Huvikoolide rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks toetuse andmise tingimused ja kord

Dokumendiregister	Rahandusministeerium
Viit	1.1-11/1328-1
Registreeritud	14.03.2025
Sünkroonitud	17.03.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari	1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik	1.1-11/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis	Haridus- ja Teadusministeerium
Vastutaja	Kadri Tali (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (59695 tm).

Failid

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine_Huvikoolide rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks toetuse andmise tingimused ja kord.asice

Eelnõu.pdf

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine_Huvikoolide rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks toetuse andmise tingimused ja kord.pdf

Seletuskiri.pdf

Kooskõlastatavad dokumendid.txt

Eelnõu.pdf

EELNÕU 14.03.2025

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Huvikoolide rahvusvähemuste keele- ja

kultuuriõppeks toetuse andmise

tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Toetus huvikoolidele rahvusvähemuste

keele- ja kultuuriõppeks” (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamise ning saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord.

(2) Toetuse andja on Integratsiooni Sihtasutus.

(3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust .

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused

(1) Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa eesti keelest erineva emakeelega laste ja noorte

emakeele (edaspidi rahvusvähemuste keel) õppimisele ja säilitamisele ning oma rahvakultuuri tundmisele.

(2) Oodatavad tulemused: 1) rahvusvähemuste kultuuripärandiga seotud traditsioonid on elujõulised;

2) rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõpe on läbi viidud; 3) lapsed ja noored on kaasatud rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustesse.

(3) Toetuse andmisel mõõdetakse järgmisi oodatavaid väljundeid ja tulemusi: 1) rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppe läbiviidud tundide arv;

2) rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppes osalenud laste ja noorte arv.

§ 3. Toetatavad tegevused ja toetuse kasutamise periood

(1) Toetust antakse õppetegevusele, mis panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud

eesmärkide ja tulemuste saavutamisse.

(2) Õppetegevus peab toimuma rahvusvähemuse keeles.

(3) Toetust ei anta rahvusvähemuse keelest kui sihtkeelest erineva võõrkeele õppeks.

(4) Taotlusvoorust toetatakse õppetegevuse läbiviimiseks vajalikke kulusid , mis on kooskõlas õigusaktidega ja tõendatavad algdokumentidega.

(5) Toetuse kasutamise periood on eelarveaasta 1. jaanuar kuni 31. detsember.

§ 4. Taotlusvooru eelarve, toetuse summa ja toetuse arvestamise alused

(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab haridus- ja teadusminister Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.

(2) Taotletava toetuse summa sõltub õpilaste arvust järgmiselt: 1) kuni 5300 eurot, kui huvikooli õppetegevuses osaleb 3-15 õpilast;

2) kuni 7000 eurot, kui huvikooli õppetegevuses osaleb 16-30 õpilast; 3) kuni 9000 eurot, kui huvikooli õppetegevuses osaleb vähemalt 31 õpilast.

(3) Toetuse andmisel võetakse arvesse toetuse andmise aastale eelneval aastal EHISes 1. oktoobri seisuga registreeritud ja kinnitatud andmed õpilaste kohta.

2. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine

§ 5. Nõuded taotlejale

(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus, kelle põhikirjajärgne tegevus on seotud rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamise ja

arendamisega. Taotlejal peab olema Eesti hariduse infosüsteemis (edaspidi EHIS) registreeritud huvikool, millel on kehtiv õppekava. Lisaks peavad EHISes olema registreeritud huvikooli

õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate andmed (edaspidi koolitaja) ning õpilaste andmed. Koolitajate andmete õigsust tuleb kinnitada alamregistris iga kuu (v.a juuli ja august) 5.-10. kuupäeval.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt; 2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

3) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; 4) tal ei ole aruande esitamise võlga ja muid täitmata kohustusi Haridus- ja

Teadusministeeriumi või toetuse andja ees. (3) Nõuded taotleja õppetegevusele:

1) planeeritud õppetegevus peab olema kooskõlas EHISes registreeritud huvikooli õppekavaga ja kaasa aitama toetuse eesmärkide saavutamisele;

2) õpetatav rahvusvähemuste keel on EHISes märgitud huvikooli õppekeeleks; 3) rahvusvähemuste keele, rahvuskultuuri ja ajaloo õppega seotud õppetegevuse maht peab olema vähemalt 100 akadeemilist tundi kalendriaastas;

4) huvikooli tegevustes võivad osaleda 3-19aastased lapsed (kaasa arvatud 19aastased kuni keskhariduse omandamise õppeaasta lõpuni);

5) taotlejal on käesoleva määruse § 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks vähemalt üks koolitaja, kes valdab õpetatavat rahvusvähemuste keelt emakeelena või sellega võrdsustatud tasemel, kellel on pedagoogiline kõrgharidus või õpetatavale ainele vastav kutse- või

kõrgharidus, ja kes on läbinud viimase 3 aasta jooksul õpetatavale ainele vastavaid

täienduskoolitusi.

§ 6. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) andmed huvikooli kohta; 2) õppetegevused ja eesmärgid, sealhulgas tunnikava;

3) rahvusvähemuse huvikooli õpilaste arv; 4) taotletava toetuse summa; 5) koolitaja(te) kvalifikatsioon(id), mis vastavad käesoleva määruse § 5 lõige 3 punkti 5

nõuetele.

(2) Kui taotleja on taotlenud tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

§ 7. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine

(1) Taotluse esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse Taotluste Menetlemise Infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu käesoleva paragrahvi lõike 1 järgi teatatud tähtaja jooksul.

(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset

esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. (4) Ühes taotlusvoorus saab taotleja esitada ühe taotluse. Kui taotlejal on tegutsevad huvikooli

õpperühmad erinevates Eesti maakondades, esitab taotleja iga õppekoha kohta eraldi taotluse.

(5) Taotleja kinnitab e-keskkonnas esitatud andmete õigsust.

3. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 8. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel ja muul viisil esitatud taotlus jäetakse läbi

vaatamata. (3) Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma

algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.

(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt

selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva,

mil peatub taotluse menetlemise aeg. (5) Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu viie tööpäeva

jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud tähtaja saabumisest.

(6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluses kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletav toetuse summa kasutatakse eesmärgipäraselt.

(7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 5 ja 6 sätestatud nõuded.

§ 9. Taotluse hindamine

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon.

(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) taotluse vastavus taotlusvooru eesmärkidele, taotluse vajalikkus ja põhjendatus – 40% maksimaalsest koondhindest;

2) planeeritud õppetegevuste põhjendatus ja metoodika – 30% maksimaalsest koondhindest; 3) tegevuste elluviimisega saavutatav mõju rahvuskogukonnale – 30% maksimaalsest

koondhindest. (3) Komisjoni liikmed peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma

erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on komisjoni liige kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.

(4) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

§ 10. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul toetuse andja.

(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuste põhjal rahuldamisele.

(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik

taotlusvooru eelarve mahu tõttu. (4) Taotluse osaliseks rahuldamiseks teeb toetuse andja taotlejale ettepaneku taotletud toetuse

vähendamiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk

on taotluse osalise rahuldamise ning tegevuste vähendamise korral saavutatav (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruses nimetatud nõudele, sealhulgas EHISes ei ole täidetud Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määrusest nr 265 „Eesti hariduse

infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ tulenevaid nõudeid ; 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist ; 3) taotleja või tema juhtorgani liikme tegevus ei vasta Eesti Vabariigi kultuuriruumis

üldtunnustatud põhimõtetele; 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

4) komisjoni hindamistulemuste põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevust toetada; 6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise

ettepanekuga toetuse vähendamise kohta.

(6) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

§ 11. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse osalist rahuldamist;

2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud kui toetuse

saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

(3) Toetuse andja võib teha käesoleva paragrahvi lõikest 1 erandi juhul, kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50 ning muudel haldusmenetluse seaduse §-s 40

sätestatud juhtudel. § 12. Vaide esitamine

(1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust

teada sai või oleks pidanud teada saama.

(2) Taotleja või toetuse saaja, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet

esitamata.

4. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse kasutamise perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast,

kui see aitab kaasa taotlusvooru tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui

soovitav muudatus seab kahtluse alla taotlusvooru oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise toetuse kasutamise perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt ;

2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 4) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

5. peatükk

Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine

§ 15. Toetuse maksmise tingimused

Toetus makstakse toetuse saajale välja 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse

tegemist.

§ 16. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu toetuse

andmise aastale järgneva kalendriaasta 15. jaanuariks. (2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 20 tööpäeva aruande esitamisest arvates.

(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel

pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise avalduse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toodud tähtaja saabumist.

(4) Kui aruandes on puudusi määrab toetuse andja tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.

(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist või toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

6. peatükk

Toetuse tagasinõudmine

§ 17. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine

(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse

kohaselt järgmistel juhtudel: 1) käesoleva määruse §-s 2 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;

2)toetuse saaja ei ole läbi viinud 100 akadeemilist tundi; 3) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude;

4) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 5) aruanne ei ole esitatud tähtajaks; 6) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;

7) toetuse saaja või tema juhtorgani liikme tegevus ei vasta Eesti Vabariigi kultuuriruumis üldtunnustatud põhimõtetele;

8) toetuse saaja on rikkunud muudes õigusaktides sätestatud toetuse saaja kohustusi. (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:

1) puudus kõrvaldatakse või kohustus ja nõue täidetakse;

2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mittetoetatav kulu ning tagastas toetuse.

(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.

(4) Toetuse saaja peab maksma tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse

20 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (5) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja

tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.

7. peatükk

Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 18. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise, tegevuste eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt,

sealhulgas: 1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi; 2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;

3) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning raamatupidamise algdokumente ja väljavõtteid kolme tööpäeva jooksul

alates sellekohasest nõudmisest; 4) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi;

5) teavitab toetuse andjat viivitamata e-keskkonna kaudu taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest või tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas

pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 6) tagastab toetusejäägi aruande esitamisel;

7) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude; 8) eksponeerib toetuse andja ja Haridus- ja Teadusministeeriumi logo kõigil toetuse abil

korraldatud sündmustel, sealhulgas reklaamil ja trükistel; 9) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 19. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus: 1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 11 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames;

§ 20. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja on kohustatud: 1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas

määruses sätestatud aja jooksul; 2) kontrollima tegevuste elluviimist; 3) tegema taotluse ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-

keskkonnas;

4) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

5) tegema muid käesolevas määruses, kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid.

§ 21. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus: 1) kontrollida toetuse saaja juures tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste elluviimist , sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise

otsusele; 2) nõuda taotlusvooru eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja

dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

§ 22. Rakendussätted

Erandina § 4 lõikest 4 sätestatust võetakse 2025. aastal huvikoolide toetuse eraldamisel arvesse EHISe andmed 20. märtsi seisuga vastavalt.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt)

minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine_Huvikoolide rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks toetuse andmise tingimused ja kord.pdf

Seletuskiri.pdf

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse

„Huvikoolide rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks toetuste andmise tingimused ja

kord“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Käesolev määrus kehtestatakse § 531 alusel.

Määrusega sätestab Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) oma valitsemisala

eelarves olevate sihtotstarbeliste vahendite kasutamise tingimused ja korra huvikoolidele rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppe toetamiseks.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika osakonna peaekspert Kaili Siimsen (tel 735 1303,

kaili.siimsen@hm.ee), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusloome valdkonna õigusnõunik Margit Kiin (tel 735 0199, margit.kiin@hm.ee) ja keelepoliitika osakonna juhataja

Andero Adamson (tel 735 0225, andero.adamson@hm.ee).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 7 peatükist ja 22 paragrahvist. Eelnõu esimeses peatükis kirjeldatakse toetuse andmise reguleerimis- ja kohaldamisala,

toetuse eesmärki ning toetuse kasutamise järel oodatavaid tulemusi. Samuti loetletakse

toetatavad tegevused.

Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala.

Lõike 1 järgi kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust „Toetus huvikoolidele rahvusvähemuste

keele- ja kultuuriõppeks“ vahendite saamise ning vahendite kasutamise tingimused ja kord.

Lõike 2 järgi on toetuse andja Integratsiooni Sihtasutus, kes vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise

võimalusest, menetleb taotlust ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte. Toetuse andja täpsem õiguste ja kohustuste loend on toodud seletuskirja § 23 ja § 24 sisukirjelduse juures.

Lõike 3 järgi tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada haldusmenetluse seadust. Haldusmenetlusele tuleb kohaldada haldusmenetluse seaduse sätted kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega.

Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused.

Lõike 1 põhjal on toetuse andmise eesmärk aidata kaasa eesti keelest erineva emakeelega laste

ja noorte emakeele (edaspidi rahvusvähemuste keele) õppimisele ja säilitamisele ning oma rahva (kes kuulub rahvusvähemusse), kultuuri tundmisele.

Lõigetes 2 ja 3 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavaid tulemusi ning

mõõdikuid.

Toetuse andmisega saavutatakse järgmised oodatavad tulemused: rahvusvähemuste

kultuuripärandiga seotud traditsioonid on elujõulised, rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõpe on läbi viidud, lapsed ja noored on kaasatud rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustesse.

Toetuse tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse järgmisi mõõdikuid: rahvusvähemuste keele-

ja kultuuriõppe läbiviidud tundide arv ning rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppes osalenud laste ja noorte arv.

Paragrahviga 3 kehtestatakse toetatavad tegevused ja toetuse kasutamise periood.

Lõike 1 järgi antakse toetust õppetegevustele, mis aitavad kaasa eesti keelest erineva emakeelega laste ja noorte emakeele või pärandkeele õppimisele ja säilitamisele ning oma rahvakultuuri tundmisele. Toetatavad õppetegevused on suunatud rahvusvähemuste keele ja

kultuuri säilitamisele, tagades, et kultuuripärandiga seotud traditsioonid püsivad elujõulistena, ning et lapsed ja noored saavad oma kultuuriga tegeleda ja seda õppida. Toetuste kaudu

soovitakse edendada rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõpet, kaasates noori kultuuriseltside tegevustesse ning luues soodsaid tingimusi nende keelelise ja kultuurilise identiteedi säilitamiseks.

Lõike 2-3 järgi ei anta toetust sihtkeelest erineva võõrkeele õppimiseks, kui see ei ole otseselt seotud rahvuskeele ehk pärandkeele õppimisega. See tähendab, et toetust saab taotleda üksnes

sellistele õppeprogrammidele, mis on suunatud rahvusvähemuse keele ja kultuuri säilitamisele. Õppekavas peab olema selgelt määratletud sihtkeel, mis on antud rahvusvähemuse keel, ja toetust ei saa kasutada laiemaks võõrkeelte õppimiseks, mis ei aita kaasa rahvusvähemuse

kultuuri ja keele hoidmisele. Seega on toetuse eesmärk toetada just rahvusvähemuse keele õppimist ja edendamist, mitte aga teiste võõrkeelte õpet või teistes võõrkeeltes õppimist, mis

jääb sellest eesmärgist väljapoole.

Lõike 4 alusel toetatakse kulusid, mis on otseselt seotud tundide läbiviimisega. Käesoleva määruse kohaselt on taotlejale kehtestatud nõue läbi viia toetuse summa eest vähemalt 100

akadeemilist tundi õppetegevust.Kulu peab olema tekkinud õppetegevuse läbiviimise perioodil, kuid ei pea olema tasutud õppetegevuse toimumise perioodil. Kõik kulud peavad olema

kooskõlas Eesti õigusaktideganing tõendatud algdokumentidega.

Lõikes 5 sätestatakse, et toetuse kasutamise periood on eelarveaasta – 1. jaanuar kuni 31. detsember. Olenemata toetuse eraldamise ajast võib toetuseks eraldatud summat kasutada

tagasiulatuvalt alates 01.01.

Paragrahviga 4 sätestatakse, et taotlusvooru eelarve kinnitab haridus- ja teadusminister

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.

Lõike 1 järgi kinnitab taotlusvooru eelarve haridus- ja teadusminister Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.

Lõikes 2 kehtestatakse toetatavate tegevuste toetuste summad ning alampiir ja ülempiir.

Lõikega 3 sätestatakse, et toetuse andmisel võetakse arvesse toetuse andmise aastale eelneval

aastal EHISes 1. oktoobri seisuga kinnitatud andmed õpilaste kohta. Lõige sätestab, et taotlejad peavad pidama arvestust oma huvikooli õpilaste kohta, märkides õpilased EHISesse. Toetuse andmisel arvestatakse toetuse andmise aastale eelnenud aastal EHISes 1. oktoobri seisuga

kinnitatud õpilaste andmeid. Lõige tugineb EHISe põhimääruse § 30 lõikele 6, mille kohaselt peavad huvikoolide pidajad kinnitama andmete õigsust 1. oktoobri seisuga. Vastavalt EHISe

põhimääruse paragrahvi 26 lõike 2 järgi huviharidust omandavate õpilaste kohta kantakse alamregistrisse § 26 lõike 2 punktides 1–31, 6, 10, 12, 17, 19 ja 21 nimetatud andmed. Lisaks peavad huvikoolide pidajad kinnitama õppurite andmete õigsust alamregistris iga aasta 1.-5.

oktoobriks 1. oktoobri seisuga vastavalt EHISe põhimääruse paragrahvi 30 lõige 6 järgi.

Eelnõu teises peatükis kirjeldatakse nõuded taotlejale ja taotlusele ning sätestatakse

toetuse taotlemise reeglid.

Paragrahviga 5 kehtestatakse nõuded taotlejale.

Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus suunatud on. Lõike 1 kohaselt saab taotleja olla Eestis registreeritud juriidiline isik, ning kelle põhikirjajärgne tegevus on seotud

rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamise ja arendamisega. Taotlejal peab olema Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikool vastavalt erakooli seaduse §4 lõikele 2, mis sätestab, et huvikool loetakse asutatuks alates kooli ja esimese õppekava registreerimisest

Eesti Hariduse Infosüsteemis. Huvikoolil peab olema kehtiv õppekava. Vastavalt EHISe põhimäärusele § 18 lõige 6 peavad EHISes olema registreeritud õppe- ja kasvatustegevusega

seotud töötajate (edaspidi koolitaja) isikuandmed, nagu isikukood, nimi, sugu, töökohaks oleva õppeasutuse andmed, ametikoht, õppekava, antavate tundide keel ning töötaja haridustase või läbitud õppekava, sealhulgas pedagoogiline haridus. Vastavalt EHISe põhimääruse paragrahvi

22 lõike 3 järgi huvihariduse omandamist ning läbimist võimaldavad õppeasutused kinnitavad õpetajate/pedagoogide andmete õigsust alamregistris iga kuu (välja arvatud juuli ja august) 5.–

10. kuupäeval. Lisaks peavad huvikooli õpilased olema registreeritud EHISes. Vastavalt EHISe põhimääruse paragrahvi 24 lõike 1 järgi kantakse EHISe alamregistrisse andmed huviharidust omandavate õpilaste kohta.

Nende andmete alusel saab toetuse andja teostada kontrolli huvikooli õppekava ja koolitajate kohta.

Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nimetatud nõuete alusel tuvastatakse, kas taotlejal on olemas huvikooli õppetegevuste elluviimiseks vajalik võimekus.

Punktis 1 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Kui

taotlejal on maksu- ja maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees

rahalist võlga.

Punkti 2 põhjal kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Juhul kui selgub vastupidine, eeldatakse, et puudub

õppetegevuste elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab

äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded.

Punktis 3 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande esitamise võlga.

Punkti 4 põhjal ei tohi taotlejal olla ka aruande esitamise võlga ega muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.

Lõige 3 sätestab selged ja mõõdetavad nõuded, mis peavad olema täidetud toetuse taotlemisel seoses huvikooli õppetegevusega. Need nõuded tagavad, et õppetegevus on eesmärgipärane, kvaliteetne ja toetab määrusega seatud eesmärke.

Punktis 1 planeeritud õppetegevus peab olema kooskõlas EHISes registreeritud huvikooli õppekavaga ja kaasa aitama toetuse eesmärkide saavutamisele. See tähendab, et õppetegevus

peab olema selgelt seotud huvikooli ametliku õppekavaga, mille alusel kool töötab. Näiteks kui õppekavas on antavate tundide maht kirjas, siis peab õppekavas olev tunnimaht kajastuma ka õppetegevuses. Lisaks peab tegevus toetama rahvuskultuuri säilitamist ja arendamist, mis on

toetuse eesmärk.

Punktis 2 sätestatakse, et õpetatav rahvusvähemuste keel peab olema EHISes märgitud ka

huvikooli õppekeeleks. Vastavalt huvihariduse seaduse paragrahvi 7 lõige 1 ja puntki 3 järgi sätestatakse huvikooli õppekeel põhimäärusega. Säte tagab, et huvikoolis ei õpetataks teisi keeli vaid ainult seda vähemusrahvuse keelt, mille õpetamiseks ja arendamiseks huvikool on loodud.

Punktis 3 on õppetegevuse mahuks kehtestatud vähemalt 100 akadeemilist tundi kalendriaastas. See tingimus tagab, et keele, kultuuri ja ajaloo õpetamine ei ole juhuslik ega pealiskaudne, vaid

on põhjalik ja süsteemne. Maht on määratud selliselt, et õppijad saaksid piisava sügavusega teadmisi ning arendataks oskusi, mis toetavad rahvuskultuuri säilitamist.

Punktis 4 sätestatakse, et huvikooli tegevustes võivad osaleda 3–18aastased lapsed, kaasa

arvatud 19aastased õpilased, kuni nad on lõpetanud keskhariduse omandamise õppeaasta. Selline vanusepiirang vastab haridusseadustiku põhimõtetele ning tagab, et toetus on suunatud

just noortele, kelle haridus- ja kultuurihuvid on veel kujunemisjärgus.

Punktis 5 sätestatakse, et taotlejal on toetuse eesmärkide saavutamiseks vähemalt üks koolitaja, kellel on pedagoogiline kõrgharidus või õpetatavale ainele vastav kutse- või kõrgharidus, kes

valdab õpetatavat keelt emakeelena või sellega võrdsustatud tasemel ja kes on läbinud viimase

3 aasta jooksul õpetatavale ainele vastavaid täienduskoolitusi. Vastavad dokumendid tuleb esitada taotlusega. Ühtsed nõuded koolitaja haridusele ja tõendatud pädevusele aitavad tagada noortele turvalist õppekeskkonda huvihariduses ja huvitegevuses.

Paragrahv 6 kehtestab üksikasjalikud nõuded taotlusele.

Lõikes 1 sätestatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama. Taotluses on

vaja märkida andmed taotleja kohta, õppetegevused ja kavandatud tegevuste eesmärgid , märkida õpilaste arv EHISest toetuse andmise aastale eelneval aastal 1. oktoobri seisuga, taotletava toetuse summa ja koolitaja(te) haridustase, täienduskoolituste info ja õpetava

rahvusvähemuste keele oskuse tase kui need andmed puuduvad EHISes.

Lõikes 2 sätestatakse taotlejale täiendav teabe esitamise kohustus. Selleks, et vältida samade

tegevuste ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist, kohustub taotleja esitama toetuse andjale teabe, kui ta on õppetegevustele või osadele tegevustele taotlenud samal ajal toetust mõnest teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi

vahenditest. Toetust ei tohi taotleda kulule, millele on toetus juba eraldatud. Igal juhul ei tohi õppetegevusi toetatavaid tegevusi ehk kulusid topelt finantseerida.

Paragrahviga 7 sätestatakse taotlusvooru avamise ja taotluse esitamise regulatsioon.

Lõike 1 järgi teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise

päeva.

Lõigetes 2–3 sätestatakse, et taotlus tuleb esitada eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja

jooksul. Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine toimub toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu. Kui taotluse esitamisel esineb e-

keskkonnas tehniline viga ja selle tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse andjale saadetud tehnilise vea

likvideerimise järgsel tööpäeval.

Lõike 4 põhjal võib iga taotleja esitada taotlusvooru ühe taotluse. Kui taotlejal on tegutsevad huvikooli õpperühmad erinevates Eesti maakondades, esitab taotleja iga õppekoha kohta eraldi

taotluse.

Lõike 5 kohaselt kinnitab taotleja e-keskkonnas esitatud andmete õigsust.

Eelnõu kolmandas peatükis kirjeldatakse taotluste menetlemise protsessi.

Paragrahviga 8 kehtestatakse taotluse menetlemise kord.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 30 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest alates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole

võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus.

Lõike 2 järgi jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud või juhul, kui see

esitatakse peale tähtaega, näiteks e-kirjaga või muul viisil.

Lõike 3 järgi võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja ennistada. Tähtaega võib ennistada

toetuse andja omal initsiatiivil või taotleja taotlusel. Mõlemal juhul peab ennistamiseks olema mõjuv põhjus.

Lõigete 4-6 järgi võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et taotlus

ei ole piisavalt selge ja/või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale

edastatakse e-keskkonna kaudu vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva,

mil peatub eelnõu § 8 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole eelnõu §

8 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Teave taotluse läbi vaatamata

jätmise kohta edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates.

Lõike 6 põhjal on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta õppetegevuste eelarvet

ja tegevusi nii, et toetuse summa ja osakaal ei suurene ja tegevuste eesmärgid ei muutu. Toetuse andja kasutab nimetatud õigust näiteks sellisel juhul, kui tehakse ettepanek rahastada taotlust

osaliselt.

Lõike 7 põhjal saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult juhul, kui on täidetud kõik eelnõu §-s 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Paragrahvis 9 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist.

Lõike 1 põhjal hindab taotlusi toetuse saaja moodustatud komisjon. Komisjoni kuuluvad

toetuse andja esindaja ja valdkonna sõltumatud eksperdid.

Lõikega 2 kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel taotluseid hinnatakse. Kriteeriumite selge lahtimõtestamine, sealhulgas asjaolude kirjeldus, on oluline selleks, et taotlejale oleks

arusaadav, mille järgi taotlusi hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse koostamisel ning tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel.

Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele.

Punkti 1 järgi hinnatakse tegevuste vastavust taotlusvooru eesmärkidele, tegevuste vajalikkust ja põhjendatust. Komisjon kaalub, kas õppekava vastab taotlusvooru eesmärkidele, kas

õppekava tegevused on põhjendatud ning kas selle elluviimine on vajalik valdkonna seisukohast. Hinnang antakse õppekavas kirjeldatud tegevuste ja eesmärkide alusel. Komisjon

hindab sealjuures ka taotletavate tulemuste saavutamise realistlikkust.

Punkti 2 järgi hinnatakse õppetegevuse põhjendatust ja metoodikat.

Punkti 3 järgi hinnatakse tegevuste elluviimisega saavutatavat mõju rahvuskogukonnale.

Hinnatakse taotluses kirjeldatud oodatava mõju põhjal, kas tegevuste elluviimine avaldab mõju rahvuskogukonna keele säilimisele ja rahvuskultuuri tundmisele.

Lõike 3 järgi kaasatakse hindamisse vajadusel hääleõiguseta eksperte. Ekspert lähtub hinnangute andmisel kehtestatud kriteeriumitest. Taotlust hinnanud eksperdi andmeid taotlejale ja toetuse saajale ei avalikustata.

Lõike 4 järgi peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas korruptsioonivastase seaduse ja haldusmenetluse seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust. Erapooletuse

nõue rakendub kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolul tuleb hindajal end taandada haldusmenetluse seaduse § 10 korras. Taandamise korral tehakse vastav märge hindamiskomisjoni protokolli. Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest

taotlustest ei tähenda tingimata kirjalikku kinnitamist.

Paragrahvis 10 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

ning üldised alused.

Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse.

Lõige 2 ütleb, et taotlus rahuldatakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud

nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

Lõike 3 järgi võib taotluse rahuldada osaliselt, kui taotlusvooru eelarve ei võimalda taotlust

täies ulatuses rahastada. Osaline rahuldamine tähendab, et toetuse summa või tegevuste ulatus vähendatakse võrreldes algse taotlusega. Selline otsus tehakse koostöös taotlejaga, et tagada, et

kavandatud tegevused oleksid ka väiksema toetusega teostatavad. Kui taotleja ei ole nõus osalise rahuldamisega, jäetakse taotlus rahuldamata.

Lõike 4 sätestatakse taotluse osalise rahuldamise põhimõtted, mille kohaselt toetuse andja võib

teha taotlejale ettepaneku taotletud toetuse vähendamiseks. Osaline rahuldamine on võimalik vaid juhul, kui taotleja sellega nõustub. Nõustumise eelduseks on, et ka vähendatud toetuse

tingimustes on võimalik saavutada taotluses püstitatud eesmärgid, arvestades tegevuste vastavat vähendamist.

Oluline on rõhutada, et toetuse osalise rahuldamise korral kohandatakse ka toetuse eesmärke

vastavalt ühikupõhisele hinnale. See tähendab, et toetuse summa vähenemise korral tuleb tegevusi ja sihte optimeerida vastavalt eelarve võimalustele. Näiteks vähendatakse

akadeemiliste tundide mahtu proportsionaalselt toetuse vähendamisega. Konkreetse näitena: kui toetuse sihtrühmaks on 3–15 õpilast ja ühe akadeemilise tunni maksumus on 53 eurot, siis toetuse osalise rahuldamise korral kohandatakse nii toetuse kogusummat kui ka sellele vastavat

akadeemiliste tundide arvu.

Lõike 5 põhjal tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta

kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, sealhulgas EHISes ei ole täidetud Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määrusest nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ tulenevaid nõudeid , kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul

õigusvastasel viisil, taotleja või tema juhtorgani liikme tegevus ei vasta Eesti Vabariigi kultuuriruumis üldtunnustatud põhimõtetele, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele

vastavuse kontrolli, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise kohta.

Lõike 6 põhjal saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

Paragrahviga 11 sätestatakse taotleja/toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon.

Taotlejale antakse haldusmenetluse seaduse § 40 tähenduses ärakuulamisõigus. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et vastaval isikul oleks võimalik enda arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht dokumentide suhtes,

mille haldusorgan on tema asja menetlemisel esitanud.

Lõigetega 1-3 nimetatakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõu kohaseid menetlustermineid,

enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada selgitused otsuse põhimotiividele ja põhjendustele. Ära ei kuulata, kui haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks ja ka näiteks juhul kui

taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50. Lõike 1 punktis 2 korratakse üle sisuliselt haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt võib menetlusosalise

jätta ära kuulamata, kui andmetest, mida menetlusosaline on taotluses või seletuses esitanud, ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid taotlusel ja selle menetlemisel puuduste kõrvaldamise raames

esitatud andmetel, siis sellise korra läbi saab öelda, et taotleja on ära kuulatud.

Paragrahviga 12 sätestatakse vaide esitamise õigus. Vaideid lahendatakse tuginedes

haldusmenetluse seadusele.

Eelnõu neljandas peatükis sätestatakse taotluste rahuldamise otsuse muutmise ja

kehtetuks tunnistamise regulatsioon.

Paragrahviga 13 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seonduvad tingimused.

Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle algatusel.

Toetuse andja peab iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib

teave olla käsitletav sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Kui

sisuliselt on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal otsustada, kas seda teha või mitte. Muutmine toimub reeglina toetuse saaja algatusel, näiteks juhul kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks muuta tegevuste (toetatavat tegevust või selle

ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus), õppetegevuste kulude kogumahtu või toetuse osakaalu kuludest. Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest

toetuse taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud nõuda algsest kavandatud tegevusplaanist detailselt ja jäigalt kinnihoidmist. Muutuda ei tohi tegevuste eesmärk ja tegevustega saavutatav

tulemus. Kui tahetakse muuta tegevuste algset eesmärki ja tulemust, on tegemist sisuliselt uute õppetegevustega.

Lõike 2 järgi saab taotluse rahuldamise otsust muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud. Haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni õppetegevuste perioodi lõpuni, kuid mitte pärast

tegevuste lõppemist.

Lõike 3 järgi võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui

muutunud asjaolude tõttu ei ole õppetegevused kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või tegevuste lõpetamine õppetegevuste perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul toetuse saaja

avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning taotluse rahuldamise otsus

tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks.

Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse läbivaatamise tähtaja ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise ajavahemiku. Toetuse saaja peab

viivitamatult teavitama toetuse andjat õppetegevuse muudatustest nende ilmnemisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse võib jõustada

varasema kuupäevaga kui toetuse andja vastava otsuse tegemise kuupäev, juhul kui see aitab kaasa tegevuskava katkematule elluviimisele ja tulemuste saavutamisele. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise kuupäev ei saa olla varasem kui selle muutmise avalduse

toetuse andjale esitamise kuupäev.

Paragrahviga 14 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.

Lõikes 1 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistatakse. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taot lus oleks osaliselt

rahuldatud, taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata, kõrvaltingimusega taotluse

rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda täita, toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest

loobumise kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui see tühistatakse toetuse tagasinõudmise otsusega.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima selliselt, et see oleks vastuolus eelnõus sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise

avastamisel tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 20 kohase toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise vahe seisneb selles, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui taotlust ei oleks pidanud rahuldama või pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ilmneb

asjaolu, mille tulemusel ei ole tegevused võimalikud või vajalikud esialgu kavandatud mahus või viisil ellu viia, sealhulgas kui toetuse saaja ei taha enam õppetegevustele toetust. Kehtetuks

tunnistamisega ei ole tegemist siis, kui toetuse kasutamise tingimuste, nõuete või kohustuste

rikkumise tõttu tehakse toetuse tagasinõudmise otsus. Siiski on nendel otsustel ühine tagajärg – saadavat toetust vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust ei kasutata ära algses taotluse rahuldamise otsuses nimetatud mahus, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus,

kuid võib vormistada ka osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus jääb kasutamata, tuleks määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba õppetegevuste

elluviimise ajal. Nii saab ühes õppetegevuses kasutamata jääva toetuse määrata näiteks teisele õppetegevusele.

Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku

aluseta saadud toetus toetuse saajal toetuse andjale tagastada.

Eelnõu viiendas peatükis kirjeldatakse toetuse maksmise tingimusi ning aruannete

esitamisega seonduvat.

Paragrahviga 15 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Paragrahviga 15 kehtestatakse, et toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

Paragrahviga 16 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted.

Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Toetuse saaja esitab aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu pärast toetuse kasutamise perioodi ja hiljemalt 15.

jaanuariks.

Lõigetes 2 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg.

Lõikega 3 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel avalduse alusel pikendada.

Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbi vaatamise käigus selgub, et

aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste

kõrvaldamiseks võib toetuse andja määrata tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.

Lõikes 5 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Tegevused loetakse lõppenuks, kui toetuse andja on kinnitanud aruande. Vastavasisuline teave saadetakse toetuse saajale e-

keskkonna kaudu.

Eelnõu kuuendas peatükis sätestatakse toetuse tagasinõudmisega seotud tingimused.

Paragrahviga 17 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel.

Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta.

Lõike 2 põhjal ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus

või nõue täidetakse või kui toetuse saaja ise avastas ja teatas toetuse andjale, et talle on hüvitatud mittetoetatav kulu ning tagastas selle toetuse andjale ehk täidetud on kõik toetuse vabatahtliku tagastamise tingimused.

Lõike 3 põhjal võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja vormistamiseks jätta kolme aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta

jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest.

Lõike 4 põhjal tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvestades 20 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab

haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt

tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse.

Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud toetust toetuse

tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks viia toetatavad tegevused lõpuni.

Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada ehk ta eelnõu § 14 kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid

asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.

Lõike 5 järgi, kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta, võib toetuse andja nõuda

üleantud rahalisi vahendeid tagasi haldusmenetluse seaduse § 69 lõike 1 ja võlaõigusseaduse § 1028 alusel (alusetu rikastumise sätete alusel). See tähendab, et toetuse tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes tsiviilkohtu kaudu.

Eelnõu seitsmendas peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ning toetuse andja õigused ja

kohustused.

Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest.

Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses ja eelnõus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Toetuse saaja

kohustuste tagamine tähendab seda, et kohustus peab olema täidetud tema enda poolt.

Punkti 1 põhjal peab toetuse saaja viima tegevusi ellu heaks kiidetud taotluse kohaselt ehk seal nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud

tulemused. Õppetegevuste eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas eelnõus määratletud võimalustega.

Punkti 2 järgi on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete esitamisel, sealhulgas ette nähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist, õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka sed a,

et kulu ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele.

Punktide 3 ja 4 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tegema koostööd toetuse andjaga toetuse kasutamise kontrollimisel ning kulude ja tegevuste tõendamisel. Toetuse saaja peab esitama toetuse andjale nii suulisi kui ka kirjalikke selgitusi toetuse kasutamise ja tegevuste elluviimise

kohta. Lisaks on ta kohustatud esitama vastavad raamatupidamise algdokumendid ja väljavõtted kolme tööpäeva jooksul alates nõude saamisest. Lisaks peab toetuse saaja

võimaldama toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutama selleks igakülgset abi. See tähendab, et toetuse saaja peab võimaldama ligipääsu vajalikele dokumentidele, tegema koostööd ja andma selgitusi, et toetuse andja saaks veenduda toetuse

sihipärases ja nõuetekohases kasutamises.

Punkti 5 järgi peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses

esitatud või õppetegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud teabe alusel, kas tegevuste rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab taotluse rahuldamise otsus muutmist. Toetuse saaja peab taotlema nõusolekut

toetuse kasutamise tingimuste, sealhulgas tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade muutmiseks, kui muudatus eeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

Punktide 6 ja 7 põhjal peab toetuse saaja tagastama koos aruandega toetuse kasutamata jäägi ja tagasinõudmise otsuses öeldud toetuse.

Punkti 8 järgi peab toetuse saaja eksponeerima Integratsiooni Sihtasutuse ja Haridus- ja

Teadusministeeriumi logo kõigil toetuse abil korraldatud üritustel, sealhulgas nende

reklaamides ja trükistel, ning koos aruandega esitab toetuse eest välja antud eksemplari trükisest.

Punkti 9 järgi peab toetuse saaja täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse saaja õigused.

Punkti 1 põhjal on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud

toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole saamaks juhiseid õppetegevuste nõuetekohaseks elluviimiseks, sealhulgas eelhinnangut kavandatavatele muudatustele, selgitusi

kulude ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms.

Punkti 2 põhjal on toetuse saajal õigus esitada eelnõu § 14 kohaselt oma seisukohad.

Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik oma arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes.

Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse andja kohustused.

Toetuse andja peamine ülesanne on valida rahastamiseks sobilikud õppetegevused, sealhulgas

menetleda taotlused ning maksta rahuldatud taotluse alusel toetust ja teha vajadusel toetuse tagasinõudmise otsus.

Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida eelnõus sätestatud menetluse ja

otsuste teatavaks tegemise tähtaegu.

Punktide 2-5 järgi on toetuse andjal kohustus teostada tegevuste elluviimise üle kontrolli,

sealhulgas kontrollima aruandeid ning kehtestama asjakohased juhendmaterjalid ja tegema need taotlejale/toetuse saajale kättesaadavaks. Toetuse andja peab, kas omal või toetuse saaja algatusel, selgitama toetuse andmist ja kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitama toetuse

saajat viivitamatult reeglites toimunud muudatustest.

Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse andja õigused.

Punktidega 1–2 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida tegevsute elluviimist ning nõuda asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab tuvastada toetuse saaja

kohustuste täitmist, sealhulgas tegevuste toimumist ja edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist.

Paragrahviga 22 sätestatakse rakendussätted .

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Eelnõus sätestatud tingimuste alusel eraldatava toetuse abil saavad rahvusvähemuste huvikoolid toetust oma keele ja kultuuri õppeks.

Toetus võimaldab korraldada õpet järjepidevamalt ning kaasata oma tegevustesse lapsi ja noori. Rahvusvähemuste keele ja kultuuri õppe lisategevuste rakendamise tulemusena on võimalus rikastada laste ja noorte sõnavara, teadmisi oma kultuurist, suurendada suhtlemisjulgust ja -

oskust ning teadmisi.

Paremad teadmised oma rahvuskeelest ning kultuurist ja võimaldavad tulemuslikumalt säilitada kultuuripärandit ning traditsioone, samuti toetab oma emakeele õpe teiste keelte, sh eesti keele omandamist. Eelnõul on seega positiivne mõju lastele ja noortele rahvusvähemuste keele

omandamisele ja kultuuri õppimisele ning samuti eesti keele õppimisele.

Toetuse saamiseks on huvikoolil vajalik teha vastavad märked EHISes. Nimetatud nõue aitab

korrastada infosüsteemi andmeid ning hoida neid ajakohasena.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisel on rahvusvähemuste huvikoolidel võimalus taotleda täiendavaid vahendeid oma keele ja kultuuri õppimiseks ning tasustada õpetajaid töötasuga. Eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse Rahandusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumiga ning esitatakse arvamuse avaldamiseks INSAle.

Andero Adamson keelepoliitika osakonna juhataja

Huvikoolide rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks toetuse andmise tingimused ja kord

Failid

Digiallkirjad