23 900 20 000 22 982 20 000

3.1.3. Laenutusi 70 588 60 000 69 602 70 000

3.1.4. E-kataloogi külastusi 31 331 50 000 116 892 100 000

3.1.5. E-kataloogi otsinguid 12 363 11 000 11 945 11 000

3.2. Üritused keskuses

3.2.1. Üritusi lastele keskuses 491 470 438 450

sh mudilastunde 60 40 67 60

sh rühmakülastusi 325 300 296 300

Rühmakülastuste RI 9,81 9 9,67 9

Rühmakülastuste SI 93 90 91 90

sh perehommikuid 22 20 21 20

sh laste sünnipäeva tähistamisi 22 25 11 15

sh raamatuesitlusi+Headread programm

17 25 16 15

sh kontserdid 15 20 9 -

sh muud üritused 30 25 18 25

3.2.2. Lasteüritustel osalejaid keskuses

14 198 9 000 11 600 10 000

3.2.3. Üritusi täiskasvanutele keskuses 29 35 26 30

3.2.4. Täiskasvanute üritustel osalejaid keskuses

1 103 1 000 1003

1 000

3.3. Näitused 212 75 114 120

sh raamatute väljapanekuid keskuses 82 35 74 80

sh kunstinäituseid keskuses 16 10 10 10

sh kunstinäituseid mujal Eestis 39 30 30 30

3.4. Koostööprojektid

29

3.4.1. Lugemisprogramm Lugemisisu

hooajal osalenud raamatukogusid

211 211 211 212

üksikosalejaid 8 924 10 000 9 815 10 000

lasteaiarühmi 254 260 244 260

RI 9 9 9,4 9

SI 76 80 81 80

3.4.2. Nukitsa konkurss

osalenud keskraamatukogusid - 17 16 -

hääletuses osalejaid - 6 000 6 707 -

3.4.3. Kirjandusmäng

osalenud maakondade võistkondi

16 - - 17

osalejaid 48 - - 51

3.4.4. Tegelusnäitus „Pikk-pikk teekond“

osalenud raamatukogusid 19 20 55 30

toimunud teematunde 100 80 264 100

osalejaid 1 755 1 000 4 178 1 500

3.4.5. Ettelugemiskonkursi finaal

osalenud keskraamatukogusid 17 17 17 17

3.4.7. Lastekirjanduse autorite tuur „Tuleme külla!“, külastatud raamatukogusid

4 4 3 4

osalejaid 280 300 250 300

3.4.8. Kadrioru kirjandustänava festivali lasteprogrammis osalejaid

110 200 110 200

3.4.9. Hiiumaa kirjandusfestival 342 100 342 -

3.4.10 Laste kirjandusfestival LUUP perepäev

250 250 - -

3.4.11 Pärnu Kirjandusfestival 575 - 575 500

3.4.12 Ettelugemisepäev (veebis osalejad)

30 000 25 000 30 000 30 000

3.5. Kingitud raamatut „Pisike puu“ 7 000 7 000 8000 5 000

4. LASTEKIRJANDUSE RAHVUSVAHELISTUMINE

Jrk. nr.

Nimetus 31.12.2023 sihttase 2024 31.12.2024 sihttase 2025

4.1. Väliskirjastajaid, kes on avaldanud Eesti lasteraamatuid

20 30 24 27

4.2. Välismaal ilmunud eesti autorite tõlkeid

39 40 42 40

4.4. Avaldatud keeled 18 18 16 18

4.5. Osaletud välismessidel (k.a. virtuaalsed)

5 5 6 6

4.6. Autorite välisesinemisi 16 10 30 30

4.7. Näituseid välismaal 9 10 6 10

30

5. RESSURSID

Jrk. nr.

Nimetus 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2024 01.01.2025

5.1. Personal

5.1.1. Ametis töötajaid 18 19 19 19

5.1.2. Koosseisulisi ametikohti 18 19 19 19

5.1.3. Koormus 16,5 17,5 17,5 17,5

5.1.4. Kõrgharidusega töötajaid 17 16 16 16

5.1.5. Töötajate liikumised 1 2 1 2

5.2. Kogud

5.2.1. Kokku teavikuid 68 207 68 868 69 367 -

sh kinniskogu 33 635 33 571 33 362 -

sh laenutuskogu 30 438 31 189 31 596 -

sh illustratsioonikogu 4 134 4 108 4 409 -

5.2.2. Ennistatud teavikuid - 32 26 -

5.2.3. Hoidlate keskmine temp. (Celsius)

20 21 21 -

5.2.4. Hoidlate niiskustaseme ülemmäär (%)

36,8 36,8 46,8 -

5.3. Eelarve (eurodes) 1 003 418 869 013 1 045 570 969 060

5.3.1. Tegevuskulud (liik 20) 651 347 589 539 700 190 687 847

sh personalikulu 505 720 425 269 514 470 520 970

sh majandamiskulu 145 627 164 270 185 720 166 877

5.3.2. Vahendid Riigi Kinnisvara ASile 234 013 201 159 214 079 206 213

5.3.3. Investeering (teavikud kogusse) 23 000 23 000 23 000 23 000

5.3.4. Omatulu (liik 44) 68 722 41 350 99 901 50 000

5.3.5. Toetused projektidele 26 336 13 965 8 400 2 000

LISA 2. Publikatsioonid Artiklid

ERRi lugemispäeviku rubriigile valmis 9 artiklit, kus käsitleti 30 laste- ja noorteraamatut. Projekt

lõppes septembris ERRi kärbete tõttu.

1. Jaanika Palm. Jaanika Palmi lugemispäevik: islandi lastekirjandusest tehisaruni, 20.01.2024 -

Jaanika Palmi lugemispäevik: islandi lastekirjandusest tehisaruni | Kirjandus | ERR

2. Jaanika Palm. Jaanika Palmi lugemispäevik: raamatud, mis muutuvad eriti võluvaks ette

lugedes, 10.02.2024 - Jaanika Palmi lugemispäevik: raamatud, mis muutuvad eriti võluvaks

ette lugedes | Kirjandus | ERR

3. Jaanika Palm. Jaanika Palmi lugemispäevik: salakavalad pildiraamatud, 16.03.2024 - Jaanika

Palmi lugemispäevik: salakavalad pildiraamatud | Kirjandus | ERR

4. Jaanika Palm. Jaanika Palmi lugemispäevik: noortekirjandus, mis puudutab, 13.04.2024 -

Jaanika Palmi lugemispäevik: noortekirjandus, mis puudutab | Kirjandus | ERR

31

5. Jaanika Palm. Jaanika Palmi lugemispäevik: hirmudest ja nendega hakkamasaamisest,

11.05.2024 - Jaanika Palmi lugemispäevik: hirmudest ja nendega hakkamasaamisest |

Kirjandus | ERR

6. Jaanika Palm. Jaanika Palmi lugemispäevik: hea raamat seisab lapse ja noore kõrval ka

keerulistel hetkedel, 15.06.2024 - https://kultuur.err.ee/1609371740/jaanika-palmi-

lugemispaevik-hea-raamat-seisab-lapse-ja-noore-korval-ka-keerulistel-hetkedel

7. Jaanika Palm. Jaanika Palmi lugemispäevik: siili igatsusest maiasmokk-konnadeni, 13.07.2024

- Jaanika Palmi lugemispäevik: siili igatsusest maiasmokk-konnadeni | Kirjandus | ERR

8. Jaanika Palm. Jaanika Palmi lugemispäevik: raamatud, mis julgustavad ja inspireerivad,

10.08.2024 - Jaanika Palmi lugemispäevik: raamatud, mis julgustavad ja inspireerivad |

Kirjandus | ERR

9. Jaanika Palm. Jaanika Palmi lugemispäevik: kuidas kooliga hakkama saada, 28.09.2024 -

Jaanika Palmi lugemispäevik: kuidas kooliga hakkama saada | Kirjandus | ERR

10. Jaanika Palm. AK kirjanduskool: Kuhlbars viis ilmaliku lasteluule koolidesse. Postimees,

27.oktoober; AK KIRJANDUSKOOL ⟩ Kuhlbars viis ilmaliku lasteluule koolidesse

11. Jaanika Palm. AK Kirjanduskool: Alide Dahlbergi „Väike Mai“. Postimees, 6. juuli; AK

KIRJANDUSKOOL ⟩ Alide Dahlbergi «Väike Mai»

12. Milleks meile Lotte? Aga headus teeb maailma huvitavaks. Postimees, 11.mai; LOTTEMAANIA

⟩ Milleks meile Lotte? Aga headus teeb maailma huvitavaks

13. Raamatud jõulukingiks. Laste- ja noortekirjandusaasta 2024. Postimees, 13.detsember;

RAAMATUD JÕULUKINGIKS ⟩ Jaanika Palm soovitab parimat lastekirjandust: Look, Gębka,

Małkowski, Kareva jt

14. Jaanika Palm. „Päriselt ja mängult. Mõtteid Hando Runneli loomingust lastele“. Raamatus

„Runnel on kõige all“, Ilmamaa 2024.

15. Jaanika Palm. Igaüks on isemoodi, aga oluline. Mitmekesisus lasteraamatuis. Õpetajate Leht,

2.aprill, Igaüks on isemoodi, aga oluline. Mitmekesisus lasteraamatuis : Õpetajate Leht

16. Jaanika Palm. Ülevaade. Kirjandusaasta 2024. ERR kultuuriportaal, 30. detsember; Ülevaade.

Kirjandusaasta 2024 | Kirjandus | ERR

17. Jaanika Palm. Raamatuaasta 2024. Vaevustes eesti kultuur kutsub oma suuri surnuid appi

Eesti Ekspress Areen, 21. detsember; Raamatuaasta 2024. Vaevustes eesti kultuur kutsub

oma suuri surnuid appi - Eesti Ekspress

18. Kadri Naanu. Lapsesõbralik teos sõltuvusest ja lootusest. Sirp, 15.11.2024. Lapsesõbralik teos

sõltuvusest ja lootusest — Sirp

19. Helena Kostenok. Lapsed ja raamatud: kuidas kujundada lugemishuvi? Eesti Ekspress,

Kooliaeg erileht, 21.08.2024.

Arvustused Kuu raamatu rubriigis

1. Jaanuar 2024. Arndís Þórarinsdóttir „Surmasõlm“

2. Veebruar 2024. Indrek Koff „Issi!“

3. Märts 2024. Kairi Look, Anne Pikkov „Natuke suur“

4. Aprill 2024. Cornelia Travnicek „Ketsid“

5. Mai 2024. Doris Kareva „Puhas lora“

6. Juuni 2024. Maria Parr „Oskar ja mina. Kõik meie mängukohad“

7. August 2024. Sarah Crossan „Kus süda peaks olema“

8. September 2024. Tiiu Kitsik „Me kolime ära“

9. Oktoober 2024. Rán Flygenring „Tulemägi“

32

10. November 2024. Artur Gębka „Isa pudel”

11. Detsember 2024. Triinu Laan „Poiss ja papa”

Uudiskirja rubriik Varasalv

1. Alide Dahlberg „Mutionu pidu“ (1926)

2. Eduard Vilde „Minu esimesed „triibulised““ (1904)

3. Heljo Mänd „Toomas Linnupoeg“ (1978) (Ene Mclaughlin, praktikant)

4. Juhan Liiv „Vari“ (1894)

5. Ottokar Domma „Usin õpilane Ottokar. Rüblik Ottokar. Maailmaparandaja Ottokar“

(1985)

6. Asta Kass „Pahupidi puhkus“ (1983)

7. Tove Jansson „Muumitroll“ (1975)

8. Helga Nõu „Ruuduline röövel“ (1965)

9. Heljo Mänd „Väikesed võililled” (1983) (Katrinka Josephine Savimägi, praktikant)

10. Juhan Jaik „Kaarnakivi“ (1931)

11. Ellen Niit „Kuidas leiti nääripuu“ (1954)

Postimees Apollo raamatuportaali tutvustused (15 artiklit, 99 raamatut)

1. 6 fantaasiaraamatut fantastilise uue lugemisaasta loomiseks - LUGEMISSOOVITUSED ⟩ 6

fantaasiaraamatut fantastilise uue lugemisaasta loomiseks

2. 6 haaravat raamatut teadmishuvilistele lastele - LUGEMISSOOVITUSED ⟩ 6 haaravat raamatut

teadmishuvilistele lastele

3. 5 raamatut luulesõbrale, kes oskab emakeele ilu hinnata - LUGEMISSOOVITUSED ⟩ 5

raamatut luulesõbrale, kes oskab emakeele ilu hinnata

4. 6 värsket põnevusraamatut, mida lapsed lugeda tahaks - LUGEMIST LASTELE ⟩ 6 värsket

põnevusraamatut, mida lapsed lugeda tahaks

5. 6 eriilmelist raamatut, mille seast leiab iga noor endale huvitavat lugemist - 6 eriilmelist

raamatut, mille seast leiab iga noor endale huvitavat lugemist

(Ene Mclaughlin, praktikant)

6. 6 raamatut, millega koolivaheajale hoog sisse lükata - LUGEMIST LASTELE ⟩ 6 raamatut,

millega koolivaheajale hoog sisse lükata

7. 6 vahvat lasteraamatut spordihuvilistele - LUGEMISSOOVITUSED ⟩ 6 vahvat lasteraamatut

spordihuvilistele

8. 7 innustavat elulooraamatut ja -sarja, mida lapsed võiksid lugeda - 7 innustavat

elulooraamatut ja -sarja, mida lapsed võiksid lugeda

9. 8 murdeaabitsat, mis pakuvad ohtralt avastamisrõõmu nii lastele kui nende vanematele - 8

murdeaabitsat, mis pakuvad ohtralt avastamisrõõmu nii lastele kui nende vanematele

10. 6 kuninglikku lasteraamatut, mida on lust lugeda - 6 kuninglikku lasteraamatut, mida on lust

lugeda

11. 7 lasteraamatut, mis aitavad lastega surmast rääkida - 7 lasteraamatut, mis aitavad lastega

surmast rääkida (Katrinka Josephine Savimägi, praktikant)

12. 6 armsat raamatut, millega pühademeeleollu sisse elada - 6 armsat raamatut, millega

pühademeeleollu sisse elada

13. 7 vahvat pildiraamatut, mida väikelastele jõuluks kinkida - EKSPERT SOOVITAB ⟩ 7 vahvat

pildiraamatut, mida väikelastele jõuluks kinkida

33

14. 6 raamatut, mida kooliealised lapsed tahaksid jõuluks saada - EKSPERT SOOVITAB ⟩ 6

raamatut, mida kooliealised lapsed tahaksid jõuluks saada

(Anne Kõrge)

15. 6 raamatut, mis võiksid kõnetada teismelisi (EKSPERT SOOVITAB ⟩ 6 raamatut, mis võiksid

kõnetada teismelisi (Helena Kostenok)

Ajakirjas Nukits 2024 ilmunud artiklid

• Krista Kumberg. Krunniga tädi ja hiirvaikne ruum – kas ikka veel?

• Indrek Koff. Kuidas jõuda raamatuni, mis aitaks lapsi muusika juurde tuua?

Mari Klein. No mida sa seal toimetad?

• Ulla Saar. Eesti lastekirjanduse hääl välisturgudel

• Lastele meeldivad miskipärast natuke tobedad lood. Georg Voldemar Tomuski intervjuu Ilmar

Tomuskiga

• Eesti lastekirjanduse sündmusi 2024

• Kertu Sillaste. Sõnasillad üle lahe

• Triin Soone. Eesti on 2025. aastal Bologna rahvusvahelise raamatumessi peakülaline

• Anu Amor-Narits, Veronika Raudsepp Linnupuu, Kirsti Läänesaar. Raamatukogu kutsub õue

• Tere, mina olen Kamber! Aasta lasteraamatukoguhoidja 2023 Grete Nootre!

• Hanneleele Kaldmaa. 20 aastat Paabeli Torni auhinda

Koostöös ajakirjaga Hea Laps ilmus Raamatudoktori nõuanderubriik, kus vastati 11 kirjale ja igaühes

neist soovitati kahte-kolme raamatut või sarja (kokku 23 raamatut või sarja). Raamatudoktori

meiliaadressile laekus 14 kirja, millele vastati raamatusoovitustega.

34

LISA 3. Ettekanded

Viimsi raamatukogu (30.01.)

• Jaanika Palm „Noortekirjandusest ja noorte lugemisest“

Õpetajate maja. Võõrkeeleõpe lastekirjanduse toel (14.02.)

• Jaanika Palm „Eesti lastekirjandus ja selle tõlked. Lastekirjandus abiks võõrkeeletunnis“

• Triin Soone “Illustratsiooni tähtsus lasteraamatus”

• Katrin Tõnisson “Kuidas tekitada lastes lugemishuvi”

Lastekirjanduse aastakoosolek (05.03.)

• Jaanika Palm “Tavalises erilist nähes. Eesti algupärane lastekirjandus 2023“

• Krista Kumberg „Mõista ennast, mõista teisi. Tõlkekirjandus lastele 2023“

• Helena Kostenok „Uued algused. Noortekirjandus 2023“

• Triin Soone „Kas pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna? Eesti lasteraamatuillustratsioon 2023“

Õpetajate Maja (02.04.) Kirjandusklubi: Lastekirjanduse roll II kooliastmes

• Jaanika Palm “Uuemast lastekirjandusest”

• Triin Soone “Illustratsioonist lasteraamatutes”

• Katrin Tõnisson “Kuidas tekitada lastes lugemishuvi”

Tartu algupärase lastekirjanduse päev „Tundeline teekond läbi laste- ja noortekirjanduse”

(10.04. Tartu Linnaraamatukogus)

• Jaanika Palm „Lastekirjandus tundlikel teemadel”

Bologna rahvusvaheline lasteraamtute mess (10.04., Bologna)

• Triin Soone “About Estonian Children’s Literature Centre”

Eesti Kirjanduse Seltsi ülevaatekoosolek (16.04., Tartu)

• Jaanika Palm „Eesti algupärane lastekirjandus 2023“

Koostööprojekt Soomega „Sõnasillad“ (21.05., Soome, Tampere):

• Jaanika Palm ja Helena Kostenok. Children’s literature in Estonia: statistics and themes -

Lastenkirjasilta – Sõnasillad – Word Bridges -seminar – Lastenkirjainstituutti

Kirjandusfestival HeadRead (29.05)

• Katri Kirkkopelto ja „Molli“, moderaator Katrin Tõnisson

• Maian Kärmas, moderaator Liis Sein

Väliseesti õpetajate suvekool (24.07., Tallinn)

• Jaanika Palm „Uuem eesti lastekirjandus“

• Katrin Tõnisson “Eesti Lastekirjanduse Keskuse haridusprogrammid

• Triin Soone “Eesti Lastekirjanduse Keskusest”

Kiusamisvaba Kooli baaskoolitus (26.08.)

• Anne Kõrge “Kiusamise temaatikat käsitlevad laste- ja noorteraamatud”

35

Lugemisprogrammi „Lugemisisu“ stardikoolitus (13.09., Tallinn)

• Helena Kostenok „Tähelepanekuid värskest lastekirjandusest“

• Maili Liinev „Lugemisnõustamine“

• Liina Selgis „Sensoorsed abivahendid - kellele, miks ja kuidas?

• Katrin Tõnisson “Lugemisisu programmist“

• Liina Otto „Uus teematund – aabitsatund”

• Katrin Tõnisson „Uus teematund – tahvlist tahvlini

XXI Üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päev (18.09., Põlva)

• Triin Soone “Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegemistest”

Seminar „Laps kirjanduses 12. Tõlkelasteraamat – dialoog või verbaalne luukere?“ (21.10. Tallinn)

• Elin Sütiste “Tõlkelastekirjandus kui väga eriline viis mõtestada elu ja maailma”

• Krister Kruusmaa “Lastekirjandusest andmepõhiselt ja võrgustikuanalüüsi abil”

• Jaanika Palm “Tõlkelastekirjandus – lüngatäitja või kultuuriline rikastaja? Viimaste aastate

suundumusi”

• Krista Kumberg “Tõlkest leitud”

• Helena Kostenok “Noortekirjandus: kas tõlge üldse mängib mingit rolli või piisab

omamaisest?”

• Hanneleele Kaldmaa “20 aastat Paabeli Torni tõlkeauhinda”

• Ulla Saar “Näpsäkäävät, Burmemme ja teised. Eesti lastekirjandus tõlkes”

• Triinu Laan “Kuidas luukeresid eksportida? „Luukere Juhani juhtumiste“ tõlketeekonnad”

• Katja Novak “Ukrainakeelne Täheke: lastele mõeldes”

• Anneliis Lepp “Leia pildilt kümme erinevust ehk kuidas tõlkida illustratsiooni?”

• Risto Järv “Põhja konna tõlgetest pildikeelde”

• Elle-Mari Talivee “Kuidas tõlkida kägu?”

Erialapäev Tartumaal (23.10, Kõrveküla)

• Jaanika Palm „Mis on uut lastekirjanduses?“

• Helena Kostenok „Mis on uut noortekirjanduses?“

• Triin Soone „Mida pakub lastekirjanduse keskus raamatukogudele?“

• Triin Soone „Kuidas lugeda illustratsiooni?“

• Katrin Tõnisson „Kuidas tekitada lapses raamatuhuvi?“

Projekt „Minu väike raamatukogu“ koolituspäev (04.11., Tallinn)

• Jaanika Palm “Stardikoolitus 1.-2. klasside õpetajatele

Projekt „Minu väike raamatukogu“ koolituspäev (05.11., Tallinn)

• Jaanika Palm “Stardikoolitus 3.-4. klasside õpetajatele”

Tartu Ülikooli eriseminar Ida-Virumaa lasteaiaõpetajatele (19.11.)

• 2 x Töötuba - Eesti lastekirjanduse kasutamine õppe- ja kasvatustöös, Katrin Tõnisson ja Liina

Otto

Rahvusraamatukogu kutsekoolitus (21.11., Tallinn)

• Triin Soone “Eesti Lastekirjanduse Keskusest”

36

Kirjanike maja, Kultuuriministeeriumi diplomaatiline korpus (03.12.)

• Marju Kask “Estonia as the Guest of Honore at the Bologna Children’s Book Fair”

Õppekäik Tallinna Ülikooli magistriõppe üliõpilastele (13.12.)

• Keskuse kogud (Anne Kõrge ja Tiia Suls)

• Ettekanne keskuse tegemistest (Helena Kostenok ja Jaanika Palm)

Esinemised meedias (Kuku Pärastlõuna (raamaturahvas) tutvustused, Vikerraadio jt)

• 11.01.2024, Helena Kostenok. Vikerraadio, Huvitaja. Nukitsa konkurss -

https://vikerraadio.err.ee/1609207373/huvitaja

• 12.01.2024, Helena Kostenok. Kuku pärastlõuna, Nukitsa konkurss -

https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-parastlouna/172210

• 18.01.2024, Jaanika Palm. Kuku raamaturahvas (Arndís Þórarinsdóttiri „Surmasõlm“, David

Almond „Uhiuus poiss“, Indrek Koff „Issi!“ ja Ilmar Tomuski „Uks“ -

https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-parastlouna/175743

• 22.02.2024, Anne Kõrge. Kuku raamaturahvas (Mari Teede „Ingmar ja meri“, Reeli Reinaus

„Juuli ja August“, Eva Roos „Ema võtab kassi“)

• 28.03.2024, Ene Mclaughlin, praktikant. Kuku raamaturahvas (Lille Roomets „Mina ja

August“, Cornelia Travnicek „Ketsid“, Bart Moeyaert „Armastusest, mida me ei mõista“ -

https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-parastlouna/177415

• 02.05.2024, Jaanika Palm. Kuku raamaturahvas (Antonia Murgo „Miss Detsember ja kuu

klann“, Tomasz Malkowski „Lugu poisist, kes näeb kätega“, Tiina Laanem „Maailma parim

liivaloss“ ja Doris Kareva „Puhas lora“ - https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-

parastlouna/178169

• 06.06.2024, Anne Kõrge. Kuku raamaturahvas (Jana Maasik „Neetud aare“, Maria Parr „Oskar

ja mina“, Liis Sein „Mona erakordne ema“) - https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-

parastlouna/179274

• 13.06.2024, Jaanika Palm. Vikerraadio, Maian Kärmas. Soovitusi lastele suvelugemiseks -

https://vikerraadio.err.ee/1609357936/maian-karmas-kulas-on-jaanika-palm-ja-martin-

erich-torjus

• 29.08.2024, Helena Kostenok. Vikerraadio, noorte kirjandus ja arvustusvõistlus Kapsas -

https://vikerraadio.err.ee/1609426165/maian-karmas

• 12.09.2024, Ulla Saar. Kuku raamaturahvas (Raun Flygenring „Tulemägi“, Stefan Boonen „Mis

juhtus Leoga?“, Katrin Tõnisson „Notsu suur soov“ ja Kairi Look „Natuke suur“ -

https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-parastlouna/186557

• 28.09.2024, Viive Noor. Vikerraadio, Kajalood

https://vikerraadio.err.ee/1609454203/kajalood-viive-noor-lapsed-harjuvad-lihtsa-

pildikeele-lihtsate-sonumitega

• 10.10.2024, Helena Kostenok. Kuku raamaturahvas (Mari Kujanpää „Koleda tüdruku

päevaraamat“, Sarah Crossan „Kus süda peaks olema“, Elle McNicoll „Mingi säde“ -

https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-parastlouna/187178

• 16.10.2024, Katrin Tõnisson. Vikerraadio, Huvitaja. Lugemisisu programmist

https://vikerraadio.err.ee/1609477551/huvitaja-asjade-parandamine-ning-lapsed-ja-

raamatud

37

• 02.11.2024, Jaanika Palm ja Helena Kostenok. Vikerraadio, Loetud ja kirjutatud,

lastekirjanduse tõlkimine - https://vikerraadio.err.ee/1609497440/loetud-ja-kirjutatud-

lastekirjanduse-tolkimine

• 14.11.2024, Jaanika Palm. Kuku raamaturahvas (Artur Gebka „Isa pudel“, Triinu Laan „Poiss ja

papa“, Tiina Laanem „Liisu laseb jalga“, Ulla Saar „Ita ja Piuks“ -

https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-parastlouna/189008

• 13.12.2024, Jaanika Palm. ERR, Terevisoon – raamatuid poiste jõulupakkidesse -

https://eeter.err.ee/1609550128/jaanika-palmi-raamatusoovitused-raamatuid-poiste-

joulupakkidesse

• 19.12.2024, Anne Kõrge. Kuku raamaturahvas (Katie Kirby „Lottie Brooks“, Bjørn F. Rørvik

„Kolm karvast kitsekest“, Kätlin Kaldmaa „Jõulud Islandi moodi“ ja Lingren „Ühed ammused

jõulud Smålandis) - https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-parastlouna/189947

38

LISA 4. Näitused Näitused keskuses:

1. „Armastusega Lätimaalt“, Läti kunstnike jõulunäitus (5.12.2023-27.01.2024), osalesid Anita

Paegle, Alekseijs Naumovs, Arta Ozola-Jaunarāja, Gita Treice, Anda Strautniece, Kitija Role,

Ernests Kļaviņš ja Gundega Muzikante.

2. Stuudio 14 nukunäitus „Lumikellukesed detsembrikuus“ (5.12.2023-27.01.2024)

3. Arta Ozola-Jaunarāja isikunäitus „Pildilugu“ (30.01.-2.03.)

4. Rahvusvaheline illustratsiooninäitus „Millest räägib linn?“ (4.03.-10.05.), osalesid Ieva

Babilaitė, Inga Dagilė, Simona Jurčiukonytė, Aušra Kiudulaitė ja Martynas Pavilonis Leedust;

Aleksejs Naumovs, Gundega Muzikante, Līva Ozola, Anita Paegle ja Anna Vaivare Lätist; Kärt

Einasto, Ragne Hoog, Marja-Liisa Plats, Ulla Saar ja Reda Tomingas Eestist; Maciek Blaźniak,

Katarzyna Bogucka, Dominika Czerniak-Chojnacka, Gosia Kulik ja Adam Pękalski Poolast.

5. Eesti ja Hispaania illustraatorite ühisnäitus „Peegeldused“ (14.05-31.07.2024), osalesid Katrin

Ehrlich, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Jüri Mildeberg, Piret

Mildeberg, Piret Niinepuu-Kiik, Viive Noor, Catherine Zarip, Urmas Viik, Tiina Mariam

Reinsalu, Anne Pikkov, Ulla Saar, Kadri Ilves ja Liis Roden Eestist; Borja González, Mayte

Alvarado, Adolfo Serra, Pep Brocal, Raquel Aparicio, Miguel Monkc, Sandra Rilova, Laura

Pérez Granel, Pablo Pérez Monforte, L.C. Bonpa Hispaaniast.

6. Stuudio 14 nukukunstinäitus „Peegeldused“ (14.05-31.07.)

7. Eesti kunstnike illustratsiooninäitus „Jutusta mulle muinasjuttu!“ (6.-31.08.), osalesid Made

Balbat, Ede Peebo, Kadi Kurema, Tiia Mets, Maarja Vannas-Raid, Catherine Zarip, Kertu

Sillaste, Ülle Meister, Urmas Viik, Tiina Mariam Reinsalu, Anu Kalm, Anne Linnamägi, Regina

Lukk-Toompere, Viive Noor, Ulla Saar, Anne Pikkov, Jüri Mildeberg, Kristi Kangilaski.

8. Rahvusvaheline illustratsiooninäitus „Maagiline mets“ (3.09.-30.11.), osales 48 illustraatorit

sh 17 Eestist ja 31 välismaalt, kokku 15 riigist: Regina Lukk-Toompere, Anne Linnamägi,

Catherine Zarip, Piret Mildeberg, Jüri Mildeberg, Piret Niinepuu-Kiik, Katrin Ehrlich, Ulla Saar,

Kadi Kurema, Urmas Viik, Kadri Ilves, Anne Pikkov, Kertu Sillaste, Tuulike Kivestu-Rotella,

Kristi Kangilaski, Viive Noor ja Marja-Liisa Plats. Teistest riikidest: Virpi Talvitie (Soome), Ana

Juan, Ignasi Blanch, Josep Antoni Tàssies ja Laura Pérez Granel (Hispaania), Rebeka Luciani

(Argentina), Judith Clay, Olaf Hajek ja Stefanie Harjes (Saksamaa), Hanna Karaleva (Austria),

Martin Jarrie (Prantsusmaa), Joanna Concejo (Poola), Lena Revenko ja Natalie Pudalov

(Iisrael), Gundega Muzikante, Anita Paegle, Aleksejs Naumovs, Arta Ozola-Jaunaraja, Gita

Treice ja Anda Strautniece (Läti), Glenda Sburelin, Andrea Calisi, Daniela Costa, Daniela Iride

Murgia, Matteo Gubellini, Anna Forlati ja Sergio Olivotti (Itaalia), Marius Jonutis (Leedu), João

Vaz de Carvalho (Portugal), Alefes Silva (Colombia) ning Natalia Mirzoian (Armeenia).

9. Stuudio 14 nukukunstinäitus „Maagiline mets“ (3.09.-30.11.), osalesid Lada Miller, Olga

Vassilevskaja-Zujeva, Sveta Aleksejeva, Svetlana Sorgina, Annika Aedma, Jelena Nikolajev,

Anna Zueva, Nadja Kravtšenko, Natalia Lepihhina, Olga Arju, Ksenia Šinkovskaja, Resa

Tiitsmaa, Olga Norviliene, Tatjana Mohrjakova.

10. Soome kunstnike jõulunäitus „Jõulumaagia“ (3.12.-2.02.2025), osalesid Milja Ahonen, Sari

Airola, Terhi Ekebom, Filippa Hella, Nina Huisman, Jonna Jylhä, Suvi Kari, Noora Ketolainen,

Jutta Kivilompolo, Kiira Koivunen, Milja Laine, Minna Lehväslaiho, Päivi Marin, Marjo Nygård,

Kati Närhi, Karoliina Pertamo, Sanna Hellikki Suova, Henna Tyrväinen.

39

Keskuse varakambris tutvustati vanema aja lasteraamatuid 3 väljapanekul:

“Karvaseid ja sulelisi”

“Rahvad raamatus 1920-1940"

“Vana aja jõulud”

Näitused välismaal

„Sirvime eesti lasteraamatuid“ V:

• Kasahstani Akadeemiline Raamatukogu, Astana (20.04.-5.05.)

• Almatõ Laste Keskraamatukogu (8.-30.06.) Näitusel osalesid Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Piret Mildeberg, Gerda Märtens, Viive Noor, Margit Saluste, Catherine Zarip, Urmas Viik. „Tänapäeva lasteraamatuillustratsioonid“ Leedu Martynas Mažvydase Rahvusraamatukogu (8.08.- 22.09.) Näitusel osalesid Katrin Ehrlich, Anu Kalm, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Viive Noor, Anne Pikkov, Ulla Saar, Elina Sildre, Kertu Sillaste ja Catherine Zarip. Eesti-Hispaania ühisnäitus „Peegeldused / Reflexiones“ Leedu Martynas Mažvydase Rahvusraamatukogus (4.11.-26.01.2025). Näitusel osalevad Katrin Ehrlich, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Piret Niinepuu-Kiik, Viive Noor, Catherine Zarip, Urmas Viik, Tiina Mariam Reinsalu, Anne Pikkov, Ulla Saar, Kadri Ilves ja Liis Roden Eestist; Borja González, Mayte Alvarado, Adolfo Serra, Pep Brocal, Raquel Aparicio, Miguel Monkc, Sandra Rilova, Laura Pérez Granel, Pablo Pérez Monforte ja L.C. “Bonpa Hispaaniast Joanna Concejo isikunäitusus Läti Rahvusraamatukogus (6.11.- 18.01.2025) „Pildi jõud“, TIT 2020 ja TIT 2023 eesti kunstnikud, Płocki linna kunstigalerii (12.07.-25.08.). Näitusel osalevad Katrin Ehrlich, Kadri Ilves, Anu Kalm, Kristi Kangilaski, Tiiu Kitsik, Tuulike Kivestu-Rotella, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Gerda Märtens, Ülle Meister, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Lucija Mrzljak, Viive Noor, Sirly Oder, Anne Pikkov, Priit Rea, Liis Roden, Ulla Saar, Pamela Samel, Maris Siimer, Joonas Sildre, Elina Sildre, Kertu Sillaste, Kristina Tort, Maarja Vannas- Raid, Urmas Viik, Catherine Zarip.

Näitused mujal Eestis

Pärnu Ülejõe põhikool:

• Paco Roca isikunäitus (8.01-29.02.)

• „Pildi jõud“, TIT 2023 väliskunstnikud I osa (4.03-11.06.)

• „Pildi jõud“, TIT 2023 väliskunstnikud II osa (19.08-7.11.)

• Läti kunstnike jõulunäitus „Armastusega Lätimaalt“ (10.11.-10.01.2025)

Tapa Vallaraamatukogu:

• Paco Roca isikunäitus (16.01.-28.02.)

• „See on minu maailm - Joanna Concejo illustratsioonid“ (12.02.-11.04.)

• Läti kunstnike jõulunäitus „Armastusega Lätimaalt“ (26.08.-28.09.)

• „Pildi jõud“, TIT 2023 väliskunstnikud (28.11.-11.01.2025)

Kohila raamatukogu lasteosakond:

40

• Viive Noore illustratsioonid "Pildid jutustavad lugusid" (4.06.-23.08.)

• Anne Pikkovi illustratsioonid (30.10.-16.12.)

Kiili raamatukogu:

• „Pildi jõud“, TIT 2023 väliskunstnikud II osa (1.06.-12.07.)

• „Pildi jõud“, TIT 2023 väliskunstnikud I osa (15.07.-31.08.)

Lääne Maakonna Keskraamatukogu lasteosakond:

• Läti kunstnike jõulunäitus „Armastusega Lätimaalt“ (9.02.-31.03.)

• Oksana Drachkovska isikunäitus „Värvid kevadest sügiseni“ (1.10.-16.11.)

• Kümne eesti kunstniku illustratsioonid „Raamatusse ja raami“ (26.11.-25.01.2025) Näitusel

osalesid Katrin Ehrlich, Kadri Ilves, Tuulike Kivestu-Rotella, Anne Linnamägi, Regina Lukk-

Toompere, Jüri Mildeberg, Gerda Märtens, Viive Noor, Margit Saluste, Catherine Zarip.

Kehtna raamatukogu:

• „Viis kunstnikku – viis erinevat käekirja“ (1.02. -29.03.) Näitusel osalesid Kadi Kurema, Anne

Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Viive Noor, Catherine Zarip.

Saare Maakonna Keskraamatukogu:

• Oksana Drachkovska isikunäitus „Värvid kevadest sügiseni“ (2.01.-29.04.)

• Läti kunstnike jõulunäitus „Armastusega Lätimaalt“ (06.05.-05.09.)

• Mehhiko kunstniku Amanda Mijangose isikunäitus (26.08-19.10.)

• Piret Niinepuu-Kiige isikunäitus "Talvest kevadesse" (01.11.-31.12.)

Järvakandi raamatukogu:

• „Viis kunstnikku – viis erinevat käekirja“ (5.04.-31.05.) Näitusel osalesid Kadi Kurema, Anne

Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Viive Noor, Catherine Zarip.

Kuusalu raamatukogu:

• Ülle Meistri isikunäitus „Pildid, mis kunagi raamatusse ei jõudnud“

• Tiina Mariam Reinsalu ja Gerda Märtensi ühisnäitus

• Jüri Mildebergi, Anne Linnamägi ja Regina Lukk-Toompere ühisnäitus

• Viive Noore graafikanäitus „Uneleb“

Kärdla Kultuurikeskus:

• Eesti illustraatorite näitus Hiiumaa kirjandusfestivalil „Piltidega imet tabamas“ (7.06.-26.08.)

Näitusel osalesid Katrin Ehrlich, Kadri Ilves, Tuulike Kivestu-Rotella, Anne Linnamägi, Regina

Lukk-Toompere, Jüri Mildeberg, Gerda Märtens, Viive Noor, Margit Saluste, Catherine Zarip.

Alu raamatukogu:

• „Viis kunstnikku – viis erinevat käekirja“ (7.06.-26.08.) Näitusel osalesid Kadi Kurema, Anne

Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Viive Noor, Catherine Zarip.

Vihasoo raamatukogu:

• Ülle Meistri isikunäitus „Pildid, mis kunagi raamatusse ei jõudnud“

• Viive Noore graafikanäitus „Uneleb“

41

• „Pildipidu“, osalesid Tiina Mariam Reinsalu, Gerda Märtens, Anne Linnamägi, Regina Lukk-

Toompere

Rapla Keskraamatukogu:

• Rahvusvaheline illustratsiooninäitus „Libarebane. Rebase võlu“ (nov-dets) näitusel osales 48

kunstnikku 12 riigist 69 tööga.

• Rahvusvaheline illustratsiooninäitus „Robotite muinasjutud“ (dets-jaan 2025)

Jõhvi Kunstikooli galerii:

• Rahvusvaheline illustratsiooninäitus „Maagiline mets“ (11.12.-17.01.2025)

42

LISA 5. Töötajate osalemised komisjonides ja žüriides

• Triin Soone - ettelugemiskonkursi finaali žürii, rahvaraamatukogude nõukogu, Tallinna

Lastekaitse Ühingu esseekonkursi žürii, Narva kunstiresidentuuri žürii, Ilon Wiklandi nimelise

noore kunstniku preemia žürii, kauneimate lasteraamatute žürii.

• Anne Kõrge - heade laste- ja noorteraamatute žürii, Rahva Raamatu konkursi „Aasta

Raamat 2024“ žürii, noorteromaanivõistluse žürii, etlemiskonkursi „Eesti keele kaunis kõla“

žürii, Tallinna Tuule lasteaia emakeelepäeva žürii, raamatukoguteenuste ärianalüüsi ja

teenusdisaini töögrupp.

• Liis Sein - PÖFFi animafilmide žürii, Tallinna lasteaialaste animatsioonifestivali žürii,

ettelugemispäeva Tallinna vooru žürii.

• Helena Kostenok – Paabeli Torni auhinna žürii, heade laste- ja noorteraamatute žürii,

arvustusvõistluse Kapsas žürii, noorteromaanivõistluse žürii, Apollo aasta parimad raamatud

žürii, Rahva Raamatu konkursi „Aasta Raamat 2024“ žürii.

• Viive Noor - Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia žürii, kauneimate

lasteraamatute žürii.

• Jaanika Palm - heade laste- ja noorteraamatute žürii, arvustusvõistluse Kapsas žürii,

noorteromaanivõistluse žürii, Noorte luuleprõmmu žürii, Karl Eduard Söödi

lasteluulepreemia žürii, Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali liige, Kultuurkapitali nõukogu

liige.

• Liina Otto - PÖFFi animafilmide žürii

• Ulla Saar – Paabeli Torni auhinna žürii esimees, kauneimate lasteraamatute žürii,

Kultuurkapitali Traducta programmi ekspertkomisjoni liige.

• Tiina Undrits - Sten Roosi nimelise muinasjutuvõistluse žürii, heade laste- ja

noorteraamatute žürii, PÖFFi animafilmide žürii.

• Tiia Suls - ERÜ lasteteeninduse toimkond, raamatukoguteenuste ärianalüüsi ja

teenusdisaini töögrupp.

• Ülle Väljataga - Sten Roosi nimelise muinasjutuvõistluse žürii, arvustusvõistluse Kapsas

žürii, noorteromaanivõistluse žürii.