Vastus

Vabaühenduste riikliku rahastamise protsessiga seotud

küsimused Kaitseministeeriumile

Viited dokumentidele

Kaitseministeeriumis 2023. aastal kehtinud dokumentide viited, mida on kasutatud vastuste

kujundamisel:

1.

Tabel 1. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmist avaliku huvi tagamiseks.

1. AVALIK HUVI

Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste

eesmärkidega.

1.1.Kas rahastamise tingimustes on

välja toodud, et toetatakse avalikes

huvides tegutsevaid

organisatsioone?

Jah.

Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja

kord–Riigi Teataja’

§ 1

1.2.Kas rahastamise korras on viide, et

otsused peavad olema kooskõlas

avalike huvidega?

Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja

kord–Riigi Teataja

§ 3

1.3.Kas korras või lepingus on

viidatud, millisesse arengukavasse

toetus panustab?

Kaitseministeeriumil on seatud strateegilised

eesmärgid, mille saavutamisse toetuste andmine

panustab (täiendavalt toetab).

Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja

kord–Riigi Teataja

§ 3

1.4.Kas veebilehelt on leitav, mis on

rahastamise eesmärk?

Jah.

https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-

tegevused/teadus-ja-arendustegevus

https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-

tegevused/laiapohjaline-riigikaitse/toetused-

riigikaitselistele-projektidele

Kaitsetööstuse valdkonna tegevustoetuste konkurss

| Kaitseministeerium

1.5.Kas sisse on seatud strateegilise

partnerluse ja/või pikaajaliste

tegevustoetuste praktika, mis

indikeerib, mil määral on

ühenduste roll läbi mõeldud ja

seostatud valdkonna

eesmärkidega?

Ei ole.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised avaliku

huvi ja rahastamise ministeeriumi

strateegiliste eesmärkidega seotuse

osas välja tuua.

Puuduvad

Tabel 2. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuse saajate tegevuse tulemuslikkust.

2. TULEMUSLIKKUS

Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik.

2.1. Kas rahastamise tingimused ja

kriteeriumid toetavad rahastamise

üldiste ja/või täpsustatud valdkondlike

või programmipõhiste eesmärkide

saavutamist?

Jah.

2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad

hinnata ühenduste rahastamise

tulemuslikkust?

Jah, kriteeriumid võimaldavad hinnata ühenduste

rahastamise tulemuslikkust. Hindamisel

arvestatakse järgnevaid kriteeriume: projekti

eesmärgi seost konkursi eesmärgi/-märkidega;

projekti tegevused ja ajakava; projekti oodatavate

tulemuste selgus sh mõõdetavad tulemused

(sihtarvudes väljendatavad eesmärgid); esitatud

kogueelarve realistlikkust ja eesmärgipärasust;

plaane riskide maandamiseks.

2.3. Kas rahastamistingimustes on

kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse

hindamiseks läbivad indikaatorid,

ministeeriumil on nende

mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja

kord?

Kokku on lepitud toetuse tulemuslikkuse

hindamise metoodika. Lepingute lahutamatu osa

on toetuse kasutamise aruanne.

Taotlustes kirjeldatakse projekti eeldatavaid

tulemusi koos mõõdetava mahuga. Toetuse

kasutamise lepingu eesmärk on anda toetus

taotluses kirjeldatud mõõdetavate eesmärkide

saavutamiseks. Aruandega hinnatakse taotluses

kirjeldatud tulemuste saavutamisest kinnipidamist.

2.4. Kas rahastamise taotluse ja

toetusraha kasutamise aruande vormid

sisaldavad minimaalselt

väljundindikaatoreid, võimalusel ka

tulemusindikaatoreid?

Toetuse taotleja kirjeldab projekti tulemusi koos

mõõdetava mahuga. Nende saavutamist

hinnatakse.

2.5. Milline on tavapraktika toetusele

kvalifitseeruvaile taotlejatele

eraldatava toetussumma suuruse

otsustamisel (pigem kõigile midagi või

suurem summa kõige võimakamale)?

Kas ja millistel puhkudel esineb

kõrvalekaldeid tavapraktikast?

Kaitseministeerium toetab projekte mis toetavad

ministeeriumi strateegiliste eesmärkide

saavutamist.

Tingituna kaitsevaldkonnas üha suurenevast

konkurentsist saavad projektitoetust alla 50%

taotlustest, üldjuhul kõik osalises mahus.

2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku

infot tegevustoetuste saajate tegevuse

tulemuste kohta?

Kaitseministeeriumi avalikust dokumendiregistrist

kus on leitavad projektitoetuste kasutamise

aruanded.

2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise

halduskulud on kulutõhusad?

Taotluste ja aruannete menetlemisega seonduvad

halduskulud ei ole hetkel ministeeriumi ega

taotleja jaoks piisavalt kulutõhusad. Protsesside

tõhustamiseks minnakse üle taotluste menetlemise

infosüsteemi (TMS) kasutamisele.

2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de)

aruannete kohta on tehtud koondanalüüs, et hinnata

meetmete/programmide

tulemuslikkust?

Jah, on olemas ülevaade, mille pinnalt saab

hinnata toetuste tulemuslikkust.

2.9. Kas hindamise tulemustest on

muudetud

rahastamisprogramme/meetmeid?

Ei ole muudetud programme ega meetmeid, samas

on hindamise tulemusest lähtuvalt aasta-aastalt

täiendatud menetlusdokumendite vorme

eesmärgiga parendada nende keskmist kvaliteeti

(nt sh suunata kõiki taotlejaid nt selgemalt

struktureeritud / ühetaolist riskianalüüsi

koostama). Lisaks on nn parima praktika najal

koostatud ja täiendatud soovituslikku projekti

korraldamise juhismaterjali toetuse taotlejale

(KaM koduleht – Ülevaade konkursi eesmärkidest,

sihtrühmadest ja võimalikest tegevustest.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised

Puuduvad

rahastamise tulemuslikkusega seoses

välja tuua.

Tabel 3. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste saajate kaasamist rahastusprotsessi

kujundamisse.

3. KAASATUS

Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled.

3.1. Kas olulisemate

rahastamisprotsessi reguleerivate

alusdokumentide ja rahastamise

tingimuste väljatöötamisel

konsulteeritakse ühendustega (sh

varakult eesmärkide püstitamise

etapis)?

Ei. Konkurssidel osalemise kaudu anname

kõikidele ühendustele võrdse võimaluse toetusi

saada. Konkursite korraldamisel lähtutakse

Kaitseministeeriumi strateegiliste eesmärkide

saavutamisest- ehk siis konkursite teemad

toetavad ministeeriumi tegevusi.

3.2. Rahastamisprotsessi reguleerivate

alusdokumentide ja tingimuste

väljatöötamisel on kaasarääkimise

võimalus on antud kõigile asjast

huvitatud ühendustele?

Ei. Konkurssidel osalemise kaudu anname

ühendustele võrdse võimaluse saada tegevuseks

toetusi. Ministeerium korraldab enda strateegiliste

eesmärkide saavutamiseks konkursse läbi mille

saavad huvitatud ühendused

projektidesse/eesmärkidesse kaasuda.

Ministeerium lähtub enda seatud eesmärkide

saavutamisest.

3.3. Raha kasutamise järel küsitakse

ühendustelt tagasisidet

rahastamisprotsessi reguleerivate

alusdokumentide;

rahastamistingimuste, rahastamise

protsessi; rahastaja töökultuuri kohta?

Ei ole küsitud.

Kui tuleb päevakorda protsessi sh

alusdokumentide ja tingimuste kaasajastamine,

siis kaalume kaasarääkimise võimaluse pakkumist.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised

rahastamisprotsessi

uuendamisel/muutmisel seotud

osapoolte kaasamisega seoses.

Puuduvad

Tabel 4. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvust.

4. LÄBIPAISTVUS

Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev

4.1 Palun linkige ministeeriumi

veebilehel olevale infole, mis kirjeldab

rahastamise põhimõtteid, tingimusi,

rahastamisprotsessi ja selle tulemusi.

Määrus „Riigikaitse toetamise tingimused ja kord“

on lisatud kõikide konkursite infosse.

Avaleht | Kaitseministeerium

Näiteks: Toetused riigikaitselistele projektidele |

Kaitseministeerium

4.2. Kas ministeeriumis kehtiv

rahastamise kord on kooskõlas

rahastamise juhendmaterjaliga?

Jah

4.3. Kas toetusi eraldatakse

vabaühendustele avaliku konkursi

alusel?

Jah

4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste

alusel juba teada olevad toetuste saajad

on nimeliselt välja toodud RES -

is?

Jah

4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse

saajate tegevusaruanded?

Toetuse saajate toetuse kasutamise aruanded on

leitavad Kaitseministeeriumi avalikust

dokumendiregistrist.

4.6. Kas taotluste hindamise kord on

avalik ja üheselt mõistetav

(hindamiskomisjon, kriteeriumid),

hindamiskomisjoni koosseis avalik?

Hindamiskomisjonide moodustamise käskkirjad

on leitav kaitseministeeriumi avalikust

dokumendiregistrist.

4.7. Kas vabaühendused saavad

tagasisidet toetuse andmise ja

mitteandmise otsuste kohta?

Vabaühendusi teavitatakse hindamiskomisjoni

ettepanekust taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

Kaitseministeerium annab taotlejale võimaluse

esitada oma seisukohad enne taotluse osalist rahuldamist ja taotluse rahuldamata

jätmist. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb

hindamiskomisjoni ettepanekul

Kaitseministeeriumi kantsler. Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised toetuste

andmise ja kasutamise läbipaistvuse

kontekstis.

Puuduvad

Tabel 5. Vastused küsimustele, mis puudutavad vabaühenduste võrdset ligipääsu toetustele.

5. LIGIPÄÄSETAVUS

Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus).

5.1. Kas on kehtestatud selged

rahastamise reeglid ja

valikukriteeriumid, mida järgitakse?

Jah. Toetuse saajaga sõlmitakse riigieelarvelise toetamise

kasutamise leping, milles sätestatakse toetuse kasutamise

nõuded.

Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord–Riigi

Teataja’

5.2. Kas rahastamise korras on eristatud

projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse

delegeerimine?

Jah.

Tegevustoetus on toetamise korra tähenduses rahastamisliik,

millega Kaitseministeerium toetab riigikaitse valdkonnas

tegutseva vabaühenduse tegevust ja arengut tervikuna.

Projektitoetus on toetamise korra tähenduses rahastamisliik,

millega Kaitseministeerium toetab kindla eesmärgi

saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud, äriühingu või vabaühenduse peamiselt ühekordselt elluviidavat tegevust või

tegevuste kogumit.

Teenuse delegeerimine saab toimuda halduslepinguga või muul

seadusest tulenevatel alustel.

5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või

sihtfinantseerimine) on korras

selgitatud?

Toetuste määrus reguleerib erandkorras antava toetuse

võimalust. Erandkorras antav toetus peab olema põhjendatud

ning selle põhjendus hiljem kontrollitav. Erandkorras antav

toetus on erandkorras tuleneva juhtumi lahendamiseks, mida

esineb väga harva ning sellise toetuse andmine peab olema

tugevalt põhjendatud ning ministeeriumi seatud strateegilisi

eesmärke tugevalt toetav.

Toetuste andmine toimub ministeeriumis reeglina läbi

konkursite.

Sihtfinantseerimine toimub riigieelarveseaduse alusel.

Nn. katuseraha (pole jur. termin) pole ministeeriumi antav

toetus ning pole tänasel päeval ka riigieelarvest lähtuvalt

ajakohane.

5.4. Kas toetuse andmise tingimused on

Teie hinnangul objektiivsed ja

potentsiaalseid taotlejaid

mittediskrimineerivad? (Konkursi

tingimused ei loo eeliseid konkreetsele

ühendusele või ühenduste rühmale.)

Toetuse andmise tingimused on objektiivsed ega ole

diskrimineerivad.

5.5. Kas toetuse andmise tingimused on

rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes

asjakohased ja põhjendatud. See

tähendab, et rahastamise tingimused

tulenevad rahastamise eesmärgist.

Jah

5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on

mõistlikud ja ei sea piiranguid

ligipääsule?

Arendustoetuste (projektitoetus läbi konkursi) osas toetab

ministeerium projekte kaasfinantseeringuga kuni 45% ulatuses.

Ministeeriumi hinnangul on nõuded olnud mõistlikud.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised

vabaühenduste võrdse ligipääsu

tagamisel rahastamisele.

Puuduvad

Tabel 6. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetatud vabaühenduste võimekuse

edendamist.

6. VÕIMEKUS

Rahastamine edendab ühenduste võimekust.

6.1. Kas ministeerium hindab

valdkondlikult rahastatavate

vabaühenduste vajadusi?

Ministeerium ei eralda vabaühendustele toetusi

nende vajaduste katmiseks. Ministeerium lähtub

toetuste eraldamisel enda strateegiliste eesmärkide

saavutamiseks vajalike tegevuste toetamisest.

6.2. Kas rahastamine toetab Teie

hinnangul ühenduse professionaalsust

ja pädevust ning tegevuse

jätkusuutlikkust?

Läbi tegevustoetuse toetatakse ühenduste tegevusi

ja arengut tervikuna.

Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja

kord–Riigi Teataja’

§ 2 lg 1

6.3. Kas toetuse saaja võimekuse kasvu

ministeeriumi poolse strateegilise

partnerluse rahastamise tulemusena on

võimalik hinnata?

Strateegilised partnerid puuduvad.

6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused

võimaldavad katta ka organisatsiooni

üldkulusid?

Projektitoetuse eesmärk on anda toetuse saajale riigieelarveline projektitoetus projekti teostamiseks

vajalike tegevuste korraldamiseks vastavalt esitatud taotlusele. Toetuse sihtotstarbeliseks kasutamiseks

loetakse Toetuse kasutamist lepingus nimetatud

projekti teostamisega otseselt seotud olevate tegevuste kulude katmist.

Tegevustoetusega on võimalik katta ka

organisatsiooni üldkulusid.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised

rahastatavate ühenduste võimekuse

edendamise kontekstis.

Puuduvad