Leping

Koostöökokkulepe nr 24.8-1/131-1

06.03.2023

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158 (edaspidi MKM või toetuse

saaja), mida esindab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan, kes tegutseb põhimääruse

alusel,

ja

Kultuuriministeerium, registrikood 70000941 (edaspidi KUM või partner), mida esindab

kultuuriminister Piret Hartman, kes tegutseb põhimääruse alusel,

edaspidi nimetatud eraldi „pool“ ja koos „pooled“,

võttes arvesse, et:

- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja

vastupidavusrahastu (edaspidi määrus nr 2021/241), artikli 20 lõike 1 alusel kinnitas Euroopa

Komisjon 05.10.2021 ning Euroopa Nõukogu 29.10.2021 rakendusotsusega heaks kiidetud

Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi Taastekava), mille kohaselt viiakse ellu reform

„Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ (edaspidi reform);

- Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määrusega nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise

korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi VV taastekava määrus) kehtestatakse

nõuded määruse nr 2021/241 järgsete investeeringute ja reformide rakendamisele Eestis;

- käesolev koostöökokkulepe on sõlmitud reformi elluviimiseks ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 09.03.2022 käskkirja nr 78 „Taaste- ja vastupidavusrahastu

komponent 3 „Digiriik“, reformi 1.2 „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste

väljaarendamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused” punkti 10.2.1 alusel;

- kulude hüvitamise aluseks on Taastekava;

- KUM on reformi tegevuste elluviijana MKM-i partner;

- reformi elluviimine on seotud valdkonna arengukavaga „Eesti digiühiskond 2030“ ,

sõlmisid pooled alljärgneva koostöökokkuleppe (edaspidi leping) tegevuste elluviimiseks

eraldatava toetuse kasutamiseks.

1. Lepingu objekt

2

1.1. Lepingu objektiks on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 09.03.2022 käskkirja nr 78 „Taaste-

ja vastupidavusrahastu komponent 3 „Digiriik“, reformi 1.2 „Eraisikutele sündmusteenuste ja

etteaimavate teenuste väljaarendamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused” alusel ning sellega

seatud ning poolte vahel kokku lepitud tulemuste saavutamine.

1.2. Lepingu eesmärgiks on KUM-i juhitud sündmusteenusega „Eestis kohanemine“ seotud

arendustegevuste tähtaegne elluviimine vastavalt poolte koostöös iga-aastaselt kokku lepitud

tegevuskavale ja tulemustele, mille partneri tegevustega seotud osa vormistavad pooled lepingu lisana

vastavalt punktile 1.3.

1.3. Lepingu punktis 1.2 nimetatud eesmärgi saavutamiseks antava toetuse summa on kuni 50 000

eurot. Igal aastal elluviidavad tegevused, tulemused ja toetuse summa nähakse ette lepingu lisas.

1.4. 2023. aasta tegevused, tulemused ja toetuse summa lepitakse kokku käesoleva lepingu sõlmimisel

lisas 1. Alates 2024. aastast allkirjastavad lepingu lisa MKM-i digiarengu asekantsler ja KUM-i

kantsler hiljemalt esimese kvartali lõpuks.

1.5. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.12.2025.

2. Toetuse eraldamine ja kasutamine

2.1. Toetuse saaja maksab toetuse osa välja pärast seda, kui on lepingu punktis 3.1 nimetatud partneri

esitatud aruande kinnitanud.

2.2. Partner esitab rahandusministri 10.09.2014 määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“ § 292

lg 1 alusel riigieelarve eelnõusse planeeritud ja andmekogus menetletava välistoetuse projekti

vahendite kasutamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele taotluse välistoetuse eelarve ehk

sildfinantseerimise avamiseks rahaliste vahendite kasutamiseks.

2.3. Partner planeerib riigieelarve eelnõusse välistoetuse summad iga aasta kohta grandikoodiga 9S10-

RR20-03123RR vastavalt lepingu lisas 1 toodud eelarvele.

2.4. Toetuse maksmise täpsemad tingimused on sätestatud punktis 1.1 nimetatud käskkirjas.

3. Aruannete ja selgituste esitamine

3.1. Partner esitab asuande iga poolaasta tegevuste ja eelarveliste vahendite kasutamise kohta

lepingu lisas 2 toodud aruandevormil digitaalselt allkirjastatuna 30 päeva jooksul vastava kvartali

lõppemisest punktis 11.3 nimetatud e- posti aadressile.

3.2. Aruannete esitamise eest vastutab partneri kultuurilise mitmekesisuse osakond.

3

3.3. Toetuse saaja kinnitab aruande 30 päeva jooksul pärast aruande saamist või kui aruandes on

puudusi, määrab toetuse saaja aruande esitajale esimesel võimalusel vähemalt 10 päevase tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande kinnitamise tähtaeg.

3.4. Lisaks aruandele esitab partner toetuse saaja soovil ja määratud tähtajaks suulisi ja kirjalikke

selgitusi lepingu lisas 1 nimetatud tegevuste elluviimise kohta.

4. Kontrolli teostamine

4.1 Partner tagab audiitorile ja kontrollijale juurdepääsu projekti elluviimisega seotud

informatsioonile ja dokumentidele, arvestades asjaolu, et nad on antud ülesande täitmisel kohustatud

täitma isikuandmete kaitse seaduses ning VV taastekava määruse §-s 13 sätestatud nõudeid.

4.2. Partner esitab nõutud dokumendid ja informatsiooni või võimaldab neile juurdepääsu audiitor või

kontrollija poolt määratud tähtajaks.

5. Dokumentide säilitamine

5.1. Partner kohustub säilitama kõiki toetuse kasutamist puudutavaid dokumente ja andmeid,

sealhulgas kuludokumente, kolm aastat pärast lepingu elluviimisega seotud viimase makse tegemist.

5.2. Partner kohustub säilitama lepingu punktis 5.1 nimetatud dokumente ja andmeid, mis on seotud

auditi, kohtuvaidluse, kohtuväliste nõuete menetlemise ja võimaliku pettusest johtuva juurdlusega

kuni nimetatud menetluste lõppemiseni, kuid mitte vähem kui on nimetatud lepingu punktis 5.1.

6. Teabe avaldamine toetuse kohta

Partner kohustub järgima tegevuste elluviimisel teavitamise reegleid lähtuvalt VV taastekava määruse

§-st 12, tagama Euroopa Liidu vahendite kasutamise nähtavuse ning andma meediale ja üldsusele selle

kohta sidusat, tulemuslikku ning proportsionaalset teavet.

7. Partneri muud kohustused

7.1. Partner kohustub järgima lepingu lisas 3 toodud riskide hindamise tabelis kirjeldatud riskide

maandamise tegevusi ja realiseerunud riskid määratud tähtajaks kõrvaldama.

7.2. Partner kohustub pidama toetuse kohta projektipõhist kulude arvestust, tagamaks toetuse arvelt

tehtud abikõlblike kulude eristamise asutuse muudest kuludest ja kuludokumentide säilimise. Lisaks

kohustub partner pidama toetuse kasutamise kohta reformipõhist arvestust vastavalt rahandusministri

27.12.2021 määruse nr 50 „Eelarveklassifikaator“ §-le 9 loodud toetuse koodile.

4

7.3. Partner esitab toetuse saajale viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavituse,

kui ilmneb asjaolusid, mis võivad takistada lepingus sätestatud kohustuste õigeaegset täitmist.

8. Partnerile makstud toetuse tagastamine ja maksete peatamine

8.1. Kui partner jätab oma lepingust tulenevad kohustused täitmata või pole neid nõuetekohaselt

täitnud, on toetuse saajal õigus peatada väljamaksete tegemine partnerile või nõuda toetus tagasi

ulatuses, mille osas on see välja makstud, kuid eesmärke ei ole saavutatud.

8.2. Partner on kohustatud toetuse saajale tagastama toetuse summa, mille tagastamist toetuse saajalt

nõuab Riigi Tugiteenuste Keskus partnerilt või Euroopa Komisjon, koos võimalike kõrvalnõuetega.

Eeltoodud kohustus kehtib üksnes juhul, kui tagasinõue on seotud partnerile makstud toetusega ning

partneri lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega, mille tõttu on

tagasinõue esitatud.

8.3. Toetuse tagasinõudmisel ning tagasimaksmisel rakendatakse VV taastekava määruse §-s 11

sätestatut.

9. Vaidluste lahendamine

Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused eelkõige

kokkuleppeliselt. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus seaduses sätestatud korras.

10. Lepingu muutmine

10.1. Lepingut võib muuta poolte kokkuleppel.

10.2. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on lepingu lahutamatu osa.

10.3. Kõik lepingu muudatused jõustuvad nende allakirjutamisel või poolte kirjalikult määratud

tähtajal.

11. Kontaktandmed

11.1. Lepingu täitmisel on poolte kontaktisikud järgmised:

11.2. Kultuuriministeeriumi kontaktisik on Kerli Zirk, e-posti aadress: [email protected], tel 5855

9350;

11.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kontaktisik on Ingrid Kuusik, e-posti aadress

[email protected], tel 55 502373.

5

12. Lepingu kehtivus

12.1. Leping jõustub selle allakirjutamisest poolte poolt.

12.2. Leping kehtib kuni poolte kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem, kui

tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõpuni.

13. Lepingu lisad

Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud järgmised lisad:

13.1. Lisa 1. Lepingu alusel teostatavad tegevused, tulemused ja eelarve aastaks 2023;

13.2.Lisa 2. Aruande vorm;

13.3. Lisa 3. Riskide hindamise tabel.

POOLTE ANDMED JA ALLKIRJAD:

Majandus- ja Kommunikatsiooni- Kultuuriministeerium

ministeerium

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kristjan Järvan Piret Hartman

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister kultuuriminister

LEPINGU LISA 1. Lepingu alusel teostatavad tegevused, tulemused ja eelarve aastaks 2023.

Viide tegevuskavas

Tegevus

Tulem Tegevuse tähtaeg

Kululiik Toetuse summa

1.1 Teenuse juhtimine

Teenuste arendus toimub vastavalt

kokkulepitud tegevustele

Eestis kohanemise infoteenuse loomise

tegevused

Kasutaja saab infot Eestis kohanemise sammude (osateenuste) kohta

riigiportaalist eesti.ee

31.12.2023 Tööjõukulu 12 672 €

Info Eestis kohanemise sammudest on eesti.ee-s kolmes keeles

Proaktiivse andmevahetuse

analüüs

Proaktiivse andmevahetuse võimaluse realiseerimisplaan

1.2 Teenuse juhtimine

Teenuste arendus toimub vastavalt

kokkulepitud tegevustele

Tegevused teostatud 31.12.2023 Majandamiskulu 2 131 €

Kokku toetuse maht 14 803€

7

8

LEPINGU LISA 2

ARUANDE VORM

Taaste- ja vastupidavusrahastu komponent 3 „Digiriik“, reformi 1.2

„Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“

Toetuse kasutamise aruanne

Periood …. - …..

Aruande esitamise kuupäev

…….2023

Eesmärk:

1. Partneri andmed (aruande aluseks olevast lepingust)

Organisatsioon:

Aadress:

Telefon, e-post:

Esindaja:

Kontaktisik:

Aruandluse periood:

2. Lepingu andmed

Lepingu number:

Lepingu sõlmimise aeg:

Lepingu periood:

9

3. Andmed lepingus kokkulepitud eesmärkide saavutamise kohta (tegevuste kirjeldus, mis on konkreetse perioodi jooksul eesmärkide

saavutamise nimel tehtud). Tähtaeg Planeeritud

eelarve

Tegelik kulu

aruandeperioodil

Teostatud tegevused ja saavutatud tulemid Selgitus / partneri hinnang

Tegevus 1

Tegevus 2

Tegevus 3

4. Teave tegevuste raames läbiviidud riigihanked, sh lihthanked (aktid) Tegevus Riigihanke / akti nr Hankepartner Hanke maht (€) Hanke kestvus

Tegevus 1

Tegevus 2

Tegevus 3

5. Tekkinud märkimisväärsed probleemid, mis mõjutavad eesmärkide saavutamise tähtaega või

eelarvet.

a. …

b. …

c. …

6. Info juhtrühma tegevuste ja otsuste kohta (kui on juhtrühm moodustatud)

a. …

b. …

c. …

7. Ühised näitajad

a. Uued kasutajad digiteenuses:

8. Toimunud lepingulised (sh ajakava) muudatused või ettepanekud muudatusteks

a. Toimunud muudatused i. …

ii. … iii. …

b. Ettepanekud muudatusteks

i. …

ii. …

iii. …

9. Aruande koostaja ja toetuse saaja esindaja kinnitus andmete õigsuse kohta

Aruande koostaja:

Allkirjaõiguslik isik:

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

__________________________ ________________________

Nimi Nimi

ametikoht ametikoht

RISKIHINDAMINE MEEDE:

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad RRF meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava

(vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike

tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest

teavitamiseks

Kas elluviijal/toetuse saajal toimuvad

perioodilised koolitused riskide tuvastamise ja

korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

maandamise teemal?

Riigiabi ja/või vähese tähtusega

abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja

konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla

riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA).

Korruptsioon ja huvide konflikt

RISKIVALDKOND

Kontrollikoht

Pettuserisk - Topeltfinantserimine

Kas võib esineda topeltfiannatseerimise võimalus -

sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide)

olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale

tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest

finantsallikast.

Toetuse kasutamine ei ole

läbipaistev ja/või ei toimu

konkurentsi ära kasutades.

Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima

riigihankeid.

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti (või kuni 35% riskiskooride maksimumist).

Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti (või 36% - 74% riskiskooride maksimumist).

Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti (või alates 75% riskiskooride maksimumist).

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad RRF meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

0 1 2

On strateegia/tegevuskava (või

muu dokuemdmnt), kus on

põhimõtted kirjas ja mida

aktiivselt rakendatatakse

Jah, on strateegia/

tegevuskava (või muu

dokument), kuid see pole

efektiivne ja/või põhimõtteid

ei rakendata

Mitteametlikud põhimõtted

eksisteerivad, aga need ei ole

kirjas

Toimuvad perioodilised ja selle

teemalised koolitused (vähemalt

kord aastas) ja need hõlmavad

kõiki töötajaid

Toimuvad perioodilised ja

selle teemalised koolitused

(vähemalt kord aastas), kuid

need ei hõlma kõiki

töötajaid

Toimuvad küll aeg-ajalt

vajaduspõhised koolitused,

kuid need ei ole

perioodilised, vaid on

vastavalt vajadusele ja ei

hõlma kõiki töötajaid

Riigiabi/VTA ei kohaldu

Mõlemad võimalused

võivad esineda: nii VTA kui

ka riigiabi, kuid on asutuses

selged juhised ning riigiabi

hindab vastav ekspert

Mõlemad võimalused võivad

esineda: nii VTA kui ka

riigiabi ja asutuses on selged

juhised konkreetse meetme

hindamiseks, kuid hindajaks

ei ole vastav ekspert. Või kui

hindajaks on ekspert, aga

asutuses juhised puuduvad.

Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ koostöökokkulepe Kultuuriministeeriumiga

HINNANG

Hinnatavale meetmele sarnase

sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale

meetmele sarnase sisuga EL

ja siseriiklikke

toetusmeetmeid ja elluviija

on riigiasutus ja/või

raamtupidamine toimub

tsentraalselt (RTK-s) ja on

tagatud asutusesisesed

täiendavad kontrollid kulude

jaotamise osas.

Rakendatakse hinnatavale

meetmele sarnase sisuga EL

ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid, kuid

kasutatakse ühtset

infosüsteemi ja rahastust on

lihtne kontrollida.

Elluviijad/toetuse saajad on

riigiasutused/riigi hallatavad

asutused ja riigihangete

läbiviijaks on eksperdid või

riigiasutus (allasutus), kellele on

antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on

avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, kelle hangete

läbiviimise eest vastutab

vastav riigiasutus, kellel on

antud ülesanne riigihangete

läbiviimiseks

Elluviijad/toetuse saajad on

avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, kes viivad hankeid

läbi iseseisvalt.

KOONDHINNANG 1 madal risk

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

3

Selliseid põhimõtteid

strateegias (või muus

dokumendis) ei ole

kirjeldatud.

3

KuM kantsleri käskkirjaga (22.04.2021 kk

nr 188) on kinnitatud KuM sisekorraeeskiri,

kus peatükk 8 keskendub korruptsiooni

ennetamisele ja teenistujate

tegevuspiirnagutele

Selle teemalisi koolitusi ei

toimu 3

KuM sisekorraeeskiri punkt 8.1 sätestab:

Kultuuriministeeriumi teenistujatel on

soovituslik

läbida huvide konflikti ja korruptsiooni e-

koolitus (kättesaadav

https://www.korruptsioon.ee/et/koolitusmat

erjalid)

Mõlemad võimalused

võivad esineda: nii VTA kui

ka riigiabi ning konreetsed

juhised puuduvad ja

hindajaks ei ole vastav

ekspert

3 KuM-ile riigiabi ja VTA ei kohaldu.

Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ koostöökokkulepe Kultuuriministeeriumiga

Max.

SKOOR

Selgitus riski hindamisel.

Rakendamisel juba toimivad

maandamistegevused ja -meetmed, mis

riskiskoori mõjutavad

HINNANG

Rakendatakse hinnatavale

meetmele sarnase sisuga EL

ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ja ei

kasutata ühtset infosüsteemi,

mistõttu ei saa toetuse

kasutamist lihtsalt

kontrollida.

3

KuM on riigiasutus, kelle finantsarvestus-

ja -aruandluse aluseks on raamatupidamise

seadus, avaliku sektori finantsarvestuse ja -

aruandluse juhend ning ministeeriumi

valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri.

Finatsarvetuse teenust osutab RTK.

Elluviijad/toetuse saajad on

juriidilised isikud, kellel

puudub riigihanke

läbiviimise kohustus

3

KuM on riigiasutus ning juhindub

kohustusest läbi viia riigihankeid

riigihangete seaduse ning teiste

asutusesiseste kordade alusel.

Kokku skoor 15

0

1

0

Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ koostöökokkulepe Kultuuriministeeriumiga

Hinnatud SKOOR

(arvestades juba

rakendatavaid

maandamistegevusi)

Planeeritavad tegevused riski maandamiseks

(täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)

0

0

1

Siseauditi osakonna juhataja

Siseauditi osakonna juhataja

-

Vastutaja

Kultuurilise mitmekesisue

osakonna juhataja (koostöös finants-

ja õigusosakonna juhataja, asutuse

juhtkonnaga)

Kultuurilise mitmekesisue

osakonna juhataja (koostöös finants-

ja õigusosakonna juhataja, asutuse

juhtkonnaga)