Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, heakskiitmine

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja 20.märts 2025

Päevakorrapunkt nr

Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi

vahendeid, muutmine

1. Näha Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse Justiits- ja

Digiministeeriumi valitsemisalale 2025. aastasse ette 582 292 eurot kohtutele

õigusemõistmise tagamiseks. Vähendada selleks vastavalt 2025. aasta Vabariigi Valitsuse

reservi sihtotstarbeta vahendeid.

2. Justiits- ja Digiministeeriumil on kohustus jälgida, et kohtunike palgafondiks planeeritud

vahendid jäävad kasutamata summas 582 292 eurot. Juhul kui kohtunike palgafondi

kulutused on lubatust suuremad, on Justiits- ja Digiministeeriumil kohustus tagastada

Vabariigi Valitsuse reservi kohtutele õigusemõistmise tagamiseks eraldatud enam

kasutatud vahendid.

3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud muudatused nende tegevuste loetelusse,

milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, ning avaldada

see ministeeriumi veebilehel.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, muutmine Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, muutmiseks. Palume võtta esitatud materjal 20.03.2025 Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda, et võimaldada tegevuste loetelu kinnitamine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: Eelnõu ja seletuskiri Mari-Liis Mikli 5861 8982 [email protected]

Meie 17.03.2025 nr 1-16/2553-1

1

Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „Nende tegevuste loetelu, milleks

võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Justiits- ja digiminister teeb ettepaneku muuta nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada

Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid ning avaldada loetelu

Rahandusministeeriumi veebilehel.

Loetelus kajastatakse Justiits- ja digiministeeriumi valitsemisalale 582 292 euro lisandumine

2025. aastasse kohtutele õigusemõistmise tagamiseks Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta

vahendite arvelt.

2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu koostamisel ning riigi eelarvestrateegia 2025-2028

kinnitamisel ei olnud protsessis piisavalt aega kohtute rahastamise spetsiifikat

Rahandusministeeriumiga põhjalikult läbi arutada.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud justiits- ja digiministeeriumi justiitshalduspoliitika

asekantsler Mari-Liis Mikli (tel. 5861 8982, e-post [email protected]) ning eelarve- ja

strateegiatalituse juhataja Kairi Sirkel (tel. 5554 1109, e-post [email protected]) koostöös

kohtudirektor Tiina Erebi (tel. 750 0640, e-post [email protected]) ja

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna finantstalituse analüütiku Kairi Jürgensoniga

(tel. 5982 5041, e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu

Vastavalt riigieelarve seaduse § 58 lõikele 1¹ võib Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse reservi

koosseisus ette näha sihtotstarbelisi vahendeid Vabariigi Valitsuse heakskiidetud tegevuste

rahastamiseks. Tegevused, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi

vahendeid, kiidab Vabariigi Valitsus heaks istungi protokolli märgitava otsusega.

Käesoleva eelnõuga nähakse ette Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse

Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalale 2025. aastasse 582 292 euro maksmine kohtutele

õigusemõistmise tagamiseks ning vähendada selleks vastavalt 2025. aasta Vabariigi Valitsuse

reservi sihtotstarbeta vahendeid.

3. Justiits- ja digiministeeriumi kohtute eelarve suurendamine õigusemõistmise

tagamiseks

Kohtute 2025. aasta kärpe-eesmärgi täitmiseks on juba olnud vajalik otsustada Pärnu Maakohtu

Pärnu kohtumaja Rüütli tn hoone ning Tartu Maakohtu Võru kohtumaja Põlvas asuva hoone

sulgemine. Samuti vähendati oluliselt tegevuskulusid, kaotades või vähendades erinevate

teenuste mahtu, näiteks täiendavate video- ja kaugistungiseadmete soetamine kohtusaalidesse,

tervise- ja sportimiskulude hüvitamine kohtute teenistujatele, koolitused. Lisaks vähendati

ametnike arvu.

2

Kohtute töökoormuse vähendamiseks ja menetluste tõhustamiseks teeb Justiits- ja

Digiministeerium aktiivselt kohtutega koostööd. Hetkel on ette valmistatud seaduse

muudatused nii halduskohtumenetluses, kriminaalkohtumenetluses kui tsiviilkohtumenetluses,

kuid vaatamata planeeritavatele muudatustele ei ole võimalik töökoormust vähendada

kärpeülesande täitmiseks vajalikus mahus, st kohtu rolli õigusemõistmisel ei saa ilma

põhiseadust rikkumata vähendada sellises ulatuses, mis kärbet kataks. Esimese ja teise astme

kohtutesse saabus kõikides menetlusliikides 2024. aastal lahendamiseks 60 506 asja (2023.

aastal 60 255 asja). 2025. aasta saabuvate asjade prognoos on samas suurusjärgus (so üle 60

000 asja). Kohtul on põhiseaduse §-st 146 tulenev ainupädevus mõista õigust, lisaks

õigusemõistmisele on kohtu pädevusse antud ka kohtuliku järelevalve teostamise ülesanded.

Kohtud ei saa jätta täitmata põhiseadusest tulenevaid ülesandeid ning õigusmõistmise

korrakohaseks tagamiseks vajab kohus piisavas ulatuses eelarvelisi vahendeid. Toimiv

kohtusüsteem tagab õigusriigi püsimise ning on ühtlasi ka osa riigi julgeolekugarantiist.

