Tere!
Saadan teile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud
kestlikkusalase hoolsuskohustuse (CSDDD) muutmise menetluse kohta.
Kuigi Omnibus I pakett seab eesmärgiks CSDDD sisu lihtsustada, et vältida
halduskoormuse kasvu ettevõtjatele ja hõlbustada selle rakendamist, juhime
tähelepanu järgmistele aspektidele.
1. Ettevõtjate kohustus hinnata otseseid äripartnereid dubleerib CSRD
nõudeid
Ka CSRD seab kohustuseks ettevõtjatel hinnata oma väärtusahela ja
tarneahela partnereid, sh veenduda, et kaitstud oleks inimõigused jm
töötajatega seotud õigused, mille kohta on eraldi standard S2 Väärtusahela
töötajad. Kuna CSDDD seab samad nõuded ja piirid äripartnerite
hindamiseks, mis juba on CSRD’s, siis on ebaselge, millist lisandväärtust
CSDDD rakendamine pakub. Lähtudes once only põhimõtte kohaselt peaksid
ettevõtted ühte andmekomplekti esitama ainult ühe korra ning dubleerivat
regulatsiooni ei ole tarvis.
2. Ettevõtjate võimekus hinnata otseseid äripartnereid ja saada
sellekohaseid andmed on madal
Hetkel ei ole teada, et ettevõtjatel oleks andmepõhiseid lahendusi
väärtusahela andmete kontrollimiseks, mistõttu tuleks näiteks teostada
paikvaatlusi jm. Väärtusahela andmete kogumine ja kontrollimine on ka
suurettevõtetele väljakutse ning sageli peavad ettevõtted lähtuma
avalikult kättesaadavatest materjalidest, nagu näiteks tarnijate kodulehed
(näiteks 13.03.2025 EL nõukogu parema õigusloome ehk Better Regulation
töögrupis tõi Business Europe esindaja välja, et kuna väärtusahelad on
globaalsed, on ka suurtel ettevõtjatel aruandluse esitamine keeruline ja
tarnijatel tekib võimalus oma positsiooni kuritarvitada ning EL
ettevõtjaid survestada (teades, et mingit infot on neil kindlasti vaja)).
Kuid see praktika ei vasta majanduskabinetis kokkulepitule, mille kohaselt
tuleb aruandluses kasutada andmepõhiseid lahendusi ja täielikult üle minna
andmepõhisele aruandlusele. Usaldusväärsed andmed on paremini kätte
saadavad nendest riikidest, kus töötajate õigused on paremini tagatud.
Riikide puhul, kus inimõiguste rikkumine võib olla probleem, on ka
usaldusväärsete andmete kätte saamine erakordselt keeruline.
3. Majanduslikud ja administratiivsed kulud on ebamõistlikult suured
CSDDD rakendamine Eestis nõuab nii ettevõtetelt kui ka riigiasutustelt
ressursse, sealhulgas uute aruandlussüsteemide loomist. Kui arvestada, et
Eesti ettevõtete arv, keda regulatsioon puudutab, on väga väike ning et
juba kehtiv CSRD täidab suures osas samu eesmärke, ei ole CSDDD
rakendamine põhjendatud.
Meie ettepanek on tõsiselt analüüsida, mis lisandväärtust CSDDD
rakendamine pakub ja kas ettevõtjatel on võimalik nõudeid täita
andmepõhiselt. Esmapilgul tundub, et mitme ettepaneku tegelik kasu on
pigem küsitav. Samuti ei lahene Eestile olulisemad murekohad plaanitud
ideedega. Seega oleme avatud täiendavatele lihtsustamisvõimalustele, mis
võiksid minna ka kaugemale komisjoni esitatud ettepanekutest. Samuti peame
väga oluliseks pidevat dialoogi ettevõtjatega ning andmete koosvõime ära
kasutamist, et lihtsustada info kogumist ning seeläbi vähendada ettevõtete
koormust paremini. Leiame, et aruandluse puhul tuleb lähtuda andmete
ühekordse küsimise põhimõttest, tagades et andmeid on võimalik taas- ja
ristkasutada. Võrreldes juba rakenduva CSRD’ga on meie hinnangul
lisandväärtus väike ning võiksime soovitada ka CSDDD’st loobuda.
Oleme valmis panustama ka järgmises faasis kui valmimas on kavandatav
seletuskiri.
Heade soovidega
Evelin Tõnisson
vanemnõunik (majandusküsimused)
EL ja rahvusvahelise koostöö osakond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
+372 625 6353