Nele Labi
asekantsler
Sotsiaalministeerium Teie: 09.02.2025 nr 1.2-5/384-1 Meie: 14.03.2025 nr 123-2B
Vastus pöördumisele
Eesti Haiglate Liidu liikmed toetavad ja tunnustavad algatust muuta e-tervise õigusruum paindlikumaks ja innovatsiooni toetavamaks, samuti ideed muuta terviseandmete tõhusamat kättesaadavust nii patsientidele kui tervishoiutöötajatele ning korrastada kogu dokumenteerimist puudutav.
Toote oma kirjas välja, et analüüsite ja ajakohastate e-tervise õigusruumi raames terviseministri määruseid nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ ja nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“, et need toetaksid paremini kaasaegsete digilahenduste kasutuselevõttu ning vähendaksid halduskoormust tervishoiusektoris. Palute ettevaatavalt hinnata ja tagasisidestada, kas meil on nende määruste osas muudatusvajadusi.
Eesti Haiglate Liidu liikmed on väga nõus, et digilahendused ja dokumenteerimine on otseselt seotud, kuid oleme arvamusel, et ainuüksi nimetatud määruste muutmine ei lahenda tänaseks tekkinud olukorda. Selgitasime oma 28.05.2024 kirjas, et tervishoiuteenuste dokumenteerimine on tervishoiutöötajate igapäevase töö lahutamatu osa ning seadusandlus reguleerib seda erinevate normide kaudu (määrused nr 53 ja 56 on nendest ainult väike osa).
Tänaseks on seadusandlik raamistik oluliselt ajale jalgu jäänud ning dokumenteerimise nõuded on esitatud nii pabervormis kui ka Tervise Infosüsteemi tehnilistes standardites, sageli vastuoluliselt. Samal ajal kohustab seadus tervishoiutöötajaid täitma dokumenteerimisnõudeid vastavalt võlaõigusseadusele ja tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusele. Lisaks on Tervisekassa ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ellu viimas mitmeid digiarendusi, mis oluliselt mõjutavad haiglate töökorraldust ja nõuavad suuri ressursse. Paljud neist arendustest on rakendatud ilma selge õigusliku aluseta ning nende ärireeglid on tervishoiutöötajatega sisuliselt jäänud kooskõlastamata. Sellest tulenevalt näeme vajadust vaadata üle ja analüüsida kogu dokumenteerimisega soetud õigusraamistik. Vastasel juhul jäävad ebakõlad ja vastuolud saatma meid ka edaspidi.
Eesti Haiglate Liidu liikmetel on kogemus haiglasiseste tööprotsesside ja dokumenteerimise optimeerimise ja kirjeldamise protsessist. Perioodil 01.09.2009-31.12.2011 viidi läbi projekt “Meditsiinidokumentide haiglasiseste tööprotsesside optimeerimise mudel.” Selle projekti raames kaardistati ja kirjeldati kolme protsessi: erakorralise meditsiini, surma- ja sünnisündmuse andmed ja dokumendid. Seetõttu teame, et eelpool nimetatud kahe määruse ülevaatamisest õigusselgus ei suurene ja halduskoormus ei vähene.
Eesti Haiglate Liit tõi oma 28.05.24 kirjas välja ettepanekud, kuidas tagada tervishoiuteenuste dokumenteerimise ja digiarenduste sujuv koostoime ning vastuolude vältimine. Käesolevalt esitame veelkord alljärgnevad ettepanekud:
1. Läheneda algatatud muudatusele süsteemselt, alustades tervishoiuteenuste protsesside kirjeldamisest ja seejärel tervishoiuteenuste dokumenteerimist reguleerivate õigusaktide kaardistamisest, et koondada kokku kõik dokumendid ja andmed, mis kirjeldavad tervishoiuteenuste dokumenteerimist. Õigusaktide kaardistus annab ülevaate kõikidest õigusaktidest, mis täna dokumenteerimist reguleerivad, märkides ära dubleerivad, vastuolulised või puuduolevad nõuded. Protsesside kirjeldamine annab hea ülevaate nii vajadustest kui nõuetest. Eelnimetatud kahe dokumenteerimismääruse käsitlemine ja muutmine ei lahenda tänaseks tekkinud sisulisi probleeme ega vähenda halduskoormust.
2. Seejärel on võimalik hakata seadusandlikku ja halduskohustuslikku reeglistikku korrastama, et see oleks ajakohane, üksteisele mitte vasturääkiv ning erinevate tervishoiuvaldkonna osapooltega kooskõlastatud. Selle protsessi käigus on asjakohane hinnata, milline regulatsioon on vajalik seadusandlikul tasemel ja mis jääb erialaseltside, kutseliitude, Tervisekassa, TEHIKu või teiste asjakohaste organisatsioonide juhendi tasandile, tagades samal ajal juhendite omavahelise kooskõla. Eesti Haiglate Liidu liikmed soovitavad tutvuda ka lähiriikide (nt Soome) kogemusega tervishoiuteenuste dokumenteerimise reguleerimisel.
3. Oluline on koostada sisuline ja akadeemiliselt korrektne dokumenteerimise juhis, millele tugineda tervishoiuteenuste osutamisel ja digilahenduste rakendamisel. Näeme siin eraldi vajadust arstliku dokumenteerimise põhimõtete ja digilahenduste dokumenteerimise järele. Tähtis on saavutada olukord, kus tervishoius kehtib andmete ühekordse kogumise/esitamise printsiip, et vältida andmete põhjendamatut dubleerimist, mis praegu suurendab tervishoiutöötajate ja nendega võrdustatud töötajate töökoormust.
4. Tuleb tagada, et digiarendused ei toimuks ilma töökorralduslike juhisteta, mis on kooskõlastatud erialaliitude ning tervishoiuasutustega. Iga üksiku digiarenduse raames tuleb arvesse võtta kõiki tervishoiuteenuse protsessis kirjeldatud nõudeid, kokkuleppeid vms, et vältida vastuolude tekkimist.
5. Samal ajal on oluline, et digiarendused lähtuksid õigusaktidest ja eelpool viidatud juhistest. Iga üksiku digiarenduse raames tuleb arvesse võtta tervishoiuteenuse protsessi üldist loogikat.
6. Selle saavutamiseks tuleb luua digiarenduste standardid, mis hõlmaksid:
• tehnilist lahendust (kooskõlastatuna TEHIKu ja teiste osapooltega);
• õiguslikku analüüsi, mis on dokumenteeritud ja kooskõlastatud haiglate ning tervishoiutöötajate liitudega;
• äriprotsessi analüüsi, mis on kokku lepitud kõigi sidusrühmadega;
• sisulist dokumenteerimise juhendit, mis on välja töötatud koostöös kõrgkoolide ja erialaliitudega.
Eesti Haiglate Liit toetab dokumenteerimise ajakohastamist ja süsteemsete lahenduste väljatöötamist. Tegemist on väga olulise aga ka mahuka ja aeganõudva ettevõtmisega. Omades kogemust analoogse töö tegemisel, oleme valmis jagama oma seniseid kogemusi, osalema selle projekti eesmärkide sõnastamisel, tegevuskava koostamisel ning töörühmade töös.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees