Kiri

Töö nr DP-050-07

Tartu maakond Ülenurme vald Ülenurme alevik

Peetri kinnistu ja lähiala detailplaneering

Põhikaust

Planeeringust huvitatud isik: Rending OÜ

Projektijuht: Kärt Pill

Planeerija: Kärt Pill

Tartu 2011

Sisukord 1 Detailplaneeringu koostamise alus...............................................................................3 2 Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta....................................................................................................................3 3 Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid....................4 4 Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.................................................................4

4.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus.....................................................................4 4.2 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed.........................................6 4.3 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine..........................................................7 4.4 Krundi ehitusõigus................................................................................................8 4.5 Krundi hoonestusala piiritlemine........................................................................10 4.6 Tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine..........................................11 4.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted......................................................................13 4.8 Ehitistevahelised kujad.......................................................................................13 4.9 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad..................................................................14

4.9.1 Vee – ja tuletõrjevarustus............................................................................14 4.9.2 Reoveekanalisatsioon ja sademevesi...........................................................14 4.9.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus.................................................................15 4.9.4 Sidevarustus................................................................................................15 4.9.5 Soojavarustus..............................................................................................15 4.9.6 Gaasivarustus..............................................................................................15

4.10 Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga................................................16 4.11 Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maaalade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks.....................................................................17 4.12 Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine........................................................................17 4.13 Arhitektuurinõuded ehitistele............................................................................17 4.14 Servituutide vajaduse määramine.....................................................................18 4.15 Vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine.....................19 4.16 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus........................................................................................................19 4.17 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.................19 4.18 Planeeringu rakendamise võimalused...............................................................20

Kooskõlastuse kokkuvõte................................................................................................18 Joonised: Situatsiooniskeem (leht 1) Olemasolev olukord (leht 2) Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed, planeeritud maakasutus ja kitsendused (leht 3) Põhijoonis – I etapp (leht 4-1) Põhijoonis – II etapp“ (leht 4-2) Tehnovõrkude planeering (leht 5) Illustreeriv joonis (leht 6)

Kärt Pill, planeerija / /19.04.11 /

1 Detailplaneeringu koostamise alus Ülenurme Vallavalitsuse 04. märtsi 2009.a. Määrus nr 10 „Detailplaneeringu

koostamise ning vormistamise nõuete, detailplaneeringu koostamise algatamise

ettepaneku vormi, lähteseisukohtade vormi ning detailplaneeringu koostamise

korraldamise ja rahastamise õiguse üleandmise lepingu vormi kinnitamine“.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija: Rending OÜ (ettepanek

registreeritud 12.03.2009 nr 7-8/571.

2 Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta Planeeritava maa-ala kruntideks jagamine äri – ja tootmisfunktsiooniga hoonete

ehitamiseks, hoonestustingimuste ja krundi kasutamise määramine, liiklusskeemi

väljatöötamine ning lisaks antakse lahendus kruntide haljastusele, heakorrale ja

tehnovõrkude varustamisele.

Planeeritava ala pindala on ca 8 ha ning lähialasse kaasatakse Vapra 1

(katastritunnusega 94901:007:1636) ning Vapra 1 ja Peetri kinnistu vahele jääv seni

reformimata riigimaa maa-ala perspektiivse juurdepääsu (Nirgi tee pikenduse) tee-maa

ulatuses.

Planeeringuala asub Ülenurme alevikus Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa põhimaantee

nr 2 ja Ülenurme – Külitse kõrvalmaantee nr 22132 ristmiku vahelisel alal. Käsitlev ala

on põllumaa, mille sihtotstarbeline kasutamine ei ole enam otstarbekas. Tartu linna

lähedus, tihe teedevõrgustik ning lähiümbruses asuvad kommunikatsioonid loovad

head eeldused ala arenguks tootmis – ja ärimaana.

Andmed planeeritava ala kohta:

Peetri mü (katastritunnus 94901:007:0301) – krundi pindala 6,7 ha; olemasolev

maakasutuse sihtotstarve: 100% maatulundusmaa.

3

3 Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid •Tartu maakonnaplaneering;

•Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Tartu linna lähialade ja linna vahelise

territoriaalsed seosed“;

•Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asutust ja maakasutust suunavad

territoriaalsed seosed“;

•Ülenurme valla üldplaneering (kehtestatud Ülenurme Vallavolikogu 10. veebruari

2009.a otsusega nr 01);

•Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

•Tartu Lennuvälja rekonstrueerimise detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne (töö nr 798/06, koostaja Hendrikson ja Ko);

•Reola küla, Nurme, Härtsi, Nirgi ja Uhti kinnistute detailplaneering (kehtestatud

Ülenurme Vallavolikogu 12. aprilli 2005. a. Otsusega nr 35);

•Ülenurme valla ehitusmäärus;

•Ülenurme Vallavalitsuse 04.märtsi 2009.a. Määrus nr 10 „Detailplaneeringu

koostamise ning vormistamise nõuete, detailplaneeringu koostamise algatamise

ettepaneku vormi, lähteseisukohtade vormi ning detailplaneeringu koostamise

korraldamise ja rahastamise õiguse üleandmise lepingu vormi kinnitamine“;

•Tartu ümbersõidu eelprojekt ja tehniline projekt;

•Ülenurme valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 2006 – 2015;

•Planeeringute leppemärgid (Keskkonnaministeerium, 2002 a.)

Tartu maakonna Ülenurme valla Ülenurme aleviku Peetri mü geodeetilise mõõdistuse

(töö nr TMB-58/2006) M 1:500 on koostanud Tartumaa Maamõõdubüroo OÜ, litsentsi

nr. 444 MA 17.12.2003, mõõdistused on teostatud novembris 2006. a.

4 Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks 4.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeritav ala asub Tartu maakonnas Ülenurme vallas Ülenurme alevikus, ca 4

kilomeetri kaugusel Tartu linnapiirist ja ca 8 km Tartu kesklinnast. Planeeringuala

hõlmab Peetri kinnistut.

Planeeringuala piirneb järgnevate kinnistutega:

•põhjas asub 22132 Ülenurme-Külitse tee (katastritunnus 94901:007:0698)

4

transpordimaa sihtotstarbega kinnistu ja elamumaa sihtotstarbega kinnistud: Lennu tn

8 (94901:007:0037), Lennu tn 6 (94901:007:1165), Lennu tn 4 (94901:007:1163) ja

Lennu tn 2 (94901:007:1161);

•idast piirneb Peetri kinnistu 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (94901:007:0686)

kinnistuga;

•lõunas asub reformimata riigimaa maatükk;

•läänes asuvad maatulundusmaa sihtotstarbega Rätsepa (94901:007:0277) kinnistu,

elamumaa sihtotstarbega Lennu tn 10 (94901:007:1643) kinnistu ja Lennu tn 10a

(94901:007:1644) maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu.

Planeeringuala jääb T-2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee kaitsevööndi (50m) ning

sanitaarkaitsevööndisse (300m). Samuti ulatub planeeringualale Ülenurme – Külitse

maantee teekaitsevöönd (50m) ja sanitaarkaitsevöönd (200m) ning Tartu - Petseri

raudtee elamu ehituskeelualapiir (150m). Ala põhjakülge läbib 0,4 kV õhuliin, millel on

2 meetrine kaitsevöönd mõlemale poole liini telge. Planeeringuala jääb Tartu

Lennujaama vahetuslähedusse, seega hoonete rajamisel peab arvestama, et hoonete

kõrgused ei takistaks lennuliiklust.

Planeeringuala on hoonestamata, seega puuduvad ühendused ka tehnovõrkudega.

Planeeringuala läbib gaasitoru ja Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee ääres

kulgeb sidekaabel. Maa-ala on ühtlase langusega põhjast lõunasse, maapinna

absoluutkõrguste vahemik on 55,50-50,00.

Geotehnilised tingimused on piirkonnas keskmised. Olukorda komplitseerib mõnevõrra

vundamentide rajamissügavusele jäävate erinevate tugevusomadustega pinnaste

ebakorrapärane ruumiline levik. Moreenpinnaste puhul peab vundamendi süvendi

kaevamisel arvestama, et see vee mõjul leondub ning seetõttu peab vältima vee

kogunemist ja pikemaajalist seismist vundamendisüvendis. Vahetult taldmike alla jääva

tsooni geotehniliste omaduste ühtlustamiseks ja parandamiseks ning süvendi põhja

kaitseks on soovitav koheselt rajada killustikust koosnev vajaliku paksuse ning

nõuetekohaselt tihendatud puhver-filtratsiooni kiht. Moreenpinnased on

külmakerkeohtlikud. Kaevetööde planeerimisel tuleks siiski täiendavalt arvestada

kevadeti ja sügistalvistel perioodidel ning lume sulamise järgselt territooriumil ülavee

olemasolu võimalusega.

Praktika on aga näidanud, et pikemaajaliste vihmaperioodide ja suurte lumekoguste

kiire sulamise järgselt võib taoliste geoloogilise ehitusega aladel moreenpinnaste

5

väikese veejuhtivuse tõttu reljeefi madalamates kohtades siiski tekkida ajutise

iseloomuga ülavett.

Planeeringuala hüdroloogilised ja geotehnilised omadused on määratud vastavalt alast

ca 100 m kaugusel tehtud ehitusegoloogilise uuringule (töö teostaja Reib OÜ, töö nr

GE – 0877). Antud uuring annab ülevaate maa põhilistest omadustest antud

piirkonnas. Hoonete projekteerimisel tuleb teha täiendavad geoloogilised uuringud.

Olemasolevat olukorda illustreerib joonis „Olemasolev olukord“ (leht 2) ja

planeeringuala paiknemine on toodud joonisel „Situatsiooniskeem“ (leht 1).

4.2 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringuala piirneb põhjast Ülenurme – Külitse maanteega ja idast Tallinn – Tartu –

Võru – Luhamaa maanteega. Planeeringualale juurdepääs hetkel puudub. Mahasõit

on kavandatud Ülenurme - Külitse kõrvalmaanteelt nr. 22132. Planeeringulahendus

näeb ette Ülenurme tehnopargist alguse saavat Tehnopargi tee pikendada üle Peetri

kinnistu. Planeeritud uus kogujatee kulgeb Nirgi teeni. Planeeringulahendus näeb ette

planeeritavate kruntidele juurdepääsu tagamise planeeritavalt kogujateelt. Kogujatee

äärde on planeeritud kergliiklustee, võimaldamaks jalakäijatel liigelda erinevate

tehnoparkide vahel.

Tihedast teedevõrgust, Tartu linna asendist ja Tartu Lennujaama asukohast tingituna on

kõik eeldused kujundada Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteeäärne ala

perspektiivseks äri – ja tootmispiirkonnaks. Juba hetkel on Ülenurme valla piires

Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee äärde rajatud tööstus – ja äriparke

(Ülenurme tehnopark, Reola tehnopark jt). Planeeringualal on kõik ühendusteed

Lõuna-Eesti suurematesse asulatesse ja maanteed Ida-Lääne suunas asuvad mõne

sõiduminuti kaugusel. Valdav enamus Tartu tootjafirmadest ja neid teenindavatest

ettevõtetest (toll, hulgilaod, tootmisettevõtted jne) asuvad planeeringuala lähiümbruses.

Planeeringuala äri – ja tootmisfunktsiooniga maaks määramise kasuks räägib ka

asjaolu, et maanteest tulenevast kahjulikust mõjust tingituna ei ole antud kinnistu

elamuehituseks sobilik.

Vastavalt Ülenurme valla üldplaneeringule on maa-ala määratud perspektiivseks äri –

ja tootmismaaks.

Planeeringulahendus on kooskõlas üldplaneeringuga.

6

Lähim maaliini bussipeatus jääb ca 800 meetri kaugusele kirdesuunas Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa ja Tõrvandi alevikku suunduva tee ristmiku lähedusse. Tehnopargi teele

on planeeritud bussiliiklus, mis tulevikus hakkaks kulgema ka üle Peetri kinnistu.

Planeeringualast põhjas asuv Ülenurme tehnopargi I etapis (Kuuste maaüksuse

detailplaneering nr DP05 - 003) on välja ehitatud infrastruktuurid, enamustel kinnistutel

paiknevad äri – ja laohooned. Hooned on kahekorruselised ja lamekatusega.

Välisviimistluses on kasutatud põhiliselt plekki ja klaasi. Ülenurme tehnopargi II etapis

(Nurme maaüksuse detailplaneering, nr DP05 – 010) on samuti rajatud teed ja tagatud

on ka ühendused tehnovõrkudega. Hetkel käivad ehitustööd Ülenurme tehnopargi III

(Oskari, Tehnopargi tee maaüksuste ning lähiala detailplaneering, nr DP 1103 – 06)

infrastruktuuride väljaehitamiseks. Tulevikus, kui kõik arenduspiirkonnad on

väljaehitatud, tekib alast ühtne tervik. Kogu piirkonda teenindab ühtne teedevõrk ja

piirkonna arendamisel on lähtutud samadest põhimõtetest.

Planeeringualast idas asuvad väikeelamud. Olemasolevad hooned on suhteliselt

erineva arhitektuuriga - ühtne stiil puudub. Viimistlusmaterjalidest on kasutatud

põhiliselt nii puitu, kivi kui ka klaasi. Katusekalded jäävad 15-45° vahemikku. Läänes

asub talukompleks.

Kontaktvööndis haljastatus on suhteliselt kesine. Lähiümbruses kerkivas äripiirkonnas

hakkab haljastus alles välja kujunema.

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalseid seoseid illustreerib joonis leht 3.

4.3 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeritaval alal moodustatakse 7 uut krunti:

•1 100% ärimaa (Ä) numbrikoodiga (planeeritud positsioon 1) 002 sihtotstarbega krunt;

•4 50% ärimaa (Ä) numbrikoodiga 002 ja 50% tootmismaa (T) numbrikoodiga 003

(planeeritavad positsioonid 2 kuni 5) sihtotstarbega krunti;

•2 transpordimaa (L) numbrikoodiga 007 (planeeritavad positsioon 6 ja 7)

sihtotstarbega krunti. Üks krunt on planeeritud Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa

maantee laiendamise ja perspektiivse viadukti tarbeks. Teine kinnistu on planeeritud

kogujatee tarbeks.

Detailplaneeringu algatamiseelsed ja planeeritavad (kehtestamisjärgsed) kruntide

7

pindalad ja maakasutuse sihtotstarbed on toodud tabelis „Maakasutuse koondtabel“

4.3.1.

Tabel 4.3.1 Maakasutuse koondtabel

Planeeringueelne olukord Planeeringujärgne olukord

Aadress Pindala Sihtotstarve Positsiooni number

Pindala Sihtotstarve Määratakse avalikku kasutusse

Tartu maakond Ülenurme vald

Ülenurme alevik Peetri

(katastritunnus 94901:007:0301)

6,70 ha 100% M Pos 1 7 932 100% Ä Ei

Pos 2 11 793 50%Ä/50%T Ei

Pos 3 9 070 50%Ä/50%T Ei

Pos 4 6 961 50%Ä/50%T Ei

Pos 5 6 601 50%Ä/50%T EI

Pos 6 19 259 100% L Jah

Pos 7 5 354 100% L Jah

Katastriüksuse sihtotstarbed:

M Maatulundusmaa

Ä Ärimaa

L Transpordimaa

T Tootmismaa

Kavandatavate katastriüksuse sihtotstarvete määramise aluseks on Vabariigi Valitsuse

23.oktoobri 2008.a määrus nr 155 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende

määramise kord”.

4.4 Krundi ehitusõigus Ärimaa sihtotstarbega krundile (Pos 1) on lubatud ehitada üks (1) põhihoone ja üks (1)

abihoone. Põhihoone võib olla kuni kahekorruseline, kõrgusega kuni 9 meetrit

planeeritavast maapinnast. Kõrvalhoone võib olla ühekorruseline, kõrgusega kuni 5

meetrit planeeritavast maapinnast. Äri – ja tootmisfunktsiooniga kruntidele (Pos 2 – Pos 5) on lubatud ehitada kuni kaks (2) põhihoonet ja kuni kaks (2) kõrvalhoonet.

Põhihoone võib olla kuni kahekorruseline, kõrgusega kuni 10 meetrit planeeritavast

maapinnast. Kõrvalhoone võib olla ühekorruseline, kõrgusega kuni 5 meetrit

planeeritavast maapinnast. Kruntide täisehitusprotsent ei tohi olla suurem kui 40%

krundi pindalast. Ühe põhihoone ehitusalune pind ei tohi ületada 5000 m2 ja

kõrvalhoone ehitusalune pind ei tohi olla üle 400 m2.

Kruntide ehitusõigused on toodud tabelis 4.4.1 „Kruntide ehitusõigus“.

Tabel 4.4.1 Kruntide ehitusõigus.

8

Pos nr Krundi kasutamise sihtotstarbed

Kavandavate ehitiste otstarve

Hoonete suurim lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala (m2)

Hoonete suurim lubatud kõrgus (m)

Hoonete suurim lubatud korruselisus (tk)

Pos 1 BT,BM,BB 12201, 12209 12312 ,12319 12320 ,12330

1 põhihoonet 1 abihoone

1335 Põhihoonel 9 kõrvalhoonel 5

Põhihoonel 2 kõrvalhoonel 1

Pos 2 BT, TL, TH 12201, 12209 12312 ,12319 12320 ,12330 12510 ,12520 12518

2 põhihoonet 2 kõrvalhoonet

3365 Põhihoonel 10 kõrvalhoonel 5

Põhihoonel 2 kõrvalhoonel 1

Pos 3 BT, TL, TH 12201, 12209 12312 ,12319 12320 ,12330 12510 ,12520 12518

2 põhihoonet 2 kõrvalhoonet

3628 Põhihoonel 10 kõrvalhoonel 5

Põhihoonel 2 kõrvalhoonel 1

Pos 4 BT, TL, TH 12201, 12209 12312 ,12319 12320 ,12330 12510 ,12520 12518

2 põhihoonet 2 kõrvalhoonet

2784 Põhihoonel 10 kõrvalhoonel 5

Põhihoonel 2 kõrvalhoonel 1

Pos 5 BT, TL, TH 12201, 12209 12312 ,12319 12320 ,12330 12510 ,12520 12518

2 põhihoonet 2 kõrvalhoonet

2423 Põhihoonel 10 kõrvalhoonel 5

Põhihoonel 2 kõrvalhoonel 1

Pos 6 LT,LK,HP 21121, 21124 - - - -

Pos 7 LT,LK 21121, 21124 - - - -

Krundi kasutamise sihtotstarbed (Planeeringute leppemärgid [Keskkonnaministeerium,

2002 a.]):

•BT – kaubandus-, toitlustus – ja teenindushoone maa;

•BM – majutushoone maa;

•BB – kontori – ja büroohoone maa;

•TL – laohoonemaa;

•TH – tootmishoonemaa;

•LT – tänava ja tänava maa;

•LK – kergliiklusmaa.

Kavandavate ehitiste otstarbed:

•12201 - Büroohoone;

•12209 - Muu büroo- või administratiivhoone;

•12312 - Kauplus, mis ei ole toidukauplus;

•12319 - Muu kaubandushoone või kauplus;

•12320 - Hulgikaubandushooned;

9

•12330 - Teenindushooned;

•12510 - Tööstushooned, välja arvatud rajatisteks liigitatavad jõujaamad, laohooned

(12520) ja põllumajandushooned (12710) va 12511 maavarade kaevandamise ja

töötlemise hoone;

•12520 - Hoidlad ja laohooned, välja arvatud põllumajanduslikud laohooned (12710);

•12518 - Masina- ja seadmetööstuse hoone;

•21121 - Tänav;

•21124 - Jalgtee.

Kavandatavate ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on majandus- ja

kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a. määrus nr. 10 “Ehitise kasutamise

sihtotstarvete loetelu”.

Planeeringualal müra tekitavate tegevuste planeerimine ei ole lubatud. Arvestada

tuleb asjaoluga, et ka hetkeline maksimaalne müra ei ületaks elamualale sätestatud

piirmäärasid. Ärimaa sihtotstarbega krundi (Pos 1) hoonestamisel tuleb jälgida, et

rajatav hoone oleks sobilik elamute kõrvale (väiksemahuline, väikeste külaliste arvuga

hoone, elamuarendust toetav hoone jne).

Igale krundile on lubatud ehitada põhihoone funktsiooni toetavaid abihooneid nagu

näiteks prügihoone, prügipress, hoidla jms. Tootmishoonete rajamisel tuleb teha

koostööd naaberkinnistute omanikega.

4.5 Krundi hoonestusala piiritlemine Planeeringuga määratud hoonestusala seotus krundipiiridega [vt jooniseid „Põhijoonis

– I etapp“ (leht 4-1) ja „Põhijoonis – II etapp“ (leht 4-2). ]. Hoonestusala all on mõeldud

ala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Planeeritavate hoonete

põhimaht peab asuma hoonestusalal, lubatud on väiksemamahuliste hooneosade ja

rajatiste (varikatused jms) ulatumine väljapoole määratud hoonestusala. Hoonete

paigutamisel tuleb arvestada tuleohutuskujadega. Rajatisi võib püstitada ka väljapoole

hoonestusala. Hoonestusalale võib istutada haljastust ja rajada parklaid.

Hoonestusala peab olema vähemalt 12 meetrit kogujatee punasest joonest, 50 meetrit

riigimaantee ja kohaliku maantee äärmise sõiduraja teljest ja teise ehitusõigusega

krundi piirist vähemalt 7 meetrit, juhul, kui ei ole soov krunte liita.

Antud lahendusega on lubatud ärikruntide hoonestusalade kattumine, võimaldamaks

10

krunte liita. Liita on lubatud maksimaalselt 2 krunti (Pos2 ja Pos3 ning Pos4 ja Pos5).

Planeering näeb ette võimaluse lahenduses olevate kruntide liitmiseks tingimusel, et

liidetavate kruntide ehitusõigused moodustavad liitumise tulemusena tekkinud uue

krundi ehitusõiguse järgmiselt:

•lubatud hoonete arv krundil jääb samaks – 2 põhihoonet ja 2 kõrvalhoonet;

•lubatud ehitusalad ja hoonetealused pinnad liituvad;

•hoonete lubatud kõrgus ei muutu.

Liidetud kruntidel on lubatud ehitada üle liidetud kruntide vahelise piiri, kui kokkuliidetud

ehitusõigusi ei ületata ning tingimusel, et liidetud krundid kuuluvad samale omanikule.

Juhul, kui krunte ei soovita liita, on hoonestusalade minimaalne kaugus teise

hoonestusõigusega krundi piirist 7 meetrit. Krundil paiknevate hoonetevaheline kuja

määratakse vastavalt tuleohutusnõuetele. Kui hoone projekteerimise käigus

määratakse tulemüür, võib hoonetevahelist kuja vähendada.

4.6 Tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine Juurdepääs hoonestatavatele kruntidele on tagatud kogujateelt, mis saab alguse

Ülenurme tehnopargist. Planeeringulahenduse liikluskorraldus realiseeritakse

kaheetapiliselt. I etapi liikluskorralduse juures arvestatakse Grontmij/Carl Bro AS,

Tinter Projekt OÜ ja Eesti – Taani Kommunikatsiooni OÜ poolt koostatud Tartu

ümbersõidu tehnilise projekti lahendust ja II etapi juures on arvestatud Tartu

ümbersõidu eelprojektis toodud lahendust. Erinevad etapid on toodud joonistel

„Põhijoonis – I etapp“ (leht 4-1) ja „Põhijoonis – II etapp“ (leht 4-2).

I ETAPP Vastavalt Maanteeameti Peadirektori käskkirjaga nr 431 kinnitatud Riigimaantee nr 2

Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maantee Tartu ümbersõidu Kandiküla-Uhti lõigu (km

182,6 - 194,2) tehnilisele projektile (töö nr 80.4102.01) säilitatakse olemasolev

mahasõit Ülenurme - Külitse teelt Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteele. Kõik

pöörded on lubatud. Planeeringu lahendus näeb ette Ülenurme tehnopargist alguse

saavat kogujatee pikendamist kuni planeeringualani. Planeeritav kogujatee tagab

kõikidele kruntidele juurdepääsu. Ristumine Ülenurme – Külitse kõrvalmaanteega

lahendatakse ühetasandilise ristmikuga. Senimaani, kui läbisõitu kuni Nirgi teeni pole

välja ehitatud, tuleb ristumine Ülenurme – Külitse kõrvalmaanteega lahendada

lihtristmikuga. Hiljem, kui liikluskoormused on suuremad, tuleb ristumine lahendada

ringristmikuga. Nirgi tee kulgemine väljaspool Peetri detailplaneeringu ala pannakse

paika teiste kinnistute detailplaneeringuga. Takistamaks planeeritavast kogujateest

tulenevat kahjulikku mõju olemasolevale elamule, tuleb Lennu tn 10 kinnistu piirile

11

kogujatee äärde, rajada plankaed kõrgusega 2 meetrit.

I etapi liikluskorralduse lahendus ja plankaia paiknemine on toodud joonisel „Põhijoonis

– I etapp“, leht 4-1.

II ETAPP T-2 eelprojekti kohaselt on Ülenurme – Külitse kõrvalmaantee nr 22132 ja Ülenurme

tehnopargi tee ristumine lahendatud ringristmikuga, kust üks haru suundub üle Peetri

kinnistu T- 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteele. Kogujatee ristumine T-2

maanteega on lahendatud kahetasandiliselt, kõik pöörded on lubatud. T-2 projekti

kohaselt olemasolev Ülenurme – Külitse tee ristumine Tallinn – Tartu – Võru –

Luhamaa maanteega suletakse. Lennu tn 8, 6, 4 ja 2 kinnistu piirile, rajatava viadukti

äärde tuleb rajada plankaed. Juhul, kui teelt tulev müra ületab elamualale määratud

normatiivset mürataset, tuleb plankaia asemele rajada müratõke. Tehniline projekt tuleb täiendavalt kooskõlastada maaomanikuga ja Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 kinnistute omanikega. II etapi liikluskorralduse lahendus ja plankaia paiknemine on toodud joonisel

„Põhijoonis – II etapp“ (leht 4-2).

Planeeritav kogujatee teemaa laiuseks on arvestatud 17,0 m, millest 7,0 m jääb

sõidutee alla, 3,0 m on mõeldud kergliiklustee, 4,0 m kuivenduskraavi jaoks ja 3,0 m

haljasala tarbeks. Juurdepääsutee on ette nähtud tolmuvaba katte teena. Kõnnitee ja

sõidutee ristumised tuleb varustada ülekäigurajaga.

Parkimine tuleb lahendada omal krundil. Kuna planeeringu koostamise hetkel pole

teada täpsed hoone mahud ja tegevused, tuleb parkimine lahendada hoone

projekteerimise käigus. Liikluskorralduse parendamise eesmärgil tuleb parklasse

kavandada haljastusega saari, mis võimaldavad korrektsemat parkimist ning

korrigeerivad liiklemist. Parkla projekteerimise juures peab jälgima, et oleks tagatud

krundi kohustuslik haljastuse protsent. Juhul, kui viimast arvestades ei ole võimalik

krundil parkimist ära lahendada, tuleb parkimine lahendada hoone mahus.

Parkimiskohtade arvutamisel tuleb jälgida Eesti standardist „Linnatänavad“ (EVS

843:2003) tulevaid norme, mis ütleb, et parkimisnorm äärelinna uuel väikeste

külastajate arvuga asutusel on üks parkimiskoht 80 m2 brutopinna kohta ja laohoonetel

on parkimisnorm üks parkimiskoht 150 m2 brutopinna kohta.

Tehnovõrgud on planeeritud selliselt, et need ei vajaks ümberehitamist tee erinevate

etappide väljaehitamisel.

12

4.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeringualal puudub maastikuarhitektuurse väärtusega haljastus. Kõrghaljastust

võib rajada kraavide serva. Vähemalt 15% planeeritud kruntide pindalast tuleb

haljastada. Vähemalt 2/3 haljastatavast alast, 10% planeeritud kruntide pindalast tuleb

täis istutada kõrghaljastust. Haljastust võib istutada kogu planeeringuala ulatuses, va.

tehnovõrkude kaitsevööndisse. Juhul, kui vähendatakse ehitusalust pinda, tuleb

suurendada samas mahus haljasala.

Olemasolevate elamualade (Lennu tn 8, 6, 2 ja 4) ja planeeritava tehnopargi vahele

tuleb rajada kahe-realine kuusehekk takistamaks tehnopargist tuleneva kahjuliku mõju

(suits, müra, saaste) ulatumise elamualale. Kuuseheki paiknemine on toodud joonistel

„Põhijoonis – I etapp“ (leht 4-1) ja „Põhijoonis – II etapp“ (leht 4-2).

Haljastus rajatakse igale krundile individuaalselt, kus uusistutuse täpne asukoht,

liigiline koosseis, heitleheliste ja igihaljaste puude ja põõsaste osakaal tuleb määrata

hoone projekteerimise käigus hoonestaja kulul. Pos1 ja Pos6 kruntide haljastamisel

tuleb arvestada planeeringus määratud puhvertsooni paiknemisega. Haljastuse

projekteerimisel tuleb arvestada nähtavuse tagamise nõuetega ristmikel.

Välispiirded kruntide ümber on lubatud, maksimaalne kõrgus 2 meetrit. Keelatud on

läbipaistmatute lahenduste kasutamine (va olemasolevate elamute kaitseks mõeldud

piirded). Planeeritava kogujatee ja Lennu tn 10 ja Lennu 10a vahele tuleb rajada

elamute kaitseks 2 meetri kõrgune plankaed. Planeeringulahenduse II etapi

realiseerimisel tuleb rajada plankaed ka Lennu tn 8, 6, 4 ja 2 kinnistu piirile. Plankaia

paiknemine on toodud joonisel „Põhijoonis – I etapp“ (leht 4-1) ja „Põhijoonis – II etapp“

(leht 4-2).

Planeeringualalt kogutakse kruntidelt ja teelt tulev sajuvesi planeeritavate kraavidega

kokku ning suunatakse sajuveekanalisatsiooni kaudu Rätsepa mü (94901:007:0277)

olevasse kraavi.

4.8 Ehitistevahelised kujad Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja

hoonetevaheliste kujadega vastavalt Vabariigi Valitsuse 27.oktoobri 2004.a. määrusele

nr.315 „Ehitisele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuded“ ning Ülenurme valla

ehitusmäärusega. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8m. Planeeritud

13

hoonete vähimaks tuleohutusklassiks äri- ja tootmishoonetel on TP 2. Juhul, kui

ärihoone on kõrgem kui 9,0m, peab minimaalne tulepüsivusklass olema TP 1. Täpsem

tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. Kui tuleohutusnõudeid ei ole

täidetud, tekib tulemüüri rajamise vajadus.

4.9 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Hoonetele on planeeritud vee-, reovee-, gaasi-, elektri- ja

telekommunikatsiooniühendus. Kõik tehnovõrkude trassid on planeeritud maa-alustena

ning graafiliselt näidatud joonisel „Tehnovõrkude planeering“ (leht 5).

4.9.1 Vee – ja tuletõrjevarustus Olemasolev olukord . Planeeringualal puudub ühendus ühisveevärgiga.

Planeeritud lahendus. Planeeringuala veetarbimine rahuldatakse Tehnopargi tee 3

(94901:007:1125) maaüksusel paiknevast puurkaevust. Veevõrguga liitumispunktiks on

planeeritud Tehnopargi tee all olev veetoru. Planeeritava kogujatee maa-alal, Pos 1

krundi ääres, on planeeritud Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 kinnistute tarbeks veevõrguga

liitumispunkt.

Detailplaneeringus on ette nähtud 2 hüdrandi rajamise nõue. Hüdrandid on planeeritud

Po6 ja Pos7 transpordimaale. Planeeritava hüdrandi kasutusraadius on 150 meetrit.

Hoonete projekteerimisel tuleb tagada nõuetekohane tuletõrjeveevarustatus.

4.9.2 Reoveekanalisatsioon ja sademevesi Olemasolev olukord. Planeeringualal puudub ühendus reoveekanalisatsioonivõrguga.

Planeeritud lahendus. Planeeringuala reovesi kogutakse isevoolselt kokku ning

suunatakse Pos5 krundile planeeritud reoveepumplasse. Reoveepumpla kuja on 20

meetrit ümber seadme. Reovesi suunatakse ülepumpamise teel Tehnopargi tee all

olevasse isevoolsesse kanalisatsioonitorusse. Enne reovee juhtimist isevoolsesse

kanalisatsioonitorusse, tuleb reovesi suunata läbi rahustuskaevu. Tehnopargi tee maa-

ala olevast kanalisatsioonitorust suunatakse reovesi Tööstuse tee 7 (94901:007:1132)

maaüksusel paiknevast reovee pumplasse, millest ülepumpamise teel suunatakse

reovesi ühissurvekanalisatsiooni võrku. Planeeritava kogujatee maa-alal, Pos 1 krundi

ääres, on planeeritud Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 kinnistute tarbeks

kanalisatsioonivõrguga liitumispunkt.

Planeeringualal olev sademevesi kogutakse isevoolselt kokku ja suunatakse

planeeritud kraavidesse, millest sademevesi suunatakse ca 100 m kaugusel lõunas

14

asuvasse kraavi. Kraavi juhitakse vesi, kas sajuveekanalisatsiooni kaudu [läbi Rätsepa

(94901:007:0277)] ja/või kraavide kaudu, mis hakkaks kulgema Nirgi tee ääres.

Olemasolev kraav suundub Porijõkke.

Kraavi juhitav sademevesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31.07.2001.a. määrusega

nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ §7 lg-s 1 sätestatud

tingimustele.

4.9.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus Olemasolev olukord. Planeeringualal elektrivõrk ei ole välja ehitatud.

Planeeritud lahendus . Planeeritud kogujatee äärde (Pos 6) on planeeritud üks

alajaam, mille toide on planeeritud Ülenurme – Külitse maantee ja Tehnopargi tee

ristmiku teemaal olevast kõrgepingekaablist. Alajaamast on planeeritud

madalpingekaablid, mis kulgevad kuni planeeritud kaablikappideni. Tulevaste kinnistute

piiridele on ette nähtud 0,4 kV kaablikapid, arvestusega 1 kaablikapp kahe kinnistu

kohta. Maksimaalne elektrivõimsus kogu planeeritaval alal lahendatakse edasise

projekteerimise käigus.

Planeeritavatele teedele on planeeritud rajada välisvalgustus. Välisvalgustuse täpne

lahendus antakse projekteerimisstaadiumis koos koostatava elektrivõrgu projektiga.

4.9.4 Sidevarustus Olemasolev olukord. Telekommunikatsioonivõrk ei ole planeeritaval alal välja ehitatud.

Planeeritud olukord. Planeeritava kogujatee maa-alale on planeeritud sidekaabel, mis

tagab kruntidele ühenduse telekommunikatsioonivõrguga. Sidevarustuse liitumispunkt

asub Tehnopargi teemaal, Tehnopargi tee 1 kinnistu lääneküljel oleval sidekaabil.

4.9.5 Soojavarustus Olemasolev olukord. Planeeritaval alal puudub küttevõrgustik.

Planeeritud lahendus. Planeeringualal lubatud lokaalkütteviisid on elektri-, gaasi- või

kombineeritud kütteviisid. Lubamatud on vedelkütustel, kivi-, pruunsöel baseeruvad

väikekatlamajad.

4.9.6 Gaasivarustus Olemasolev olukord. Planeeringualal läbib gaasitoru.

15

Planeeritud lahendus. Gaasivõrguga liitumine tagatakse planeeringuala läbivast

gaasitorust. Pos1 krundil paiknev gaasitoru likvideeritakse. Planeeritava kogujatee

maa-alal Pos 1 krundi ääres, on planeeritud Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 kinnistute tarbeks

gaasivõrguga liitumispunkt.

Planeeringuga on ära näidatud tänavatel kulgevate tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mis täpsustatakse projektiga Majaühendused tuleb täpsustada projekteerimise käigus. Tehnovõrkude hilisem projekteerimine ja ehitus tuleb võrguvaldajatega ja Lõuna RMA-ga täiendavalt kooskõlastada. Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus tänavavõrgus on toodud joonisel „Tehnovõrkude planeering“ (leht 5) ja tehnovõrkudega liitumispunktid on toodud joonisel „Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed, planeeritud maakasutus ja kitsendused“ (leht 3).

Kinnistutele, mida tehnovõrgud läbivad, tuleb seada servituudid. Eraomandisse jäävate

servituudid on toodud joonisel „Tehnovõrkude planeering“ (leht 5). Pos 1 krundile tuleb

seada tehnovõrgu servituudi ala Lennu tn 8, 6, 4 ja 2 kruntide kasuks.

Tehnovõrkude rajamise koondtabel on toodud joonisel „Tehnovõrkude planeering“

oleval tabelis.

4.10 Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga Kruntidelt ja kõvakattega teedelt kokku kogutud sajuvesi tuleb enne kraavi juhtimist

puhastada õli – bensiinipüünise abil. Püüniste täpsed asukohad pannakse paika

edasise projekteerimise käigus. Kraavi suunatud sademevesi peab vastama Vabariigi

Valitsuse 31. juuli 2001.a määrusele nr 269 „Heitvee veekogusse ja pinnasesse

juhtimise kord“.

Kruntidel kavandatavad tegevused ei tohi ületada võimalikku ülenormatiivse kahjuliku

mõju (suits, gaas, aur, lõhn, tahm, soojus, müra, põrutused jms) levimist

naaberaladele. Kavandatavad tegevused peavad vastama keskkonnakaitse nõuetele.

Planeeringualale ulatub raudtee kaitsevöönd. Raudtee kaitsevööndis paikneva

kinnisasja omanik (valdaja) ei tohi oma tegevusega takistada raudtee sihtotstarbelist

kasutamist, halvendada raudtee korrashoidu ega ohustada liiklust.

Raudtee kaitsevööndis on lubatud raudteeinfrastruktuuri ettevõtja (omaniku või valdaja)

16

kirjalikul nõusolekul järgmised tegevused:

•maaparandussüsteemide rajamine;

•maavara kaevandamine;

•kaevamistööde teostamine;

•metsa lageraie;

•muud looduskeskkonda muutvad tööd;

•hoonete ja rajatiste ehitamine;

•kergestisüttivate ainete ja lõhkeainete tootmine ja ladustamine;

•seadmete ja materjalide ladustamine ja paigaldamine, mis seab ohtu nähtavuse

•kaitsevööndis.

Kõikidele planeeritavatele kruntidele kehtib prügikonteineri(te) paigutamise nõue.

Täpsete asukohtade paika panemisel tuleb arvestada juurdepääsutee asukohaga.

Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja

seadusandlusele. Sorteeritud jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse

prügikonteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

Olmejäätmete äravedu korraldada jäätmeluba omavate firmade kaudu. Ehituste alla

jääv kasvupinnast on soovituslik kasutada haljastusobjektide tarbeks. Ülejääva

kasvupinnase kasutamine tuleb anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale

jäätmekäitlusettevõttele.

4.11 Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maaalade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks Vajadus puudub

4.12 Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Vajadus puudub

4.13 Arhitektuurinõuded ehitistele Kuna planeeringu koostamise ajal puudus planeeringuala arendajal täpne

arendusplaan (täpsed tegevused planeeritavatel kruntidel), siis on esitatud võimalikult

suured uushoonestusalad ja ehitusõigused. Korruselisuse ja hoone kõrguse

määramisel on arvestatud sellega, et tehnoruume on võimalik lahendada hoone

mahus. Lahtiste tehnosõlmede (ventilatsiooniseadmed jms) paiknemine hoone katusel

17

ei ole soovitatav.

Hoone(te) projekteerimisel on soovitav teha ehituskava, millega on määratud täpsed

tingimused ehitatavatele uushoonetele ning hoone(te) väljaehitamise etapid.

Hoonestuskava realiseerimise erinevates etappides lahendada ka iga etapi

nõuetekohane parkimine, haljastus ja heakord.

Planeeringuga piiritletud hoonestuse arhitektuurinõuded on toodud tabelis 4.13.1.

Tabel 4.13.1. Planeeringuga piiritletud hoonestuse arhitektuursed nõuded.

Lubatud korruselisus ja kõrgus (m)

Pos1 Pos2 -Pos5

Põhihoonetel kuni 2 korrust. Lubatud hoone harja/parapeti kõrgus kuni 9m planeeritavast maapinnast. Maksimaalne abs.kõrgus 64,10 m.

Põhihoonetel kuni 2 korrust. Lubatud hoone harja/parapeti kõrgus kuni 10m planeeritavast maapinnast. Maksimaalne abs.kõrgused: Pos2 on 64,2 m; Pos3 on 64,10;Pos4 on 63,50; Pos5 on 61,50 m.

Katusekatte materjalid plekk, erinevad rullmaterjalid ja katuseplaadid

Välisviimistlus materjalid plekk, kivi, klaas, betoon, krohv

Katusekalle, º 0º -25º. Harjajoon on lubatud paralleelselt või risti tee/tänava telgjoonega.

Piirete tüübid Piiretena kasutada traat-võrkaeda kõrgusega kuni 2 meetrit.

Kohustuslik ehitusjoon planeeringuga ei rakendata kohustusliku ehitusjoone nõuet. Maanteede ja juurdepääsuteede poolsed hoonete küljed (fassaadid) peavad olema esinduslikud.

Minimaalne tulepüsivusklass TP2

Hoonete värvilahendus lahendatakse ehitusprojektis. Projekteeritavad hooned peavad

sobima omavahel ja arhitektuurse lahenduse poolest esinevate hoonetega ning järgima

ümbritsevate hoonete arhitektuurseid suundumusi.

4.14 Servituutide vajaduse määramine Servituudid seatakse seaduses ettenähtud korras. Kogu planeeringualal on krunte

läbivatele planeeritud tehnovõrkudele ette nähtud isiklik kasutusõigus tehnovõrgu

valdaja kasuks. Eravaldusesse jäävate kinnistuid koormavad servituudid on toodud

joonisel „Tehnovõrkude planeering“ (leht 5). Pos5 on koormatud reoveekanalisatsiooni

torude ja reoveepumpla paiknemisega kinnistul. Vee-ettevõtja kasuks tuleb seda isiklik

kasutusõigus torude ja pumpla ehitus – ja hooldustööde teostamiseks. Samuti tuleb

18

seda juurdepääsuservituut kuni reoveepumplani, võimaldamaks juurdepääsu rajatisele.

Pos 1 on koormatud vee -, kanalisatsiooni – ja gaasitoru paiknemisega. Lennu tn 8,6,4

ja 2 kinnistute kasuks tuleb seada isiklik kasutusõigus torude ehitus – ja

hooldustöödeks.

4.15 Vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine Vajadus puudub.

4.16 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Planeeringuga tehakse ettepanek määrata planeeritava ala juurdepääsuteed ja

kohaliku maantee laienduseks reserveeritud maa-alad (Pos6 ja Pos7) avalikku

kasutusse, lähtudes kehtivast seadusandlusest (Asjaõigusseadus §155, Teeseadus

§4).

Planeeringualale ulatub Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa riigimaantee T – 2

teekaitsevöönd, mille laius mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50m (Teeseadus

§13 lg2), kus kehtivad tegevuste piirangud vastavalt Teeseaduse §36 ja maanteeäärne

sanitaarkaitsevöönd, mille laius sõidutee servast on 300m (Tee projekteerimise normid

ja nõuded p.1.8.). Ülenurme – Külitse kohaliku maantee T-22132 teekaitsevöönd on

laiusega 50m (Teeseadus §13 lg3) ja maanteeäärne sanitaarkaitsevöönd 200m

sõidutee servast (Tee projekteerimise normid ja nõuded p.1.8.). Maanteeamet ei võta

endale kohustusi vähendada liiklusest tulenevaid inimestele ohtlikke ülenormatiivseid

mõjusid (müra, saasteained jms.) planeeritaval alal.

Kõikidel maa-alustel tehnovõrkudel on kaitsevöönd kuni 3 meetrit mõlemale poole liini

telge. Täpne kaitsevöönd selgub projekteerimise käigus (kaitsevöönd sõltub

projekteeritud torude läbimõõdust ja paigutussügavusest). Planeeritaval reoveepumplal

on kuja 20 meetrit.

Planeeritavad teemaad Pos6 ja Pos7 määratakse avalikku kasutusse.

4.17 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Planeeringu

kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitajaks on kinnistu igakordne omanik.

Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele,

19

kohustub kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik.

4.18 Planeeringu rakendamise võimalused

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Kõik

planeeritavad tehnovõrgud ehitab välja krundi omanik koostöös tehnovõrke

omava/valdava ettevõttega. Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 tarbeks planeeritud tehnovõrgud

ehitab välja Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 kinnistute omanikud koostöös piirkonna

arendajaga. Kuni Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 kinnistute tehnovõrkude liitumispunktini,

ehitab tehnovõrgud välja arendaja. Tehnovõrkude valdajatelt tuleb tellida vajalikud

tehnilised tingimused. Projekte võivad koostada vastavat litsentsi omavad firmad või

isikud.

Teede väljaehitamiseks koostada teeprojekt.

T-2 projekti tarbeks eraldatud maa-ala võõrandamine toimub vastavalt maaomaniku ja

asjast huvitatud isiku(te) sõlmitud kokkulepetele. Planeeritavat teed on lubatud rajada

kaheetapiliselt:

• esimeses etapis lahendatakse mahasõit Ülenurme – Külitse maanteelt

lihtristmikuga ning ehitatakse välja juurdepääsutee kuni hoonestatava

kinnistuni. Esimeses etapis planeeritud plankaia ja kuuseheki rajamise

kohustus on arendajal. Kuusehekk ja plankaed tuleb rajada enne ehitustööde

algust;

• teises etapis lahendatakse mahasõit Ülenurme – Külitse maanteelt

ringristmikuga ning üle Peetri kinnistu ehitatakse viadukt, tagamaks

juurdepääsu Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteele. Teise etapi rajamise

korraldab Maanteeamet koostöös kohaliku omavalitsusega. Teise etapis

planeeritud kaitsehaljastuse ja -piirete rajamise kohustus on viadukti ehitajal.

Kaitsehaljastus ja – piire tuleb rajada enne ehitustööde algust. Viadukti tehniline

projekt tuleb kooskõlastada maaomanikega ja Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2

kinnistute omanikega. Kõrvalmaanteelt nr 22131 Ülenurme – Külitse km 0,29

planeeringualale I etapis juurdepääsutee lihtristmikuga mahasõidu ehitamiseks

on vajalik koostada teeprojekt, mis kooskõlastada Lõuna RMA-ga.

Teed nr 22132 puudutavate tehnovõrkude projektid tuleb koostada selliselt, et need ei

vajaks ümber ehitamist hilisemal tee väljaehitamisel Tinter – Projekt OÜ töö nr 80.4102

.01 järgi. Tehnovõrkude projektid kooskõlastada Lõuna RMA-ga.

20

Planeering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi koostatavatele

ehituslikele projektidele. Ehitusprojekt kooskõlastada vastavalt kohalikus omavalitsuses

väljastatud täpsustavatele projekteerimistingimustele. Kooskõlastatud projekti alusel

väljastab kohalik omavalitsus ehitusloa.

Tootmisfunktsiooniga hoonete projektid tuleb täiendavalt kooskõlastada Lennu tn 10, 8,

6, 4 ja 2 kinnistu omanikega.

Kärt Pill, planeerija / /19.04.11 /

21

5 Kooskõlastuste kokkuvõte Asutus Kuupäev Märkused Kooskõlastaja Kooskõlastuse asukoht

detailplaneeringu dokumentides

Lõuna – Eesti Päästekeskus Vanemuise 64 Tartu 50410

26.07.2010.a. Margo Lempu juhtivinspektor

Lisade kasutas joonisel „Põhijoonis“, leht 4 ja „Tehnovõrkude planeering“ leht 5. Seletuskirjas lk 8 ja 11.

Lõuna Regionaalne Maanteeamet Veski 23 Tartu 51005

23.04.2010.a. 1 .Kõrvalmaanteelt nr 22131 Ülenurme – Külitse km 0,29 planeeringualale I etapis juurdepääsutee lihtristmikuga mahasõidu ehitamiseks on vajalik koostada teeprojekt, mis kooskõlastada Lõuna RMA-ga. 2. Teed nr 22132 puudutavate tehnovõrkude projektid tuleb koostada selliselt, et need ei vajaks ümber ehitamist hilisemal tee välja segitamisel Tinter – Projekt OÜ töö nr 80.4102 .01 järgi. Tehnovõrkude projektid kooskõlastada Lõuna RMA-ga. 3. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga.

Janar Taal Direktori asetäitja

Kooskõlastuse kiri nr 7.3/10- 00156/078 asub lisade kaustas

Maanteeamet Pärnu mnt 463a Tallinn 10916

01.06.2010.a. 1. Seletuskirja p.4.1 kolmandasse lõiku, teise lausse lisada: ... teekaitsevöönd (50m) ja sanitaarkaitsevöönd (200m) ning ... 2. Seletuskirja p.4.16 teise lõiku lisada: ... 50 meetrit riigimaantee ja kohaliku maantee äärmise sõiduraja teljest ... 3. Seletuskirja p.4.16 teise lõigu kaks esimest lauset sõnastada ümber järgmisel kujul: Planeeringualale ulatub Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa riigimaantee T – 2 teekaitsevöönd, mille laius mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50m (Teeseadus §13 lg2), kus kehtivad tegevuste piirangud vastavalt Teeseaduse §36 ja maanteeäärne sanitaarkaitsevöönd, mille laius sõidutee servast on 300m (Tee projekteerimise normid ja nõuded p.1.8.). Ülenurme – Külitse kohaliku maantee T-22132 teekaitsevöönd on laiusega 50m (Teeseadus §13 lg3) ja maanteeäärne sanitaarkaitsevöönd 200m sõidutee servast (Tee projekteerimise normid ja nõuded p.1.8.). Maanteeamet ei võta endale kohustusi vähendada liiklusest tulenevaid inimestele ohtlikke ülenormatiivseid mõjusid (müra, saasteained jms.) planeeritaval alal. 4. Seletuskirja p.4.18 teine lõik, kolmas lause sõnastada ümber: Teise etapi rajamise korraldab Maanteeamet. 5. Joonistel oleks korrektne nimetus tingmärkide seletuses „Teekaitsevööndi piir“.

Tõnis Tagger Planeeringute osakonna juhataja

Kooskõlastuse kiri nr 3.1-4/10- 00053/106 asub lisade kaustas

22

6. Kuna Tartu läänepoolse ümbersõidu eelprojekt näeb ette liikluse viimise Ülenurme – Külitse maanteelt rajatavale viaduktile ja praeguse ristmiku sulgemise, peab tulevikus rajatava viadukti pealesõidu teekaistevöönd olema samuti 50m ja sellisena tuleb ka detailplaneeringu joonistele peale kanda kruntidele Pos 1 ja Pos 2. 7. Krundi Pos 2 osas ei saa näha ette hoonestusala teekaitsevööndisse, sest seal on tee ette nähtud tõsta muldele. Kanda joonistele peale tee eelprojektist mullete piirid ja vajadusel korrigeerida krundipiire nii, et mulded jääksid teemaale.

Keskkonnaamet Jõgeva – Tartu regioon Aleksandri 14 Tartu 51004

14.05.2010.a. 1. Reoveepumpla kuja ulatust lugeda seadme välispinnast, mitte pumpla keskpunktist (alus: Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ §3 lg 2). 2. Pos 1 läbiv gaasitoru, mis seletuskirja kohaselt tõstetakse ümber, tuleks ka tehnovõrkude joonisel näidata likvideeritavana.

Rainis Uiga Juhataja

Kooskõlastuse kiri nr JT 6- 5/21477-2 asub lisade kaustas

Põllumajandusamet Tartu keskus Kooli 13 Tartu 50409

15.09.2010.a Planeeringu ala ei asu maaparandussüsteemi ehitise maa-alal. Hannes Puu juhataja

Kooskõlastuse kiri nr 14- 15/2719-1 asub lisade kaustas

Lennuamet Rävala pst 8 Tallinn 10143

01.09.2010.a. -Peetri kinnistuga piirnevatel nin kaitsevööndis asuvatel kinnistutel asuvad nii elu – kui ärihooned; -lennuvälja täppislähenemise seadmete paigaldamisega paraneb oluliselt lennuvälja sihtotstarbeline ja häireteta toimimine; -lennuvälja käitumisprotseduuridega on võimalik vähendada lennutegevusest tulenevaid kahjulikke mõjusid ümbritsevale töö – ja elukeskkonnale; -puudub vajadus ja õiguslik alus ( LS §35 lg 22) planeeringukohast ehitustegevust piirata, kuna Tartu lennuväljal kaitsevööndi parameetrid on Vabariigi Valitsuse määrusega seni kehtestamata. Hoonete ehitamise ja hilisema ekspluateerimise käigus ei minda vastuollu Lennuseaduse §352 p 3. Ühtlasi teeme ettepaneku planeerida ärihooned lennuraja telgjoonest võimalikult kaugele (Pos 1 ja 2) ning ärihoonete projekteerimisel kasutada müra leevendavaid lahendusi.

Koit Kaskel Peadirektor

Kooskõlastuse kiri nr 4.6- 8/10/2287-2 asub lisade kaustas.

Terviseamet Lõuna Talitus Põllu 1a Tartu 50303

16.09.2010.a. Lähtudes Rahvatervise seaduse § 4 9) ja 13), Sotsiaalministri 04.03.2002.a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu – ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra normtasemetest ja Teede – ja siseministri 28.09.1999.a määruse nr 55 „Tee projekteerimise normid ja nõuded“ p-1.8.1 lg 15 tabel 1.25 ja tabel 1.26 selgus esitatud materjalide läbi vaatamisel järgnev: Planeeringualale kavandatavad

Andrei Smirnov Direktor

Kooskõlastuse kiri nr 67/9.3- 1/397-1 asub lisade kaustas.

23

krundid jäävad Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa põhimaantee sanitaarkaitsevööndisse, mistõttu võib esineda pidev kõrgenenud müratase. Tee sanitaarkaitsevööndis pikemaajaline viibimine on tervisele ohtlik tervist kahjustavate mõjude poolest (müra, vibratsioon ja õhusaaste). Arvestades, et vastavalt valla üldplaneeringule on maa-ala määratud äri – ja tootmismaaks ning planeerija poolt antud soovitusi müra normtasemete ületamise leevendamiseks nõustub Lõuna talitus antud detailplaneeringu lahendusega.

Rätsepa maaüksuse omanik (94901:007:0277) Tartumaa Ülenurme vald Ülenurme alevik.

06.04.2010.a. 11.06.2010.a

Lahendusega nõus! Kraavi paigutusega nõus.

Külliki Rätsep, 23.september 1930, 1/2kaasomandist; Merike Laugen, 03.november 1940, 1/2kaasomandist

Lisade kaustas joonisel „Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed, planeeritud maakasutus ja kitsendused“ leht 3

Emajõe Veevärk AS Sõbra 56 Tartu 51013

05.07.2010.a. Projektistaadiumi lahendus kooskõlastada täiendavalt Rajkov Rattur Projektijuht

Lisade kaustas joonisel „Tehnovõrkude planeering“ leht 5.

AS Eesti Energia OÜ Jaotusvõrgu Tartu regioon Ilmatsalu 5 51014 TARTU Registrikood 10421629

02.08.2010.a. Tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Alo Ressaar Projektijuht

Lisade kaustas joonisel „Tehnovõrkude planeering“ leht 5.

Elion Ettevõtted Aktsiaselts Endla 16 15033 Tallinn

30.07.2010.a. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Jaak Ulmas Sideliiniinsener- grupijuht

Lisade kaustas joonisel „Tehnovõrkude planeering“ leht 5.

AS Varmata Tähe 135 Tartu 51013

16.08.2010.a. Rrein Kroon Juhataja

Lisade kaustas joonisel „Tehnovõrkude planeering“ leht 5.

J. Karpov Lennu 4 esindaja

30.05.11 Soovin plankaeda punktist A kuni punktini B-ni. Plankaed tuleb rajada enne igasuguse ehituse algust.

Lennu 2 kinnistu omanik

Joonisel "Põhijoonis - II etapp" leht 4-2

Heino Künnapuu Lennu 6 esindaja

13.06.11 Pooldan eelpool nimetatud tingimusi Lennu 6 kinnistu omanik

Joonisel "Põhijoonis - II etapp" leht 4-2

A. Suvorov 13.06.11 Olen nõus tingimustel: Lennu 6 kinnistu Joonisel "Põhijoonis - II etapp"

24

Lennu 6-3 esindaja 1. Arendaja ehitab välja vee, gaasi ja kanali liitumiskohad; 2. Tulevikus võimaldab tasuta liituda lennu 2-10-mü-stel

omanik leht 4-2

Gunnar Leht Lennu 8 esindaja

17.06.11 Ühinen ülalnimetatud tingimustega Lennu 8 kinnistu omanik

Joonisel "Põhijoonis - II etapp" leht 4-2

Marek Sangla Lennu 8 esindaja

20.06.11 Ühinen ülaltoodud tingimustel Lennu 8 kinnistu omanik

Joonisel "Põhijoonis - II etapp" leht 4-2

Karin Sangla Lennu 8 esindaja

20.06.11 Ühinen ülaltoodud tingimustel Lennu 8 kinnistu omanik

Joonisel "Põhijoonis - II etapp" leht 4-2

Maret Karpov Lennu 10 esindaja

03.07.11 Ühinen alltoodud tingimustega Lennu 10 kinnistu omanik

Joonisel "Põhijoonis - II etapp" leht 4-2

Riina Karpov Lennu 10 esindaja

Nõustun eelpool nimetatud tingimustega Lennu 10 kinnistu omanik

Joonisel "Põhijoonis - II etapp" leht 4-2

Ülo Karpov Lennu 10 esindaja

03.07.11 Toetan eelpool nimetatud tingimusi Lennu 10 kinnistu omanik

Joonisel "Põhijoonis - II etapp" leht 4-2

Sergei Susi Lennu 10a kinnistu omanik

Joonisel "Põhijoonis - II etapp" leht 4-2

25

6 Joonised

26

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA ................................................................................................................................. 3

1.1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 3

1.1.1 Projekti eesmärk ........................................................................................................... 3

1.1.2 Kinnistu andmed ........................................................................................................... 3

1.1.3 Projekteerija ................................................................................................................. 3

1.1.4 Tellija ............................................................................................................................ 3

1.1.5 Alusdokumendid ........................................................................................................... 4

1.2 ALUSUURINGUD ............................................................................................................ 5

2 OLEMASOLEV OLUKORD................................................................................................ 5

2.1 ASUKOHT JA KONTAKTALA ........................................................................................... 5

2.2 OLEMASOLEV HOONESTUS ............................................................................................ 6

2.3 OLEMASOLEV RELJEEF JA KÕRGHALJASTUS .................................................................. 6

3 PROJEKTIS KAVANDATU ................................................................................................ 7

3.1 TOOTMISTEHNOLOOGIA LÜHIKIRJELDUS ....................................................................... 7

3.2 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ..................................................................................... 7

3.3 VERTIKAALPLANEERING ............................................................................................... 8

3.4 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE ............................................................................... 8

3.4.1 Parkimiskohtade arvutus .............................................................................................. 9

3.4.2 Jalgrataste parkimiskohtade arvutus ........................................................................... 9

3.5 KATENDID ..................................................................................................................... 9

3.6 HALJASTUS .................................................................................................................. 10

3.6.1 Nõuded olemasoleva kõrghaljastuse säilitamiseks, nõuded istikutele, istutus- ja

hooldustöödele ........................................................................................................................ 11

3.6.2 Nõuded istikutele ja istutustöödele ............................................................................. 11

3.6.3 Lehtpõõsastike nõuded ............................................................................................... 11

3.6.4 Nõuded istutamisele ................................................................................................... 12

3.6.5 Nõuded istutusjärgsele hooldusele ............................................................................. 13

3.7 KESKKONNAKAITSE .................................................................................................... 14

3.7.1 Keskkonnalubade vajadus .......................................................................................... 14

3.7.2 Säilitatavate puude kaitse ........................................................................................... 15

3.7.3 Ehitustegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ............................. 16

3.7.4 Ehitustegevuse tagajärgedest tuleneda võivate keskkonnamõjude leevendusmeetmed

16

3.8 JÄÄTMEKÄITLUS .......................................................................................................... 17

3.8.1 Olmejäätmete käitlemine ............................................................................................ 17

3.8.2 Ehitusjäätmete käitlemine .......................................................................................... 17

3.8.3 Ehitusjäätmed ............................................................................................................. 18

3.8.4 Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel ................................................... 18

3.8.5 Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine ....................................................................... 19

3.8.6 Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine .............................................................................. 20

3.8.7 Pinnasetööde mahtude bilanss ................................................................................... 21

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 2/38

3.8.8 Ehitusjäätmete mahtude bilanss ................................................................................. 22

3.9 RADOONILEEVENDUSMEETMED ................................................................................... 22

3.10 KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS ...................................................................................... 23

3.10.1 Projekteeritud kasutusiga ...................................................................................... 23

3.10.2 Projektdokumentatsiooni koostamine ja vormistamine ......................................... 23

3.10.3 Koormused ............................................................................................................. 23

3.10.4 Betoonkonstruktsioonid ......................................................................................... 24

3.10.5 Teraskonstruktsioonid ........................................................................................... 24

3.10.6 Komposiitkonstruktsioonid .................................................................................... 25

3.10.7 Kivikonstruktsioonid .............................................................................................. 25

3.10.8 Puitkonstruktsioonid .............................................................................................. 25

3.10.9 Isolatsioon ............................................................................................................. 25

3.10.10 Tuleohutus ............................................................................................................. 26

3.10.11 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonile .......................................... 26

3.10.12 Välispiirete soojusjuhtivus ..................................................................................... 31

3.10.13 Heliisolatsioon ....................................................................................................... 31

3.10.14 Kandeelemendid .................................................................................................... 31

3.10.15 Maapealsed kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid .......................................... 31

3.10.16 Mittekandvad seinakonstruktsioonid ..................................................................... 32

3.11 ARHITEKTUURNE LAHENDUS ....................................................................................... 33

3.11.1 Piirded ................................................................................................................... 33

3.11.2 Hoone konstruktsioonid ......................................................................................... 33

3.11.3 Välisviimistlus ........................................................................................................ 33

3.11.4 Siseviimistlus.......................................................................................................... 34

4 TEHNOVÕRGUD ................................................................................................................ 34

4.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ............................................................................ 34

4.2 NÕRKVOOLUSÜSTEEMID .............................................................................................. 34

4.3 ELEKTRIVARUSTUS ...................................................................................................... 34

4.4 KÜTESÜSTEEM, VENTILATSIOON, JAHUTUS.................................................................. 34

5 TULEOHUTUS .................................................................................................................... 35

6 KITSENDUSED ................................................................................................................... 35

7 TÄIENDAVAD TINGIMUSED .......................................................................................... 35

8 TEHNILISED NÄITAJAD ................................................................................................. 36

8.1 KINNISTUTE TEHNILISED ANDMED JA VASTAVUS DETAILPLANEERINGULE .................. 36

8.2 PROJEKTEERITUD HOONE TEHNILISED ANDMED, VASTAVUS DETAILPLANEERINGULE .. 36

8.3 ENERGIAMÄRGIS JA ENERGIATÕHUSUS ........................................................................ 37

9 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE JA PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE.... 38

9.1 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE JA PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE ........................... 38

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 3/38

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA

1.1 Üldandmed

1.1.1 Projekti eesmärk

Käesoleva projekti eesmärk on Kambja vallas Peetri tee 8 kinnistule Sami Masinakeskuse esindushoone ehitamine vastavalt Peetri kinnistu ja lähiala detailplaneeringule. (koostanud Ülenurme Investeeringud OÜ, nr DP-050-07, 19.04.2011)

1.1.2 Kinnistu andmed

Aadress: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee 8 Katastrinumber: 94901:007:1785 Sihtotstarve: Tootmismaa 50%, ärimaa 50% Pindala: 6 597 m ²

1.1.3 Projekteerija

Guru Projekt OÜ registrikood 11308422 MTR nr EEP001048 Tatari 28-1, Tallinn 10116 tel 644 4414 [email protected] vastutav isik Ivo Rebane – volitatud arhitekt 7 (kutsetunnistus nr 164411)

1.1.4 Tellija

Sami AS registrikood 10078210 Harju maakond, Saue vald, Tule tn 20, 76505 esindaja: Timo Riismaa

tel +372 518 6503 [email protected]

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 4/38

1.1.5 Alusdokumendid

 Ehitusseadustik

 Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 määrus nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”

 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”

 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 "Hoone energiatõhususe miinimumnõuded"

 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele"

 Siseministri 01.03.2021 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”

 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”

 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"

 Majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrus nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile”

 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”

 Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord ”

 Siseministri 02.09.2010 määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded”

 Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule”

 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

 Projekteerimistingimuste täpsustamine detailplaneeringu olemasolul (nr 2311802/01779, kuupäev 10.05.2023, väljaandja Kambja Vallavalitsus)

 Peetri kinnistu ja lähiala detailplaneering (koostanud Ülenurme Investeeringud OÜ, nr DP-050-07, 19.04.2011)

 „Kambja valla jäätmehoolduseeskiri“ vastu võetud 13.10.2016 nr 53

 „Ülenurme valla heakorra eeskiri“ vastu võetud 22.05.2007 nr 13

 „Kambja valla ehitusmäärus“ vastu võetud 29.11.2012 nr 40  EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

 EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

 EVS 840:2017 – Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes

 EVS 932:2017 – Ehitusprojekt

 EVS 843:2016 – Linnatänavad

 EVS-EN 17037:2019+A1:2021– Päevavalgus hoonetes

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 5/38

 EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

 EVS 919:2020 – Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid

 EVS 812-6:2012+A1+A2 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

 EVS 842:2003 – Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

 EVS-EN 16798-1:2019+NA:2019 – Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6.

 EVS-EN 1838:2013 – Valgustehnika. Hädavalgustus

 CEN/TS 54-14:2018 – Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 14: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri.

 EVS 620-6:2014 - Tuleohutus. Tekstiilsed sisustusmaterjalid

 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”

1.2 Alusuuringud

Geodeetiline alusplaan on koostatud 12.01.2023 KG-Büroo OÜ poolt, töö nr 1082-23GEO „Geodeetiline alusplaan, Tartumaa, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee 8”.

2 OLEMASOLEV OLUKORD

2.1 Asukoht ja kontaktala

Käsitletav ala Peetri tee 8 asub Kambja vallas Ülenurme alevikus Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ääres logistiliselt soodsas asukohas äri- ja tootmishoonete rajamiseks. Tegemist on juba väljakujunenud äri- ja tootmishoonete piirkonnaga (Ülenurme tehnopark). Projekteeritud lao ja büroohoone (Sami Masinakeskus) on kavandatud Peetri tee 8 kinnistule, mille pinda on vastavalt 6 597 m ².

Kinnistu paikneb äri- ja tootmiskvartalis, mis koosneb 4-st äri- ja tootmismaa sihtotstarvetega kinnistust - Peetri tee 2, 4, 6 ja 8 kinnistust. Käesoleval hetkel äri- ja tootmishooneid käesolevatele kinnistutele ehitatud ei ole. Põhjas piirneb ala Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teega J1, Tõrvandi aleviku ning Ülenurme tehnopargiga, lõunas Peetri tee 10 maatulundusmaaga ning sealt edasi Reola külaga, idas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teega ja Tartu-Petseri raudteega ning läänes Rätsepa maatulundusmaaga. Veidi eemal läänes asub Ülenurme alevik oma väikeelamutega ning Võru maantee (94901:007:1653).

Tartu ringtee põhjas jääb Peetri 8 kinnistust ca 4,6 km kaugusele. Ülenurme lennuvälja maandumisrada jääb idasuunda ca 900m kaugusele.

Linnulennult asuvad naabruskonnas 600 m kaugusel Ülenurme Coop Konsum, 1.4 km kaugusel Tartu lennujaam ja 2 km kaugusel Aardla järv.

Peetri tee 8 kinnistule pääseb mööda Peetri teed L1 algusega Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teelt J1, sealt Ülenurme-Külitse teele (lõik 1) ning sealt omakorda Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teele.

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 6/38

Lähimad ühistranspordi peatused jäävad idasuunas linnulennult 250m kaugusele „Ülenurme” rongipeatus ja 630 m kaugusele põhjasuunas „Ülenurme ” bussipeatus.

Kambja valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud 13.11.2018 otsusega nr 51) on planeeritava ala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud äri ja tootmise maa-ala. Planeeritav lahendus on kooskõlas Kambja valla üldplaneeringuga.

2.2 Olemasolev hoonestus

Käsitletava ala näol on tegemist hoonestamata endise põllumaaga. Ala on kaetud valdavalt rohumaaga.

2.3 Olemasolev reljeef ja kõrghaljastus

Kinnistul puudub kõrghaljastus, reljeef on mõningase langusega lõuna suunas. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 52,32 – 50,35. Alal ei leidu kaitsealuseid loodusobjekte.

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 7/38

3 PROJEKTIS KAVANDATU

Alale on kehtestatud 23.08.2011 otsusega nr 30 " Ülenurme aleviku Peetri kinnistu ja lähiala detailplaneering“. Detailplaneeringuga on maa-ala jaotatud kruntideks ning kruntide sihtotstarbed muudetud ärimaaks, äri- ja tootmismaaks ning transpordimaaks. Käsitletavatele kinnistutele on määratud ehitusõigus äri- ja tootmishoonete rajamiseks, mille maksimaalne ehitisealune pindala on 2 423 m². Kokku on lubatud rajada 2 põhihoonet ja 2 abihoonet, kõrgustega vastavalt 10 m / 5 m, absoluutkõrguse piirang +61.5 m. Lubatud korruselisus on vastavalt 2 / 1 korrust. Maanteepoolne fassaad peab olema esinduslik. Piirdeaiad ei tohi olla kõrgemad kui 2 meetrit.

3.1 Tootmistehnoloogia lühikirjeldus

Oma olemuselt on Sami Masinakeskuse puhul tegemist väiketraktorite müügi- ja hoolduse keskusega. Hooldatavad traktorid ning nende lisaseadmed pestakse hoonesiseses pesulas misjärel need liiguvad remondi ja hooldusruumi kus toimub tavapärane hooldetöö. Vajalikke varuosi ja määrde- ning hüdraulikaõlisid hoiustatakse vastavates laoruumides. Ligi pool esindusest võtab enda alla müügisalong koos kontorite ja teiste esindusruumidega. Samas hoones on kavandatud ka rentnikele „stock-office“ tüüpi laopinnad kus toimub tavapärane lao- ja äritegevus.

3.2 Asendiplaaniline lahendus

Juurdepääs Peetri tee 8 kinnistule võimaldatakse Peetri teelt L1 algusega Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa teelt J1. Tegemist on tupiktänavaga. Mahasõit kinnistule on kavandatud kahest sissepääsuväravast, lääne suunalt. (Vee-ettevõtja kasuks tuleb seada isiklik kasutusõigus Peetri

tee 8 kinnistul paiknevate torude ja pumpla hooldustööde teostamiseks, tagada juurdepääs

rajatisele. Juurdepääs tagatakse kinnistu lõunapoolsest väravast (tellija varustab vee-ettevõtte

värava puldi ja võtmetega), eraldi väravaid hooldustööde teostamiseks ei kavandata).

Projekteeritud hoone mugavamaks teenindamiseks ja turvalisemaks liiklemiseks on kavandatud sõidukite liikumisala ümber hoone, idapoolne krundi osa on kasutatav sõiduautode parklana, samuti on kavandatud rentnikele mõned parkimiskohad lääneküljel, veokite parkimist kinnistul ette nähtud ei ole, tagatud on nende manööverdamise võimalus ümber hoone.

Hoone on orienteeritud ida-lääne suunaliselt, paralleelselt krundi piiri ja Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa teega, peasissepääsudega läänest. Esinduspinnad paiknevad idaküljes, teeninduse- ja rendilao pinnad lääneküljes. Hoone põranda kõrgusele vastab absoluutkõrgus 51,5 m. Projekteeritud äri- ja tootmishoone netopinnaga 2641,2 m² ja gabariitmõõtmetega 61,1 m x 47,2 m rajatakse detailplaneeringus määratud hoonestusalale.

Kinnistu lääneserva on kavandatud jäätmete konteinerid ja sissepääsud „stock-office“ rendiladudele. Raskeveokite liiklemine toimub ainult kaupade laadimiseks, parkimist neile ette nähtud ei ole. Põhjapoolse sissepääsu kõrval väravast paremale on projekteeritud tagasihoidlik valgustusega reklaampüloon, mõõtudega p x l x h = 1,6 x 0,25 x 4 m. Kinnistu kirdenurka ja parklasisesele haljasalale on kavandatud 3+3 valgustatud lipumasti kõrgusega 8m. Hoonele on juurdepääs tagatud kõikidelt külgedelt. Kinnistule on kavandatud paneelidest võrkpiire ja tugimüür.

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 8/38

3.3 Vertikaalplaneering

Peetri tee 8 kinnistu reljeef on mõningase langusega lõuna suunas. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 52,32 – 50,35m. Hoone esimese korruse põranda kõrgusele vastab absoluutkõrgus 51,5 m (EH2000 süsteemis). Autode parkimis- ning manööverdusala asfalteeritakse. Sõiduteele ning platsidele antakse vajalikud äravoolu kalded. Vertikaalplaneeringu lahendusega välditakse sademevee valgumine naaberkinnistutele.

Sademeveed omal kinnistul kogutakse kokku ning juhitakse hiljuti valminud sademevee trassi Peetri teel (Altren Projekt OÜ, töö nr 24009, 2024.a - Peetri tee kinnistute sademevee kanalisatsioonitorustik). Lahendus täpsustatakse põhiprojekti staadiumis.

Vertikaalplaneeringu lahendus on esitatud asendiplaani joonisel. Välistada tuleb reostusohtliku sademevee (näiteks parklale langev) pinnasesse imbumine. Juurdepääsuteelt ja platsidelt suunatakse sademevesi läbi liiva- ja õlipüüduri. Sademevett ei suunata tänavamaale ega naaberkinnistutele.

Paljud lähipiirkonna endised põllumaa kinnistud on perspektiivselt kavandatud hoonestada tootmise- ja ärihoonetega.

3.4 Liikluskorraldus ja parkimine

Liikluskorraldus ja parkimine on lahendatud Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ järgi.

Kinnistule on juurdepääs Peetri teelt L1 algusega Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teelt J1. Tegemist on tupiktänavaga. Kinnistule on ette nähtud liikluslahendus, mis võimaldab projekteeritud hoonele ligipääsu neljast küljest. Laadimisjuurdepääsud on kavandatud hoone lõuna-, lääne- ja põhjakülge.

Detailplaneeringu järgne Peetri tee 8 sissesõit on praeguseks hetkeks juba välja ehitatud kuid vastavalt väljastatud projekteerimistingimuste täpsustamisele detailplaneeringu olemasolul (nr 2311802/01779) on lubatud rajada 2 juurdepääsu krundile (kooskõlastatult tee omanikuga, (kooskõlastus digikonteineris - AP291_EP_AA-1-10_v02_juurdepaasutee). Juba väljaehitatud sissesõidu ala likvideeritakse ning haljastatakse muruga.

Parkimiskohtade arvutus näeb ette 42 parkimiskohta sõiduautodele (detailplaneeringus ettenähtud parkimiskoht 80 m² brutopinna kohta ja laohoonetel 150 m² brutopinna kohta). Normatiivne parkimiskohtade arv 42, tagatud on 46 parkimiskohta omal kinnistul sh 2 invaparkimiskohta ja elektriautode laadimiskohad. Tagatud on päästetehnika juurdepääs kinnistule (väravate laius üle 4 m).

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 9/38

3.4.1 Parkimiskohtade arvutus

PARKIMISKOHTADE ARVUTUS EVS 843:2016 (väikeelamute ala, linna ääreala)

Ehitise otstarve Norm. arvutus Normatiivne ja projekteeritud

parkimiskohtade arv

büroopinnad 959,4 m² / 40 23,9

Lao/hoolduspinnad 1608,1 m² / 90 17,8

Kokku: 41,7 ≈ 42

3.4.2 Jalgrataste parkimiskohtade arvutus

Lisaks on kinnistule ette nähtud Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ vastavad – 18 jalgrataste parkimiskohta projekteeritud hoone idaküljel. Tagatud on 19 parkimiskohta ratastele.

JALGRATASTE PARKIMISKOHTADE ARVUTUS KRUNDIL EVS 843:2016

Ehitise otstarve Norm. arvutus Normatiivne ja projekteeritud

parkimiskohtade arv

büroopinnad 959,4 m² / 100 9,6

tootmispinnad 1608,1 m² / 200 8,0

Kokku: 17,6 ≈ 18

Normatiivi kasutatakse ka laialdase tootmismaa puhul, kui see paikneb linna äärealal. Kinnistule eraldi kõnniteid ette nähtud pole.

3.5 Katendid

Hoone teenindamiseks on alale projekteeritud sõiduautode parkla ja juurdesõiduteed. Sõiduauto parkimiskoha laius on 2,7 m.

Katendi projekteerimisel on aluseks võetud liikluskoormus ja geotehnilised tingimused. Teekatendi aktiivtsooni ülemises osas (asfaltbetoonkatendi puhul vähemalt 1,0 m) tuleb kasutada täitematerjale, mis on külmakindlad ning vastavate dreenivate omadustega. Külmakerkelised ja nõrgad aluspinnased tuleb eemaldada ja asendada nõuetekohase täitematerjaliga. Muld tuleb tee alt eemaldada. Sõiduautode parkimisalale ja veokite liikumisalale on projekteeritud erinevad katendid. Käesolevas töös on kasutatud järgmiseid katendi konstruktsioone:

Tüüp 1: Sõidutee asfaltbetoonkatend (sõiduautode parkla)

- Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf (1500<AKÖL20<3000) h=5 cm

- Kuum poorne asfaltbetoon AC 32 base (1500<AKÖL20<3000) h=7 cm

- Kiilutud paekillustik fr 32/63 (500<AKÖL20<3000) h=25 cm

- Dreenkiht, k=1 m/ööp h min=20 cm

- Täitematerjal, k=0,5 m/ööp h min=43 cm

- Olemasolev aluspinnas

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 10/38

Tüüp 2: Sõidutee asfaltbetoonkatend (raskeliiklus)

- Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf (1500<AKÖL20<3000) h=4 cm

- Kuum poorne asfaltbetoon AC 16 base (1500<AKÖL20<3000) h=5 cm

- Kiilutud paekillustik fr 32/63 (500<AKÖL20<3000) h=25 cm

- Dreenkiht, k=1 m/ööp h min=20 cm

- Täitematerjal, k=0,5 m/ööp h min=46 cm

- Olemasolev aluspinnas

Tüüp 3: Haljasala

- Murukülv

- Kasvupinnas h min=5…7 cm

- Täitematerjal (vajadusel)

Muruseeme peab olema varustatud sertifikaadiga. Seemne kulu on 2-2,5 kg/100 m² kohta. Seemneid tuleb säilitada kuivas ja valguse eest kaitstud kohas. Ehitustööde ajal vastutab säilitatava ja rajatava haljastuse eest töövõtja. Rajatavat haljastust kasta korrapäraselt. Vajadusel teostada umbrohutõrjet.

Haljasalad rajada nõuetele vastavalt ettevalmistatud kasvupinnasele. Kasvupinnase projekteeritud paksus on keskmiselt 15 cm. Muru klass III. Kohaliku objektilt saadava mulla nõuetele vastavust tõendatakse vajadusel täiendava mullaanalüüsiga. Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juurumbrohte. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. Parkimisalale ja parkimisplatsile on projekteeritud restkaevud (eraldi projekt). Kinnistu sisse- ja väljasõidule on projekteeritud liugväravad.

3.6 Haljastus

Ala on kaetud rohumaaga. Vastavalt Peetri kinnistu ja lähiala detailplaneeringule on käsitletavale maa-alale nähtud ette minimaalselt 15% haljastust planeeritavast alast ja sellest 66% peab olema kõrghaljastus. Käesolevas projektis on projekteeritud haljastusprotsent 16.8%, millest kõrghaljastatud 3% (suurem osa kinnistu haljasalast jääb reovee trasside ja pumpla ning sidetrassi servituudialasse siis kõrghaljastuse nõuet pole võimalik täita kuna sinna kõrghaljastuse istutamine ei ole lubatud. Detailplaneeringus on nõutud servituut 3m mõlemale poole trassidest!) Vastavalt projekteerimistingimuste täpsustamisele detailplaneeringu olemasolul (nr 2311802/01779) on lubatud kõrghaljastuse osakaal krundi haljastuse pindalast 3%, juhul kui teostatakse 7% asendusistutust 20 (2,5-3,m kõrguse) pärnapuuga Tartu-Ülenurme tee nr 22130 olemasoleva allee täiendamiseks.

Kinnistule pole teostatud maa-ala dendroloogilist inventeerimist, kuna projektis olemasolev kõrghaljastus puudub. Esindusala ette parkla haljasalale istutatakse lehtpuud n. püramiid haavad. Põhja- ja lõunasuunalistele mururibadele istutatakse kõrrelisi ja madalaid istikuid n Siberi kontpuud „Baton Rouge“. Muruplatsid tasandatakse ja lisatakse muruseemet.

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 11/38

3.6.1 Nõuded olemasoleva kõrghaljastuse säilitamiseks, nõuded istikutele, istutus- ja

hooldustöödele

Teede, platside ja hoone ehitamisel ning puude istutamisel tuleb nii säilitatavatele kui projekteeritud puudele tagada tingimused vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõuetele. Olemasolev kõrghaljastus hetkel kinnistutel puudub.

3.6.2 Nõuded istikutele ja istutustöödele

Kinnistule istutatavad istikud peavad vastama Eesti standardi EVS 934-2:2020 „Ilupuude ja - põõsaste istikute nõuded” nõuetele.

Istikud peavada olema liigi-, sordi või vormiehtsad. Istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigi-, sordi- või vormitüüpilised. Otstarbekas on eelistada istutamiseks väiksemaid istikuid, et juurestik kujuneks väikest mullakihti arvestades. Kõrged 2...3 m istikud võivad hukkuda. Poogitud istikutel peavad poogendid olema alusega korralikult kokku kasvanud. Istikutel ei tohi olla kuivanud oksi ega okstüükaid, rebendeid, murdumisi ega muid vigastusi ega kuivamistunnuseid. Istikud peavad olema nii tugevad ja terved, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud.

Paljasjuurse istiku juurestik peab olema liigiomaselt arenenud. Nõuistiku istik peab olema kasvualusel hästi juurdunud. Mullapalliga istiku juurepalli suurus peab olema tasakaalus maapealse osa mõõtmetega, vastama istiku vanusele ja liigi, sordi või vormi iseärasustele.

3.6.3 Lehtpõõsastike nõuded

Lehtpõõsa istikud peavad olema liigi-, sordi- või vormiehtsad. Istiku kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigi-, sordi- või vormitüüpilised.

Põõsa istikute oksad peavad hargnema juurekaelast või sellest kuni 10 cm kõrguselt (tugeva- ja keskmisekasvulistel liikidel kuni 15 cm kõrguselt). Okste arvu määramisel võetakse arvesse vaid sellelt kõrguselt lähtuvad oksad.

Põõsad jaotatakse vastavalt liigile kõrguste järgi:

• kõrgekasvulised põõsad (liigiomase kasvukõrgusega okaspõõsas alates 2,0 m; lehtpõõsas alates 2,5 m) jaotatakse 80–125 cm – istiku okste arv 5, 125–150 cm – istiku okste arv 6 ja 150–... cm – istiku okste arv 6, 7;

• keskmisekasvulised põõsad (liigiomase kasvukõrgusega okaspõõsas alates 1–2 m; lehtpõõsas 1–2,5 m ) jaotatakse 60–100 cm – istiku okste arv 5, 100–150 cm – istiku okste arv 6 ja 150–... cm – istiku okste arv 6;

• madalakasvulised põõsad (liigiomase kasvukõrgusega okaspõõsas kuni 1 m; lehtpõõsas kuni 1 m) jaotatakse 40 cm – istiku okste arv 4, 40–60 cm – istiku okste arv 6 ja 60 –... cm – istiku okste arv 6.

Objektile saabuv taimmaterjal peab olema varustatud korrektsete nimetustega, kus nimetus on igal taimel küljes. Suuremate koguste ühte sorti taimede puhul võib nimetus olla ka mitme taime kohta, kuid need peavad olema ladustatud objektile eraldi ja arusaadavalt ning olema sildiga varustatud kuni tööde lõpetamiseni.

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 12/38

Kõik objektile saabuvad taimed peavad olema ladustatud võimalikult varjulisse kohta, soovitatavalt vaid hommikupäikesega kohta ning olema pideva hoolduse ja jälgimise all kuni taimede istutamiseni.

Objektile toodud taimmaterjal peab saama istutatud vähemalt 3 päeva jooksul. Pikem hoidmine objektil tuleb kooskõlastada haljastusspetsialistiga ning kohaldada vajalik hoiustamise, kastmise ja hooldusrežiim.

3.6.4 Nõuded istutamisele

Istutustöid võib teha läbi aasta v.a siis, kui pinnas on külmunud.

Istutustöid saab teostada vaid taimedele ette valmistatud aladele, mis on vajalikus sügavuses täidetud sobiliku kasvumullaga ning puhastatud umbrohujuurtest, suurematest kividest ja muudest võimalikest kahjustajatest. Haljastuse rajamiseks paepealsetel aladel on hea katta haljastatav ala piisava paksusega pinnakattega (puudele minimaalselt 1 m ja põõsastele minimaalselt 0,4 m).

Kui antud alal puudub vajalik kasvumuld, siis enne istutustöid tuleks sinna vedada kasvumulda, kuhu puid ja põõsaid istutada. Kasvumuld ei tohi sisaldada mitmeaastaste umbrohtude juuri.

Enne istutustööd tehakse kasvupinnasesse istutusauk, mis osaliselt täidetakse kasvumullaga. Paepinnasesse aukude tegemine ja nende täitmine kasvupinnasega võib tekitada ohu, et taim hukkub liigvee tõttu – auku kogunev sademevesi jääb sinna püsima, seetõttu tuleb istutusaugu põhja teha kalle, et juhtida veed puust eemale ning soovitatav on paigaldada 200 mm dreenikiht.

Istik tuleb asetada püstiasendis istutusaugu keskele tihendatud kasvumullale, et juurekael jääks (pärast hilisemat pinnase vajumist) maapinnaga ühele tasandile või sellest 1−2 cm kõrgemale.

Juurepalli ümber olev traatvõrk tuleb pealt ning külgedelt avada, seejuures ei tohi juurepall laguneda. Looduslikust materjalist kanga võib jätta augu põhja. Kunstmaterjalist kangas ja istutusnõu tuleb eemaldada täielikult.

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 13/38

Enne istutamist tuleb juurepalli korralikult kasta ning lisaks valada istutusauku vähemalt 50 liitrit vett.

Vigastatud juured tuleb tagasi lõigata ning jälgida, et juured ei jääks istutusauku keerdus ega otsad ülespidi. Kui vigastatud juured on lõigatud, siis tuleb kasvumuld kiht-kihilt suruda vastu taime juurestikku.

Kastmisvee jaoks tuleb puu ümber moodustada pinnasest madal ringvall, mille läbimõõt peab olema vähemalt 1 m (vähemalt istutusaugu suurune). Kohe pärast istutamist tuleb istikut kasta 50−100 liitrise veekogusega (sõltuvalt istiku suurusest). Kasta tuleb ka vihmaperioodil.

Istikute alla tuleks panna multšiks. Multš on umbrohtumist takistav ning niiskust hoidev pinnakate. Multšiks võiks kasutada puukoort või puiduhaket, mille tükkide suurus on kuni 5 cm. Multš ei tohi sisaldada umbrohuseemneid, juuri või -risoome. Multš tuleks laotada pärast istutustööde lõppu niiskele ja umbrohust puhastatud mullapinnale 5−10 cm paksuse kihina ning tüvest vähemalt 10 cm eemale. Puukoort või puiduhaket kasutatakse ringina üksikpuude ümber, lausistutusaladel kaetakse multšiga suurem ala.

Pärast istutamist tuleb lehtpuu istik toestada. Okaspuu istikuid toestatakse kui istiku kõrgus on üle 100 cm. Puu toestatakse kuni kolme teibaga. Tugiteivas peab olema kooritud või hööveldatud, tugev ja sirge, suuremate oksakohtadeta ja vähemalt 5 cm läbimõõduga. Istiku toestus peab olema u 1/3 lehtpuuistiku kõrgusest ning 2/3 okaspuuistiku kõrgusest. Alla 2,5 m kõrgust puud toestatakse kuni kahe teibaga, üle 2,5 m puud vähemalt kahe teibaga.

Okaspuuistikute toestamiseks võib kasutada kolme kaldu asetatud teivast, suuremaid lehtpuuistikuid toestada nelja teibaga, mis on üleval omavahel ühendatud rõhtsate lattidega. Puu seotakse tugiteivaste külge pehme ja laia (soovitavalt 2−4 cm laiust) linditaolise sidumismaterjaliga. Side kinnitatakse 5−10 cm teiba otsast allapoole ja silmust ei tohi teha ümber puutüve. Toestus peab vastu pidama puu juurdumiseni (2−3 aastat).

Pärast istutustööde lõppu tuleks võrast eemaldada vigastatud ja murdunud oksad.

Muruseemne võib külvata selleks ette nähtud alale, mis on ette valmistatud ning minimaalselt 100 mm kasvupinnasega. Muruseeme peab vastama antud ala valgus- ja kasutustingimustele.

3.6.5 Nõuded istutusjärgsele hooldusele

Puude ja põõsaste hooldamisel tuleb arvestada liigi bioloogiliste iseärasuste ja kasvukohaga, et kasvaks elujõuline, pikaealine, terve ja liigiehtne isend.

Kõige tähtsam on kuival ajal puude kastmine. Puid ja põõsaid kastetakse korrapäraselt, kasvuperioodi jooksul vähemalt üks kord nädalas, kaasa arvatud vihmase ilmaga. Puu kohta peab arvestama (sõltuvalt puu suurusest) 50–100 liitrit vett. Pealtpoolt kastmise korral tuleb kasta õhtusel või öisel ajal, pilves ilmaga on lubatud kasta ka päeval. Vesi peab imbuma pinnasesse 10–15 minuti jooksul. Tuleb kontrollida puude tugesid. Kas teibad on korralikult maas. Sidumismaterjal ei tohi kahjustada puu tüve. Tugiteibad eemaldatakse pärast puu juurdumist, hiljemalt kolm aastat pärast istutamist.

Puu väetamisel lähtutakse puu üldseisundist. Võra hooldust võib teha eriharidusega spetsialist (arborist, aednik). Eemaldada võib ainult vigastatud ja murdunud oksi. Võra kujunduslõikusega võib alustada pärast puu juurdumist.

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 14/38

3.7 Keskkonnakaitse

Projekteeritud hoone ehitamise ega kasutamisega ei kaasne ümbritsevale loodusele reostamisohtu.

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Majandustegevuse käigus tekkiv vähene müra ja vibratsioon toimub hoones sees, ning ei kostu olulisel määral välja. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Hoone projekteerimisel arvestatakse äri- ja tootmistegevusest tuleneda võivate keskkonnamõjudega (nt müra, õhusaaste, tolm, valgusreostus, öörahu tagamine jms) ning nende vähendamise vajadusega.

Hoone tehnosüsteemide (nt ventilatsioon, jahutus, tootmine) tekitatav müra ei tohi kinnistu piiril ületada normtasemeid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 sätestatu kohaselt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust.

Planeeritud äri- ja tootmismaa kinnistutele kavandatud tegevusest tulenevad emissioonid peavad jääma kehtivate seaduste ja normatiivaktidega ette nähtud piiridesse.

Pinnasevee seisundi halvenemise ärahoidmiseks välistatakse saasteainete põhjavette juhtimine või sattumine. Parklast ja sõidukitest tuleva reostuse ärahoidmiseks kogutakse asfaltkattega pindadelt sademevesi ja puhastatakse õli- ja liivapüüduris.

Meetmeid pinnasevee kaitseks tuleb rakendada ka ehitusaegsel perioodil. Selleks ei tohi immutada reovett või juhtida saasteaineid või saastunud vett kraavidesse või haljasaladele.

Kavandatav tootmine ei kasutata ega ladusta suuremas koguses keskkonnaohtlikke vedelikke või reostamisohtlikke materjale.

3.7.1 Keskkonnalubade vajadus

Välisõhu saasteloa taotlemise vajadus puudub

Keskkonnaministri 14.12.2016 a määrus nr 67 “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui alale rajatakse kütteseadmed, mille summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on võrdne või suurem kui 1 MWth. Projekteeritud hoone puhul õhusaasteloa künniskoguseid ei ületata.

Kinnistu asub alas, kus aasta keskmine maanteemüra väärtus on 60-70dB.

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 15/38

Maanteeamet ega Tartu (Ülenurme) Lennujaam ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid lennuvälja ja riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Hoones tuleb tagada müra vastavus sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemetele.

Ehituse töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja Kambja valla jäätmehooldus eeskirjast.

Ehituse töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja-) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.

Kõik praht ja jäätmed tuleb käidelda vastavalt Eestis kehtivatele nõuetele.

Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. Jäätmed tuleb ära vedada, pinnas viia endisesse seisukorda ja külvata uus muru.

3.7.2 Säilitatavate puude kaitse

Olemasolev kõrghaljastus puudub.

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 16/38

3.7.3 Ehitustegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad

Ehitusaegne keskkonnamõju on ajutise iseloomuga.

Peamised ehitustegevuse tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua negatiivseid keskkonnamõjusid on:

- heitmed välisõhku (sh tolm); - müra ja vibratsiooni teke.

3.7.4 Ehitustegevuse tagajärgedest tuleneda võivate keskkonnamõjude leevendusmeetmed

Ehituse käigus keskkonnamõjude ennetamise ja leevendamise kohustuse suhtes tuleb Tellijal täpselt kokku leppida ehitustööde peatöövõtjaga, kes edastab samad nõuded alltöövõtjatele ning jälgib nende täitmist.

Mitmeid keskkonnamõjusid on võimalik vähendada, kui töötatakse tehniliselt korras masinate ja seadmetega ning kasutatakse neid ettenähtud otstarbel tööajal.

Välisõhu heidete peamisteks allikateks on veokite ja teiste ehitusmehhanismide mootorid. Heitgaaside mõju on võimalik vähendada, lühendades võimaluse korral nende mehhanismide tööaega. Häiringuid vähendab ka see, kui ei töötata väljaspool tööaega ning alati kasutatakse töökorras seadmeid.

Tolmu eraldumise vähendamiseks vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi. Tuleks vältida suure hulga peenefraktsiooniliste materjalide (liiv, muld) hoidmist territooriumil vähendamaks või vältimaks nende lendumist. Vajaduse korral tuleb tolmust tööala tolmu lenduvuse vähendamiseks kasta. Väiksema kiirusega sõitmine (soovitavalt 25 km/h) vähendab tolmu õhku paiskumist koormast.

Müra mõju on võimalik vähendada, kui töötada ainult tööpäevadel ning päevasel ajal. Samuti käitada mehhanisme ainult siis, kui see on vajalik mingi töö läbiviimiseks, mitte lasta mootoritel asjata töötada. Võimalusel kasutada võimalikult väikese müratasemega seadmeid. Kindlasti peavad seadmed olema töökorras.

Vibratsiooni mõju vähendamiseks tuleb samuti valida vibratsiooni põhjustavate mehhanismidega töötamise aega nii, et häiringud oleksid võimalikult väikesed.

Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist. Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus- või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete tekkest tulenevat negatiivset keskkonnamõju.

Jäätmekäitlusalased nõuded ja tingimused tuleb Tellijal edastada peatöövõtjale, vajalik on objekti ehituse käigus tekkivate jäätmete käitlemise kava järgimine. Tellija peab kontrollima seatud nõuete täitmist.

Kõiki kemikaale tuleb käidelda nende ohutuskaartidel toodud nõudeid järgides, et vältida hädaolukordi ning nendest tulenevat negatiivset mõju nii inimese tervisele kui keskkonnale.

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 17/38

3.8 Jäätmekäitlus

3.8.1 Olmejäätmete käitlemine

Jäätmemajandusega seotud küsimused tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele (vastu võetud 28.01.2004), keskkonnaministri 16.01.2007 määrusele nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” ning Kambja valla jäätmehoolduseeskirjale.

Jäätmekäitlust kinnistul korraldab selle omanik. Jäätmevaldaja on kohustatud:

1) sõlmima regulaarse prügi äraveo lepingu jäätmevedajaga mahus, mis vastab hoone kasutajate vajadustele;

2) omama või üürima piisavas koguses nõuetekohaseid segaolmejäätmete ja liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmete mahuteid; mahutid ja kogumiskoht peavad vastama jäätmehoolduseeskirja § 15 ja 16 nõuetele;

3) sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid jäätmehoolduseeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt;

4) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele;

5) hoidma mahutid terve ja puhtana; mahuti korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmeveolepinguga ei nähta ette teisiti;

6) hoidma korras mahutite paiknemiskoha ning teisaldus- ja juurdesõidutee; 7) tagama jäätmemahutite kättesaadavuse tühjenduspäeval, sh lukustatud mahuti, vajalike uste

ja väravate avamise.

Olmejäätmete kogumiskohad peavad vastama Kambja valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Jäätmemahutid on ette nähtud kinnistu läänepoolsesse ossa asfaltplatsile kergesti ligipääsetavasse asukohta (asukoht asendiplaanil tähistatud). Olmejäätmete kogumiskoha suurus peab olema piisav, et korraldada jäätmete väljavedu optimaalse sagedusega – mitte rohkem kui üks kord nädalas. Heakorra tagamiseks ja jäätmete liigiti kogumiseks tuleb tavaliste prügikastide asemel võtta kasutusele vastava märgistusega kolmesektsioonilised prügiurnid (pakend, biojäätmed, muu ehk sortimisjäägid).

Traktorite remondi protsessis tekkivad jäätmed nagu vanad õlid, värvid jms hoiustatakse hoone siseselt vastavates konteinerites. Konteinerite äravedu vastavalt tellija ja litsentsi omava jäätmefirma omavahelisele lepingule.

3.8.2 Ehitusjäätmete käitlemine

Ehitusjäätmed on jäätmed, mis tekivad. Ehitusjäätmeid tuleb koguda ja käidelda vastavalt Kambja valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel ning ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja – ehituse töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadusandlikele aktidele ning Tellija poolt esitatud juhistele.

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 18/38

Ehitusjäätmed sh elektrikaablid, ehitusmaterjalide pakend ning ohtlikud viimistlusjäätmed tuleb üle anda liigiti materjalide taaskasutamiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. Välistada tuleb kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine. Lisainformatsioon telefonilt 7386700 või e-maililt [email protected]. (Tartu jäätmejaam Selli tn 19).

Enne kaeve- ja puurimistööde alustamist tutvuda geoloogiliste ja teiste keskkonnauuringutega. Kemikaalide, naftasaaduste, asbestiga saastunud pinnase või materjali, raudtee puitliiprite, maa- aluse mahuti vms leidmisel tuleb kohe teavitada Kambja valla keskkonnaspetsialisti (+372 5919 3320, ([email protected]). Reostuskolde likvideerimiseni muu reostuse levikut soodustav tegevus peatada.

Pärast ehitustöid esitada dokumendid, mis tõendavad ehitusjäätmete nõuetekohast üleandmist taaskasutamiseks või ladestamiseks - jäätmeõiend.

3.8.3 Ehitusjäätmed

Ehitusjäätmete hulka kuuluvad pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel.

Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas.

Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

Ehituse ajal tekkivaid ehitusjäätmeid ei tohi panna olmejäätmete mahutitesse. Ehitusjäätmete liigiti kogumine ja utiliseerimine on ehituse töövõtja kohustus.

Kinnistul tekkivad ehitusjäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti ja paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ette nähtud mahutisse ning anda üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Mahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

3.8.4 Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks jäätmekäitluslepinguga.

Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:

1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, nähes selleks ette vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutid;

2) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 19/38

3) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents;

4) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 5) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel

mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel; 6) kooskõlastama vajaduse korral Transpordiametiga jäätmemahutite paigutamise

tänavatele ehitustööde tegemisel; 7) tagama, et kinnistul oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike

jäätmete kogumiseks; 8) teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest; 9) korraldama ladustatud ehitusjäätmete valve; 10) esitama järelevalveametniku nõudmisel talle ehitusjäätmete käitlemist puudutava

dokumentatsiooni.

3.8.5 Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

Ehitusjäätmed tuleb liigiti sortida eraldi vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:

1) puit; 2) kiletamata paber ja kartong; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) tõrva mittesisaldav asfalt; 7) kile.

Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt jäätmehoolduseeskirja § 40 lõike 7 kohaselt. Mahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse kinnistu piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitustöödel tekkinud jäätmed. Ehitustööde ajal tuleb organiseerida ladustatud ehitusjäätmete valve.

Pakendijäätmed tuleb tagastada pakendiettevõtjale pakendijäätmete taaskasutusse suunamiseks või anda üle jäätmekäitlejale.

Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sh territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või heakorraplaani alusel, mis on kooskõlastatud Kambja

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 20/38

vallavalitsusega. Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu omanik kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult Kambja vallavalitsusega.

Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevise kasutamiseks väljaspool kinnisasja tuleb Keskkonnaametile esitatavale taotlusele lisada väljavõte Kambja vallavalitsusega kooskõlastatud projektist või olemasoleva plaanimaterjali alusel koostatud ning kasutamise asukohajärgse Kambja vallavalitsusega kooskõlastatud heakorraplaanist. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.

Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduvkasutada. Puhas puit tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle. Tõrva sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. Nimetatud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavale isikule või jäätmeseaduse § 74 lõike 1 punkti 1 alusel registreeritud isikule, kui isik teostab jäätmete taaskasutamist vastavalt keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrusele nr 21 "Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded".

Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena (looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis) ning seda kasutatakse jäätmehoolduseeskirja § 40 lõikes 6 sätestatu kohaselt. Juhul, kui pinnast kavatsetakse tekkekohast ära vedada ning taaskasutada teisel kinnistul, tuleb lähtudes jäätmeseaduse § 74 lg 1 punktidest 1 ja 2 taotleda Keskkonnaametist registreerimistõend. Teate vormile tuleb lisada maaomaniku kooskõlastus, kelle maale pinnas veetakse.

3.8.6 Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

Ohtlikud ehitusjäätmed on lammutamisel või ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 103 "Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord" alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:

1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;

2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud töödeldud materjalid jne;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;

4) saastunud pinnas (pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle õigusaktidega kehtestatud piirnormide).

Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 21/38

ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid.

Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määrust nr 22 "Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded" ja tööandjal peab olema Kambja valla ja Tööinspektsiooni luba. Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud sellekohane jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omav ettevõtja vastava projekti ning Kambja vallavalitsuse kooskõlastuse alusel.

Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

Viimase tööna toimub kinnistu heakorrastamine. Pärast ehitustööde lõpetamist vormistada nõuetekohane jäätmeõiend ning lisada see kasutusloa taotluse/teatise juurde.

Kokkuvõtteks: Eeldatavalt ohtlikke jäätmeid ehituse käigus ei teki ega leidu ka olemasolevas pinnases.

Tööde teostamisel tuleb võtta tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitustööde ajal ning jäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel.

Tabelis esitatud pinnasetööde mahud võivad muutuda ning tuleb täpsustada tööde käigus.

Kasvupinnas koorida eraldi ja üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Vältida tuleb kasvupinnase reostumist ja ülemäärast tihendamist haljasaladel. Juhul, kui pinnast kavatsetakse tekkekohast ära vedada ning taaskasutada teisel kinnistul, tuleb lähtudes jäätmeseaduse § 74 lg 1 punktidest 1 ja 2 taotleda Keskkonnaametist registreerimistõend. Teate vormile tuleb lisada maaomaniku kooskõlastus, kelle maale pinnas veetakse. Viimase tööna toimub kinnistu heakorrastamine.

3.8.7 Pinnasetööde mahtude bilanss

Pinnase liik Hinnanguline

kogus Ühik Tegevuse lühikirjeldus

Kasvupinnas

500 m3

Kooritakse eraldi ja kasutatakse samal kinnistul haljastamiseks. Ülejääv kasvupinnas antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

Kivid ja pinnas 1700 m3

Ülejäävad kivid ja pinnas antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

Saastunud pinnas – – Eeldatavalt objektil ei teki.

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 22/38

3.8.8 Ehitusjäätmete mahtude bilanss

nr Jäätme liik Hinnanguline

kogus Ühik Käitlus

1 Betoonkonstruktsioo nid, ehituskivid

12 m3

Käideldakse jäätmekäitlusjaamas või ladustatakse ja purustatakse killustikuks. Kasutatakse sellel või mõnel teisel objektil pinnase täiteks.

2 Puidujäätmed

(jäätmekood 170201) 8 m3

Kasutada küttena või anda üle puiduhakke valmistamiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

3 Klaasijäätmed

(jäätmekood 17 08 02) 0,2 m3

Antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

4 Metallijäätmed 4 m3 Antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

5 Plastikjäätmed 4 m3 Antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

3.9 Radoonileevendusmeetmed

Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt asub piirkond normaalse radoonisisaldusega pinnasel, mistõttu pole vajalik võtta kasutusele radooni leevendusmeetmeid (vastavalt Eesti standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.”, et tagada ohutu radoonitase hoonetes (<50 kBq/m3)).

Radoonitaseme minimeerimiseks hoones on ette nähtud normidekohane sundventilatsioon, muid täiendavaid meetmeid ette ei nähta.

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 23/38

3.10 Konstruktiivne lahendus

3.10.1 Projekteeritud kasutusiga

Hoone projekteeritud kasutusiga on 50 aastat.

3.10.2 Projektdokumentatsiooni koostamine ja vormistamine

• Ehitusseadustik. Riigikogus vastu võetud 11.02.2015

• EVS 932:2017 Hoone ehitusprojekt

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015.a. määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile

3.10.3 Koormused

• EVS-EN 1990:2002/A1:2006+NA:2009 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused

• EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused – Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused

• EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused – Tulekahjukoormus

• EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2016 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused – Lumekoormus

• EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused – Tuulekoormus

• EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus

• EVS-EN 1991-1-6:2005 + NA:2006 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-6: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 24/38

• EVS-EN 1991-1-7:2006 + NA:2009 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused

VUNDAMENDID

• EVS-EN 1997-1:2005 + NA:2014 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad

• EVS-EN 1997-2:2007 + NA:2008 Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine

• EVS-EN 1536:2010 Geotehnilise eritöö teostamine. Puurvaiad

3.10.4 Betoonkonstruktsioonid

• EVS-EN 1992-1-1:2005 + NA:2015 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele

• EVS-EN 1992-1-2:2005 + NA Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid. Tulepüsivus

• EVS 814:2020 Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid

• EVS-EN 1168:2006 Betoonvalmistooted. Õõnespaneelid

• EVS-EN 13225:2013 Betoonvalmistooted. Varraselemendid

• EVS-EN 13369:2020 Betoonvalmistoodete üldeeskirjad

• EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine

• EVS-EN 14843:2007 Betoonvalmistooted. Trepid

• EVS-EN 14992:2007 Betoonvalmistooted. Seinaelemendid

3.10.5 Teraskonstruktsioonid

• EVS-EN 1993-1-1:2005 + NA:2015 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks

• EVS-EN 1993-1-2:2006 + NA:2007 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus

• EVS-EN 1993-1-3:2006 + NA:2008 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-3: Üldreeglid ja lisareeglid kulmvormitud profiilidele ja profiilplekile

• EVS-EN 1993-1-8:2005 + NA:2006 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine

• EVS-EN 1090-1:2009 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 1: Kandeelementide vastavushindamine

• EVS-EN 1090-2:2018 Teraskonstruktsioonide ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine.

Osa 2: Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele

• EVS-EN ISO 3834-3:2006 Keevituse kvaliteedinõuded metallide sulakeevitusel. Osa 3: Standardsed kvaliteedinõuded

• EVS-EN ISO 5817:2014 Keevitus. Terase, nikli, titaani ja nende sulamite sulakeevitusliited (välja arvatud kiirguskeevituse meetodid). Kvaliteeditasemed keevitusdefektide järgi

• EVS-EN ISO 6520-1:2008 Keevitus ja külgnevad protsessid. Metallide keevisliidete geomeetriliste defektide liigitus. Osa 1: Sulakeevitus (ISO 6520-1:2007)

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 25/38

• EVS-EN ISO 1461:2009 Terasele kantavad kuumtsinkpinded. Nõuded ja katsemeetodid

• EVS-EN ISO 12944-1:2017 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje kaitsvate värvkattesüsteemidega. Osa 1: Üldtutvustus

• EVS-EN ISO 12944-2:2017 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje kaitsvate värvkattesüsteemidega. Osa 2: Keskkondade klassifikatsioon

• EVS-EN ISO 12944-3:2017 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje kaitsvate värvkattesüsteemidega. Osa 3: Projekteerimispõhimõtted

• EVS-EN ISO 12944-4:2018 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje kaitsvate värvkattesüsteemidega. Osa 4: Pinnatuubid ja pinna ettevalmistamine

• EVS-EN ISO 12944-5:2019 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje kaitsvate värvkattesüsteemidega. Osa 5: Kaitsvad värvkattesüsteemid

• EVS-EN 15048-1:2016 Metallkonstruktsioonide eelpingestamata poltliited. Osa 1: Üldnõuded

• EVS-EN 8501-3:2008 Preparation of steel substrates before application of paints and related products – Visual assessment of surface cleanliness - Part 3: Preparation grades of welds, edges and ohter areas with surface imperfections

3.10.6 Komposiitkonstruktsioonid

• EVS-EN 1994-1-1:2006 + NA:2007 Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks

• EVS-EN 1994-1-2:2005 + NA:2008 Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus

3.10.7 Kivikonstruktsioonid

• EVS-EN 1996-1-1:2005 + NA:2013Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks

• EVS-EN 1996-1-2:2005 + NA:2008 Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus.

• EVS-EN 771-3:2011 Müürikivide spetsifikatsioon. Osa 3: Betoonmüürikivid (tiheda ja kergtäitematerjaliga)

3.10.8 Puitkonstruktsioonid

• EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007 + NA:2009 Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks

• EVS-EN 1995-1-2:2005/AC:2009 Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus.

