Arvamuse edastamine

Tere!

Edastan meile laekunud tagasiside.

Täname võimaluse eest ettevõtete kestlikkusalaste regulatioonide muutmise kohta arvamust avaldada ja loodetavasti ka midagi sellega seoses muuta.

Esiteks tahaksime tähelepanu juhtida sellele, et direktiivi ülevõtmise tähtaja ajatamine või sellest kinni pidamine (algatus nr. 80) ei ole ka seni seganud Eestis direktiivi nõuete rakendamist (näiteks HKS Direktiiv või ka CSRD). Direktiivi rakendamise edasilükkamine on igal juhul oluline ja vajalik.

Saame aru, et EK algatatud Omnibus I meede ei puuduta ainult CSDDD rakendamist ja selle edasilükkamist, vaid ka CSRD ja Taksonoomiamääruse nõudeid.

Muudatus, mis puudutab aruandekohuslase poolt andmete kogumist SME-delt neile kohalduvas mahus, võib osutuda suurettevõtetele probleemseks, kui nõutud andmete detailsuse tase erineb oluliselt (algatusest ei selgu, mil määral andmete kogumise nõuded SME-dele lihtsustuvad või vähenevad). CSRD ja ESRS-i järgi nõutakse suurettevõtetelt teatud informatsiooni kogumist tarneahelas osalevatelt ettevõtetelt, s.h SME-delt ning selle informatsiooni esitamist ESG-aruandes. Kui muudetud CSRD alusel ei tohi suurettevõte temale rakendatud mahus tarneahelas osalevatelt SME-delt samas mahus infot küsida, siis ei ole seda ka võimalik suurettevõtte poolt koostatavas ESG-aruandes esitada.

Sektorispetsiifiliste aruandlusstandardite loomisest loobumine on õige suund. Olemasolevas, sektoriteüleses ESRS-is on juba ülemäärane detailsusetase, mistõttu puudub igasugune vajadus täiendava keerukuse loomiseks. ESRS-i ülevaatus on samuti vajalik, kuid konkreetsete muudatuste kohta ei oska hetkel arvamust avaldada, kuna ei tea, milliste andmepunktide kohta enam andmeid või kirjeldusi ESG-aruandes välja tooma ei pea (näiteks need andmepunktid, mille kohta kvalitatiivset infot ei ole vaja ESG-aruandes esitada).

Piiratud kindlust (limited assurance) andva auditi muutmine aja jooksul mõistlikku kindlust (reasonable assurance) andvaks auditiks on samuti oluline. Paraku näitab esimene kogemus seda, et piiratud kindlast andva auditi maht on selline, mida võib täiesti vabalt võrrelda täielikku kindlust andva auditiga. Seetõttu peame vajalikuks rõhutada, et unifitseeritud tõlgendus ühele või teisele auditi tüübile on jätkuvalt hädavajalik, et vältida uppumist detailidesse ja vägagi arvestatavat ressursikulu audititoimingute teostamisele. 

CSDDD sisu lihtsustamine on vaieldamatult tervitatav, sest selles toodud nõuded ja nende rakendamise ulatus muutmata kujul on igale ettevõttele tohutu koormus ja isegi siis ei ole kindel, et kogu tarneahel saab nõuetekohaselt kaetud.

