Leping

1

Raamlepingu Lisa 1 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Tööportaalide värbamisteenuste kasutamine erinevatele asutustele“ (viitenumber: 272166) tulemusena sõlmitud raamlepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Rahandusministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja) ja Alma Career Estonia OÜ (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; 2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:

3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.

3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava

2

nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik.

3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed. 3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet. 3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas:

3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms).

3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et:

3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist; 3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.

3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel. 4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa Liitu ega Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. 4.2. Juhul, kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

3

5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada. 5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele: 6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes. 6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. 6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui:

6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid; 6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest.

7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja tagab tööle kandideerimisega seotud isikuandmete kustutamise 1 aasta möödumisel konkursi lõppemisest arvates. Lepingu lõppemisel kohustub volitatud töötleja tagastama vastutavale töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti. Vastutav töötleja Volitatud töötleja

4

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

5

Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Lõplik teavitus

☐ Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või

õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

☐ Muud (palun täpsusta):

_________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav

koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

6

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

7

Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud

teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

8

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud

isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________

Täiendav lisateenuste hinnakiri

1 automaatne uuendamine töökuulutusele 30 päevaks – uuendab iga 7 päeva

tagant kuulutust, mis toob selle otsingutulemustes ajutiselt etteotsa.

- 1 tk – 59 eurot + KM

- 5 tk – 236 eurot + KM (korraga ostes)

1 standard disainiga automaatne sotsiaalmeedia kuulutus 14 päevaks

(Facebooki ja Google kanalites).

- 1 tk – 100 eurot + KM

- 5 tk – 500 eurot + KM

1 e-kirja/kandideerimiskutse saatmine sihtrühmale CV.ee andmebaasis

värbamisspetsialisti poolt.

- 1 tk – 175 eurot + KM

- 5 tk – 700 eurot + KM (korraga ostes)

Raamleping nr 1.9-1/39-1

Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika tn 1, Tallinn 10122

(edaspidi tellija), mida esindab põhimääruse alusel kantsler Merike Saks

ja

Alma Career Estonia OÜ, registrikood 10166144, asukoht Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317

(edaspidi raamlepingu partner või teenuse osutaja), mida esindab volituse alusel Indrek

Harjak, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1 Raamleping on sõlmitud riigihanke „Tööportaalide värbamisteenuste kasutamine

erinevatele asutustele“ viitenumbriga 272166 tulemusena riigihanke (edaspidi riigihange).

1.2 Kui ei ole märgitud teisiti, kasutatakse raamlepingus mõistet „leping“ raamlepingu

tähenduses.

1.3 Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke

alusdokumendid), raamlepingu partneri pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning

lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja raamlepingu

partneri pakkumuse vahel prevaleerib hanke alusdokument.

1.4 Lepingus käsitletakse tellijana Rahandusministeeriumit ja tehnilise kirjelduse lisas 1

loetletud asutusi, kelle puhul on märgitud, et nende eest sõlmib raamlepingu

Rahandusministeerium.

1.5 Iga asutus esitab tellimusi, tasub osutatud teenuse eest, kohaldab vajadusel

õiguskaitsevahendeid ja kasutab muid käesolevas lepingus sätestatud õigusi ja kohustusi

eraldiseisvalt.

1.6 Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:

1.6.1. Lisa 1 - Andmetöötluse leping

1.6.2. Lisa 2 - Pakutavate lisateenuste maksumuste vorm

1.7 Hankelepingu sõlmimisel lähtuvad pooled raamlepingust tulenevatest tingimustest. Kui

raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu tingimused erinevad raamlepingus sätestatust,

peavad hankelepingu tingimused olema tellija jaoks soodsamad, eelkõige võib

hankelepingus teenuse maksumus olla madalam raamlepingus sätestatud maksumusest.

1.8 Raamlepingu partnerina käsitletakse riigihanke menetluses kuni kahte edukaks tunnistatud

pakkumuse esitanud pakkujat, kellega sõlmitakse raamlepingud.

1.9 Juhul, kui vastavaks on tunnistatud ainult üks pakkumus, sõlmib tellija raamlepingu ainult

ühe pakkujaga ja teenust osutatakse vastavalt tellija vajadustele tellimuste alusel.

2. Raamlepingu eesmärk ja ese

2.1 Lepingu eesmärk on määrata kindlaks, kuidas toimub lepingu kehtivuse ajal lepingu

esemeks olevate tööportaalide värbamisteenuste (edaspidi teenus) tellimine.

2.2 Lepingu esemeks on tööportaalide värbamisteenuste tellimine erinevatele asutustele.

Lepingu esemeks olevate teenuste täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja

raamlepingu partneri pakkumuses.

2.3 Raamleping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat raamlepingu partnerilt teenust tellima.

2.4 Raamlepingu alusel tellitava teenuse maksimaalne maht on tehnilise kirjelduse lisas toodud

kahekordne teenuste maht asutustes.

2.5 Reaalselt tellitavate teenuste rahaline maht sõltub osutatud teenuse mahust. Lepingu

sõlmimisega ei seo tellija end kohustusega esitada tellimusi või teha seda kindlas mahus.

2.6 Raamlepingule allakirjutamisega kinnitab raamlepingu partner, et ta on võimeline täitma

raamlepingu alusel sõlmitavaid tellimusi nõuetekohaselt ja tähtaegselt.

2.7 Teenust tellitakse ja rahastatakse asutuste eelarvest.

3. Hankelepingu sõlmimine raamlepingu alusel ja tellimuse esitamine

3.1 Hankelepinguna käsitletakse raamlepingu alusel esitatud tellimusi. Hankeleping sõlmitakse

kirjalikult juhul, kui see tuleneb asutusesisesest hanke- või lepingute sõlmimise korrast.

3.2 Tellija esitab tellimusi vajaduspõhiselt raamlepingu partneri e-keskkonnas, lähtudes selle

funktsionaalsusest Üldjuhul edastab tellija asutusesiseses keskkonnas koostatud kuulutuse

raamlepingu partneri keskkonda portaalis avaldamiseks. Tellijal on õigus tellida

töökuulutuse avaldamisel lisateenuseid vastavalt raamlepingu partneri pakkumuses esitatud

lisateenuste ühikuhindadele.

3.3 Tellija võib tellimuse eelkõige lisateenuste (kuid mitte ainult) tellimiseks esitada ka

raamlepingu partneri volitatud esindaja e-posti aadressil.

3.3.1 E-posti aadressile esitatud tellimuses esitatakse vähemalt: teenuste liik, teenuse

osutamise aeg, töökuulutuste puhul kogused ja kujundus, kui see on olemas, tellija

kontaktandmed.

3.3.2 Tellija esitab tellimuse vähemalt üks tööpäev enne töökuulutuse avaldamise või

muu teenuse osutamise aega, poolte kokkuleppel võib etteteatamisaeg olla ka

lühem.

3.4 Hankelepingute sõlmimine raamlepingu alusel toimub lähtudes raamlepingu partnerite

poolt riigihankes edukaks tunnistatud pakkumuste paremusjärjestusest:

3.4.1. Tellija esitab tellimuse riigihankes parima pakkumuse teinud raamlepingu

partnerile.

3.4.2. Kui paremusjärjestuses esimene raamlepingu partner kokkulepitud tähtaja jooksul

kuulutust ei avalda või teatab keeldumisest, esitab tellija tellimuse

paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse teinud raamlepingu partnerile.

3.5 Tellijal on õigus kõrvale kalduda lepingu punktis 3.4 sätestatud tellimuse esitamise korrast

ja pöörduda kohe paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse teinud raamlepingu partneri

poole, kui:

3.5.1 raamlepingu partner ei ole varasemate tellimuste alusel osutanud teenust tähtaegselt

ja/või kvaliteetselt ning puudusi teenuse tähtaegsel osutamisel ja/või teenuse

kvaliteedis on esinenud kaks või enam korda kalendriaasta jooksul, või on esinenud

tehnilise kirjelduse punkti 6 alapunktides d ja e nimetatud e-keskkonna kasutamise

takistusi ja puudused on fikseeritud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.

3.6 Tellijal on õigus kõrvale kalduda lepingu punktis 3.4 sätestatud tellimuse esitamise korrast

ja esitada tellimus korraga mõlemale raamlepingu partnerile, kui ta soovib töökuulutuse

avaldamist või CV-de andmebaasi kasutamist mitmes portaalis.

3.7 Tellijal on õigus teha pakkumuse esitamise ettepanek mõlemale raamlepingu partnerile

juhul, kui tellimuse eeldatav maksumus on suurem kui 1000 eurot (käibemaksuta).

3.7.1 Pakkumuse esitamise ettepanekus esitatakse loetelu soovitud teenustest ja

pakkumuse esitamise tähtaeg;

3.7.2 Majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hinnatakse pakkumusi

madalaima hinna alusel (kogukulu hankijale);

3.7.3 Tellija teavitab raamlepingu partnereid hiljemalt kahe tööpäeva jooksul eduka

pakkuja väljavalimisest.

3.8 Tellija võib sõlmida hankelepingu vabalt valitud raamlepingu partneriga eeldusel, et

nende hankelepingute kogumaksumus ei ületa 20 protsenti kogu raamlepingu

maksumusest ja iga sellise hankelepingu maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär.

4. Teenuse osutamise tingimused

4.1 Teenust hakatakse osutama lepingu sõlmimisest.

4.2 Raamlepingu partner kohustub osutama teenust tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke

alusdokumentide, tellimuse ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides

määratlemata omaduste osas peab teenus olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja

vastavama sarnastele teenustele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Raamlepingu partner peab

teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke

alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud

tööde hulka.

4.3 Tellijal on õigus anda raamlepingu partnerile teenuse osutamiseks juhiseid. Kui juhistest

kinnipidamisega kaasneks tellijale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib raamlepingu partner

järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud tellija tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja

tellija ei muuda juhiseid.

4.4 Vajadusel annab tellija esindaja raamlepingu partnerile täiendavaid selgitusi ja/või

informatsiooni teenuse osutamisega seotud küsimustes.

4.5 Raamlepingu partner kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid

või koostööpartnereid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud.

4.6 Raamlepingu partner tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud

litsentsid, load, õigused või nõusolekud, kui need on õigusaktidest tulenevalt vajalikud või

vastava teenuse puhul nende olemasolu eeldatakse.

4.7 Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või

võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

4.8 Tellijal on õigus kontrollida teenuse osutamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel

raamlepingu partnerilt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste

esitamist.

5. Üleandmine

5.1 Raamlepingu partner esitab igale tellijale eraldi aruande lepingu alusel eelmisel

kalendrikuul osutatud teenuse kohta hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks või kui see

langeb puhkepäevale, siis sellele järgneval esimesel tööpäeval.

5.2 Kui tellijale eelmisel kuul teenust ei osutatud, aruannet ei esitata.

5.3 Teenuse osutamise aruanne on aluseks tasu maksmisel. Aruandes tuleb välja tuua osutatud

teenuse liigid ja maht. Tellijal on õigus aruande sisu lepingu täitmise käigus täpsustada.

5.4 Tellijal on õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides,

tellimuses ja/või pakkumuses sätestatule.

5.5 Raamlepingu partner esitab Rahandusministeeriumile ministeeriumi nõudmisel aruande 12

kuu jooksul lepingu alusel temaga sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse

kohta 10 päeva jooksul pärast iga 12 kuu möödumist lepingu sõlmimisest arvates. Aruandes

peab olema välja toodud tellitud teenuse maht eraldi kõikide asutuste kohta.

6. Lepingu hind ja tasumise tingimused

6.1 Tellija tasub raamlepingu partnerile osutatud teenuse eest vastavalt pakkumuses fikseeritud

hindadele (ühikuhinnad) järgnevalt:

6.1.1 Ühe töökuulutuse avaldamise hind üheks kalendrikuuks 15,00 eurot KM-ta;

6.1.2 Ühe CV avamise hind andmebaasis 0 eurot KM-ta.

6.1.3 Ühe tööpakkumise esiletõstmise hind teenusepakkuja portaalis 7 päevaks 175,00

eurot KM-ta;

6.1.4 Eridisainiga töökuulutuse avaldamine teenusepakkuja poolt sotsiaalmeedias 14

kalendripäevaks (vähemalt Facebooki platvormil) 175,00 eurot KM-ta.

6.2 Juhul kui raamlepingu partner pakub lisaks lepingu punktides 6.1.3 ja 6.1.4. toodud

miinimumlisateenustele muid lisateenuseid, tasub tellija raamlepingu partnerile osutatud

lisateenuste eest vastavalt pakkumuses fikseeritud ühikuhindadele (lepingu Lisa 2

„Pakutavate lisateenuste maksumuste vorm“).

6.3 Hinnale lisandub käibemaks. Tellimuse maksumus lepingu tähenduses on tellimuses

esitatud teenuse mahu/koguse ja teenuse ühikuhindade alusel arvestatud summa.

6.4 Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis raamlepingu partner on teinud teenuse

osutamiseks.

6.5 Tellija tasub teenuse eest pärast teenuse osutamise aruande allkirjastamist ja selle alusel

esitatud arve saamist üks kord kuus eelmisel kuul tellitud ja üle antud teenuse eest.

6.6 Raamlepingu partner esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke

viitenumber 272166, ning 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist

lepingu juurest) ja kontaktisiku andmed.

6.7 Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest.

7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud

7.1 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

7.2 Raamlepingu partner vastutab igasuguse lepingurikkumise eest eelkõige, kui teenus on

jäänud osutamata, teenus ei ole tähtaegselt osutatud või kui teenus ei vasta lepingus

sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme

sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid,

valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt

ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh

leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist

suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude

esitamisel järgib tellija võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) sätestatud põhimõtteid ja

regulatsiooni.

7.3 Tellija esitab pretensiooni 5 (viie) tööpäeva jooksul teenuse mittevastavusest teada

saamisest arvates.

7.3.1 Pretensioonis fikseeritakse teenuses ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puuduste kõrvaldamist või uue teenuse

osutamist, kui sellega ei põhjustata raamlepingu partnerile ebamõistlikke kulusid

või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui raamlepingu partner rikub lepingust

tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole

heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.

7.3.2 Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.

7.4 Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi

kuni 100 eurot iga rikkumise eest, kui teenuse osutaja ei ole teenust osutanud või osutatud

teenus ei vasta lepingutingimustele.

7.5 Lepingus sätestatud teenuse osutamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis

määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda raamlepingu partnerilt

leppetrahvi kuni 5% tellimuse maksumusest iga viivitatud päeva eest.

7.6 Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on raamlepingu

partneril õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte

rohkem kui 5% tasumata summast.

7.7 Lepingu punktis 9 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel raamlepingu partneri

või lepingu punktis 9.1 nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda raamlepingu partnerilt

leppetrahvi kuni 5000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

7.8 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui

neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt

ühepoolselt lõpetada, teatades sellest raamlepingu partnerile kirjalikus vormis avaldusega.

Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel.

7.8.1 Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse, kui rohkem kui kolmel korral ei vasta

raamlepingu partneri poolt osutatud teenus lepingutingimustele või raamlepingu

partner on rohkem kui kolmel korral teenuse osutamisega hilinenud rohkem kui ühe

tööpäeva

7.9 Tellijal on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui töövõtjal puuduvad vajalikud litsentsid,

load, õigused või nõusolekud.

7.10 Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal

on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele

kuuluva summaga. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda teiselt poolelt täiendavalt

ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

7.11 Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui

kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse

osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut.

7.11.1 Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega

kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu

ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid

lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste

esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui kehtestatakse täiendavad

piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule

jõule.

7.11.2 Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus

sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

8 Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad

teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise

avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest

jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

8.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni

kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see

on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

8.3 Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui

teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja

postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud

dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise

kellaajal.

8.4 Poolte volitatud esindajad on:

8.4.1 Tellija volitatud esindaja Maris Lanno või tema asendaja, telefon + 373 58851435,

e-post [email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat

kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu

ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise

nõude esitamine.

8.4.2 Raamlepingu partneri volitatud esindaja Andrei Botšarov, telefon +372 559007405,

e-post [email protected]. Raamlepingu partneri volitatud esindajal on õigus esindada

raamlepingu partnerit kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu

muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või

kahjude hüvitamise nõude esitamine.

9 Konfidentsiaalsus

9.1. Raamplepingu partner kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid

ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse

tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

9.2. Lepingu täitmisel raamplepingu partnerile või raamlepingu partneriga seotud isikutele

teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud,

mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise

informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist raamlepingu partneri või

raamlepingu partneriga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist.

Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult teenuse osutamisega

tellija kohta raamlepingu partnerile teatavaks saanud teave. Raamlepingu partneril ei ole

õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.

9.3. Raamlepingu partner võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas

isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või

isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud,

et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud

konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks

isikuandmeid, on raamlepingu partner kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid

avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.

9.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult

teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline

avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Raamlepingu

partneril ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või

kolmandate isikute huvides.

9.5. Raamlepingu partner kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise

õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes

andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja

infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või

tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise

jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu.

9.6. Raamlepingu partneril ega raamlepingu partneriga seotud isikutel ei ole õigust anda

lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma

tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud

nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb raamlepingu partneri vastus kooskõlastada

tellijaga.

10. Raamlepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 31.12.2025 või kuni lepingu

punktis 2.4. sätestatud maksimaalse mahu täitumiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta

selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil

loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

10.3. Tellijal on õigus raamlepingu partneri nõusolekul pikendada lepingu kehtivust kuni 6

kuud eeldusel, et raamlepingu maksimaalne maht seda võimaldab.

10.4. Tellijal on õigus leping ette teatamata ühepoolselt lõpetada, kui:

10.4.1. raamlepingu partner on oluliselt rikkunud lepingut. Lepingu oluliseks

rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult teadlikku valeandmete või

valeinfo esitamist raamlepingu partneri poolt lepingu täitmise käigus või

korduvat samalaadse lepingu või selle alusel sõlmitud hankelepingu tingimuse

rikkumist või kui lepingu alusel osutatud teenuse kvaliteedis on olulisi puudusi

ja lepingu rikkumise asjaolud annavad tellijale mõistliku põhjuse eeldada, et

raamlepingu partner ei täida lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ka

edaspidi;

10.4.2. raamlepingu partneri suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;

10.4.3. raamlepingu partneril on maksuvõlg riigihangete seaduse § 95 lg 1 punkti 4

tähenduses ning raamlepingu partner ei ole maksuvõlga likvideerinud mõistliku

aja jooksul pärast tellija vastavasisulist teadet.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Kui

lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei

mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

11.2. Raamlepingu partner on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses

avalik.

11.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel.

11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

lahendatakse Harju Maakohtus.

Tellija Raamlepingu partner/teenuse osutaja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/