• EVS-EN 14080-2013 Puitkonstruktsioonid. Lamell-liimpuit ja plankliimpuit. Nõuded

3.10.9 Isolatsioon

• EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

• EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 26/38

• EVS-EN ISO 13370:2017 Hoonete soojuslik toimivus. Soojuslevi pinnasesse. Arvutusmeetodid

• EVS-EN ISO 6946:2017 Hoonete piirdetarindid ja komponendid. Soojustakistus ja soojusläbivus. Arvutusmeetodid

• EVS-EN ISO 10211:2017 Külmasillad hoones. Soojusvood ja pinna temperatuurid. Detailsed arvutused

• EVS-EN ISO 13793:2004 Hoonete soojuslik toimivus. Vundamentide soojuslik projekteerimine külmakergete vältimiseks

• EVS-EN ISO 10456:2008 Ehitusmaterjalid ja -tooted. Soojus- ja niiskustehnilised omadused

3.10.10 Tuleohutus

• EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded

• Vabariigi valitsuse määrus nr. 17. (30.03.2017) Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded veevarustusele Tarindite projekteerimisel on kasutatud lisaks järgmisi juhendmaterjale:

• RIL 107-2012 Ehitise vee- ja niiskuskaitse juhend

• Toimivat Katot 2019, Kattoliitto Ry

• BU2 2017 Betoon ja raudbetoon. Spetsifitseerimine, tehnoloogia, kvaliteet, vastavushindamine

• BU3 2006 Betoon ja raudbetoon. Projekti ehituskirjeldus ja joonised.

• BU4 2010 Betoon ja raudbetoon. Betooni pinnad

• BU7 2018 Betoonpõrandad

• BU9 2019 Betoonelementide tolerantsid

• MaaRYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd

• TarindiRYL 2010 Ehitustoode kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande- ja piirdetarindid.

Ehitustöödel, toodete valmistamisel, materjalide valikul ja kasutamisel juhindutakse ehituse tehnilist külge, materjalide ning toodete kasutamist ja käsitlemist puutuvatest dokumentidest (sh. tarindisüsteemide, tehaselise valmistusega elementide, materjalide tootja või turustaja poolsetest kasutus- ja paigaldusjuhistest ning eeskirjadest ka juhul, kui projekti dokumentides puuduvad sellekohased viited). Ehitustöödel tuleb juhinduda MaaRYL 2010 ja Tarindi RYL 2010 nõuetest ning tolerantsid peavad vastama 2. klassi nõuetele. Tood tuleb läbi viia hea ehitustava kohaselt (ET-1 0207 – 0068) ja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele. Kui Eesti Vabariigis teatud normid voi standardid puuduvad, tuleb kooskõlastatult tellijaga lähtuda Euroopa Liidu liikmesriikides kehtestatud analoogsetest dokumentidest. Kõik projektis viidatud standardid on töövõtjatele kohustuslikud. Samuti on töövõtjatele kohustuslikud viidatud standardite normiviidetes loetletud standardid.

3.10.11 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonile

Projekteeritud kasutusiga

Hoone projekteeritud kasutusiga on 50a.

Tagajärgede ja töökindlusklass

Standardi EVS-EN 1991-1-7:2006 järgi on projekteeritava hoone konstruktsioonide:

• tagajärje klass: 2b

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 27/38

Standardi EVS-EN 1990:2002 järgi on projekteeritava hoone konstruktsioonide:

• tagajärgede klass: CC2

• töökindlusklass: RC2

• koormuste tegur: KFI=1,0

Järelevalvetase ja teostusklass

Standardi EVS-EN 1990:2002 järgi on hoone konstruktsioonide:

• Projekteerimise järelevalve – tavaline järelevalve – tase DSL2.

• Ehitusaegse järelevalve tase – tavaline järelevalve – tase IL2.

Koormused

Hoone konstruktsioonidele mõjuvad vertikaalkoormused (omakaal, kasuskoormus, lumekoormus) ning horisontaalkoormused (tuulekoormus, pinnasesurve, rõhtkoormus piiretele ja käsipuudele). Samuti mõjuvad alalised koormused mittekandvatest pealiskihtidest, viimistlusest, vaheseintest ja tehnoseadmetest.

Kandepiirseisundis korrutatakse koormuste normatiivsed väärtused osavaruteguritega:

• Alalised koormused (ebasoodne mõju) ɣG=1,2

• Muutuvad koormused (ebasoodne mõju) ɣQ=1,5

• Alalised koormused (soodne mõju) ɣG=0,9

Arvutustes kasutatakse kande- ja kasutuspiirseisundi koormuskombinatsioone.

Lumekoormus

Lumekoormus on määratud vastavalt EVS-EN 1991-1-3 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Uldkoormused. Lumekoormus“.

Normatiivne lumekoormus maapinnal sk=1,5 kN/m²

Avatustegur Ce=1,0

Soojustegur Ct=1,0

Tuulekoormus

Tuulekoormus on määratud vastavalt EVS-EN 1991-1-4 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide

koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus“.

Keskmine tuulerõhu baasväärtus qref= 276 N/m2 (vref=21m/s)

Tuule baaskiirus vb = 21 m/s

Maastikutüüp II

Tippkiirusrõhk qb = 0,65 kN/m² (hmax=10m)

Temperatuurikoormus

Temperatuurikoormus on määratud vastavalt EVS-EN 1991-1-5 „Eurokoodeks 1:

Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus“.

Minimaalne ühtlane temperatuuri komponent: Te,min = -32°C.

Maksimaalne ühtlane temperatuuri komponent: Te,max = +32°C.

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 28/38

Eeldatav välisõhu algtemperatuur: T0 = +10°C.

Kasuskoormused

Põrandate, vahelagede ja treppide kasuskoormused

Ruumi nimetus Kasutusklass qk [kN/m²] Qk [kN]

Ametipinnad B 3,0 4,5

Koridorid, trepikojad A 3,0 3,0

Laoruumid E 40,0 40,0

Märkus: Kergvaheseinte, millede omakaal <2,0kN/m arvestamiseks lisatakse vahelagede omakaalule 1,0kN/m². Raskemate vaheseinte omakaalukoormused arvestatakse vahelaele joonkoormusena vastavalt seina tegelikule omakaalule. Lisakoormus vahelaele ripplaest 0,2 kN/m2 ja kommunikatsioonidest 0,3 kN/m2.

Horisontaalkoormused piiretele ja käsipuudele

Ruumi nimetus Kasutusklass qk [kN/m]

Trepikojad A 0,5

Muud koormused

Katuslaele arvestada kommunikatsioonide ja perspektiivsete päikesepaneelide paigaldamiseks täiendav normatiivne alaline koormus 0,5 kN/m2.

Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid

Kõikidele ehitusmaterjalidele ja -toodetele kehtivad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest nr.305/2011 tulenevad nõuded.

Üldised nõuded:

• „Tarindi RYL 2010, „Ehitustoote kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande- ja piirdetarindid“, Eesti Ehitusteabe Fond, Tallinn, 2012;

Raudbetoonkonstruktsioonid:

• Betoonkonstruktsioonide ehitamine peab toimuma vastavalt standardi „EVS-EN 13670:2010, Betoonkonstruktsioonide ehitamine“ 2. teostusklassi nõuetele.

• Betoonkonstruktsioonide tolerantside arvväärtused vastavalt standardite EVS-EN 13670- 1:2003 ja EVS-EN 13369:2006 1. tolerantsiklassi ja 2. järelevalveklassi nõuetele.

• Teraselemendid (ankrud, aasad, taridetailid, postikingad, talakingad jms) paigaldatakse vastavalt tootejoonistele.

• Nõuded raudbetoonkonstruktsioonide pindadele vastavalt „BU4“, Tallinn, 2010, juhistele. Kõikide elementide (seinaelemendid, trepid, postid, talad ja tugimüürid, sh. trepielementide astmed ja astmete külgpinnad) pinnaviimistlus on vormipind (MUO-A vastavalt BU4) või terashõõre (THI-A vastavalt BU4). Elementide hälbed peavad rahuldama kvaliteediklassi A (BU4) nõudeid. Kui arhitektuurses või sisearhitektuurses projektis on esitatud kõrgemaid nõudeid, tuleb aluseks võtta need. Faasid vastavalt arhitektuursele ja sisearhitektuursele lahendusele. Betoonpindade parandustööd teha vastavalt juhendi By41 nõuetele.

• Õõnespaneelide pealispinna pinnaklass on A. Õõnespaneelide vuugi- ja monoliitsete osade monolitiseerimisbetoon tuleb tasandada vastavalt klassile A (vastavalt BU7).

• Betoonpõrandad rajada vastavalt BU7 nõuetele. Pinnakattega kaetavate ujuvpõrandate kvaliteediklass A-3-II (tasasusklass – A, kulumiskindlus – 3 ja pragunemiskindlus – II (vastavalt

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 29/38

BU7) või vastavalt kattematerjali tootja esitatavatele nõuetele tulenevalt sisearhitektuursest osast. Puhta betoonpinnaga ja pesuruumude põrandate klass A-3-I (vastavalt BU7). Põrandad pinnasel rajada vastavalt kvaliteediklassi A-3-I nõuetele (vastavalt BU7). Pinnasele toetuvate põrandate suurim lubatav paksuserinevus ja erinevus projektkõrgusest peab vastama BU7 nõuetele. Samuti peab põranda niiskuse kontroll vastama BU7 nõuetele.

• Betoonpõrandate rajamisel kiudsarrustusega, lähtuda täiendavalt By56 nõuetest.

Kivikonstruktsioonid:

• Müüritööde teostamisel järgitakse TarindiRYL 2010 ja EVS-EN 1996-2+NA nõudeid. Tolerantside arvväärtused vastavalt klassile 2. Lisaks tuleb lähtuda materjali tootja poolsetest juhistest, nõuetest ja lubatavatest tolerantsidest.

• Kasutatavad müürikivid peavad kuuluma D1 kvaliteediklassi vastavalt standardi

EVS-EN 771-3+ A1 kohaselt.

• Kasutatavad müürisegud peavad vastama standardi EVS-EN 988-2:2016 nõuetele.

• Kasutatav terassarrus peab vastama standardi EVS-EN 10080:2006 nõuetele.

• Lisaks tuleb lähtuda materjali tootja poolsetest juhistest, nõuetest ja lubatavatest tolerantsidest.

• Kivikonstruktsioonid laduda täisvuugiga, täita kõik vuugid, et oleks tagatud müra- ja tulepüsivus. Kõik müüritised krohvida mõlemalt küljelt kogu kõrguses.

• Kivikonstruktsioonide lubatavad tolerantsid peavad vastama EVS-EN 1996-2+NA nõuetele.

• Liftišahtide lubatud hälbed vastavalt liftivalmistaja nõuetele.

Teraskonstruktsioonid:

• Terastooted tuleb valmistada vastavalt standardi EVS-EN 1090-1:2009+A1:2011 „Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine.

Osa 1: Kandeelementide vastavushindamine“ ja standardi EVS-EN 1090-2:2018 „Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine.

Osa 2: tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele“ nõuetele ning teraskonstruktsioonide valmistajal peab olema tootmisohje (FCP – Factory Production Control) sertifikaat.

• Teraskonstruktsioonide tolerantsid ja kvaliteedinõuded peavad rahuldama standardis EVS-EN 1090-2:2018 jaotises D antud väärtusi. Teraskonstruktsioonide põhitolerantsid kuuluvad 1. tolerantsiklassi, funktsionaalsustolerantsid 2. tolerantsiklassi.

• Teraskonstruktsioonide valmistamise ja ehitamiseklass EXC2, ettevalmistusklass P1.

• Kasutatavad materjalid peavad vastama EVS-EN 1993-1-1:2006 esitatud nõuetele.

• Kasutatavate ehitusteraste omadused peavad vastama standardi EVS-EN 10025 nõuetele.

• Terase pind peab vastama standardi EVS-EN 10163:2005 nõuetele.

• Terase tootja ettevõtte keevitustoode kvaliteedisüsteem vastama EVS-EN ISO 3834-2.

• Keevitamisel lähtuda standardite EVS-EN 1011-1:2009 ja EVS-EN 1011-2:2001

„Keevitamine. Soovitused metallmaterjalide keevitamiseks“ nõuetest.

• Keevise kvaliteediklass on C vastavalt standardile EVS-EN ISO 5817:2014 „Keevitus. Terase, nikli, titaani ja nende sulamite sulakeevitusliited (välja arvatud kiirguskeevituse meetodid). Kvaliteeditasemed keevitusdefektide järgi“.

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 30/38

• Keevitustööd tuleb teostada selliselt, et konstruktsiooni mõõtmed jääksid lubatud tolerantside piiridesse ning arvestada keevitamisest põhjustatud deformatsioone. Samuti tuleb arvestada konkreetsete ehitustingimustega. Kasutatavate elektroodide klass peab vastama liidetavate elementide terase margile.

• Terassarruste keevitamise puhul tuleb juhinduda vastavalt standartidele EVS-EN ISO 17660- 1:2006 ja EVS-EN ISO 17660-2:2006. Keevise kvaliteediklass on C vastavalt standardile EVS- EN ISO 5817:2014.

• Kuumtsingitavate teraselementide tsinkimine, välimus, tsingikihi paksus, renoveerimine jms peab vastama standardi EVS-EN ISO 1461:2006 nõuetele.

• Terastoodete mõõtmed ja massid peavad vastama järgmistele standarditele:

- Kuumvaltsitud lehtteras EVS-EN 10029 või EVS-EN 10051, EVS-EN 10058

- Kuumvaltsitud I- ja H-profiilid EVS-EN 10034

- Kuumvaltsitud nurkterased EVS-EN 10056

- Külmalt painutatud ja keevitatud toruprofiilid EVS-EN 10219-2

• Keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused vastavalt standardile „EVS-EN 10219- 1:2006 Külmsurvevormitud keevitatud konstruktsiooni-õõnesprofiilid mitte legeer- ja peeneteraterastest. Osa 1: Tehnilised tarnenõuded“

• Teraspinna ettevalmistus peab vastama klassile SA 2. vastavalt standardite EVS-EN ISO 8501- 3. Teraskonstruktsioonide katmine vastavalt keskkonnaklassile lähtudes standardi EVSEN ISO 12944 nõuetest.

• Keevisõmbluste kvaliteeti tuleb kontrollida vastavalt standardiseeriale EVS-EN ISO 3834.

• Pindade suhtes, mida kaetakse värvi või sarnaste toodetega, tuleb kaetava aluse kvaliteeti hinnata järgmiselt: pinna puhtust vastavalt EVS-EN ISO 8501-1:2007 kohaselt; pinna karedust standardiseeria EVS-EN ISO 8503:2012 kohaselt; keeviste ettevalmistusklassi, servi ning muid pinnadefektidega piirkondi vastavalt EVS-EN ISO 8501-3:2008 kohaselt. Pinnadefektide kõrvaldamine toimub lihvimise teel, vastavalt standardiseeriale EVS-EN 10163. Nõuded pinna ettevalmistusele värvimise alla on toodud standardis EVS-EN ISO 12944-4:2018.

Mittevastavad tooted kõrvaldatakse, katsetatakse uuesti ja kontrollitakse hiljem veel kord.

• Standardsete poldiavade ettevalmistusele esitatavad nõuded on esitatud standardites EVSEN 1090-2:2018 tabelis 11 ja vastavalt EVS-EN ISO 8501-3 ja EVS-EN ISO 12944-3. Aukude moodustamine vastavalt standardi EVS-EN 1090-2:2018 punktile 6.6.3. Keevisliited, servad ja avad peavad vastama konstruktsiooni enda ettevalmistus klassile. Gaasi- või mehaanilisel lõikamisel tekkivad teravad servad ja ääred tuleb siluda.

• Poltühenduses peab nii mutrite kui ka poldipeade all olema seib, mis omakorda peab olema tihedalt vastu aluspinda. Seibid peavad vastama EVS-EN ISO 7089:2000 klassile 200 HV. Poldikomplektid valida vastavalt standardile EVS-EN 15048-1:2016 „Metallkonstruktsioonide eelpingestamata poltliited. Osa 1: Üldnõuded“. Kõik poldid ja mutrid on tugevusklassiga 8.8 või 10.9, kui joonisel pole märgitud teisiti. Juhul kui sõlmel pole spetsifitseeritud poldi pikkust, siis tuleb see valida vastavalt EVS-EN 1090-2:2018 peatükile 8.2.2 „Poldid“.

• Poldid peavad vastama standardile EVS-EN ISO 4014:2011 ja EVS-EN ISO 3506-11:2010 esitatud nõuetele. Mutrid ja nende kinnitamine peavad vastama standarditele EVS-EN 898- 2:2012, EVS-EN ISO 2320:2015, EVS-EN ISO 4032:2012 ja EVS-EN ISO 3506-2:2010 nõuetele.

Poldid ja mutrid kuuluvad tooteklassi A.

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 31/38

• Korrosioonikindlus peab vastama kinnitatavate elementide omale. Väliskeskkonnas kasutatavad kinnituselemendid (poldid, mutrid, kruvid) peavad olema kuumtsingitud või samasugust korrosioonikindlust andva meetodiga töödeldud või valmistatud roostevabast terasest. Siseruumides võib kasutada elektriliselt tsingitud või samaväärselt töödeldud elemente.

• Vundamendi ankrupoldid tuleb kinni betoneerida vastavalt joonistele. Raketise materjali valik ja paigaldus peab olema tehtud nii, et tsemendipiim ei imbuks raketise seintesse ega lahkuks raketise tühimikust. Ankrupolte tuleb ehituse ajal kaitsta mõjuvate välistingimuste (põhiliselt niiskuse) eest, et vältida korrosiooni teket ja purunemist. Ankrupoldid tuleb paigaldada šablooni abil, et tagada poltide asukoha vastavus posti alusplaadis olevatele avadele.

• Ankrupoltide mehaanilised omadused peavad vastama standardile EVS-EN ISO 898-1:2013 või olema valmistatud standardite EN 10025-2 kuni EN 10025-4 kohasest kuumvaltsitud terasest. Kasutatavate ankrupoltide tugevusklass peab olema B500B vastavalt EVS-EN 1992- 1- 1:2005. Seibide tugevusklass on S355J2+N vastavalt EVS-EN 10025-2:2019. Projektis võib kasutada Peikko ankrupolte HPML või analooge.

Puitkonstruktsioonid:

• Puitkonstruktsioonide valmistamine ja ehitamine vastavalt standardile EVS-EN 1995-1- 1:2005+NA:2007+A1:2008+NA:2009.

3.10.12 Välispiirete soojusjuhtivus

Projekteeritavate uute välispiirete soojusjuhtivuse nõuded on toodud energiamärgises ja seletuskirja punktis 8.3. Välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi üldjuhul ületada üht kuupmeetrit tunnis välispiirde ruutmeetri kohta.

3.10.13 Heliisolatsioon

Piirete õhumüra isolatsiooni indeksid R’w ja taandatud löögimürataseme indeksid L’n,w vastavalt EVS 842:2003.

3.10.14 Kandeelemendid

Vundamendid: monoliitbetoonist kohtvundament, lintvundament

Sokkel: soojustatud kolmekihiline raudbetoonpaneel

Seinad (jäigastavad siseseinad): betoonplokk-müüritis

Postid: betoonpostid

Laetalad ja fermid: terastalad ja fermid

Vahelagi: monteeritavad raudbetoon õõnespaneelid

Katuslagi: monteeritavad terastalad, fermid ning kandeplekk

Välistrepp: puudub

Sisetrepid teraskonstruktsioonis, müügisaali trepp puit- või betoonastmetega.

3.10.15 Maapealsed kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid

Hoone kandvateks elementideks on postid, millele toetuvad talad, fermid ja õõnespaneelid. Jäigastavateks elementideks on seinad, vahelaed ning terassidemed.

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 32/38

Vertikaaldiafragmadeks on täisbetoneeritud ja sarrustatud kiviseinad ja postide vahelised sidemed, horisontaaldiafragmadeks on vahe- ja katuslaed.

POSTID

Kandekonstruktsiooni postid on monteeritavad betoonpostid. Postid on vundamendiga ühendatud

paindejäigalt sealt väljajäetud taridetailide abil. Postide ja talade ühendamiseks kasutatakse valdavalt liigendsõlmi.

TALAD JA FERMID

Vahelaetalad on terasest I-talad, millele toetuvad konsoolsed vahelaepaneelid. Katuslagi toetub terastaladele ja fermidele, otsaseinad I-profiiliga taladele. Teraskonstruktsioonid, mis asuvad väliskeskkonnas või jäävad osaliselt väliskeskkonda kuumtsingitakse ja värvitakse. Tulekaitse tehakse värv- või plaatkattega vastavalt juhendi „Terasrakenteiden palosuojamaalaus 2017“ ja Sisetoode RYL 2013 nõuetele.

VAHELAED

Hoone vahelaed on monteeritavatest õõnespaneelidest, müügisaali lahtise rõdu osad teraskonstruktsioonist. Pärast õõnespaneelide monteerimist vahelagi monolitiseeritakse paneeli otste ja toepindade betoneerimisega. Vahelagi seotakse seintega ning vahelaevuugid sarrustatakse vastavalt tööjoonistele.

Õhumüra pidavus R`w 65Db, löögimüra pidavus L´n,w 55dB

KATUSLAED

Hoone katuslaeks on kandev profiilplekk, mis toetub terastaladele. Soojajuhtivus 0.14 W/(m2K)

TREPID

Sisetrepid teraskonstruktsioonis, müügisaali trepp puit- või betoonastmetega. Välistrepid puuduvad.

VÄLISSEINAD

Hoone välisseinad on kergetest SW plekkpaneelidest, soojajuhtivus U= 0.12W/m2K, õhumüra pidavus 25 dB.

PÕRAND PINNASEL

Killustikalusel soojustus 100mm + monoliitne betoon 200mm, soojajuhtivus U= 0.12- 0.22W/m2K.

3.10.16 Mittekandvad seinakonstruktsioonid

Hoone mittekandvad siseseinad lahendatakse teraskarkassil kipsplaatidest SW teraspaneelidest või kiviplokkidest vastavalt arh. Osale, õhumüra pidavus 56dB.

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 33/38

3.11 Arhitektuurne lahendus

Kinnistule on projekteeritud üks täisnurkse trapetsja põhiplaaniga esinduspinna ja väikebüroodega lao- ja tootmishoone (Sami traktorite hooldus), mis on orienteeritud ida-lääne suunaliselt.

Hoone gabariidid (p x l x k) on 61,1 x 47,2 x 10,0 m. Esimese korruse põranda kõrgusele vastab absoluutkõrgus 51.5 m (EH2000 süsteemis).

Sissepääsud esindushoone büroo- ja olmeplokki on hoone idaküljel, eraldi pääsud lääneküljel on neljale rendipinnale, lisaks tõstanduksed ladudele ja hooldusele.

Hoone esimesel korrusel paiknevad esindussaal koos müügiruumide ja abiruumidega, laod, personaliruumid ning pesula ja remondiruumid. Rendipindadel paiknevad väiksesemahulised „stock-office“ tüüpi äripinnad ja laod. Teisel korrusel paiknevad esinduspindade kabinetid ja tehnoruumid, rendipindadel „stock-office“ tüüpi äripindade teise korruse osad.

Hoones puuduvad trepikojad ja lift, kasutatud on korrustevahelisi avatud treppe. Uste ja akende raamid on antratsiithalli tooniga - RAL 7016.

Hoone ülaosas ilmestavad fassaadi vitriinaknad (lint) mis tagavad ladudele ja hooldusruumidele vajalikku päevavalgust.

Käesoleva projektiga kooskõlastatakse arhitektuursed perspektiivsed teabe- ja reklaamkandjate asukohad (reklaamkandjate võimalikud asukohad näidatud vaadete joonisel). Valgusreklaamide projekteerimisel tuleb lähtuda välisvalgustuse projekteerimise nõuetest. Paigaldamise eel tuleb esitada vastav taotlus Kambja vallale.

3.11.1 Piirded

Projekteeritud on piire koos kahe liugväravaga. Piirdeaia ja väravate kõrgus 2 m, piirdeks tsingitud 3D võrkpaneelid, postid ja värvavad kuumtsingitud teraskonstruktsioonis. Tingituna kinnistu reljeefist on selle loodenurka kavandatud tugimüür mille peale toetub eelpool mainitud võrkpaneel piire.

3.11.2 Hoone konstruktsioonid

Vt. peatükk 3.10.15

Hoone ehituskonstruktsioonide lahendused täpsustatakse põhiprojektis. Projekteeritud hoone kandekarkass on betoonpostide ja jäigastavate plokkseintega. Katuse kandetarinditeks on terasfermid ja talad ning kandev profiilplekk. Sokkel r/b paneelidest, välisseinad teraskattega kergpaneelidest. Vahelaed r/b õõnespaneelidest, põrand soojustatud betoonplaat pinnasel.

3.11.3 Välisviimistlus

Hoonele esindusfassaadi loomiseks on hoone idaossa kavandatud ülalt diagonaalse kaldega parapet ja klaasvitriin mille perimeetris jookseb roheline (RAL 6037, ettevõtte brändi toon) plekk- või komposiitplaat karniis. Klaasvitriini jaotavad sektsioonideks vertikaalsed tagant valgustatud perforeeritud antratsiithallist plekist eenduvad lamellid – ribid (esiservad

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 34/38

perforatsioonita). Karniis ja lamell täidavad samuti päikesevarjestuse funktsiooni. Osaliselt kasutatakse sama perfoplekki peafassaadis suurendamaks visuaalselt akende mahtu karniisi alas. Klaasvitriini mahus paiknevad läbi kahe korruse müügisaal ja esindusruumid. Hoone tagumise – läänesuunalise mahu ilmestamiseks on kavandatud teise korruse väljaasted rendibüroode jaoks. Fassaadi välisseinad on kavandatud RAL 7016 antratsiithallist sandwich tüüpi kergpaneelidest mis osaliselt kaetakse sama tooni komposiitplaatidega (esindusploki mahus diagonaalselt, rendiosades vertikaal- horisontaalsuunaliselt). Hoone sokkel on naturaalse pinnatöötlusega 3- kihilistest r/b paneelidest. Katus lamekatus, kaetud helehalli PVC rullmaterjaliga. Katusele on projekteeritud päikesepaneelid, samuti paikneb katusel hulga suitsuluuke (tootja tüüpsed, viimistlus tsinkplekk). Katusele ventilatsiooniseadmeid ei kavandata. Katteplekid terasplekist, toon RAL 7016. Katuseredelid seinal on kuumtsingitud teraskonstruktsioonis.

3.11.4 Siseviimistlus

Sisearhitektuurne kontseptsioon lähtub hoone spetsiifikast. Tootmispinnad on tagasihoidliku värvigammaga, seinad ja laed värvitakse helehalliks. Abiruumid, hügieeniruumid lahendatakse vastupidavate ning hügieeninõuetele vastavate siseviimistlusmaterjalidega. Hoone sisearhitektuurne täpne lahendus esitatakse ehitusprojekti järgmises staadiumis.

4 TEHNOVÕRGUD

Eriosade projektid koos tuleohutusosa projektiga tuleb kooskõlastada päästekeskusega ka põhiprojekti staadiumis.

4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Lahendatud eraldi eriosade projektiga „Veevarustus ja kanalisatsioon“ (KordamedProjekt OÜ, nr. AP291, 06.06.2023). Fail konteineris AP291_EP_v02_VK.

4.2 Nõrkvoolusüsteemid

Lahendatud eraldi eriosade projektiga „Nõrkvoolusüsteemid“ (Output Team OÜ, nr. AP291 / EN-291, 25.05.2023). Fail konteineris AP291_EP_EN.

4.3 Elektrivarustus

Lahendatud eraldi eriosade projektiga „Elektripaigaldise tugevvool“ (Harri Meieri Elektri Projektid, nr. AP291, 25.05.2023). Fail konteineris AP291_EP_v02_EL.

4.4 Kütesüsteem, ventilatsioon, jahutus

Lahendatud eraldi eriosade projektiga „Küttesüsteem, ventilatsioon, jahutus“ (KVVK Projekt OÜ, nr. AP291, Tallinn 2023). Fail konteineris AP291_EP_KV.

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 35/38

5 TULEOHUTUS

Lahendatud eraldi eriosade projektiga (OHUTU EHITUS OÜ, töö nr. TK-232004, 2023, vastutav spetsialist Björn Rannamägi, tuleohutusekspert tase 6). Fail konteineris AP291_EP_TO.

6 KITSENDUSED

Peetri tee 8 kinnistule on vajalik määrata mitmeid servituute. Suurem osa servituutidest on määratud kinnistut läbivatele tehnovõrkudele ja maantee kaitsevööndile.

Servituudi vajadused Peetri tee 8 kinnistule (DP-s krunt 5):

- riigimaantee T – 2 teekaitsevöönd 50m

- T – 2 sanitaarkaitsevöönd 300m

- reoveekanalisatsiooni torude ja reoveepumpla servituudiala, 3 meetrit mõlemale poole telge

- reoveepumpla kaitsevööndi kuja raadiusega 20 m

- sidekanalisatsiooni servituudiala, 3 meetrit mõlemale poole telge

- kogu Peetri tee 8 kinnistu asub Lennuvälja kaitsevööndis

7 TÄIENDAVAD TINGIMUSED

Vee-ettevõtja kasuks tuleb seada isiklik kasutusõigus torude ja pumpla hooldustööde teostamiseks, tagada juurdepääs rajatisele. Juurdepääs tagatakse kinnistu lõunapoolsest väravast (tellija varustab vee-ettevõtte värava puldi ja võtmetega), eraldi väravaid hooldustööde teostamiseks ei kavandata.

Projekteeritud krundisisene platsivalgustus ja hoone reklaamvalgustus ei tohi häirida maanteel liiklejaid. Kahepoolset valgusmüra aitab ka leevendada krundi idaossa maanteega paralleelselt istutatud rida puid (püramiid haavad).

Hoone katusel paiknevaid päikesepaneele ei ühendata elektrivõrku.

Hoone projekteerimisel on arvestatud olemasolevat ja perspektiivset riigimaantee liiklusmüra, vibratsiooni ning õhusaastet. Kasutatakse vastava õhumüra takistusega välistarindite tüüpe vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Maanteeamet ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

Kuna projekteeritav hoone paikneb lennuvälja kaitsevööndis siis tuleb arendajal arvestada lennuliiklusest põhjustatud müraga. Tartu Lennujaam ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid lennuliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

Tuleohutusosa põhiprojekt koos eriosadega tuleb kooskõlastada päästekeskusega. Sõiduautode parkimiskohad peavad olema hoonest vähemalt 4m kaugusel.

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 36/38

Enne ehitamise alustamist peab olema ehitamise aluseks olevale ehitusprojektile tehtud ehitusprojekti ekspertiis (EhS § 14 lg 4 p 1; § 42 lg 3 p 6).

8 TEHNILISED NÄITAJAD

8.1 Kinnistute tehnilised andmed ja vastavus detailplaneeringule

DP-s kehtestatud PT-s täpsustatud Projekteeritud

Pindala m ² 6 597 m²

Sihtotstarve T 50% / Ä50% T 42.7% / Ä57.3%

Hoonete arv krundil 2 + 2 1

Ehitisealune pind m ² 2 423 m² 2 360.3 m²

Suurim korruselisus 2 2

Täisehitusprotsent 35.8 %

Hoonestustihedus 0.42

Parkimiskohtade arv Bürood, esindus 80 m² bruto / laod, tootmine 150 m² bruto

44 autot, 18 jalgratast*

Haljastusprotsent 15% (millest 66% kõrghaljastatud)

15% (3%**) 16.8% (3%**)

* - Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ / ** - lisaks asendusistutus 20 ühikut.

8.2 Projekteeritud hoone tehnilised andmed, vastavus detailplaneeringule

Kasutamise otstarve

12201 Büroohoone 12319 Muu kaubandushoone 12399 Muu teenindushoone 12519 Muu tööstushoone

DP-s kehtestatud Peetri tee 8 kinnistule

Ehitisealune pind m ² 2 360.3 m² 2 423 m²

millest konsoole ja varikatused 52.5 m²

Maapealse osa alune pind m ² 2 360.3 m²

Maapealsete korruste arv 2 2 (kõrvalhoonel 1)

Maa-aluste korruste arv 0

Abs. kõrgus m +61.5 m +61.5 m

Hoone kõrgus m 10.0 m 10.0 m

Hoone pikkus m 61.1 m

Hoone laius m 47.2 m

Sokli kõrgus m 0.7 m

Sügavus m 0

Suletud netopind kokku m ² 2 641.2 m²

Mitteeluruumide netopind m ² 2 641.2 m²

Bürood (stockoffice) 315.3 m²

Kaubandus (Sami esindus) 644.1 m²

Teenindus (Sami hooldus) 554.9 m²

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 37/38

Tööstus (laod) 1053.2 m²

Üldkasutatav pind m ² 0 m²

Tehnopind m ² 73.7 m²

Köetav pind m ² 2 641.2 m²

Suletud brutopind m ² 2 782.5 m²

Maapealse osa maht m ³ 19 768 m3

Tulepüsivusklass TP3* TP1

Kavandatav kasutusiga 50 a

* - Vastavalt projekteerimistingimuste täpsustamisele detailplaneeringu olemasolul on öeldud:

Minimaalne tulepüsivusklass on TP3. Täpsustatakse projekteerimise käigus (vastavalt

projekteeritava hoone normidele - normdokumentidele)

8.3 Energiamärgis ja energiatõhusus

Energiamärgise koostamisel on aluseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1”. Märgise koostaja Pärt Metsar (Säästuenergia OÜ). Energiamärgis vastab A-klassile, energiatõhususarvuga 78 kWh/m²a. Energiamärgis on esitatud Ehitisregistrisse.

Projekteeritava äri- ja tootmishoone välispiirete valikul lähtutakse järgmistest soojusläbivuse väärtustest:

Välispiire Soojusläbivus

Välisseinad 0,12 W/(m ² K)

Sokkel 0,16 W/(m ² K)

Katus 0,14 W/(m ² K)

Aknad / uksed 0,9 / 1,1 W/(m ² K), g=0,5

Suitsuluuk 0,58 W/(m ² K)

Põrandad pinnasel 0,12-0,22 W/(m ² K)

Tõstuksed 1,4 W/(m ² K)

Ventilatsiooni välisõhu vooluhulgale ja energiaarvutustes kasutatavate ruumitemperatuuride seadeväärtustele kehtivad nõuded:

Kasutusotstarve Välisõhu vooluhulk, l/(s*m ²)

Kütmise seadeväärtus, C°

Jahutuse seadeväärtus, C°

Kontoriplokk 2 21 25

Tootmine ja ladu 0,35 15 27

Sami Masinakeskuse esindushoone, ehitusprojekt – eelprojekt Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond AP291-2023

9.10.2024 38/38

9 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE JA PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE

9.1 Vastavus üldplaneeringule ja projekteerimistingimustele

Kambja vallas kehtib hetkel vastavalt 2018. aastal kehtestatud Kambja valla üldplaneering (endise Ülenurme valla territooriumi osas). Projekteeritud äri- ja tootmishoone vastab kehtivale Kambja valla üldplaneeringule ning projekteerimistingimustele nr 2311802/01779.

Koostanud: arhitekt Radu Rander

Kontrollis: arhitekt Ivo Rebane

Tallinn 2023

tee kaitsevöönd 50m

43.51 42.99

0.00= +51.50

Peetri tee 6 eelprojektis projekteeritud tugimüür

P5

P7

P6

P14

P12

J10

J8

R20 (pumpla kuja)

Liugvärava vundament

Reklaampüloon Liugvärava vundament

LP1

LP2

LP3

LP4LP5

LP9

LP6

LP7

LP8

LP10

LP11

6.8

6.58

1

H

A

6

H

A

6

1

7.02

12

10

37

7

2.7

6

2.5

5.5

10.06

9.47

48.25

5.52

61.1 m (hoone pikkus)

47.2 m (hoone laius)

2 Ta

llin n-

Ta rtu

-V õr

u- Lu

ha m

aa te

e T9

2 Ta

llin n-

Ta rtu

-V õr

u- Lu

ha m

aa te

e

De 25

0< 0.0

03

De200>0.004 soojustada

K-6 OL-OLEV Kanalisatsioonikaev

Maapind:51.05 Kaas:51.05 met. Põhi:49.43 Rake:560/500 pl. 1. 49.31 De200PVC 2. 49.53 De200PVC 3. 49.31 De160PVC

LII TU

MI SP

UN KT

(K )

OL -O

LE V

K3

I KLASSI ÕLI-BENSIINIPÜÜDUR ENS 6 LM, KOOS LIIVA-MUDAPÜÜDURIGA (autopesulale)

De160>0.007

Proovivõtukaev

TULETÕRJEVEEMAHUTID 2x60m3 (10 l/sek 3 tunni jooksul). Mahutite luugid - veekindlad. Mahutid ankurdada, soojustada, ja peale kujundada koormustasandusplaat.

De315 i=0,005

De315 L=58,0 i=0,030

De315 L=46,2 i=0,010

De315 L=44,0 i=0,010

SK-3 Ø630 49,65 1) 46,76 2) 47,85 3) 47,56 4) 47,56 2,89

SK-5 Ø630 50,85 1) 48,46 2) 49,15 3) 48,46 4) 48,46 2,39

SK-6 Ø630 52,25 1) 48,77 2) 50,45 3) 49,75 4) 49,66 3,48

1

3 42

V11

V11

K2 1

K1 1

De250<0.004

De200<0.004 soojustada

De 31

5< 0.0

03 K21

De400<0.002

De160<0.01

MAAKRAAN DN50 LIITUMISPUNKT (V) OL-OLEV

PE PN10 DN50 (De63) 1.80 m sügavusel maa-pinnast

Projekteeritud kuivhüdrant

Tuletõtjeveemahutite veetoide PE PN10 DN25 (De32)

eelisoleeritud veetoru soojenduskaabliga

Mahutute tuulutustoru

I KLASSI ÕLI-BENSIINIPÜÜDUR ENS 65 LM, KOOS LIIVA-MUDAPÜÜDURIGA

OLEMASOLEV REOVEEPUMPLA

PROOVIVÕTUKAEV PVK315

Õlipüüduri tuulutustoru

OLEMASOLEVAD ÜHIS- KANALISATSIOONITORUSTIKUD

SADEMEVEE ÜHTLUSTUSMAHUTID 2XDN1000>0.001

51.38 50.00

51.30 48.83

51.35 49.90

51.30 49.82

51.35 49.90

50.80 50.00

51.43 49.43

51.20 48.78

51.00 1) 48.48 2) 48.76

RK

RK

RK

RK

RK

RK

RK

RK

3x250A. Suurendamise võimalusega 3x400A-ni

olemasolev 3x6A Surendada Elektri liitumispunkt

toitekaabel AXPK Plus Suurendada 3x250A-ni

V1 Välisvalgus hoone 14 PJK-st toitekaabel AXCMK 4x25+16 L=~101m Torus D75/750N (roheline)

V1 Välisvalgus hoone 14 PJK-st toitekaabel AXCMK 4x25+16 L=~222m Torus D75/750N (roheline)

torus D75/750N (kollane) AXPK-Plus 4G50 L=~51m

Korduvmaandus 30 oomi

2x22kW/400V/3x80A (ühtse toitena) toide hoone PJK-st Auto laadimise seadmete

torus D75/750N (kollane) AXPK-Plus 4G50 L=~72m

Korduvmaandus 30 oomi

2x22kW/400V/3x80A (ühtse toitena) toide hoone PJK-st Auto laadimise seadmete

Liugvärava toide Kilbiruumist XPK HF D 5G2,5 L=~32m torus D50/750N (kollane)

Liugvärava toide Kilbiruumist XPK HF D 5G2,5 L=~65m torus D50/750N (kollane)

torus D75/750N (kollane) AXPK-Plus 4G50 L=~73m

Korduvmaandus 30 oomi

2x22kW/400V/3x80A (ühtse toitena) toide hoone PJK-st Auto laadimise seadmete

torus D75/750N (kollane) AXPK-Plus 4G50 L=~90m

Korduvmaandus 30 oomi

2x22kW/400V/3x80A (ühtse toitena) toide hoone PJK-st Auto laadimise seadmete

+reservtoru side kaablile

+reservtoru side kaablile

Sidetrassi kaev KKS2

PERSPEKTIIVNE SIDE KANALI LIITUMINE

ÕLI+ bensinipüüdur (Konroller hoone PJK juures) Kilbiruumist 2x(2+1)x0,5 JAMAK L=~90m

torus D50/750N (kollane) 1 kaabel kahe seadme 3-le andurile

0+ 1

10 0m

m

0+1 100mm

0+2 50mm

0+1 50mm

0+1 50mm

0+1 50mm

Hoone peakaitse 3x6A.

2tk 4G240 L=~38m

51.47

51.47

51.47

51.40

51.30

51.00

51.20

51.30

51 .4

0

51.50

51.60

51.70

51.80

51.90

52.00

51.10

50.60

50.70

50.80

50.90

51.10 51.20

51.30 51.40

51.50

51.00

50.90

50.80

50.70

50.60

50 .5

0

50.40

50.30

50.50

50.40

51.60 51.70

51.80 51.90

52.00

52.10

52.20

52.30

52.40

52.50

51.40

51 .4

0

51 .3

0

51.30

52.40

52.50

52.30

52.20

51.50

51 .4

0

52.10

51.40 51.60

51.70

51.80

51.90

52.00

51.30

51.20

51.10

51.00

50.90 äärekivi 10 cm

ää re

ki vi

1 0

cm

äärekivi 10 cm

ää re

ki vi

0 c

m

äärekivi 0 cm

50.60

51.40

52.00

51 .5

0

51 .6

0

51 .4

0

51 .3

0

ää re

ki vi

0 c

m

51.40

51.30

ää re

kiv i 0

c m

51 .3

0

50.80

51.30

äärekivi 0 cm

51.10

51.00 51.20

50.90

52.75

52.70

52.80

52.85

52.90

52.95

52.95

52.90

52.85 RK 52.83

52.90

52.85 52.80

RK 52.79

nõlva põhi 52.62

nõlva põhi 52.80

52.98 52.45

tugimüüri peal 53.00

RK 52.68 tugimüüri peal 53.05

51 .4

0

tugimüüri peal 53.11

nõlva põhi 52.80

nõlva põhi 52.80

nõlva põhi 52.82

tugimüüri peal 54.10

tugimüüri peal 53.20

RK 52.93

RK 52.80

RK 52.88

RK 52.83

proj. imbväljak

53.05

52.34

52.29

53

52.5

53.5

53.0

HOONE 53.0

HOONE 53.1

51 .3

0

51.30

51.30 51.20 51.10

50.80

51.00

51.00

50.90

51 .3

0

51.20 51.10

ARHITEKTUURSE OSA LEPPEMÄRGID

EHITISEALUNE PIND 2360,3m² / 2423,0m²

Projekteeritud sissepääsud hoonesse Projekteeritud juurdepääsud krundile Jäätmekonteinerid (sorteeritud)

Projekteeritud murukate kinnistul Projekteeritud asfaltkatend kinnstul

Projekteeritud ärihoone

Hoonestusala joon Kinnistu piirid

PROJEKTEERITUD HOONE TEHNILISED NÄITAJAD: PROJEKTEERITUD / DP-s MÄÄRATUD

MAAPEALSE OSA ALUNE PIND 2360,3m² MAAPEALSETE KORRUSTE ARV 2 / 2 MAA-ALUSTE KORRUSTE ARV 0 ABSOLUUTNE KÕRGUS +61,5m/+61,5m KÕRGUS (PROJ. KESKMINE) 10,0m / 10,0m

SÜGAVUS 0m SULETUD NETOPIND 2641,2m² SULETUD BR-PIND MAAPEALNE 2782,5m² SULETUD BR-PIND MAA-ALUNE - KÖETAV PIND 2641,2m² MAAPEALSE OSA MAHT 19768m³ MAHT 19768m³ ÜLDKASUTATAV PIND 0m² TEHNOPIND 73,7m² LADUDE JA TEENINDUSE PIND 1608,1m²

TERRASSID JA RÕDUD 0m²

HOONESTUSTIHEDUS 0,42 KRUNDI TÄISEHITUS 35,8% KRUNDI HALJASTUSE % 16,8% / 15%

KRUNDI ANDMED: Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja v., Tartu m/k

Krundi sihtotstarve T50%, Ä50% Kinnistu omanik Sami AS

Katastriüksus 94901:007:1785 Krundi pindala kokku 6597 m²

SÕIDUAUTODE PARKIMISKOHTI KRUNDIL 44

Proj. päikesevarjestus / karniisid

Tehnovõrkude kaitsevöönd

25.85 25.65 Projekteeritud / olemasolev maapinna kõrgus

Maantee kaitsevöönd 50m

Proj. 3D-paneel piirdeaed, kuumtsink, h-2m Projekteeritud liugvärav, kuumtsink, h-2m

Istutatavad lehtpuud, 9tk (n.püramiid haavad)

Proj. autode / rataste parkimiskohtade arv Proj. jalgratasete parkimiskohad (18tk)

BÜROODE JA ESINDUSRUUMIDE PIND 959,4m²

JALGRATASTE PARKIMISKOHTI KRUNDIL 18

PIKKUS 61,1m LAIUS 47,2m

Olemasolevad tehnovõrgud

Olemasolev veetrass Ol-olev olmereovee kanalisatsioon Ol-olev sademevee kanalisatsioon Olemasolev madalpinge kaabel Olemasolev sidetrass

Projekteeritud ärihoone 2-korruse konsoolid

Projekteeritud 1tk 0,4kV maakaabel (jõupaigaldisele) Projekteeritud 1tk 0,4kV maakaabel (valgustusele)

Lipumastid, kõrgus 8m (6tk)

Proj. põõsad ja kõrrelised (n. Siberi kontpuu)

Puuraukude asukohad

- MILLEST KÕRGJALJASTATUD 3%* / 10% * vastavalt projekteerimistingimuste täpsustamisele

detailplaneeringu olemasolul (nr 2311802/01779) on lubatud kõrghaljastuse osakaal krundi haljastuse pindalast 3%, juhul kui teostatakse 7% asendusistutust 20 (2,5-3,m kõrguse) pärnapuuga Tartu-Ülenurme tee nr 22130 olemasoleva allee täiendamiseks.

V1 Thorn Lighting IP 24L70 740 EWR M BS 3550 CL2 M60 ANT 53.0 W 7535 lm 142,2 lm/W Valgusti mast 6 ja (valgusti kõrgs h= 8,0m) +jaland+klemmid +L-konsool

Valgusti mast 6 (valgusti kõrgs h=6,0 m) +jaland+klemmid +L-konsool V2 Thorn Lighting IP 24L70 740 EWR M BS 3550 CL2 M60 ANT 53.0 W 7535 lm 142,2 lm/W

Valgusti mast 6m ja (valgusti kõrgs h=6,0m) +jaland+klemmid +L-konsool V3 Thorn Lighting IP 24L50 740 WR M BS 3550 CL2 M60 ANT 38.0 W 5741 lm 151.1 lm/W

V4 Thorn Lighting IP 24L70 740 EWR M BS 3550 CL2 M60 ANT 53.0 W 7535 lm 142,2 lm/W Valgusti mast 8m (valgusti kõrgs h=8,0m) +jaland+klemmid +L-konsool

Projekteeritud sidekanalisatsioon 100mm

P44/J18

Projekteeritud korduvmaandus Valgusti mast 6m/8m +jaland+klemmid + L-konsool

52.40

52.30 Projekteeritud samakõrgusjoon kinnistul Olemasolev samakõrgusjoon naaberkinnistul

Projekteeritud sademeveekaev Projekteeritud äärekivi 10cm Projekteeritud äärekivi, uputatud

LP1

V11

K11

K21

K21

Tingmärgid VVK (KordamedProjekt OÜ, töö nr. AP291) Projekteeritud veetoru (kinnistu veevärgi toru) Projekteeritud olmereovee kanalisatsioon (kinnistu kanalisatsioonitoru) Projekteeritud sademevee kanalisatsioon (kinnistu kanalisatsioonitoru, puhastamist vajav vesi suure parkla restkaevudest) Projekteeritud sademevee kanalisatsioon (kinnistu kanalisatsioonitoru, tinglikult puhas vesi katuselt ja viie parkimiskohaga platsi restkaevudest)

K3

V2

Projekteeritud tehnoloogiline (autopesulast) kanalisatsioon (kinnistu kanalisatsioonitoru) Projekteeritud tuletõrjeveetoru (kinnistu tuletõrje veevärgi toru) Projekteeritud kuivhüdrant

Tingmärgid ELNV (Harri Meieri Elektri Projektid, Töö nr AP291)

Tingmärgid VKV (Altren Projekt OÜ, töö nr. 24009) Projekteeritud sademeveekanalisatsioonitorustik

52.40 Naaberkinnistu proj. samakõrgusjooned Naaberkinnistu proj. tugimüür

PROJEKT

Vastutav arhitekt

Ivo Rebane

Guru Projekt OÜ

[email protected]

Töö nr:

Projekti nimetus:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

Joonise nr:

Staadium:

Mõõtkava: Arhitekt

Arhitekt 1 : 500

AP-291-2023

Asendiplaan

Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond

EP

AS-4-03

Radu Rander

2024.10.09

Sami Masinakeskuse esindushoone

.

PARKIMISKOHTADE ARVUTUS EVS 843:2016 (väikeelamute ala, linna ääreala) Pos nr Otstarve Norm. arvutus Normatiivne parkimiskohtade arv Proj. parkimiskohtade arv

Peetri tee 8 büroopinnad 959,4 m² / 40 23,9 42

lao/hoolduspinnad 1608,1 m² / 90 17,8

Kokku: 41,7 44

JALGRATASTEPARKIMISKOHTADE ARVUTUS EVS 843:2016 (väikeelamute ala, linna ääreala) Pos nr Otstarve Norm. arvutus Normatiivne parkimiskohtade arv Proj. parkimiskohtade arv

Peetri tee 8 büroopinnad 959,4 m² / 100 9,6 18

lao/tootmispinnad 1608,1 m² / 200 8,0

Kokku: 17,6 18

Nimi reg nr

aadress meiliaadress

Tellija: Sami AS 10078210 Harju maakond, Saue vald, Tule tn 20 Timo Riismaa +372 5186503, [email protected]

Lai tn 2-14 Tallinn 10133 tel 644 4414

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

2/32

SISUKORD

1 ÜLDOSA................................................................................................................................... 4 1.1 PROJEKTI NIMETUS ..................................................................................................................... 4 1.2 EHITISE ASUKOHT ....................................................................................................................... 4 1.3 EHITISE LÜHIKIRJELDUS ............................................................................................................... 5 1.4 TELLIJA ...................................................................................................................................... 5 1.5 EHITUSPROJEKTI KOOSTAJA ........................................................................................................ 5

1.5.1 Vastutavad isikud ................................................................................................................. 5 1.5.2 Projekteerimise projektijuht .................................................................................................. 5 1.5.3 Projekteerijad ....................................................................................................................... 5

1.6 LÄHTEANDMED............................................................................................................................ 5 1.6.1 Ehitusuuringud ..................................................................................................................... 5

1.7 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI OSA PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID ................ 6 1.8 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID ......................................................................................................... 6

1.8.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus ............................................................................ 6 1.8.2 Rajatiste ja ehitiste eeldatav kasutusiga .............................................................................. 7 2 PROJEKTLAHENDUS ............................................................................................................. 7

2.1 PROJEKTEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOON ........................................................................... 7 3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR ........................................................................................ 9

3.1 ÜLDNÕUDED ............................................................................................................................... 9 3.2 SADEMEVEEKANALISATSIOONITORUSTIK....................................................................................... 9 3.3 KAEVUD ..................................................................................................................................... 9 3.4 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED ......................................................................... 11 3.5 TORUSTIKE TÄHISTAMINE, MÄRKELINT ........................................................................................ 11

4 EHITUSTÖÖD ........................................................................................................................ 11 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID ................................................................................................ 11 4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ................................................................. 11

4.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ............................................... 12 4.2.2 Ehitustööde korraldamine .................................................................................................. 12 4.2.3 Olemas olevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused ............................... 12 4.2.4 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid ....................................................................... 12 4.2.5 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ........................................................................ 13

4.2.5.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik ........................................................................ 14 4.2.5.2 Liikluse taasavamine ............................................................................................................... 14

4.2.6 Liinirajatiste kaitse .............................................................................................................. 14 4.2.7 Olemasolevad kommunikatsioonid ja rajatised .................................................................. 15 4.2.8 Olemasolevate hoonete ja rajatiste kaitsmine ................................................................... 16

4.3 KAEVETÖÖD JA TORUSTIKE PAIGALDAMINE ................................................................................. 16 4.3.1 Katete eemaldamine .......................................................................................................... 16

4.3.1.1 Kruuskatte eemaldamine ........................................................................................................ 16 4.3.1.2 Kasvupinnase eemaldamine ................................................................................................... 16

4.3.2 Ettevalmistustööd ............................................................................................................... 16 4.3.3 Kaevetööd .......................................................................................................................... 17 4.3.4 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas ............................................................................... 18 4.3.5 Ehituskaeviku toestamine .................................................................................................. 18 4.3.6 Veetõrje ehituskaevikust .................................................................................................... 19 4.3.7 Toru aluse, tasanduskihi rajamine ..................................................................................... 19 4.3.8 Ehituskaeviku tagasitäide ................................................................................................... 20 4.3.9 Algtäide .............................................................................................................................. 20 4.3.10 Lõpptäide ....................................................................................................................... 20 4.3.11 Tagasitäite tihendamine ................................................................................................. 20 4.3.12 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded .................................................................. 20 4.3.13 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega ........................................................... 21 4.3.14 Mahajäetavad torustikud ja kaevud ............................................................................... 21

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

3/32

5 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ........................................................................ 22 5.1 ÜLDIST ..................................................................................................................................... 22 5.2 ISEVOOLSETE KANALISATSIOONITORUSTIKE LÄBIPESU ................................................................. 22 5.3 ÜLEVAATUSED .......................................................................................................................... 23

5.3.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus ................................................................................... 23 5.3.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse .............................................................................. 24 5.3.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ............................................................................ 24

5.4 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE ............................................................................................... 24 6 TEEDEEHITUSLIK OSA ........................................................................................................ 25

6.1 NORMID JA STANDARDID ............................................................................................................ 25 6.2 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST ................................................................................................... 27 6.3 TEEKATETE AJUTINE TAASTAMINE .............................................................................................. 28 6.4 ÜLDISED NÕUDED KATETE RAJAMISELE JA TAASTAMISELE ............................................................ 28

6.4.1 Asfaltkatte lõplik taastamine ............................................................................................... 28 6.4.2 Nõuded materjalidele ......................................................................................................... 29

6.4.2.1 Asfaltsegud ............................................................................................................................. 29 6.4.2.2 Killustikalused ......................................................................................................................... 30 6.4.2.3 Äärekivid ja sillutiskivid ............................................................................................................ 30

6.4.3 Killustikkatte rajamine ja taastamine .................................................................................. 30 6.4.4 Haljastuse taastamine ........................................................................................................ 31 7 KESKKONNAKAITSE ........................................................................................................... 31

7.1 KORISTAMINE ........................................................................................................................... 31 7.2 JÄÄTMEKÄITLUS ........................................................................................................................ 32

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

4/32

TÖÖKIRJELDUS

1 ÜLDOSA

1.1 PROJEKTI NIMETUS

Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik.

1.2 EHITISE ASUKOHT

Asukoha skeem

Objekti asukoht

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

5/32

1.3 EHITISE LÜHIKIRJELDUS

Käesolevas projekti osas käsitletakse sademevee kanalisatsiooni välisvõrku.

Käesolevas projektis on projekteeritud 489 m sademeveetorustikku.

1.4 TELLIJA

Ülenurme Investeeringud OÜ

Teguri tn 37, Tartu Tartumaa 50107,

Tel. +372 5032888

[email protected]

1.5 EHITUSPROJEKTI KOOSTAJA

Altren Projekt OÜ

Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113

Tel. 53402723

[email protected]

MTR EEP002873

1.5.1 Vastutavad isikud

Vahur Laas – volitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8.

Kutsetunnistus nr 176960.

1.5.2 Projekteerimise projektijuht

Vahur Laas – projektijuht

[email protected]

+372 53402723

1.5.3 Projekteerijad

Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa projekteerija:

• Sven Zujev – projekteerija, [email protected]

1.6 LÄHTEANDMED

1.6.1 Ehitusuuringud

• Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Geodeesia OÜ, 2022 a. Töö nr GE-3122. Kõrgused EH2000 süsteemis. Koordinaadid L-Est '97 süsteemis.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

6/32

1.7 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI OSA PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID

Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:

• EVS 921:2022 – Veevarustuse välisvõrk

• EVS 835:2022 - Hoone Veevärk

• EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk

• EVS 846:2021 – Hoone kanalisatsioon

• EVS 843:2016 – Linnatänavad

• EVS 932:2017 - Ehitusprojekt

• EVS 812-6:2012- Ehitise tuleohutus

• „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord“, määrus nr 10. 01.03.2021.

• RIL 77-2013 - Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.

• Jäätmeseadus/ Riigi Teataja

1.8 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID

Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud.

1.8.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus

• Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale, arvestades maapinnast.

• Projekteeritud torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 400 mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust. Projekteeritud torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm.

• Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,8 m toru peale.

• Olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,2 m toru peale.

• Olemasolevate teadmata kõrgustega side- ja elekterikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m kaablite peale.

Juhul kui olemasolevad teadamata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

7/32

korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist ning sellest tulenevalt projekteerimistööde ja ehitustööde kulud finantseerib ehitustööde Töövõtja.

Projekteeritud torude külgnemisel või ristumisel teiste tehnovõrkude valdajate trassidega on lähtutud Eesti standardist (EVS 843:2016 – Linnatänavad).

1.8.2 Rajatiste ja ehitiste eeldatav kasutusiga

Tööprojekti koostamisel on lähtutud alltoodud nõuetest ehitiste ja rajatiste kasutuseale:

• võrgustikud, torustikud - 50 aastat

• reservuaarid ja mahutid - 50 aastat

• masinad ja seadmed - 15 aastat

2 PROJEKTLAHENDUS

Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike materjalide ja toimingutega projektis kajastatud lahenduste väljaehitamiseks ka siis, kui need ei ole otseselt esitatud käesoleva projekti joonistel ja selgitustes. Töövõtja peab täitma kõik kooskõlastustes toodud tingimused/märkused.

Projekti alas tuleb arvestada kõikide olemasolevate teiste rajatistega (kaablid, drenaaž, vesi, truubid). Enne ehitustööde algust Ehitajal tuleb täpsustada puuduliku infoga rajatiste andmeid ning vajadusel projekteerija korrigeerib projekti.

2.1 PROJEKTEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOON

Sademeveetorustik

Ehitustööde käigus tuleb rajada De160-315 PP SN8 sademeveetorustik Peetri teele koos kinnistute sademeveeühendustorustikega. Proj. sademeveetorustikust on jäetud perspektiivsed ühendused „Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala“ projekti sademevee restkaevude jaoks Peetri teel. Sademeveetorustiku eesvooluks saab maaparandussüsteemi kraav Kuldi I Taga- Vapra kinnistul. Kraavi tuleb rajada kivikindlustus (vt joonis VKV-6-05). „Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala“ projekti realiseerumisel tuleb antud projektis proj. sadeveetorustik ühendada „Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala“ projektis proj. DN1000 sadeveetruubiga. Antud projektiga on koostatud valgala arvutus. Töös on võetud aluseks põllumajandusametist saadud andmed ja maa-ameti kaardirakendusest saadud infot valgalade kohta.

Peetri tee truubi valgala on ca 0,45 km2. Arvutuste järgi kevadine maksimaalne äravooluhulk on ca 200 l/s. Tartu -Võru mnt aluse truubi valgala on ca 0,738 km2. Arvutuste järgi kevadine maksimaalne äravooluhulk on ca 328 l/s. Vana Võru mnt truupidele lisandub veel juurde valgala suurusega ca 0,268 km2. Arvutuste järgi kevadine maksimaalne äravooluhulk on vana Võru mnt truubi juures ca 415 l/s. Arvestades juurde kõvakattega alalt lumesulmasivee kogust siis kevadine maksimaalne vooluhulk on ca 700 l/s.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

8/32

Kui võtta arvesse suvine valingvihm, siis kevadine maskimaalne vooluhulk ei ühti kunagi suvise valingvihmaga. Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala projektiga on saadud antud lõigule kõvakattega alalt tuleva sademevee koguseks 670 l/s. Kui arvestame siis juurde vegetatsiooniperioodi maksimaalse äravoolu ca 177 l/s ja Peetri teelt tuleva 65 l/s, siis kokku saame ca 912 l/s.

Peetri tee alla varem projekteeritud DN1000 truup, Tartu-Võru mnt alla on projekteeritud DN1500 truup, Vahtra tee all on olemasoleva DN1000 truup ja samuti ka kuni Porijõeni on olemasolevad truubid DN1000 läbimõõduga. DN 1000 truubi läbilaskevõime on 75% täituvuse juures ca 1000 l/s.

Võttes aluseks kogu arvutust, siis varem projekteeritud truubi läbimõõdud ja olemasolevad truubid sobivad.

Peetri tee 2, 4, 6, 8 ning 10 kinnistutele tuleb proj. sademeveetorustikust rajada PP SN8 De160 sademevee ühendustorud. Kinnistutelt tuleb sademevee vooluhulka piirata 10 l/s, De110 sadeveetoruga.

Proj. sademeveekaevudest on proj. perspektiivsed sademeveeühendused „Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala“ projektis proj. restkaevude jaoks.

Käesoleva projektiga rajatav sademeveetorustik tuleb pärast kasutusloa väljastamist üle anda Kambja Vallavalitsusele.

Arvuste aluseks on standardid:

• EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon;

• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk.

Sademeveetorustik on projekteeritud PE/PP SN8 De160-250 mm, PP SN8 De315-450 mm torudest.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

9/32

3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR

3.1 ÜLDNÕUDED Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal esitada Tellija poolt määratud ehitusjärelvalve insenerile (edaspidi Insener) kasutatavate materjalide tehnilised näitajad, nõutud standarditele vastavust tõendav dokumentatsioon ning nimekiri nende materjalide tootjatest ning tarnijatest. Inseneril on õigus nõuda täiendavat informatsiooni (katsete tulemused, paigaldusjuhised jne). Materjalide kasutamiseks tuleb saada Inseneri kirjalik nõusolek.

Materjalide transport, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja.

Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt markeeritud.

Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Inseneri nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. Varem kasutusel olnud materjale ei ole lubatud kasutada.

3.2 SADEMEVEEKANALISATSIOONITORUSTIK Projekteeritava isevoolse reoveekanalisatsioonitoru materjaliks on PE/PP klassiga SN8. Sademeveetorud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS- EN 13476-2 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Vajadusel kui torustik asub maapinnale liiga lähedal ning ei talu liikluskoormust tuleb PP materjal asendada sobiliku materjaliga näiteks betoon või teras.

Sademeveetorustiku ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612.

3.3 KAEVUD Sademeveetorustike ehitamisel võib kasutama tööstuslikult valmistatud voolurenniga moodulkaeve (valatud vormiga, nn lego) ja betoonist kaeve. Äärmisel juhul kui ei ole võimalik ja otstarbekas moodulkaevu kasutada, võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopseid plastkaevusid (PE- polüetüleen).

Sadeveekanalisatsioonikaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598- 2:2016.

Kõik paigaldatavad kaevud ja nendega tehtud ühendused peavad olema veetihedad. Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus ning veetihendus kogu kaevu kasutusaja vältel.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

10/32

Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms).

Sadeveekanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale. Keelatud on kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga kaevusid.

Käsitöökaevu põhi peab olema horisontaalne ja sile.

Käsitöökaevu põhjaplaadi minimaalne paksus:

• De560 - põhi minimaalselt 15 mm;

• De800 - põhi minimaalselt 15 mm. Keevitatud kaevu tõustoru külge seest ja väljast;

• De1000 - põhi minimaalselt 20 mm. Keevitatud kaevu tõustoru külge seest ja väljast;

• Suurematel kui De1000 põhi minimaalselt 20mm, lisaks peab tooja kontrollima plaadi tugevust arutuslikult.

• sügavusega üle 4,0 m – minimaalset 20,0mm. Lisaks peab tootja kontrollima plaadi tugevust arutuslikult. Diameetriga üle 800mm peab põhi olema keevitatud tõustoru külge sees ja väljast;

Betoonist kaevude rajamisel võib kasutada ainult tootjatehases valmistatud voolurenni ja torustike ühendusmuhvidega kaevupõhjasid. Kõik betoonrõngaste ühenduskohtades peavad olema faasitud ja/või valtsääred. Ühendused tihendatakse faasis asetsevate tihendiga (kummitihenditega). Ehitusvahtude kasutamine on keelatud. Rõngaste valmistamiseks kasutatav betoon peab sisaldama veetihedust tagavat lisandit ning vastama tugevusklassile C30/37 või olema samaväärne.

Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud sügavusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2 ja sügavusega 2,5-6,0 m kaevud rõngasjäikusega vähemalt SN4. Sügavamate kaevude korral tuleb tootjal tugevusarvutus esitada.

Kaevude teleskoopide rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2 (rõngasjäikus peab olema kantud teleskoobile).

Kaevude luugid peavad vastama standardile EVS-EN 124. Liiklusalale paigaldatavad kaevud tuleb varustada raske liikluse jaoks ette nähtud “ujuva” luugiga kandevõimega 40t.

Liitumiskaevudele paigaldada torustik kuni kinnistu piirini ja torustiku ots sulgeda korgiga.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

11/32

3.4 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED Poltliited peavad olema kuumtsingitud terasest või roostevabast terasest A4 (AISI 316). Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Poltliited peavad mõlemas otsas olema varustatud seibiga.

Kanalisatsioonitorustike NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611.

Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid.

Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele.

3.5 TORUSTIKE TÄHISTAMINE, MÄRKELINT

Sademeveetorustikule tuleb paigaldada märkelint ca 300…400 mm toru laest.

Lindi värvus ja tekst peab olema järgmine:

• veetorustikul sinine, kirjaga VESI;

• survekanalisatsioonil pruun, kirjaga SURVEKANALISATSIOON;

• reoveekanalisatsioonitorustikul pruun, kirjaga KANALISATSIOON;

• sademeveetorustikul roheline, kirjaga SADEMEVESI.

4 EHITUSTÖÖD

4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID

Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel.

4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS

Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

12/32

4.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest

Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes omavalitsustes. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette.

4.2.2 Ehitustööde korraldamine

Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms.

Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms).

Ehitustööde käigus tuleb likvideeritavate puude raie teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse korrale. Kui ehitustöid teostatakse puule lähemal, kui 2 m, siis tuleb kohale kutsuda kohaliku omavalitsuse haljastusspetsialist ja järgida tema poolt ette antud juhiseid.

4.2.3 Olemas olevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused

Olemas olevaid torustikke haldab AS Tartu Veevärk. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku.

Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada Tellijale vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult Tellija või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse katkestamise algust.

4.2.4 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid

Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest.

Materjalide ladustamisel kolmandatele isikutele kuuuluvatele kinnistutele peab Töövõtjal olema kinnistuomaniku kirjalik nõusolek, mis tuleb nõudmisel esitada Tellijale või Insenerile.

Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult. Väljakaevatud materjal ja ehituspraht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada; materjale ei tohi tuua ehitusplatsile enne, kui neid tarvis läheb.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

13/32

Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi.

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Inseneri ja asjassepuutuvat maaomanikku või teevaldajat rahuldaval moel.

Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed ja muud alad hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada.

Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustike ehitustööde Ehitusplatsil või selle vahetus läheduses tolmavaid puistematerjale (kuiv liiv või kruus) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära ühe tööpäeva jooksul.

4.2.5 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine

Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud.

Tööpiirkinna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusele nr 43 ” Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”.

Kõigi avatud kaevikute korral tuleb rakendada ohutusabinõusid kaitsetõkete, ohutus siltide, ohutusmärkide (koonuste), vilkuvate oranžide tulede, öiste tulede, jms paigaldamise näol – vältimaks õnnetusi inimestega ja vara kahjustamist. Kõik hoiatavad sildid on eestikeelsed ning vastavad esitatavatele nõuetele. Ennetav informatsioon tänavate sulgemise kohta esitatakse ajutiste siltide, ohutusmärkide (koonuste) ja vilkuvate oranžide tulede rakendamise kujul.

Töövõtja kooskõlastab omavalitsusega tänava sulgemise mitte vähem kui 15 päeva enne tänava planeeritavat sulgemist ning esitab Insenerile põhjaliku informatsiooni tähistuste ja ohutusmärkide (koonuste) kasutamise ja muude liiklemist reguleerivate meetmete rakendamise kohta. Enne omavalitsuse poolt antud kooskõlastust ei tohi ühtegi tänavat sulgeda. Inseneri poolt Töövõtjale juurdepääsuloa väljastamise üheks eeltingimuseks on omavalitsuse-poolse sulgemisloa ja kaeveloa olemasolu.

Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega.

Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

14/32

Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne).

4.2.5.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik

Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ning kirjalikult teatama Insenerile ja tee omanikele selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, vastutab liikluskorralduse ja - ohutuse eest Töövõtja Esindaja.

Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:

• kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;

• puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;

• esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti.

4.2.5.2 Liikluse taasavamine

Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused.

Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni.

4.2.6 Liinirajatiste kaitse

Liinirajatiste kaitset reguleerivad järgmised õigusaktid:

• Elektroonilise side seadus;

• Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded;

• Ehitusseadustik.

Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös võrguvaldajate esindajatega (Telia AS; Elektrilevi OÜ; jne.) olemasolevate liinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, elektrikaablid, õhuliinid, sidekapid ja elektrikapid) asukohad täpsustada ja tähistada. Ehitajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdaja poolt esitatavad nõuded (näiteks toestamine, kaitsmine jms) rajatise vahetus läheduses töötamisel.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatud sidevõrgu järelevalvega.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

15/32

Elektriliini kaitsevööndis tegutsemiseks on alati vaja liini omaniku luba. Õhuliini või alajaama kaitsevööndis või nende läheduses tuleb lisaks kaabli näitamisele tegevus kooskõlastada ning taotleda kaevetöödeks luba! Täpsem info liinivõrgu kodulehelt.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis näha ette kõik vajalikud meetmed ja tööd siderajatise kaitsmiseks, tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused.

Liinirajatiste kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist.

4.2.7 Olemasolevad kommunikatsioonid ja rajatised

Geodeesial mitte kajastatud rajatiste puhul peab Töövõtja teavitama Tellijat leitud kajastamata rajatistest ning ehitustöödega ei või jätkata enne kui ei ole välja selgitatud, kellele olemasolevad rajatised kuuluvad, kes on nende omanik. Töövõtja ei tohi demonteerida olemasolevaid süsteeme, rajatisi ja seadmeid enne kui on korraldatud ajutised ühendused või uued süsteemid on võimalik töösse rakendada, et tagada vajalikud teenused tarbijatele, vesi, kanalisatsioon, sadevesi, gaas, elekter, telefon, teed, tänavad, kõnniteed jms. Lubatud on lühiajalised katkestused vastavalt kohalikele ja ametkondlikele eeskirjadele ja määrustele.

Töövõtja peab enne kaevetööde teostamist saama kõik vajalikud load vastavatelt ametkondadelt, kelle rajatised asuvad kaevetööde piirkonnas. Enne tööde alustamist peab Töövõtja olema absoluutselt kindel, et ta ei kahjusta ühtegi olemasolevat rajatist. Töövõtja peab korraldama kõik rajatiste omanike poolt ettekirjutatud vajalikud tegevused, et piisavalt kaitsta olemasolevaid rajatisi – telefoni- ja elektrikaableid, gaasi-, vee-, kanalisatsiooni-, sademevee ja kaugküttetorustikke ning muid rajatisi. Nimetatud rajatiste rikkumise korral peab Töövõtja heastama ja taastama olemasoleva olukorra ja katma kõik sellega seotud kulutused ja ametkondade nõuded.

Kui Töövõtja juhtub tööde käigus kahjustama olemasolevaid rajatisi olenemata sellest kas vastavad kohad olid märgitud või mitte peab ta viivitamatult teavitama juhtunust rajatiste omanikke ja Tellijat. Töövõtja peab võimalikud kahjustused omal kulul korrastama.

Kui tööde käigus on vajalik ajutiselt teha avad aedadesse, seintesse või vallidesse tuleb need viivitamatult peale vajaduse lõppemist taastada esialgne olukord nii nagu Tellija seda nõuab. Ehitaja peab teostama kontrollkaevamisi ja kasutama vastavat metoodikat olemasolevate rajatiste leidmiseks, et vähendada nende rikkumisega seotud riske ja katma kõik sellega seonduvad kulutused.

Sellised takistused nagu liiklusmärgid, piirded ja teised valmistatud (rajatud) objektid võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus (funktsioon) säilib ka ümbermuudetud asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid tuleb pärast tööde lõppu esialgsele kohale tagasi paigaldada.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

16/32

Tööd elektri- ja telekommunikatsioonirajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult kaabli valdajaga või tema poolt volitatud ettevõttega. Tuleb järgida kõiki kaabli valdaja või volitatud isiku poolt seatud tingimusi.

Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi ja kasutades meetodeid, mis väldivad kaabli purunemist. See nõue kehtib ka tööde teostamisel talvel, külmunud pinnase korral.

Torustike ristumisel elektri- või telekommunikatsioonikaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikaitsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga, mis ulatub kummalegi poole kaevikut äärmise vee- või kanalisatsioonitorustiku välispinnast minimaalselt 1 m ulatuses.

4.2.8 Olemasolevate hoonete ja rajatiste kaitsmine

Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste vundamentide kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Hoonete ja rajatiste seisundi fikseerimiseks tuleb enne ehitustööde algust hooned ja rajatised pildistada.

Ohu vähendamiseks tuleb kaevikute rajamisel kasutada minimaalselt vibratsiooni tekitavaid seadmeid (s.h. tuleb vältida külmunud pinnase purustamist hüdrovasaratega hoone vahetus läheduses); torustik tuleb paigaldada võimalikult lühikeste lõikudena ja kaevikuid võimalikult lühikest aega avatuna hoides. Kaevikud tuleb vajadusel toestada. Ilma hoone omaniku kirjaliku nõusolekuta pole lubatud hoonetega paralleelselt kulgevate torustike projekteerimine ja paigaldamine hoonele lähemale kui torustiku paigaldussügavus + 2 m.

4.3 KAEVETÖÖD JA TORUSTIKE PAIGALDAMINE

4.3.1 Katete eemaldamine

4.3.1.1 Kruuskatte eemaldamine

Kruuskattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale.

4.3.1.2 Kasvupinnase eemaldamine

Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel.

4.3.2 Ettevalmistustööd

Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras ning Inseneri nõusolekut.

Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

17/32

Töövõtja peab enne ehitustööde alustamist fikseerima olemasoleva olukorra ehituseelsete fotode abil. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide fotografeerimisele – teekatted ja äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, kraavid ja truubid, piirdeaiad, väravad ja hekid, torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välistrepid ja – pandused, liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus. Fotod tuleb failinime kaudu arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada eraldi kataloogidesse tänavate ja nende lõikude kaupa. Fotod esitatakse Insenerile kahes eksemplaris digitaalselt Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal. Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Juhul, kui mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist ning vajadusel (olemasoleva olukorra muutumisel pärast fotode tegemist) teha lisaks täpsustavaid fotosid vahetult enne tööde alustamist. Lisaks fotode tegemisele tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud) suhtes üles mõõta teekatte serva asukoht nendel tänavatel, kus kaevetööde tulemusena likvideeritakse olemasolev teekatte serv. Mõõdud fikseeritakse skeemil, mille kaks eksemplari antakse üle Insenerile.

Fotode ja mõõtmiste tegemisel osaleb ning annab täpsemaid juhiseid Insener.

4.3.3 Kaevetööd

Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik tööde teostamiseks. Insener kooskõlastab tööde teostamiseks vajalikud seadmed ja meetodid. Kaevetööd on lubatud kohalikult omavalitsuselt saadud kaevloa alusel.

Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõutekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks EVS 1997-1:2003 kriteeriumid. Kõik võimalikud kulud, mis on seotud tingimuste hindamisega ehitusplatsil on arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse.

Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde ( α ) määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 1,2 m ja kaevik on vähemalt 0,8 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m ja kaevik on vähemalt 0,8 m laiem toru läbimõõdust.

Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud.

Kui kaevikute kaevamiseks on vajalik eemaldada asfalt- või muud tüüpi kõvakattega teede, tänavate ja kõnniteede kate, siis kõigepealt lõikab Töövõtja antud katte läbi kogu paksuse ulatuses sirge ja korraliku kihina, seejärel eemaldab katte ning paigaldab selle Inseneriga kooskõlastatud kohta. Lõige peab olema tehtud vähemalt 30 cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast, nii et külgnev teekate või pinnas jääks puutumata ja muud tööd häirimata. Äralõigatud pinnase serv peab jääma terav, ühtlane, vertikaalne ja sirge.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

18/32

Ehituskaevikute tüüpristlõiked on näidatud joonisel VKV-6-01.

Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus.

Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise.

Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb teha käsitsi.

Kui torustik rajatakse kinnisel meetodil, siis torustiku ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega tuleb vajadusel ristumiskohad lahti kaevata, et vältida olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist (vajaduse otsustab Töövõtja sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast). Juhul kui olemasolev kommunikatsioon saab kahjustatud, siis taastab Töövõtja selle endise olukorra võimalikut kiiresti ja oma kuludega.

Kaevetööde käigus tuleb arvestada kultuuriväärtuste leidude ilmsikstuleku võimalusega väljaspool mälestisi või nende kaitsevööndit. Kultuuriväärtuste leidude ilmnemisel on leidja kohustatud neist teatama Muinsuskaitseametile ning säilitama leiukoha muutumatul kujul.

4.3.4 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas

Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohas.

Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas, mis sobib tagasitäiteks, tuleb ladustada kohapeal. Pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida (vahetult enne töödega alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele Inseneriga.

Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise.

Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord.

4.3.5 Ehituskaeviku toestamine

Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest.

Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud.

Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS- EN 1997-1:2005+A1:2013+NA;2014 juhistest.

Toestatud ehituskaevikute tüüpristlõige on näidatud joonisel VKV-6-01.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

19/32

4.3.6 Veetõrje ehituskaevikust

Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul.

Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist.

Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse torustikku ei ole lubatud. Ehituskaevikus oleva vee pumpamine tuleb kooskõlastada torustiku valdajaga ja Inseneriga. Avasängi juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud kannab tööde teostaja.

Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju.

4.3.7 Toru aluse, tasanduskihi rajamine

Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77.

Tasanduskiht tehakse ehituskaeviku põhja. Tasanduskiht peab olema vähemalt 0,4 m laiem kui toru läbimõõt. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele.

Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest tehakse toru alus, tasanduskiht ehituskaeviku põhja liivast, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm või filterkangasse paigaldatud peenefraktsioonilisest killustikust, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm:

Toru aluse, tasanduskihi materjal

Toru aluse materjali valikul tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77.

Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust.

Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav.

Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

20/32

4.3.8 Ehituskaeviku tagasitäide

Ehituskaeviku tagasitäitmisel ja materjali valikul tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77.

4.3.9 Algtäide

Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäidet ei tohi torule ja kaevule valada nii, et see toru või kaevu paigast nihutaks. Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole toru kõrguseni. Täide tihendatakse ja surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise ja tihendamise ajal toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustada. Ehituskaeviku algtäide tehakse võimalikult võrdsete kihtidena toru mõlemal poolel ja ka toru pikisuunas. Eriti hoolikalt tuleb tihendada toru alumist poolt toetav kiht. Torustiku nihkumise ja kerkimise vältimiseks tihendamise ajal tuleb see ballastida. Toru peal olevat täitekihti võib tihendada mehhanismidega alles siis, kui kihi paksus on vähemalt 300 mm.

Algtäite materjal on sama, mis toru aluse, tasanduskihi materjal (vt p Toru aluse, tasanduskihi rajamine).

4.3.10 Lõpptäide

Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (kattega sõidu- ja jalakäijate teede all) tagasi täita liivaga, väljaspool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust väljakaevatud pinnas on hästi tihendatav ja sobib kasutamiseks liikluspiirkonnas lõpptäitena, kasutatakse seda, muudel juhtudel tuleb kasutada juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Tihendamine tuleb sooritada kihtide kaupa. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke.

Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord.

4.3.11 Tagasitäite tihendamine

Ehituskaeviku täitmine ja tihendamine toimub ettevaatlikult ja kihtidena. Toru ümbrus tuleb tihendada käsitsi. Toruümbruse tagasitäidet võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva tagasitäitekihi paksus on vähemalt 300 mm. Tihendatava kihi paksus sõltub tihendamisel kasutatavast mehhanismist.

Liikluspiirkonnas (teede ja platside all) tuleb tagasitäide tihendada 98 % maksimumtiheduseni (Proctorini), väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) 95% maksimumtiheduseni (Proctorini).

4.3.12 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded

Torude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

21/32

Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse.

Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende kõrvalekaldeid:

• Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm;

• Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm;

• Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele);

• Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰ kalde puhul 1,5‰. Nõutav kalle peab olema tagatud kogu lõigu pikkuses (lubatavad on üksikud lühikesed läbivajumisega lõigud täitega kuni 10% toru sisediameetrist);

• Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla sügavamal väljuva toru põhjast.

• Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle vertikaalist on 10 mm kaevu kõrguse 1 m kohta.

Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel:

- teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud

- tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus

- kaevu suubuva isevoolse toru põhi ei jää madalamaks kaevust väljuva toru põhjast.

- torustik jääb kogu pikkuses isevoolselt tühjenevaks.

4.3.13 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega

Plasttorude ühendamine olemasoleva raudbetoonkaevuga toimub kasutades läbiviiguhülsse. Hülsid betoneeritakse kaevu seina sisse. Olemasolevad põhjakanalid lammutatakse ja vajadusel valatakse uued. Uue kanali vajalikkuse üle otsustab Insener. Betoon, mida kasutatakse ühenduste ja kanalite tegemiseks peab vastama vähemalt klassile C12/15.

Olemasolevate reoveetorustike ühendamisel uute plastorudega tuleb kasutada kuumkahanevaid liitmike.

Töövõtja peab arvestama kuludega, mis võivad tekkida uue toru ühendamisel olemasoleva teadmata parameetritega toruga.

4.3.14 Mahajäetavad torustikud ja kaevud

Kõik olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning -kaevud, mis uute torustike rajamisel ja/või rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad tuleb likvideerida sh need kaevud, mis asuvad väljaspool kaevetööde piirkonda.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

22/32

Uue torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata (kui kasutatakse lahtist meetodit). Uuest torustikust sügavamal ja/või plaaniliselt teises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb täita liiklusalal kergbetooniga. Haljasalal tuleb torustiku otsad betoneerida.

Likvideeritavatel (kasutusest väljajäävatel) kaevudel tuleb eemaldada ülemised rõngad (rakked) koos nende peale jäävate kaevukonstruktsioonidega (katteplaat, kaevuluuk jms). Likvideeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.5 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja tihendatakse vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Likvideeritavates kaevudes olevad torude otsad betoneeritakse kinni, et vältida pinnase sattumist torusse. Kaev tuleb täita ja tihendada sobiva täitematerjaliga ja pinnakate taastada ümbritsevaga samaväärselt.

Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur, vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida kaevude likvideerimisel sarnaset eelnevale.

Likvideeritavate kaevude luugid, luugiraamid ning hüdrandid kuuluvad Tellijale.

5 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD

5.1 ÜLDIST

Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta.

Kõik kulud, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest tuleb Töövõtjal arvestada pakkumuse hinna sisse (survetorustiku katsetamine, läbipesu, desinfitseerimine, proovivõtmine, analüüsid, kaameravaatlus jms).

5.2 ISEVOOLSETE KANALISATSIOONITORUSTIKE LÄBIPESU

Peale ehituskaeviku lõplikku tagasitäitmist, kuid mitte varem kui 10 päeva on möödunud lõpliku tagasitäite tegemisest, tuleb Töövõtjal kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku lõigud läbi pesta veega, kasutades selleks spetsiaalset survepesurit, et eemaldada torustikku ehituse käigus sattunud liiv, kivid, mustus, jms.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

23/32

5.3 ÜLEVAATUSED

5.3.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus

Vahetult peale torustiku survepesu tuleb kõikide (s.h. majaühenduste harud kuni piirikaevudeni) isevoolsete kanalisatsioonitorustiku lõikudele teha videouuring torustiku paigaldusjärgse seisukorra väljaselgitamiseks. Kõikidele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele ja käesoleva projekti käigus rajatud/rekonstrueeritud kinnistusisestele torustikele pikkusega üle 3 m) tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused esitatakse Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku projektdokumentatsioonis kasutatavate tähistega.

Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:

• Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras (nt kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige suurusega). Insener lähtub vaatluse tulemuste hindamisel sellest, et need on korrektsed.

• Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud.

• Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud.

• Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatluse tegemist; läbipesu tegemine kaameravaatluse ajal on keelatud. Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Inseneri nõudel vee juhtimise torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni.

• Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et filmiv kaamera sõidab kaevu suunas).

Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega. Videos peab olema ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info.

Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus.

Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

24/32

Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud video- ning uuringu protokollid iga kaevuvahe kohta (s.h. defektide loetelu ja kallete graafik).

Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv kaameravaatlus. Kordusvaatluse korral tuleb esitada eelmine film koos parandatud lõikudega ühel plaadil. Seejuures peab olema filmitud ka eelnev ja järgnev kaevude vaheline lõik.

Väiksemate defektide puhul, mis Omanikujärelevalve arvates ei nõua kohest parandamist või kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi Töövõtja kulul.

5.3.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse

Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Insener.

5.3.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll

Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu.

Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%.

Kui katse ebaõnnestub, on Omanikujärelevalvel õigus nõuda antud lõigus toru asendamist uuega

5.4 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE

Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada.

Teostusjooniste koostamisel tuleb arvestada: 9_Lisad VKV-9-02, „EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele“.

Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 14.04.2016. a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded.

Teostusmõõdistust on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel.

Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Tellija nõudmisel esitatama kontrolliks.

Omanikujärelevalvel on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetega.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

25/32

Teostusjoonistel tuleb kasutada projektiga identset kaevude ja sõlmede tähistust. Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule või sõlmele osutades.

Teostusjoonistele tuleb märkida mõõtkava ja eraldi välja tuua kõik kasutatud tingmärgid koos selgitava tekstiga. Teostusmõõdistamise aruandes tuleb eraldi välja tuua kõikide torude pikkused läbimõõtude kaupa. Teostusmõõdistada ja joonisele tuleb kanda kõik ehitatud reoveepumplate elektripaigaldised alates liitumiskilbist kuni reoveepumplani ja/või vooluhulgamõõtmise kaevuni.

Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusega kindlaksmääratud täpsusega positsioneerida ehitiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta (torustike majaühendused jms).

Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus objektid tuleb teostusjoonistele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otspunktid, hiljem tehtavad ühendused jne).

Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada.

6 TEEDEEHITUSLIK OSA

6.1 NORMID JA STANDARDID

Projekt on koostatud juhindudes järgmistest standarditest, normdokumentidest ja juhenditest, millest peab lähtuma ka ehitustöödel:

Seadused:

• Ehitusseadustik (vastu võetud 17.03.2023)

• Liiklusseadus (vastu võetud 27.06.2022)

Määrused:

• Tee projekteerimise normid ( Majandus- ja taristuministeeriumi määrus: 03.01.2022 nr 106 )

• Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministeeriumi määrus : 23.11.2020 nr 2)

• Tee seisundinõuded (Majandus- ja taristuministeeriumi määrus : 05.11.2018 nr 92)

• Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Majandus- ja taristuministeeriumi määrus: 23.11.2020 nr 1)

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

26/32

• Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (Majandus- ja taristuministeeriumi määrus : 01.01.2019 nr 43)

Standardid

• EVS 901-1:2020 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaldisegude ja pindamiskihtide täitematerjalid

• EVS 901-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained

• EVS 901-3: 2009 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaldisegud

• EVS 843:2016 Linnatänavad

• EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid;

• EVS-EN 13282-1:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 1: Kiirkivistuv hüdrauliline teesideaine. Koostis, spetsifikatsioonid ja vastavuskriteeriumid

• EVS-EN 1340: 2003+AC:2006/AC:2014 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid;

• EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutisekivid. Nõuded ja katsemeetodid

• EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;

• EVS - 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine

• EVS 932:2017 Ehitusprojekt

• Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid

Transpordiameti juhised

• „Riigiteede liikluskorralduse juhis“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.11.2018.a käskkirjaga nr. 1-2/18/496

• “Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“, kinnitatud Transpordiameti peadirektori 26.01.2022. a käskkirjaga nr 1.1-7/22/43

• „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud Transpordiameti peadirektori poolt 2021.a

• „Pindamisjuhis“ 28.12.2017

• “Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil 2016-1“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22.04.2016.a käskkirjaga nr 0093

• “Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine“ MA 18.04.2006. a käskkiri nr 98

• “Freespuru kasutamine“ MA 16.09.2010. a käskkiri nr 270

• „Riigiteede liikluse ajutise piiramise ja sulgemise kord“ MA 2016-11

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

27/32

• „Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitusperioodiks“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 10.01.2017.a käskkirjaga nr 0015.

• „Teetööde tehnilised kirjeldused“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 18.02.2019 käskkiri nr 1-2/19/096

• „Muldkeha ja dreenikihi, ehitamise ja remondi juhis“ kinnitatud maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkirjaga nr 0001

• „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“ MA 2018-009

6.2 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST

Peale ehitustööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus.

Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik, eriti asustatud piirkondades. Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ning ärauhutud kohad taastama.

Kõik tänavaelemendid, nagu tänavakate, äärekivid, jalgteed, piirded, teekattemärgistus, liiklusmärgid, piirdepostid, haljasalad jne, mis on Töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu kas kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või samale kohale tagasi paigaldada Töövõtja kulul nii, et see rahuldaks Omanikujärelevalve ja kohaliku omavalitsuse nõudmisi. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiirsti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist.

Peale teekatete taastamist peab tee vastama Majandus- ja taristuministri määruses nr 92 ``Tee seisundinõuded“ (vastu võetud 05.11.2018) toodud nõuetele.

Tänavakatete korrektse taastamise eelduseks on nõuetekohaste materjalide kasutamine ja paigaldustehnoloogiate järgimine. Teealuses osas peab ehituskaeviku tagasitäide olema tehtud kruusliivaga, mille filtratsioonimoodul on min. 0,5 m/ööp.Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti.

Teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda Majandus- ja taristuministri määrusest nr 2 ”Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded” (vastu võetud 23.11.2020), Majandus- ja taristuministri määrus nr 1 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 23.11.2020) ja Transpordiameti juhenditest, ministri määrustest jne, mis on kätte saadavad Transpordiameti veebilehel (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid).

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

28/32

Alljärgnevalt on kirjeldatud asfaltkatte, sillutiskividest või betoonkatte, kruusast- või killustikust katte ja freespurukatte taastamist. Juhul, kui esineb pinnakatteid (eelkõige kinnistutel) mida pole alljärgnevalt kirjeldatud tuleb need taastada esialgse konstruktsiooniga ja vähemalt ehituseelse kvaliteediga arvestades seejuures Omanikujärelevalve poolt esitatud nõudmiste ja ettepanekutega.

Enne ehitustööde vastuvõtmist Omanikujärelevalve poolt peab kohalik omavalitsus ja vajadusel ka eraomanik(ud) olema haljastus ning teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja. Juhul kui kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskiri erineb projektis toodud nõuetest, siis on ülimuslik kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskiri.

6.3 TEEKATETE AJUTINE TAASTAMINE

Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peavad teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded.

6.4 ÜLDISED NÕUDED KATETE RAJAMISELE JA TAASTAMISELE

Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest ning MTM määrusest nr 1 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Tellija poolt.

Asfaltkattega sõidutee ja kõnnitee all tuleb kaevik täita liivaga, mille filtratsioonimoodul peab olema min Kf>=0.5m 24/h. Sõidutee osas tuleb täiteliiva peale rajada nõuetekohane dreenikiht ja killustikalus.

Kontrollida olemasolevate äärekivide seisukorda. Kohtades, kus on tühimikud või on toimunud varingud tuleb täita ja kindlustada betooniga. (min betooni klass C15/20). Ehitusalal kahjustatud äärekivid tuleb asendada uutega.

6.4.1 Asfaltkatte lõplik taastamine

Asfaltkatte taastamine (v.a. väikesemahulised taastamistööd) peab toimuma asfaldilaoturiga. Kui taastamisele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb Töövõtjal teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks ehituskaeviku servast vähemalt 0,3 m kaugusele. Serv lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi.

Asfalteerimine vihma ajal on keelatud.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

29/32

Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates lõigu tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist. Töövõtja on kohustatud Omanikujärelevalve nõudmisel rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud.

Kivimaterjali kvaliteedinõuded ja killustikaluse elastsusmoodul tihendatud aluse pinna mõõdetuna INSPECTOR või LOADMAN seadmega:

• sõidutee killustikaluse elastsusmoodul - Emin=170MPa

• kõnnitee killustikaluse elastsusmoodul - Emin=140 MPa

• 2x pinnatava ja freespurukatendi killustikaluse elastsusmoodul Emin= 170 MPa

• betoonkivi killustikaluse elastsusmoodul Emin= 140 MPa

• äärekivide killustikaluse elastsusmoodul Emin= 140 MPa

Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel või pindamisel paigaldada ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Kaevude ümber, luugikomplekti korpuse toetuspinna (nn krae) all, tuleb asfaltkate taastada kõikides ümbritseva teekatte kihtides ning vastavas teekatte kihis nõutava seguga. Pindamistöödel või pindamistööde järgsel kaevuluukide või kapede tee tasapinnale tõstmisel tagada, et luugikomplekti korpuse või kape toetuspinna alune katendikiht saaks kaetud sideainega (bituumeniga) ja tekiks ülejäänud pinnatud teega katkematu ja homogeenne kiht. Freespuru kasutamine kaevu ümber ei ole lubatud.

Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta bituumenemulsiooniga. Katte ülemine kiht tuleb võimalikult suures ulatuses taastada korraga, ilma töövuukideta

Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 4% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 50 cm (minimaalselt 25cm) ulatuses purustatud kruusaga segu nr 6. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt.

Koos asfaltkatte taastamisega tuleb taastada ka teekattemärgistus ja kiirustõkked (kui need olid tööde käigus eemaldatud asfaldipinnal).

6.4.2 Nõuded materjalidele

6.4.2.1 Asfaltsegud

Asfaltsegude koostamisel juhinduda EVS 901-1:2020, EVS 901-2:2016, EVS 901-3:2021 ja „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ esitatud nõuetest.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

30/32

1 kihilise asfaltkatte sõidutee taastamise asfaldisegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded vastavalt EVS 901-3:2021 tabelite 7 AKÖL 1500 – 2999.

Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga.

6.4.2.2 Killustikalused

Killustikalustes kasutatavate materjalide omadused ja paigaldus peavad vastama "Killustikust katendikihtide ehitamise juhend" (kinnitatud Transpordiameti peadirektori käskkirjaga nr 1.1-7/22/43, 26.01.2022. a) ja selles viidatud standarditele.

Teede ja platside killustikalused rajada fraktsioneeritud killustkust kiilumismeetodil. Minimaalsed nõuded fraktsioneeritud paekivikillustikule kiilumismeetodil vt "Killustikust katendikihtide ehitamise juhend" Tabel 1.

1 kihiline asfaltkatte killustikalus - veerg nr.6 AKÖL 20 500 – 3000

6.4.2.3 Äärekivid ja sillutiskivid

Betoonist äärekivid peavad vastavad Eesti standardi EVS-EN 1340:2003+ AV:2006 nõuetele. Betoonist äärekivid - kasutada sõiduteede ääres kasutamiseks toodetud äärekive (graniitkillustiku baasil), külma- kindluse klass vähemalt Klass3. Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele. Paigaldusbetooni tugevusklass C15/20, märgbetoon. Äärekivi paigaldamisel tuleb algus ja lõpp viia kõrguslikult kokku olemasoleva äärekiviga.

Betoonist sillutuskivid vastavad Eesti standardi EVS-EN 1338:2003 nõuetele. Sobivuse korral kasutada olemasolevaid kive. Olemasolevate kivide kasutamisel kivid eelnevalt puhastada.

6.4.3 Killustikkatte rajamine ja taastamine

Aluskiht (jämedateraline kruus või killustik) tuleb tihendada ja tasandada teehöövliga enne ülemise kihi (peeneteraline kruus või killustik paksusega min 100 mm) paigaldamist. Ülemise kihi tegemiseks kasutatav materjal ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid. Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida. Valmis katte ebatasasus ei tohi ületada 10 mm/3 m.

Olemasolevate killustik- või kruuskattega teede rekonstrueerimisel tuleb enne ülalkirjeldatud kihtide lisamist teha sõltuvalt olemasoleva tee olukorrast järgmised ettevalmistustööd:

• eemaldada kasvupinnas;

• täita augud ja ebatasasused ning tihendada täide;

• parandada tee piki- ja põikprofiili.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

31/32

6.4.4 Haljastuse taastamine

Enne kaevetöid eemaldatud või juurde hangitud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale Tellija poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada mätastus. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 15 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada (nõue kehtib ka rekonstrueeritavate murualade puhul, nt reoveepuhastite ja joogiveerajatiste territooriumil). Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks.

Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni täieliku tärkamiseni kogu haljastatud alal. Esimese muru niitmise teeb Töövõtja.

Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse.

7 KESKKONNAKAITSE

Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.

Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi.

7.1 KORISTAMINE

Töövõtja koristab ehitusplatsilt töö käigus tekkinud prahi ja prügi iga tööpäeva lõpus.

Kõik koristamistööde käigus tekkinud praht, prügi ja jäätmed kuuluvad Töövõtjale ja need eemaldatakse ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata ning ladustatakse legaalselt lubatud paigas. Kõik veokite poolt avalikele aladele (tänavatele jm) tööde ja ehitusplatsi koristamise käigus kantud pinnas ja muda eemaldatakse koheselt või Inseneriga kokkulepitud korras.

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada omanikujärelevalve ja asjassepuutuvat maaomanikku rahuldaval moel. Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed, kõnniteed ja muud alad hoida puhtana.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 11.12.2024/v01

Projekti tunnus ja osa: 24009 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik, Peetri tee kinnistute sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Peetri tee, Ülenurme alevik, Kambja vald

32/32

Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

Ehituskaeviku veetõrje tegemisel on pinnaseosakesi sisaldava vee juhtimine või pumpamine kanalisatsioonitorustikesse või sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks mõeldud kraavidesse keelatud.

Lõpp-koristus

Pärast teatud ehitusetapi lõppu ja testimist (vajadusel) koristab Töövõtja antud ehitusetapi käigus tekkinud prahi ja liigpinnase objektilt ja kõrvaldab kõik ajutised rajatised, platsitähistused, töövahendid, tellingud, materjalid, tarnitud seadmed ja ehitusmasinad ning –seadmed, mida tema ise või mõni tema alltöövõtjatest on antud etapis kasutanud. Lõpp-koristus toimub seitsme (7) päeva jooksul pärast pinnase taastamist.

Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt.

7.2 JÄÄTMEKÄITLUS

Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda.

Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 50 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.

Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus.

Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras.

Koostajad: Vahur Laas (Torustikud) /allkirjastatud digitaalselt/

tee kaitsevöönd 50m

0.00= +51.50

Peetri tee 6 eelprojektis projekteeritud tugimüür

1

H

A

6

H

A

6

1

51.47

51.47

51.47

51.40

51.30

51.00

51.20

51.30

51 .4

0

51.50

51.60

51.70

51.80

51.90

52.00

51.10

50.60

50.70

50.80

50.90

51.10 51.20

51.30 51.40

51.50

51.00

50.90

50.80

50.70

50.60

50 .5

0

50.40

50.30

50.50

50.40

51.60 51.70

51.80 51.90

52.00

52.10

52.20

52.30

52.40

52.50

51.40

51 .4

0

51 .3

0

51.30

52.40

52.50

52.30

52.20

51.50

51.30

51 .4

0

52.10

51.40 51.60

51.70

51.80

51.90

52.00

51.30

51.20

51.10

51.00

50.90

äärekivi 10 cm

ää re

ki vi

1 0

cm

äärekivi 10 cm

ää re

ki vi

0 c

m

äärekivi 0 cm

50.60

51.20

51.40

52.00

51 .5

051 .6

0

51 .4

0

51 .3

0

ää re

ki vi

0 c

m

51.40

51.30

ää re

kiv i 0

c m

51 .3

0

50.80

51.30

äärekivi 0 cm

51.10

51.00

51.20

50.90

52.75

52.70

52.80

52.85

52.90

52.95

52.95

52.90

52.85 RK 52.83

52.90

52.85 52.80

RK 52.79

nõlva põhi 52.62

nõlva põhi 52.80

52.98 52.45

tugimüüri peal 53.00

RK 52.68 tugimüüri peal 53.05

51 .4

0

tugimüüri peal 53.11

nõlva põhi 52.80

nõlva põhi 52.80

nõlva põhi 52.82

nõlva põhi 52.90

tugimüüri peal 54.25

tugimüüri peal 54.10

tugimüüri peal 53.20

RK 52.93

RK 52.89

RK 52.80

RK 52.88

RK 52.83

proj. imbväljak

53.05

52.34

52.29

53

52.5

53.5

54

53.0

HOONE 53.0

HOONE 53.1

51 .3

0

51.30

51.30 51.20 51.10

50.80

51.00

51.00

50.90

51 .3

0

51.20

51.10

W 1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W 1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

52.16

52.16

51.80

51.92

51.79 51.39

51.53

51.38 51.10

51.19

51.13

51.21 51.02

51.02

50.97

50.79

50.95

50.82

50.55 50.61

50.45

50.48

50.33

50.44

50.31

50.38

50.25

50.35

50.22

50.42

50.48

50.80

51.06

51.12

50.77

50.71

50.74

50.82 50.89

50.96 50.96

50.86 50.79

50.61

50.67

50.56

50.60 50.67 50.71

50.66

50.55

50.60

50.65

50.60

50.67

50.85

50.83

50.79

50.96

50.88

50.97

50.79

50.79

50.70

50.92

51.00

51.19

51.34

51.54

51.26

51.19 51.37

51.01

51.07

50.94

51.13

50.94

51.20

50.99

51.19

51.61

51.64

51.46

51.73

51.48

51.83

51.53

51.78

51.57

51.60

51.59

51.79

52.09 51.96

52.02

51.96

52.28

52.17

52.51

52.17

52.37

52.03

52.18

52.08

52.47

52.30 52.27

52.32 52.39

Rätsepa

2 Ta

llin n-

Ta rtu

-V õr

u- Lu

ha m

aa te

e T9

2 Ta

llin n-

Ta rtu

-V õr

u- Lu

ha m

aa te

e

52.02

52.33

5 4.

38

52.49

52.59

52.94

5 4.

85

51.56

51.18

50.89

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1

ARHITEKTUURSE OSA LEPPEMÄRGID

Projekteeritud sissepääsud hoonesse Projekteeritud juurdepääsud krundile Jäätmekonteinerid (sorteeritud)

Projekteeritud murukate kinnistul Projekteeritud asfaltkatend kinnstul

Projekteeritud ärihoone

Hoonestusala joon Kinnistu piirid

Proj. päikesevarjestus / karniisid

Tehnovõrkude kaitsevöönd

Projekteeritud / olemasolev maapinna kõrgus

Maantee kaitsevöönd 50m

Proj. 3D-paneel piirdeaed, kuumtsink, h-2m Projekteeritud liugvärav, kuumtsink, h-2m

Istutatavad lehtpuud, 9tk (n.püramiid haavad)

Proj. autode / rataste parkimiskohtade arv Proj. jalgratasete parkimiskohad (18tk)

Projekteeritud tõkkepuu

Olemasolevad tehnovõrgud

Olemasolev veetrass Ol-olev olmereovee kanalisatsioon Ol-olev sademevee kanalisatsioon Olemasolev madalpinge kaabel Olemasolev sidetrass

Projekteeritud ärihoone 2-korruse konsoolid

Projekteeritud tehnovõrgud

W1 W1 W1 Projekteeritud 1tk 0,4kV maakaabel (jõupaigaldisele) Projekteeritud 1tk 0,4kV maakaabel (valgustusele)

Lipumastid (6tk)

Proj. põõsad ja kõrrelised (n. Siberi kontpuu)

Projekteeritud sademevee kraav

Projekteeritud sidekanalisatsioon 100mm Projekteeritud korduvmaandus Valgusti mast 6m/8m +jaland+klemmid +L-konsool

Tingmärgid VVK:

V11 Projekteeritud veetoru (Kinnistu veevärgi toru)

K11 Projekteeritud olmereovee kanalisatsioon (Kinnistu kanalisatsioonitoru)

K21 Projekteeritud sademevee kanalisatsioon (Kinnistu kanalisatsioonitoru, puhastamist vajav vesi suure´ parkla restkaevudest)

50.80 50.00

51.35 49.90

D e3

15 <0

.0 03

D e2

50 <0

.0 03

51.30 48.83

De400<0.002

I KLASSI ÕLI-BENSIINIPÜÜDUR ENS 65 LM , KOOS LIIVA-MUDAPÜÜDURIGA

PROOVIVÕTUKAEV PVK315

51.43 49.43

OLEMASOLEV REOVEEPUMPLA

OLEMASOLEVAD ÜHIS- KANALISATSIOONITORUSTIKUD

K21 Projekteeritud sademevee kanalisatsioon (Kinnistu kanalisatsioonitoru, tinglikult puhas vesi hoone katuselt ja viie parkimiskohaga platsi restkaevudest)

D e200<0.004

soojustada

De250<0.004

De200>0.004 soojustada

MAAKRAAN DN50 LIITUMISPUNKT (V) OL-OLEV

LIITUMISPUNKT (K) OL-OLEV

K21

K21

K3

K1 1

V11

TH-1

TULETÕRJEVEEMAHUTID 2x60m3 (10 l/sek 3 tunni jooksul). Mahutite luugid - veekindlad. Mahutid ankurdada, soojustada, ja peale kujundada koormustasandusplaat.

Projekteeritud kuivhüdrant

K3 Projekteeritud tehnoloogiline (autopesulast) kanalisatsioon (Kinnistu kanalisatsioonitoru)

V2 Projekteeritud tuletõrjeveetoru (Kinnistu tuletõrje veevärgi toru)

TH-1 Projekteeritud kuivhüdrant

I KLASSI ÕLI-BENSIINIPÜÜDUR ENS 6 LM , KOOS LIIVA-MUDAPÜÜDURIGA (autopesulale)

Proovivõtukaev

51.00 1) 48.48 2) 48.76

51.38 50.00

D e160<0.007

V11

Tuletõtjeveemahutite veetoide PE PN10 DN25 (De32) eelisoleeritud veetoru soojenduskaabliga

Õlipüüduri tuulutustoru

De315 i=0,005

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

De315 L=58,0 i=0,030

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

De315 L=46,2 i=0,010

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

De315 L=44,0 i=0,010

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

De315 L=43,0 i=0,010

SK-5 Ø630 50,85 1) 48,46 2) 49,15 3) 48,46 4) 48,46 2,39

SK-6 Ø630 52,25 1) 48,77 2) 50,45 3) 49,75 4) 49,66 3,48

1) 51,49 2) 52,25 3) 51,49 4) 51,69 2,56

SK1 SK1 SK1 SK1 SK1

Tingmärgid VKV (Altren Projekt OÜ, töö nr. 24009)

Kõrgused EH2000 süsteemis.

Projekteeritud sademeveekanalisatsioonitorustik

1

3 42

De110<0.02 REG. TORU 10.0 l/sek

51.20 48.78

PE PN10 DN50 (De63) 1.80 m sügavusel maa-pinnast

De160<0.01

SADEMEVEE ÜHTLUSTUSMAHUTID 2XDN1000>0.001

51.35 49.90

51.30 49.82

Mahutite tuulutustoru

RK

RK

RK

RK

RK

RK

RK

RK

Projekteeritud restkaevRK

Joonis: Asendiplaan vee- ja kanalisatsiooni välisvõrkudega.

Töö nr.

Staad. Leht:

Mõõt Köide Kuup.

MUUDATUSE KIRJELDUS PROJ.

AP291

Osa: Asendiplaan

06.10.24

1:500 VVK-01EP

Tellija: Guru Projekt OÜ

Objekt: Sami Masinakeskuse esindushoone Peetri tee 8, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond

Mark JasmanPr ojekt.

VKKordamedPprojekt OÜ Registreeringu nr. 14860189

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 17.02.2025 nr 372790

Meie 14.03.2025 nr 7.1-2/25/2755-2

Peetri tee 8 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kambja valla Ülenurme

alevik Peetri tee 8 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 372790).

Kinnistu (katastritunnus 94901:007:1785) asub riigitee nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee

(edaspidi riigitee) km 185,607 – 185,678 kaitsevööndis.

Alal kehtib Peetri kinnistu ja lähiala detailplaneering (Töö nr DP-050-07; edaspidi planeering).

Ehitusluba antakse Sami Masinakeskuse esindushoone (EHR kood 121406314), väravatega

piirdeaia (EHR kood 221434296) ja sidekanalisatsiooni (EHR kood 221434298) ehitamiseks.

Ehitusloa aluseks on Guru Projekt OÜ koostatud „Sami Masinakeskuse esindushoone.

Arhitektuurne projekt. Eelprojekt. Töö nr: AP 291-2023“.

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 09.06.2023 kirjaga nr 7.1-

2/23/10581-2 ja teinud täiendavat koostööd kinnistu juurdepääsu ja sademevee lahenduse teemal

16.11.2023 kirjaga nr 7.1-2/23/10581-4.

Esitatud projekti koostamisel on meie kõnealustes kirjades esitatud nõuetega arvestatud.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname

nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks järgmisel tingimusel:

- Juurdepääsutee(de) kavandamisel kehtib jätkuvalt meie ettepanekute 09.06.2023 kirja nr

7.1-2/23/10581-2 p 7 esitatud nõue, et Peetri tee 8 kinnistu mahasõidu ja kavandatava

jalg- ja jalgrattatee ristumiskoha kavandamisel kasutada ruumilisi lahendusi, mis toetavad

jalg- ja jalgrattatee kasutaja eesõigust (vt joonis 1).

Joonis 1. Jalg- ja jalgrattatee ja mahasõidu ristumiskoht

2 (2)

Lisaks sätestab planeeringu seletuskirja p 4.6 Tänavate maa-alade ja liikluskorralduse

määramine, et kõnnitee ja sõidutee ristumised tuleb varustada ülekäigurajaga.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva Peetri tee L1 kinnistu (katastritunnus

94901:007:1787) kogujatee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 372790) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: - Lisa 1. AP291_EP_AA-1-01_DP-seletus - Lisa 2. AP291_EP_AA-1-02_DP-joonis - Lisa 3. AP291_EP_AA-3-01_v03_seletuskiri - Lisa 4. AP291_EP_AS-4-03_v03_asendiplaantehnovertikaal - Lisa 5. 24009_TP_VKV-3-01_v01_seletus - Lisa 6. AP291_EP_VK-4-05_v02_ap-L1

Jana Prost

5792 4753, [email protected]