Kohtusüsteemi eelarve vähendamine või eelarve kärpeülesanded mõjutavad negatiivselt

õigusemõistmise kvaliteeti mis omakorda pikendab kohtumenetlusi ja viib usalduse kadumiseni

õigussüsteemi vastu. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 kohaselt on igaühel õigus

õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Kohtusüsteemis kärbete tegemisel

on suur tõenäosus, et menetlusi ei ole võimalik lahendada mõistliku aja jooksul ning inimeste

rahulolematus ja seetõttu ka valmisolek esitada riigi vastu nõudeid Euroopa Inimõiguste

Kohtusse pöördumiseks suureneb.

Kohtusüsteemi eripära võrreldes teiste asutuste ja institutsioonidega ei ole seni kärpe-

ülesannete jagamisel arvesse võetud. Lisaks politseinikele ja kaitseväelastele on ka kohtunike

ülesandeks tagada riigis sisejulgeolek. Kohus on julgeoleku viimaseks, kuid väga oluliseks

astmeks. Ainult kohus saab võtta süüdlased vastutusele ja neile määrata karistused, et

süüdalased ei saaks uuesti toime panna ühiskonda kahjustavaid tegusid ning ei tekiks

karistamatuse tunnet. Õigusmõistmisega on võimalik ennetada ebaseaduslike tegude kordumist

ning seeläbi kaitsta ühiskonda. Seega kõik inimesed ja valdkondade esindajad peavad

arvestama kohtusüsteemis tehtavate kärbete tagajärgedega - menetlused kaugenevad inimestest,

tähtajad pikenevad ning õigusriigi ja õiguskaitse tagamine on üha keerulisem. Lisaks eelnevale

on kohtutel ka unikaalne roll tagamaks riigivõimu tasakaalu, kuna kohtud kontrollivad, kas

täidesaatev ja seadusandlik võim tegutsevad õiguspäraselt ja vastavalt põhiseadusele.

2025. aastal on, eeldusel, et käimasolevate konkursside tulemusel täidetakse kohtunikukohad

(6 esimese astme kohtunikukohta, 3 teise astme kohtunikukohta) alates 01.09.2025, esimese ja

teise astme kohtute eelarves kohtunike palgafondi kokkuhoid ca 500 000 eurot. Kui kõik teise

astme kohtunikukohad (3 kohta) täidetakse esimese astme kohtunikega (mis on tõenäoline), siis

kasvab kokkuhoid ca 90 000 euro võrra. Seega, arvestades kohtunike arvestuslikku palgafondi

2025. aastal (22 125 274 eurot), on 8 kuu (01.01.2025-31.08.2025) palgafondi kokkuhoid 6

esimese astme ja 3 teise astme kohtuniku osas 582 292 eurot (I aste 369 258 eurot ja II aste 213

034 eurot).

2026. ja 2027. aasta kohtute eelarvete kärped takistavad arvestavas osas kohtutöötajate ja

kohtute tehnoloogilise taristu arengu pidurdamist ning toovad kaasa lisakulusid riigile kohtute

võimekuse taastamiseks. Realistlik on kohtumajade jätkuv sulgemine ning kohtuametnike

koondamine kärpeülesande täitmiseks. Näiteks tuleks 2026. aasta kärpeülesande täitmiseks

kohtutel ilma alternatiivideta koondada vähemalt 37 kohtujuristi ning 2027. aastal lisaks veel

vähemalt 15 kohtujuristi ehk kahe aastaga kokku 22% kohtujuristidest. Eeltoodu toob olulised

3

muudatused õigusemõistmise senises kiiruses, samuti mõjutab oluliselt julgeolekuolukorda ja

regionaalpoliitikat.

Kui kohtunikukohtadelt kokku hoitud raha ei saa kasutada muuks otstarbeks, siis:

· 2026. aastal tuleb sulgeda Jõhvi ja Rapla kohtumajad, lisaks koondada 18 kohtujuristi

(või 35 istungisekretäri).

· Kui 2026.aastal Jõhvi ja Rapla kohtumaju ei suleta, siis tuleb koondada 31 kohtujuristi

ehk 13% kohtujuristidest.

· Kui Jõhvi ja Rapla kohtumaju ei suleta ning kohtute kinnisvarakuludes

remondikomponenti ei vähendata või seda ei arvestata kärpe hulka, siis tuleb kohtutel koondada

kärpeülesande täitmiseks 50 kohtujuristi ehk 22% kohtujuristidest.

2027. a kärpeülesande täitmiseks tuleb 2027. aastal koondada 15 kohtujuristi (või 30

istungisekretäri). Kui kohtute kinnisvarakulude remondikomponenti ei vähendata, siis tuleb

2027. aasta kärpeülesande täitmiseks koondada 35 kohtujuristi.

Kohtunikukohad kehtestatakse määrusega. Kokkuhoid on tekkinud ilma määrust muutmata, st

kohtunikukohti vähendamata. Määruse muutmine käesoleval hetkel ei ole võimalik, kuna

konkurss eelviidatud üheksale kohtunikukohale on käimas ja määruse muutmiseks peab lisaks

oma nõusoleku andma kohtute haldamise nõukoda.

Eelnõuga eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse Justiits- ja

Digiministeeriumi valitsemisalale ette 582 292 eurot kohtutele õigusemõistmise tagamiseks.

Vastavalt vähendatakse 2025. aasta Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendeid. Samaaegselt on Justiits- ja Digiministeeriumil kohustus jälgida, et kohtunike palgafondiks

(seadusest tulenev kulu) planeeritud vahendid kohtuniku ametikohale jäävad kasutamata

summas 582 292 eurot. Juhul kui kohtunike palgafondi kulutused on lubatust suuremad

(lubatud kasutada kuni 21 542 982 eurot), on Justiits- ja Digiministeeriumil kohustus tagastada

Vabariigi Valitsuse reservi palgafondiks enam kasutatud vahendid.