Teenistuse korraldamine

Digiallkirjad

2/61

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja asetäitja 26.07.2022

käsuga nr 2281K

Toetuse väejuhatus

logistikakool

AUTOJUHI ERIALAKURSUSE

õppekava

Paldiski

2022

Muudatused õppekavas:

Jrk nrMuudatuse sisuMuudatusaegMuudatuse algataja

1.Kaitseväe juhataja 28.02.2013 käskkirjaga nr 47 kinnitatud „Autojuhi kursuse õppekava“ ümberhindamise tulemusena koostati uus õppekava.

2021logistikakool

Õppekava koostajad:

StruktuuriüksusAmetinimetus

toetuse väejuhatus, logistikakoolarendusjaoskonna ülem

toetuse väejuhatus, logistikakoolarendusjaoskonna nooremstaabiohvitser

Lisaks osalesid õppekava väljatöötamisel või andsid ekspertavamuse:

StruktuuriüksusAmetinimetus

Kaitseväe peastaap, väljaõppeosakond, väljaõppe jaoskondülem

Kaitseväe peastaap, väljaõppeosakond, väljaõppe jaoskondstaabiohvitser

Kaitseväe peastaap, logistikaosakond, tehnika ja relvasüsteemide jaoskondstaabiohvitser

Kaitseväe peastaap, üldosakondjuhataja

Kaitseväe peastaap, üldosakond, juriidiline teenistusnõunik

Kaitseväe peastaap, personaliosakond, arendusjaoskondspetsialist

1. jalaväebrigaad, tagalapataljonoperatiivsektsiooni ülem

2. jalaväebrigaad, Kuperjanovi jalaväepataljontagalakompanii ülem

1. jalaväebrigaad, Kalevi jalaväepataljonsidesektsiooni ülem

toetuse väejuhatus, logistikapataljontranspordirühma rühmaülem

küberväejuhatus, staabi- ja tagala kompaniitranspordigrupi autotehnik

toetuse väejuhatus, logistikapataljontranspordirühma rühmaülem

Sissejuhatus

Kaitseväelase ning Kaitseliidu tegevliikme ettevalmistamine sõjaväelise autojuhi ametikohal teenimiseks on oluline ning ressursimahukas protsess, mis planeeritakse, valmistatakse ette ja viiakse läbi käesoleva autojuhi erialakursuse (edaspidi AJEK) õppekava ning põhimõtete alusel.

Kursuse läbiviimisega luuakse eeldused, et struktuuriüksustes on nõutud kategooria juhtimisõigust omavad ning sõidukite sõjaväelise kasutamise protseduure ning erisusi järgivad autojuhid, kes on võimelised taktikalises operatsioonis enda allüksust või klienti ohutult teenindama vedaja ja/või seadme operaatori rollis. Autojuhi ametikoha eesmärk ja ülesanded on väljatoodud sõjaväelise autojuhi ametikoha kirjelduses.

Õppe läbiviijad ja õppurite ülemad peavad järgima juhtmõtet, et transpordivajaduse korral on ka lahinguruumis tegutseva üksuse (laskur)autojuhi ametikohale määratud kaitseväelase primaarne ülesanne auto juhtimise ja ekspluatatsiooniga seonduva tagamine.

Õppekava kinnitamisega kaasnevalt kehtestatakse ka sõjaväelise autojuhi pädevustasemed (tabel 1) ning täpsustatud on Kaitseväe ja Kaitseliidu maismaasõidukite kasutamise eeskirjaga määratud sõiduki tüübiõpete liigid, nende sisu, hinnangulised mahud ning õppe läbimisega kaasnevad õigused (tabel 2).

Tabel 1. Sõjaväelise autojuhi pädevustasemed

1. tase2. tase3. tase

Nõutud väljaõpeDokumentatsiooni õpe.

Lühendatud tüübiõpe.Sõjaväelise autojuhi

Baasõpe ja lisaained.Sõjaväelise autojuhi

Baasõpe ja lisaained.

Sõjaväelise autojuhi

erialaõpe.

VõimekusTäidab Kaitseväe sõidukite

kasutamise regulatsioone.

Sõidab õpetatud

sõidukiga teedevõrgustikul.Täidab Kaitseväe sõidukite kasutamise regulatsioone.

Kasutab sihtotstarbeliselt sõiduki alusvankrit

vedajana, teostab

kasutaja taseme remonti ja hooldust.2. taseme võimekus.

Kasutab sõiduki lisaseadet ja pealisehitust.

Kasutab sõidukit taktikalises olukorras vastavalt drillidele.

SA struktuuri sõjaväelise autojuhi ametikohale määratud kaitseväelane ja kaitseliitlane peab vastama vähemalt 2. taseme pädevusnõuetele koos võimekusega kasutada määratud sõiduki lisaseadet või pealisehitust.

Ajateenistuse lõpus reservi arvatav jalaväe ja logistikaüksuse juulikutse SA autojuht peab vastama sõjaväelise autojuhi 3. taseme nõuetele. Väljaõppe puudujääkide ning koosseisu- ja varustustabelite muutumisel viiakse täiendav väljaõpe läbi õppekogunemiste käigus.

Tegevväelastest ning Kaitseliidu tegevliikmetest SA autojuhtide väljaõpe planeeritakse ning viiakse läbi lähtudes õppuri eelnevast teenistuskäigust, ametikoha spetsiifikast ning üksuse väljaõppeplaanist.

Pädevustasemete saavutamise primaarseks eelduseks on määratud juhtimiskategooriate omandamine tsiviilpartnerite (autokoolide) väljaõppe toel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kehtestatud õppekava alusel ning riiklike eksamite sooritamise näol Transpordiametis.

Kursus viiakse läbi kaitseväelastele ja Kaitseliidu tegevliikmetele, kes on planeeritud SA autojuhi (sõidukijuhi) ametikohtadele eelistades, et neil on kehtiv B-kategooria juhtimisõigus ja mootorsõidukijuhi tervisetõend enne kursuse algust.

Käesolev õppekava sisaldab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 27.06.2011 määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad” nõudel kehtestatud Kaitseväe erikava õpet, mis on sõjaväelise autojuhi baasõppe sisu.

Tabel 2. Sõidukite tüübiõppe liigid

Mootorsõiduki/ haagise kiirtutvustusMootorsõiduki/haagise* lühendatud tüübiõpeMootorsõiduki/haagise* täistüübiõpe

Sisu ja

hinnanguline mahtPraktiline tutvustus:

juhtimisseadmed

ohutusTeoreetiline tutvustus 3h/2h*

Praktiline tutvustus 1h/1h*

Sõiduki OT kontroll 1h/1h*

Platsisõit 1h

Haagise haakimine 1h*

Kasutaja RH ja lisavarustuse tutvustus 2h/1h*

Teoreetiline tutvustus

3h/2h*

Praktiline tutvustus

2h/2h*

Sõiduki OT kontroll

2h/2h*

Lisavarustuse tutvustus

2h/2h*

Kasutaja RH 4h/4h*

Platsisõit 2h

Haagise haakimine 2h*

Maastikusõit 8h

Platsisõit 8h*

Kasutaja RH

(maastikusõidu järgne hooldus – praktiline) 8h

Kaasnevad õigusedTüübikoolitusnõudega Kaitseväe sõiduki erakorraliseks ja

esmaseks kiirekspluatatsiooniks lahinguvalmiduse tagamisel.Tüübikoolitusnõudega Kaitseväe sõiduki tavaekspluatatsiooniks RA tingimustes.

Tüübikoolitusnõudega Kaitseväe SA ametikohaga määratud sõidukite ekspluatatsiooniks.

Lähtudes väeüksuste, nende väljaõppetsüklite, tegevuste ja vajaduste erisustest, on ka AJEK ning autojuhi edasise teenistuse ülesehitus erinev. Sellest tulenevalt kehtestab käesolev õppekavaga sõjaväelise autojuhi baasõppe (baasõppemoodul), mis tagab kõikide üksuste autojuhtide ühtlustatud esmased teadmised rahuaegseks autojuhiteenistuseks (sõjaväelise autojuhi 2. tase). Tagamaks maaväe ja logistikaüksuse juulikutse autojuhtidele SA ametikoha autojuhi 3. pädevustase on erialaõppe mooduli ained (lisa 9 ja lisa 10) kohustuslikuks õppesisuks allüksuse kursuse raames.

Õppekava hinnatakse ümber viitedokumentide muutumisel või muutmisvajadust eeldava õpituvastuste ilmnemisel, kuid mitte harvem kui kord viie aasta jooksul. Ümberhindamise eest vastutab toetuse väejuhatuse logistikakool.

Kooskõlastajad:

StruktuuriüksusAmetinimetus

toetuse väejuhatusülem

toetuse väejuhatus, logistikakoolülem

Kaitseväe peastaapväljaõppeosakonna ülem

1. Sihtgrupp

Kursus on mõeldud kaitseväelastele ja kaitseliitlastele kes on planeeritud SA autojuhi (sõidukijuhi) ametikohale.

2. Väljaõppe eesmärk

Ülesanne: Täidab üksuses sõjaväelise autojuhi rolli

Tingimused:

keskkond: üldkasutatavad teed ja asulad, kinnised alad (nt Kaitseväe territooriumid), erinevad maastikud ja pinnavormid ning kõikvõimalikud valgus- ja ilmastikutingimused.

piirangud: teostab iseseisvalt sh taktikalises olukorras.

Standardid:

Täidab sõiduki alusvankri kasutamisel nii juhi kui ka vedajana nõuetekohaselt Kaitseväe sõidukite kasutamise regulatsioone, liiklusregulatsioone, ohutusnõudeid ning taktikalise olukorra üksusepõhiseid drille;

Teostab kasutaja taseme remonti ja hooldust vastavalt kasutusjuhenditele;

Järgib sõiduki lisaseadmete ja/või pealisehituse kasutamisel seotud ohutus- ja kasutusjuhendeid.

3. Sisu ja maht

AJK 12 nädalatMoodulAinekavaTeemadÕPPEGRUPID

BCCCECDC*CE*D*

Sõjaväelise autojuhi baasõppe moodul (AJB)AJB-01
Kategooriaõpe Esmaabi koolitus 16000000

B-kategooria õpe (58+6+2)66000000

C-kategooria õpe (30+5+2)37373737000

CE-kategooria õpe (20+5+2)00270000

D-kategooria õpe (60+5+2) 000670067

AJB-01 kokku11937641040067

AJB-02
KV sõidukite kasutamise alusedKV liiklusregulatsioon ja dokumentatsioon, OE (4+12)16161616161616

B-kategooria sõiduki täistüübiõpe (0+31)31313131313131

C-kategooria sõiduki täistüübiõpe (0+31)3131313131310

CE-kategooria sõiduki täistüübiõpe (0+22)002200220

D-kategooria sõiduki lühendatud tüübiõpe (0+8)0008008

Sõitjate ja veoseveo ohutus (4+28)32323232323232

Motoriseeritud rännak – kolonnis liikumise alused (0+24)24242424242424

AJB-02 kokku134134156142134156111

AJB-03
KV sõidukite kasutaja evakuatsioonSõiduki eneseabi, päästmine ja pukseerimine (0+24)24242424242424

AJB-04
Päästeoperatsiooni assistendiõpeVintsimise alused (0+8)8888888

AJB-05Baasõppe mooduli lõpuharjutus2424242424240

  AJB-03/-04/-05 kokku56565656565632

LisaainedAJLA-01Lisaseadme operaatori õpe1616161616160

AJLA-02Pealisehituse operaatori õpe* (16)       

AJLA-03ADR õpe4040404040400

AJLA-01/02/03 kokku5656565656560

   õppeaeg365283332358246268210

   reservaeg082337119153155

   kordamisaeg43434343434343

   muude tegevuste aeg72727272727272

   Autojuhikursuse kogumaht 480

4. Läbiviimine

Sõjaväelise autojuhi väljaõppemoodulite peaeesmärk on Kaitseväe sõidukite ohutut sõjaväelist ekspluatatsiooni tagavate oskuste ja hoiakute kujundamine ja omandamine.

Sisu ja mahu tabelis on näidatud autojuhi kursuse kogumaht, mis on 480 akadeemilist tundi ning mis viiakse läbi ajateenija väljaõppetsüklis näidatud AJEK ajaraamis järjest 12. nädala jooksul.

Kategooriaõppe mahud tulenevad järgmiselt:

B kategooria õpe (66 akh) sisaldab 30 tundi teooriaõpet, 28 sõidutundi, 6 tundi algastme lõppkoolitust ning 2 tundi eksamiteks.

C kategooria õpe (37akh) sisaldab 20 tundi teooriaõpet, 10 kohustuslikku sõidutundi, 5 tõhustussõidutundi ning 2 tundi eksamiteks.

CE kategooriaõpe sisaldab (27 akh) sisaldab 10 teooriatundi, 10 kohustuslikku sõidutundi, 5 tõhustussõidutundi ning 2 tundi eksamiteks.

D kategooriaõpe (67akh) sisaldab 40 teooriatundi, 20 kohustuslikku sõidutundi, 5 tõhustussõidutundi ning 2 tundi eksamiteks.

NB: Aine AJB-02 kogumaht sisaldab õppeaja arvestuses ainult ühte Kaitseväe sõiduki täistüübiõpet.

Tulenevalt kategooriaõppe vajadusest ja erinevustest, on õppegrupiti reservaja maht erinev. Seda võib vabalt kasutada kategooriaõppe järelõppe ja –eksamite sooritamiseks, täiendavate tüübiõpete läbiviimiseks jmt.

Ainete AJLA-01 ja AJLA-02 mahuarvestuse aluseks on tingimus, et valitakse vaid üks ainetest.

Kursuse läbiviijal on õigus valida, kas viia õppeteemasid läbi moodulite ainete kaupa või omavahel lõimituna.

Tabel 3. Õppegruppide tähistused

ÕPPEGRUPID

BCCCECDC*CE*D*

ei ole B kat juhilubaB kat olemasB kat olemasB kat olemasC kat olemasCE kat olemasC või CE kat olemas

Tabelis 3 on näidatud õppegruppide moodustamise põhimõtted, mille aluseks on kursusele määratud isikute olemasolevate kategooriate juhtimisõigused. Õppegruppide suurused on väeositi ja teenistusse saabunute grupiti varieeruvad. Kuigi kursusele määramise eelduseks on vaikimisi B kategooria juhtimisõiguse olemasolu, ei ole see alati täielikult järgitav. Õppekava koostajate eeldus on, et juhiloata alustanud kursuslase lõppeesmärk on C kategooria juhtimisõigus. Sellest ka õppegrupp BC, kellel kategooriaõppe mahust tulenevalt ei ole reservaega.

C*, CE* ja D* märgistel on eelduslikult olemas C või CE kategooria juhtimisõigus ning õppes osalevad nad vastavalt sisu ja mahu tabelis näidatule. 

Kursuse põhimoodulid on:

Sõjaväelise autojuhi baasõppe moodul ja lisaained viiakse ajateenijatest autojuhtidele läbi tavapärases väljaõppetsüklis sõidukijuhtidele koolitamiseks ette nähtud ajarajaamis, tegevväelastele ja Kaitseliidu tegevliikmetele vastavalt planeeritud ajagraafikule. Baasmooduli käigus omandatakse määratud kategooria sõiduki esmased juhtimisvõtted ja juhtimisõigus ning sõidukijuhi militaarsuunitlusega baasteadmised ja –oskused. Kategooriaõpe viiakse läbi autokoolide ainekavade alusel. Mooduli tegelik õppemaht sõltub määratud juhtimiskategooriatest. Olulist mõju kursuse mahule avaldab ka instruktorite ja kursuslaste arv. Kategooriaõpe viiakse läbi riikliku õppekava järgi Kaitseväe lepinguliste partnerite (autokoolide) mootorsõidukijuhi õpetaja poolt. AJEK korraldaja põhiülesanne kategooriaõppe osas on administreerimine ja koordineerimine õppurite, õppekohtade, õpetajate ning eksamineerijatega.

Valikained (lisa 7 ja lisa 8) allüksuste ülematele, vastavalt ajateenistustsüklis näidatule, AÜK raames AJ-teemalise väljaõppe planeerimise sisendiks, arvestades autojuhtidele SA ametikoha teenistussõidukite erisusi.

Erialaained (lisa 9 ja lisa 10) viiakse juulikutse ajateenijatele väljaõppetsüklis näidatud allüksuse kursuse käigus, tegevväelastele ja Kaitseliidu tegevliikmetele vastavalt planeeritud ajagraafikule. Erialaainete raames omandatakse määratud teenistussõiduki taktikalise kasutamise ja kontrollhoolduse teostamise oskused. Ainete kogumaht on 94 akadeemilist tundi.

Sõjaväelise autojuhi väljaõppe Kaitseväe sõidukite juhtimisega seotud õppeainete vastutavaks läbiviijaks peab olema TVJ logistikakoolis sõidukiinstruktori kursuse edukalt lõpetanud instruktor.

Sõiduki juhtimisega seotud väljaõpet võib läbi viia vastava kategooria juhtimisõigust omavatele õppuritele. Erandkorras võib C, CE ja D kategooria sõidukite juhtimise õpet läbi viia ka vastava kategooria juhtimisõigust omandavatele õppuritele tingimusel, et neil on:

C-kategooria sõiduõppel kehtiv B-kategooria juhtimisõigus;

CE ning D-kategooria sõiduõppel kehtiv C-kategooria juhtimisõigus.

Sel juhul peab ohutuse tagamiseks toimuma sõiduki juhtimisega seotud väljaõpe üldiseks liikluseks (ka Kaitseväe väeosasiseseks) suletud ning märgistatud territooriumil.

Kui kaitseväelasest sõiduõppe läbiviijal on kehtiv mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistus, siis võib juhtimisõigust omandavatele õppuritele sõiduõpet läbi viia ka avatud liikluse tingimustes vastavalt juhendamise korrale.

Sõidukite juhtimisega otseselt mitte seotud õppeainete vastutav läbiviija võib olla ka pädev erialaspetsialist.

Praktiliste kontakttundide õppemaht on arvestatud instruktori/õppuri suhtele kuni 1/10. Suhtarvu vähenedes tuleb õppiv koosseis jagada väiksematesse õppegruppidesse selliselt, mis tagab nõutud suhtarvu ning kasutada ringkoolituse põhimõtet. Kuna kursuse teema on ohutustehniliselt väga sensitiivne, siis õppetöö toimub suuremas enamuses kontaktõppe vormis ning kinnistatakse praktilise tegevusega instruktori järelevalve all.

Reservaeg kursusel varieerub õppegrupiti ja on mõeldud toetama kursuse väljaõppe eesmärkide saavutamist. Samuti on võimalik selle aja sees teha kursuslastele lisasõidukite tüübiõppeid kui üksus seda vajalikuks peab.

Kordamisaja maht kursusel on arvestuslik ning on mõeldud toetamaks eelnevate tasemete teemade kordamist või varasemast jäänud väljaõppelünkade kõrvaldamist.

Muude tegevuste aja arvestus sisaldab vastavalt KV spordikontseptsioonile, aega spordile 3 tundi nädalas (kontseptsioon soovitab ajamääranguta kolm korda), vastavalt käsule OP Kaitsetahe rühmaülema tunde sagedusega üks kord nädalas ja kompaniiülema tunde sagedusega 1x kuus, üksuse rivistusi üks tund nädalas ning ülejäänud ajatabelites näidatud aeg on mõeldud nt väekaitse teemades või muudes üksusele vajalikes tegevustes osalemiseks.

5. Läbivad teemad

Kaitseväe regulatsioonid ja väärtused – rakenduvad vaikimisi igapäevaselt. Oluline on, et õppurite käitumist nendes aspektides jälgitaks ja parendamist või kinnistamist vajavaid olukordi tagasisidestatakse ja levitatakse, tuues paralleele või selgitusi nii regulatsioonidest, kui Kaitseväe põhiväärtuste näitel.

Ohutusnõuded: kursuse läbiviimisel on eraldi tähelepanu all auto- ning mehhanismijuhile kehtestatud ohutustehnika nõuded (sh tegevused tankimisel), töökoha, lisaseadme või sõiduki pealisehituste kasutamisega seonduvatest ohutustehnika nõuetest kinnipidamine.

Kaitseväe ja Kaitseliidu maismaasõidukite kasutamise eeskirjast tulenevad nõuded on kursuse vältel täitmiseks ja tehnika käsitlemisel tegevuse aluseks.

Liiklusseadusest tulenevad nõuded täitmisel, jälgimisel ja käsitlemisel kõikides tundide läbiviimise kui ka masinate kasutamise aspektides.

Sõduri baasoskused – rakenduvad individuaalsel ja meeskondlikul tasandil välitingimustes ning taktikaõppes.

6. Hindamine

Hindamine on kursuse ajal kujundav ning kursuse lõpetamisel mitteeristav, mis moodustub kõikidest õppeajal saadud hinnangutest. Hindamisaluseks on ülesannete täitmine vastavalt ainekavades sõnastatud standarditele.

Kategooriaõppe hindamine toimub autokoolide õppekavas märgitud viisil ning Transpordiameti riiklike eksamitega.

Sõjaväelise autojuhi baasõppe moodulis sooritatakse tüübi,- dokumentatsiooni,- sõitjate- ja veoseveo ohutuse õppe läbimise järel kontrolltest (Lisad 2-6). Teoreetilised kontrolltestid kannavad õpetatud/omandatud materjali kinnistamise eesmärki ning hinnatud testid tuleb anda kursuslastele tagasi. Lünktestide hindamisel ei ole oluline ühetaoline sõnastus vaid samatähendus regulatsioonis sätestatuga.

Praktilise kontrolltesti ajal tuleb rakendada kujundavat hindamist ja pöörata erilist tähelepanu kursuslastele, kes teostavad iseseisvalt vajalikke tegevusi (vaatlustabeli (Lisa 4)) alusel alla 60%. Tegematajätmised ja vajakajäämised tuleb koheselt tagasisidestada ja suunata kursuslane neid, kui tulevikus parendamist vajavaid aspekte, enda jaoks taasesitataval kujul fikseerima.

Hinde „arvestatud“ aluseks on eelpoolnimetatud kontrolltestide lävendite ületamine ning praktiliste harjutuse eesmärgipärane ning ohutustehniliselt korrektne sooritamine.

Sõjaväelise autojuhi baasõppemooduli osade kontrollteste on võimalik sooritada kuni kolm korda. Testide sooritamine peab jääma baasõppemooduli läbiviimise perioodi.

7. Väljastatavad dokumendid

Kategooriaõppe läbimise ning riiklike eksamite eduka sooritamise järel väljastab Transpordiamet vastava kategooria juhtimisõigust tõendava juhiloa.

Ajateenijate osas kantakse andmed omandatud pädevustaseme kohta koduüksuse poolt mobilisatsiooniregistrisse.

8. Viited

Liiklusseadus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 27.06.2011 määrus nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 27.06.2011 määrus nr 55 „Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse välja andmise kord“

Kaitseväe juhataja 13.06.2014 käskkirjaga nr 166 kinnitatud „Kaitseväe ja Kaitseliidu maismaasõidukite kasutamise eeskiri“

Kaitseväe juhataja 19.05.2022 käskkirjaga nr 874 kinnitatud "Ajateenistuse kontseptsiooni kinnitamine, käskkirja kehtetuks tunnistamine" lisa "Ajateenija väljaõppetsükkel"

Kaitseväe juhataja 18.03.2021 käskkirjaga nr 67 kinnitatud „Kaitseväe spordikontseptsiooni, spordieeskirja, kehaliste võimete kontrolltesti ja normatiivide kinnitamine“

Kaitseväe juhataja 12.02.2020 käsk nr 444K operatsioon „Kaitsetahe“

Sõjaväelise autojuhi ametikoha kirjeldus (18.06.2021)

https://tvj.mil.intra/collaboration/logk/kv%C3%BClesed/AJEK/20210517_TVJ_LogK_s%C3%B5jav%C3%A4elise_autojuhi_ametikoha_kirjeldus.docx?d=w8788586e1f9847b593f610fbc08452a4

9. Mõisted ja lühendid

AJ    autojuht

AJB    sõjaväelise autojuhi baasõppe moodul

AJE     sõjaväelise autojuhi erialaõppe moodul

AJEK    autojuhi erialakursus

AJK  autojuhi kursus (käesolevas õppekavas mõistetakse tsentraalse väljaõppetsükli osa kestusega 9–12 nädalat, selle raames viiakse läbi AJEK kategooria- ja sõjaväelise autojuhi põhiõppe moodul)

AJV  sõjaväelise autojuhi õppe valikained

LISASEADE seade või nende kogum, mis toetab sõiduki funktsionaalsust (N: vints toetab sõiduki maastiku- ning päästevõimekust, tõstuk või laadimiskraana toetab veoseveo kui põhifunktsiooni täitmise võimet iseseisva laadimisvõimekuse näol)

PEALISEHITUS sõiduki konstruktsioonile statsionaarselt paigaldatud seade või seadmete kogum, mis annab sõidukile kindla funktsiooni ( N: konks- või trosslift, kraana, puksiirkraana, kütusetankur, juhtimispunkt, sidemasin, teelaotusmasin, sillamasin jne)  

RA  rahuaeg

RH  remont ja hooldus

SA  sõjaaeg

I   iseseisevõpe

L   loeng

H  harjutus

E  eksam

AUTOJUHI ERIALAKURSUSE

ainekavad

AJB-01. Kategooriaõpe

1. Õppekava

Autojuhi erialakursuse õppekava.

2. Väljaõppe alaeesmärgid

Ülesanne: saavutada vastavates õppekavades kehtestatud tasemed.

Tingimused:

keskkond: õppeklass/plats; avatud liiklusega alad nii asulas kui asulaväliselt.

piirangud: tegevused vastavalt liiklusseadusele.

Standardid: määratakse eraldi lepingupartnerite õppekavades, riikliku sõidueksami korraga ja vastavates Kaitseväe juhataja käskkirjaga kinnitatud õppekavades.

3. Sisu ja maht

Jrk nrTeemad

Õppetöö meetodÕppegrupid ja maht akadeemilistes tundides

BCCCECDC*CE*D*

1Esmaabi koolitus L-7/Ha-7/E-216000000

2B-kategooria õpe (58+6+2)I ja L-33/H-31/E-266000000

3C-kategooria õpe (30+5+2)I ja L-20/H-15/E-237373737000

4CE-kategooria õpe (20+5+2)I ja L-10 /H-15/E-200270000

5D-kategooria õpe (60+5+2) I ja L-40 /H-25/E-2000670067

Kokku11937641040067

4. Läbiviimine

Esmaabi koolitus viiakse läbi vastavalt Kaitseväe juhataja 14.08.2015 käskkirjaga nr 223 p 2.4 kinnitatud Mootorsõidukijuhi esmaabikursuse (MJEK) väljaõppekava alusel, arvestades ka kaitseväe juhataja 27.12.2016 käskkirjaga nr 305 kehtestatud muudatusi.

Kategooriaõpe viiakse läbi riikliku õppekava järgi Kaitseväe lepinguliste partnerite (autokoolide) mootorsõidukijuhi õpetaja poolt.

5. Hindamine

Kategooriaõpe lõppeb riikliku eksamiga transpordiametis. Vahehindamised vastavalt lepingupartneri töökorraldustele.

Esmaabiõpet hinnatakse vastavalt nimetatud õppekavale.

6. Vahendid

Vastavalt õppekavadele.

7. Õppetööks soovitatav õppevara

Vastavalt lepingupartneri õppekavadele

AJB-02. KAITSEVÄE SÕIDUKITE KASUTAMISE ALUSED

1. Õppekava

Autojuhi erialakursuse õppekava.

2. Väljaõppe alaeesmärgid

Ülesanne 1: kasutab määratud teenistussõiduki alusvankrit ja pealisehituse veoseruumi juhi ja vedajana.

Tingimused:

keskkond: avalikud teed, õppesõiduplats ja maastikusõidurada.

piirangud: tegevused juhendamisel. Lähtutakse Kaitseväe ohutusalastest eeskirjadest ja üldkehtivatest liiklusregulatsioonidest.

Standardid: kasutab sõiduki alusvankrit ja pealisehitust sihtotstarbe ja Eesti Vabariigi ja Kaitseväe regulatsioonidest tulenevate reeglite kohaselt, vastavalt sõiduki registreerimistunnistusel kajastatud ja kasutusjuhendis määratud tingimustel;

teostab Kaitseväe sõidukitüübile kasutaja taseme hooldust ja remonti vastavalt masina kasutusjuhendile ja kasutada olevatele vahenditele ning tööriistadele;

lähtub veose kinnitamisel veose omadustest ja ohutusnõuetest;

tagab on veose mittenihkumise ja -ümbermineku.

3. Sisu ja maht

Jrk nrTeemad

Õppetöö meetodÕppegrupid ja maht akadeemilistes tundides

BCCCECDC*CE*D*

1KV liiklusregulatsioon ja dokumentatsioon

Alateemad:

Kaitseväele kehtivad liikluserisused (L-2)

Dokumentatsioon (I-1/L-1/Ha-1)

Ohutusjuhised (I-1/L-1)

liikluse füüsiline reguleerimine (I-1/L2/Ha3)I-4/L-6/Ha-4/E-216161616161616

2B-kategooria sõiduki täistüübiõpe

Teoreetiline tutvustus (L-2)

Praktiline tutvustus (Ha-3)

Ohutustehniline kontroll (Ha-3)

Lisavarustuse tutvustus (Ha-2)

Platsisõit (Ha-6)

Maastikusõit (Ha-6)

Kasutaja taseme remont ja hooldus (Ha-6) L-3/H-26/E-231313131313131

3C-kategooria sõiduki täistüübiõpe

Teoreetiline tutvustus (L-2)

Praktiline tutvustus (Ha-3)

Ohutustehniline kontroll (Ha-3)

Lisavarustuse tutvustus (Ha-2)

Platsisõit (Ha-6)

Maastikusõit (Ha-6)

Kasutaja taseme remont ja hooldus (Ha-6)L-3/H-26/E-23131313131310

4CE-kategooria sõiduki täistüübiõpe

Teoreetiline tutvustus (L-2)

Praktiline tutvustus (Ha-3)

Ohutustehniline kontroll (Ha-3)

Lisavarustuse tutvustus (Ha-2)

Platsisõit (Ha-6)

Kasutaja taseme remont ja hooldus (Ha-2)L-2 /H-18/E-2002200220

5D-kategooria sõiduki lühendatud tüübiõpe

Alateemad:

Teoreetiline tutvustus (L-3)

Praktiline tutvustus (Ha-1)

Ohutustehniline kontroll (Ha-1)

Platsisõit (Ha-1)

Kasutaja taseme remont ja hooldus (Ha-2)L-3/H-50008008

6Sõitjate ja veoseveo ohutus

Alateemad:

Kaitseväes ja Kaitseliidus kehtivad ja rakendatavad aspektid ja ohutusmeetmeid sõitjate ja veose veoks I-2/L-1)

Kaitseväe ja Kaitseliidu sõitjate ning veose veo kord ja veost ohustavad tegurid (I-2/L-1)

koormarihma tähistusest nõuetekohase laadimise

veose kinnitamise põhimõtted (L-1)

koormarihmade arvutused (L-1/Ha-4)

masina kinnitamine autotreilerile (Ha-2)

veose kinnitamine madelauto kasti kasutades pealtsidumise meetodit (Ha-3)

veose kinnitamine veolavale kasutades vedrusidumise/diagonaal meetodit (Ha-3)

veose kinnitamine madelauto kasti kasutades ringisidet (Ha-3)

veose kinnitamine madelauto kasti kasutades silmusidumise meetodit (Ha-3).

merekonteineri pakkimine (Ha-4)I-4/L-4/H-22/E-232323232323232

7Motoriseeritud rännak – kolonnis liikumise alused

Alateemad:

motoriseeritud rännaku alused, eelised ja puudused, rännakrivistused ja rännakmeetodid, ohutustehnika, rännakuüksuse juhtimise põhimõtted ja märguanded (L-2)

motoriseeritud rännaku korras liikumine, kasutades erinevaid rännakumeetodeid (Ha-22)L-2/H2224242424242424

Kokku134134156142134156111

4. Läbiviimine

Õppeteemade sisukirjeldus.

Kaitseväe liiklusregulatsioon ja dokumentatsioon. Teemas käsitletakse Kaitseväele kehtivate liikluserisuste, dokumentatsiooni, ohutusjuhiste ning liikluse füüsilise reguleerimisega seotud infomaterjali. Teema läbimine annab õppurile teoreetilised teadmised sõiduki juhtimise, sõitjate ja veoste veo regulatsioonidest, ohutustehnikast ning sõidukite kasutamisega kaasnevast dokumentatsioonist. Samuti ka praktilise oskuse sõidukite juhendamiseks käe- ja valgusmärkidega. Õpetamisel saab arvestatavas mahus kasutada iseseisva õppe vormi, mida täiendatakse seminari käigus ning kontrollitakse testidega. Täidetavate dokumentide ja sõiduki juhendamise õpe peab kindlasti sisaldama selgitavat kontaktõpet ning harjutusi.

Käe- ja valgusmärkidena kasutatakse NATO standardiseeritud maismaasõidukite juhatamisega seonduvaid sümboleid. Teema õpetamist võib alustada ilma sõidukiteta enne tüübiõppeid ning kinnistada tüübiõpete käigus praktiliste juhendamisharjutustega. Juhendamine toimub alati juhendatava/sõiduki eest ning juht liigutab sõidukit vaid visuaalses otsekontaktis juhendajaga, lähtudes ainult tema poolt antud käe- ja valgusmärkidest. Vajadusel peatatakse sõiduk liikumissuuna kontrolliks või kasutatakse abijuhendajat. Käsklust „seis, stopp“ peab juht täitma olenemata käskluse andjast. Õppesõiduplats peab olema ainet õpetava instruktori(te) kontrolli all.

Kaitseväe sõiduki täistüübiõpe. Eri kategooria sõidukite tüübiõppe ülesehitus on üldiselt sama, siiski tuleb jälgida sõiduki sihtotstarbelist kasutamist – maastikusõitu tehakse vaid selleks konstrueeritud sõidukiga. Tüübiõppe mahud võivad sõidukite lõikes erineda, sõltudes nende ehitusest ning lisavarustuse komplektist. Vaata ka õppekava tabelit 2. Täistüübiõpe koosneb järgmistest alateemadest:

Teoreetiline tutvustus. Klassitunnis käsitletakse õpetatava sõidukiga seotud informatsiooni, mis loob teoreetilise baasi sõiduki sihtotstarbe- ja nõuetekohase kasutamise jaoks (kasutusotstarve ja tehnilis-taktikalised andmed, juhtimisseadmed ja tähtsamad lisafunktsioonid, ekspluatatsioonivedelikud, kasutaja taseme hooldus). Teoreetilise tutvustuse läbiviimisel peab materjal olema selgitatud ja täiendatud tehnilise taustinfoga, mis selgitab asja sisu ja vajalikkust. (Näiteks milleks on vajalikud laadimissüsteemi ja õlitussüsteemi kontrollelemendid, mis võib juhtuda kui nad ei tööta või nende märguandeid eiratakse);

Praktiline tutvustus. Tutvustatakse sõiduki juures praktiliselt tema ehitust, lisafunktsioone tagavaid detaile ja seadmeid, ekspluatatsioonivedelike kasutaja taseme kontrollkohtasid ja –meetmeid, juhtimisseadmete kasutamist ning turva- ja ohutusvarustust;

Ohutustehniline kontroll. Käsitletakse praktiliselt sõiduki igapäevasele kasutamisele eelnevaid, järgnevaid ning kaasnevaid kontrolltegevusi mida sooritatakse kindlas järjekorras vastavalt „sõidukite ohutustehnilise kontrolli“ teostamise materjalidele ning sõiduki spetsiifikale;

Lisavarustuse tutvustus. Tutvustatakse praktiliselt sõidukil olevat lisavarustust, selle funktsiooni ning kontrollimise meetodit. Kontroll on funktsionaalsusepõhine – kas varustuselement täidab oma funktsiooni (on vähemalt niipalju töökorras) ning tulemus fikseeritakse lisavarustuse kontrolli lehele. Lisavarustuse õpet saab lõimida ka kasutaja taseme remondi ja hoolduse õppega, mille käigus lisavarustust ka praktiliselt kasutatakse;

Platsisõit. Eesmärk on esmase gabariitide ja sõiduki manööverdusvõime tunnetamine ning juhtimisvõtete harjutamine. Kui vastava sõiduki juhtimiseks vajalik juhtimisõigus on alles omandamisel, peab esmakordsel sõitmisel viibima sõidukis koolitaja, kes vahetult õppurit juhendab ning hindab tema sooritusvõimet, millest lähtuvalt otsustab kas õppur võib edaspidi sõita ilma instruktorita, kaasõppuri juuresolekul. Platsisõiduharjutustes saab kasutada ka eelnevalt õpitud käe- ja valgusmärke;

Maastikusõit. Maastikusõit peab toimuma kontrollitud elementidel (kaldenurgad ja muud näitajad kooskõlas sõiduki ekspluatatsiooninõuetega). Esmase maastikusõidu käigus harjutatakse sõiduki juhtimist lihtsamatel elementidel, et mõista sõiduki üldist käitumist ning manööverdamisvõimet pinnasel, erinevate veoskeemide rakendamisel. Edasijõudnud õppurid saavad harjutada järjest keerulisemates ning piiratud manöövrivabaduse tingimustes, samuti peab neile jääma teatud vabadus raja valikuks, et harjutada iseseisvat maastikuanalüüsi võimet. Maastikusõidurada peab olema ülesehituselt hästi jälgitav ja aeglane, et vältida kiirustamisest tekkinud õnnetusi;

Kasutaja taseme remont ja hooldus. Teemas käsitletakse praktiliselt sõiduki lisavarustuses olevate tööriistadega teostatavat kasutaja taseme remonti. Minimaalses teemade paketis sisaldab valgustusseadmete remont, elektrisüsteemi kaitsmete kontroll ja vahetamine, ajamirihmade seisukorra ja pingsuse kontroll ning pingutamine, varuratta eemaldamine ja ratta vahetamine (suruõhusüsteemiga sõidukitel ka rehvi täitmine sõiduki süsteemist), õhu- ja kütuse jämepuhastusfiltri puhastamine (kui on ette nähtud), sisselaskesüsteemi vaakumindikaatori ja tiheduse kontroll. Maastikusõidujärgses kasutaja taseme remondi ja hoolduse käigus toimub praktiline pesu- ning määrimise õpe ning sõiduki funktsionaalsuse kontroll, hooldus ja remont.

Sõitjate- ja veoseveo ohutus. Teemas käsitletakse Kaitseväes ja Kaitseliidus kehtivaid ja rakendatavaid aspekte ja ohutusmeetmeid sõitjate ja veose veoks, lähtudes Kaitseväe ja Kaitseliidu sõitjate ning veose veo korrast ja veost ohustavatest teguritest. Iseseisva õppe aega on võimalik kasutada alusdokumentide ja sissejuhatava materjaliga tutvumiseks. Kontaktõppe käigus korratakse üle alusdokumentide põhisisu ning veoseveo ohutuse õppe käigus õpitakse ning harjutatakse erineva veose paigutamist ning kinnitamist (erinevad koorma fikseerimise meetodid koos abitabelitega vajaminevate koormarihmade arvu arvestamiseks) sõiduki veoseruumi või vahetatavale veoühikule (konteiner, veolava). Näidiskoolituskaart lisa 1.;

Motoriseeritud rännak – kolonnis liikumise alused. Teemas käsitletakse motoriseeritud rännaku üldisi aluseid, eeliseid ja puuduseid, rännakrivistusi
ja rännakmeetodeid, ohutustehnikat, rännakuüksuse juhtimise põhimõtteid ja märguandeid. Praktilise tegevusena harjutatakse motoriseeritud rännaku korras liikumist kaardi ja eelnevalt koostatud marsruudikaardi järgi kindlaksmääratud marsruudil, pöörates põhitähelepanu ohutule liiklemisele kolonni koosseisus ning kolonni dünaamikale ja –distsipliinile erinevate rännakumeetodite puhul. Teemas ei käsitleta taktikalisi tegevusi.

5. Hindamine

Hindamine aine õpiväljundites sõnastatud standardite osas on läbivalt kujundav. Kursuse lõpetamiseks vajaliku mitteeristava hinde aluseks on kujundatavate tegevuste vastavus ohutus- ja kasutusjuhenditele, eeldades et vilumus kasvab teenistusaja jooksul.  Määratud kirjalike teste hinnatakse mitteeristavalt väljatoodud lävendite alusel.

Tüübiõppe teoreetilised kontrolltestid (soovituslik) peab ette valmistama sõidukijuhiinstruktori pädevusega isik üksuse kasutuses olevate masinate spetsiifikatest lähtudes. Soovitav on kontrollida teadmisi masina oluliste tehnilis-taktikaliste andmete kohta, armatuurlaua hoiatustuledest, mootori käivitamise/suretamise eripäradest, diferentsiaalide lülitamisest, pneumo- ja jahutussüsteemide tööpõhimõtete ning kasutamise kohta. Punktiarvestuse puhul peab positiivse tulemuse lävend olema vähemalt 51%.

Kirjalik dokumentatsiooni test: rikketeatise ja sõidulehe täitmine, Kaitseväe ja Kaitseliidu maismaasõidukite kasutamise eeskirja (MSKE) ja maismaasõidukite kasutamise ohutuseeskirja 8.3 tundmine. Õppekavaga on kaasas OE 8.3 kohta käiv test (lisa 2.) ning MSKE kohta käiv test (lisa 3.). OE 8.3 test koosneb vabateksti küsimustest ja lünktekstist. MSKE Test on ülesanne ja seda ei saa teha enne GD tüübiõppe läbimist. Ülesande lahendamise käigus kinnistatakse teadmisi Kaitseväe sõidukite kasutamise protseduuride sh sõidulehe ja rikketeatise täitmise kohta. Ülesande komplekt koosneb ülesandest, rikketeatise- (või muu üksuse sisese samatähendusliku dokumendi) ja sõidulehe-, veolisti- ja saatelehe- blankettidest. Viimased kaks blanketti on testimise otstarbel segaduse tekitamiseks. Lävendi ületamiseks on vajalik ülesande täitmise tegevuste kirjeldamise vastavus MSKE nõuetele, sõidulehe korrektne täitmine ja rikketeatise või muu samatähendusliku dokumendile kantud info täielikkuses ja arusaadavuses n-ö kompaniitehniku rollis olijale.

Kirjalik sõitjate- ja veose veo ohutuse test Kaitseväe ja Kaitseliidu sõitjate ja veose veo korra tundmine (Lisa 4). Test koosneb valikvastustega küsimustest ja lünktekstist.

Tüübiõppe praktiline kontrolltest: Test on suunatud sõiduki ohutu ja jätkusuutliku ekspluatatsiooni kinnistamiseks. Test võib toimuda sõiduki kasutuseelse ohutustehnilise kontrolli vormis Lisa 5, mille käigus testija esitab kontrolli sooritajale ka lisaküsimusi (näiteks ekspluatatsioonivedelike, lubatud vesitakistuse sügavuse, näidikute, märgutulede ja lisavarustuse kohta).

ÕK lisa 5 vaatluslehel on välja toodud n-ö universaalsed tegevused vastavalt OE8.3 lisale 1. Vaatluslehte tuleb täiendada vastavalt sõidukile, mille tüübiõpet läbi viiakse. Vaatluslehtede ettevalmistust peab jälgima sõidukijuhiinstruktori pädevusega isik ja lähtuda tuleb kõikidest tüübiõppes esindatud masinate spetsiifikatest eraldi. Nt Unimogi puhul tuleb lisada järgmised detailid: kütuse jämepuhastusfilter, õhurõhk on saavutanud min 8 bar, diff.lukud sees, õlilekked täiendada velgede sees, jalaraud, kabiini lukustid (lahti, ketid ei ripu), veoseruumi signaali kaabel, pealisehitus (kinni, tent, nöörid), suruõhu kondentsi paak, haakeseade kinni, jäiga ühenduse kinnitus, veoseruum, tühi, kinni, nöörid ei ripu, veoseruumi märguande kontroll, pidurivedeliku anumad, varustuse kastid kinni.

Vaatluslehel on lisatud ka ohutusest tulenev autost väljumise jälgimine igas sektsioonis kus see ette tuleb ning vaatluse süstemaatilisus ning „käega katsumine“.

Vaatluslehel on viis põhimõttelist alajaotust. Esimeses jaotuses on kaks n-ö ohtlikku viga, mille ilmnemisel on koguhinne automaatselt null. Üldiselt hinnatakse jaotiste kaupa ja positiivseks loetakse tulemusi 60% „jah“ iga jaotise kohta. Vähema tulemuse puhul tuleb hinnata läbiviidud õpet või läbikukkuja individuaalset vajadust.

6. Vahendid

Dokumentatsiooni blanketid, juhendid ja Kaitseväe sõidukid tüübiõpete läbiviimiseks. Veose ohutuse õpetamiseks autotreiler, sõiduauto, veoauto, madelauto, kettsidemed, talrepid, veolava, euroalused, kraed, koormarihmad, merekonteiner, tõkestid, õhkpadjad, õhukompressor nurgakaitsmed, kiilud, prussid, naelad, haamrid, 200L vaadid, toru läbimõõduga 50cm ja 3m pikk. Lisaks ka käsiraadiojaamad ning valgusfiltriga taskulambid.

7. Õppetööks soovitatav õppevara

Liiklusseadus

Sõjaväelise autojuhi ametikoha alusnõuded

https://tvj.mil.intra/collaboration/logk/kv%C3%BClesed/AJEK/20210517_TVJ_LogK_s%C3%B5jav%C3%A4elise_autojuhi_ametikoha_kirjeldus.docx?d=w8788586e1f9847b593f610fbc08452a4

Kaitseministri 19.12.2016 määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu sõitjate ning veose veo kord“

Kaitseväe juhataja 13.06.2014 käskkiri nr 166 „Kaitseväe ja Kaitseliidu maismaasõidukite kasutamise eeskiri“

Kaitseväe juhataja 22.10.2021 käskkiri nr 190 „Maismaasõiduki kasutamise ohutuseeskiri OE 8.3“

Blankett „teade liiklusõnnetusest“

https://www.lkf.ee/sites/default/files/Teade_liiklusonnetusest_2015_A4.pdf

Käe- ja valgusmärgid NATO STANAG 2284 Edition 2 APP-14(A). https://failikeskus.mil.intra/standardid/Lists/STANAG/DispForm.aspx?ID=402

Juhendaja käemärgid e-õppe materjal

https://ilias.mil.ee/ilias.php?ref_id=73167&obj_id=25898&cmd=layout&cmdClass=illmpresentationgui&cmdNode=6h&baseClass=ilLMPresentationGUI

Veoseohutuse e-õppe kursus https://ilias.mil.ee/ilias.php?baseClass=ilSAHSPresentationGUI&ref_id=76473

Väljaõppes kasutatavate sõidukite kasutus- ja hooldusjuhised. https://ilias.mil.ee/goto.php?target=cat_19264&client_id=uusilias

Veoste kinnitamise kiirjuhend

https://tvj.mil.intra/collaboration/logk/Dokumendid/20220314_A_TVJ_LogK_Veoste_kinnitamise_kiirjuhend.pdf?d=w5cf9b115beaf47c19ac357d15fcf27bd

Üksuse sõidukid

Õppesõiduplats

Maastikusõidurada

Üldkasutatav teedevõrgustik

AJB-03. KAITSEVÄE SÕIDUKITE KASUTAJA EVAKUATSIOON

1. Õppekava

Autojuhi erialakursuse õppekava.

2. Väljaõppe alaeesmärgid

Ülesanne: kasutab sõiduki päästmiseks eneseabivõtteid.

Tingimused:

keskkond: ettevalmistatud õppeplats: liivane pinnas, erinevad pinnavormid.

piirangud: tegevused juhendamisel. Ohutusjuhendite järgimine.

Standardid: „Päästab“ sõiduki, kasutades sõiduki või allüksuse lisavarustust ja käepäraseid vahendeid ohutult ning eesmärgipäraselt, tekitamata lisavigastusi.

3. Sisu ja maht

Jrk nrTeemadÕppetöö meetod

Maht akadeemilistes tundides

1.Sõiduki eneseabi, päästmine ja pukseerimine

Alateemad:

Sõiduki päästmine jäiga ja painduva ühenduslüliga (DeHa-3)

Maastikuläbivuse parendamine alandatud rehvirõhuga (DeHa-3)

Rehvi haardeteguri parandamine libisemisvastaste kettidega (DeHa-3)

Tungraua kasutamine sõiduki päästmiseks

Pinnase kandevõime tõstmine (DeHa-3)

Sõiduki päästmine alternatiivsete vahenditega (DeHa-3)

Probleemse maastikulõigu/takistuse läbimine autorongina (DeHa-3)

Pneumosüsteemi täitmine sõidukilt sõidukile (DeHa-3)

Sõiduki pukseerimine üksuse vahenditega (DeHa-3)demonstratsioon ja harjutus24

Kokku24 akadeemilist tundi

4. Läbiviimine

Õppeteemade sisukirjeldus:

Sõiduki päästmine jäiga ja painduva ühenduslüliga. Teemas käsitletakse kinni jäänud/mittetöötava sõiduki päästmise võtteid praktiliselt sõiduki/üksuse varustuses olevate ühendusvahenditega (jäik pukseerimislüli ja veniv pukseerimisköis). Õppekoht peab võimaldama ohutut dünaamilise tõmbe võimalust, vältima peab ohtlikke külgkaldeid, et vähendada ümberpaiskumise ohtu. Õppekoht võiks olla liivasel pinnasel, kus oleks võimalik sõiduk lihtsalt „sisse kaevata“. Vajalikud vahendid: veniv pukseerimisköis, jäik pukseerimisvarras.

Maastikuläbivuse parendamine alandatud rehvirõhuga. Teemas käsitletakse praktiliselt suruõhusüsteemi omavate sõidukite maastikuvõimekuse parandamist vedavate rataste rehvirõhu alandamisega. Õppekohas ei tohi olla teravaid oksi, orke, kivisid ning muid esemeid, mis võivad sattuda velje ja rehvi vahele. Ohutu ning efekti hästi välja toov õppekoht võiks olla liivasel pinnasel (mäenõlval). Rehvirõhku võib alandada kuni 0,5 Bar-ni või tootja poolt lubatud alampiirini. Vältida tuleb järske pöördeid (rehvi maha tulemise oht). Sõit ja manöövrid peavad olema rahulikud ja sujuvad. Peale teema lõpetamist pöörata tähelepanu rehvide nõuetekohasele täitmisele. Vajalikud vahendid: sõiduki rehvipumpamiseks vajalikud vahendid, igal õppesõidukil varuratas ning rattavahetuseks vajalik komplekt.

Rehvi haardeteguri parandamine libisemisvastaste kettidega. Teemas korratakse tüübiõppe käigus õpitud libisemisvastaste kettide paigaldamist ratastele ning kasutamist lähtuvalt sõiduki veoskeemist. Harjutatakse ka kettide paigaldamist juba kinni jäänud sõidukile. Õppekohas peaks olema erinevad maastikutakistused (tõusud, langused, libedus), kus tekiks reaalne vajadus rehvi haardeteguri parandamiseks. Jälgida sõiduki tootja poolseid juhiseid kettide paigaldamiseks ja kasutamiseks.

Tungraua kasutamine sõiduki päästmiseks. Teema lõimub libisemisevastaste kettide teemaga. Sissekaevunud ratast hakatakse tungrauaga järkjärgult tõstma ning iga tõste maksimaalkõrguselt ratta alust süvendit pinnasega/täitematerjalidega täitma.

Pinnase kandevõime tõstmine. Teemas käsitletakse pehme pinnase kandevõime parandamist käepärase täitematerjaliga. Õppekoht peaks olema raielangil või pehmel maastikul, kus on kasutada raiejäätmeid. Õppe käigus täidetakse olemasoleva väljaveotee roopad pikisuunaliselt jämedama materjaliga ning kaetakse ristisuunaliselt peenema materjaliga/okstega. Vältida tuleb teravaoksalise tüvematerjali kasutamist pealispinnas (rehvide vigastamise oht);

Sõiduki päästmine alternatiivsete vahenditega. Teemas käsitletakse maasturi päästmise võimalusi sõiduki/üksuse varustuses olevate alternatiivsete vahenditega: koormarihma ja pinguti kasutamine vintsina. Õppekoht peaks võimaldama ankrupunktide kasutamist maasturi päästmiseks.

Probleemse maastikulõigu/takistuse läbimine autorongina. Teemas käsitletakse jäiga pukseerimisvardaga ühendatud sõidukitega maastiku/takistuse ületamise parandamise võimalusi. Õppekoht peaks sisaldama takistusi mille pikkus ei ületa autorongis osaleva sõiduki pikkust (pehme pinnas, teetamm, raudteetamm jne), et tagada alati mõne sõiduki kontakt stabiilse pinnaga. Erilist tähelepanu tuleb pöörata juhtide ja juhendajate omavahelisele koostööle ning sõidukite TTA-s märgitud parameetritele (peale- ja mahasõidunurgad jne);

Pneumosüsteemi täitmine sõidukilt sõidukile. Teemas käsitletakse pneumosüsteemi täitmise võimalusi sõidukilt sõidukile, et oleks tagatud päästetava/pukseeritava sõiduki veeremine ning vajadusel pidurite rakendamise võimalus.

Sõiduki pukseerimine üksuse vahenditega. Teemas käsitletakse praktiliselt sõidukite pukseerimist üksuse käsutuses olevate ühenduslülidega (nõuetekohane jäik või painduv). Alustatakse pukseerimise ettevalmistusest (ühenduslüli paigaldamine, pidurite ja suruõhusüsteemide kontroll, vajadusel ühendusvoolikuga õhutoite tagamine, vajadusel ohukolmnurga kasutamine, marsruudi määramine) peale mida harjutatakse praktiliselt pukseerimist sirgest teest kuni kitsaste teedeni ning tagurdamiseni (pukseerides boksi tagurdamine).

5. Hindamine

Hindamine aine õpiväljundites sõnastatud standardite osas on läbivalt kujundav. Kursuse lõpetamiseks vajaliku mitteeristava hinde aluseks on kujundatavate tegevuste vastavus ohutus- ja kasutusjuhenditele, eeldades et vilumus kasvab teenistusaja jooksul.

6. Vahendid

On välja toodud õppeteemade sisukirjelduses.

7. Õppetööks soovitatav õppevara

Kaitseväe juhataja 22.10.2021 käskkiri nr 190 „Maismaasõiduki kasutamise ohutuseeskiri OE 8.3“

Käe- ja valgusmärgid NATO STANAG 2284 Edition 2 APP-14(A) https://failikeskus.mil.intra/standardid/Lists/STANAG/DispForm.aspx?ID=402

Väljaõppes kasutatavate sõidukite kasutus- ja hooldusjuhised.https://ilias.mil.ee/goto.php?target=cat_19264&client_id=uusilias

Üksuse sõidukid

Õppesõiduplatsid (erinevate omadustega)

AJB-04. PÄÄSTEOPERATSIOONI ASSISTENDIÕPE

1. Õppekava

Autojuhi erialakursuse õppekava.

2. Väljaõppe alaeesmärgid

Ülesanne: osaleb päästeoperatsiooni juhi (vintsioperaatori) assistendina.

Tingimused:

keskkond: õppeplats maastikul.

piirangud: tegevused juhendamisel. Ohutusjuhendite järgimine.

Standardid:

Kasutab isikukaitsevahendeid (kiiver, kindad);

Järgib ohuala ja antud juhiseid sõiduki päästmise ettevalmistustöödel;

Tagab päästevahendite korrektsed ühendused;

Kontrollib päästetud sõiduki pidurid, veermiku, roolisüsteemi, käigud ning tuled.

3. Sisu ja maht

Jrk nrTeemadÕppetöö meetod

Maht akadeemilistes tundides

2.Vintsimise alused (0+8)

Alateemad:

vintside ja vintsimise olemus, OT, eelised, võimalused (DeHa-3)

ühendus- ja kasutusviisid /DeHa-5 )

demonstratsioon ja harjutus8

Kokku8 akadeemilist tundi

4. Läbiviimine

Õppeteemade sisukirjeldus.

Vintsimise alused. Teema käigus tutvustatakse vintside ja vintsimise olemust, nende eeliseid ja võimalusi päästeoperatsioonide läbi viimisel, ohutustehnikat ning ühendus- ja kasutusviise KV vintsiga rivisõiduki näitel.

5. Hindamine

Aine hindamine on läbivalt kujundav st. õppeprotsessi tagasisidestatakse jooksvalt väljaõppe käigus.

6. Vahendid

On välja toodud õppeteemade sisukirjelduses.

7. Õppetööks soovitatav õppevara

Kaitseväe juhataja 22.10.2021 käskkiri nr 190 „Maismaasõiduki kasutamise ohutuseeskiri OE 8.3“

Käe- ja valgusmärgid NATO STANAG 2284 Edition 2 APP-14(A)

https://failikeskus.mil.intra/standardid/Lists/STANAG/DispForm.aspx?ID=402

Juhendaja käemärgid e-õppe materjal

https://ilias.mil.ee/ilias.php?ref_id=73167&obj_id=25898&cmd=layout&cmdClass=illmpresentationgui&cmdNode=6h&baseClass=ilLMPresentationGUI

Väljaõppes kasutatavate sõidukite kasutus- ja hooldusjuhised

https://ilias.mil.ee/goto.php?target=cat_19264&client_id=uusilias

Üksuse sõidukid

Õppesõiduplats (erinevate omadustega)

AJB-05. BAASÕPPE MOODULI LÕPUHARJUTUS

1. Õppekava

Autojuhi erialakursuse õppekava

2. Väljaõppe alaeesmärgid

Ülesanne 1: kasutab määratud teenistussõiduki alusvankrit ja pealisehituse veoseruumi juhi ja vedajana.

Tingimused:

keskkond: avalikud teed ja maastikusõidurada, kus kehtivad üldised ja Kaitseväe liiklusregulatsioonid, rühmitumisala maastikul, erinevad valgustingimused;

piirangud: tegevused iseseisvalt ja ilma taktikaliste olukordadeta.

Standardid:

Kasutab sõiduki alusvankrit ja pealisehitust sihtotstarbe kohaselt, vastavalt sõiduki registreerimistunnistusel kajastatud ja kasutusjuhendis määratud nõuetele ning järgides liiklusalaseid regulatsioone kui ka Kaitseväe sõidukite kasutamisega seotud regulatsioone ning ohutusjuhendeid.

Lähtub juhendamisel ja juhendamise järgimisel käe- ja valgusmärkidest vastavalt NATO standardiseeritud maismaasõidukite juhatamisega seotud sümbolitest;

Kasutaja taseme hooldus (pesu ja määrimine ning sõiduki funktsionaalsuse kontroll) vastab masina kasutusjuhendile ja kasutada olevatele vahenditele ning tööriistadele.

Ülesanne 2: kasutab sõiduki päästmiseks eneseabivõtteid.

Tingimused:

keskkond: maastik: liivane ja pehme pinnas, erinevad pinnavormid;

piirangud: tegevused iseseisvalt. Ohutusjuhendite järgimine.

Standardid:

Sõiduk „päästetakse“ jäiga ja painduva ühenduslüliga, parendatakse maastikuläbivust alandatud rehvirõhuga, kasutatakse tungrauda, tõstetakse pinnase kandevõimet, kasutatakse alternatiivseid vahendeid, tekitamata sõidukile lisavigastusi;

Viib tegevused läbi ohutult ning eesmärgipäraselt.

Ülesanne 3: osaleb päästeoperatsiooni juhi (vintsioperaatori) assistendina.

Tingimused:

keskkond: maastik erinevate tee tüüpide ja omadustega;

piirangud: tegevused iseseisvalt. Ohutusjuhendite järgimine.

Standardid:

Kasutab isikukaitsevahendeid (kiiver, kindad);

Järgib ohuala ja antud juhiseid sõiduki päästmise ettevalmistustöödel;

Tagab päästevahendite korrektsed ühendused;

Kontrollib päästetud sõiduki pidurid, veermiku, roolisüsteemi, käigud ning tuled.

3. Sisu ja maht

Jrk nrTeemadÕppetöö meetod

Maht akadeemilistes tundides

1.KV sõidukite kasutamise alusedharjutus8

2.KV sõidukite kasutaja evakuatsioonharjutus8

3.Sõidukite ja kursuse varustuse hooldusharjutus8

Kokku24 akadeemilist tundi

4. Läbiviimine

Lõpuharjutusega luuakse tingimused kursuslastele mooduliüleseks harjutamiseks ja sõidukiga harjumiseks ning instruktoritele kursuslaste oskustaseme hindamiseks.

Lõpuharjutus viiakse läbi väliharjutusena, mille käigus korratakse ning kinnistatakse kogu mooduli teemasid praktiliste sooritustega. Maaväe ja logistikaüksuse jaanuarikutse- ning küberväejuhatuse ajateenija AJK puhul on õppemahtu kursuse ajal vähem, mistõttu tuleb nende hilisemas väljaõppes pöörata tähelepanu just veoseveo ohutuse tagamise tegevustele.

5. Hindamine

Hindamine aine õpiväljundites sõnastatud standardite osas on läbivalt kujundav. Kursuse lõpetamiseks vajaliku mitteeristava hinde aluseks on kujundatavate tegevuste vastavus ohutus- ja kasutusjuhenditele, eeldades et vilumus kasvab teenistusaja jooksul.

6. Vahendid

Välja toodud õppeteemade ainekavades.

7. Õppetööks soovitatav õppevara

Liiklusseadus

Kaitseministri 19.12.2016 määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu sõitjate ning veose veo kord“

Kaitseväe juhataja 13.06.2014 käskkiri nr 166 „Kaitseväe ja Kaitseliidu maismaasõidukite kasutamise eeskiri“

Kaitseväe juhataja 22.10.2021 käskkiri nr 190 „Maismaasõiduki kasutamise ohutuseeskiri OE 8.3“

Blankett „teade liiklusõnnetusest“

https://www.lkf.ee/sites/default/files/Teade_liiklusonnetusest_2015_A4.pdf

Käe- ja valgusmärgid NATO STANAG 2284 Edition 2 APP-14(A)

https://failikeskus.mil.intra/standardid/Lists/STANAG/DispForm.aspx?ID=402

Juhendaja käemärgid e-õppe materjal

https://ilias.mil.ee/ilias.php?ref_id=73167&obj_id=25898&cmd=layout&cmdClass=illmpresentationgui&cmdNode=6h&baseClass=ilLMPresentationGUI

Väljaõppes kasutatavate sõidukite kasutus- ja hooldusjuhised.

https://ilias.mil.ee/goto.php?target=cat_19264&client_id=uusilias

Üksuse sõidukid

Maastikusõidurajad

Üldkasutatav teedevõrgustik

AJLA-01. LISASEADME OPERAATORI ÕPE 

1. Õppekava

Läbiviiva üksuse allüksuse kursuse õppekava..

2. Väljaõppe alaeesmärk

Ülesanne 1: kasutab sõidukile paigaldatud lisaseadet.

Tingimused:

keskkond: kujundatud reaalolukorralähedaseks (N: õppepakendite laadimine tõstuki

ja kraanaga, päästeoperatsioon sõiduki vintsiga jne);

piirangud: järgitakse iseseisvalt teemakohaseid ohutusalastest eeskirjadest tulenevaid nõudeid.

Standardid:

Täidab enda sõiduki põhifunktsiooni;

Toetab teisi sõidukeid või vahendeid;

Hooldab kasutatud seadmeid ja lisavarustuse elemente vastavalt juhenditele. 

3. Sisu ja maht 

Jrk nr Teemad 

Õppetöö meetod 

 Maht akadeemilistes tundides   

1. Lisaseadme kasutamise teoreetilised alused ja ohutustehnika loeng 4 

2. Lisaseadme komplekti tutvustamine demonstratsioon ja harjutus2 

3. Lisaseadme kasutamise praktika demonstratsioon ja harjutus8 

4. Lisaseadme hooldus  demonstratsioon ja harjutus2 

Kokku 16 akadeemilist tundi 

 

4. Läbiviimine 

Õppeteemade sisukirjeldus: 

lisaseadme kasutamise teoreetilised alused ja ohutustehnika. Teemas tutvustatakse lisaseadme olemust, kasutusvõimalusi, tehnilisi andmeid ning kasutamisega kaasnevat ohutustehnikat;

lisaseadme komplekti tutvustamine. Teemas tutvustatakse lisaseadme komplekti kuuluvaid elemente (juhtelemendid, kinnitusvahendid, ohutusvahendid, eritööriistad ning lisatööorganid jne), nende funktsiooni ning kasutamisega kaasnevat ohutustehnikat;

lisaseadme kasutamise praktika. Teemas harjutatakse praktiliselt lisaseadme sihipärast kasutamist reaalolukorralähedastes tingimustes (N: õppepakendite laadimine tõstuki ja kraanaga, päästeoperatsioon sõiduki vintsiga jne);

lisaseadme hooldus. Teemas käsitletakse lisaseadme kasutaja taseme hooldust ning hooldatakse praktilise tegevusena väljaõppes kasutatud seadmed ja lisavarustuse elemendid. 

5. Hindamine 

Hindamine aine õpiväljundites sõnastatud standardite osas on läbivalt kujundav. Kursuse lõpetamiseks vajaliku mitteeristava hinde aluseks on kujundatavate tegevuste vastavus ohutus- ja kasutusjuhenditele, eeldades et vilumus kasvab teenistusaja jooksul.

6. Vahendid 

Välja toodud õppeteemade sisukirjelduses. 

7. Õppetööks soovitatav õppevara 

Kaitseväe juhataja 22.10.2021 käskkiri nr 190 „Maismaasõiduki kasutamise ohutuseeskiri OE 8.3“

Käe- ja valgusmärgid NATO STANAG 2284 Edition 2 APP-14(A). https://failikeskus.mil.intra/standardid/Lists/STANAG/DispForm.aspx?ID=402

Väljaõppes kasutatavate sõidukite kasutus- ja hooldusjuhised

https://ilias.mil.ee/goto.php?target=cat_19264&client_id=uusilias

Lisaseadmega üksuse sõidukid

Õppeplats

Lisaseadet rakendavad vahendid/varustus

 

 

AJLA-02. PEALISEHITUSE OPERAATORI ÕPE 

1. Õppekava 

Läbiviiva üksuse allüksuse kursuse õppekava.. 

2. Väljaõppe alaeesmärk

Ülesanne: kasutab sõidukile paigaldatud pealisehitust.

Tingimused:

keskkond: kujundatud reaalolukorralähedaseks.

piirangud: järgitakse iseseisvalt teemakohaseid ohutusalastest eeskirjadest tulenevaid nõudeid. Kui pealisehitus kannab spetsiifilist võimet, mida kasutavad teised isikud (nt juhtimispunkti koosseis), siis harjutatakse vaid autojuhi tasemel tehtavaid toiminguid (nt rajamisega seotud tööd).

Standardid.

Kasutab pealisehitust sihtotstarbe kohaselt põhifunktsiooni täitmiseks;

Järgib on kõiki seonduvaid ohutusnõudeid.

3.  Sisu ja maht 

Jrk nr Teemad 

Õppetöö meetod 

 Maht akadeemilistes tundides 

1. Pealisehituse kasutamise teoreetilised alused ja ohutustehnika Loeng 4 

2. Pealisseadme komplekti tutvustamine Demonstratsioon ja harjutus2 

3. Pealisseadme kasutamise praktika Demonstratsioon ja harjutus8 

4. Pealisseadme hooldus Demonstratsioon ja harjutus2 

Kokku 16 akadeemilist tundi 

 

4. Läbiviimine

Õppeteemade sisukirjeldus: 

pealisehituse kasutamise teoreetilised alused ja ohutustehnika. Teemas tutvustatakse pealisehituse olemust, kasutusvõimalusi, tehnilisi andmeid ning kasutamisega kaasnevat ohutustehnikat;

pealisehituse komplekti tutvustamine. Teemas tutvustatakse pealisehituse komplekti kuuluvaid elemente (juhtimisseadmed, kinnitusvahendid, abivahendid, ohutusvahendid, eritööriistad ning lisatööorganid jne), nende funktsiooni ning kasutamisega kaasnevat ohutustehnikat;

pealisehituse kasutamise praktika. Teemas harjutatakse praktiliselt pealisehituse sihipärast kasutamist. Kui pealisehitus kannab spetsiifilist võimet, mida kasutavad teised isikud (nt juhtimispunkti koosseis), siis harjutatakse vaid autojuhi tasemel tehtavaid toiminguid (nt rajamisega seotud tööd);

pealisehituse hooldus. Teemas käsitletakse pealisehituse kasutaja taseme hooldust. Praktilise tegevusena hooldatakse väljaõppes kasutatud seadmed ja lisavarustuse elemendid. 

5. Hindamine

Hindamine aine õpiväljundites sõnastatud standardite osas on läbivalt kujundav. Kursuse lõpetamiseks vajaliku mitteeristava hinde aluseks on kujundatavate tegevuste vastavus ohutus- ja kasutusjuhenditele, eeldades et vilumus kasvab teenistusaja jooksul.

6. Vahendid 

Välja toodud õppeteemade sisukirjelduses. 

7. Õppetööks soovitatav õppevara

Kaitseväe juhataja 22.10.2021 käskkiri nr 190 „Maismaasõiduki kasutamise ohutuseeskiri OE 8.3“

Käe- ja valgusmärgid NATO STANAG 2284 Edition 2 APP-14(A).

https://failikeskus.mil.intra/standardid/Lists/STANAG/DispForm.aspx?ID=402

Väljaõppes kasutatavate sõidukite kasutus- ja hooldusjuhised. https://ilias.mil.ee/goto.php?target=cat_19264&client_id=uusilias

Pealisehitusega üksuse sõidukid

Pealisehitust rakendavad vahendid/varustus

 

AJLA-03. ADR 

1. Õppekava

Autojuhi erialakursuse õppekava.

2. Väljaõppe alaeesmärk

Ülesanne: veab ohtlikke veoseid.

Tingimused:

keskkond: üldliikluseks avatud ala;

piirangud: järgitakse ohtlike vedudega seotud piiranguid ja vastavsisulisi ohutusalaseid eeskirju.

Standardid:

teostab ohtlike aineid sisaldava veose veo pakendatuna ja puistes tekitamata kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale;

teostab ohtlikke ainete veo paakautodega mahtuvusega üle 1000 l ja paakkonteinereid mahtuvusega üle 3000 l tekitamata kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale.

teostab lõhkeainete veo. tekitamata kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale.

tegutseb ohuolukorras ja õnnetusse sattumisel järgides esmaabi võtteid, liiklusohutust, tuleohutust ning nõudeid kaitsevahendite kasutamisel.

3. Sisu ja maht 

  

Jrk nr Teemad 

Õppetöö meetod 

 Maht akadeemilistes tundides   

1. ADR põhiõpe

Alateemad:

ohtlike veoste veo korraldamise üldnõuded (1)

klasside tutvustus ja põhilised ohuliigid (1)

keskkonnakaitse nõuded jäätmete teisaldamisel,

eri liiki ohtude ärahoidmise ohutusabinõud (2) ohumärgised ja ohu tähistamine (1)

autojuhi lubatud ja keelatud tegevused ohtlike veoste veol (2)

liitkoorma veo keeld samal sõidukil või konteineris, tsiviilvastutus (2)

teave mitmeliigilise veo kohta (1)

pakendatud veose kinnitamise nõuded (1), tegutsemine tunnelites (1)

veoühiku ja meeskonnaliikme varustus (1)

veo turvalisuse jälgimise võimalusi (1)

esmaabi (4)loeng 18

2. ADR paakautoõpe

Alateemad:

Mõisted (1)

paaki või paakkonteinerit vedava veoüksuse ebastabiilset liikumist põhjustavaid tegurid ja nende mõju liiklusohutusele (2)

lisanõudeid paaksõiduki ehitusele (2)

üldnõudeid laadimisseadmete kohta (2)

täiendavaid nõudeid paaksõiduki kasutamisele, eelkõige ohtliku veose autoveole lubamise tunnistusele, tehnilisele järelevalvele ja paaksõiduki markeerimisele (5)loeng 12

3. Lõhkeaineteveo eriõpe

peamised ohud, olulised mõisted klass 1 ainete käitlemisel (1)

klass 1 ainete klassifitseerimine (1)

täiendavad nõuded klass 1 ainete ja esemete pakenditele (1)

veodokumendid klass 1 ainete ja esemete veol (1)

piirangud klassi 1 ainete ja esemete kooslaadimisele (1)

klass 1 aineid ja esemeid vedavate veoüksuste tähistamine (1)

nõuded klass 1 aineid ja esemeid vedava veoüksuse konstruktsioonile (1)

veoüksuse ohtlike veoste veole lubamise tunnistus (1)loeng 8

4.Eksam 2

Kokku 40 akadeemilist tundi 

 

4. Läbiviimine

Aine viiakse läbi tellimuskoolitusena tsiviilpartneri- või kaitseväesiseselt kompetentsete isikute poolt. Õppeteemades või nende nimetustes võib olla erinevusi kui õpet viib läbi tsiviilpartner ja kokku on lepitud, et koolitus toimub tsiviilpartneri enda õppe- või ainekavade alusel.

Õppeteemade sisukirjeldus: 

ADR põhiõpe: ohtlike veoste veo korraldamise üldnõuded, klasside tutvustus ja põhilised ohuliigid, keskkonnakaitse nõuded jäätmete teisaldamisel, eri liiki ohtude ärahoidmise ohutusabinõud, ohumärgised ja ohu tähistamine, autojuhi lubatud ja keelatud tegevused ohtlike veoste veol, liitkoorma veo keeld samal sõidukil või konteineris, tsiviilvastutus, teave mitmeliigilise veo kohta, pakendatud veose kinnitamise nõuded, tegutsemine tunnelites, veoühiku ja meeskonnaliikme varustus, veo turvalisuse jälgimise võimalusi, esmaabi.

ADR paakautoõpe: Mõisted, paaki või paakkonteinerit vedava veoüksuse ebastabiilset liikumist põhjustavaid tegureid ja nende mõju liiklusohutusele, lisanõudeid paaksõiduki ehitusele, üldnõudeid laadimisseadmete kohta, täiendavaid nõudeid paaksõiduki kasutamisele, eelkõige ohtliku veose autoveole lubamise tunnistusele, tehnilisele järelevalvele ja paaksõiduki markeerimisele.

Lõhkeaineteveo eriõpe: lõhke- ja pürotehniliste ainete ning neid sisaldavate esemete peamised ohud, olulised mõisted klass 1 ainete käitlemisel, klass 1 ainete klassifitseerimine tulenevalt nende tundlikkusest ja keemilisest koostisest, klassi 1 ainete alaklassidesse ja kooslaadimise sobivusgruppidesse jaotamise põhimõtted, täiendavad nõuded klass 1 ainete ja esemete pakenditele, pakendite tähistamine ohumärgistega, veodokumendid klass 1 ainete ja esemete veol, piirangud klassi 1 ainete ja esemete kooslaadimisele, klass 1 aineid ja esemeid vedavate veoüksuste tähistamine, nõuded klass 1 aineid ja esemeid vedava veoüksuse konstruktsioonile, veoüksuse ohtlike veoste veole lubamise tunnistus (EX II, EX III, MEMU).  

ADR tunnistuse kehtivusaeg on viis aastat alates kuupäevast, mil juht sooritab põhikoolituse eksami.

Kaitseväe siseselt kompetentse isiku poolt korraldatud ADR koolituse läbinul ei ole õigust vedada ohtlikku veost väljaspool KV tegevust.

5. Hindamine 

Kui tsiviilpartneril on ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamise tegevusluba on koolituse läbinutel võimalus sooritada riiklik eksam transpordiametis. Ohtlikku veost vedava autojuhi põhi-, eri- ja täienduskoolituse vastusevariantidega eksamil peab igal esitatud küsimusel olema vähemalt üks õige vastusevariant. Eksami tulemusi hinnates loetakse eksam edukalt sooritatuks, kui eksamineeritav vastab igas läbitud eksami osas esitatud küsimustest õigesti vähemalt 60 protsenti. Eksami aja ja koha määrab Transpordiamet isiku eksamile registreerimisel.

6. Vahendid 

Videoprojektori ja tavatahvliga õppeklass vastavat grupi suurusele, esmaabi näitlikud vahendid.

7. Õppetööks soovitatav õppevara 

Kaitseväe juhataja 22.10.2021 käskkiri nr 190 „Maismaasõiduki kasutamise ohutuseeskiri OE 8.3“

Kaitseministri 19.12.2016 määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu sõitjate ning veose veo kord“

Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR 2017) ADR 2017 | Maanteeamet (mnt.ee)

 

  

Lisa 1. Näidiskoolituskaart „veoseveo ohutuse praktilised harjutused“

Väljaõppe läbiviija

Tunni teemaVeoseohutuse praktilised harjutused

Õpiväljundid/probleemidkasutab määratud teenistussõiduki veoseruumi juhi ja vedajana.

keskkond: baasi territoorium;

piirangud: iseseisvalt ja ainult kursusel õpitud Kaitseväe sõidukitüübile.

Standardid: teostus vastab masina kasutusjuhendile ja kasutada olevatele vahenditele ning tööriistadele.

Toimumise aeg

Toimumise koht

Õppurid (arv)

Õppevahendid

VarustusAutotreiler, sõiduauto, veoauto, madelauto, kettsidemed, talrepid, veolava, euroalused, kraed, koormarihmad, merekonteiner, tõkestid, õhkpadjad, õhukompressor nurgakaitsmed, kiilud, prussid, naelad, haamrid, 200L vaadid, toru läbimõõduga 50cm ja 3m pikk.

OhutusnõudedTöökindad, võimalusel turvasaapad

EttevalmistusedAbiinstruktorite otsimine, alade broneerimine, sõidukite broneerimine, vahendite

ViitedKaitseministri 19.12.2016 määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu sõitjate ning veose veo kord“;

Kaitseväe juhataja 13.06.2014 käskkiri nr 166 „Kaitseväe ja Kaitseliidu maismaasõidukite kasutamise eeskiri“.

Kaitseväe juhataja 01.11.2012 käskkiri nr 261 „Laskemoona hoidmise ja veo eeskiri“ (muudetud 19.03.2013 nr 60);

· Euroopa hea tava suunised veose kinnitamiseks maanteevedudel (2014, tsiviil);

· 

· Autoveoseadus vastu võetud 19.12.2017 (tsiviil);

· Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri. Vastu võetud 28.09.2000 nr 81 (tsiviil).

Tunnikava (planeeritav aeg)

Õppetunni etappÕpetamisviis

Sissejuhatus (iseseisevõpe)Kui kasutad sissejuhatuseks iseseisvat õpet ja valmis kursust siis viita eraldi, et veoseohutuse teooriaosa e-kursusel (ILIAS) on kasutusel aktiivlingid, mis sinises kirjas ning alla joonitud.

Õppetunni etappÕpetamisviis

Teema käsitlus Veoseohutuse teooriaosa e-õppe kasutamisel veendu enesekontrolli põhjal kursuslaste teadmiste piisavust liikumaks edasi praktilisele harjutusele.

Õppetunni etappÕpetamisviis

HarjutamineENNE HARJUTUST

Veendu, et kursuslane saab aru koormarihma tähistusest.

Veendu, et vajaminevate koormarihmade arvutustulemused vastavad kauba kaalule.

Veendu, et kursuslane kasutab koormarihma vastavalt selle tööpõhimõttele.

Veendu, et kursuslane valib sõiduki mille kere konstruktsioon ja ehitus on sobilikud koormale.

Veendu, et kursuslane on aru saanud teooria osas saab aru nõuetekohase laadimise ja veose kinnitamise põhimõttest.


HARJUTUSED
H1: masina kinnitamine autotreilerile.

Algseis: Masin on autotreileril ning kinnitamata. Olemas piisav kogus kettsidemeid. Kette võib olla rohkem kui veose kinnitamisel vaja läheb. Osad ketid võivad olla nõuetele mittevastavad (v.t. e-kursuse lehte KETTSIDEMED).

Lõpptulemus: Masin on kinnitatud autotreilerile kooskõlas veosele esitavate nõuetega. Kettsidemete konksud on aasade suhtes seest poolt välja poole.

H2: veose kinnitamine madelauto kasti kasutades pealtsidumise meetodit.
Algseis: Madelauto kastis on vähemalt 4 euroalust kraedega ning piisav kogus koormarihmasid. Koormarihmasid võib olla rohkem kui veose kinnitamiseks vajalik. Osad koormarihmad võivad olla nõuetele mittevastavad (v.t. e-kursuse alajaotust KOORMA KINNITAMINE).

Lõpptulemus: Veos on kinnitatud madelauto kasti kooskõlas veosele esitavate nõuetega. Koormarihmade pingutid peavad olema teepeenra poolel. Võimalusel koormarihmade konksud seest poolt välja poole. Koormarihmad on terved ja Njuutonsumma ei ole väiksem kui kinnitatud kaubale nõutud.

H3: veose kinnitamine veolavale kasutades vedrusidumise/diagonaal meetodit.

Algseis: Veolaval on vähemalt 4 euroalust kraedega ning piisav kogus koormarihmasid. Koormarihmasid võib olla rohkem kui veose kinnitamiseks vajalik. Osad koormarihmad võivad olla nõuetele mittevastavad (v.t. e-kursuse alajaotust VEDRUSIDUMINE/DIAGONAALSIDE).
Lõpptulemus: Veos on kinnitatud veolavale kooskõlas veosele esitavate nõuetega. Koormarihmade pingutid peavad olema võimalusel teepeenra poolel ning koormarihmade konksud seest poolt välja poole. Koormarihmad on terved ja Njuutonsumma ei ole väiksem kui kinnitatud kaubale nõutud.

H4: veose kinnitamine madelauto kasti kasutades ringisidet.
Algseis: Madelauto kastis on euroalusel 200L vaadid ning piisav kogus koormarihmasid. Koormarihmasid võib olla rohkem kui veose kinnitamiseks vajalik. Osad koormarihmad võivad olla nõuetele mittevastavad (v.t. e-kursuse alajaotust RINGSIDE).

Lõpptulemus: Veos on kinnitatud madelauto kasti kooskõlas veosele esitavate nõuetega. Koormarihmade pingutid peavad olema võimalusel teepeenra poolel ning koormarihmade konksud seest poolt välja poole. Koormarihmad on terved ja Njuutonsumma ei ole väiksem kui kinnitatud kaubale nõutud.

H5: veose kinnitamine madelauto kasti kasutades silmusidumise meetodit.
Algseis: Madelauto kastis on, toru läbimõõduga vähemalt 50cm ja 3m pikk ning piisav kogus koormarihmasid. Koormarihmasid võib olla rohkem kui veose kinnitamiseks vajalik. Tõkestamise vahendid, kiilud. Osad koormarihmad võivad olla nõuetele mittevastavad (v.t. e-kursuse alajaotust SILMUSSIDE).

Lõpptulemus: Veos on kinnitatud madelauto kasti kooskõlas veosele esitavate nõuetega. On kasutatud tõkestamist ning kiilusid. Koormarihmad on terved ja Njuutonsumma ei ole väiksem kui kinnitatud kaubale nõutud.

H6: merekonteineri pakkimine.

Algseis: Konteiner ja vähemalt 6 euroalust kraedega. Olemas erinevad tõkestamise vahendid (euroalused, läve- ja paneeltõkendid, vahetalad), naelad, prussid, koormarihmad, õhkpadi, õhukompressor.

Lõpptulemus: Alused on pakitud merekonteinerisse kooskõlas veosele esitavate nõuetega. Kaup on fikseeritud ja tõkestatud sellisel viisil, et veos ei saaks libiseda ega ümber kukkuda. Tuleb rakendada meetmeid tagamaks, et koorem ja tõkendtarindid ei kuku uste avamisel välja.

Õppetunni etappÕpetamisviis(tegevuse kirjeldus, meetodid eri etappides, õpetamise abivahendid jms)

HindamineVeoseohutuse teooriaosa e-õpe sooritatud kui piltide analüüsis on lähtutud läbitud teemade aspektist.

Veoseohutuse praktiline harjutus läbitud kui kursuslane ei tee ohtliku viga.

Kinnitusrihmade/pingutite vastavuse kontroll enne veoseohutuse läbiviimist (rihmad ja pingutid vastavad nõuetele, pingutipea ja kinnitusrihma pingutus- ja purunemisväärtused vastavad).

Veoseplatvormi hooldus enne veoseohutuse läbiviimist.

Kinnitusmeetodid on läbi viidud selliselt, et rihmad ei mõjuta teiste kasutatavate rihmade kinnitusjõudu (ei rõhuks pingutatult teisele rihmale, kui asetsevad üksteise peal, sõltuvalt erinevatest kinnitusmeetoditest).

Pingutid on peale kinnitamist lukustatud õiges asendis.

Kinnitusrihmadel ei ole peale kinnitamist ohtlike kokkupuutenurkasid, mis võivad läbi hõõrdumise rihmasid kahjustada.

Kinnitusrihmad ei lõiku peale kinnitamist erinevate koormakihtide vahele.

Kinnitusrihmad on peale kinnitamist korralikult kokku pakitud ja ei ohusta veol teisi liiklejaid.

Kas läbiviidud kinnitusmeetodid vastavad kasutatud masinatüübile ja on piisavad ülesandes kasutatud materjalide veoseohutuse läbiviimiseks.

Kokkuvõte, lõpetamine: Vastavalt väeosas kehtestatud reeglitele.

Lisa 2. AJB-02 Kirjalik dokumentatsiooni test 1: OE 8.3 (max 45 p. positiivse tulemuse lävend 27 punkti.)

1. Üldsätted (vasta küsimustele)

a. Mida reguleerib OE 8.3 (1)?

· .

b. Millises ulatuses peab OE 8.3 järgima kaitsevalmiduse astme tõstmisel (1)?

· .

c. Millised sõiduki kasutamist puudutavad käsud on tühised(1)?

· .

d. Kellele kantakse ette Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukitega toimunud liiklusõnnetustest (1)? Millal?

· .

· .

e. Millised nõuded on veokasti sõitjateruumile (3)?

· .

· .

· .

f. Nimeta nõuded sõiduki maskeerimisele (4):

· .

· .

· .

· .

g. Milline on kolonnisõidu minimaalne nõutud masinate vahe (1)?

· .

2. Sõidukijuht (täida lüngad)

a. Sõidukijuht on isik, kellele on antud vastavasisuline …………………. (1)

b. Sõidukijuhil peab olema läbitud vastava sõiduki ………………………………………………….. (1) ja peab olema vastava kategooria sõiduki ……………………………………(1)

c. vastutab sõiduki:

i. ………………………………..(1) kasutamise eest .

ii. Komplektsuse, heaperemeheliku kasutamise ning igapäevase ………………………. (1) ja kasutaja …………………………………(1) teostamise eest;

iii. ilmnenud remondivajaduse …………………………………………..(1) eest.

3. Sõidukijuht enne sõitu:

a. on sõiduki kabiini ja kasti minnes ja maha tulles …………………………………. (1) sõiduki suunas ning kasutab selleks ettenähtud ………………………………….. (1).

b. kontrollib sõiduki ………………………………………(1) alusel, et kabiinis ja veokastis ei ületataks lubatud …………………………………..(1) arvu.

c. veendub, et veos on ühtlaselt jaotatud, …………………………….(1) viisil, mis välistab ……………………………………..(1) või …………………………………………(1) sõidu ajal ning ei ületa sõiduki lubatud ……………………………………………..(1);

d. veendub, et veos ei takista sõiduki ………………………………………(1) ega ……………………………………………(1) ning ei varja sõiduki ………………………………..(1) ning ……………………………………………………….(2).

4. Sõidukijuht sõidu ajal:

a. suurendab kolonnisõidul ……………………………………… (1) ning vähendab …………………………………….(1) vastavalt nähtavusest tingitud vajadusele.

b.  ……………………………………….(1) sõiduki koheselt kui kaotab ………………………………………(1) juhendajaga;

c. annab enne tagurdamise alustamist ………………………………………. (1) märku tegevuse alustamisest;

5. Sõiduki juht peatustel:

a. peatub võimalusel alati sõidurea …………………………………………..(1) teepeenral ning lülitab sisse ………………………………………….(1), ………………………………………(1) lähi-, kaug- ning udutuled);

b. väljudes sõidukist avalikule teele kaitsevärvi riietuses (välivorm või muu maskeeriv riietus) kannab alati ……………………………………………(1) riietust või ……………………………….(1);

c. teostab peatustel sõidukile kiire …………………………………………….. (2.

Lisa 3 AJB-02 Kirjalik dokumentatsiooni test 2: mske

Loe läbi saadud käsk ning täitmise kirjeldus. Kui leiad täitmisel puudusi, siis märgi koht tekstis järjekorranumbriga ja kirjuta töölehe allossa puuduolev tegevus. Kui leiad kirjelduses puudulikult täidetud tegevusi, siis märgista see alla kriipsutades ning tähista järjekorranumbriga ning kirjuta töölehe allossa korrektne tegevus. Täida vastavalt täitmiskirjeldusest tulenevad vajalikud dokumentatsiooniosad. Sõidulehe täitmisel kasuta ühe tervikkande jaoks kolme rida: rida 1 ENNE sõitu täidetav osa, rida 2 SÕIDU ajal täidetav osa, rida 3 PEALE sõitu täidetav osa.

Käsk

Olukord: RA. Administratiivne.

Ülesanne: Teostada tühjade kütusekanistrite (8 tk) vedu punktist X koduüksuse lattu.

Teostus: 1xGD. Marsruut: koduüksus-punkt X-koduüksus

Tagalatoetus: tankimine väeosa tanklas; remont/hooldus vastavalt rikke iseloomule AJ poolt või väeosa remonditöökojas.

Juhtimine. Asendusskeem RV-JÜ. Sidevahend mobiiltelefon.

Täitmine:

Saanud selle ülesande lähen kohe auto juurde. Juhiluba ei hakka kaasa võtma, sest see on elektroonilises andmebaasis nähtav. Veendun, et vähemalt sõidupäevik oleks olemas. Auto juures vaatan, et küljepeeglid oleksid olemas ja käivitan auto. Näen, et kütusenäidiku osuti on nullis. Sõidan kohe tankima, kuid selgub, et paak on tegelikult täis. Täidan sõidupäeviku.

Sõidu ajal märkan, et vasakpoolse klaasipuhastaja puhastuskumm on kadunud. Jõuan punkti X, saan vajalikud kanistrid peale ja alustan tagasisõitu. Tahavaatepeeglist näen, et kauba üleandja viipab. Peatun ja saan teada, et seal kus masin seisis on maapeal vedeliku jälg. Lähemal uurimisel selgub, et see on klaasipesu vedelik. Alustan tagasisõitu. Jõuan väeossa, viin kanistrid õigesse kohta. Liigun tanklasse tangin autosse 45 liitrit diiselkütust. Tankimise ajal lõpetan sõidulehe täitmise. Tankimise lõppedes sõidan ning pargin auto algsesse parkimiskohta tagasi.  Lisa 3 juurde Sõiduleht 1/2

Sõiduki valdaja KAITSEVÄGI / 

 Aadress Juhkentali 58, Tallinn, Harju,

15007,

EST 

  Sõiduleht nr. KV-00030XXX 

  01.XX.XXXX-31.XX.XXXX 

 Sõiduki mark ja mudel GD 290 Sõiduki vastutav kasutaja KODUÜKSUS

 Sõiduki reg.number 110EKLSõiduki volitatud

 Haagise reg.number. ………………………kasutaja/kasutajad Kalev Poeg

 Ülesanne väljaõppestruktuur

Kütuse kulunorm 14 l/100 km Odomeetri näit:Väljasõidul 79602  

 Normijärgne kütuse kulu ………………………………………  Tagasisõidul …………….

 Tegelik kütuse kulu …………………………………………… Läbisõit.Kokku km……………… 

 Kütuse jääk:  Maanteel……………….

Linnas ………………….

Maastikul……………….

Haagisega …………….

  väljasõidul 98  

 tagasisõidul ……………………………….. 

 VäljastatudKogusKuupäevTankija nimiTankija allkiri Märkused : ……………………………………………

 Õli    ………………………………………………………….

     ………………………………………………………….

      ………………………………………………………….

 Kütus    ………………………………………………………….

     ………………………………………………………….

     ………………………………………………………….

 KOKKUKogusNimiAllkiri ………………………………………………………….

 Õli    ………………………………………………………….

 Kütus    ………………………………………………………….

Lisa 3 juurde Sõiduleht 2/2

Jrk nrKuupäevAllüksus, osakondTeekondVälja-sõidu aeg

Tagasi-sõidu aeg Tehniliselt kontrollinud

väljasõidulOdomeetri näitSõidetud kmAutojuht/kasutaja

väljasõidultagasisõidulkokkulinnmaastikhaagisnimiallkiri

1            

2            

3            

1            

2            

3            

1            

2            

3            

            

            

            

            

            

            

            

            

            

Lisa 4. AJB-02 Kirjalik dokumentatsiooni test 3 „KV ja KL sõitjate ning veose veo kord.

(MAX 43p. positiivse tulemuse lävend 22 punkti)

1. Ühenda õiged paarilised. (4p)

veoüksusveose veo tellinud struktuuriüksus, sealhulgas kauba üleandmise eest vastutav isik

veosepaakvedeliku või gaasilise aine vedamiseks sõidukile kinnitatud mahuti

paaksõidukhaagisega või haagiseta mootorsõiduk

kaubasaatjapaakauto või veosepaagiga haagis

Vali kõik õiged vastused. (4p)

2. Sõitjat võib vedada (kohustusega määrata sõiduki vanem) ka:

a) Veose veoks mõeldud sõidukis kinnitatud istmetega veokastis, ja igale sõitjale on vähemalt poole meetri laiune koht istmel;

b) Veose veoks mõeldud sõiduki veokastis, kus igale sõitjale on allpool luukide ülemist serva ette nähtud vähemalt 0,55 ruutmeetrit istumiseks sobivat, selja toetamist võimaldavat ja ohutut pinda;

c) N2- ja N3-kategooria sõiduki kinnitatud istmetega veokastis, kus igale sõitjale on ette nähtud vähemalt ühe meetri laiune koht istmel;

d) inimeste veoks kohandatud konteineris;

e) inimeste veoks kohandatud veose veoks mõeldud sõiduki furgoonis;

f) vähemalt 20-jalases merekonteineris, kus on topeltkõrgusega euroalused istumiseks ja tugipostid kinnihoidmiseks;

g) veosepaagis, kui see on korrektselt sõidukile kinnitatud ning paagijääk ei ulatu üle pahkluu.

Täida lüngad.

3. Veose veo üldnõuded. (10p)

a) Veost tohib vedada ainult viisil, mis ei ………………………..… sõiduki juhtimist ega …………………..… juhi vaatevälja, ei …………………… sõiduki tulesid, registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid.

b) Veos tuleb paigaldada sõidukile viisil, mis välistab selle ……………………. .……………………….. või …………………………………….… sõidu ajal.

c) Kui laadimisel on võimalik valida koorma raskuskeskme asukohta, siis tuleb see seada sõiduki …………….…telje suhtes …………………….. ja võimalikult ……………………….…..

d) Veose mass ei tohi ületada ………………………………………….…..

e) Vabapiiri ületavas koguses ohtlikku veost võib vedada vaid ……………………………………..………………….. sõidukiga.

4. Veose mass peab jaotuma ……………………………………………………. ja veos ise peab toetuma võimalusel …………………………………………………. kuid ei tohi toetuda ………………………………………. kui need ei ole selleks ette nähtud (3p).

5. Veos kinnitatakse ………………………………………………………. vältimiseks ja kaetakse presendi, võrgu või muu sobiva materjaliga kui on oht…………………………………………………………. või kui veost on vaja kaitsta ……………………………………. või …………………………………………… eesmärgil (4p).

6. Vali kõik õiged vastused. (4p)

Sõidukis võib samal ajal sõitjate ja nende pagasiga vedada veost:

a) kui see on see on sõidukis viibijaile ja väliskeskkonnale ohutu;

b) kui sõitja ja tema pagasi kohta on veose kaalu suhe 1:5;

c) sõitjad hoiavad veosest 2m distantsi;

d) on tagatud veose püsimine ka sõiduki ümberpaiskumisel;

e) veos on kinnitatud nii, et sõitjad näevad tendi alt või tagaluugist välja;

f) veos ei ületa vabapiiri koguseid;

g) ei veeta veoseruumis samaaegselt sõitjaid ja puistekaupa.

7. Vali kõik õiged vastused. (4p)

Veo teostaja peab ohutuse tagamiseks kontrollima, et:

a) veetavad veosed on veoks lubatud;

b) veosele on peale tõmmatud koormakate;

c) sõidukil ja veosel puuduvad ilmsed defektid, lekked või praod ja et seadmeid ei ole puudu;

d) sõiduk ei oleks üle koormatud;

e) sõiduk ei oleks üle puistatud;

f) sõidukil puuduvad ettenähtud tunnusmärgid ja ohumärgised;

g) veoüksusel on kaasas ettenähtud dokumentatsioon;

8. Millal ja kus võib peatuda ohtliku veose veol? (2p)

· Millal? ………………………………………………………………….

· Kus? ……………………………………………………………………

9. Täida lüngad. (4p)

Sõjaväerelvi ja lahingumoona veetakse ………………………………… veoseruumis, mille uksed peavad veo ajal olema …………………………………….…. Kui see ei ole võimalik, siis võib sõjaväerelvi ja lahingumoona vedada ……………………………….. …………………………………..veoseruumis või tuleb veos katta ……………………… ……......................................

10. Vali kõik õiged vastused. (4p)

Ohtlikku veost vedava veoüksusega peab olema kaasas iga sõiduki meeskonna liikme jaoks:

a) ohutusvest;

b) ohutu käsilamp;

c) kiiver;

d) paar kaitsekindaid;

e) paar kõrvatroppe;

f) ohukolmnurk;

g) silmade kaitsevarustus.

Lisa 5. AJB-02 Tüübiõppe praktiline kontrolltest (vaatlusleht)

Kuupäev 

Kontrolli teostaja nimi 

jahei osaliselt

 +-V märkused

Kummardus auto alla (enne sisenemist)    

Enne käivitamist:

mootoriõli    

jahutusvedelik    

aknepesuvesi    

õhufiltri indikaator    

veorihmad    

Siduri vedelik    

roolivõimu õli    

mootoriruumi süstemaatiline kontroll    

"käsi peale" meetod    

 Kokku    

Kabiinis: (1)

Süüde sisse, märgutulede kontroll    

Mootori käivitamine (lahutatud sidur)    

märgutuled ja näidikud    

tühikäigu pöörded max 1200 u/min    

lisavarustus (tulekustuti, ohuvest)    

dokumentatsioon    

turvavöö (d)    

vasak küljeklaas, aknatõstuk    

vasak tahavaatepeegel    

näidikud    

esiklaas    

kojamehed, aknapesu    

signaal    

parem küljeklaas    

parem tahavaatepeegel    

salongi valgustus    

kabiini süstemaatiline kontroll    

 Kokku    

Esimene ring: (2-6)

Mootor välja suretatud, süüde sees    

park- ja kaugtuled sees    

parem suund sees    

pidurituled rakendunud    

kõik muud tuled (töötuled, tagurdustuli, udutuled)    

väljumine selg ees    

juhiuks kinni    

V esiuks peegel    

V. E. ratas rehvi seisukord, rattamutrid, rattakoobas    

esituled    

õlilekked    

õhuklapp, number, pukseer sõrm    

P. E. ratas rehvi seisukord, rattamutrid, rattakoobas    

käivitusabi pistik*    

akude kinnitused    

P uks, peeglid    

P. T. ratas rehvi seisukord, rattamutrid, rattakoobas    

tagatuled, helkurid    

õlilekked taga (auto all, velgede sees)    

V. T. ratas rehvi seisukord, rattamutrid, rattakoobas    

õlilekked kardaanist, käigukastist    

varuratas*    

süstemaatiline kontroll    

"käsi peale" meetod    

 Kokku    

Teine poolring: 6/7/8    

lähituled    

vasak suunatuli    

muud tuled mis ununesid    

väljumine selg ees    

juhiuks kinni    

lähituled, gabariittuled    

tagumise vasak suund    

 Kokku    

Käivitamine (9)    

näidikute kontroll (õhurõhk, laadimine, õlisurve)    

seisupiduri kontroll    

sõidupidurite kontroll    

roolilõtku kontroll    

allkiri sõidulehele    

Kokku

HINNEA/MA 

 

Hindaja:

 

Lisa 6. AJB-05. Baasõppe mooduli lõpuharjutuse jälgimismaatriks

Jrk nrvaatlusteemaMärkmed „positiivne“Märkmed „arendamist vajav“

1. Üldine auto juhtimine vastavalt liiklusseadusele.

Sõidukiirus, teiste liiklejatega arvestamine, sõiduki asukoht teel, suunatulede kasutamine, pöörded ristmikel.

2. Motoriseeritud rännaku põhimõtete järgimine.

Vahede hoidmine, tegevused peatustel. tegevused sihtkohas.

3. Veoseveo ohutusnõuete järgimine kursuslane ei tee ohtliku viga. Kinnitusrihmade/pingutite vastavuse kontroll enne veoseohutuse läbiviimist (rihmad ja pingutid vastavad nõuetele, pingutipea ja kinnitusrihma pingutus- ja purunemisväärtused vastavad). Veoseplatvormi hooldus enne veoseohutuse läbiviimist. Kinnitusmeetodid on läbi viidud selliselt, et rihmad ei mõjuta teiste kasutatavate rihmade kinnitusjõudu (ei rõhuks pingutatult teisele rihmale, kui asetsevad üksteise peal, sõltuvalt erinevatest kinnitusmeetoditest). Pingutid on peale kinnitamist lukustatud õiges asendis. Kinnitusrihmadel ei ole peale kinnitamist ohtlike kokkupuutenurkasid, mis võivad läbi hõõrdumise rihmasid kahjustada. Kinnitusrihmad ei lõiku peale kinnitamist erinevate koormakihtide vahele. Kinnitusrihmad on peale kinnitamist korralikult kokku pakitud ja ei ohusta veol teisi liiklejaid. Kas läbiviidud kinnitusmeetodid vastavad kasutatud masinatüübile ja on piisavad ülesandes kasutatud materjalide veoseohutuse läbiviimiseks..

4. OE8.3 täitmine juhina

Sõidukisse sisenemine/väljumine, tagurdamise alustamine, tegevused peatustel (vesti kasutamine ohutuled, sõiduki asukoht, OT kontrollid)

5. Sõidueelne kontroll vastavalt OE8.3 Lisa 1-le.

6. Sõidujärgne kontroll vastavalt OE8.3 Lisa 2-le.

7. MSKE järgimine (kaasasolevad dokumendid: sõiduki reg. tunnistus, juhtimisõigust tõendav dokument, sõidupäevik)

8. Sõidulehe täitmine

enne sõidu alustamist on kantud sellele väljasõidu kuupäev ja kellaaeg, sõidu sihtpunkt, sõiduki odomeetri näit väljasõidul, märge sõiduki kontrolli teostamise kohta ja sõidukijuhi nimi. Sõidu lõpus lisatakse lõpetamise kellaaeg, odomeetri lõppnäit ja allkiri.

Sõiduki tankimisel: tangitud kogus liitrites (ka komakohad), lisatud ekspluatatsioonimaterjalide kogused ja margid, kande teostamise kuupäev, kinnitama kande õigsuse oma nime ja allkirjaga.

9. Rikkest teavitamine

(märgatud rikke kirjelduse või tähelepaneku järgi on võimalik tuvastada vea asukoht).

10. Käemärkide järgimine juhendamisel,

11. Eneseabi kvaliteedi- ja OE nõuetele vastavus (pukseerimine jäiga või veniva vahendiga) rehvirõhkude alandamine, pinnase kandevõime tõstmine,

12. Päästmise tegevuste kvaliteedi- ja OE nõuetele vastavus (ohuala järgimine, kaitsevahendite kasutamine (kindad, kiiver), juhiste järgimine, sõiduki kontrollimine (Pidurid, veermik, roolisüsteem, käigud, tuled)

Lisa 7. AJV-01. LAHINGUTOETUSSILLA ÜLETAMINE SÕIDUKIGA 

1. Õppekava

Läbiviiva üksuse allüksuse kursuse õppekava.

2. Väljaõppe alaeesmärk

Ülesanne 1: ületab teenistussõidukiga LT silla

Tingimused:

keskkond: valgel ajal, reaalsele või imiteeritud süvendile paigaldatud LT sild;

piirangud: järgitakse iseseisvalt KV teemakohaseid ohutusalaseid eeskirju.

Standardid: Lähtub julgestus- ja juhatusmeeskonna märguannetest. 

3. Sisu ja maht 

Jrk nr Teemad 

Õppetöö meetod 

 Maht akadeemilistes tundides  

1. LT silla ületamisega seotud ohutustehnika loeng 1 

2. LT silla imitatsiooni praktiline ületamine harjutus 2 

3. LT silla praktiline ületamine harjutus 1 

Kokku 4 akadeemilist tundi 

 

4. Läbiviimine

Aine on mõeldud just sõjaväelise autojuhi kursuse osana. Võimalus on ainet valida reserv- kordamis- või muude tegevuste aja arvelt.

Õppeteemade sisukirjeldus: 

LT silla ületamisega seotud ohutustehnika. Teemas käsitletakse silla ületamisega kaasnevaid riske ning nende vältimist. 

LT silla imitatsiooni praktiline ületamine. Teemas harjutatakse praktiliselt LT silla mõõtmetega objekti/ala ületamist teenistussõidukiga. 

LT silla praktiline ületamine. Teemas harjutatakse praktiliselt LT silla ületamist teenistussõidukiga valgel ajal. 

5. Hindamine 

Hindamine aine õpiväljundites sõnastatud standardite osas on läbivalt kujundav. Kursuse lõpetamiseks vajaliku mitteeristava hinde aluseks on kujundatavate tegevuste vastavus ohutus- ja kasutusjuhenditele, eeldades et vilumus kasvab teenistusaja jooksul.

6. Vahendid 

-

7. Õppetööks soovitatav õppevara 

Kaitseväe juhataja 22.10.2021 käskkiri nr 190 „Maismaasõiduki kasutamise ohutuseeskiri OE 8.3“

Käe- ja valgusmärgid NATO STANAG 2284 Edition 2 APP-14(A). https://failikeskus.mil.intra/standardid/Lists/STANAG/DispForm.aspx?ID=402.

LT silla kandevõime piiridesse mahtuva massiga teenistussõiduk

LT sild

Sobiv looduslik- või tehismaastik

  

Lisa 8. AJV-02. VESITAKISTUSE ÜLETAMINE SÕIDUKIGA 

1. Õppekava

Läbiviiva üksuse allüksuse kursuse õppekava.

2. Väljaõppe alaeesmärk

Ülesanne: ületab teenistussõidukiga vesitakistuse.

Tingimused:

keskkond: sõiduki võimekohane veetakistus, valge aeg;

piirangud: järgitakse iseseisvalt KV teemakohaseid ohutusalaseid eeskirju.

Standardid: Lähtub sõiduki tootja juhendmaterjalidest ja kõikidest seonduvatest

ohutusnõuetest.

3. Sisu ja maht 

Jrk nr Teemad 

Õppetöö meetod 

 Maht akadeemilistes tundides   

1. Sõiduki ettevalmistamine vesitakistuse ületamiseks ja ohutustehnikaloeng 1 

2. Vesitakistuse kontrollitud ületamineharjutus 2 

3. Vesitakistuse ületamise järgsed kontroll- ja hooldustöödharjutus 1 

Kokku 4 akadeemilist tundi 

 

4. Läbiviimine

Aine on mõeldud just sõjaväelise autojuhi kursuse osana. Võimalus on ainet valida reserv- kordamis- või muude tegevuste aja arvelt.

Õppeteemade sisukirjeldus: 

sõiduki ettevalmistamine vesitakistuse ületamiseks ja ohutustehnika. Teemas käsitletakse sõidukite ettevalmistamist vesitakistuse ületamiseks, lähtudes sõiduki tootja juhenditest (nt vajalike luukide, kraanide sulgemine, elektriseadmete väljalülitamine, ajamirihmade eemaldamine, vajaliku veoskeemi valimine, lisavarustuse eemaldamine);

vesitakistuse kontrollitud ületamine. Teemas ületatakse vesitakistus ettevalmistatud sõidukitega. Vesitakistuse kontrolliks kasutatakse esmasel läbimisel autorongi võtet, kus sõidukid on esiosadest ühendatud jäiga pukseerimislüliga. Esimesena vette suunduv sõiduk on vedaja, tagumine sõiduk on veetav ning valmis kiireks tagasitõmbamiseks (tagurpidi käik sees, sidur lahutatud). Esimese sõiduki veokastis võib kasutada ka kontrollmeeskonda, kes kontrollib läbitavat teekonda võimalike takistuste ja sügavuse osas (mõõtevardaga). Sellisel juhul peab ohutuse tagamiseks kasutama avatud (ilma tendita) madelveokit; 

vesitakistuse ületamise järgsed kontroll- ja hooldustööd. Teemas käsitletakse sõiduki tootja poolseid tegevusi, mis on nõutud peale arvestatava vesitakistuse läbimist (nt tühjendusluukide ja –kraanide avamine, seadmete ja funktsioonide kontroll, ekspluatatsioonivedelike kvaliteedi kontroll, sõiduki kuivatamine, määrimine ja taaskomplekteerimine). 

5. Hindamine 

Hindamine aine õpiväljundites sõnastatud standardite osas on läbivalt kujundav. Kursuse lõpetamiseks vajaliku mitteeristava hinde aluseks on kujundatavate tegevuste vastavus ohutus- ja kasutusjuhenditele, eeldades et vilumus kasvab teenistusaja jooksul.

6. Vahendid 

Vesitakistuse läbimiseks sobilikud teenistussõidukid. Sügavusmõõtevarras. 

7. Õppetööks soovitatav õppevara 

Kaitseväe juhataja 22.10.2021 käskkiri nr 190 „Maismaasõiduki kasutamise ohutuseeskiri OE 8.3“.

Käe- ja valgusmärgid NATO STANAG 2284 Edition 2 APP-14(A). https://failikeskus.mil.intra/standardid/Lists/STANAG/DispForm.aspx?ID=402.

Üksuse sõidukid.

Vesitakistus.

 

  

Lisa 9. AJE-01. SÕIDUKITE TAKTIKALINE KASUTAMINE

1. Õppekava

Läbiviiva kursuse õppekava.

2. Väljaõppe alaeesmärk

Ülesanne 1: kasutab taktikaliselt määratud teenistussõiduki alusvankrit ja pealisehituse veoseruumi juhi ja vedajana.

Tingimused:

keskkond: erinevad valgustingimused; avalikud teed kolonnisõiduks, kus kehtivad üldised liiklusregulatsioonid, erinevat tüüpi maastikud, kus lähtutakse Kaitseväe ohutusalastest eeskirjadest tulenevatest nõuetest.

piirangud: tegevused iseseisvalt ja taktikalistes olukordades.

Standardid:

Kasutab (sh maskeerib) sõiduki alusvankrit ja pealisehitust motoriseeritud rännakul vastavalt üksuses kehtestatud toimingutele;

Kasutab lahingutulesid ja öövaatlusseadet ning TBK isikukaitse vahendeid sihtotstarbe kohaselt;

Kasutab teenistussõidukit vastavalt sõiduki registreerimistunnistusel kajastatud ja kasutusjuhendis määratud nõuetele;

Järgib liiklusalaseid regulatsioone kui ka KV sõidukite kasutamisega seotud regulatsioone ning ohutusjuhendeid;

Lähtub juhendamisel ja juhendamise järgimisel käe- ja valgusmärkidest vastavalt NATO standardiseeritud maismaasõidukite juhatamisega seotud sümbolitest.

3. Sisu ja maht

Jrk nrTeemadÕppetöö meetodMaht akadeemilistes tundides

1.Motoriseeritud rännak (taktikaline) (0+32)harjutus32

2.Sõiduki maskeerimine (0+16)demonstratsioon ja harjutus16

3.Sõitmine lahingtulede ja öövaatlusseadmega (0+4)harjutus4

4.Sõiduki juhtimine TBK kaitsevarustuses (0+2)harjutus2

Kokku54 akadeemilist tundi

4. Läbiviimine

Õppeaine viiakse läbi eriala- ja sõidukispetsiifiliselt peale baasõppe läbimist, keskendudes SA sõidukijuhi ametikohale määratud õppuri taktikaliste oskuste arendamisele temale määratud teenistussõiduki kasutamisel. Õpe ei pea olema eraldiseisev vaid võib olla integreeritud üksuse teiste taktikaliste väljaõppetegevustega.

Õppeteemade sisukirjeldus:

motoriseeritud rännak (taktikaline). Teemas käsitletakse motoriseeritud rännakut taktikalises võtmes (rännaku juhtimine, julgestamine, reageerimine vastase tegevusele ning tehnilistele riketele ja marsruudilt kõrvale kaldumisele) vastavalt läbiviiva üksuse püsitoimingutele ning drillidele;

sõiduki maskeerimine. Teemas õpitakse sõiduki rühmitamisega kaasnevaid vastase vaatlusoperatsiooni häirivaid tegevusi, kasutades sõiduki- ja üksuse varustuse komplekti kuuluvaid maskeerimisvahendeid ning looduslikke elemente, arvestades taktikalise olukorra ning sõidukile väljaliikumiseks määratud valmisolekuajaga;

sõitmine lahingutulede ning öövaatlusseadmega. Teemas õpitakse lahingutuledega varustatud teenistussõiduki kasutamist pimeda ajal pimendatud valgusrežiimides ning öövaatlusseadmega;

sõitmine juhtimine TBK kaitsevarustuses. Teemas tutvustatakse teenistussõiduki juhtimist piiratud tingimustes (gaasimask, kaitseülikond) valgel ajal.

5. Hindamine

Hindamine aine õpiväljundites sõnastatud standardite osas on läbivalt kujundav. Kursuse lõpetamiseks vajaliku mitteeristava hinde aluseks on kujundatavate tegevuste vastavus ohutus- ja kasutusjuhenditele, eeldades et vilumus kasvab teenistusaja jooksul.

6. Vahendid

Relvastus vastavalt tabelvarustusele, maskeerimisvahendid, lahingutuledega varustatud teenistussõiduk, öövaatlusseadmed, TBK kaitsevahendid.

7. Õppetööks soovitatav õppevara

Liiklusseadus

Kaitseministri 19.12.2016 määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu sõitjate ning veose veo kord“

Kaitseväe juhataja 13.06.2014 käskkiri nr 166 „Kaitseväe ja Kaitseliidu maismaasõidukite kasutamise eeskiri“.

Kaitseväe juhataja 22.10.2021 käskkiri nr 190 „Maismaasõiduki kasutamise ohutuseeskiri OE 8.3“

Blankett „Teade liiklusõnnetusest“

https://www.lkf.ee/sites/default/files/Teade_liiklusonnetusest_2015_A4.pdf

Käe- ja valgusmärgid NATO STANAG 2284 Edition 2 APP-14(A). https://failikeskus.mil.intra/standardid/Lists/STANAG/DispForm.aspx?ID=402

Väljaõppes kasutatavate sõidukite kasutus- ja hooldusjuhised https://ilias.mil.ee/goto.php?target=cat_19264&client_id=uusilias

Üksuse sõidukid

Sõidukite kasutamist võimaldav harjutusala maastikul

Üldkasutatav teedevõrgustik

Öövaatlusseadmed

Üksuses kasutatavad TBK kaitsevahendid

Lisa 10 AJE-02. SÕIDUKI KONTROLLHOOLDUS JA SEDA TOETAV TEHNIKAÕPE

1. Õppekava

Läbiviiva üksuse allüksuse kursuse õppekava.

2. Väljaõppe alaeesmärk

Ülesanne 1: teostab enda teenistussõiduki kontrollhoolduse.

Tingimused:

Keskkond: baasi territoorium.

Piirangud: läbitakse praktilise tegevusena oma teenistussõidukiga kõik hoolduspunktid.

Standardid:

Teostab määratud sõiduki kasutaja taseme hoolduse ja remondi;

Dokumenteerib sõiduki tehnilise seisukorra ning komplekteeritusse;

Edastab dokumendid allüksuse tehnika eest vastutavale vastavalt üksusesisestele protseduuridele.

3. Sisu ja maht

Jrk nrTeemadÕppetöö meetodMaht akadeemilistes tundides

1.Tehnikaõpedemonstratsioon ja harjutus16

2.Kontrollhooldusdemonstratsioon ja harjutus24

Kokku40 akadeemilist tundi

4. Läbiviimine

Õppeaine tuleks planeerida väljaõppetsükli lõpuosasse, sest lõpptulemina teostatakse väljaõppes kasutatud rivisõidukitele kontrollhooldus.

Õppeteemade sisukirjeldus:

Tehnikaõpe- Teemas tutvustatakse õppuritele sõidukite tehniliste sõlmede ehitust ning nende kontrollhoolduse toiminguid;

Kontrollhooldus-Teemas tutvustatakse kontrollhooldusliini ülesehitust ning õppurid läbivad praktilise tegevusena oma teenistussõidukiga kõik hoolduspunktid, kus teostavad määratud kontrollhoolduse toimingud.

5. Hindamine

Hindamine aine õpiväljundites sõnastatud standardite osas on läbivalt kujundav. Kursuse lõpetamiseks vajaliku mitteeristava hinde aluseks on kujundatavate tegevuste vastavus ohutus- ja kasutusjuhenditele, eeldades et vilumus kasvab teenistusaja jooksul.

6. Vahendid

Kontrollhoolduse tarvikud ja kulumaterjalid.

7. Õppetööks soovitatav õppevara

Väljaõppes kasutatavate sõidukite kasutus ja hooldusjuhised https://ilias.mil.ee/goto.php?target=cat_19264&client_id=uusilias

Üksuse sõidukid

Õppeplats

3/3

Julgeolekutingimused

Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest:

1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk

1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

2. Mõisted

2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

2.1.1. Kontrollitav isik – Töövõtja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.

2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.

2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond.

2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.

2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille töövõtja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.

2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.

2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.

2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud töövõtja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.

2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil töövõtja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.

2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.

2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

2.1.14. Töövõtja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav töövõtja määratud isik.

2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav töövõtja määratud isik.

Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.

3. Töövõtja õigused ja kohustused

3.1. Töövõtjal on õigus:

3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;

3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult.

3.2. Töövõtja kohustub:

3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt;

3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;

3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:

- kellele ei ole sissepääsuõigust antud,

- kellele ei ole taustakontrolli tehtud või

- eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud;

3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid:

- sissepääsutaotluse (vt näidis) ja

- kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku;

3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;

3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:

- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning töövõtja ja/või alltöövõtja nimetuse;

- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;

- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;

- andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale;

- töövõtja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);

- taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.

3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt:

- koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);

3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;

3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee;

3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;

3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.

4. Kaitseväe õigused ja kohustused

4.1. Kaitseväel on õigus:

4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;

4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades;

4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;

4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;

4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;

4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;

4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;

4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;

4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.

4.2. Kaitsevägi kohustub:

4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;

4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;

4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.

4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), töövõtja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.

5. Lõppsätted

5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.

5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui töövõtja rikub punktides 3.2.1 – 3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või töövõtja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.

1/1

TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS

SISSEPÄÄSUTAOTLUS

[Registreerimisnumber]

[………..……] kuupäev

Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].

[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;

1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]

Aadress: [aadress]

Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]

Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]

2. jne

Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne töövõtja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui töövõtja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.

Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Sõidukid:

1. Registreerimisnumber Mark/mudel

2. jne

Töövõtja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.

[Allkiri]

[Ees- ja perekonna nimi]

[Ametikoht]

Lisad: nõusolekud … lehel.

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/1

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA

KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

 (ees- ja perekonnanimi)

Isikukood:

Tööandja/Kaitseväele teenuse osutaja:

 (ärinimi ja registrikood)

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.

Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:

1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja  -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

( päev, kuu, aasta )[ allkirjastatud digitaalselt ] lubatud allkirjastada ka paberkandjal

1/11

Lisa 1

30.01.2024 hankelepingu

nr 2-2/24/68-1 juurde

TEHNILINE KIRJELDUS

Kõigile koolitatavatele tuleb läbi viia riikliku õppekava kohased teooria- ja sõidutunnid ning C-, CE- ja
D-kategooria mootorsõidukijuhi õigust taotlevale ajateenijale „Autojuhi erialakursuse õppekava ja ainekavad“ sõidutunnid vastavalt Kaitseväe juhataja asetäitja 26.07.2022 käsule nr 2281K (lisatud seotud hanke alusdokumentide juurde).

C-, CE- ja D-kategooria lisa teooriatunnid viib „Autojuhi erialakursuse õppekava ja ainekavad“ alusel läbi Kaitsevägi.

Pakkumuses esitada lisaks riigilõivude hinnad, samuti lisasõidutundide ja korduseksamil sõiduki kasutuse hind (lisasõidud ja korduseksamid tellitakse vajadusel).

Teenuse tellijal on õigus muuta lepingu mahtu jooksvalt planeeritud koguste osas (vähendada või suurendada koolitust saavate ajateenijate arvu) iga kategooria lõikes.

1. TALLINNA PIIRKOND

1.1. Merevägi

Koolituse algus (täpsustatakse tellimiskirjades)

B-kategooria 11.03.2024, kellel B-kategooria olemas alustab C-kategooriat 11.03.2024, CE-kategooria 01.04.2024, D-kategooria ja ADR 29.04.2024 (jaanuarikutse).

B-kategooria 09.09.2024 nädal, kellel B-kategooria olemas alustab C-kategooriat 09.09.2024, CE-kategooria 30.09.2024, D-kategooria ja ADR 28.10.2024 (juulikutse).

Koolituse lõpptähtaeg, sh eksamid Transpordiametis sooritatud (ei ole arvestatud lisasõidu tundide ja järeleksamitega).B ja C-kategooria 14.04.2024, CE-kategooria 05.05.2024,
D-kategooria ja ADR 02.06.2024 (jaanuarikutse).

B ja C kategooria 29.09.2024; CE-kategooria 03.11.2024;
D-kategooria ja ADR 01.12.2024 (juulikutse).

TarneaadressMerevägi, Miinisadam 4, Tallinn

Lisainfo:

Planeeritud kogused: koolitust saavate ajateenijate arv

Ajateenija

B-kategooria12 jaanuarikutse+12 juulikutse

B-kategooria lõppaste15 jaanuarikutse+15 juulikutse

C-kategooria16 jaanuarikutse+18 juulikutse

CE-kategooria15 jaanuarikutse+16 juulikutse

D-kategooria3 jaanuarikutse+3 juulikutse

ADR põhi- ja lõhkeainete veo erikoolitus12 jaanuarikutse+12 juulikutse

ADR põhi- ja paakveokoolitus12 jaanuarikutse+12 juulikutse

Märkused:

Teooriatundide läbiviimise kohtE-õppena

Allhankijate kasutamineAllhankijate kasutamise korral kooskõlastab pakkuja kontaktisikuga e-kirja teel, milline autokool millise allüksuse ajateenijaid koolitama hakkab.

B-kat algastme esmaabikoolitus

Merevägi viib ise läbi, autokoolile esitatakse esmaabikoolituse läbimist kinnitav tõend.

ÕppesõidugraafikudEsitatakse vähemalt nädal (7 päeva), lisasõidutundide puhul kolm tööpäeva ette e-kirja teel kontaktisikule või väljaõppe läbiviimise eest vastutavale.

Õppesõitude alustamine ja lõpetamineVäeosa väravas (Miinisadam 4, Tallinn), vajadusel mujal, kui autokool tagab õppurite transpordi ja ajateenijate minimaalse eemaloleku väeosast.

Õppesõitude aegÕppesõidud võivad toimuda igapäevaselt, kaasarvatud nädalavahetused, ajavahemikul kell 07.00-22.00.

Väeosa territooriumi kasutamine õppesõitudeks (platsisõit)Kui teenust pakkuvale autokoolile lubatakse õppesõitudeks kasutada väeosa territooriumi, siis peavad rajad olema märgistatud liikluskoonuste, mitte käepäraste vahenditega. Kui selgub, et väeosas toimub sündmus, mille korraldamist segab platsisõit, annab kontaktisik autokoolile sellest teada. Kui autokool soovib korraldada transpordiameti sõidueksamit väeosa territooriumil, peab ta sellest teavitama kontaktisikut ette, et koordineerida platsi kasutust. Territooriumil õppesõite läbiviivate autokooli õpetajate andmed (eesnimi, perenimi, isikukood ja kasutatavate sõidukite reg.nr) tuleb edastada e-kirja teel kontaktisikule vähemalt üks nädal enne õppesõite. Autokool tagab, et autokooli personal, keda suunatakse kaitseväe territooriumile, on õigeaegselt ära täitnud kaitseväe taustakontrolli nõusoleku ankeedi. Selle puudumisel arvestada, et iga uue ankeedi menetlemine võtab aega kuni 14 päeva.

Lubade väljastamine kursuse jooksulKui kahe omandatava kategooria vahe on pikem kui 2 nädalat, peavad ajateenijad iga kategooria eksami sooritamise järel load kätte saama.

Muud täpsustusedAutokool teavitab e-posti teel esimesel võimalusel kontaktisikut, kui õppur on sooritanud/mitte sooritanud Transpordiameti teooria- või sõidueksami.

Võimalusel peab õppesõitude plats asuma Tallinnas või Tallinna vahetus läheduses.

1.2. Küberväejuhatus

Koolituse algus (täpsustatakse tellimiskirjades)B, BE, C, CE, D-kategooria ja ADR 11.03.2024,

D-kategooria 08.04.2024 (jaanuarikutse).

B, BE, C, CE, D-kategooria ja ADR 01.09.2024,

D-kategooria 01.10.2024 (juulikutse).

Koolituse lõpptähtaeg, sh eksamid Transpordiametis sooritatud hiljemalt (ei ole arvestatud lisasõidu tundide ja järeleksamitega).B, BE, C, CE, D-kategooria ja ADR 31.05.2024 (jaanuarikutse).

B, BE, C, CE, D-kategooria ja ADR 08.12.2024 (juulikutse).

TarneaadressKüberväejuhatuse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus ja küber- ja infooperatsioonide keskus, Filtri tee 12.

Lisainfo:

Ostetavad kogused: koolitust saavate ajateenijate arv

Ajateenija

B-kategooria 13 jaanuarikutse+13 juulikutse

B-kategooria lõppaste8 jaanuarikutse+8 juulikutse

BE-kategooria1 jaanuarikutse+1 juulikutse

C-kategooria35 jaanuarikutse+35 juulikutse

CE-kategooria9 jaanuarikutse+9 juulikutse

D-kategooria4 jaanuarikutse+4 juulikutse

ADR põhi- ja lõhkeainete veo erikoolitus4 jaanuarikutse+4 juulikutse

ADR põhi- ja paakveokoolitus4 jaanuarikutse+4 juulikutse

Märkused:

Teooriatundide läbiviimise kohtE-õppena

Teooriatundide läbiviijate andmedTeooriatundide läbiviijate andmed (eesnimi, perenimi ja isikukood) tuleb edastada e-kirja teel kontaktisikule vähemalt 3 tööpäeva ette.

Allhankijate kasutamineAllhankijate kasutamise korral kooskõlastab pakkuja kontaktisikuga e-kirja teel, milline autokool millise allüksuse ajateenijaid koolitama hakkab.

B-kat algastme esmaabikoolitusKüberväejuhatus viib ise läbi, autokoolile esitatakse esmaabikoolituse läbimist kinnitav tõend.

ÕppesõidugraafikudNädala graafik tuleb esitada vähemalt õppesõidule eelneva nädala kolmapäevaks e-kirja teel kontaktisikule või väljaõppe läbiviimise eest vastutavale (konkreetse isiku kontaktandmed täpsustatakse hiljemalt seitse päeva enne kursuse algust).

Õppesõidugraafikust peab olema võimalik tuvastada kursuslase õppesõiduprogress (ajateenija õppesõidu tunni järjekorranumber).

Õppesõitude alustamine ja lõpetamineVäeosa väravas, vajadusel mujal, kui autokool tagab õppurite transpordi ja ajateenijate minimaalse eemaloleku väeosast.

Õppesõitude aegÕppesõidud võivad toimuda igapäevaselt ajavahemikul kell 07.00-22.00

Väeosa territooriumi kasutamine õppesõitudeks (platsisõit)Kui teenust pakkuvale autokoolile lubatakse õppesõitudeks kasutada väeosa territooriumi, siis peavad rajad olema märgistatud liikluskoonuste, mitte käepäraste vahenditega. Väeosa üldjuhul ei toeta lume lükkamisega õppesõidu platsidelt. Territooriumil õppesõite läbiviivate autokooli õpetajate andmed (eesnimi, perenimi, isikukood ja kasutatavate sõidukite reg.nr) tuleb edastada e-kirja teel kontaktisikule vähemalt üks nädal enne õppesõite. Autokool tagab, et autokooli personal, keda suunatakse kaitseväe territooriumile, on õigeaegselt ära täitnud kaitseväe taustakontrolli nõusoleku ankeedi. Selle puudumisel arvestada, et iga uue ankeedi menetlemine võtab aega kuni 14 päeva.

Õppesõidukite parkimine väeosasKui teenust pakkuvale autokoolile lubatakse parkida õppesõidukeid väeosa territooriumi (sh parklas), tuleb parkivate sõidukite numbrid edastada e-kirja teel kontaktisikule) vähemalt 3 tööpäeva ette.

Lubade väljastamine kursuse jooksulKui kahe omandatava kategooria vahe on pikem kui 2 nädalat, peavad ajateenijad iga kategooria eksami sooritamise järel load kätte saama. Load saata postiga Filtri tee 12.

Muud täpsustusedAutokool teavitab e-posti teel esimesel võimalusel kontaktisikut, kui õppur on sooritanud/mitte sooritanud Transpordiameti teooria- või sõidueksami.

2. ÄMARI PIIRKOND

2.1. Diviis

Koolituse algus (täpsustatakse tellimiskirjades)B, C, CE, D-kategooria ja ADR 11.03.2024 (jaanuarikutse).

D-kategooria 08.04.2024 (jaanuarikutse)

B, C, CE, D-kategooria ja ADR 16.09.2024 (juulikutse).

D-kategooria 30.10.2024 (juulikutse)

Koolituse lõpptähtaeg, sh eksamid Transpordiametis sooritatud hiljemalt (ei ole arvestatud lisasõidu tundide ja järeleksamitega).B, C, CE, D-kategooria ja ADR 31.05.2024 (jaanuarikutse).

B, C, CE, D-kategooria ja ADR 08.12.2024 (juulikutse).

TarneaadressDiviisi staabi- ja sidepataljon, Ämari alevik, 76102, Lääne-Harju vald

Lisainfo:

Ostetavad kogused: koolitust saavate ajateenijate arv

Ajateenija

B-kategooria 6 jaanuarikutse+30 juulikutse

B-kategooria lõppaste10 jaanuarikutse+45 juulikutse

C-kategooria12 jaanuarikutse+58 juulikutse

CE-kategooria4 jaanuarikutse+8 juulikutse

D-kategooria3 jaanuarikutse+6 juulikutse

ADR põhi- ja lõhkeainete veo erikoolitus3 jaanuarikutse+4 juulikutse

ADR põhi- ja paakveokoolitus2 jaanuarikutse+4 juulikutse

Märkused:

Teooriatundide läbiviimise kohtVäeosa õppeklassid

Teooriatundide läbiviijate andmedTeooriatundide läbiviijate andmed (eesnimi, perenimi ja isikukood) tuleb edastada e-kirja teel kontaktisikule vähemalt 3 tööpäeva ette.

Allhankijate kasutamineAllhankijate kasutamise korral kooskõlastab pakkuja kontaktisikuga e-kirja teel, milline autokool millise allüksuse ajateenijaid koolitama hakkab.

B-kat algastme esmaabikoolitusDiviis viib ise läbi, autokoolile esitatakse esmaabikoolituse läbimist kinnitav tõend.

ÕppesõidugraafikudEsitatakse vähemalt nädal (7 päeva), lisasõidutundide puhul kolm tööpäeva ette e-kirja teel kontaktisikule.

Õppesõitude alustamine ja lõpetamineSõidutunnid algavad väeosa väravas. Kui autokool soovib sõidutundidega alustada mujal, siis autokool tagab õppurite transpordi tunni alguskohta ja tagasi ning seda põhimõttel, et ajateenija eemalolek väeosast oleks minimaalne.

Õppesõitude aegÕppesõidud võivad toimuda igapäevaselt ajavahemikul kell 07.00-22.00.

Väeosa territooriumi kasutamine õppesõitudeks (platsisõit)Kui teenust pakkuvale autokoolile lubatakse õppesõitudeks kasutada väeosa territooriumi, siis peavad rajad olema märgistatud liikluskoonuste, mitte käepäraste vahenditega. Väeosa üldjuhul ei toeta lume lükkamisega õppesõidu platsidelt. Territooriumil õppesõite läbiviivate autokooli õpetajate andmed (eesnimi, perenimi, isikukood ja kasutatavate sõidukite reg.nr) tuleb edastada e-kirja teel kontaktisikule vähemalt üks nädal enne õppesõite. Autokool tagab, et autokooli personal, keda suunatakse kaitseväe territooriumile, on õigeaegselt ära täitnud kaitseväe taustakontrolli nõusoleku ankeedi. Selle puudumisel arvestada, et iga uue ankeedi menetlemine võtab aega kuni 14 päeva.

Lubade väljastamine kursuse jooksulKui kahe omandatava kategooria vahe on pikem kui kaks nädalat, peavad ajateenijad iga kategooria eksami sooritamise järel load kätte saama.

Tegevus pandeemiast tulenevad võimalikud piirangudKui kehtestatakse piirangud, mis ei võimalda teooriatunde anda kontaktõppena, peab autokool olema suuteline viima läbi teooriaõpet e-õppe vormis.

Muud täpsustusedAutokool teavitab e-posti teel esimesel võimalusel kontaktisikut, kui õppur on sooritanud/mitte sooritanud Transpordiameti teooria- või sõidueksami.

3. PALDISKI PIIRKOND

3.1. Logistikapataljon

Koolituse algus (täpsustatakse tellimiskirjades)B, C, CE-kategooria 11.03.2024,

D-kategooria ja ADR 08.04.2024 (jaanuarikutse).

B, C, CE-kategooria 01.09.2024;

D-kategooria ja ADR 01.10.2024 (juulikutse).

Koolituse lõpptähtaeg, sh eksamid Transpordiametis sooritatud hiljemalt (ei ole arvestatud lisasõidu tundide ja järeleksamitega).B, C, CE, D-kategooria ja ADR 31.05.2024 (jaanuarikutse).

B, C, CE, D-kategooria ja ADR 08.12.2024 (juulikutse).

TarneaadressLogistikapataljon, Rae põik 1, Paldiski

Lisainfo:

Ostetavad kogused: koolitust saavate ajateenijate arv

Ajateenija

B-kategooria 15 jaanuarikutse+25 juulikutse

B-kategooria lõppaste35 jaanuarikutse+55 juulikutse

C-kategooria45 jaanuarikutse+120 juulikutse

CE-kategooria 35 jaanuarikutse+95 juulikutse

D-kategooria 5 jaanuarikutse+8 juulikutse

ADR põhi- ja lõhkeainete veo erikoolitus16 jaanuarikutse+50 juulikutse

ADR põhi- ja paakveokoolitus4 jaanuarikutse+8 juulikutse

Märkused:

Teooriatundide läbiviimise kohtPaldiski linnak, Raepõik 1

B-kat algastme esmaabikoolitusLogistikapataljon viib ise läbi, autokoolile esitatakse esmaabikoolituse läbimist kinnitav tõend.

Õppesõitude alustamine ja lõpetamineB-kategooria väeosa väravas (Rae põik 1, Paldiski) ning C, CE ja D-kategooria algus Paldiski Lõunasadama plats, vajadusel mujal, kui autokool tagab õppurite transpordi ja ajateenijate minimaalse eemaloleku väeosast. Väeosa üldjuhul ei toeta lume lükkamisega õppesõidu platsidelt.

Õppesõitude aegÕppesõidud võivad toimuda igapäevaselt ajavahemikul kell 07.00-22.00.

Allhankijate kasutamineAllhankijate kasutamise korral kooskõlastab pakkuja kontaktisikuga e-kirja teel, milline autokool millise allüksuse ajateenijaid koolitama hakkab.

Muud täpsustusedAutokool teavitab e-posti teel esimesel võimalusel kontaktisikut, kui õppur on sooritanud/mitte sooritanud Transpordiameti teooria- või sõidueksami.

3.2. Vahipataljon

Koolituse algus (täpsustatakse tellimiskirjades)B, BE, C, CE-kategooria 11.03.2024,

D-kategooria 08.04.2024 (jaanuarikutse).

B, BE, C, CE, D-kategooria 09.09.2024 (juulikutse).

Koolituse lõpptähtaeg, sh eksamid Transpordiametis sooritatud hiljemalt (ei ole arvestatud lisasõidu tundide ja järeleksamitega).B, BE, C-kategooria 31.03.2024,

CE-kategooria 05.05.2024,

D-kategooria 02.06.2024 (jaanuarikutse).

B, BE, C, CE ja D-kategooria 07.12.2024 (juulikutse).

TarneaadressVahipataljon, Tallinna mnt 7, Paldiski linn, Lääne-Harju vald

Lisainfo:

Ostetavad kogused: koolitust saavate ajateenijate arv

Ajateenija

B-kategooria 10 jaanuarikutse+10 juulikutse

B-kategooria lõppaste30 jaanuarikutse+30 juulikutse

BE- kategooria5 jaanuarikutse+5 juulikutse

C-kategooria25 jaanuarikutse+25 juulikutse

CE-kategooria15 jaanuarikutse+15 juulikutse

D-kategooria12 jaanuarikutse+12 juulikutse

Märkused:

Teooriatundide läbiviimise kohtPaldiski linnak, Tallinna mnt 7

B-kat algastme esmaabikoolitusVahipataljon viib ise läbi, autokoolile esitatakse esmaabikoolituse läbimist kinnitav tõend.

Õppesõitude alustamine ja lõpetamineVäeosa väravas, vajadusel mujal, kui autokool tagab õppurite transpordi ja ajateenijate minimaalse eemaloleku väeosast.

Õppesõitude aegÕppesõidud võivad toimuda igapäevaselt ajavahemikul kell 07.00-22.00.

Allhankijate kasutamineAllhankijate kasutamise korral kooskõlastab pakkuja kontaktisikuga, milline autokool millise allüksuse ajateenijaid koolitama hakkab.

Lubade väljastamine kursuse jooksulKui kahe omandatava kategooria vahe on pikem kui 2 nädalat, peavad ajateenijad iga kategooria eksami sooritamise järel load kätte saama.

Väeosa territooriumi kasutamine õppesõitudeks (platsisõit)Kui teenust pakkuvale autokoolile lubatakse õppesõitudeks kasutada väeosa territooriumi, siis peavad rajad olema märgistatud liikluskoonuste, mitte käepäraste vahenditega. Väeosa üldjuhul ei toeta lume lükkamisega õppesõidu platsidelt. Territooriumil õppesõite läbiviivate autokooli õpetajate andmed (eesnimi, perenimi, isikukood ja kasutatavate sõidukite reg.nr) tuleb edastada e-kirja teel kontaktisikule vähemalt üks nädal enne õppesõite. Autokool tagab, et autokooli personal, keda suunatakse kaitseväe territooriumile, on õigeaegselt ära täitnud kaitseväe taustakontrolli nõusoleku ankeedi. Selle puudumisel arvestada, et iga uue ankeedi menetlemine võtab aega kuni 14 päeva.

Muud täpsustusedAutokool teavitab e-posti teel esimesel võimalusel kontaktisikut, kui õppur on sooritanud/mitte sooritanud Transpordiameti teooria- või sõidueksami.

4. TAPA PIIRKOND

4.1. 1.jalaväebrigaad

Koolituse algus (täpsustatakse tellimiskirjades)B, C, CE, D-kategooria ja ADR ning alarmsõiduk 11.03.2024 (jaanuarikutse).

A, B, C, CE-kategooria 09.09.2024,

D-kategooria ja ADR ning alarmsõiduk 01.10.2024 (juulikutse).

Koolituse lõpptähtaeg, sh eksamid Transpordiametis sooritatud hiljemalt (ei ole arvestatud lisasõidu tundide ja järeleksamitega).B, C, CE, D-kategooria ja ADR ning alarmsõiduk 31.05.2024 (jaanuarikutse).

A, B, C, CE, D-kategooria ja ADR ning alarmsõiduk 08.12.2024 (juulikutse).

Tarneaadress1. jalaväebrigaad, Loode 35, Tapa

Lisainfo:

Ostetavad kogused: koolitust saavate ajateenijate arv

Ajateenija

A2 kategooria0 jaanuarikutse+10 juulikutse

B-kategooria lõppaste20 jaanuarikutse+100 juulikutse

B-kategooria45 jaanuarikutse+110 juulikutse

C-kategooria87 jaanuarikutse+314 juulikutse

D-kategooria5 jaanuarikutse+7 juulikutse

CE-kategooria 40 jaanuarikutse+150 juulikutse

T-kategooria 0 jaanuarikutse+11 juulikutse

ADR põhi- ja lõhkeainete veo erikoolitus20 jaanuarikutse+100 juulikutse

ADR põhi- ja paakveokoolitus20 jaanuarikutse+50 juulikutse

Alarmsõiduki koolitus2 jaanuarikutse+2 juulikutse

Märkused:

Teooriatundide läbiviimise kohtVäeosa õppeklassid

Allhankijate kasutamine

Allhankijate kasutamise korral kooskõlastab pakkuja kontaktisikuga e-kirja teel, milline autokool millise allüksuse ajateenijaid koolitama hakkab.

B-kat algastme esmaabikoolitus1JVBr viib ise läbi, autokoolile esitatakse esmaabikoolituse läbimist kinnitav tõend.

ÕppesõidugraafikudEsitatakse vähemalt nädal (7 päeva), lisasõidutundide puhul kolm tööpäeva ette e-kirja teel kontaktisikule või väljaõppe läbiviimise eest vastutavale.

Õppesõitude alustamine ja lõpetamineVäeosa väravas (Loode 35, Tapa), vajadusel mujal, kui autokool tagab õppurite transpordi ja ajateenijate minimaalse eemaloleku väeosast.

Õppesõitude aegÕppesõidud võivad toimuda igapäevaselt ajavahemikul kell 07.00-22.00.

Õppesõidukite parkimine väeosasVäeosa territooriumil sh. parklas parkivate sõidukite numbrid tuleb edastada e-kirja teel vähemalt 14 tööpäeva ette.

Väeosa territooriumi kasutamine õppesõitudeks (platsisõit)Kui teenust pakkuvale autokoolile lubatakse õppesõitudeks kasutada väeosa territooriumi, siis peavad rajad olema märgistatud liikluskoonuste, mitte käepäraste vahenditega. Väeosa üldjuhul ei toeta lume lükkamisega õppesõidu platsidelt. Territooriumil õppesõite läbiviivate autokooli õpetajate andmed (eesnimi, perenimi, isikukood ja kasutatavate sõidukite reg.nr) tuleb edastada e-kirja teel kontaktisikule vähemalt üks nädal enne õppesõite. Autokool tagab, et autokooli personal, keda suunatakse kaitseväe territooriumile, on õigeaegselt ära täitnud kaitseväe taustakontrolli nõusoleku ankeedi. Selle puudumisel arvestada, et iga uue ankeedi menetlemine võtab aega kuni 14 päeva.

Lubade väljastamine kursuse jooksulKui kahe omandatava kategooria vahe on pikem kui 2 nädalat, peavad ajateenijad iga kategooria eksami sooritamise järel load kätte saama.

Tegevus pandeemiast tulenevad võimalikud piirangud

Kui kehtestatakse piirangud, mis ei võimalda teooriatunde anda kontaktõppena, peab autokool olema suuteline viima läbi teooriaõpet e-õppe vormis.

Muud täpsustusedAutokool teavitab e-posti teel esimesel võimalusel kontaktisikut, kui õppur on sooritanud/mitte sooritanud Transpordiameti teooria- või sõidueksami.

5. JÕHVI PIIRKOND

5.1 Viru/Kalevi jalaväepataljon/TTKo

Koolituse algus (täpsustatakse tellimiskirjades)B, C, CE-kategooria ja ADR 11.03.2024 (jaanuarikutse).

A, B, C, CE-kategooria ja ADR 06.09.2024 (juulikutse).

Koolituse lõpptähtaeg, sh eksamid Transpordiametis sooritatud hiljemalt (ei ole arvestatud lisasõidu tundide ja järeleksamitega).B, C, CE-kategooria ja ADR 01.06.2024 (jaanuarikutse).

A, B, C, CE-kategoora ja ADR 31.12.2024 (juulikutse).

TarneaadressJõhvi linn, Pargi 55

Lisainfo:

Ostetavad kogused: koolitust saavate ajateenijate arv

Ajateenija

A2 kategooria0 jaanuarikutse+3 juulikutse

B-kategooria lõppaste10 jaanuarikutse+10 juulikutse

B-kategooria2 jaanuarikutse+20 juulikutse

C-kategooria10 jaanuarikutse+130 juulikutse

CE-kategooria5 jaanuarikutse+5 juulikutse

ADR põhi- ja lõhkeainete veo erikoolitus5 jaanuarikutse+ 12 juulikutse

ADR põhi- ja paakveokoolitus2 jaanuarikutse+3 juulikutse

Märkused:

Teooriatundide läbiviimise kohtVäeosa õppeklassid

Allhankijate kasutamine

Allhankijate kasutamise korral kooskõlastab pakkuja kontaktisikuga e-kirja teel, milline autokool millise allüksuse ajateenijaid koolitama hakkab.

B-kat algastme esmaabikoolitus1JVBr viib ise läbi, autokoolile esitatakse esmaabikoolituse läbimist kinnitav tõend.

ÕppesõidugraafikudEsitatakse vähemalt nädal (7 päeva), lisasõidutundide puhul kolm tööpäeva ette e-kirja teel kontaktisikule või väljaõppe läbiviimise eest vastutavale.

Õppesõitude alustamine ja lõpetamineVäeosa väravas (Pargi 55, Jõhvi), vajadusel mujal, kui autokool tagab õppurite transpordi ja ajateenijate minimaalse eemaloleku väeosast.

Õppesõitude aegÕppesõidud võivad toimuda igapäevaselt ajavahemikul kell 07.00-22.00.

Õppesõidukite parkimine väeosasVäeosa territooriumil sh. parklas parkivate sõidukite numbrid tuleb edastada e-kirja teel vähemalt 2 tööpäeva ette.

Väeosa territooriumi kasutamine õppesõitudeks (platsisõit)Kui teenust pakkuvale autokoolile lubatakse õppesõitudeks kasutada väeosa territooriumi, siis peavad rajad olema märgistatud liikluskoonuste, mitte käepäraste vahenditega. Väeosa üldjuhul ei toeta lume lükkamisega õppesõidu platsidelt. Territooriumil õppesõite läbiviivate autokooli õpetajate andmed (eesnimi, perenimi, isikukood ja kasutatavate sõidukite reg.nr) tuleb edastada e-kirja teel kontaktisikule vähemalt üks nädal enne õppesõite. Autokool tagab, et autokooli personal, keda suunatakse kaitseväe territooriumile, on õigeaegselt ära täitnud kaitseväe taustakontrolli nõusoleku ankeedi. Selle puudumisel arvestada, et iga uue ankeedi menetlemine võtab aega kuni 14 päeva.

Lubade väljastamine kursuse jooksulKui kahe omandatava kategooria vahe on pikem kui 2 nädalat, peavad ajateenijad iga kategooria eksami sooritamise järel load kätte saama.

Tegevus pandeemiast tulenevad võimalikud piirangud

Kui kehtestatakse piirangud, mis ei võimalda teooriatunde anda kontaktõppena, peab autokool olema suuteline viima läbi teooriaõpet
e-õppe vormis.

Muud täpsustusedAutokool teavitab e-posti teel esimesel võimalusel kontaktisikut, kui õppur on sooritanud/mitte sooritanud Transpordiameti teooria- või sõidueksami.

6. VÕRU PIIRKOND

6.1. Kuperjanovi jalaväepataljon

Koolituse algus (täpsustatakse tellimiskirjades)B, C- kategooria 11.03.2024, CE-kategooria, D-kategooria 22.04.2024 (jaanuarikutse).

A, B, C-kategooria 09.09.2024, CE-kategooria ja ADR 30.09.2024, D-kategooria 28.10.2024 (juulikutse).

Koolituse lõpptähtaeg, sh eksamid Transpordiametis sooritatud hiljemalt (ei ole arvestatud lisasõidu tundide ja järeleksamitega).B, C-kategoora 28.04.2024, CE-kategooria 26.05.2024,
D-kategooria 09.06.2024 (jaanuarikutse).

A, B, C-kategooria 20.10.2024, CE-kategooria 24.11.2024, D-kategooria 22.12.2024, ADR 07.10.2024 (juulikutse).

Tarneaadress2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljon, Kose tee 3A, Võru

Lisainfo:

Ostetavad kogused: koolitust saavate ajateenijate arv

Ajateenija

A2-kategooria0 jaanuarikutse+2 juulikutse

B-kategooria 10 jaanuarikutse+30 juulikutse

B-kategooria lõppaste10 jaanuarikutse+50 juulikutse

C-kategooria35 jaanuarikutse+175 juulikutse

D-kategooria5 jaanuarikutse+7 juulikutse

CE-kategooria6 jaanuarikutse+8 juulikutse

ADR põhi- ja lõhkeainete veo erikoolitus0 jaanuarikutse+ 17 juulikutse

ADR põhi- ja paakveokoolitus0 jaanuarikutse+ 3 juulikutse

Märkused:

Teooriatundide ja platsisõitude (sh Transpordiameti platsisõidu eksam) läbiviimise kohtTaara linnak.

Väeosa tagab õppeklassid, liiklustestide lahendamiseks arvutiklassi ning kõvakattega maa-ala platsisõitudeks. Väeosa ei taga platsisõitudeks vajalikke liikluskoonuseid jms.

Õppe läbiviijate andmete edastamine, õppesõidukite parkimine väeosasVähemalt nädal (7 päeva) enne väljaõppe algust saata e-posti teel kontaktisikule õpetajate ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber, samuti õppesõitudeks kasutatavate masinate mark, mudel ja registreerimisnumber. Õppesõidukeid saab parkida väeosa territooriumil.

Õppesõitude aegÕppesõidud võivad toimuda igapäevaselt ajavahemikul kell 07.00-22.00.

Õppesõitude alustamine ja lõpetamineTaara linnaku Sõdurikodu esine maa-ala. Ühiselamu ümbrus või riviplats.

B-kat algastme esmaabikoolitus2JVBr viib ise läbi, autokoolile esitatakse esmaabikoolituse läbimist kinnitav tõend

Transpordiameti eksamidTranspordiameti Võru büroos

Muud täpsustusedAutokool teavitab e-posti teel esimesel võimalusel kontaktisikut, kui õppur on sooritanud/mitte sooritanud Transpordiameti teooria- või sõidueksami.

6.2. Staabi- ja sidekompanii

Koolituse algus (täpsustatakse tellimiskirjades)B, C-kategooria 11.03.2024, CE-kategooria 08.04.2024,
D-kategooria 22.04.2024 (jaanuarikutse).

A2, B, C-kategooria 09.09.2024, CE-kategooria ja ADR 30.09.2024, D-kategooria 28.10.2024 (juulikutse).

Koolituse lõpptähtaeg, sh eksamid Transpordiametis sooritatud hiljemalt (ei ole arvestatud lisasõidu tundide ja järeleksamitega).B, C-kategoora 28.04.2024, CE-kategooria 26.05.2024,
D-kategooria 09.06.2024 (jaanuarikutse).

A2-kategooria 01.11.2024, B, C, CE, D-kategoora 07.12.2024 ja ADR 07.12.2024 (juulikutse).

Tarneaadress2. jalaväebrigaadi Kose tee 3A, Võru

Lisainfo:

Ostetavad kogused: koolitust saavate ajateenijate arv

Ajateenija

A2-kategooria0 jaanuarikutse+3 juulikutse

B-kategooria 2 jaanuarikutse+5 juulikutse

B-kategooria lõppaste5 jaanuarikutse+15 juulikutse

C-kategooria10 jaanuarikutse+30 juulikutse

D-kategooria1 jaanuarikutse+2 juulikutse

CE-kategooria1 jaanuarikutse+5 juulikutse

ADR põhi- ja lõhkeainete veo erikoolitus0 jaanuarikutse+1 juulikutse

Märkused:

Teooriatundide ja platsisõitude (sh Transpordiameti platsisõidu eksam) läbiviimise kohtTaara linnak.

Väeosa tagab õppeklassid, liiklustestide lahendamiseks arvutiklassi ning kõvakattega maa-ala platsisõitudeks. Väeosa ei taga platsisõitudeks vajalikke liikluskoonuseid jms.

Õppe läbiviijate andmete edastamine, õppesõidukite parkimine väeosasVähemalt nädal (7 päeva) enne väljaõppe algust saata
e-posti teel kontaktisikule õpetajate ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber, samuti õppesõitudeks kasutatavate masinate mark, mudel ja registreerimisnumber. Õppesõidukeid saab parkida väeosa territooriumil.

Õppesõitude aegÕppesõidud võivad toimuda igapäevaselt ajavahemikul kell 07.00-22.00.

Õppesõitude alustamine ja lõpetamineTaara linnaku Sõdurikodu esine maa-ala

B-kat algastme esmaabikoolitus2JVBr viib ise läbi, autokoolile esitatakse esmaabikoolituse läbimist kinnitav tõend.

Transpordiameti eksamidTranspordiameti Võru büroos.

Muud täpsustusedAutokool teavitab e-posti teel esimesel võimalusel kontaktisikut, kui õppur on sooritanud/mitte sooritanud Transpordiameti teooria- või sõidueksami.

2/7

Lisa 3

30.01.2024 hankelepingu

nr 2-2/24/68-1 juurde

HANKELEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Hankelepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Hankeleping on sõlmitud lähtudes dünaamilise hankesüsteemi „Mootorsõidukijuhtide koolitused“ (viitenumber 261676) ja seotud hanke „Mootorsõidukijuhtide koolitused teenistujatele aastaks 2024“ (viitenumber 273388) alusdokumentidest ning täitja esitatud pakkumusest.

1.2. Tellija on sõlminud hankelepingu täitjaga, tuginedes täitja esitatud pakkumusele, avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust hankelepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb hankelepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.

1.3. Täitja avaldab ja kinnitab, et:

1.3.1. temal ja tema esindajal on hankelepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;

1.3.2. ta on tutvunud hankelepinguga ja seotud hanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.3.3. hankelepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida hankeleping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.3.4. ta omab hankelepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel hankelepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada.

1.4. Hankelepingu ese on teenus, mis on kirjeldatud seotud hanke tehnilises kirjelduses.

1.5. Hankelepingu üldtingimustes (edaspidi üldtingimused) ja hankelepingus sätestatud tingimuste alusel täitja kohustub tellijale osutama teenust ning tellija kohustub teenuse vastu võtma ja täitjale tasuma teenuse hinna rahas. Juhul, kui teenus tellitakse koos muu toetava teenusega, siis kohaldatakse neile võlaõigusseaduses sätestatud lepingute tingimusi ulatuses, mis ei ole reguleeritud riigihanke alusdokumentides.

1.6. Teenuse kirjeldus, täpne sisu, teenuse osutamise kohad, ajad ja muu vajalik teave, sätestatakse seotud hanke alusdokumentides ja/või ostutellimuses ja/või hankelepingus.

1.7. Teenus peab vastama seotud hanke tingimustele ja täitja esitatud pakkumusele. Üleantav teenus peab vastama kehtivatele õigusaktidele ja asjaomasele teenusele tavapäraselt esitatavatele nõuetele, muu hulgas kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Tingimustele peavad vastama ka teenuse juurde kuuluvad dokumendid.

2. Hankeleping ja selle osad

2.1. Hankelepingutena on käsitletavad ka ostutellimused, millega võetakse rahaline kohustus.

2.2. Hankelepingu lahutamatud osad on seotud hanke alusdokumendid, täitja pakkumus ning selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, poolte vahel edastatud teated, üldtingimused ning kõik sõlmitavad hankelepingu muudatused.

3. Tellija õigused ja kohustused

3.1. Tellijal on õigus:

3.1.1. nõuda ja kontrollida hankelepingust tulenevate kohustuste täitmist;

3.1.2. jooksvalt kontrollida teenuse tellimisega seotud dokumente ning täitja poolt esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste vastavust tegelikkusele, seejuures vajadusel küsida alltöövõtjate arvete esitamist;

3.1.3. konsulteerida täitjaga teenusega seotud küsimustes ning vajadusel tellida teenusega seotud või kaasnevat nõustamist;

3.1.4. teha täitjale ettepanekuid teenuse parema organiseerimise ja muudatuste osas ning nõuda teenuse osutamise katkestamist või lõpetamist, kui teenuse osutamisel selgub, et teenus ei vasta lepingutingimustele;

3.1.5. nõuda täitja süül tekkinud kahjude korvamist.

3.2. Tellija kohustub:

3.2.1. informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud teenuse osutamisega;

3.2.2. tasuma puudusteta vastu võetud teenuse eest.

4. Täitja õigused ja kohustused

4.1. Täitjal on õigus:

4.1.1. saada tellijalt hankelepingu täitmiseks vajalikku teavet;

4.1.2. teha tellijale ettepanekuid teenuse osutamise parema organiseerimise osas;

4.1.3. saada lepinguliste kohustuste täitmise eest kokkulepitud tasu.

4.2. Täitja kohustub:

4.2.1. osutama teenust tähtaegselt, nõuetekohaselt, kvaliteetselt, kokkulepitud mahus ja sagedusega vastavalt hankelepingus ja tellimuse esitamise käigus määratletud tingimustele, valides teenuse osutamiseks oma äranägemisel vajalikud meetodid ning juhindudes seejuures lepinguga saavutatavast eesmärgist ja tagama teenuse vastavuse tehnilisele kirjeldusele;

4.2.2. tagama ohutud töövõtted ja kõigi ohutustehnika ning tööohutuse nõuete täitmise, järgima teenuse osutamisel head tava, kehtivaid õigusakte ning tellija territooriumi kasutamise korral, seal kehtestatud eeskirju;

4.2.3. tagama teenuse osutamiseks lepinguga kokkulepitud tasu eest vajaliku tööjõu, vahendid jms mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks;

4.2.4. esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte MS Excel formaadis või tellijaga kokkuleppel muus formaadis 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest tellitud teenuste kohta (sh tellimuse tegemise kuupäev, teenuse nimetus ja täitmise periood, kogused ja summa km-ta, teenuste maksumus kokku km-ta), kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti;

4.2.5. koostama ja allkirjastama osutatud teenuse kohta üleandmise – vastuvõtmise akti või muud asjakohast dokumenti, juhul kui pooled ei ole kokku leppinud, et teenuse osutamine loetakse vastuvõetuks arve tasumisega;

4.2.6. teavitama tellijat hankelepingu täitmist takistavatest asjaoludest;

4.2.7. tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve vms) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui vastavasisuline informatsioon on esitatud enne hankelepingu sõlmimist, peab täitja kooskõlastama eelnevalt eespool nimetatud isikute vahetumise;

4.2.8. viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti;

4.2.9. sõlmima kindlustuslepingu juhul, kui see on hankelepingus kokku lepitud.

5. Maksetingimused

5.1. Täitja kanda jäävad teenuse üleandmisest tulenevad kulud kuni teenuse üleandmiseni. Täitja kanda jäävad ka teenusega seotud kulud ja koormatised teenuse üleandmiseni, v.a kulud, mis on põhjustatud tellijast tulenevast asjaolust, kui hankelepingus ei lepita teisiti kokku.

5.2. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud täitjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab hankelepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-formaadis arve juhul, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

5.3. Täitja esitab arve järgmiste andmetega:

5.3.1. Maksja andmed:

5.3.2. Muud arvele märgitavad andmed:

Kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus)

Seotud hanke lepinguosa viitenumber

Hankelepingu (ostutellimus) number

Teenuse nimetus, kogus, ühiku hind

5.4. Tellija tasub vastuvõetud ja tingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt või muu asjakohane dokument, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisti.

5.5. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue arve 7 päeva jooksul.

5.6. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt
10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

5.7. Täitja kohustub esitama vajadusel eraldi arve NATO relvajõudude tarbeks tehtud kulude kohta.

5.7.1. NATO relvajõudude tarbeks tellitud teenusele rakendub 0%-line käibemaksumäär vastavalt käibemaksuseaduse §-le 15.

5.7.2. NATO relvajõudude tarbeks tellitava teenuse tingimused lepitakse kokku hankelepingus.

5.7.3. Maksusoodustuse rakendamise aluseks on täitjale tellija poolt esitatud käibemaksuvabastuse tõend.

6. Vääramatu jõud

6.1. Hankelepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta hankelepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust hankelepingut täita.

6.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa hankelepingu mittetäitmise hankelepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on hankelepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

6.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

6.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt hankelepingus sätestatule.

6.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus hankeleping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele vastava hankelepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

6.6. Covid 19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva hankelepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid 19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud hankelepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.

6.7. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna (sh impordi piirangutest tulenevat mõju) juhul, kui need asjaolud esinesid hankelepingu sõlmimise hetkel.

7. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

7.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled hankelepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

7.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub pool mitte avaldama hankelepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet sh asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet. Pool kaitseb temale hankelepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

7.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta hankelepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud hankelepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale hankelepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja kohustatud tagastama need talle pärast hankelepingu lõppemist.

7.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

7.5. Juhul, kui hankelepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik seotud hankes sätestatud julgeolekutingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

7.6. Avalikkusele suunatud hankelepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

8. Vastutus

8.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust hankelepingust tulenevate kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt üldtingimustele, seotud hanke tingimustele, riigihanke alusdokumentidele, hankelepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

8.2. Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenus ei vasta hankelepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenus loetakse muu hulgas mittevastavaks juhul, kui täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, ei anna seda tähtajaks üle, ei osuta seda nõuetekohaselt või jätab tellijale hankelepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

8.3. Kui täitja rikub hankelepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik, on tellijal õigus esitada täitjale nõue rikkumise kõrvaldamiseks (edaspidi ka pretensioon), andes täitjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt teenuse iseloomust, rikkumise asjaoludest jms). Kirjeldatud pretensiooni tegemist kohaldatakse vaid selliste rikkumiste korral, mille puhul tellija seda kohustuse olemusest tulenevalt mõistlikuks peab ja kui tal on heastamise vastu huvi. Kui täitja pretensioonist tulenevat kohustus selleks antud tähtaja jooksul ei täida, peab täitja maksma tellijale leppetrahvi kuni 0,25% hankelepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, mis oli kohustuste esialgne tähtaeg, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

8.4. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

8.5. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

8.6. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.

8.7. Pooltel on õigus lisaks hankelepingu(st) ülesütlemisele või taganemisele, nõuda hankelepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi vastavalt tekitatud kahju suurusele.

8.8. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.

8.9. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.

8.10. Juhul, kui täitja ei asu täitma hankelepingut, siis tellijal on õigus sõlmida hankeleping seotud hankes järgmiseks jäänud pakkujaga ning nõuda kahju hüvitamist täitja poolt esitatud pakkumuse ja uue eduka pakkuja poolt esitatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses.

8.11. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täiendavalt hankelepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

9. Lepingu lõpetamise alused

9.1. Tellija annab hankelepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja hankelepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Hankelepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

9.2. Hankelepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel tellija võib esitada täitjale kirjaliku hankelepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Hankelepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks tellija poolt ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemise avaldust või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on täitja eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija hankelepingu üles/taganeb tellija hankelepingust. Sel juhul lõpeb hankeleping tellija poolt hankelepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.

9.3. Poolel on õigus hankeleping täiendava tähtajata üles öelda või hankelepingust taganeda, kui pool on hankelepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sel juhul esitab üks pool teisele poolele kirjaliku hankelepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui pool on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte. Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:

9.3.1. rikutakse üldtingimustest ja/või hankelepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

9.3.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;

9.3.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta;

9.3.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;

9.3.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;

9.3.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi;

9.3.7. täitjal esineb hankelepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi hankelepingu esemeks oleva teenuste osutamisega;

9.3.8. täitjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid;

9.3.9. täitja on enam kui 3 korral rikkunud üldtingimusi, seotud hanke ja/või hankelepingu tingimusi.

9.4. Tellijal on õigus hankeleping erakorraliselt üles öelda juhul, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad hankelepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel.

9.5. Tellijal on õigus hankeleping igal ajal üles öelda või hankelepingust taganeda, teatades sellest täitjale vähemalt 60 päeva ette, kui hankelepinguga ei ole sätestatud teisiti.

9.6. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on hankelepingu üles ütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantud võlaõigusseaduses sätestatud korras.

10. Lõppsätted

10.1. Hankeleping jõustub tellija allkirjastamisest, kui hankelepingu projekt on enne pakkumuse esitamist tehtud kättesaadavaks täitjale ja viimane on esitanud sellega arvestades pakkumuse riigihangete seaduse mõistes või kui hankelepinguga ei ole teisiti sätestatud. Muul juhul jõustub hankeleping mõlemapoolsel allkirjastamisel.

10.2. Hankelepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

10.3. Hankelepingu täitmisel ja hankelepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

10.4. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, väljaarvatud kui pooled on teisiti kokku leppinud.

10.5. Hankelepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu hankelepingu või teiste sätete kehtetust.

10.6. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

10.7. Sõlmitud hankelepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus.

10.8. Hankelepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on hankelepingu muudatused tühised. Kõik hankelepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal, kui ei ole teisiti kokku lepitud.

10.9. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud hankelepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

10.10. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta hankelepingu muudatuseks.

10.11. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kätte saaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega hankelepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva.
E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kätte saaduks järgmisel tööpäeval.

10.12. Dokumentide hierarhia: seotud hanke tehniline kirjeldus, hankeleping, üldtingimused.

4/4

Hankeleping

Tallinn  30.01.2024 nr 2-2/24/68-1

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, asukoht Järve tn 34a, 11314 Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) ja Kaitsevägi (registrikood 70008641, asukoht Juhkentali tn 58, 15007 Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond), mida esindab põhimääruse alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar, edaspidi nimetatud tellija

ja

Osaühing TAPA AUTOKOOL (registrikood 10897623, asukoht Pargi tn 2a, 45106 Tapa linn, Tapa vald, Lääne-Viru maakond) koos kaaspakkujatega Ametikoolitus OÜ (12161151), Mittetulundusühing Viljandi Autom (80058858), OÜ AUTOSÕIT (10835817), Rakvere Autokool OÜ (11687218), Tugev Partner OÜ (11661940), osaühing Aide Autokool (11562540), mida esindab põhikirja ja volituste alusel Neeme Külmallik, edaspidi nimetatud täitja,

on sõlminud dünaamilise hankesüsteemi „Mootorsõidukijuhtide koolitused“ (viitenumber 261676) seotud hanke „Mootorsõidukijuhtide koolitused ajateenijatele 2024“ (viitenumber 273979) tulemusel hankelepingu.

1. Lepingu ese

1.1. Osutatavaks teenuseks on II kategooria/osa: B ja BE, C ja CE kategooria (Tapa ja Võru piirkond) mootorsõidukijuhtide koolitused.

1.2. Teenuse kirjeldus on toodud lepingu lisades.

1.3. Teenuse osutamine toimub ostutellimuste alusel.

1.4. Teenuse osutamise asukoht/piirkond on Tapa ja Võru.

2. Lepingu täitmine

2.1. Tellija on kohustatud:

2.1.1. teenuse tellimisel arvestama koolituseks vajamineva ajakuluga, et teenus saaks tähtaegselt teostatud;

2.2. Täitja on kohustatud:

2.2.1. järgima koolituste läbiviimisel tellija poolt etteantud ajavahemikke ning tähtaegu, tagades etteantud tähtaja jooksul kõikide vajalike teooria- ja sõidutundide toimumised ning broneeringute ajad kooli- ja riiklike eksamite sooritamiseks;

2.2.2. säilitama, süstematiseerima ja arhiveerima osutatud teenusega seotud dokumentatsiooni;

2.2.3. pidama arvestust iga koolitusel osaleja kohta (osaleja nimi, koolituse nimetus ja kategooria, lisasõitudel ja korduseksamitel osalejad, riigilõivud jm vajalik info);

2.2.4. teavitama esimesel võimalusel tellija kontaktisikut, kui koolitusel osaleja ei ole oma tunnis/tundides (teooria- ja sõidutundide puhul) mitteosalemisest teavitanud tundi läbiviivat õpetajat lepingu punktis 2.6. toodud ajaks;

2.2.5. esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte aruandluse vormil.

2.3. Täitjal on õigus:

2.3.1. keelduda tellimuse täitmisest, milleks ei ole piisavat ajavaru teenuse tähtaegseks täitmiseks.

2.4. Kui broneeritud riiklike eksamite sooritamise ajad ei lange tellija poolt etteantud ajavahemikku, ei käsitleta seda lepingu rikkumisena, kui täitja esitab tellijale kirjalikud tõendid (Transpordiametist saadud vastavasisuline e-kiri) selle kohta, et riiklike eksamite sooritamise aegu ei olnud võimalik tellija poolt etteantud ajavahemikuks broneerida.

2.5. Koolituse läbiviimiseks etteantud tähtaegade järgimine on tellijal lepingu sõlmimise vastu huvi püsimise eelduseks ning tähtaegade ületamine tellijast mitteolenevatel põhjustel rohkem kui ühel korral annab tellijale õiguse lepingust taganemiseks või ülesütlemiseks vastavalt lepingu mittenõuetekohasele täitmisele.

2.6. Kui pooltel esineb asjaolusid, mis välistavad või raskendavad kokkulepitud kellaajal ja/või kuupäeval koolituse loengu/tunni (teooria- või sõidutunni) läbiviimist või selles osalemist, peab pool teavitama (kas kirjalikult või telefonitsi) teist poolt ette viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tundi enne koolituse loengu/tunni (teooria- või sõidutunni) algust, pakkudes koheselt välja uue kuupäeva ja/või kellaaja. Täitjal on õigus nõuda probleemide, situatsioonide lahendamiseks tellijalt vajadusel üldiseid juhiseid, informatsiooni edasi tegutsemiseks.

2.7. Olukorras, milles täitja ei ole tellijat teavitanud koolituse loengu/tunni (teooria- või sõidutunni) ärajäämisest või edasi lükkumisest hiljemalt 3 tundi enne koolituse loengu/tunni (teooria- või sõidutunni) algust ning puudub tellija ja täitja vaheline kirjalik kokkulepe, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi 100 eurot ärajäänud või edasi lükkunud koolituse loengu/tunni (teooria- või sõidutunni) eest. Olukorras, milles tellija ei ole teavitanud täitjat koolituse loengu/tunni (teooria- või sõidutunni) ärajätmise või edasilükkamise soovist hiljemalt 3 tundi enne koolituse loengu/tunni (teooria- või sõidutunni) algust, on täitjal õigus nõuda tellijalt leppetrahvi 100 eurot ärajäänud või edasilükkunud koolituse loengu/tunni (teooria- või sõidutunni) eest.

3. Maksetingimused

3.1. Teenuse ühiku hinnad on määratud täitja pakkumuses (lisa 6-7) ja need on siduvad kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni.

3.2. Täitja pakkumuses toodud hinnad peavad sisaldama kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh õppematerjale.

3.3. Läbiviidud koolituse kohta esitatakse mitte rohkem kui kaks arvet (põhikoolitus ja vajadusel lisasõidud ning korduseksamid).

3.4. Juhul kui koolitusel osaleja koolitust ettenähtud mahus ei läbi seoses ennetähtaegselt reservi arvamisega või muul tellijast mittesõltuval põhjusel (nt olukorras kus õpe jääb pooleli: koolitusel osaleja on osadel tundidel osalenud, aga ei saa tundides lõpuni käia), tasub tellija täitjale reaalselt läbitud tundide eest (tundide eest, kus koolitusel osaleja osales). Läbitud tunnid ja nende maksumus märgitakse tellijale väljastatavale arvele.

3.5. Juhul, kui tellija teenistuse iseärasuste tõttu peaks lõplik koolitusel osalejate arv muutuma (ajateenijad arvatakse reservi, esineb planeeritavast erinev vajadus sõidukijuhtide koolituseks vms), võib lepingu kogumaksumus muutuda võrdeliselt täitja seotud hanke pakkumuses toodud ja fikseeritud koolituste ühikuhindade ja riigilõivude ühikuhindade võrra vastavalt koolitusel osalejate arvule ja tasutud riigilõivude maksumusele. Tellija tasub arved reaalselt osutatud teenuste eest.

3.6. Täitja esitab e-arve, millele on märgitud:

3.6.1. Maksja andmed: Kaitsevägi, registrikood 70008641

3.6.2. Muud arvele märgitavad andmed:

Kontaktisiku nimi

Seotud hanke lepinguosa viitenumber: 273979005000002

Hankelepingu number 2-2/24/68-1

Teenuse nimetus, kogus, ühiku hind

Muu vajalik teave, kui arve juurde ei ole lisatud täidetud aruandluse vormi

3.7. Arve esitamise aluseks on täitja poolt täidetud ja tellija kontaktisikutele (üksuse kontaktisik, [email protected] ja [email protected]) esitatud aruandluse vorm (lisa 4).

4. Kontaktisikud

4.1. Tellija kontaktisikuteks on Anu Loss, [email protected], +372 717 1715 ja Anu Vasar, [email protected], +372 5919 4006.

4.2. Täitja kontaktisikuks on Neeme Külmallik, [email protected], +372 503 9595.

5. Lepingu jõustumine ja lõppemine

5.1. Leping jõustub tellija allkirjastamisest ning kehtib kuni 12 kuud või poolte lepinguliste kohustuste täitmiseni.

5.2. Lepingu alusel tellitava teenuse tellimise periood on 01.03.2024–20.12.2024.

5.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks on leping ja selle lisad, pooltevahelised kirjalikud teated ning kõik lepingu muudatused ja muud lisad.

5.4. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt.

6. Lisad

6.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus

6.2. Lisa 2. Kaitseväe juhataja asetäitja 26.07.2022 käsuga nr 2281K kinnitatud „Autojuhi erialakursuse õppekava“

6.3. Lisa 3. Hankelepingu üldtingimused

6.4. Lisa 4. Aruandluse vorm

6.5. Lisa 5. Julgeolekutingimused

6.6. Lisa 6. II kategooria/osa: B ja BE, C ja CE kategooria (Tapa piirkond) pakkumus

6.7. Lisa 7. II kategooria/osa: B ja BE, C ja CE kategooria (Võru piirkond) pakkumus

Tellija:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

registrikood 70009764

Järve 34a

11314 Kristiine linnaosa

Tallinn

Harju maakond

Kaitsevägi

registrikood 70008641

Juhkentali tn 58

15007 Kesklinna linnaosa

Tallinn

Harju maakond

(allkirjastatud digitaalselt)

Magnus-Valdemar Saar

peadirektorTäitja:

Osaühing TAPA AUTOKOOL

registrikood 10897623

Pargi tn 2a

45106 Tapa linn

Tapa vald

Lääne-Viru maakond

(allkirjastatud digitaalselt)

Neeme Külmallik

juhatuse liige