Tõenäoliselt kõige suurema mõjuga ongi CSDDD puhul tarneahela hindamise sageduse lõdvendamine ning tarneahela määratlemine nö. Tier I e. esmaste tarnijatega, võimaldades laiema ringi tarnijad sellest välja jätta, kui riskianalüüs tegelikke või potentsiaalseid mõjusid laiemas väärtusahelas ei näita. Sellele vaatamata on CSDDD nõue arvestada võimaliku mõjuga erinevatele huvigruppidele kogu väärtusahela ulatuses juhul, kui avastatakse reaalne või potentsiaalne kahjulik mõju, sh. “üksikisikutele või kogukondadele, kes on mõjutatud äripartnerite tootmisüksuste ümbruses tekkivast saastest” või “põlisrahvaste õigusele maa-, metsa- või veeressursside kasutamiseks, mida mõjutab otseselt äripartneri tegevus konkreetses geograafilises asukohas” (Lisa 2 Algatus nr. 81 lk. 18). Sellise nõude täitmine keerukate tarneahelate puhul, kus toote (tihti koost, milles on mitmete erinevate tarnijate poolt toodetud kompnendid hõlmates väga erinevaid piirkondi üle maailma) lõpptarbija ei pruugi olla teadlik kõikide tootes esinevate kompnentide tootmise protsessidest erakordselt koormav ja äärmuslikul juhul teostamatu, kuid mille eiramine võib tuua ettevõttele sanktsioonid. Näitena võib siin tuua akud ja elektriseadmed laiemalt ning nende toomisel kasutatavad elemendid nagu liitium, koobalt, nikkel jne. Tõenäoliselt realiseeruvad kõik eelpooltoodud mõjud nende elementide kaevanduspiirkondades või töötlemistehaste ümbruses, mis tähendab, et akude või elektriseadmete kasutajaettevõte peab veenduma, et CSDDD nõuded on selles konkreetses asukohas täidetud, vastasel juhul on oht, et ettevõtte suhtes rakendatakse sanktsioone vastavalt CSDDD’s kirjeldatud võimalustele?

Samas rõhutatakse siiski (lk. 19 esimene lõik), et hoolsuskohustus CSDDD mõistes laieneb siiski ainult esmase ringi tarnijatele (Tier I supplier), v.a. juhul kui esineb usldusväärne info, et laiemas tarneahelas esineb kahjulikke mõjusid. Oleme seisukohal, et sellise väite tõendamiseks või ümberlükkamiseks on igal juhul vajalikud täpsed juhised ja kriteeriumid, mis lubavad objektiivselt hinnata, kas selline mõju laiemas tarneahelas on tõendatud ning vajab seetõttu ettevõtte täiendavat hinnangut konkreetsele olukorrale ja vajadusel täiendavaid samme ettevõtte poolt.

Huvigruppide määratlemine ainult asjakohaste huvigruppidega on positiivne areng, kuid kindlasti on siinkohal oluline defineerida “asjakohane” võimalikult täpselt, et vältida võimalikke eriarvamusi audiitoritega ja subjetiivseid hinnanguid. Hoolsuskohustuse täitmisega seotud meetmete asjakohasuse ja tõhususe hindamise perioodi pikendamine 1-lt aastalt 5-le on kahtlemata positiivne areng ja oluline protsessi lihtsustus. Samas soovime rõhutada, et sarnaselt muudele riskihindamise protsessidele võiks olla otstarbekas siduda vastava hindamise teostamise vajadus näiteks oluliste muutustega ettevõtte tarneahelas või ettevõtte enda tegevuses, mis ei pruugi olla perioodilised (tõenäoliselt seotud EK poolt lubatud juhiste ja praktikate väljaandmisega vastavalt muudetud CSDDD art. 19(3)).

Me ei saa toetada sanktsioonide kehtestamist CSDDD nõuete rikkumine korral (art. 27(4)), mille maksimum suurus võib olla kuni 5% ettevõtte kogukäibest, arvestades eelkõige seda, et rikkumise tuvastamise aluseks võivad olla subjetiivsed hinnangud negatiivse mõju ulatuse määratlemisel või mõjude vähendamiseks rakendatud meetmete adekvaatsuse hindamisel. Sellise sanktsiooni rakendamine ei saa tugineda kvalitatiivsetel kriteeriumitel, mille täitmise või mittetäitmise üle on võimalik otsustada subjektiivse hinnangu alusel.

Loodetavasti on nendest arvamustest kasu.

Heade soovidega,

Kati Rostfeldt

Innovatsiooninõunik/Innovation advisor

Eesti Tööandjate Keskliit

Kiriku 6, 10130 Tallinn

+372 5177473

[email protected]

www.employers.ee | facebook/tooandjad | linkedin/tooandjad| twitter/tooandjad

Begin forwarded message: