Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number 61-25/286909

Otsuse kuupäev 14.03.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus OÜ divitiae vaidlustus Tallinna Linnavaraameti riigihankes „Sisekoristusteenuse tellimise raamhange“ (viitenumber 286909)

Menetlusosalised

Vaidlustaja, OÜ divitiae, esindaja Erika Scholler Hankija, Tallinna Linnavaraamet

RESOLUTSIOON Riigihangete seaduse § 192 lg 3 p 7 alusel: Jätta OÜ divitiae vaidlustus läbi vaatamata ja tagastada vaidlustajale. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 13.01.2025. a alustas Tallinna Linnavaraamet (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusega riigihanget “Sisekoristusteenuse tellimise raamhange” (viitenumber 286909). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 10.02.2025. a, esitasid pakkumused 15 pakkujat, sh OÜ divitiae. 2. 06.03.2025. a otsusega tunnistas Hankija vastavaks 14 pakkuja, sh OÜ divitiae, pakkumused vastavaks, lükkas tagasi ühe pakkumuse ning tunnistas edukaks 10 pakkumust. OÜ divitiae pakkumust edukaks ei tunnistatud. 3. 14.03.2025. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) OÜ divitiae (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 06.03.2025 otsusele pakkumuste edukaks tunnistamiseks. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 4. Vaidlustuskomisjon märgib, et Vaidlustaja vaidlustuses on kõrvaldatavaid puudusi (tasumata on riigilõiv 1280 eurot, ebaselge on vaidlustuse ese), kuid vaidlustuskomisjon ei tagasta vaidlustust puuduste kõrvaldamiseks, kuna selles on puudus, mida saa kõrvaldada - Vaidlustajal puudub subjektiivne õigus vaidlustuse esitamiseks. 5. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 192 lg 3 p-i 7 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon

2 (2)

vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. Riigihanke vaidlustusmenetlus lähtub isiku subjektiivsete õiguste kaitse põhimõttest. RHS § 185 lg 1 sätestab, et pakkuja võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub pakkuja õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse. Seega hankija otsuste peale vaidlustuse esitamiseks peab iga konkreetse taotluse osas olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav hankija otsus peab olema õigusvastane ja rikkuma samaaegselt ka vaidlustaja õigusi. Vaidlustuskomisjon ei pea kontrollima hankija otsuse seaduslikkust ja jätab vaidlustuse läbi vaatamata, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta vaidlustaja õigusi. 6. Kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega tulenevalt RHS § 185 lg-st 1 on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus. Vaidlustuse rahuldamine peab aitama kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele või rikutud õiguste taastamisele, mis tähendab seda, et vaidlustajal peab olema võimalus sõlmida hankijaga hankeleping. Kui vaidlustajal selline võimalus puudub, tuleb vaidlustus jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata vaidlustuse esitamise õiguse puudumise tõttu. Seega käesoleval juhul rikub vaidlustatud Hankija otsus Vaidlustaja õigusi üksnes juhul, kui vaidlustuse rahuldamisel oleks Vaidlustajal võimalik jõuda hankelepingu (raamlepingu) sõlmimiseni Hankijaga. Käesoleval juhul see nii ei ole. 6. Hankija on riigihanke alusdokumentides kehtestanud ainult ühe hindamise kriteeriumi - Näidisobjekti sisekoristuse teenuse maksumus. Hindamismetoodika on: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Riigihangete registrist nähtub, et vastavaks tunnistatud pakkumused esitanud 14 pakkujat esitasid pakkumused maksumustega vahemikus 7125 - 42 774 eurot. Vaidlustaja pakkumuse maksumus – 32 490 eurot - oli paremuselt 13 kohal, e eelviimane (40,7 väärtuspunktiga 100-st võimalikust). 7. Hanke alusdokumendi p-i 8.2 kohaselt: Edukateks pakkumusteks tunnistatakse kuni kümme pakkumust. Edukate pakkumuste valiku aluseks on majanduslikult soodsamad pakkumused, kus edukaks tunnistatakse pakkumused, mille maksumused on madalaimad. Hanke alusdokumendi p 8.3 sätestab: Juhul, kui hankes tunnistatakse vastavaks vähem kui kümme pakkumust, tunnistab hankija edukaks kõik vastavaks tunnistatud pakkumused. Riigihankes tunnistas Hankija vastavaks 14 pakkumust ning kooskõlas Hanke alusdokumendi p- iga 8.2 tunnistas edukaks 10 pakkumust, mis on majanduslikult kõige soodsamad (RHS § 117 lg 1). See põhjendus on Hankija otsuses ka esitatud. Riigihangete registrist on nähtav registri vormil koostatud edukaks tunnistamise otsus, kust nähtuvad 10 edukaks tunnistatud pakkumuse esitajad (koos pakkumustele antud väärtuspunktidega) ning 4 pakkujat, sh OÜ divitiae, kelle pakkumused edukaks ei osutunud (koos pakkumustele antud väärtuspunktidega). Kuna Vaidlustaja pakkumuse on maksumuselt alles 13 kohal, ei saaks tema pakkumus ainsa hindamiskriteeriumi järgi kuidagi edukaks osutuda ning raamlepingu sõlmimiseni jõuda. 8. Tulenevalt eespooltoodust leiab vaidlustuskomisjon, et Vaidlustajal puudub vaidlustatud otsuste kaudu võimalus jõuda hankelepingu (raamlepingu) sõlmimiseni Hankijaga, mistõttu puudub Vaidlustajal subjektiivne õigus Hankija otsuse vaidlustamiseks, mistõttu tuleb vaidlustus jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata. 9. Hankija ei või RHS § 201 lg-st 3 tulenevalt anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne seitsme päeva möödumist vaidlustuse läbi vaatamata jätmise ja tagastamise otsuse teatavaks tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivistik