Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja erakooliseaduse muutmise seadus

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/25-0013 - Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja erakooliseaduse muutmise seadus

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 31.03.2025 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/08fc6403-790b-477d-a4d5-b6d37434525e 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/08fc6403-790b-477d-a4d5-b6d37434525e?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

EELNÕU
14.03.2025

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel)

§ 1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 71 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

2) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 8–12 järgmises sõnastuses:
„(8) Direktori professionaalse arengu toetamiseks viiakse temaga vähemalt üks kord aastas läbi arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku direktori ja kooli arengu eesmärgid. Munitsipaalkooli direktori arenguvestluse viib läbi vallavanem või linnapea või tema volitatud isik, riigikooli direktori arenguvestluse viib läbi valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik. Arenguvestluse läbiviimise korra kehtestab kooli pidaja.

(9) Direktori töötulemuste ja juhtimisviiside ametikoha nõuetele vastavuse hindamiseks viiakse temaga igal viiendal tööaastal läbi hindamine (edaspidi atesteerimine). Direktorit atesteerib atesteerimiskomisjon.

(10) Atesteerimiskomisjoni moodustamise ja direktori atesteerimise korraldamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(11) Kui direktor viibib atesteerimiseks ettenähtud viiendal tööaastal vanemapuhkusel, viiakse direktoriga atesteerimine läbi ühe aasta jooksul vanemapuhkuselt naastes.

(12) Tööandja võib direktori töölepingu erakorraliselt üles öelda, järgides töölepingu seaduses sätestatut, kui direktor ei läbi käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud atesteerimist.“;

3) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust läbiva isikuga võib direktor käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul sõlmida tähtajalise töölepingu kuni kolmeks aastaks.“;

4) paragrahvi 741 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtimiskompetentse hinnatakse üleriigilise koolijuhtide esindusorganisatsiooni poolt heakskiidetud ning Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel avaldatud kompetentsimudeli alusel.

(4) Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on:
1) magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele või;
2) doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.“;

5) paragrahvi 75 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Õpetaja kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks omistatakse käesoleva seadusega kehtestatud õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale karjääriaste.

(22) Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsendid ning nõuded karjääriastme omistamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

6) paragrahvi 76 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse §-ga 741 kehtestatud õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastava õpetaja töötasu alammäära lepivad kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras kokku:“;

7) paragrahvi 99 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „enne 2013. aasta 1. septembrit põhikoolis või gümnaasiumis õpetajana või õppealajuhatajana või kutseõppeasutuses üldharidusainete õpetajana töötavad või töötanud“;

8) seadust täiendatakse paragrahvidega 10018 ja 10019 järgmises sõnastuses:

„§ 10018. Üleminek direktorite atesteerimisele

Käesoleva seaduse § 71 lõike 9 jõustumise ajal direktori ametikohal töötav isik atesteeritakse:
1) üle kümneaastase staaži korral hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks;
2) viie- kuni kümneaastase staaži korral hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks;
3) kuni viieaastase staaži korral hiljemalt 2029. aasta 31. detsembriks.

§ 10019. Direktorite atesteerimissüsteemi ja õpetajate karjäärimudeli rakendumise järelhindamine

Haridus- ja Teadusministeerium analüüsib hiljemalt 2032. aastal direktorite atesteerimissüsteemi ja õpetajate karjäärimudeli rakendamise mõju ja tulemuslikkust ning esitab vajaduse korral ettepanekud nende muutmiseks.“.

§ 2. Alusharidusseaduse muutmine

Alusharidusseaduse § 61 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Erakooliseaduse muutmine

Erakooliseaduse paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Direktori arengu toetamiseks viiakse temaga vähemalt üks kord aastas läbi arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku direktori ja kooli arengu eesmärgid. Direktori arenguvestluse viib läbi erakooli pidaja juhatuse liige või tema volitatud isik.“.

§ 4. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine

Kutseõppeasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 34 lõike 12 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:
„(6) Üldharidusainete õpetaja kutseoskuste arendamisel ja ametialase karjääri kujundamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 75 lõikes 22 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud karjääriastmete nimetustest, palgakoefitsientidest ning nõuetest karjääriastme omistamiseks.

(7) Kutseõpetaja kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks omistatakse kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale karjääriaste.

(8) Kutseõpetaja karjääriastmete nimetused, palgakoefitsiendid ja nõuded karjääriastme omistamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

3) paragrahvi 40 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 40. Õpetaja tööaeg ja töötasu“;

4) paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva seaduse §-s 39 sätestatud kvalifikatsiooninõuetele vastava õpetaja töötasu alammäära lepivad kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras kokku:
1) tööandjate esindajad ja
2) töötajate esindajana õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindaja.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkuleppe alusel kehtestab Vabariigi Valitsus õpetaja, sealhulgas kutseõpetaja, töötasu alammäära määrusega.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kollektiivset kokkulepet ei saavutata, kehtestab õpetaja töötasu alammäära Vabariigi Valitsus määrusega.“;

5) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Enne 2026. aasta 1. septembrit kooli vastu võetud õpilased, kes õpivad enne 2025. aasta 1. jaanuarit hariduse infosüsteemis registreeritud kutsekeskhariduse õppekaval eesti keelt teise keelena, saavad § 34 lõikes 12 nimetatud riigieksamid asendada kutseeksami või erialase lõpueksami sooritamisega eesti keeles.“.

§ 5. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine

Eesti Vabariigi haridusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 101 lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõnad „koolieelne lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“;

2) paragrahvi 366 lõike 25 punktis 5 asendatakse sõna „koolijuhtide“ sõnadega „haridusasutuste juhtide“.

§ 6. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse §-d 1 ja 3 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 4 punktid 2–4 jõustuvad 2026. aasta 1. juunil.

(3) Käesoleva seaduse §-d 2 ja 5 jõustuvad 2025. aasta 1. septembril.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“....................2025. a
Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2025. a

allkirjastatud digitaalselt


Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga sätestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, et direktoriga viiakse vähemalt üks kord aastas läbi arenguvestlus ja viienda tööaasta jooksul atesteerimine. Mõlemad tegevused on planeeritud selleks, et tõsta ja ühtlustada koolide juhtimise kvaliteeti Eesti üldhariduses. Kui arenguvestluse korraldamine on tööandja ülesanne, siis atesteerimisse panustavad olulisel määral ka teised direktorid läbi Eesti Koolijuhtide Ühenduse. Sätestatakse ka direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord, millest värbamisel lähtuda tuleb. Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt kehtestab vastava korra iga kooli pidaja ise. Selleks, et tagada olukord, kus direktori ametisse valitaks pädevaim ja suure potentsiaaliga isik, on eelduseks värbamiskomisjonide professionaalsus, mis tagatakse ühetaolise regulatsiooni ning Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindaja kaasatusega. Eesti Koolijuhtide Ühendus on hea tahte kokkuleppes1 kinnitanud oma valmisolekut kandma professionaalse erialaliidu rolli haridusjuhtide värbamisel ning töö tulemuslikkuse hindamisel.

Lisaks sellele nähakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja kutseõppeasutuse seaduses ette alus õpetajate karjäärimudeli rakendamiseks (viimasena nimetatud seaduses üldharidusainete õpetajatel), muudetakse õpetajate töötasu alammäära ja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks lugemise regulatsiooni. Karjäärimudeli eesmärk on toetada õpetajate professionaalset arengut ja tagada ühtne ning läbipaistev karjäärivõimaluste süsteem, mis suurendab õpetajakutse atraktiivsust ning motiveerib kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide koolidesse tööle asumist ehk tagab õpetajate järelkasvu. Lisaks tehakse muudatusi õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse regulatsioonis, vähendades piiranguid nendele isikutele, kes on omandanud varasema pedagoogilise hariduse, kuid ei vasta kehtivatele kvalifikatsiooninõuetele. Samuti laiendatakse õpetajale kehtestatud kvalifikatsiooninõuet seeläbi, et edaspidi vastab kvalifikatsiooninõuetele ka isik, kes on omandanud doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni ning kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses või selle alusel kehtestatud nõuetele. Sellega soovitakse leevendada tööjõupuudust haridussektoris ning võimaldada pedagoogilise ettevalmistusega isikutel senisest lihtsamalt asuda õpetajatena tööle ning anda seeläbi koolidele rohkem paindlikkust õpetajate leidmisel.

Eelnõu eesmärk on tõsta koolijuhtimise kvaliteeti ja tagada õpetajate järelkasv. Kavandatud muudatuste kaudu paraneb koolijuhtimise kvaliteet, luuakse õpetajate läbipaistev karjäärivõimaluste süsteem ning laiendatakse õpetajatele kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid, mis loob eelduse kvaliteetse hariduse pakkumiseks kõigile õpilastele.

Eelnõu esitatud kujul kehtestamise vajaduse on tinginud ka asjaolu, et 9. detsembril 2024. a allkirjastati Lääne-Harju valla, Kadrina valla, Setomaa valla, Peipsiääre valla, Tartu valla, Kose valla, Lüganuse valla, Toila valla, Ruhnu valla, Eesti Kristlike Erakoolide Liidu Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühenduse, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühenduse, MTÜ Inimeselt Inimesele, MTÜ Kool 21. sajandil ja Tartu Katoliku Hariduskeskus MTÜ, Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse ja haridus- ja teadusministri poolt hariduslepe.

Käesolevas eelnõu seletuskirjas on kasutatud termineid „direktor“ ja „koolijuht“ ühes tähenduses.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin (tel 735 0149, [email protected]), üldhariduspoliitika osakonna haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna juht Heidi Uustalu (tel 735 0265, [email protected]), sama valdkonna peaeksperdid Liis Lehiste (tel 735 0206, [email protected]) ja Anu Vau (tel 735 0510, [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna analüüsi valdkonna juhtivanalüütikud Kristel Vaher (tel 735 0268, [email protected]) ja Eda Tagamets (tel 735 0251, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunikud Kristel Möller (tel 735 0102, [email protected]), Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]) ja Merilin Vipper (tel 735 1445, [email protected]) ning õigusloome valdkonna juht Indrek Kilk (tel 735 0144, [email protected]).

Kutseõppeasutuseseaduse muudatused valmistasid ette kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna kutsehariduse valdkonna nõunik Rita Kask (tel 735 0226, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Marili Lehtmets (tel 735 0289, [email protected]).

Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusloome valdkonna juht Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Anu Rooseniit.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis toodud tegevusega „Tõstame koolijuhtimise kvaliteeti ja muudame koolijuhtide töölepingu tähtajaliseks. Loome haridusjuhtide värbamis- ja hindamiskomisjoni, mis on haridusasutuse pidajatele toeks kvaliteetsete juhtide värbamisel ja juhtide kvaliteedi hindamisel.“.

Eelnõul on puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, mida liikmesriikidel on kohustus rakendada enne kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmist või muutmist.

Eelnõuga muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust (RT I, 09.01.2025, 24), alusharidusseadust (RT I, 09.01.2025, 1), erakooliseadust (RT I, 09.01.2025, 23), kutseõppeasutuse seadust (RT I, 23.12.2024, 3) ja Eesti Vabariigi haridusseadust (RT I, 09.01.2025, 22).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohase seaduse peamine eesmärk on näha ette regulatsioon, mille abil oleks edaspidi võimalik toetada koolijuhtide professionaalset arengut ja tagada haridusasutuste juhtimise kvaliteet. Väljatöötatud eelnõu sätted võimaldavad reageerida olukordadele, kui nähakse koolijuhtimise kvaliteedis probleemi, kuid pidaja ja koolijuht ei võta ise vastutust kvaliteedi tõstmise eest. Lisaks sellele nähakse ette regulatsioon õpetaja karjäärimudeli rakendamiseks, mis toetab edaspidi õpetajate professionaalset arengut.

Eelnõu väljatöötamise eelselt on koostatud väljatöötamiskavatsus direktorite atesteerimise, arenguvestluste ja värbamise teemal. Käsitletavad teemad leidsid regulatsiooni loomiseks valdavalt toetust (välja arvatud kooli direktoriga tähtajalise töölepingu sõlmimine, mida seaduse eelnõus ei käsitleta) ning väljapakutud soovitusi on eelnõu koostajad arvesse võtnud.

2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus

2.1.1. Direktorite värbamine, atesteerimine ja arenguvestluste korraldamine

Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostööleping aastateks 2023 - 2027 nägi ette järgmise tegevuse: tõstame koolijuhtimise kvaliteeti ja muudame koolijuhtide töölepingu tähtajaliseks. Loome haridusjuhtide värbamis- ja hindamiskomisjoni, mis on haridusasutuse pidajatele toeks kvaliteetsete juhtide värbamisel ja juhtide kvaliteedi hindamisel.

Seega on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse algatamise ajendiks vajadus tõsta ja ühtlustada koolide juhtimise kvaliteeti Eesti üldhariduses. Koolide juhtimiskvaliteedist sõltub omakorda neis võimaldatava hariduse kvaliteet. Kvaliteetne haridus on aga jätkusuutliku ühiskondliku heaolu eeltingimus. Kõikidele õpilastele peab olema kättesaadav nende võimetele ja vajadustele vastav heal tasemel õpe. Õpetajatele peab olema tagatud töö tegemiseks keskkond, mis motiveeriks õpetajaid parimal võimalikul moel õppe- ja kasvatustegevusse panustama ning vähendaks õpetajate töölt lahkumist. Ühtlasi tähendab see, et kõikides õppeasutustes peab toimima tulemuslik juhtimine ning õpilaste arengule keskendunud õppe- ja kasvatustöö sihipärane arendamine. Õppeasutust juhib direktor, kes vastutab kvalifikatsiooninõuetele vastava töötajaskonna komplekteerimise, õppimiseks ja õpetamiseks turvalise õpikeskkonna kujundamise ning õppeprotsesside juhtimise eest. Õppeasutuse juhi tegevuse tulemuslikkus on lahutamatult seotud õppeasutuse eesmärkide ja talle seatud oodatavate tulemustega.

Koolijuhtide enda sihipärane professionaalne arendamine on väga ebaühtlane2,3, koolijuhi konkursside läbiviimine on erineva kvaliteediga4 ning osa koolipidajaid ei tegele koolijuhi kompetentside ja töö tulemuslikkuse süstemaatilise hindamisega5,6. Tulemuseks on üleriigiliselt ebaühtlane koolijuhtimise kvaliteet, mis toob kaasa õppe kvaliteedi ebaühtluse koolide vahel. Ebaühtlase kvaliteediga juhtimine mõjutab õpilaste tulemusi mitme erineva teguri kaudu: õpilased ja õpetajad ei saa vajalikku tuge, suureneb kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate osakaal7, püsivad koolidevahelised erinevused õpitulemustes ning õpilaste ja õpetajate rahulolus. Eeskätt nendes koolides, kus on suurem nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste osakaal, peavad direktoril olema kõrgetasemelised oskused õppe kvaliteedi tagamiseks. Üldhariduskoolide õpilaste rahulolu-uuringu tulemused (2018-2023) näitavad suurenevat koolidevahelist varieeruvust rahulolufaktorites. 2022. aasta PISA uuringu andmetel õppis Eesti õpilastest vaid 56% koolides, kus juhtkond suunas õpetajaid võtma vastutust oma õpetamisoskuste parandamise eest. Eesti koolide juhtkonnaliikmed pööravad OECD keskmisest oluliselt vähem tähelepanu tegevustele, mis toetaksid õpetajate koostööd uute õpetamismeetodite kasutamisel8.

Probleem puudutab otseselt nii koolipidajaid kui -juhte, kaudsemalt õpetajaid ja õpilasi ning ühiskonda tervikuna. Eestis on 2024/2025. õppeaastal 486 üldhariduskooli ning direktoreid on ametis 10. novembri 2024. a seisuga 4709 (üks direktor võib juhtida mitut kooli).

Koolide pidajad on kohalikud omavalitsused, erakoolipidajad ja riik. Üle 10 kooli on pidada neljal kohalikul omavalitsusel: Tallinna linn (58 kooli), Tartu linn (22), Saaremaa (18) ja Pärnu linn (14). 51 kohalikus omavalitsuses on vähem kui 5 munitsipaalomandis kooli (sealhulgas ainult 1 kool on pidada 14 kohalikul omavalitsusel).

2024/2025. õppeaasta andmete kohaselt (Eesti Hariduse Infosüsteemi 10. novembri 2024. a seisuga) on 470 direktori ametikoha täitjast 235 vähem kui 5aastase staažiga oma praegusel ametikohal; 84 on 5-9 aastase staažiga oma praegusel ametikohal ning 162 10 või enama aastase staažiga oma praegusel ametikohal. Seega on ligi pooled üldhariduskoolide juhtidest oma praegusel ametikohal töötanud vähem kui 5 aastat. Kohalike omavalitsuste lõikes on olukord siiski väga erinev – kui võtta vaatluse alla kaks Eesti suurimat linna (kus asub ka kõige rohkem üldhariduskoole ning töötab kõige enam direktoreid), siis on andmed vastavalt Tallinnas 39/18/38 ja Tartus 10/7/16. Tallinnas on seega võrdselt nii kuni 5aastase staažiga ja üle 10 aastase staažiga direktoreid (oma praegusel ametikohal) ning Tartus on pea pool direktoritest oma praegusel ametikohal üle 10 aasta. Seega eristub Tallinn üksjagu riigi keskmisest, Tartu linn aga väga olulisel määral.

Haridusvaldkonna arengukava 2035 üks strateegilistest eesmärkidest on, et Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe10. Selleks tagatakse õppeasutuste juhtide järelkasv, toetatakse nende professionaalset arengut, töötatakse välja ja rakendatakse juhtide hindamise süsteem, et soodustada haridusuuenduste levikut ja rakendamist ning vaimset ja füüsilist tervist ja heaolu toetava turvalise õppekeskkonna loomist. Vajalik on ka koolipidaja võimekuse tõstmine õppeasutuse juhtide värbamisel, professionaalse arengu toetamisel ning töösoorituse seires ja hindamisel. Õpetajate järelkasvu tegevuskavas 2026 on sõnastatud eesmärk, et koolijuhtidena töötavad tippjuhi kompetentsidega juhid ja kõik koolid on õppivad organisatsioonid11. Eelnimetatul põhineb Vabariigi Valitsuse tööplaanist tulenev ülesanne tõsta koolijuhtimise kvaliteeti, muuta koolijuhtide töölepingud tähtajaliseks ning luua haridusjuhtide värbamis- ja hindamiskomisjon, mis on haridusasutuse pidajatele toeks kvaliteetsete juhtide värbamisel ja juhtide kvaliteedi hindamisel12.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse koostamisel ja selle kooskõlastamise järgselt kaaluti erinevaid alternatiive ning otsustati jääda selle juurde, et sätestada seaduses kohustuslikuna direktoriga üks kord aastas arenguvestluse läbiviimine ning üks kord viie tööaasta järel atesteerimise läbiviimine. Lisaks sellele otsustati, et värbamisel peavad olema ühtsed reeglid ning seetõttu kehtestab direktori värbamisega seonduva regulatsiooni iga kooli pidaja asemel haridus- ja teadusminister. Tähtajaliste töölepingute sõlmimisest direktoritega otsustati loobuda, kuna see ei leidnud partnerite (ülikoolid, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Haridustöötajate Liit) toetust. Põhiline kriitika seisnes selles, et tähtajaliste töölepingute sõlmimise rakendamine atesteerimise läbiviimisega samaaegselt jätab selgelt mulje, et atesteerimine on vahend ebasobivatest juhtidest lahtisaamiseks. Tähtajaliste lepingute toetavaks argumendiks on juhtide liikumise soodustamine. Küsitav aga on, kas see on igal pool Eestis võimalik ja otstarbekas: maapiirkondades võib pädeva direktori lahkumine viia olukorrani, kus tema asemele ei leidu sobivat järglast. Samuti ei pruugi direktorid, kelle ametiaeg on lõppenud, jätkata haridussüsteemis, kuna kodust eemal töötamine ei ole neile isiklikel põhjustel mõistlik. Kaasaegsed juhtimisteooriad rõhutavad ühiselt loodud visiooni olulisust. Viieaastane ametiaeg võib olla liiga lühike, et ellu viia ulatuslikke muutusi koolikultuuris. Enne visiooni teostamist kulub sageli kuni kaks aastat, et kujundada ühine koolikultuur ja seada suured eesmärgid. Kiire juhtide vahetus võib kooli arengut hoopis takistada.

2.1.2. Õpetaja karjäärimudel

Haridusvaldkonna arengukava 2035 sõnastab õpetaja olulise rolli õppeprotsessi kavandamisel, toetamisel ja tagasisidestamisel, samuti haridusasutuse juhi rolli õppimist ja heaolu toetava õppekultuuri ja -keskkonna loomisel. On oluline, et õpetaja amet oleks väärtustatud ja hästi tasustatud. Arengukava elluviimiseks moodustas Haridus- ja Teadusministeerium 2020. a keskel laiapõhjalise töögrupi, et arutada õpetajate järelkasvu tagamise problemaatikat ja teha ettepanekud. Järelkasvu töögrupi ettepanekute esimene lähtekoht oli, et õpetajate järelkasvu mõjutavad kaks suurt probleemi: uusi kvalifitseeritud õpetajaid ei lisandu piisavalt ning liiga palju õpetajaid lahkuvad töölt või plaanivad lahkuda. Töögrupp sõnastas olulisemad juurpõhjused, mille lahendamisele peab keskenduma: 1) juhtimiskvaliteedi suured erinevused koolides; 2) õpingute, töö ja pereelu ühildamine kvalifikatsiooni saamiseks on keeruline; 3) õpetajatel on liiga suur töökoormus; 4) ametikaare ülene tugi õpetajatele ei ole piisav; 5) õpetajate väikesed karjäärivõimalused ja isiklik areng ja 6) õpetajaameti madal atraktiivsus ja teiste ametitega konkureerimine. Valminud tegevuskava on täna aluseks Haridus- ja Teadusministeeriumi tööplaani tegevustele.

Haridus- ja Teadusministeerium eraldas Tartu Ülikoolile ja Tallinna Ülikoolile kokku 7,7 miljonit eurot, et ülikoolid avaksid 2024/2025. õppeaastal täiendavalt (st lisaks tegevustoetusest loodud õppekohtadele) 445 õppekohta õpetajakoolituse ja tugispetsialistide õppekavadel.

Sisseastumise infosüsteemi (SAIS) andmed näitavad, et huvi õpetajakoolituse erialade vastu kasvab jätkuvalt. Tänavu esitati õpetajakoolituse erialadele Tartu Ülikoolis (TÜ), Tallinna Ülikoolis (TLÜ) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) kokku ligi 6000 sooviavaldust ehk umbes tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal.

Samuti on kasvanud õpetajate koolituse õppekavadele13 vastuvõetute arv. Perioodil 2017/2018-2023/2024. õppeaasta on õpetajate koolituse õppekavadele vastuvõetute arv kasvanud 841-lt 1508-ni. Õpetajakoolituse õppekavade rühmade14 aineõpetajate koolitus ning klassiõpetajate koolitus õppekavadele vastuvõetute arv on kasvanud aga 382-lt 625 vastuvõetuni.

Alates 2023. a sügisest on õpetajakoolituse üliõpilastele kehtestatud kõrgem erialastipendium 400 eurot.

Õpetajakoolituse õppekavade lõpetanute arv on kasvanud. Kui 2017/2018. õppeaastal lõpetas õpetajakoolituse 633 üliõpilast, siis 2022/2023. õppeaastal juba 768. Aineõpetajate koolituse ja klassiõpetajate koolituse lõpetanute arvud on õppeaastati kõikunud, viimasel kolmel õppeaastal on lõpetanud rohkem kui 300 üliõpilast.

2017/2018-2022/2023. õppeaastal aineõpetajate ja klassiõpetajate koolituse lõpetanutest on lõpetamise õppeaastal alustanud õpetajaametis (õpetaja ja klassiõpetajana) keskmiselt 12%, enne lõpetamise õppeaastat on vähemalt ühe õppeaasta õpetajana töötanud enam-vähem pooled lõpetanud (53%), peale lõpetamise õppeaastat on 2017/2018-2022/2023. õppeaastal aineõpetuse ja klassiõpetajate koolituse lõpetanutest töötanud õpetajana vähemalt ühe õppeaasta keskmiselt 16%. Seega, keskmiselt pooled aineõpetajate ja klassiõpetajate õppekavadel õppijatest töötavad juba enne lõpetamist, 12% alustab lõpetamise õppeaastal õpetajatööd, 16% asuvad ametisse peale õpingute lõpetamist15.

TALIS 2018 andmetel ei plaani 41% alla 35-aastastest õpetajatest töötada koolis kauem kui viis aastat. Eestis lahkub töölt kolmandik alustavatest õpetajatest esimese kolme tööaasta jooksul. Kogenud õpetajate seas moodustavad 2022/2023. õppeaastal lahkunutest 31% vanuses 40–59 ehk tõenäoliselt oma karjääri keskpaigas olevad vilunud õpetajad. Aastate lõikes kõigub lahkujate määr 1200 ja 1900 õpetaja vahel, moodustades 8−12% kogu õpetajaskonnast. Viimasel kümnel õppeaastal on üldhariduskoolides alustanud tööd keskmiselt 1728 õpetajat ning lahkunud on keskmiselt 1402 õpetajat, õpetajate arv on kasvanud keskmiselt 326 õpetaja võrra aastas.16

Õpetaja tööaja arvestamise ja töö tasustamise aluseks on ametikoht. Õpetaja ametikohtade kavandamine koolis ei vasta õpetaja tegelikele tööülesannetele ning see toob kaasa õpetajate ülekoormuse. Õpetaja üldtööaeg on 35 tundi nädalas ning selle sisse kuuluvad kõik põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja riiklikes õppekavades seatud ülesanded, mida peab kooli õppe- ja kasvatustöö korraldus hõlmama, lähtudes seejuures nüüdisaegsest õpikäsitusest17. Ametikohti kavandatakse enamasti aineõppe osakaalu põhiselt ega võeta arvesse muid tööülesandeid. Neid tööülesandeid tasustatakse koolis diferentseerimiskomponendi arvelt lisatasuna, ilma et kujundataks õpetajate ametikohti lähtuvalt kõikide tööülesannete täitmise eeldusest õpetaja põhitööna. 2013. aastast rakendunud õpetaja töö- ja palgakorralduse muudatus ei ole tegelikkuses rakendunud ja puudub õpetaja karjäärimudel. Täna kehtib kõikidele üldhariduskooli õpetajatele kvalifikatsioonist ja staažist sõltumata sama riiklik töötasu alammäär, mis toob kaasa ebaõigluse tajumise õpetajate poolt. Kutseõppeasutustes õpetavate õpetajate töötasu alammäära ei ole aga üldse seaduses sätestatud, mis loob samuti ebavõrdset kohtlemist. Riigi poolt üldhariduskooli koolipidajatele õpetajate palkadeks eraldatav haridustoetus sisaldab töötasu alammäärale lisaks palgafondi diferentseerimiskomponenti, mille eesmärk on kujundada õpetajate tööülesannete jaotuse põhised ametikohad. Kui õpetaja ametikohti kavandatakse ainuüksi õppekavas sätestatud ainetundide arvu põhiselt, siis kulub riigi poolt antav õpetajate palga diferentseerimiskomponent õppetundide väliste tööülesannete katmiseks ning karjäärimudelit ei sünni.

Oleme olukorras, kus paljud õpetajad on ülekoormatud ja ei ole oma töötingimustega piisavalt rahul, lahkudes seetõttu töölt (tihti suhteliselt karjääri alguses); õpetaja elukutse ei ole piisavalt atraktiivne, mistõttu ei asu ka paljud õpetajaks õppinud isikud õpetajana tööle, rääkimata muu eriala omandanud isikutest; kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid ei ole piisavalt ja nende osakaal väheneb. Praegune olukord (sealhulgas õiguslik regulatsioon) ei toeta piisavalt õpetaja tööalast arengut ega motiveeri teda ametis jätkama ning seetõttu on vajalik kujundada õpetaja ja kutseõpetaja karjäärimudel.

Sarnaselt üldharidusõpetajatele on vaja luua ka kutseõpetajate karjäärimudeli alusnormid seaduses ja mudeliga kehtestada täpsem regulatsioon määruses. Kutseõpetaja mängib võtmerolli tööjõuturul vajalike oskustega töötajate ettevalmistamisel, ühendades oma kvalifikatsioonis nii erialased oskused kui ka pedagoogilise pädevuse. Kutseõpetajate kvalifikatsiooninõuded on kirjeldatud kutsestandardis, tema kvalifikatsioon võib olla vastavalt 5. – 8. kutsetasemel. Seetõttu on tema karjääriteekond üldjuhul üldõpingute (üldhariduslike õppeainete) õpetajast erinev.

Karjäärimudelite vahetu eesmärk on toetada iga õpetaja töist arengut ja heaolu. Kaudne eesmärk on tagada hea ja tõhus õpetamine igas koolis ning õpilaste kvaliteetne haridus (õppekavadele vastavate õpitulemuste, pädevuste, hoiakute saavutamine). Tagamaks õpilastele kvaliteetne õpiruum, on karjäärimudelite eesmärk motiveerida tänaseid kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid õpetajana jätkama ning end täiendama, motiveerida koolis töötavaid õpetajaid, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, seda omandama, ja tagada õpetajaskonnale piisav järelkasv. Seega on mudelite ülesanne hoida tasakaalu: motiveerida tänaseid õpetajaid ja toetada piisava järelkasvu kujunemist.

2.1.3. Õpetajate kvalifikatsiooninõuded

Eesti hariduse infosüsteemi andmed aluseks võttes vastas 10. novembri 2023. a seisuga kvalifikatsiooninõuetele 79% üldhariduse õpetajatest (13 829 õpetajat). See tähendab, et 22% õpetajatest18 kehtestatud nõuetele ei vasta ning nendega on seetõttu keelatud sõlmida tähtajatu tööleping ning käesoleva eelnõuga loodav õpetaja karjäärimudel selliseid õpetajaid sisuliselt ei puuduta.

Kutseõppeasutustes töötab 10. novembri 2024. a seisuga kvalifikatsiooninõuetele 363 üldõpingute õpetajat, kellest 320 vastab nõuetele (88%).

Praegu kehtiv regulatsioon annab küll võimaluse neile õpetajatele, kes pedagoogilise keskeri või kõrghariduse omandasid enne 1. septembrit 2013. a, lugedes toona omandatud hariduse nõuetele vastavaks, kuid paljudel juhtudel osutub kitsendavaks kohaldamise punkt, mis eeldab ühtlasi ka põhikoolis või gümnaasiumis õpetajana töötamist enne 1. septembrit 2013. a. Kuigi kvalifikatsiooninõuete täitmine selliste isikute poolt on ka ilma seadust muutmata võimalik, suurendaks seaduse muutmine tõenäosust, et need isikud karjääripöörde teevad, kuna muudatuse jõustudes loetakse õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks ka isikud, kes on enne 1. septembrit 2013. a omandanud pedagoogilise keskeri või kõrghariduse, kuid ei ole enne 1. septembrit 2013. a asunud tööle õpetajana.

Eestis on suur hulk isikuid, kes on küll pedagoogilise keskeri või kõrghariduse omandanud, kuid pärast õpingute lõppu ei ole õpetajana tööle asunud. Üldhariduse õpetaja karjäärimudeli regulatsioon, töötingimuste parendamine, sh töötasu alammäära tõus, aitavad kaasa sellele, et need, kes kunagi õpetajakoolituse läbinud, soovivad nüüd õpitud ametisse asuda. On oluline, et selle otsuse elluviimine oleks võimalikult sujuv ja õpetaja ametisse asumisel ei oleks ebaotstarbekaid kitsendusi.

Eesti koolides töötavad ja võiksid senisest enam töötada doktorikraadi omavad isikud, kes mitte alati ei oma õpetajakutset. 2023/2024. õppeaastal oli üldhariduse õpetajate hulgas kvalifikatsiooninõuetele mittevastavaid doktorikraadiga õpetajaid 2919. Kvalifikatsiooninõuete muutmine lihtsustaks selliste isikute poolt nõuete täitmist, kuna välistaks vajaduse taotleda õpetajakutset Eesti Õpetajate Liidu (kutseandja) käest.

2.1.4. Muud teemad

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõige 7 võimaldab õpetajana töötada ka isikul, kes ei vasta õpetajale seadusega (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 741 lõikeid 4 ja 5) kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Isikul peab olema vähemalt keskharidus ja tema kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus peavad olema piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ja õpitulemuste saavutamine, ning isiku eesti keele oskus peab vastama keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Sellisel juhul on kooli direktoril (tööandja esindajana) õigus sõlmida töötajaga tähtajaline tööleping kuni üheks aastaks. Selliste tähtajaliste töölepingute järjestikusele sõlmimisele seadusega piirangut pandud ei ole. Tööandjale paneb seadus kohustuse iga-aastaselt kuulutada välja avalik konkurss õpetaja ametikoha täitmiseks kvalifikatsiooninõuetele vastava isikuga. Küll aga on direktorid sagedasti väga rahul õpetajakoolitust läbivate õpetajatega, kes töötavad koolis (tähtajalise töölepinguga), kuid kes veel kvalifikatsiooninõuetele ei vasta, kuid on õpingute toel kvalifikatsiooni omandamas. Mistõttu ei soovita isikust loobuda ka juhul, kui väljakuulutatud konkursil kandideerivad kvalifikatsiooninõuetele vastavad isikud. See tähendab, et praktikas väljakuulutatud konkursid luhtuvad ning seni tähtajalise töölepingu alusel töötanud isikuga sõlmitakse uus tähtajaline tööleping. Selline praktika ei ole aga mõistlik (konkursi korraldamine on ebavajalik formaalsus, mida tehakse lihtsalt seetõttu, et seadus nõuab seda) ning seadus võiks lubada sõlmida tähtajalise töölepingu pikemaks perioodiks isikuga, kes kvalifikatsiooninõuete täitmisega vahetult tegeleb ning eelkõige sellise isikuga, kes omandab kvalifikatsiooni erialase tasemehariduse kaudu. Kvalifikatsiooninõuete täitmisega võib tegeleda ka nt magistrikraadi omav, kuid õpetajakutset veel mitteomav isik, kuid sellisel juhul on nõuete täitmisega tegelemine oluliselt ebamäärasem tegevus (selleks võib isik nt läbida aegajalt täienduskoolitusi või õppida iseseisvalt), st et koolil, kus isik töötab, peab olema toimiv õpetajate professionaalse arengu toetamise strateegia, millele tuginedes on võimalik õpetaja kompetentside suurendamist suunata, et õpetaja jõuaks õpetajakutse taotlemiseni. Eelnevast tulenevalt on tehtud eelnõus ettepanek lubada kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust läbiva isikuga sõlmida tähtajaline tööleping kuni kolmeks aastaks.

Direktorile on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 741 lõikes 1 kehtestatud kvalifikatsiooninõudena - magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt hinnatakse juhtimiskompetentse järgmistes valdkondades: organisatsiooni arengu juhtimine, õppekeskkonna kujundamine, personalijuhtimine, ressursside juhtimine ja enesejuhtimine. Nimetatud juhtimiskompetentside valdkonnad tulenesid varem kokku lepitud haridusjuhtide kompetentsidest. Kuna 2023. aastal loodi koolijuhtide eestvedamisel uus haridusjuhtide kompetentsimudel, on vajalik ka regulatsiooni uuendada. Seoses sellega, et kompetentsimudelid aja jooksul uuenevad ning juhtimiskompetentside hindamise aluseks võivad olla erinevad kompetentsimudelid, ei ole mõistlik seaduses välja tuua erinevate kompetentside loetelu, vaid viidata sellele, mille alusel juhtimiskompetentse hinnatakse (seda tehakse üleriigilise koolijuhtide esindusorganisatsiooni poolt heakskiidetud ja Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel avalikustatud kompetentsimudeli alusel). Direktorite poolt on tõstatatud murekohaks, et värbamisel ei hinnata süsteemselt juhtimiskompetentside olemasolu. Kompetentsimudel on märksa põhjalikum, kui juhtimisvaldkondade loetelu, seega on kompetentsimudel pidajale abiks värbamisel. See omakorda suurendab tõenäosust, et õppeasutuste direktorite ametikohad täidetakse pädevate ja kvalifitseeritud isikutega.

2.2. Kehtiv õiguslik regulatsioon

2.2.1. Direktorite värbamine, atesteerimine ja arenguvestluste korraldamine

Vastavalt kehtivale põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele kuulutab kooli pidaja direktori vaba ametikoha täitmiseks välja avaliku konkursi. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli pidaja, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule. Munitsipaalkooli direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik. Riigikooli direktoriga sõlmib töölepingu valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametiisik.

Töölepingud on tähtajatud ja lähtudes kehtivast töölepingu seadusest on töölepingut võimalik lõpetada poolte kokkuleppel või lõpeb töösuhe töötaja surmaga. Töölepingu ülesütlemisele on seatud erireeglid, mis eelkõige kaitsevad õppeasutuse juhti kui töösuhte nõrgemat poolt (ehk töötajat), näiteks tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda, kuid töötaja võib seda teha. Samuti sätestab seadus etteteatamise tähtajad töölepingu ülesütlemiseks. Õppeasutuse pidaja (tööandja) võib kehtiva õiguse kohaselt töölepingu erakorraliselt üles öelda direktorist tulenevalt mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist.

Õigusaktidega pole reguleeritud direktorite hindamist, tagasisidestamist ega atesteerimist. Vastavalt kehtivale põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on kooli direktori kvalifikatsiooninõuded vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Töölepingu sõlmimisel hinnatakse direktori vastavust kvalifikatsiooninõuetele, sealhulgas hinnatakse juhtimiskompetentside olemasolu järgmistes valdkondades: organisatsiooni arengu juhtimine, õppekeskkonna kujundamine, personalijuhtimine, ressursside juhtimine ja enesejuhtimine. Direktoriga arenguvestluse korraldamist kehtiv seadus ette ei näe.

Kui õppeasutuse pidaja leiab, et õppeasutuse juht ei vasta nõuetele, siis on tal võimalus lõpetada temaga tööleping, võttes aluseks vastavad töölepingu seaduse (TLS) sätted. Samasugust põhimõtet on rõhutanud ka Riigikohus: „Millised asjaolud näitavad, et töötaja võimed, teadmised, oskused ja vilumused ei vasta tehtavale tööle, on tööandja määrata.” (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-86-96). Õppeasutuse juhi vastavust oma ametikohale tuleb hinnata neile kehtestatud kvalifikatsiooninõuete valguses, kusjuures töötaja mittevastavus oma ametikohale on üksnes üks tööandja algatusel töölepingu lõpetamise alustest.

2.2.2. Õpetaja karjäärimudel

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 75 lõikes 2 sätestatakse, et õpetaja ametialane kohustus on arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega. Sama paragrahvi lõikes 3 sätestatakse, et õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on ametikoht. Õpetaja tööaeg jaguneb vahetu õppekasvatustöö ja teiste, töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannete vahel.

Ehk, et kehtiv regulatsioon näeb õpetajale ette kohustuse end arendada ja oskusi, teadmisi jne täiendada (lisaks näeb töölepingu seaduse § 15 lõike 2 punkt 4 kõigile töötajatele ette kohustuse osaleda oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitustel), kuid seaduses ei ole regulatsiooni selle kohta, et õpetajaid atesteeritakse või, et neile oleks kohustus näha ette karjäärimudel või motivatsioonisüsteem. Atesteerimissüsteemi nägi põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ette seaduse jõustumisel (1. september 2010. a) ning õpetajate atesteerimisi viidi läbi 2013. aasta lõpuni. Kuni 2013. aasta 31. augustini sätestati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (§ 75 lõige 4), et - käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruses nimetatud pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme hindamiseks korraldati atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestas haridus- ja teadusminister. Omistatavad ametijärgud olid tookord noorempedagoog, pedagoog, vanempedagoog ja pedagoog-metoodik. Atesteerimise süsteem kaotati ootusega, et koolid ja nende pidajad töötavad välja asutuste sisesed või üht koolivõrku hõlmavad õpetaja motivatsiooni- või karjäärisüsteemid, kuna olemuslikult peaks töötaja motiveerimine olema eelkõige tööandja ülesanne. Seda muudatust pidi toetama asjaolu, et 2013. aasta novembris kinnitas hariduse kutsenõukogu õpetaja kutsestandardid ning õpetajakutset hakkasid välja andma õpetajakoolitust läbi viivad ülikoolid ning kutse andja. Kõikides koolides ja kohalikes omavalitsustes ei ole paraku need ootused täitunud – õpetaja karjäärisüsteemi ei ole välja töötatud või ei ole välja töötatud süsteemi rakendatud.

Kutseõppeasutuse § 38 lõikes 4 sätestatakse, et õppekasvatusala töötaja (kelle hulka kuulub ka õpetaja - arvestades sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut) osaleb täienduskoolituses vastavalt individuaalsele koolitusvajadusele, et säilitada enda tööalane professionaalsus. Ka varemkehtinud kutseõppeasutuse seadus (kehtis 31. augustini 2013. a) nägi ette õpetajate atesteerimise, kuna seaduses § 30 lõikes 5 sätestati - pedagoogi vastavus ametikohale määratakse atesteerimisega. Sama lõike teises lauses antakse haridus- ja teadusministrile volitus kehtestada määrusega atesteerimise tingimused ja kord. Selle volitusnormi alusel kehtestati haridusministri 2. oktoobri 2002. a määrus nr 69 “Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord” (mis oli ühine määrus nii alushariduse, üldhariduse kui ka kutseõppeasutuse õpetajate atesteerimiseks).

2.2.3. Õpetajate kvalifikatsiooninõuded

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 741 lõikes 4 kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja (aine- ja klassiõpetaja) kvalifikatsiooninõuded. Nendeks on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Põhikooli valikaine ja gümnaasiumi valikkursuse õpetajale kehtestatud nõuded on oluliselt madalamad - kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajale kehtestatud kvalifikatsiooninõuded kehtivad sellisel kujul 1. septembrist 2013. a. Uutele nõuetele üleminekul kehtestati rakendussäte neid isikuid silmas pidades, kes ülemineku hetkel koolis õpetajana töötasid. Tol hetkel kehtinud rakendussätte kohaselt ei laienenud uued nõuded neile õpetajatele, kes varem kehtinud nõuetele vastasid (need nõuded nägi ette haridusministri 26. augusti 2002. a määrus nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“).

Kutseõppeasutuse seaduse § 39 lõike 3 esimeses lauses sätestatakse, et õpetaja suhtes kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 741 lõikes 4 kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid. Õpetaja all peetakse silmas üldharidusainete õpetajat, kuna kutseõpetajale kvalifikatsiooninõuded kehtestav lause asub sama lõike teises lauses.

2.3. Rahvusvaheline praktika

2015. aasta PISA uuringu andmetel on umbes pooltes uuringus osalevates riikides sätestatud direktorite hindamise pädevus või nende töö tulemuslikkuse hindamine ühel või teisel viisil. Valdavalt on tegu tulemus- või arenguvestlustega, mida koolipidaja (nt kohalik koolinõukogu) viib läbi igal aastal või harvem. Aluseks võivad olla riigi tasandil kokku lepitud kompetentsi- või kvaliteediraamistikud.

Vähemates riikides on direktorite hindamine järelevalve ja kvaliteedi tagamise süsteemi kohustuslik osa. Hindamine võib olla keskse haridusameti korraldada, kuid on riike, kus on loodud haridusministeeriumist sõltumatu hariduse kvaliteediagentuur või -instituut. On riike (nt Singapur), kus hindamisprotsessis osalevad ka teised direktorid.

Hindamismeetoditest on kõige tavapärasemad intervjuu, portfoolio ja enesehindamine; võidakse arvestada ka õpilaste tulemusi ja/või õpilaste, õpetajate ja vanemate küsitluse tulemusi. Enamikus riikides on olemas ka hindamistulemuste vaidlustamise protseduur. Kokku 54 vaadeldud haridussüsteemist 17 tõi negatiivne hindamistulemus kaasa kordushindamise, 13 edutamise peatamise, 10 teise kooli üleviimise, 9 tulemustasuta jätmise või vallandamise, 8 täienduskoolitusele suunamise.

OECD rõhutab, et hindamise tõhusus sõltub suuresti selle kavandajate, läbiviijate ja tulemuste kasutajate pädevusest. See, mida praktikas tegelikult hinnatakse, ei pruugi langeda kokku ametlikes eeskirjades sätestatuga. Ei ole olemas universaalselt tunnustatud hindamisvahendit ega raamistikku, pigem toob teaduskirjandus esile olemasolevate tööriistade puudusi ja piiranguid. Oluline on, et juhid ise tunnetaksid hindamist mitte tühja formaalsusena, vaid enda professionaalset arengut toetavana. Poliitikasoovitus on keskenduda direktorite hindamisel pedagoogilise eestvedamise praktikatele ning arvestada paindlikult iga konkreetse kooli asjaolusid. Ei soovitata kasutada direktorite hindamist tulemustasustamise alusena.20

Tabel 1. Erinevate riikide praktika:


Riigi tasandil sätestatud protseduurid ja hindamine
Riigi tasandil sätestatud protseduurid, hindamine kohalikul tasandil
Kohalikul tasandil sätestatud protseduur ja hindamine
Hindamist ei toimu
Kohustuslik perioodiline hindamine
Austraalia osa territooriume, prantsuskeelne Belgia, Prantsusmaa, Iisrael, Mehhiko, Lõuna-Korea, Singapur, Portugal, osaliselt Hispaania, Läti
Austraalia ja Kanada osa territooriume, flaamikeelne Belgia, Tšiili, Prantsusmaa (madalaim haridusaste), Uus-Meremaa, Sloveenia, Ühendkuningriik


Kohustuslik hindamine seotud töösuhtega (nt värbamisel)
Poola
Poola
Tšehhi, Slovakkia

Piirkondliku haridusameti äranägemisel
Lõuna-Korea



Koolipidaja äranägemisel


Kanada, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Ungari, Holland, Norra, Rootsi, Slovakkia

Hindamist ei toimu



Austria, Island, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg

2.4. Eesmärgi kokkuvõte

Eelnevat lühidalt kokku võttes on algatatava põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärk saavutada olukord, kus:

1) õppeasutuste direktorite ametikohad täidetakse pädevate ja kvalifitseeritud isikutega;
2) õppeasutuste juhtidel on motivatsioon pidevalt arendada nii ennast juhina kui tõsta enda juhitava asutuse tulemuslikkust;
3) õppeasutuste juhid saavad kooli pidajalt regulaarselt professionaalset tagasisidet, mis on suunatud ametialase arengu toetamisele;
4) õpetajatel on motivatsioon pidevalt arendada oma kutseoskusi, sest ühtne karjääriastmestik pakub selget visiooni karjäärivõimalustest ja toetab professionaalset arengut, aidates seeläbi tagada õpetajate järelkasvu;
5) õpetaja kvalifikatsiooninõuete paindlikkus on loonud võimaluse laiemale ringile pedagoogiliste kompetentsidega isikutele õpetajaametisse asuda, mis toetab õpetajate järelkasvu tagamist.

Muudatusega kaasneb:

1) koolipidamise kvaliteedi tõus;
2) direktori ameti maine paranemine;
3) kooli juhtimise kvaliteedi tõus;
4) õpetajaameti atraktiivsuse kasv;
5) õpetajate tööalase heaolu kasv;
6) kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaalu suurenemine;
7) õpetajate kutsekindluse kasv;
8) õppe kvaliteedi tõus.

Eesmärgi saavutamise mõõdikud on:
1) õpilaste rahulolu (sealhulgas seotus kooliga, psühholoogiliste baasvajaduste rahuldatus) on suurenenud ja koolide näitajad ühtlustunud (allikas: Haridus- ja Noorteameti rahuloluküsitlus);
2) õpetajate kutsekindlus on kasvanud (tulemusnäitaja; allikas: Eesti hariduse infosüsteem);
3) õpetajate hinnangud juhtimise kvaliteedile on tõusnud (allikas: TALIS);
4) kasvanud on koolijuhtide osakaal, kes on rakendanud meetmeid toetamaks õpetajate koostööd uute õpetamispraktikate juurutamisel (allikas: TALIS);
5) tööga üle keskmise rahul olevate õpetajate osakaal on suurenenud (tulemusnäitaja; allikas: õpetajate rahuloluküsitlus);
6) koolijuhtide hinnangul pidajapoolne toetus ja tagasiside on paranenud (allikad: TALIS; koolijuhtide heaolu ja tööstressi uuring);
7) konkurss koolijuhtide ametikohtadele on kasvanud (hetkel puudub hindamise metoodika).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust.

Punktiga 1 muudetakse paragrahvi 71 lõiget 6 ning sätestatakse, et direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Erinevus kehtiva regulatsiooniga seisneb selles, et seaduse jõustumisel kehtestatakse haridus- ja teadusministri määrusega kõikide üldhariduskoolide direktorite vabade ametikohtade täitmiseks läbiviidava konkursi kord ehk ühtne kord üle terve riigi. Kehtiv regulatsioon näeb ette, et iga kooli pidaja kehtestab oma korra, mis on toonud kaasa selle, et ühtsed reeglid ja sarnane praktika puuduvad. On pidajaid (nt Tartu linn), kes moodustavad laiapõhjalise värbamiskomisjoni, kuhu kuuluvad oma valdkonna ekspertidena ka direktorite esindajad, kuid see praktika pole üle riigi ühetaoline. Eelnõu koostamisega soovime kindlustada, et ametisse saaksid parimad võimalikud kandidaadid, keda edaspidi toetada arenguvestluste ja atesteerimisega. On oluline, et ka direktorite värbamine oleks võimalikult tõhus ja professionaalne. Seetõttu on soov värbamisprotsessi võimestada, mida oleks keeruline teha, kui värbamist puudutav regulatsioon poleks ühetaoline. Seega muudatus seisneb põhimõtteliselt kahes asjas – volitusnormi muutus tagab ühtse sisu vastavale korrale ning vastavas korras nähakse ette see, et konkursikomisjoni (värbamiskomisjon) peab kuuluma üks Eesti Koolijuhtide Ühenduse poolt määratud direktor.

Punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 71 lõigetega 8 - 12. Lõikes 8 sätestatakse, et direktori professionaalse arengu toetamiseks viiakse temaga vähemalt üks kord aastas läbi arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku direktori ja kooli arengu eesmärgid. Munitsipaalkooli direktori arenguvestluse viib läbi vallavanem või linnapea või tema volitatud isik, riigikooli direktori arenguvestluse viib läbi valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik. Arenguvestluse läbiviimise korra kehtestab kooli pidaja. Varasemalt direktori arenguvestluse korraldamisega seonduv regulatsioon seadusest puudus. Ligikaudu pooltes kohalikes omavalitsustes ei viida regulaarselt direktoritega arenguvestlusi läbi, seetõttu on vajalik teha seaduses täiendus selleks, et tagada direktoritele regulaarne tugi tööandjate (kooli pidaja) poolt. Seaduses nimetatakse ära ka isik, kes direktoriga arenguvestluse läbi viib. Samuti pannakse kooli pidajale kohustus kehtestada arenguvestluse läbiviimise kord. Arenguvestluse läbiviimise korra kehtestab kooli pidaja.

Lõikes 9 sätestatakse, et direktori töötulemuste ja juhtimisviiside ametikoha nõuetele vastavuse hindamiseks viiakse temaga igal viiendal tööaastal läbi hindamine (edaspidi atesteerimine). Direktorit atesteerib atesteerimiskomisjon.

Seega nimetatakse lõike 9 esimeses lauses ära see mida tehakse ja mis eesmärgil. Teises lauses tuuakse välja see, kes tegevuse (atesteerimine) läbiviija on – atesteerimiskomisjon.

Lõikes 10 sätestatakse volitusnorm (Atesteerimiskomisjoni moodustamise ja atesteerimise korraldamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega), mille kohaselt haridus- ja teadusminister kehtestab oma määrusega atesteerimiskomisjoni moodustamise ja atesteerimise korraldamise tingimused ja korra.

Direktorite atesteerimise näol on samuti tegemist uue tegevusega, mille läbiviimist kehtiv seadus ette ei näe. Atesteerimise intervalliks on määratud viis tööaastat. Haridusjuhtimise eksperdid on analüüsinud erinevaid praktikaid ning soovitanud viia direktorite atesteerimine läbi juhi viienda tööaasta jooksul. Viieaastane periood võimaldab hinnata ka neid protsesse, mida käsitlevad kooli arengukava ja sisehindamine. Viieaastase perioodi järel atesteerimine on Eestis levinud praktika ka näiteks ülikoolide puhul.

Atesteerimise tingimused on töötanud välja Tallinna Ülikooli Haridusjuhtimise Akadeemia koostöös Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni töörühma ning pidajate esindajatega. Atesteerimise aluseks on atesteeritava eneseanalüüs (mis keskendub atesteerimisperioodil tehtud töö tulemustele, õppimist toetavatele juhtimistegevustele, isiklikule professionaalsele arengule), pidaja kirjalik hinnang (mis keskendub juhi töötulemustele ja omavahelisele koostööle) ning atesteerimiskohtumine. Atesteerimiskomisjoni töö tulemusel vormistatakse atesteerimisotsus ning soovitused juhile. Atesteerimisotsuse järel lepivad koolijuht ja kooli pidaja kokku edasistes tegevustes ja eesmärkides.

Terminit „tööaasta“ kasutatakse seetõttu, et üldjuhul asuvad isikud direktori ametikohal tööle vahetult enne uue õppeaasta algust (1. september), mis tähendab, et kui kasutada terminit „aasta“, siis oleks esimene aasta küllaltki lühike, hõlmates nelja kuud (september – detsember) või veidi enam. Mis tähendaks, et esimene aasta oleks tavapärase katseaja järel juba möödunud ning direktoril olekski veel kolm aastat töötada, enne kui tuleks juba mõelda enda atesteerimise peale. Kuigi termini „aasta“ kasutamisel oleks kohustuse täitmise aja arvestus selgemini hoomatav võrreldes termini „tööaasta“ kasutamisel, on siinkohal viimase kasutamine siiski otstarbekam. Seega, kui direktor asus kooli tööle nt 10. augustil 2024. a, siis kestab tema esimene tööaasta 9. augustini 2025. a.

Lõikes 11 on sätestatud, et atesteerimiseks ettenähtud viiendal tööaastal vanemapuhkusel viibides viiakse atesteerimine direktoriga läbi vanemapuhkuselt naastes ühe aasta jooksul. Viies tööaasta algab direktori jaoks pärast neljanda tööaasta lõppemist (nt 2022. a 10. augustil tööd alustanud direktoril 2026. a 10. augustil). Kui direktor on 2026. a 10. augustist kuni 2027. a 9. augustini (k.a) vanemapuhkusel (ka osaliselt), siis lükkub tema atesteerimine edasi. Atesteerimine toimub sellisel juhul aasta jooksul vanemapuhkuselt naastes. Nt naaseb direktor vanemapuhkuselt 3. märtsil 2027. a. Sellisel juhul läbib ta atesteerimise ajavahemiku 3. märts 2027. a kuni 2. märts 2028. a (k.a) jooksul. Täiendava aja andmine on vajalik, eriti juhul, kui isik on kogu atesteerimiseks ettenähtud tööaasta vanemapuhkusel. Sellisel juhul ei saa isikut üldse kohustada töötama – ka atesteerimise läbimine on töötamine (isikul on sellel perioodil töölepingu seaduse §-st 19 tulenevalt seaduslik õigus keelduda töö tegemisest). Ka osaliselt sel ajal vanemapuhkusel viibimine takistab olulisel määral atesteerimise läbimist, kuna kohustuse täitmiseks ettenähtud ajavahemik on lühem (osadel juhtudel võib see olla vaid mõni kuu või mõni nädal). Seetõttu on otstarbekas, et isikule antakse üks aasta vanemapuhkuselt naasmisest atesteerimine läbida. Atesteerimise läbiviimise aega planeerides saabki atesteerimiskomisjon hinnata isiku naasmise aega ja muid asjaolusid (nt vanemapuhkusel viibitud aeg jne).

Lõikes 12 on sätestatud, et tööandja võib direktori töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui direktor ei läbi käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud atesteerimist. Töölepingu seaduse § 88 lõikes 1 on esitatud avatud loetelu töölepingu erakorralise ülesütlemise alustest, mida tööandja saab rakendada töötajast tuleneval põhjusel. Sellele, et tegemist on avatud loeteluga viitab loetelu eelses tekstis kasutatud sõna „eelkõige“ ning ka Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud töölepingu seaduse käsiraamatus on märgitud – TLS § 88 lõige 1 näeb ette lahtise ja näitliku loetelu töötaja isiku (punktid 1 ja 2) ja käitumisega (punktid 3 – 8) seotud mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel on tööandjal õigus tööleping üles öelda. Seega on eeldatud, et ka eriseadustes võiks olla välja toodud töölepingu ülesütlemise aluseid – sealhulgas tööandja poolt üles öelduna ning töötajast tingitud põhjusel. Antud juhul ongi tegemist sellise olukorraga – direktor, kellel lasub seadusest tulenev kohustus läbida atesteerimine, ei ole seda teinud.

Punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 74 lõikega 71 järgmises sõnastuses: Kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust läbiva isikuga võib direktor käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul sõlmida tähtajalise töölepingu kuni kolmeks aastaks.

Sätte eesmärk on võimaldada direktoril sõlmida tähtajaline tööleping kõrghariduse tasemel õpetajakutset omandava isikuga pikemaks perioodiks kui üks aasta, et isik saaks omandada nõutava kvalifikatsiooni samal ajal õpetaja ametikohal töötamist jätkates eesmärgiga astuda tähtajatusse töösuhtesse. Sel juhul ei pea isik ühe aasta pärast korraldataval avalikul konkursil uuesti kandideerima ja uut tähtajalist töölepingu sõlmima. Sellise töötaja jaoks seisneb aasta pärast korraldatava konkurssi puhul risk selles, et koos temaga võivad kandideerida õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavad isikud ning temaga ei pruugita enam uut tähtajalist töölepingut sõlmida. Teisalt on praktikas tööandja tihti ka olemasoleva töötaja tööga rahul ning ei loobu temast ka avaliku konkursi korraldamise raames (konkurss luhtub ja senise õpetajaga sõlmitakse uus tähtajalise tööleping kuni üheks aastaks). Arvestades, et õpetajakoolitust läbiv isik püüdleb otseselt nõuete täitmise suunas, siis ei ole otstarbekas korraldada bürokraatlikku tegevust (avalik konkurss). Kui muidu on nende isikutega sõlmitud tähtajaline tööleping kuni üheks aastaks, siis nüüd oleks seaduse jõustumisel võimalik sõlmida temaga tähtajaline tööleping kuni kolmeks aastaks.

Kaaluti alternatiivina ka kuni kolmeaastase tähtaja asemel tähtaja sidumist õpetajakoolituse nominaalkestusega, kuid see tekitaks mitmesuguseid erinevaid probleeme. Esiteks on see igakordselt erinev tähtaeg, mida ei pruugita seetõttu suuta praktikas järgida (õpetajakoolituse pikkus on erinev; isikud asuvad kooli tööle erineval ajal, olles õpingutega jõudnud erinevasse etappi jne). Takistus kasutada tähtajana õppe nominaalkestuse lõppu seisneb ka selles, et koos õigusega kasutada akadeemilist puhkust võib õpingute nominaalaja telg olla ka lausa kuni 10 aastat, mis tähendaks, et algselt sõlmitud tähtajaline töösuhe meenutaks pigem tähtajatut töösuhet. Kõrghariduse korraldus, mis võimaldab võtta akadeemilist puhkust mitu korda, võib tekitada seega määramatuid olukordasid, mis panevad sätte eesmärgi kahtluse alla.

Punktiga 4 muudetakse paragrahvi 741 lõiget 3 ja 4. Lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtimiskompetentse hinnatakse koolijuhtide esindusorganisatsiooni poolt heakskiidetud ning Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel avaldatud kompetentsimudeli alusel. Kehtiv regulatsioon näeb ette juhtimiskompetentside hindamise viies valdkonnas (organisatsiooni arengu juhtimine, õppekeskkonna kujundamine, personalijuhtimine, ressursside juhtimine ja enesejuhtimine). Nimetatud juhtimiskompetentside valdkonnad tulenesid tol hetkel kokkulepitud haridusjuhtide kompetentsusnõuetest. Kuna koolijuhtide eestvedamisel loodi uus haridusjuhtide kompetentsimudel, on vajalik ka regulatsiooni muuta. Seoses sellega, et kompetentsimudelid aja jooksul uuenevad, on mõistlik juhtimiskompetentside loetelu asemel viidata hetkel heakskiidetud kompetentsimudelile. Kompetentsimudel on märksa põhjalikum, kui juhtimisvaldkondade loetelu, seega on kompetentsimudel paremaks tööriistaks nii kooli pidajale kui kandideerivale direktorile. See omakorda suurendab tõenäosust, et õppeasutuste direktorite ametikohad täidetakse kvalifitseeritud isikutega. Seega, eelnõuga kehtestatav regulatsioon enam juhtimiskompetentse üles ei loetle, vaid seaduses sätestatakse edaspidi, et juhtimiskompetentse hinnatakse koolijuhtide esindusorganisatsiooni poolt heakskiidetud ja Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel avaldatud kompetentsimudeli alusel. See tähendab, et konkreetsest mudelist lähtumiseks peavad mõlemad tingimused olema täidetud.

Lõige 4 sõnastatakse ringi järgmiselt: Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on: 1) magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele või;
2) doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Muudatusega soovitakse lugeda kvalifikatsiooninõuetele vastavaks doktorikraadi omav isik ning seda ilma õpetajakutset omamata. Muudatus eeldab lõikes esitatud teksti jaotamist eraldi punktideks (loeteluks), kuna olemasolev regulatsioon on samuti vajalik seadusesse alles jätta.

Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard“ lisaga 1 on kehtestatud kõrgharidustasemete õpiväljundid ning doktoriõppe õpiväljundites on muu hulgas kirjas, et doktorant kujundab eriala järelkasvu õpetades, juhendades ja/või muul viisil. Rõhuasetus on küll eriala järelkasvu õpetamisel ja juhendamisel, kuid õpetamisoskust on võimalik laiendada ka üldhariduskoolis õpetamisele, kui üldised pedagoogilised oskused ja teadmised on omandatud ning seetõttu võib eeldada, et doktorikraadiga isikud on võimelised ilma õpetajaameti kompetentse kutse andja juures valideerimata õpetaja ametis töötama. Lisaks sellele on direktori kohustus hinnata tööle võetava isiku kompetentse, sealhulgas ainealaseid kompetentse ning vajadusel saab direktor suunata doktorikraadiga õpetaja täiendusõppesse. Koolis esmakordselt alustavale õpetajale on oluline pakkuda tuge ametisse sisseelamisel. Kui rakendub karjäärimudel, siis paigutub ka doktorikraadiga alustav õpetaja mudeli esimesele astmele. Sel astmel on õpetaja ülesanne end tööalaselt arendada ning koolijuhil on ülesanne pakkuda seejuures igakülgset tuge – mentor, tugiprogramm, aeg enesetäiendamiseks. Sel astmel olev õpetaja ei tööta üldjuhul klassijuhtajana, liit- ega eriklassidega.

Doktorikraad on Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab doktoriõppe õppekava läbimisel väljaantud doktorikraadi tõendav diplom (vt nimetatud määruse §-i 13). Doktorikraadi omavad ka Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2005. a määruse nr 120 „Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus“ kohaselt NSV Liidu haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab: 1) kandidaadikraadi tõendav diplom Kandidat nauk; 2) doktorikraadi tõendav diplom Doktor nauk (vt nimetatud määruse §-i 6).

Punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 75 lõigetega 21 ja 22. Lõige 21 sõnastatakse järgmiselt: Õpetaja kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks omistatakse käesoleva seadusega kehtestatud õpetaja kvalifikatsiooninõudele vastavale õpetajale karjääriaste. Lõige 22 sõnastatakse järgmiselt: Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsendid ning nõuded karjääriastme omistamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Ehk, et lõikes 21 sätestatakse mille tarbeks kellele midagi omistatakse. Igale kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale omistatakse karjääriaste (alustav õpetaja; õpetaja; vanemõpetaja; meisterõpetaja), mis toetab õpetaja kutseoskuste arendamist ja karjääri kujundamist. Lõikega 22 antakse haridus- ja teadusministrile volitus kehtestada karjääriastmete nimetused ning nõuded (tingimused) karjääriastme omistamiseks, sealhulgas karjääriastmete vahel liikumiseks. Keskse regulatsiooni eesmärk on tagada kõigile õpetajatele ühtsetele nõuetele tuginev karjääriteekonna planeerimise ja enese arendamise võimalus.

Punktiga 6 muudetakse paragrahvi 76 lõikes 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
Käesoleva seaduse §-ga 741 kehtestatud õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate töötasu alammäära lepivad kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras kokku: See tähendab, et muudatuse järgselt kehtestab Vabariigi Valitsus põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäära üksnes kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele. Õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 741 lõigetes 4 ja 5 ning need on järgmised – 1) magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele (aineõpetajal/klassiõpetajal) või 2) doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele (klassiõpetajal/aineõpetajal); kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele (põhikooli valikaine ja gümnaasiumi valikkursuse õpetajal). Seega nimetatud nõuetele mittevastavatele isikutele enam Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammäär ei kehti. Selliste isikute puhul lähtutakse tööandja ja töötaja igakordsest kokkuleppest. Töölepingu seaduse § 5 lõike 1 punktist 5 tulenevalt on töö eest makstav tasu üks kirjaliku töölepingu kohustuslikest andmetest ning üldjuhul töösuhte alustamisel üks olulisemaid kokkuleppeid töösuhte osapoolte vahel.

Punktiga 7 jäetakse paragrahvi 99 lõike 1 esimesest lausest välja tekstiosa „enne 2013. aasta 1. septembrit põhikoolis või gümnaasiumis õpetajana või õppealajuhatajana või kutseõppeasutuses üldharidusainete õpetajana töötavad või töötanud“, mis tähendab, et edaspidi piisab õpetajana töötava isiku õpetajale seadusega kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavaks lugemiseks üksnes sellest, kui isik on enne 2013. aasta 1. septembrit omandanud pedagoogilise keskeri- või kõrghariduse. Seega pole edaspidi nõuetele vastamiseks vajalik varasem õpetajana praktiseerimine. Algselt oli rakendussätte mõte tulla vastu neile isikutele, kes töötasid õpetajatena sel hetkel, kui olulisel määral muudetud põhinõue (magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja õpetaja kutse) kehtestati. Sooviti välistada õpetajatena töötavate isikute puhul (sealhulgas need, kes olid varasemalt kvalifikatsiooninõuded täitnud) vajadus tingimata uued nõuded täita. Õpetaja kutsekompetentse tõendas eelnev erialase töö kogemus.

2013. aastal kehtestatud põhinõue oli sihitud pigem uutele õpetajana tööle asuvatele isikutele. Nimelt kehtis enne seda õpetajatele erialase tasemehariduse nõue. Uue põhinõude mõte oli lihtsustada muu eriala omandanud isikute ligipääsu õpetajatööle, et isikud ei peaks asuma teistkordselt tasemeharidust omandama ning läbima tervikuna õpetajakoolitust. Kuna tööle värvatava õpetaja kutsekompetentse hindab koolijuht ja tugineb seejuures õpetaja kutsestandardites kirjeldatud kompetentsidele, ei ole vajalik kitsendada kvalifikatsiooninõuete kohaldamist enne 2013. aasta 1. septembrit põhikooli- või gümnaasiumiõpetajana töötamisega. See muudatus avab ametisse sisenemise võimaluse ka neile, kes on varasemalt töötanud näiteks kõrgkoolis õppejõuna või alushariduse õpetajana ja praeguse regulatsiooni kohaselt põhikooli- ja gümnaasiumiõpetaja kvalifikatsiooninõuetele ei vasta, kuna ei ole töötanud õpetajana põhikoolis või gümnaasiumis.

Koolis esmakordselt alustavale õpetajale on oluline pakkuda tuge ametisse sisseelamisel. Kui rakendub karjäärimudel, siis paigutub ka selles punktis käsitletavasse sihtgruppi kuuluv alustav õpetaja mudeli esimesele astmele. Sel astmel on õpetaja ülesanne end tööalaselt arendada ning koolijuhil on ülesanne pakkuda seejuures igakülgset tuge – mentor, tugiprogramm, aeg enesetäiendamiseks. Sel astmel olev õpetaja ei tööta üldjuhul klassijuhtajana, liit- ega eriklassidega.

Punktiga 8 täiendatakse muudetavat seadust paragrahviga 10018 järgmises sõnastuses: § 10018. Üleminek direktorite atesteerimisele
Käesoleva seaduse § 71 lõike 9 jõustumise ajal direktori ametikohal töötav isik atesteeritakse:
1) üle kümneaastase staaži korral hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks;
2) viie- kuni kümneaastase staaži korral hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks;
3) kuni viieaastase staaži korral hiljemalt 2029. aasta 31. detsembriks.
Kehtestatav regulatsioon on mõeldud nende kooli direktorite tarbeks, kes on 1. jaanuari 2026. a seisuga (ehk seaduse muudatuse jõustumise hetkel) üldhariduskoolis direktori ametikohtade täitjad. Neile ei rakendu esimesel atesteerimisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lõikes 9 sätestatu (perioodilist hindamist viiakse läbi vähemalt üks kord iga viie tööaasta jooksul), kuna töötavate direktorite tööle asumine on toimunud osadel juhtudel 5, osadel 15 ja osadel 30 aastat tagasi. Küll aga rakendub põhinorm järgmisel atesteerimisel ehk viie tööaasta arvestus hakkab kulgema esimese atesteerimise järgselt. Arvestades, et suur osa direktoritest on töötanud 5 ja enam aastat direktorina, siis ei ole otstarbekas atesteerimisega viivitada. Varem on mõistlikum atesteerida direktorid, kes on varem ka tööle asunud, seetõttu on atesteerimise läbi kohustus seotud direktorina (viimases koolis) töötamise staažiga. Need direktorid, kellel on pikem kui kümne aastane staaž peavad atesteerimise läbima hiljemalt 31. detsembriks 2027. a. Direktorid, kellel on viie- kuni kümneaastane staaž peavad atesteerimise läbima hiljemalt 31. detsembriks 2028. a. Direktorid, kellel on kuni viieaastane staaž peavad atesteerimise läbima hiljemalt 31. detsembriks 2029. a. Staaži arvestatakse 1. jaanuari 2026. a seisuga, kuna seaduse eelnõu tekstis on kasutatud sõnastust „Käesoleva seaduse § 71 lõike 9 jõustumise ajal“. Seega seaduse jõustumisest on töötavatel direktoritel aega atesteerimine läbida 2 – 4 aasta jooksul, sõltuvalt sellest millisesse gruppi nad staaži järgi paigutuvad.

Sama punktiga täiendatakse muudetavat seadust ka paragrahviga 10019 järgmises sõnastuses: 10019. Direktorite atesteerimissüsteemi ja õpetajate karjäärimudeli rakendamise järelhindamine
Haridus- ja Teadusministeerium analüüsib hiljemalt 2032. aastal direktorite atesteerimissüsteemi ja õpetajate karjäärimudeli rakendamise mõju ja tulemuslikkust ning esitab vajaduse korral ettepanekud nende muutmiseks.
Riigikogu poolt vastuvõetud „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“ (ÕPPA) kohaselt peab järelhindamise osakaal seaduste puhul suurenema. Kõikide muudatuste järelhindamist ei ole aga otstarbekas kavandada. Küll aga tuleks ette näha olulise mõjuga muudatuste järelhindamine. Sellest johtuvalt ongi Haridus- ja Teadusministeerium planeerimas käesoleva eelnõu kahe suurema muudatuse (direktorite atesteerimise ja õpetajate karjääriastmete omistamise ehk karjäärimudeli rakendamise) järelhindamist. Uuendusena näeb ÕPPA ette järelhindamiskohustuse, kui olulise mõjuga seaduseelnõu VTK on erandlikult jäetud kiireloomulisuse tõttu koostamata. Justiitsministeerium jälgib muu hulgas selle kohustuse täitmist ja on järelhindamiste kavandamise toetamiseks koostanud ka juhendi. Haridus- ja Teadusministeerium direktorite atesteerimise teemaga (sealhulgas ka värbamise ja arenguvestluste teemad) seonduvalt VTK koostas, õpetajate karjäärimudeli töötas välja vastav töörühm ning karjäärimudeliga seonduv räägiti läbi haridusleppe protsessis. Sellegipoolest leiame, et ka direktorite atesteerimise teemal oleks järelhindamine otstarbekas.

Paragrahviga 2 muudetakse alusharidusseadust. Täpsemalt tunnistatakse kehtetuks alusharidusseaduse § 61 punkt 7.

04. detsembril 2024. a  võeti vastu Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (õppimiskohustuse kehtestamine). Selle seaduse § 1 punktiga 9 muudeti Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 366 lõike 22 punkti 1 sõnastust järgmiselt: „1) õpilaskandidaadi, õpilase, nende seadusliku esindaja, lapse, üliõpilase, täienduskoolituse lõpetaja, õpetaja, haridusasutuse juhi, tugispetsialisti, lapsehoidja, akadeemilise töötaja ning huvihariduse õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötaja üldandmed, vajaduse korral ka andmed elamisloa ja -õiguse, kodakondsuse ja emakeele kohta;“. 11. detsembril 2024. a võeti vastu alusharidusseadus. Selle seaduse § 61 punktiga 7 muudeti HaS § 366 lõike 22 punkti 1 sõnastust järgmiselt: „1) õppijate, õpetajate, lapsehoidjate ja akadeemiliste töötajate kohta;”. Seega Riigikogu menetluse ajal soovisid nii alusharidusseaduse eelnõu (419 SE) kui ka õppimiskohustuse kehtestamise eelnõu (447 SE) muuta HaS § 366 lõike 22 punkti 1. Kuna õppimiskohustuse kehtestamise eelnõus sooviti täpsemalt ja põhjalikumalt kõnealust punkti muuta ning jõustumisaeg oli mõlemal eelnõul sama, pidanuks tegema alusharidusseaduse eelnõuga soovitud muudatuse õppimiskohustuse kehtestamise eelnõus, kuid see vastuolu jäi eksituse tõttu märkamata ja tegemata. Nii muutsid mõlemad seaduseelnõud üht ja sama HaSi sätet erinevas sõnastuses ning kuna alusharidusseadus võeti vastu pärast õppimiskohustuse kehtestamise seadust, muutis HaS § 366 lõike 22 punkti 1 sõnastuse alusharidusseadus, kuigi selle sätte pidanuks muutma õppimiskohustuse kehtestamise seadus. Et õppimiskohustuse kehtestamise seaduse § 1 punktiga 9  sätestatud sõnastuse saaks HaSi tuua ning jõustuda saaks õige muudatus, tuleb alusharidusseaduse § 61 punkt 7 kehtetuks tunnistada.

Paragrahviga 3 muudetakse erakooliseadust.

Erakooliseaduse paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 4, milles sätestatakse, et Direktori arengu toetamiseks viiakse temaga vähemalt üks kord aastas läbi arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku direktori ja kooli arengu eesmärgid. Direktori arenguvestluse viib läbi erakooli pidaja juhatuse liige või tema volitatud isik. Eraldi regulatsiooni kehtestamise vajadus seisneb selles, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatakse riigi- ja munitsipaalkoolis toimuva (direktori) arenguvestluse läbiviija. Arenguvestluste läbiviimine on vajalik ka erakoole juhtivate isikutega, sest koolijuhtide professionaalse arengu toetamine moodustab koos arenguvestluste ja atesteerimissüsteemiga ühtse terviku.

Paragrahviga 4 muudetakse kutseõppeasutuse seadust.

Punktiga 1 muudetakse kutseõppeasutuse seaduse (KutÕS) § 34 lõiget 12 tunnistades kehtetuks sätte teise lause „Nimetatud riigieksamid võib asendada kutseeksami või erialase lõpueksami sooritamisega eesti keeles“.

Seni kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole riigieksamid kutsekeskhariduse lõpetajatele kohustuslikud. Üksnes eesti keelt teise keelena õppijad peavad tegema eesti keele teise keelena riigieksami või eesti keele riigieksami põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 31 ja selle alusel kehtestatud korras. Nimetatud riigieksamid on lubatud asendada kutseeksami või erialase lõpueksami sooritamisega eesti keeles.

Vastavalt KutÕS §-le 22 kehtestatakse õpingute lõpetamise nõuded Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatavas kutseharidusstandardis. Sellest johtuvalt on standardis kirjeldatud kutseõppe, sh kutsekeskharidustaseme õppe lõpetamise täpsemad nõuded. Riigieksamid ei ole kutseõppe õppekavade, sh kutsekeskhariduse õppekavade lõpetajatele üldjuhul kohustuslikud. Üksnes kutsekeskhariduses eesti keelt teise keelena õppijatele on kutseõppeasutuse seaduse § 34 lõikes 12 sätestatud lõpetamise tingimuseks, et lõpetajate eesti keele oskuse hindamiseks on nimetatud sihtrühmale kohustuslik eesti keele teise keelena riigieksami tegemine. Samas antakse võimalus asendada see riigieksam kutseeksami sooritamisega eesti keeles. Juhul kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane lõpueksam. Nimetatud õigus sooritada kooli lõpetamiseks erialane lõpueksam kui kutseeksam ebaõnnestub kehtib ka kõigile teistele kutseõppe lõpetajatele. Erisused on tehtud vaid haridusliku erivajadusega õpilastele, kelle õpiväljundite saavutatust hinnatakse erialase lõpueksamiga, mille võib asendada kutseeksamiga. Taustaks tuleb öelda, et 2013. aastal kutseharidusstandardiga kehtestati kohustuslik kutseeksam kõigile lõpetajatele, ent 2019. aastal oli seda mitmetel põhjustel vaja muuta paindlikumaks. Eeskätt tõdeti, et kutseksamiga siiski ei ole võimalik asjakohaselt hinnata nt üldharidusteadmiste ja üldpädevuste omandatust ning kutse andjate lõikes varieerus ka kutseeksamite kvaliteet tugevasti. Samuti oleks arvestataval hulgal õpilastest jäänud õpingud lõpetamata.

Seoses uute 4-aastaste kutsekeskhariduse õppekavade arendamisega ja nõuete kehtestamisega menetluses olevas kutseharidusstandardi (edaspidi KHS) eelnõus on kavandatud uuendada ka kutsekeskhariduse lõpetamise nõudeid. Seni on kutsekeskhariduse õppes haridusstandardis ette nähtud peamiselt ja eeskätt erialaoskustele vastavate õpiväljundite saavutamise hindamine kutseeksami või erialase lõpueksamiga. KHSi eelnõus seatakse nii eriala põhi- kui ka üldharidusõpingute käigus omandatavate kompetentside tõendamise ja hindamiseks uued ühtsed nõuded. Edaspidi on kõigil õpilastel, kes valivad valikõpingutena täiendavad üldharidusõpingud (30 EKAPi mahus) kohustus sooritada ka kolm riigieksamit: eesti keeles, matemaatikas ja ühes võõrkeeles. Lõpetajatel on vaja sooritada eriala õpiväljundite saavutatuse hindamiseks oskuste demonstratsioon, mis võib olla ka kutseeksam ja täiesti uue lähenemisena toimub eraldi ka üldhariduse õpiväljundite saavutatuse hindamine.

Riigieksamid viiakse läbi põhikooli ja gümnaasiumiseaduse §-s 31 kehtestatud korras. Õpilased, kes ei valinud valikõpingute raames täiendavaid üldharidusõpinguid 30 EKAP i mahus sooritavad koolieksami eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles. Samas on ka neil koolieksamite asemel võimalik sooritada riigieksamid. Kuivõrd oskuste demonstratsiooniga, sh kutseeksamiga ei ole võimalik kvaliteetselt hinnata üldhariduslike õpiväljundite saavutatust, sh ka eesti keele teise keelena oskust ning üldharidusõpingute moodulite õppe maht moodustab ligi kolmandiku õppekavaga määratud õpingute mahust, siis on eesti keele, matemaatika ja võõrkeele hindamise ühtse nõude kehtestamine asjakohane kas riigieksami või koolieksamina.

Muudatus loob õpilastele senisest paremad eeldused õpingute jätkamiseks ja annab kindlust, et kutsekeskhariduses omandatud üldharidusteadmised on piisavad, võrreldavad gümnaasiumis omandatavatega ning kutsekeskhariduse lõpetajad konkurentsivõimelisemad. Ka eesti keelt teise keelena õppivate õpilaste eesti keele oskuse taset on vajalik õpingute lõppedes hinnata samal viisil, st et eesti keele teise keelena riigieksami või eesti keele eksami asendamise võimalus eestikeelse kutseeksami või eestikeelse koolieksamiga ei ole põhjendatud.

Punktiga 2 täiendatakse KutÕS §-i 38 lõigetega 6 – 8, mis sätestab alused kutseõppeasutuses töötavate üldharidusõpetajatele ja kutseõpetajatele karjäärimudeli rakendamiseks.

Lõikes 6 esitatakse kutseõppeasutustes töötavate üldhariduse moodulite õpetajate kutseoskuste arendamise ja ametialase karjääri kujundamise alusena põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 75 lõike 22 alusel antud valdkonna eest vastutava ministri määrus. Antud määruses kehtestatakse karjääriastmete nimetused, palgakoefitsiendid ning nõuded karjääriastme omistamiseks. Nimetatud aluse sissetoomine ka kutseõppeasutustes õpetavate üldharidusliku sisuga moodulite õpetajate kohta on vajalik kutseõppeasutuses õpetavate õpetajate sarnaseks kohtlemiseks üldhariduskoolis õpetavate õpetajatega. Luuakse ühtne alus õpetajate karjääriastmete nimetuste, palgakoefitsientide ning karjääriastme omistamisenõuetest, sõltumata sellest millises institutsioonis õpetaja töötab.

Lõikes 7 sätestatakse kutseõpetajate kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks karjääriastme omistamine kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale. Sarnaselt üldharidusõpetajatele on vaja ka kutseõpetajate karjäärimudeli alusnormid luua seaduses ja mudeliga kehtestada täpsem regulatsioon määruses. Kutseõpetaja mängib võtmerolli tööjõuturul vajalike oskustega töötajate ettevalmistamisel, ühendades oma kvalifikatsioonis nii erialased oskused kui ka pedagoogilise pädevuse. Kutseõpetajate kvalifikatsiooninõuded on kirjeldatud kutsestandardis, tema kvalifikatsioon võib olla vastavalt 5.- 8. kutsetasemel. Seetõttu on tema karjääriteekond üldjuhul üldõpingute õpetajast erinev. KutÕS § 39 lõike 2 kohaselt ei tohi kutseõpetaja kutsestandardi madalaimale, 5. tasemele vastavaid õpetajaid koolis olla üle 20 protsendi. Professionaalse arengu tagamiseks tuleb kutseõpetajatel lisaks koolitustele stažeerida erialavaldkonna ettevõttes, sealhulgas välismaal.

Karjäärimudel on vajalik, et tagada kutseõpetajate pidev areng, õpetajate järelkasv, kutsehariduse kvaliteet ning lõpetajate oskuste vastavus tööturu vajadustele. See aitab muuta kutseõpet tulemusikumaks ja atraktiivsemaks ning tagada, et õppijad saavad tipptasemel väljaõppe.

Lõikes 8 sätestatakse volitusnorm karjääriastmete nimetuste ja palgakoefitsientide ning karjääriastme omistamisnõuete kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

Punktiga 3 muudetakse KutÕS § 40 pealkirja, sest säte hakkab sisult kajastama õpetaja tööaja kõrval ka õpetaja töötasu kohta käivat (vt ka punkti 4 selgitust).

Punktiga 4 kehtestatakse KutÕS § 40 lõigetes 3–5 kutseõppeasutuse õpetajatele palga alammäära kehtestamiseks samad alused nagu üldhariduskoolide õpetajatele.

Lõikes 3 sätestatakse üldhariduskooli ja kutsekoolide õpetajate samadel alustel tasustamise reguleerimiseks kutseõppeasutuse seadusse analoogselt PGS-i § 76 lõike 1 sätted õpetaja töötasu alammäära kokkuleppimise kohta tööandjate esindajatena valdkonna eest vastutava ministri ja üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude volitatud esindajad või kohaliku omavalitsuse üksuste ja erakoole pidavate eraõiguslike juriidiliste isikute volitatudesindajate ning töötajate esindajana õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajate vahel. Seni ei ole kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele kehtestatud seadusega töötasu alammäära. Lõikes 4 ja 5 reguleeritakse samaselt PGS § 76 lõigetes 2 ja 3 tooduga, et kollektiivlepingus kokku lepitut arvestades kehtestab Vabariigi Valitsus õpetaja (sh kutseõpetaja) töötasu alammäära määrusega ning kui nimetatud kollektiivset kokkulepet ei saavutata, kehtestab õpetaja töötasu alammäära Vabariigi Valitsus määrusega. Kutseõppe korraldamiseks ressursse kavandades riik küll arvestab kokkulepitud summat ja arvestab raha eraldamisel koolile, et õpetaja töötasu alammäär sellele vastaks, aga seaduses ei ole kutseõppeasutuse õpetajale sellist nõudeõigust miinimummäärale sarnaselt üldhariduskooli õpetajatega tagatud. Muudatusega seatakse kõigi õpetajate töötasu alammäära kehtestamine ühtsetele alustele.

Punktiga 5 täiendatakse KutÕS §-i 57 uue lõikega 3, et tagada, et kõik õpilased, kes alustasid oma õpinguid enne 2026. aasta 1. septembrit kutsekeskhariduse õppekavadel (eeskätt kolme aastased õppekavad) saavad lõpetada nendel tingimustel mis nende kooli astumisel kehtisid (vt ka punkti 1 selgitust).

Paragrahviga 5 muudetakse Eesti Vabariigi haridusseadust. Punktis 1 tehtud muudatusega asendatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 101 lõigetes 4 ja 5 sõnad „koolieelne lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“.

04. detsembril 2024. a  võeti vastu Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (õppimiskohustuse kehtestamine). Selle seaduse § 1 punktiga 4 täiendati Eesti Vabariigi haridusseadust §-ga 101, mille lõigetes 4 ja 5 kasutatakse sõnu „koolieelne lasteasutus“. 11. detsembril 2024. a võeti vastu alusharidusseadus, millega varem viidatud Eesti Vabariigi haridusseaduse sätteid ei muudetud. Samas kasutab alusharidusseadus (erinevalt hetkel veel kehtivast koolieelse lasteasutuse seadusest) sõnade „koolieelse lasteasutus“ asemel sõna „lasteaed“.

Punktis 2 tehtud muudatusega viiakse Eesti Vabariigi hariduseseaduse § 366 lõike 25 punkt 5 kooskõlla hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 18 lõige 4 sätestab, et üht ja sama terminit kasutatakse eelnõus vaid ühe ja sama mõiste tähistamiseks. Eesti Vabariigi haridusseaduses kasutatakse haridusasutuse (sh õppeasutuse) juhi tähistamiseks terminit haridusasutuse juht.  01. septembril 2025. a jõustub Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 25  muudatus, mille sõnastuses kasutatakse samuti terminit haridusasutuse juht, välja arvatud punktis 5, milles sisaldub termin koolijuht. Nimetatud punktis peetakse aga silmas kõikide õppeasutuste juhte, mitte ainuüksi koolijuhti. Kuna sama mõiste tähistamiseks tuleb kasutada kindlasti sama terminit, on vaja asendada sõna „koolijuhtide“ sõnadega „haridusasutuste juhtide“.

Paragrahviga 6 sätestatakse käesoleva seaduse jõustumise aeg. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. Seaduse §-d 2 ja 5 jõustuvad 1. septembril 2025. a, kuna alusharidusseaduse ja Eesti Vabariigi haridusseaduse muudatuste puhul on vajalik varasem jõustumine tehniliste paranduste tegemise vajadusel (vt lähemaid selgitusi §-de 2 ja 5 juures).

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse uut terminit – „karjääriaste“, mis on töötaja ametialase arengu tase, mis hõlmab töötaja kompetentse, ülesandeid, vastutust ja tasustamist.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses taaskasutatakse terminit „atesteerimine“. Seekord mõnevõrra uues tähenduses – varasemalt (kuni 2014. aastani) atesteeriti õpetajaid, edaspidi aga koolijuhte.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, mida liikmesriikidel on kohustus rakendada enne kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmist või muutmist.

6. Seaduse mõjud

6.1. Kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnev proportsionaalsuse kontroll

Eelnõu sätted on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (edaspidi direktiiv 2005/36/EÜ), mis reguleerib liidu õigust kutsealade valdkonnas21. Õpetaja kutse vastab direktiivi 2005/36/EÜ kohasele kutsealade reguleerimise tunnustele ja seda tuleb käsitleda eelviidatud direktiivi mõttes reguleeritud kutsena. Järelikult kohalduvad õpetaja kutsealale kõik direktiivis 2005/36/EÜ kehtestatud kutsealase reguleerimise ja tunnustamise nõuded.

Lisaks eelnimetatud direktiivile võttis Euroopa Parlament ja nõukogu 28. juunil 2018. a vastu direktiivi – (EL) 2018/958, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, mida liikmesriikidel on kohustus rakendada enne kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmist või muutmist22.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/958 alusel tuleb enne reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate uute õigusnormide kehtestamist hinnata nende proportsionaalsust.

Eelnõuga muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõudeid (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 741 lõige 4) ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendussätet (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 99 lõige 1).

Kutsekvalifikatsiooni nõuded on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 29 kohaselt riive isiku põhiõigustele. Viidatud sätte kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. PSi § 29 teise lause kohaselt võib seadusega kehtestada tingimused selle õiguse realiseerimiseks.

Vaba liikumine on Euroopa Liidu kodanike põhiõigus, s.t muuhulgas õigust töötada ja pakkuda teenuseid.

Eelnõuga muudetakse õpetaja kvalifikatsiooninõudeid. Lisaks hetkel kehtivale regulatsioonile loetakse muudatusega kvalifikatsiooninõuetele vastavaks õpetajaks ka doktorikraadi omav isik, kellel ei ole õpetajakutset. Muudatuse tulemusel suureneb inimeste hulk, kes saaksid koolis töötada, vastates seejuures kvalifikatsiooninõuetele ning seeläbi suureneb ligipääs õpetaja kutsealale. Muudatusel on positiivne mõju töötajate vaba liikumisele, kuivõrd doktorikraadiga isikutel ei ole vajalik oma pädevusi täiendavalt tõendada õpetajakutse omandamisega.

Eelnõuga muudetakse ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 99 lõiget 1, mis on hetkel kehtiva seaduse rakendussäte ning suunatud neile isikutele, keda loetakse kehtiva seaduse kohaselt kvalifikatsiooninõudeid täitmata kvalifikatsiooninõuetele vastavaks. Seaduse muudatusega jäetakse kehtivast sõnastusest välja nõue, et isik peab olema enne 2013. aasta 1. septembrit põhikoolis või gümnaasiumis õpetajana või õppealajuhatajana või kutseõppeasutuses üldharidusainete õpetajana töötav või töötanud. Seega rakendussätte sõnastust muudetakse paindlikumaks ja nõudest loobutakse. Sätte muudatus puudutab kõiki neid õpetajaid, keda ei saanud lugeda kvalifikatsiooninõuetele vastavaks ainuüksi seetõttu, et ei olnud 1. septembri 2013. a seisuga koolis tööl või ei olnud enne nimetatud tähtaega koolis töötanud. Ka see muudatus tagab suurema ligipääsu kutsealale ja seaduse muudatuse jõustumisel loetakse kvalifikatsiooninõuetele vastavaks ka kõik need isikud, kelle kvalifikatsiooninõuetele vastavust nimetatud säte seni piiras.

Kuna õpetaja kutseala on Euroopa Liidu õiguse mõttes reguleeritud, on ligipääs õpetaja kutsealale kehtiva õiguse kohaselt piiratud. Eelnõu kohaselt muudetakse ligipääs õpetaja kutsealale paindlikumaks. Tuginedes eeltoodule, saab märkida, et muudatustel on positiivne mõju isikute vaba liikumisele. Reguleerimine on põhjendatud ja eesmärgipärane.

6.2. Koolijuhiga arenguvestluse korraldamine

Mõjutatud sihtrühmad on koolijuhid, koolide pidajad, muud kooliga puutumuses olevad isikud (nt õpilased, lapsevanemad, õpetajad ja teised koolitöötajad).

Mõju sihtrühm: kooli direktor

2024/2025. õppeaastal tegutseb Eestis 486 üldhariduskooli, mida juhivad direktorid, keda on kokku 467. Koolide ja direktorite arvu erinevus tuleneb sellest, et osad isikud juhivad direktori ametikohta täites mitut üldhariduskooli. Osadel juhtudel on määratud direktori kohusetäitjaks näiteks õppealajuhataja või mõni muu isik koolis (Eesti hariduse infosüsteem sellisel juhul ei näita isikut kooli direktorina).

Mõju valdkond: mõju tööturule ja -keskkonnale

Mõju kirjeldus

Seni põhikooli- ja gümnaasiumiseadus koolijuhiga arenguvestlust kohustuslikuna ette ei näinud. Küll aga tuleneb töölepingu seadusest eeldus, et selleks, et tööandja saaks täita oma kohustust arendada töötaja tööalaseid teadmisi ja oskusi ning pakkuda koolitusi, peaksid toimuma tööandaja poolt regulaarsed vestlused töötajaga ja töötaja hindamine. Ilma vestlusteta ei saa tööandja täita ka töölepingu seadusest tulenevaid kohustusi ning kooli direktoril oleks raskendatud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevate kohustuste täitmine. Arenguvestlus annab võimaluse saada asjakohane ja piisavalt operatiivne tagasiside ja tagada õiged koolitused, mis vastaksid direktori arenguvajadusele. Muudatuse jõustumise järgselt tuleb sellist tegevust vähemalt üks kord aastas korraldada. Tehtav muudatus avaldab eelkõige mõju töötaja ja tööandja vahelisele töösuhtele. Seega saab tööandja arenguvestluse abil parema ülevaate töötaja (koolijuhi) arengust ning koolijuhi kui töötaja areng saab seeläbi suurema tõenäosusega tööandja poolt järgneval perioodil toetatud. Ilma arenguvestlust korraldamata ei pruugi kooli pidaja olla teadlik koolijuhi arendamist vajavatest oskustest, teadmistest jne. Arenguvestluste kaudu saab juhtida töötaja ootusi, tunnustada tema saavutusi ning tuvastada ja lahendada võimalikke probleeme, seada arengueesmärke järgmiseks aastaks. See omakorda suurendab töötaja pühendumust organisatsioonile, vähendab tõenäosust, et töötaja lahkuks töölt ja võimaldab töötada kvaliteetsemalt ning panustada organisatsiooni tulemuslikkusele.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on keskmine. Keskmine seetõttu, et ligikaudu pooled kohalikud omavalitsused (minuomavalitsus.ee andmetel viis 2023. a kõigi koolijuhtidega arenguvestluse läbi 51% kohalikest omavalitsustest) korraldavad arenguvestlusi ka täna ilma seadusest tuleneva kohustuseta. Arenguvestlusi ei korraldata alati süstemaatiliselt ning ei ole teada vestluste läbiviimise kvaliteet. Tegevuse kohustuslikkus aitab kaasa ühetaolise praktika kujunemisele ja tagab igal juhul igale koolijuhile võimaluse saada oma arengu kohta iga-aastane tagasiside tööandjalt. See on vajalik töötaja edaspidise professionaalse arengu toetamiseks ning koolijuhtimise kvaliteedi tõstmiseks. Lisaks seadusemuudatustele on kavandatud ka juhendmaterjalide ning vajalike tööriistade väljatöötamine, mis aitab tagada lisaks tagasiside regulaarsusele ka ühtlast kvaliteeti.

Mõju avaldumise sagedus on pidev, kuna arenguvestlusi korraldatakse edaspidi iga-aastaselt.

Ebasoovitava mõju risk sihtrühmale on väike. Kui arenguvestlus on läbi viidud ebakompetentselt, võib see avaldada negatiivset mõju koolijuhi motivatsioonile ja kutsekindlusele. Selle mõju maandamiseks on plaanis pakkuda täiendusõpet kooli pidajale nii arenguvestluste kui hindamiste läbiviimiseks. Samuti töötatakse välja arengu hindamise tööriistad ning juhendmaterjalid.

Mõju sihtrühm: kooli pidaja (kohalikud omavalitsused; eraõiguslikud juriidilised isikud; riik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu)

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 1 lõike 2 kohaselt on munitsipaal(üldharidus)kooli pidajaks vald või linn. Riigi (üldharidus)kooli pidajaks on riik. Riik täidab seda ülesannet Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu. Era(üldharidus)kooli pidajaks on eraõiguslik juriidiline isik. Seega on Eestis väga erinevad kooli pidajad ning neile kõigile laieneb ka muudatusest tulenev mõju, kuna arenguvestlusi hakatakse korraldama kõikide koolide juhtidega. 79 kohalikku omavalitsust peavad 374 üldhariduskooli, riik peab 49 üldhariduskooli ja 54 eraõiguslikku juriidilist isikut peavad 63 üldhariduskooli.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kirjeldus

Muudatus suurendab kooli pidajate töökoormust, kuna pidaja peab oma hallatavate haridusasutuste juhtidega vähemalt kord aastas pidama arenguvestlusi. Kaasnev töökoormus on pigem väike – ühe kooli pidamisel kaasneb koormus korraldada aasta jooksul üks arenguvestlus (kestab maksimaalselt paar tundi, millele lisandub ettevalmistuste ja järeltegevuste aeg). Koormust on võimalik jagada, kuna arenguvestlust ei pea koolijuhiga tingimata läbi viima vallavanem või linnapea; haridus- ja teadusminister jne. Nimetatud isikud võivad volitada selleks ka mõne muu pädeva ametniku/isiku. Vallavanem või linnapea näiteks haridusosakonna juhataja, haridusnõuniku jne. Samuti avaldab muudatus sarnast mõju teistele koolipidajatele (eraõiguslikud juriidilised isikud, kes üldhariduskoole peavad ja riik läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi). Töökoormus erakooli pidavale isikule on pigem väike, kuna eraõiguslikud juriidilised isikud peavad mõne üksiku erandina vaid ühte üldharidust andvat õppeasutust, mis tähendab seda, et arenguvestlus tuleks läbi viia üks kord aastas. Riigile (Haridus- ja Teadusministeeriumile) muudatusega kaasnev töökoormus on võrreldes kohalike omavalitsuste ja eraõiguslike juriidiliste isikutega suurem, kuna peetavate koolide arv (mis ühtlasi tähendab, et ka koolijuhtide arv) on suurem.

Muudatuse tulemusel peavad pidajad arenguvestluse professionaalseks läbiviimiseks suurendama pädevusi, mis võib tähendada asjakohaste koolituste ja/või õppe läbimist. Sellisest koolitusest ja/või õppest osavõtu saavad tagada nii riik kui ka erasektor (koolitusfirmad). Riik töötab koolijuhtide arengu hindamiseks ja tagasisidestamiseks välja tööriistad ning pakub keskset täiendusõpet koolide pidajate kompetentside tõstmiseks.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on keskmine. Kohustuslikus korras arenguvestluste läbiviimisega töökoormus mõnevõrra suureneb, kuid see on selgelt kooli pidaja kui tööandja enda huvides. Tööandja peab olema huvitatud sellest, et tema töötaja pädevus on kõrge, soov ennast arendada on suur, kuna see kõik kandub üle ka töötaja poolt juhitud ja pidaja poolt peetavale asutusele – üldhariduskoolile. Hinnangut mõju ulatusele mõjutab ka asjaolu, et paljude koolide direktoritega täna juba korraldatakse arenguvestlusi. Riik töötab välja tööriistad arenguvestluste läbiviimiseks ning tagab omalt poolt väljaõppe vestluste läbiviijatele. Seda väljaõpet pakutakse kõikidele kooli pidajatele.

Mõju avaldumise sagedus on pidev, kuigi tegevus ise toimub harva (üks või enam kord aastas).

Ebasoovitava mõju risk võib peituda sellest, et uude kohustusse suhtutakse pealiskaudselt ning tegevust viiakse läbi formaalselt (kohustuse täitmiseks), ise selle olulisusesse tegelikult uskumata. Ebasoovitava mõju riski aitab vähendada riigi poolt pakutav keskne täiendusõpe.

Mõju sihtrühm: muud kooliga puutumuses olevad isikud (õpilased, õpetajad, lapsevanemad jne), üldsus

Mõju sihtrühma suurus on kooliti ja piirkonniti väga erinev ning ei ole seetõttu võimalik välja tuua ka umbkaudselt.

Mõju valdkond: mõju haridusele

Mõju kirjeldus

Täpsemalt mõjutab muudatus (koolijuhiga arenguvestluse korraldamine) haridusteenuse kvaliteedi ühtlustamist. Kui kooli direktori areng on läbi arenguvestluse korraldamise senisest enam toetatud ja tagasisidestatud, siis avaldab see omakorda mõju laiemalt haridusteenuse kvaliteedile: koolijuht oskab läbi selle enam toetada teisi koolitöötajaid (sh õpetajad) ning koolitöötajad omakorda õpilasi; koolijuht on teadlikum, kuidas (haridus)asutust ja selle arengut juhtida. Riigi poolt on tagatud tugi tööriistade ja väljaõppe näol kohalike omavalitsustele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele (kes erakoole peavad), et viimastel oleks suutlikkus arenguvestlusi koolijuhiga kvaliteetselt praktikas korraldada.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on keskmine. Muudatus mõjutab eelduslikult enam neid koole ja nendega kokkupuutuvaid isikuid, kus arenguvestlusi koolijuhiga seni üldse ei tehtud või kus see viiakse edaspidi läbi mõtestatult ning professionaalselt. Mõju ulatust sihtrühmale mõjutab koolijuhi isik, kui suure vastutuse viimane võtab, et olla ise aktiivne õppija, planeerida, hinnata ja juhtida oma õppimist ning professionaalset arengut. Mõju ulatust mõjutab see, kuidas ja kui mõtestatult arenguvestlusi läbi viiakse. Kindlasti mõjutab ka see, millised tööriistad riik omaltpoolt pakub arenguvestluste läbiviijatele.

Mõju avaldumise sagedus on pidev. Arenguvestluste läbiviimine mõjutab sihtrühma igapäevaselt.

Ebasoovitava mõju risk sihtrühmale puudub.

6.3. Koolijuhiks värbamine

Mõjutatud sihtrühmad on koolijuhiks kandideerivad isikud, koolide pidajad, Eesti Koolijuhtide Ühendus, muud kooliga puutumuses olevad isikud, riik.

Mõju sihtrühm: koolijuhiks kandideerivad isikud

Sihtrühma suurust ei ole võimalik täpselt määratleda. See sõltub koolijuhina end realiseerida soovivate isikute arvust ning potentsiaalsetest vabadest direktori ametikohtadest (viimane võib ajas väga palju varieeruda).

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus

Muudatuse tulemusel on edaspidi haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud üle Eesti ühtne üldhariduskooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord (välja arvatud erakoolid). Seni kehtestas selle iga kooli pidaja ise, mis tähendas, et üle Eesti oli ca 100 erinevat korda. Erakooliseaduse § 6 lõike 1 punkti 5 kohaselt märgitakse erakooli põhikirjas muuhulgas direktori määramise ja tagasikutsumise kord. Seega on tegemist olukorraga, kus erakooliseaduses on kehtestatud eriregulatsioon ning seetõttu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lõikes 6 sätestatu juba täna erakoolidele ei laiene. Nimelt on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 1 lõikes 2 sätestatud, et eraõigusliku juriidilise isiku asutusena tegutsevale koolile kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust niivõrd, kuivõrd erakooliseaduses ei sätestata teisiti.

Seega muudatuse tulemusel ühtlustub direktori vaba ametikoha täitmiseks väljakuulutatava konkursi läbiviimise praktika üle Eesti. Seega kui koolijuhiks kandideeriv isik kandideerib mitmesse kooli koolijuhiks ning need koolid on erinevate pidajate pidada, siis on kandideerimist puudutav regulatsioon edaspidi ühtne. Vastavas korras nähakse muuhulgas ette ka üleriigilise koolijuhtide ühenduse esindaja kaasamise kohustus (komisjoni töösse), mis vähendab tõenäosust, et väljakuulutatud konkurss on formaalne (tehtud selleks, et pidaja jaoks meelepärane isik lihtsalt ametisse määrata).

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on keskmine. Kuna muudatused ei saa olema senisega võrreldes mastaapsed ning puudutavad enam neid isikuid, kes on varasemalt koolijuhiks kandideerinud. Need kes seda teinud ei ole, neid muudatus sisuliselt ei mõjuta. Mõju ei ole ulatuslik ainuüksi juba seetõttu, et direktorite ametikohad on täidetud tähtajatute töölepingutega töötavate isikutega, mis tähendab, et konkursse ei kuulutada välja kuigi tihti. Ühtne (ühest õigustloovast aktist tulenev) kord ning üleriigilise koolijuhtide ühenduse esindaja kaasamise kohustus (konkursikomisjoni) tagab selle, et direktori vaba ametikoha täitmine on edaspidi läbipaistvam, ausam ja toimub ühtsete reeglite alusel. Kuna koolijuhtide ühenduse esindajat seni kaasatud ei olnud, siis on muudatuse mõju ulatus kooli pidajati küllaltki sarnane.

Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale on harv, kuna tõenäoliselt üks ja sama füüsiline isik muudatusest enamasti mitmeid kordi mõjutatud ei saa olema. Kindlasti on ka neid, kes aastate jooksul siiski enam kui kolme kooli direktoriks kandideerivad, kuid ka sellisel juhul on muudatuse mõju isikule aastate peale hajutatud.

Ebasoovitava mõju kaasnemise riski sihtrühmale ei kaasne.

Lisaks sellele võib kaasneda mõju võrdsetele võimalustele, kuna laiapõhjalisema konkursikomisjoni (kus lisaks kooli pidajale on ka muid liikmeid – Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindaja jne) olemasolu tagab suurema võimaluse koolijuhina tööle asuda laiemal hulgal ühiskonnaliikmetel, kuivõrd väheneb eelduslikult isikupõhine sõltuvus kooli pidajast (poliitilised seosed, isiklikud tutvused jne). Väheneb tõenäosus, et valituks osutub isik, kes on kooli pidaja jaoks meelepärane muul põhjusel kui erialane pädevus.

Mõju sihtrühm: koolide pidajad (kohalikud omavalitsused; riik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu)

Sihtrühma suurus on 80 (kohalikud omavalitsused ja riik).

Mõju valdkond: mõju riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kirjeldus

Muudatusel on mõju nii kohalike omavalitsuste kui ka riigiasutuse (Haridus- ja Teadusministeerium) (töö)korraldusele. Koolijuhi ametikoha täitmiseks on kooli pidajad pidanud moodustama vastavad konkursikomisjonid, edaspidi on plaanis sätestada haridus- ja teadusministri määrusega (mis antakse seaduses muudetud volitusnormi alusel) selle komisjoni koosseisu kuuluvad isikud (asjakohaste huvigruppide esindajad). Kindlasti hakkab konkursikomisjoni liikmeks olema Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindaja. Kuna konkursikomisjoni töös osalevad edaspidi ka isikud, kes ei ole kooli pidaja (tööandja) esindajad, siis tähendab see, et korraldada tuleb nö majaväliste isikute kaasamist (nendega konkursitoimingute läbiviimise tähtaegade kooskõlastamist, arutamist jne) ja ühtlasi koostööd.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on väike. Konkursikomisjoni moodustamise kohustus tulenes ka varem kehtestatud kordadest. Muudatus töökoormuses seisneb selles, et nüüd tuleb konkursikomisjoni üheks liikmeks kaasata Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindaja. See töökoormust olulisel määral siiski ei suurenda. Muudatus võimaldab kooli pidajal näiteks ühe liikme võrra kohalike (pidaja enda) isikute ringi vähendada, mis aitab ühtlasi osaliselt töökoormust ka vähendada.

Mõju avaldumise sagedus on harv, kuna suur osa koolide pidajatest peab ühte või kahte üldhariduskooli, mis tähendab, et konkursikomisjonil on tööd harva – üksnes siis, kui direktori vaba ametikoht on tekkinud. Paljud koolijuhid on tihti ametis kümme või enam aastat, mis tähendab, et ühte kooli pidaval koolipidajal kaasneb mõju ca üks kord kümne aasta jooksul.

Ebasoovitava mõju risk sihtrühma jaoks on väike. Ühe lisaeksperdi lisandumine konkursikomisjoni töösse tagab selle, et kogu protsess on kvaliteetsemalt ja läbipaistvamalt läbi viidud, mis peaks olema ka kooli pidaja huvides.
Mõju sihtrühm: Eesti Koolijuhtide Ühendus

Tegemist on koolijuhtide üleriigilise esindusorganisatsiooniga, mille tegevuse eesmärgiks on ühendada Eesti koolijuhte, aidata liikmeid nende professionaalses arengus ja esindada koolijuhte nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil. Organisatsiooni õiguslik vorm on mittetulundusühing.

Mõju valdkond: majanduslikud mõjud

Mõju kirjeldus

Muudatustega kaasnevad sihtrühmale majanduslikud mõjud, täpsemalt mõju halduskoormusele, kuna nimetatud organisatsiooni esindajad hakkavad kuuluma koolide pidajate poolt moodustatud konkursikomisjonidesse, eesmärgiga olla koolide pidajatele toeks koolijuhtide värbamisel.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus (halduskoormusele) on keskmine. Tegemist on eelnevalt nimetatud organisatsiooni enda poolt soovitud ülesandega, et aidata seeläbi kaasa koolijuhtide pädevuse ühtlasele tõusule riigis. Värbamisega tuleb kindlasti tegeleda jooksvalt (uued tegevust alustavad koolid; koolid, kus direktorid on töölt lahkunud jne). Halduskoormust mõjutatud isikule on keeruline ette hinnata, kuna see sõltub otseselt vabade ametikohtade hulgast, mida mõjutavad nii töölt lahkuvate koolijuhtide arv; muudatused koolivõrgus (mis toovad kaasa uue kooli tekke) jne. Halduskoormust mõjutab ka see, kas koolijuhi ametikoht täidetakse nö alaliselt või siis ajutiselt kohusetäitjaga (konkurssi korraldamata). Täna alustab töötamist direktori ametikohal keskmiselt 60 isikut aastas.

Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale on pidev, mitte ühekordne.

Ebasoovitava mõju riskina saab välja tuua selle, et Eesti Koolijuhtide Ühenduse liikmeskonnas ei pruugi olla piisavalt motiveeritud ja pädevaid liikmeid igas Eesti piirkonnas ning ühendusel ei pruugi olla haldussuutlikkust seda tööd koordineerida, et koolijuhid osaleksid värbamiskonkurssidel. Riski vähendab asjaolu, et Eesti Koolijuhtide Ühendus on ise väljendanud valmisolekut osaleda värbamisel.

Mõju sihtrühm: muud kooliga puutumuses olevad isikud (õpilased, õpetajad, lapsevanemad jne), üldsus

Mõju valdkond: mõju haridusele

Täpsemalt mõjutab muudatus haridusjuhtimist ja selle kaudu hariduse kvaliteeti. Suuremat juhtimiskvaliteeti tagava tegevuse (laiapõhjalisem komisjon, kus on suurem ekspertteadmine) kaudu tagatakse õpilastele kvaliteetsema hariduse kättesaadavaks tegemine. Kool saab tööle kandideerivate isikute ringist võimalikult pädeva ja suure arengupotentsiaaliga juhi. Selline isik saab juhtimistööriistu kasutades võimalikult tõhusalt mõjutada ülejäänud koolimeeskonda (teisi koolitöötajaid), kes koostoimes tagavad kooli arengu soodsas suunas, millest omakorda saavad kasu ka õpilased ja lapsevanemad.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk
Mõju ulatus on keskmine. Mõju on ulatuslikum kindlasti nendel juhtudel, kui tööle kandideerijaid on vastavasse kooli enam kui üks või kaks isikut.

Mõju avaldumise sagedus on pidev. Kui igakordselt saab tööle võetud parim võimalik kandidaat, kelle pädevus tööle asudes on kõrge ning kes on samal ajal huvitatud ka enda täiendavast arendamisest, siis avaldab see tõenäoliselt pikaajalist mõju ka vastavas koolis, piirkonnas ja võimalik, et ka laiemalt.

Ebasoovitava mõju risk sihtrühmale puudub.

Mõju sihtrühm: riik (Haridus- ja Teadusministeerium)

Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele

Mõju kirjeldus

Täpsemalt avaldab muudatus mõju (riigi)eelarvele. Selleks, et Eesti Koolijuhtide Ühendus saaks oma panuse koolijuhtide värbamiseks anda, on vajalik nimetatud organisatsiooni senisega võrreldes mõnevõrra enam rahaliselt toetada ning kindlasti ka üldisemalt võimestada. Nimelt kaasnevad konkursikomisjoni töös osalemisega tööjõukulud (värbajale) ning tegevuse koordineerimisega seonduvad tööjõukulud (organisatsioonile).

Selleks, et tagada, et tugevad juhid kandideeriksid ka maapiirkondade koolide juhtideks, tuleb koolide pidajatel pakkuda maapiirkondadesse siirdujatele lisahüvesid, mis on seotud riigieelarve kuludega. Maapiirkonnad väikeste koolide ja/või vähem ahvatleva elukeskkonnaga (tihtipeale puudulik meelelahutus, puudulikud teenused, vananev elanikkond jne) ei pruugi olla uuele ametisse kandideerivale isikule esimeseks valikuks. Tagamaks koolijuhi värbamisprotsessi edukuse, peab kooli pidaja panustama koolijuhi töötasusse või heale transpordiühenduse korraldamisse.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus sihtrühmale on keskmine.

Mõju avaldumise sagedus on pidev, kuna kulud riigile (riigieelarvele) kaasnevad iga-aastaselt.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on madal, kuna täiendav kulu riigieelarvele on suhteliselt väike.

6.4. Koolijuhi atesteerimine

Mõjutatud sihtrühmad on koolijuhid, koolid (kui organisatsioonid), koolide pidajad, Eesti koolijuhte koondav ja esindav organisatsioon (Eesti Koolijuhtide Ühendus), riik, täienduskoolitusasutused ja ülikoolid.

Mõju sihtrühm: koolijuhid

Mõjutatud sihtrühma suurus on u 470 (direktorit), millele lisanduvad jooksvalt uued koolijuhid.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus

Muudatus aitab koolijuhil saada oma senisele tööle ja arengule vajalikku objektiivset ja asjatundlikku tagasisidet. Tagasiside objektiivsus tagatakse sellega, et atesteerimist läbiviivate isikute (atesteerijate) ring on laiapõhjaline ja võimalikult sõltumatu (kooli pidaja/tööandja esindaja kõrval ka oma valdkonna eksperdid ja praktikud koolijuhtide esindusorganisatsioonist). Atesteerimise käigus tuvastatakse eelduslikult ka atesteeritava arengukohad: see on äärmiselt vajalik, et koolijuhi edasist arengut oleks tööandjal võimalik toetada. Seega aitab atesteerimine seada koolijuhi arengut soodustavaid sihte järgmiseks perioodiks. See tähendab, et kindlasti mõjutab muudatus koolijuhi heaolu – toetatud areng võimaldab tööd edaspidi paremini teha ning soodustab ühtlasi ka kooli arengut tervikuna ning inimestevahelisi suhteid ja toetab koolikultuuri.

Muudatusel on mõju sellele, et koolijuhina töötav isik oleks kohustatud senisest enam panustama enda professionaalsesse arengusse nii atesteerimise läbimise, töösuhte jätkamise kui edaspidi konkurentsivõimelisena olemise eesmärgil. Kuigi töölepingu seaduse § 15 lõike 2 punktist 4 tuleneb töötaja kohustus osaleda oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitustel, siis alati seda kohustust ei täideta. Nimetatud säte eeldab, et töötaja vastutab ise oma professionaalse arengu eest. Elukestva õppe põhimõttest lähtudes on karjääriarengu oluline eeldus töötaja enda vajadus ja soov enesetäiendamiseks.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus sihtrühmale on kõrge. Mõjutatud isikute hulk aasta kohta on ca 100 koolijuhti ehk viiendik koolijuhtidest.

Mõju avaldumise sagedus on pidev. Kuigi atesteerimine toimub üks kord viie aasta jooksul, on selle mõju koolijuhi arengule pidev, sest atesteerimise ettevalmistamine toimub muuhulgas ka iga-aastase arenguvestluse käigus.

Isegi kui väga tugeva koolijuhi tegevuses ja arengus ei tuvastata olulisi arendamis- ja parendamisvajadusi, on tagasiside hetkeolukorrast koolijuhi jaoks ikkagi oluline. Atesteerimine kui tööalase hindamise protsess võib koolijuhi jaoks olla ajamahukas, sest oma tööd ja juhtimisviise tuleb atesteerimise jaoks põhjalikult analüüsida. Ka võib atesteerimiskomisjonis läbi viidav atesteerimisvestlus koolijuhi jaoks olla stressirohke. Vaatamata sellele, et atesteerimise protsess toob kaasa ajutiselt suureneva ajakulu ning atesteerimisvestlus võib tekitada vaimset pinget, on atesteerimise ebasoovitava mõju risk pigem madal.

Mõju sihtrühm: kool, kui organisatsioon (koolitöötajad)

Mõjutatud sihtrühma suurus on u 500 (üldhariduskooli), koolitöötajate täpset arvu ei ole võimalik tuua, kuna neid andmeid EHIS-sse ei koguta. Kindlasti on see suurem kui 20 000.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus

Juhtimise kvaliteedi parendamise läbi paraneb ka kooli kui organisatsiooni üldine kultuur. See puudutab nii ühiselt taotletavaid väärtusi, sotsiaalseid norme, arusaamu jne. Organisatsiooni kultuuri paranemine mõjutab omakorda organisatsiooniliikmete (sh koolitöötajad) heaolu ja turvatunnet, mis koos õige personalipoliitikaga väljendub ka õppekvaliteedis.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on kõrge.

Mõju avaldumise sagedus on pidev. Süsteemselt ja professionaalselt arendatud ja toetatud juht soodustab vaimset ja füüsilist tervist ja heaolu toetava turvalise koolikeskkonna loomist.

Ebasoovitava mõju risk on madal. Kuna atesteerimine ei saa koolijuhile tõenäoliselt negatiivset mõju avaldada, siis ei saa see ebasoovitavat mõju avaldada ka koolijuhiga igapäevaselt töös kokku puutuvatele isikutele (selle kooli töötajatele).

Mõju sihtrühm: kooli pidajad (kohalikud omavalitsused, eraõiguslikud juriidilised isikud, riik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu)

Kooli pidaja (sh kohaliku omavalitsuse) esindajal tuleb osaleda koolijuhtide atesteerimiskomisjoni töös. Komisjoni töös osalevad kooli pidaja esindaja kõrval Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindajad. Atesteerimiskomisjoni töös osalemine on ühekordne tegevus, atesteerimise indikatiivne töömaht ühele komisjoniliikmele on 8 tundi, millest materjalidega tutvumine 4 tundi, atesteerimiskohtumine 2 tundi, tagasisidestamine 2 tundi. Komisjoni töö intensiivsus sõltub sellest, kui palju on kohalikul omavalitsusel koole pidada. Kui kohalikul omavalitsusel on pidada üks kool, siis on komisjonil põhjust koguneda (selle kooli pidaja vaatest) üks kord viie aasta jooksul. Kui aga on 10 kooli, siis on tegevust keskmiselt kaks korda aastas. Kuna üle 10 kooli on pidada vaid neljal kohalikul omavalitsusel Eestis, siis on muudatuse mõju kohalike omavalitsuste korraldusele pigem väike. Samuti avaldab muudatus sarnast mõju teistele koolipidajatele (eraõiguslikud juriidilised isikud, kes üldhariduskoole peavad ja riik läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi). Halduskoormus erakooli pidavale isikule on pigem väike, kuna eraõiguslikud juriidilised isikud peavad mõne erandina üldjuhul siiski vaid ühte üldharidust andvat õppeasutust, mis tähendab seda, et atesteerimiskomisjoni töös tuleks osaleda üks kord viie aasta jooksul. Riigile (Haridus- ja Teadusministeeriumile) kaasnev töökoormus on mõnevõrra suurem, kuna peetavate koolide arv (mis ühtlasi tähendab, et ka koolijuhtide arv) on suurem.

Rakendussätete järgi tuleb atesteerida 2027. aasta lõpuks koolijuhid, kes on töötanud selles konkreetses õppeasutuses 10 ja enam aastat (seaduse jõustumise hetke seisuga). See tähendab, et Tallinna linnas tuleb 2027. aasta lõpuks atesteerida 40, Tartu linnas 15, Pärnu linnas 13 ja Saaremaa vallas 7 koolijuhti. Kõikides teistes omavalitsustes jääb atesteeritavate direktorite arv alla 5.

2028. aasta lõpuks tuleb atesteerida koolijuhid, kes seaduse jõustumise hetkel on töötanud selles konkreetses õppeasutuses 5 kuni 9 aastat. See tähendab, et Tallinna linnas tuleb 2028. aasta jooksul atesteerida 18 ja Tartu linnas 7 koolijuhti. Teistes omavalitsustes jääb atesteeritavate direktorite arv alla 5.

2029. aasta lõpuks tuleb atesteerida koolijuhid, kes seaduse jõustumise hetkel on töötanud selles konkreetses õppeasutuses kuni 5 aastat. See tähendab, et Tallinna linnas tuleb 2029. aasta jooksul atesteerida 35, Tartu linnas 10, Saaremaa vallas ja Narva linnas 9 koolijuhti. Teistes omavalitsustes jääb atesteeritavate direktorite arv alla 5.
See tähendab, et suurem töökoormus puudutab eelkõige Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva linna ning Saaremaa valda. Suuremates linnades on loodud ka rohkem ametikohti (linnavalitsuses vm), mis võimaldab koormusi jagada erinevate ametnike/töötajate vahel.

Mõju sihtrühm: Eesti koolijuhte koondav ja esindav organisatsioon – Eesti Koolijuhtide Ühendus

Tegemist on koolijuhtide üleriigilise esindusorganisatsiooniga, mille tegevuse eesmärgiks on ühendada Eesti koolijuhte, aidata liikmeid nende professionaalses arengus ja esindada koolijuhte nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil. Organisatsiooni õiguslik vorm on mittetulundusühing.

Kuna tegemist on mittetulundusühinguga, siis saab asuda seisukohale, et muudatusega kaasnevad majanduslikud mõjud – mõju mittetulundussektorile.

Mõju valdkond: mõju mittetulundussektorile

Mõju kirjeldus

Muudatus mõjutab nimetatud mittetulundusühingu koostööd eelkõige kohalike omavalitsustega (koolide pidajatega), aga ka riigiga. Nimelt on planeeritud, et Eesti Koolijuhtide Ühenduse liikmetel (koolijuhid) on oluline roll oma kolleegide atesteerimisel ning laiemalt toetaksid oma tegevusega koolijuhtide professionaalset arengut. See tähendab, et organisatsioon peab põhjalikult läbi mõtlema, millised koolijuhid on selle ülesande (atesteerimiskomisjoni töös osalemine) täitmiseks kõige sobilikumad ning koordineerima seda, et väljavalitud koolijuhid igakordselt saaksid oma ülesannet täita ning, et nad saaksid ka ülesande täitmiseks vajaliku koolituse. Lahenduse tugevuseks on asjaolu, et see soodustab enam ka avaliku- ja kolmanda sektori koostööd.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus sihtrühmale on keskmine. Kindlasti paarkümmend või enam koolijuhti saavad atesteerija ridades kaasa lüüa.

Mõju avaldumise sagedus on pidev, kuna ühes (kalendri)aastas tuleks atesteerida ca 100-t koolijuhti, mis tähendab, et atesteerimistegevus paigutub tõenäoliselt ühtlaselt kogu kalendriaastale, mistõttu mõjutab oluliselt ka Eesti Koolijuhtide Ühenduse igapäevatööd.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Väga keeruline on ette ennustada, milline on koolijuhtide suutlikkus kogu planeeritud protsessi kaasa teha, kuna nimetatud isikute põhitöö on ikkagi konkreetse kooli juhtimine. Riigi poolt protsessi käivitamiseks ja läbiviimiseks vajaliku rahalise ressursi andmine ei pruugi tagada veel seda, et seaduses nõutud isikud saaksid igakordselt oma ülesannet täita. Eesti Koolijuhtide Ühendusel kui organisatsioonil on siin väga suur korralduslik roll, kuna praktikas võib olla vajadus asendada operatiivselt üks koolijuht teisega atesteerijate ridades, kui ilmneb mõni takistus ülesannete täitmisel.

2025. ja 2026. aasta jooksul toimub Eesti Koolijuhtide Ühenduse liikmetele ettevalmistus täienduskoolituse näol, mida pakub Tallinna Ülikool.

Seaduse jõustumise järgsetel aastatel võib atesteeritavate koolijuhtide arv olla esialgu suur ning jaguneda aasta lõikes ebaühtlaselt: esialgsete prognooside kohaselt tuleb 2027. aasta jooksul läbida ligikaudu 160, 2028. aasta jooksul 80 ja 2029. aasta jooksul 220 koolijuhil atesteerimine.

Mõju sihtrühm: üldsus, kõik haridussüsteemiga kokku puutuvad isikud

Mõju valdkond: mõju hariduse kvaliteedile

Mõju kirjeldus

Muudatusest on mõjutatud hariduselu korraldus ja haridussüsteem tervikuna. Muudatus avaldab mõju hariduse kvaliteedile, kuna koolijuhtimise kvaliteet mõjutab olulisel määral koolis toimuva õppe kvaliteeti. Enda arendamisest vähe huvituv koolijuht ei nõua tõenäoliselt enda arendamist ka teistelt koolitöötajatelt (sh õpetajad), kes omakorda on vahetu õppe- ja kasvatustegevuse läbiviijad. Vahetu õppe- ja kasvatustegevuse läbiviija mõju õpilaste õppele ja arengule on väga suur. Lisaks sellele ei ole oma arengust mittehuvituv koolijuht tõenäoliselt isik, kes panustaks olulisel määral kooli arengukavas personali arengu kõrval ka kooli kui organisatsiooni arendustegevustele. Koolijuhi atesteerimine omab mõju laiemalt ka hariduse üleriigilisele kvaliteedile – kooli õppekvaliteedi eest seismine ja parendamine aitab hoida Eesti haridust rahvusvahelises pildis ning aitab tagada Eesti hariduse ühtlaselt kõrget kvaliteeti.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on keskmine. Muudatus mõjutab eelduslikult enam neid isikuid, kellel on kokkupuude haridusasutusega, mille juht on seni vähem tegelenud enese ja organisatsiooni arenguga.

Mõju avaldumise sagedus on pidev. Eelduslikult atesteerimise läbinud isik tegeleb ka sellele järgneval perioodil süstemaatiliselt enese arendamisega, kuna ettevalmistus järgmiseks atesteerimiseks algab eelmise läbimisest.

Ebasoovitava mõju risk sihtrühmale puudub.

Mõju sihtrühm: riik (Haridus- ja Teadusministeerium)

Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele

Mõju kirjeldus

Kaasneb mõju ka riigivalitsemisele kulude suurenemise kujul. Selleks, et Eesti Koolijuhtide Ühendus saaks oma panuse koolijuhtide atesteerimiseks anda, on vajalik nimetatud organisatsiooni senisega võrreldes enam rahaliselt toetada. Atesteerimiskomisjoni töös osalemisega kaasnevad haldus- ja tööjõukulud (organisatsioonile tervikuna ja atesteerijatele). Eesti Koolijuhtide Ühendus on hinnanud esialgseks aastaseks kuluks värbamis- ja atesteerimiskomisjonides osalemiseks 100 000 eurot, mis on plaanis katta Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus sihtrühmale on keskmine.
Mõju avaldumise sagedus on pidev, kuna kulud riigile (riigieelarvele) kaasnevad iga-aastaselt.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on madal, kuna täiendav kulu riigieelarvele on suhteliselt väike.

Mõju sihtrühm: täienduskoolitusasutused ja ülikoolid

Mõju valdkond: majanduslik mõju

Mõju kirjeldus

Muudatusega kaasneb täpsemalt mõju ettevõtlusele. Keskse atesteerimise süsteemi loomine eeldab, et koolijuht arendab ennast pidevalt ja omandab teatud kompetentsid, et vastata nõuetele, mille täitmist atesteerimise käigus kontrollitakse. See omakorda tähendab seda, et koolitusturg peab pakkuma vajalikke koolitusi. Koolituste läbiviimine tagab läbiviijatele tulu ning ühtlasi ka avaldab mõju ettevõtlusele. Samuti tuleb ülikoolidel ette valmistada koolijuhte, kes teisi koolijuhte hindama (atesteerima) asuvad. Hindamise- ja tagasisidestamise pädevusi on tarvis tõsta ka kooli pidajatel.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus sihtrühmale on keskmine. Keskmine seetõttu, et koolijuhid tegelevad ka täna enda arendamisega, kuid tõenäoliselt kohustuslik atesteerimine vähemalt iga viie tööaasta tagant sunnib koolijuhte fokusseeritumalt sellega tegelema, mis võib väljenduda selles, et põhjalikumalt valitakse ka koolitusi, millel osaleda jne. See omakorda tähendab, et täienduskoolitusasutused ja ülikoolid peaksid mõju ühe sihtrühmana pakkuma vastavalt nõudlusele koolitusi, et koolijuhtide eneseareng oleks parimal viisil toetatud. Kindlasti tuleb arvestada koolitatavate arvu tõusuga, kuna kõik üldhariduskooli juhid ei tegele täna tõenäoliselt piisavalt enda koolitamisega.

Mõju avaldumise sagedus on pidev, kuna koolijuhtide enesearenguks vajalikke koolitusi tuleb pidevalt pakkuda, arvestades seda, et atesteerimine ei ole mõeldud ühekordse tegevusena.

Ebasoovitava mõju risk on väike. Mõjutatud sihtrühm tegeleb ka täna koolijuhtide koolitamisega, mis tähendab, et oma senist tegevust ei ole vaja kardinaalselt muuta, vaid lihtsalt kaasajastada vastavalt turu nõudlusele.

6.5. Õpetaja kvalifikatsiooninõuete (rakendussätte) muutmine

Õpetaja kvalifikatsiooninõuded (nö põhinõuded) on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 741 lõigetes 4 ja 5. Sama seaduse §-s 99 on sätestatud rakendussätted neile õpetajatele, keda loetakse põhinõudeid täitmata kvalifikatsiooninõuetele vastavaks. Kehtiva § 99 lõike 1 esimese lause kohaselt loetakse põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja ja õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks enne 2013. aasta 1. septembrit põhikoolis või gümnaasiumis õpetajana või õppealajuhatajana või kutseõppeasutuses üldharidusainete õpetajana töötavad või töötanud isikud, kes on enne 2013. aasta 1. septembrit omandanud pedagoogilise keskeri- või kõrghariduse. Käesoleva eelnõuga jäetakse üks osa seaduses olevast lause tekstist (enne 2013. aasta 1. septembrit põhikoolis või gümnaasiumis õpetajana või õppealajuhatajana või kutseõppeasutuses üldharidusainete õpetajana töötavad või töötanud) välja.
Mõju sihtrühm: õpetajad

Muudatus mõjutab õpetajana töötavaid isikuid, kes ei ole kvalifikatsiooninõudeid täitnud ning keda ei saa ka seaduse rakendussätete alusel lugeda kvalifikatsiooninõuetele vastavaks seetõttu, et nad ei olnud 1. septembri 2013. a seisuga koolis tööl või ei töötanud koolis enne nimetatud kuupäeva.

EHISesse kogutud pedagoogide kvalifikatsioonide andmetes ei ole eristatud pedagoogilise keskeri- või kõrghariduse omandanuid, puudub ka ülevaade õpetajakoolituse õppekavadest läbi ajaloo ning üle riigipiiride. Küll on aga võimalik leida erinevate andmetunnuste alusel (näiteks lõpetatud eriala/õppekava nimetus) õpetajate hulk, kes on enne 1. septembrit 2013. a lõpetanud EHISe andmetel võimaliku pedagoogilise õppekava või eriala ning need õpetajad on omandanud kesk- ja kõrghariduse vahelise kvalifikatsiooni või sellest kõrgema kvalifikatsiooni23.

2023/2024. õppeaastal töötas üldhariduses kokku 17 483 õpetajat24, kellest u 8300 õpetajat (u 48%) oli enne 1. septembrit 2013. a lõpetanud võimaliku pedagoogilise õppekava või eriala ning omandanud kesk- ja kõrghariduse vahelise kvalifikatsiooni või sellest kõrgema kvalifikatsiooni. Nendest u 8300 õpetaja hulgas oli kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid 95% ning kõigest 5% (u 440 õpetajat) huvialuse grupi õpetajatest ei vastanud õpetajate kvalifikatsiooninõuetele. 2019/2020 – 2023/2024. õppeaasta andmed näitavad, et nimetatud õpetajate grupis on õpetajate arv vähenenud (2019/2020. õppeaastal kuulus sellesse gruppi u 8730 õpetajat), kvalifikatsiooninõuetele mittevastanud õpetajate osakaal on kasvanud 3%-lt 5%-le. Vaatlusaluse õpetajate grupi vähenemine tuleneb sellest, et õpetajaskonnas vahetub igal õppeaastal teatud hulk õpetajaid ning peale on tulemas õpetajad, kes on omandanud hariduse peale 1. septembrit 2013. aastal.

Seega EHISe andmed näitavad, et eespool kirjeldatud kriteeriumide alusel välja valitud õpetajate grupi puhul ei ole tegemist suure õpetajate grupiga.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus

EHISe 2023/2024. õppeaasta andmed näitavad, et koolides töötab õpetajana ka isikuid, kes on enne 2013. aasta 1. septembrit omandanud pedagoogilise keskeri- või kõrghariduse, kuid ei ole enne nimetatud kuupäeva kooli tööle asunud, ning ei ole täitnud seetõttu praegu kehtivaid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 741 lõigetest 4 või 5 tulenevaid nö põhinõudeid ning töötavad sellest johtuvalt koolis tähtajalise töölepingu alusel. Need isikud saab muudatuse järgselt lugeda kvalifikatsiooninõuetele vastavaks ning koolijuht saab selliste õpetajatega sõlmida edaspidi tähtajatud töölepingud.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on väike, kuna mõjutatud isikute osakaal ei ole kuigi suur. 2023/2024. õppeaasta andmetel oli üldhariduse õpetajaskonnas vaid umbes 3% (u 440) neid õpetajaid, kes olid enne 1. septembrit 2013. a lõpetanud EHISe andmetel võimaliku pedagoogilise õppekava või eriala ning omandanud kesk- ja kõrghariduse vahelise kvalifikatsiooni või sellest kõrgema kvalifikatsiooni ning ei vastanud kvalifikatsiooninõuetele.

Mõju avaldumise sagedus on pidev. Isikud on edaspidi loetud kvalifikatsiooninõetele vastavaks ning jätkavad töötamist tähtajatu töölepingu alusel, mis tagab neile ka suurema kindlustunde töösuhte püsivusel.

Võimaliku ebasoovitava mõju riskina saab välja tuua, et muudatus toob kaasa selle, et peale muudatuse rakendumist tuleb koolijuhil hinnata kvalifikatsiooninõuetele vastavateks ka koolieelikute, kutseõpetajate, eripedagoogika ning ka huvihariduse õpetajaid ettevalmistanud õppekavade lõpetanud, sest nende kõigi puhul on tegemist pedagoogilise kõrgharidusega. Ebasoovitava mõju risk võib seisneda ka selles, et isikud, kes omandasid pedagoogilise hariduse enne 2013. aastat ja kellel puudub varasem töökogemus õpetajana, ei pruugi omada ajakohaseid kompetentse. Riski maandamiseks on oluline, et koolijuhid pakuksid neile õpetajatele tööalast tuge ja suunaksid need õpetajad täiendusõppesse.

Mõju valdkond: majanduslik mõju

Mõju kirjeldus

Õpetajate sihtrühma, keda muudatus mõjutab, saab muudatuse järgselt hinnata koolijuht kvalifikatsiooninõuetele vastavaks ning koolijuht saab selliste õpetajatega sõlmida edaspidi tähtajatud töölepingud, mis võib teatud juhtudel tõsta õpetaja töötasu (kui koolis on kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate palk kõrgem kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate palgast). Tähtajatu tööleping ja vahest kõrgem töötasu võivad omakorda anda võimaluse parandada õpetaja ja õpetaja perekonna heaolu, näiteks on suurem kindlustunne võtta pikaajalist laenu jne.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on väike, sest mõjutatud isikute arv ja osakaal ei ole suur. 2023/2024. õppeaasta andmetel oli üldhariduse õpetajaskonnas vaid umbes 3% (u 440) neid õpetajaid, kes olid enne 1. septembrit 2013. a lõpetanud EHISe andmetel võimaliku pedagoogilise õppekava või eriala ning omandanud kesk- ja kõrghariduse vahelise kvalifikatsiooni või sellest kõrgema kvalifikatsiooni ning ei vastanud kvalifikatsiooninõuetele. Neist u 440 õpetajast töötas 2023/2024. õppeaasta andmetel tähtajatu lepinguga u 150 õpetajat (mis näitab, et osadel juhtudel on koolijuhid eiranud tähtajalise lepingu nõuet) ja tähtajalise lepinguga töötas u 300 õpetajat. Seega on mõjutatud õpetajate grupp veelgi väiksem.

Mõju avalduse sagedust on keeruline hinnata, sest pole teada, kui paljudes koolides on kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate töötasu kõrgem kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate töötasust (õpetaja töötasu alammäär kehtib hetkel kehtiva seaduse alusel kõigile õpetajatele olenemata kvalifikatsiooninõuetele vastavusest). Mõjutatud sihtrühmale avaldub mõju ainult sel juhul, kui kooli pidaja või koolijuht on tekitanud õpetajate palkades õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavusest lähtuva diferentsi.

Ebasoovitava mõju risk sihtrühmale puudub.

Mõju sihtrühm: kõik isikud, kes on enne 2013. aasta 1. septembrit omandanud pedagoogilise keskeri- või kõrghariduse, kuid ei tööta õpetajana

Mõjutatud sihtrühma suurust on täpselt kindlaks teha võimatu. Teada on see, et 2021. aastal läbi viidud rahvaloenduse andmetel (seisuga 31. detsember 2021. a) oli Eestis 20-79-aastaseid inimesi 380 572, kelle kõrgeimaks haridustasemeks oli kõrgharidus või keskeriharidus keskhariduse baasil. EHISe kõrghariduse õppurite andmed näitavad, et perioodil 2018/2019 – 2022/2023. õppeaasta oli kõigist kõrghariduse tasemel õpingute lõpetanutest õpetajakoolituse lõpetanuid keskmiselt 8%. Need andmed aga pole piisavad, et leida mõjutatud sihtrühma suurust.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus

Eestis on isikuid, kes on oma eelneva elu jooksul omandanud pedagoogilise keskeri- või kõrghariduse, kuid kes ei ole kunagi kooli tööle läinud (nö potentsiaalsed õpetajad). Muudatuse tegemise järgselt võivad sellised isikud senisest enam kaaluda võimalust õpetajana tööle asuda, kuna töötamine on muudatuse jõustumise järgselt võimalik tähtajalise töölepingu asemel tähtajatu töölepinguga, mis võib isikute jaoks teha õpetajana töötamise atraktiivsemaks.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on pigem väike, kuna tõenäoliselt ei saa selliseid isikuid, kes on enne 1. septembrit 2013. a omandanud pedagoogilise keskeri- või kõrghariduse ning kes ei ole 11 ja enama aasta jooksul kooli tööle asunud, kuid soovivad selle teoks teha nüüd, olla kuigi palju.

Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale on pidev, sest mõjutatud sihtrühm hinnatakse kooli õpetajana tööle asumisel kvalifikatsiooninõuetele vastavaks, töötamist tähtajatu töölepingu alusel, mis tagab neile ka suurema kindlustunde töösuhte püsivusel.

Ebasoovitavate mõjude risk sihtrühmale puudub.

Mõju sihtrühm: koolijuhid

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus
Õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavust hindab kooli direktor. Seega peab info kavandatavatest muudatustest jõudma koolijuhtideni ning koolijuht peab seisma ka ise selle eest, et olla kursis kõigi õpetajate kvalifikatsiooninõudeid puudutavate muudatustega. See on ülioluline, kuna neist muudatustest lähtuvalt peavad direktorid hindama korrektselt värvatavate õpetajate või ümberhindama olemasolevate õpetajate nõuetele vastavust.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju on ulatuslik, see puudutab u 470 üldhariduskooli juhti.

Muudatuse mõju sagedust on keeruline hinnata, see avaldub, kui koolijuht värbab mõjutatud gruppi kuuluva õpetaja. Täna ei ole sihtrühma kuuluvaid potentsiaalseid õpetajakandidaate kuigi palju, seega mõju ei saa olla väga sage.

Ebasoovitava mõjuna võib tekkida olukord, kus koolijuhil võib olla keeruline hinnata mõjutatud sihtrühma kuuluvat võimalikku õpetajakandidaati või juba töötavat õpetajat, sest puudub ülevaade õppekavadest ja erialadest läbi aja, mille lõpetamisel on õpetaja saanud pedagoogilise keskeri- või kõrghariduse.

Mõju sihtrühm: riik (Haridus- ja Teadusministeerium) (teavitustöö)

Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele

Mõju kirjeldus

Seadusemuudatuse kavandab ja rakendab riik. Seetõttu on ka riigi ülesandeks teavitada ja selgitada õigeaegselt muudatusest mõjutatud sihtrühmi muudatuse rakendumise ajast ja selle sisust. Teavitust saab läbi viia infotundide või -päevade korraldamisega, infot aitavad jagada ja muudatuse sisu täpsemalt mõista juhendmaterjalid, mis peavad olema lihtsasti kättesaadavad mõjutatud sihtrühmadele.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Kavandatav muudatus võib potentsiaalselt mõjutada kõiki Eesti üldhariduskoole, kõiki inimesi, kes on enne 2013. aasta 1. septembri omandanud pedagoogilise keskeri- või kõrghariduse, kuid ei tööta õpetajana ning praegu juba töötavaid õpetajaid, kes võiksid olla selle muudatuse sihtrühmaks. Seega on mõju üle-eestiline ning laialdane, teavitustööd tuleb teha üle-riigiliselt.

Mõju avaldumise sagedus on pidev, kuna esmalt tuleb teavitada mõjutatud sihtrühmi muudatuse olemusest ja rakendumise ajast, peale rakendumist on võimalik mõjutatud sihtrühmadel küsida riigilt nõu ja abi vastavalt vajadusele ehk riigil tuleb tegeleda nõustamisega.

6.6. Õpetajate kvalifikatsiooninõuete (doktorikraadiga õpetajad) muutmine

Eesti koolides võiks töötada rohkem doktorikraadiga õpetajaid, et kasvatada haridusinnovatsiooni võimekust ning tuua koolidesse enam teaduspõhist lähenemist. Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjelduste kohaselt on 8. tasemel eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskused ja tehnikad, kaasa arvatud süntees ja hindamine, mis on vajalikud kriitiliste küsimuste lahendamiseks teadus- ja/või innovatsioonitegevuses ja olemasolevate teadmiste või kutseoskuste täiendamiseks ning uuesti määratlemiseks25. 8. tasemele jõutakse doktoriõppes, kus saadakse ka pedagoogika-alane praktiline ettevalmistus ülikoolis õppetööd läbi viies. Õpetajate koolituse raamnõuete määruses26 on kehtestatud õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht ning § 9 lõige 5 sätestab, et - Õppetöös osaleva akadeemilise töötaja õpetajakoolitus moodustab vähemalt 6 ainepunkti magistri- või doktoriõppe õppekavas määratud õppe mahust või toimub täienduskoolitusena vähemalt 160 tunni mahus. Sellele tuginedes võib eeldada, et neil isikutel on piisav pedagoogiline ettevalmistus ka üldhariduses töötamiseks.

2023/2024. õppeaasta EHISe andmetel töötas üldhariduses 168 doktorikraadiga õpetajat, st et neid õpetajaid oli üldhariduse õpetajaskonnas kõigest 1%. Doktorikraadiga õpetajate keskmine koormus oli 0,68 ametikohta (Eesti keskmine oli 0,82). 168 doktorikraadiga õpetaja hulgas oli kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid 142 (85%), nõuetele ei vastanud 29 doktorikraadiga õpetajat (17%). EHISe andmed näitavad, et planeeritav muudatus õpetajate kvalifikatsiooninõuetes puudutab väga väikest osa praegu koolides töötavatest õpetajatest, kuid loob edaspidi paindlikuma võimaluse suuremale hulgale doktorikraadiga isikutele asuda tööle üldhariduskooli õpetajana.

Kuni 49-aastaseid õpetajaid on doktorikraadiga õpetajate hulgas 69% ning 50-aastaseid ja vanemaid õpetajaid 37%. Seega EHISe 2023/2024. õppeaasta andmed viitavad sellele, et tegemist ei ole vananeva õpetajate grupiga. Valdavalt oli tegemist III kooliastme ja gümnaasiumiastme õpetajatega, enim on doktorikraadiga õpetajate hulgas ainult gümnaasiumiastme õpetajaid, III kooliastme ja gümnaasiumiastme ning ainult III kooliastmes õppetunde läbi viivaid õpetajaid. Doktorikraadiga õpetajaid töötas 2023/2024. õppeaastal 36 kohalikus omavalitsuses paiknevas koolis, 71% doktorikraadiga õpetajatest töötas Tallinnas ja Tartu linnas asuvates koolides. Kõige rohkem õpetasid nimetatud õpetajad valikaineid, matemaatikat, füüsikat ja bioloogiat.

Mõjutatud sihtrühmad on: doktorikraadiga üldhariduskoolide õpetajad, doktorikraadiga Eesti elanikkond, kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele, koolijuhid ja riik.

Mõju sihtrühm: doktorikraadiga üldhariduskoolide õpetajad

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus

Kavandatav muudatus omab positiivset mõju üldhariduskoolide õpetajatele, kes praegu ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. Nemad hinnataks peale muudatuse rakendumist kvalifikatsiooninõuetele vastavateks õpetajateks, ilma et peaks selleks tingimata läbima täienduskoolitusi, õpetajakoolitust või taotlema õpetaja kutset. Kvalifikatsiooninõuetele vastavaks hindamise tulemusena võib kaasneda ka õpetaja töötasu tõus.

Võimaliku negatiivse mõjuna võib välja tuua selle, et kõik doktorikraadiga üldhariduse õpetajad ei ole doktorikraadi omandanud Eesti Vabariigis või ENSV-s. Kvalifikatsiooninõuetele vastavate doktorikraadiga õpetajate hulgas oli EHISe andmetel 2023/2024. õppeaastal 19 õpetajat, kes olid omandanud doktorikraadi eri aegadel Prantsusmaal, Soomes, Venemaal, Suurbritannias, Hispaanias, Belgia, Valgevenes, Ameerika Ühendriikides, Itaalias ja Ukrainas. 29 doktorikaadiga õpetaja hulgas, kes ei vastanud kvalifikatsiooninõuetele, oli kaheksa õpetajat, kes olid doktorikraadi kaitsnud Ungaris, Indias, Soomes, Ukrainas ja Venemaal. Seega võivad saada kvalifikatsiooninõuetele vastavateks õpetajad (kes ei ole eelnevalt õppinud Eesti ülikooli õpetajakoolituse õppekaval ega oma ka õpetaja kutset), kelle puhul me eeldame vaikimis, et nad on omandanud doktorantuuri õpingute käigus vajalikud pedagoogilised kompetentsid tööle asumiseks üldhariduskoolide õpetajatena. Ka ENIC/NARICu hinnang ei mõjutaks kvalifikatsiooninõuetele vastavaks hindamist.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on väike, kuna doktorikraadiga õpetajaid on üldhariduse õpetajate hulgas vähe (1%, 2023/2024. õppeaastal) ning need vähesed õpetajad vastavad enamasti kvalifikatsiooninõuetele (ainult 29 õpetajat 168 õpetajast ei vastanud 2023/2024. õppeaastal kvalifikatsiooninõuetele). Kvalifikatsiooninõuetele mittevastanud doktorikraadiga üldhariduse õpetajad (29) töötasid 13 kohalikus omavalitsuses paiknenud koolides. Neist 17 õpetajat töötasid Tallinnas või Tartus. Seega ei ole tegemist ka haldusjaotuse seisukohalt sagedase mõjuga. Ebasoovitava mõjuna saab välja tuua selle, et kuna doktorikraadiga õpetajate hulgas on neid, kes ei ole omandanud kraadi Eestis või ENSV-s, vaid erinevates maailma kõrgkoolides ja eri aegadel ja ei ole Eesti ülikooli magistrantuuris läbinud õpetajakoolituse õppekava ega ole omandanud ka õpetaja kutset, siis võib juhtuda, et kvalifikatsiooninõuetele vastavaks hindamisega ülehinnatakse doktorikraadiga õpetaja pedagoogilisi kompetentse ja ettevalmistust töötada üldhariduskooli õpilastega. Doktorikraadiga õpetajad on pedagoogika-alase praktilise ettevalmistuse saanud ülikoolis õppetööd läbi viies, see aga tekitab küsimusi, kas doktorikraadiga isikud on saanud piisava ettevalmistuse ka näiteks I kooliastme õpilastega töötamiseks. Ka 2023/2024. õppeaasta EHISe andmed näitasid, et doktorikraadiga õpetajad õpetavad koolides valdavalt progümnaasiumi ja gümnaasiumi õpilasi.

Mõju sihtrühm: doktorikraadiga Eesti elanikkond, kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus

Doktorikraadi omava isiku hindamine õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks avab ukse kõigile doktorikraadi omavatele isikutele (kelle keeleoskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele) asumaks tööle üldhariduskoolidesse õpetajana. St et see Eesti elanike grupp ei pea kooli õpetajana tööle asumisel läbima pedagoogika-alaseid täienduskoolitusi (mis ei tähenda, et õpetaja ei peaks tegelema pidevalt enesetäiendamisega), olema läbinud õpetajakoolitust ega olema omandanud õpetaja kutset. Et doktorikraadi omandanud üldse kaaluks üldhariduskoolis õpetajakarjääri alustamist, peab kavandatav muudatus ja selle sisu jõudma sihtgrupini. Selleks on vaja hästi läbi mõelda teavitustöö.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Tõenäoliselt muudatusega kaasnev mõju ei ole ulatuslik, st et doktorikraadiga õpetajate hulk ei hakka kiirelt kasvama. Seda võib eeldada seetõttu, et doktorantuuri eesmärgiks ei ole kasvatada üldhariduskoolide õpetajaskonnale järelkasvu ning doktorikraadiga inimestel on väga palju muid alternatiivseid eneseteostuse võimalusi muudes organisatsioonides, kas teadustööd tehes või tippspetsialistina innovatsiooni luues.

Mõju avaldumise sagedus on pidev, kuna muudatus mõjutab sihtrühmi alaliselt.

Võimalikku ebasoovitavat mõju (isikud ei ole saanud üldhariduskoolis töötamiseks vajalikku pedagoogilist ettevalmistust, mis võib mõjutada õppe kvaliteeti) aitab vähendada asjaolu, et isikuid on võimalik koheselt suunata ka täienduskoolitusi läbima.

Mõju valdkond: majanduslik mõju

Kavandatud muudatus annab doktorikraadiga isikule võimaluse kasvatada oma sissetulekut, st asuda tööle üldhariduskooli õpetajana, juhul kui isiku töötasu jääb alla õpetaja töötasule. Kui õpetaja palga alammäär järjest tõuseb ja seega muutub järjest atraktiivsemaks ka õpetajate keskmise palga näitaja (ületab alternatiivsete töökohtade palgapakkumise), siis võib selle muudatuse kaudu vahest leida mingil määral leevendust ka õpetajate puuduse probleemile. Kui kõrgkoolide õppejõudude palgad ei kasva võrdväärselt kooli õpetajate palkadega, siis võivad kõrgkoolide teadustöötajad ja õppejõud teha valiku muus organisatsioonis töötamise kasuks, sealhulgas asuda tööle üldhariduskooli õpetajaks, mis omakorda võib tähendada seda, et võib tekkida õppejõudude puudus.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Taaskord ei saa eeldada, et võimalik majandusliku heaolu kasv oleks niivõrd suur, et paljud doktorikraadiga inimesed vahetaks töökohta ja asuksid tööle üldhariduskooli õpetajaks. Seda väidet kinnitab Edukus tööturul andmestik27 ja selle võrdlus Haridussilmas kuvatava õpetaja tegeliku keskmise brutokuupalgaga. Edukus tööturul 2023 andmestik kõrghariduse 2018-2022. aastal lõpetanute 2023. aasta keskmise palga kohta näitab, et ainult humanitaaria ja kunstide õppevaldkonna kujutava kunsti ja kunstiteaduse, muusika- ja esituskunstide, kunst, mujal liigitamata, usundiõpetuse ja usuteaduse, filosoofia ja eetika ja humanitaaria ja kunsti õppekavarühmade ning loodusteaduste, matemaatika ja statistika õppevaldkonna keskkonnateaduste õppekavarühma doktoriõppe lõpetanute keskmine palk oli 2023. aastal madalam üldhariduskooli õpetaja keskmisest tegelikult brutokuupalgast, mis oli 31. detsembri 2023. a seisuga 2186 eurot. Edukus tööturul andmete alusel teenisid kõrghariduse 2018-2022. a doktoriõppe lõpetanud 2023. aastal keskmiselt 3194 eurot kuus. Edukus tööturul 2023 andmestiku alusel teenisid kõrgeimat keskmist brutopalka 2023. aastal tervise ja heaolu õppevaldkonna 2018-2022. a doktoriõppe lõpetanud, kõige madalamat keskmist brutopalga aga humanitaaria ja kunsti õppevaldkonna nimetatud perioodi doktoriõppe lõpetanud.

Mõju sihtrühm: koolijuhid

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus

Õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavust hindab kooli direktor. Seega peab info kavandatavatest muudatustest jõudma koolijuhtideni ning koolijuht peab seisma ka ise selle eest, et olla kursis kõigi õpetajate kvalifikatsiooninõudeid puudutavate muudatustega ning et neist muudatustest lähtuvalt oskaksid direktorid hinnata korrektselt värvatavate õpetajate või ümberhinnata olemasolevate õpetajate nõuetele vastavust.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju on ulatuslik, see puudutab u 470 üldhariduskooli juhti.

Muudatuse mõju ei ole sage, sest doktorikraadiga õpetajaid ei ole palju õpetajaskonnas ning peale kavandatava muudatuse rakendumist ei ole oodata doktorikraadiga õpetajate arvu väga suurt kasvu üldhariduse õpetajate hulgas.

Ebasoovitava mõju risk, et koolijuht hindaks doktorikraadiga õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavust vääralt, on väike, kuna muudatuse puhul on tegemist üheselt mõistetava muudatusega.

Mõju sihtrühm: riik (teavitustöö)

Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele

Mõju kirjeldus

Seadusemuudatuse kavandab ja rakendab riik. Seetõttu on ka riigi ülesandeks teavitada ja selgitada õigeaegselt muudatusest mõjutatud sihtrühmi muudatuse rakendumise ajast ja selle sisust. Teavitust saab läbi viia infotundide või infopäevade korraldamisega, infot aitavad jagada ja muudatuse sisu täpsemalt mõista juhendmaterjalid, mis peavad olema lihtsasti kättesaadavad mõjutatud gruppidele.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Kavandatav muudatus võib potentsiaalselt mõjutada kõiki Eesti üldhariduskoole, kõiki doktorikraadiga inimesi ning ka doktorikraadiga õpetajaid. Seega on mõju üle-eestiline ning laialdane, teavitustööd tuleb teha üle-riigiliselt.

Mõju avaldumise sagedus on pidev, kuna esmalt tuleb teavitada mõjutatud sihtrühmi muudatuse olemusest ja rakendumise ajast, peale rakendumist on võimalik mõjutatud sihtrühmadel küsida riigilt nõu ja abi vastavalt vajadusele ehk riigil tuleb tegeleda nõustamisega.

6.7. Õpetaja töötasu alammäära puudutava regulatsiooni muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 76 tuleneb, et õpetajate töötasu alammäära lepivad (kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras) kokku: 1) tööandjate esindajatena valdkonna eest vastutav minister ja üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude volitatud esindajad või kohaliku omavalitsuse üksuste ja erakoole pidavate eraõiguslike juriidiliste isikute volitatud esindajad ning 2) töötajate esindajana õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajad. Kui eelnevalt nimetatud kokkulepe saavutatakse, siis kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega õpetaja töötasu alammäära. Kui kokkulepet ei saavutata, on tulemus ikkagi sama – Vabariigi Valitsus kehtestab ka sel juhul määrusega õpetaja töötasu alammäära. Õpetaja töötasu alammäär laieneb kehtiva seaduse kohaselt kõigile õpetajana töötavatele isikutele (ühetaoliselt), sõltumata sellest, kas õpetajana töötav isik vastab õpetajale kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele või mitte. Ehk, et vähemalt alammäära alusel töötasustamise nõudeõigus tekib hetkel kehtiva seaduse alusel (õpetaja) ametikoha täitmisega, mitte seaduses fikseeritud muude nõuete täitmisega. Kui õpetaja töötab osalise koormusega, siis töötasu nõudeõigus proportsionaalselt väheneb.

Mõjutatud sihtrühmad on: õpetajana töötavad isikud, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, koolijuhid, riik.

Mõju sihtrühm: õpetajana töötavad isikud, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetele

Mõjutatud isikuteks on kvalifikatsiooninõuetele mittevastavad isikud ehk, et isikud, keda ei saa põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 741 lõigete 4 ja 5 (põhinõuded) või § 99 lõike 1 (rakendussätted) alusel kvalifikatsiooninõuetele vastavaks lugeda. Selliseid isikuid oli 2023/2024. õppeaastal üldhariduse õpetajate hulgas 3815 ehk 22%.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus

Edaspidi kehtib Vabariigi Valitsuse määrusega fikseeritud (põhikooli ja gümnaasiumi) õpetaja töötasu alammäär üksnes kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele. See tähendab seda, et väga paljusid isikuid, kes õpetajana põhikoolis ja gümnaasiumis töötavad, enam riigi poolt fikseeritud õpetaja töötasu alammäär ei puuduta. Ühtlasi tähendab see ka seda, et nende isikute jaoks üks oluline töösuhtega seonduv garantii kaob.

Kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate jaoks kehtib edaspidi sama töötasu alammäär, mis kõigile teistele töölepingu alusel töötavatele isikutele ehk hetkel Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2023. a määrus nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“28.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on keskmine. Muudatus sihtrühmale kindlasti kohest mõju ei avalda, kuna töötasu on kirjalikus töölepingus poolte kokkuleppel fikseeritud ning seda saab töölepingu seaduse §-st 12 tulenevalt muuta üksnes poolte kokkuleppel. Poolte kokkulepe eeldab seda, et mõlemad töösuhte pooled on töölepingu muutmisega nõus. Muudatus, mis võtab isikute jaoks ära garantii, et Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär neid puudutab, ei tähenda, et isikute töötasu väheneks. Küll aga võib see kaasa tuua selle, et järgmistel aastatel ei pruugi isikute töötasu suureneda kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajatega samas tempos. Samuti võtab see isikutelt õiguse nõuda, et töötasu suurus peab (täistööajaga töötamisel) olema vähemalt riiklikult kehtestatud töötasu alammääraga võrdne. Arvestades kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate puudust üldhariduskoolides, on selge, et õpetajate palkamisel on koolide vahel konkurents, mis selgelt soosib seda, et töötasu oleks küllaltki sarnane kvalifikatsiooninõuetele vastava õpetajaga. Lisaks sellele ei erista riik haridustoetuse (mille üheks komponendiks on ka õpetajate tööjõukulude toetus) eraldamisel kvalifikatsiooninõuetele vastavaid ja mittevastavaid õpetajaid ehk, et toetuse eraldamisele muudatusi ei planeerita. See tähendab seda, et kooli pidaja jaoks (kelle poolt peetavas koolis on rohkem kvalifikatsiooninõuetele mittevastavaid õpetajaid) ka proportsionaalselt raha hulk ei vähene. Arvestades, et kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetaja jaoks nõudeõigus saada töötasu põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäära järgi kaob, tähendab, et kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate töötasud võivad seetõttu tõusta, kuna kooli pidajale riigi poolt eraldatud rahalised vahendid seda võimaldavad.

Mõju avaldumise sagedus on pidev ehk, et mõjutab sihtrühma seni, kuni isikud ei ole kvalifikatsiooninõudeid täitnud.

Ebasoovitava mõju risk on keskmine. Ebasoovitavat mõju aitab vähendada see, et isikutel on olemas kõik võimalused kvalifikatsiooninõuded täita. Seega võib muudatus avaldada mõju sellele, et õpetajad, kes nõuetele ei vasta, täidavad nõuded. Ebasoovitavat mõju vähendab kindlasti ka teadmine, et tegemist ei ole kaugeltki uue, enneolematu olukorraga. Nimelt toimusid kuni 31. detsembrini 2013. a õpetajate atesteerimised29, mille käigus omistati järgmisi ametijärke – noorempedagoog, pedagoog, vanempedagoog ja pedagoog-metoodik. Ainuüksi kõige madalama ametijärgu omistamiseks pidi atesteeritav vastama õpetajale kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Mõistagi pidid neile vastama ka noorempedagoogist kõrgemat ametijärku omavad või seda taotlevad õpetajad. Seega ei ole paljude õpetajate jaoks tegemist uudse olukorraga. Ning töötasu alammäärad olid kehtestatud üksnes ametijärke omavatele õpetajale, mis tähendas, et riiklikult oli kehtestatud neli alammäära ning viiendasse gruppi (kellele alammäära ei olnud Vabariigi Valitsuse poolt määrusega kehtestatud) kuulusid õpetajad, kes kvalifikatsiooninõuetele ei vastanud.30

Mõju sihtrühm: koolijuhid

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus

Koolitöötajatega, sealhulgas õpetajatega sõlmib töölepingud kooli direktor. Seega peab info kavandatavatest muudatustest jõudma koolijuhtideni, et viimased saaksid muudatusi töölepingute sõlmimisel ja muutmisel arvestada. Kuna edaspidi on kehtestatud õpetaja töötasu alammäära alusel tasustamise nõudeõigus üksnes kvalifikatsiooninõuetele vastaval õpetajal, siis tõusetub senisest enam vajadus osata hinnata ka koolis töötavate õpetajate vastavust kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. See oli oluline ka seni, kuid nüüd sõltub sellest isiku töötasu ja töötasu nõudeõigus. Koolijuhi autonoomia suureneb, aga sellevõrra suureneb ka vastutus.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju sihtrühmale on suur, kuna see eelduslikult puudutab kõikide üldhariduskoolide juhte (ehk u 470 isikut).

Mõju avaldumise sagedus on pidev. Tõenäoliselt töötab Eesti koolides ka edaspidi kvalifikatsiooninõuetele mittevastavaid isikuid, samuti jääb vajadus tööl olevate õpetajate ja tööle asuvate isikute kvalifikatsiooni hinnata.

Ebasoovitava mõju risk sihtrühmale seisneb selles, et koolijuhid ei pruugi alati osata õpetajatena töötavate ja õpetajana tööle asuvate isikute kvalifikatsiooni hinnata. Kui hindamine toimub valesti õpetaja kasuks, siis töötasuga seotud külje pealt on probleem olematu (isiku nõudeõiguse puudumine ei tähenda, et talle ei võiks nõuetele mittevastamisel maksta sama suurt töötasu kui nõuetele vastavatele õpetajatele). Kui aga hindamine toimub õpetaja kahjuks, võib see tähendada seda, et isik saab vähem palka ning ei pruugi olla teadlik, et tal eksisteerib nõudeõigus saada töötasustatud vähemalt õpetaja töötasu alammäära alusel. Samuti ei saaks isik sellisel juhul endale ka karjääriastet.

Mõju sihtrühm: riik (teavitustöö)

Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele.

Mõju kirjeldus

Seadusemuudatuse kavandab ja rakendab riik. Seetõttu on ka riigi ülesandeks teavitada ja selgitada õigeaegselt muudatusest mõjutatud sihtrühmi muudatuse rakendumise ajast ja selle sisust. Muudatustest teavitamiseks tuleb korraldada infopäevi, infot aitavad jagada ja muudatuse sisu täpsemalt mõista juhendmaterjalid, mis peavad olema lihtsasti kättesaadavad mõjutatud sihtrühmadele.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Kavandatav muudatus mõjutab suure tõenäosusega kõiki Eesti üldhariduskoole, kõiki õpetajaid, kes ei vasta kavandatava muudatuse rakendumise hetkel õpetaja kvalifikatsiooninõuetele. Seega on mõju üle-eestiline ning laialdane, teavitustööd tuleb teha üle-riigiliselt.

Mõju avaldumise sagedus on pidev, kuna esmalt tuleb teavitada mõjutatud sihtrühmi muudatuse olemusest ja rakendumise ajast, peale rakendumist tuleb riigil tegeleda nõustamisega.

Ebasoovitava mõju risk on madal.

6.8. Õpetajate karjäärimudeli rakendamine (üldhariduskoolide õpetajatele)

Käesoleva seaduse eelnõuga lisatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse uus regulatsioon, mille kohaselt omistatakse õpetaja kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri planeerimiseks kvalifikatsiooninõudele vastavale õpetajale karjääriaste.

Mõjutatud sihtrühmad on: kvalifikatsiooninõuetele vastavad õpetajad; üldhariduskoolid; haridusuuendusorganisatsioonid (ülikoolid, täienduskoolitusasutused, Eesti Õpetajate Liit); riik.

Mõju sihtrühm: kvalifikatsiooninõuetele vastavad õpetajad

Muudatus mõjutab üksnes kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid ehk, et karjääriastme omistamise vältimatu eeldus on kvalifikatsiooninõuetele vastamine. Õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 741 lõigetes 4 ja 5 (põhinõuded) ning seaduse rakendussätetes (§ 99 lõikes 1). Muudatusest mõjutatud isikuid ehk kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid oli 2023/2024. õppeaastal 13 829 ehk 79% üldhariduskoolide õpetajatest. Kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid oli 2023/2024. õppeaastal 13 829 ehk 79% üldhariduskoolide õpetajatest. Kuna karjäärimudel rakendub ainult kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele ning töölepingu alusel töötajatele, siis selliseid õpetajaid oli 2023/2024. õa-l 13 749.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus

Muudatuse tulemusel paranevad (kvalifikatsiooninõuetele vastavate) õpetajate võimalused oma kutseoskusi arendada ja ametialast karjääri planeerida, kuna riiklikult kehtestatakse õpetaja karjäärimudel, mis hõlmab selgelt määratletud ja kirjeldatud karjääriastmeid. Mudelis väljatoodud karjääriastmete vahel on õpetajatel võimalik liikuda. Järgmisele karjääriastmele liikumiseks tuleb õpetajal täita astmele seatud nõuded, mis on kirjeldatud karjäärimudelis. Karjääriastmetel liikumine on tihedalt seotud õpetaja pideva professionaalse enesearendusega, mis hõlmab nii täiendusõppe programmide läbimist kui ka iseseisvat vajalike materjalide omandamist. Karjäärimudeli tõhus toimimine eeldab, et õpetajatele oleks tagatud täielik ja selge ülevaade mudeli struktuurist ning astmetega seotud nõuetest. See aitab õpetajatel teha teadlikke otsuseid, mis toetavad nende professionaalset arengut ja karjääriplaane. Koolijuhil on oluline roll õpetajate informeerimisel ja juhendamisel.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on keskmine. Kindlasti on õpetaja kutseoskuste arendamine ja karjääri planeerimine võimalik ka ilma ühtse karjäärimudelita, kuna otseselt ühtegi takistust asutuste siseste karjääri- või motivatsioonisüsteemide loomiseks ei ole. Praktikas võib see jääda vaid tahtmise taha. Üle riigi ühtne karjäärimudel tagab ühetaolise praktika. Mudel neid õpetajaid, kes omavad õpetaja karjääriastet ning ei soovi kõrgemale karjääriastmele liikuda, sisuliselt ei mõjuta, kuna professionaalne areng toimub ka horisontaalselt ühe karjääriastme sees ja ei ole ilmtingimata vajalik liikuda kõrgematele karjääriastmetele. Küll aga võib karjäärimudel mõjutada õpetajat püüdlema kõrgemat karjääriastet (vanemõpetaja ja/või meisterõpetaja).

Mõju avaldumise sagedus on pidev. Mõjutatud on enam (kvalifikatsiooninõuetele vastavad) õpetajad, kes mudeli hüvesid enam kasutavad (õpetaja karjääriastet omavad õpetajad püüdlevad vanemõpetaja karjääriastmele või vanemõpetaja karjääriastet omavad õpetajad püüdlevad meisterõpetaja karjääriastmele).

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on pigem väike. Mudel võtab vastutust ära tööandjatelt/kooli pidajatelt, kes tegelikkuses peaksid ise vastava mudeli (enda koolivõrgu osas) välja töötama ja rakendama. Seetõttu on muudatus mõnevõrra vastutust hägustav. Töötaja arengu eest peaks eelkõige töötaja enda kõrval vastutama tööandja, mitte kolmas isik (riik). Nii on ka töölepingu seadusest tuletatav. Nimelt on tööandja ülesanne kindlustada töötaja tööga, maksta talle töötasu, tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte/asutuse huvidest lähtuv koolitus jne.

Mõju valdkond: majanduslik mõju

Mõju kirjeldus

Õpetaja karjäärimudeli astmed on seotud palgakoefitsientidega, st kõrgemate ja tähtajaliste karjääriastmetele tõustes (vanemõpetaja ja meisterõpetaja astmed) on õpetajal võimalik teenida suuremat sissetulekut. Kõrgem töötasu on ka motivaatoriks panustamaks õpetajaametisse mitte ajutiselt, vaid pikema perioodi vältel.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Majanduslik mõju avaldub sellisel juhul, kui liigutakse kõrgematele karjääriastmetele – näiteks õpetaja liigub vanemõpetajaks; õpetaja või vanemõpetaja meisterõpetajaks. Viimane aste ei saa küll olla nimetatud karjääriastmele kohaldatud nõuetest lähtuvalt õpetajaskonnas laialdaselt levinud.

Ebasoovitava mõju risk on seotud kõrgemate karjääriastmete tähtajalisusega. Kõrgemad karjääriastmed on tähtajalised, seega ei ole astmega kaasnev kõrgem töötasu õpetajale tähtajatu garantii. Selle hoidmiseks tuleb peale viit aastat õpetajal uuesti tõendada vanemõpetaja või meisterõpetaja karjääriastme kompetentside olemasolu. Kuna tegemist on tähtajaliste astmetega, ei suurenda nimetatud karjääriastmetele jõudmine õpetaja või tema pere finantskindlust. Pikemaajalisi finantskohustusi karjäärimudeli kõrgematele andmetele jõudnud õpetajal mõistlik suurendada ei ole.

Mõju sihtrühm: koolid

Karjääriastmete määramise täpsustatud korra (kord iseenesest on haridus- ja teadusministri määrusest tulenev) kehtestab kooli pidaja või pidaja volitusel kooli direktor. Seega mõjutab muudatus ca 500 üldhariduskooli ja kutseõppeasutust (kus toimub mittestatsionaarne üldharidusõpe) Eestis.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse korraldusele

Mõju kirjeldus

Karjääriastmete omistamine toob kaasa töökoormuse koolide jaoks, eriti seoses vanemõpetaja karjääriastme omistamise protsessiga. See aste eeldab korduvaid otsuseid iga taotleja kohta, mis võib suurendada koolijuhtide ja komisjoni koormust. Kui õpetaja karjäär jääb madalamatele astmetele ning ta ei taotle kõrgemaid astmeid, ei too see kaasa täiendavat töökoormust, samuti ei suurene töökoormus seoses meisterõpetaja astme omistamisega, kuna meisterõpetaja astmel saab positsioneeruda ainult see õpetaja, kel on antud riiklik meisterõpetaja, tase 8 kutse. Kuna nii vanem- kui ka meisterõpetaja astmed on tähtajalised ja tähtajalised on ka kutsetasemed, siis võib töökoormust suurendada tähtaja möödumisel vajalikuks osutuv hindamine kooli tasandil juhul, kui õpetaja ei pikenda kutsetaset riikliku kutseandja juures. Karjääriastmeid omistatakse kohalikul tasandil, aga see ei välista kutsetaseme taotlemist riiklikult kutse andjalt.

Töökoormust võib põhjustada ka lepingute muutmine. Karjäärimudelil liikumine tähendab koolijuhile õpetajaga sõlmitud töölepingu muutmist. Kui õpetaja on omandanud järgmise karjääriastme kvalifikatsiooni ja/või kompetentsid, siis võib koolijuhil olla vajadus muuta töölepingut – juhul, kui karjääriaste on lepingus välja toodud ja kõrgem palk lähtuvalt karjääriastmega kaasas käivast koefitsiendist.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk
Mõju ulatus on laialdane, see mõjutab kõik üldhariduskoole ja kutseõppeasutusi, kus toimub mittestatsionaarne üldharidusõpe. Mõju ulatus on suurem suuremates koolides ja/või nendes koolides, kus suurem kõrgemate karjääriastmete taotlejate hulk.

Mõju avaldumise sagedus on pidev, kuna karjääriastmete taotlejaid võib igapäevaselt esile tulla, v.a juhul, kui kehtestatakse kindlad taotlusvoorude ajad nii, nagu see on õpetaja kutsetasemete taotlemisel.

Ebasoovitava mõju risk. Kuna varasem õpetajate atesteerimise süsteem ei andnud soovitud tulemusi, siis ei ole garantiid, et karjääriastmete süsteem tagab soovitud tulemuse ja on koolidele endile ka meelepärane, kuna loodavat süsteemi võidakse hakata võrdlema atesteerimise süsteemiga. Kindlasti võib see pärssida loovamaid koole (ja koolijuhte) tulevikus mitte kasutama juba väljatöötatud ja praktikas selles koolis rakendatavaid motivatsiooni- ja karjäärisüsteeme, sest kehtestatav muudatus loob raamid, mis kooli enda loodud mudelisse ei pruugi sobituda. Ehk, et nõrgemate ja kooli enda motivatsiooni- ja karjäärisüsteeme mitterakendatavate koolide järele aitamisega võidakse teha nö karuteene tugevamatele koolidele, kus on juba välja töötatud ja rakendatud motivatsiooni- ja karjäärisüsteem.

Mõju sihtrühm: haridusuuendusorganisatsioonid (ülikoolid, täienduskoolitusasutused, Õpetajate Liit)

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus

Igal õpetajal on kohustus osaleda tööalases täiendusõppes. See nõue tuleneb õpetajate koolituse raamnõuetest31. Neljaastmelise õpetajate karjäärimudeli rakendumisel tekivad selged nõuded õpetajatele järgmisele karjääriastmele liikumiseks, st õpetajad peavad täitma vajalikud kompetentsusnõuded ja kvalifikatsiooni, mis on seotud vastava karjääriastmega. Vajalike kompetentsusnõuete täitmiseks või kvalifikatsiooni omandamiseks on vaja end arendada. Vajalik on läbida teatud täiendusõpet, mida pakuvad kas täienduskoolitusasutused või ülikoolid. Võimalik, et ülikoolidel ja täienduskoolitusasutustel tuleb koolitusturul hakata pakkuma uusi spetsiifilisi koolitusi, et toetada õpetajate liikumist ühelt karjääriastmelt teisele.

Kokkuvõttes tagavad ülikoolid ja täienduskoolitusasutused taseme- ja täienduskoolituse kooskõla karjäärimudeliga ning loovad töötavatele õpetajatele paindlikke õppimisvõimalusi. Samuti toetavad need organisatsioonid karjäärimudeli rakendamiseks koolijuhtide ja kooli pidajate professionaalset arengut32.

Kui õpetaja töötasu alammäär hakkab edaspidi kehtima Vabariigi Valitsuse määrusega üksnes kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele ning loodava õpetajate karjäärimudeli astmetega on seotud õpetaja miinimumtasu diferents (palgakoefitsiendid on seotud astmega), siis nende muudatuste tagajärjel on suure tõenäosusega õpetaja motiveeritud enam jõudma kõrgema taseme astmele, mis võib Eesti Õpetajate Liidule (kutseandja) kaasa tuua suurema koormuse karjäärimudeliga seotud õpetajate kutsete omistamisega.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on üle-eestiline, sest see mõjutab kõiki üldhariduse õpetajaid ja koole. Mõju on pidev, sest alustavatel õpetajatel on võimalik liikuda õpetaja astmele juba aastase töötamise järel, kui vajalikud nõuded on täidetud. Seega on igal aastal neid, kes liiguvad I astmelt II astmele. Vanemõpetaja ja meisterõpetaja astmetele liikumine ei ole ajaga piiratud, st neile astmete jõudmine võib võtta erinevalt aega. Kuna vanemõpetaja ja meisterõpetaja aste kehtib viis aastat, siis nendele astmele jõudnud õpetajate puhul uuesti kompetentsuse tõendamine või vanemõpetaja astmelt meisterõpetaja astmele liikumine võib tekitada teatud perioodidel suuremalt koormust nii kutsekomisjoni, piirkondliku komisjoni kui ka kooli jaoks.

Ebasoovitava mõju risk puudub.

Mõju sihtrühm: riik

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus

Keskse õpetajate karjäärimudeli loomisega seoses vastutab riik selle eest, et õpetajate karjäärimudel oleks rakendatav, sealhulgas kooskõlastatud selle rakendamisega seotud sihtrühmadega, kõik vajalikud muudatused oleksid seadusandluses tehtud, vastava astme õpetaja kompetentsust tõendavad kutsekomisjonid, piirkondlikud komisjonid ning kooli komisjonid loodud ehk, et karjäärimudeli rakendamiseks oleks loodud sobiv keskkond.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Kavandatav muudatus mõjutab kõiki Eesti üldhariduskoole ja kutseõppeasutusi, kus toimub mittestatsionaarne üldharidusõpe ja neis töötavaid õpetajaid. Seega on mõju üle-eestiline ning laialdane.

Mõju avaldumise sagedus on pidev, kuna peale karjäärimudel rakendamiseks sobiva keskkonna loomist, tuleb ka teavitada mõjutatud sihtrühmi muudatuse olemusest, peale rakendumist tuleb riigil tegeleda nõustamisega.

Mõju valdkond: majanduslik mõju

Mõju kirjeldus

Riik peab ette nägema täiendavad vahendid karjäärimudeli astmete palkade miinimummääradeks. Õpetajate palgatoetuse üks osa on diferentseerimiskomponent, mida kasutatakse  lisatasude ja tulemustasude maksmiseks ja töötasu diferentseerimiseks lähtuvalt vajadustest, sh karjäärimudeli rakendamiseks. Rahastamisel arvestatakse nii riiklike õppekavade realiseerimise kohustust kui ka kooli pidajale/koolile antud autonoomiat kujundada omanäoline kool. 

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju on üle-eestiline, kuna see puudutab kõik üldhariduskoole33 ja kõiki üldhariduse õpetajaid.

Ebasoovitavate mõjude risk on seotud riigi rahaliste vahendite võimalustega (riigi majanduslik seisukord) ning poliitiliste prioriteetide seadmisega.

6.9. Tähtajalise töölepingu sõlmimise regulatsiooni muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõikes 7 sätestatakse, et kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ja õpitulemuste saavutamine, ning kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.

Seega lubab kehtiv seadus teatud koolitöötajatel (õpetajad) töötada ka kvalifikatsiooninõuetele mittevastavana. Kuid selline luba on tähtajaline.

Eelnõuga lisatakse seadusesse võimalus kooli direktoril sõlmida kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust läbiva isikuga tähtajaline tööleping kuni kolmeks aastaks. Ehk, et sellisel juhul ei pea kooli direktor pidama kinni § 74 lõikes 7 sätestatud piirangust – sõlmida tähtajaline tööleping kuni üheks aastaks.

Mõjutatud sihtrühmad on: kvalifikatsiooninõuetele mittevastavad õpetajad, kes tegelevad aktiivselt tasemeõppes õppimise läbi kvalifikatsiooninõude täitmisega; kooli direktorid; riik.

Mõju sihtrühm: kvalifikatsiooninõuetele mittevastavad õpetajad, kes tegelevad aktiivselt tasemeõppes õppimise läbi kvalifikatsiooninõude täitmisega

Muudatusest on mõjutatud kvalifikatsiooninõuetele mittevastavad õpetajad, kes tegelevad aktiivselt tasemeõppes õppimise läbi kvalifikatsiooni omandamisega. 2023/2024. õppeaastal töötas üldhariduses 3815 õpetajat, kes ei vastanud kvalifikatsiooninõuetele. Paralleelselt õpetajana töötamisega, õppis neist klassiõpetajate koolituses 106 (3%) ning aineõpetajate koolituses 473 (12%) õpetajat. Seega õppis aineõpetajate ja klassiõpetajate koolituses 15% õpetajatest, kes ei vastanud kvalifikatsiooninõuetele. Aineõpetajate koolituse õppekavadel õppinud kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate arv on kasvanud 2019/2020-2023/2024. õppeaastal 248 õpetajalt 473 õpetajani. Samuti on kasvanud ka klassiõpetajate koolituses õppinud kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate arv: 2019/2020. õppeaastal õppis klassiõpetajaks 86 õpetajat, 2023/2024. õppeaastal aga 106 õpetajat. Lisaks aineõpetajate ja klassiõpetajate koolitusele, saavad tuge vajavate õpilaste õpetajana töötamiseks vajaliku ettevalmistuse ka eripedagoogika magistrantuuri lõpetanud. 2023/2024. õppeaastal õppis kvalifikatsiooninõuetele mittevastavatest õpetajatest eripedagoogika magistriõppekavadel 61 õpetajat, so 2% kõigist õpetajatest, kes ei vastanud kvalifikatsiooninõuetele. Ka eripedagoogika magistriõppe õppekavadel õppimine on hoogustunud õpetajate hulgas, kes ei vastanud kvalifikatsiooninõuetele. Viie õppeaastaga on kasvanud eripedagoogika magistrantuuris õppinud kvalifikatsiooninõuetele mittevastanud õpetajate arv 20-lt õpetajalt 61 õpetajani.

Kehtivad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ja õpitulemuste saavutamine, ning kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele, kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi. EHISe andmed viitavad selgelt, et koolijuhid ei järgi alati kvalifikatsiooninõutele mittevastava õpetaja tööle võtmisel seadusega sätestatud nõuet.

2023/2024. õppeaastal töötas 3815-st õpetajast, kes ei vastanud kvalifikatsiooninõuetele 2563 õpetajat tähtajalise lepinguga (67% kvalifikatsiooninõudeid mitte täitnud õpetajatest) ning tähtajatu lepinguga 1290 õpetajat (34% kvalifikatsiooninõutele mittevastanud õpetajatest). 2019/2020-2023/2024. õppeaastal kasvas kvalifikatsiooninõuetele mittevastanud õpetajate hulgas tähtajalise töölepinguga töötanud õpetajate osakaal 54%-lt 67%-le, tähtajatu lepinguga töötanud õpetajate arv aga vähenes 47%-lt 34%-le.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus

Eelnõuga lisatakse seadusesse võimalus kooli direktoril sõlmida kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust läbiva isikuga tähtajaline tööleping kuni kolmeks aastaks. Ehk, et sellisel juhul ei pea kooli direktor pidama kinni § 74 lõikes 7 sätestatud piirangust – sõlmida tähtajaline tööleping kuni üheks aastaks.

Muudatus võimaldab kvalifikatsiooninõuetele mittevastaval, kuid õpetajatööks sobival isikul (kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ja õpitulemuste saavutamine, ning kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele) õpetajana töötada kuni oma õpingute lõpuni (kui õpingud kestavad vähem kui kolm aastat) või kuni kolm aastat ning tööandja ei pea vahepeal avalikke konkursse korraldama ametikoha täitmiseks kvalifikatsiooninõudele vastava isikuga. Viimane tegevus on bürokraatlik ja ebavajalik näiteks olukorras, kus tööandjal ei ole soovi heast töötajast loobuda. Sellisel juhul on praktikas nagunii enamasti olnud tööandja tegevus järgmine – läbiviidud konkurss luhtub ning tööleping sõlmitakse uuesti üheks aastaks senise töötajaga.

Negatiivse mõjuna saab välja tuua selle, et klassiõpetajate koolitus ei toimu mitte ainult magistriõppes, mille õppekavade kestus on kaks õppeaastat (osade õppekavade puhul juba ka kolm õppeaastat), vaid klassiõpetajaid koolitatakse integreeritud õppes, st õppe pikkus on viis õppeaastat. Seega kui planeeritavat muudatust rakendatakse ja kui tööle asuval õpetajal või juba töötaval õpetajal on klassiõpetaja õppekava lõpetamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, peab tööandja korraldama enne selle õpetaja õpingute lõppu ametikoha täitmiseks avaliku konkursi, et täita õpetaja ametikoht kvalifikatsiooninõuetele vastava isikuga. Tõenäosus, et klassiõpetaja palgatakse juba kahel esimesel õppimise aastal on siiski pigem väike, kuna õpetajaks õpib esimestel aastatel pigem üldaineid. Riski aitab leevendada ka asjaolu, et ka järjestikuste kolmeaastaste töölepingute sõlmimiseks pole piirangut seatud.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on suur, kuna selliseid isikud saavad senisest pikemaks perioodiks kindlustunde enda töösuhtega seonduvalt. Neid seob edaspidi töösuhe kooliga ühe aasta asemel kolmeks aastaks (mida on kokkuleppel tööandjaga võimalik pikendada, juhul, kui õpingud jätkuvad). Mõju on tõhusam neile õpetajatele, kellel on õpetajakoolituse lõpetamiseni enam aega, võrreldes nendega, kellel on õpingute lõpp peagi saabumas.
Mõju avaldumise sagedus on sihtrühmale pidev. Pikem kindlustunne töösuhtega seoses võimaldab paremini keskenduda töö kõrvalt õpingute lõpuleviimisele. Kui õpingud lõpetatakse kolme aasta jooksul, siis on õpetaja täitnud õpetaja kvalifikatsiooninõuded, koolijuht hindab õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks, millega kaasneb ka tähtajatu töösuhe.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk sihtrühmale on madal. Kui tingimused tähtajatu töölepingu sõlmimiseks töötaja poolt täidetakse (õpetajakoolitus läbitakse, mille järel vastab isik ka õpetajale kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele) enne tähtajalise töölepingu lõppu, on viimati nimetatu võimalik tööandjaga kokkuleppel lõpetada. Ebasoovitav mõju risk on keskmine aga klassiõpetajate koolituses õppivatele õpetajatele või tulevastele õpetajatele. Loodav muudatus ei paranda nende õpetajakoolituse õppekavadel õppivate õpetajate või tulevaste õpetajate tööalast kindlustunnet, kelle õpingud lõppevad peale 3 aastase tähtajalise lepingu lõppu (klassiõpetajate koolituse õppekavade on 5-aastased).

Mõju sihtrühm: kooli direktorid

Muudatusest mõjutatud isikuid on u 470.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kirjeldus

Muudatusel on mõju töökoormusele, kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõikest 7 tulenevalt peab kooli direktor aasta jooksul kuulutama õpetaja vaba ametikoha täitmiseks välja avaliku konkursi ja selle ka läbi viima. Kui vaba ametikohta ei ole (näiteks on see täidetud töötajaga, kes töötab tähtajalise töölepinguga, mis on sõlmitud kuni kolmeks aastaks), siis puudub vajadus ka avaliku konkursi iga-aastaseks läbiviimiseks. Samuti väheneb tähtajaliste töölepingute sõlmimise vajadus, kui iga-aastase lepingu asemel saab osade õpetajatega (kes õpivad aineõpetajate koolituses) sõlmida tähtajalise töölepingu pikemaks ajaks kui üks aasta (näiteks kaheks või kolmeks aastaks). Tähtajaliste töölepingute sõlmimise vajadus ei pruugi aga väheneda klassiõpetajate koolituses õppivate õpetajatega, kui nende õpingud lõpevad peale kolme aastase tähtajalise lepingu lõppu.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on keskmine. Mõnevõrra koolide töökoormus väheneb – väheneb vajadus valmistada ette ja sõlmida tähtajalisi töölepinguid ning viia enne seda läbi avalikke konkursse õpetaja ametikoha tähtajatuks täitmiseks (kvalifikatsiooninõuetele vastava isikuga).

Mõju avaldumise sagedus sõltub sellest, kui palju selliseid õpetajaid on, kes ei vasta kvalifikatsiooninõudele, kuid kes samaaegselt kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust läbivad. Kui neid õpetajaid on mitu, siis on mõju avaldumise sagedus kooli ja kooli direktorite jaoks suurem, kui ühe õpetaja korral. Nendel koolidel, kus on rohkem kvalifikatsiooninõuetele mittevastavaid tasemeõppes õppivaid õpetajaid, on mõju avaldumise sagedus suurem.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on madal. Kui tingimused tähtajatu töölepingu sõlmimiseks töötaja poolt täidetakse (ehk töötaja vastab kvalifikatsiooninõuetele) enne tähtajalise töölepingu lõppu, on viimati nimetatu võimalik poolte kokkuleppel lõpetada. Töötaja huvi tähtajatu töölepinguga töösuhet jätkata on pigem suur (kuna see tagab töötajale suuremad garantiid töösuhtes), mis omakorda tähendab, et ta on tõenäoliselt valmis ka tähtajalise töölepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel enne lepingu tähtaja lõppu.

Mõju sihtrühm: riik (teavitustöö)

Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele

Mõju kirjeldus

Seadusemuudatuse kavandab ja rakendab riik. Seetõttu on ka riigi ülesandeks teavitada ja selgitada õigeaegselt muudatusest mõjutatud sihtrühmi muudatuse rakendumise ajast ja selle sisust. Teavitust saab läbi viia infotundide või infopäevade korraldamisega, infot aitavad jagada ja muudatuse sisu täpsemalt mõista juhendmaterjalid, mis peavad olema lihtsasti kättesaadavad mõjutatud gruppidele.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Kavandatav muudatus võib potentsiaalselt mõjutada kõiki Eesti üldhariduskoole, kõiki kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust läbivaid tähtajalise töölepinguga õpetajad ning tulevikus värvatavaid kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust läbivaid õpetajaid. Seega on mõju üle-eestiline ning laialdane, teavitustööd tuleb teha üleriigiliselt. Mõju avaldumise sagedus on pidev, kuna esmalt tuleb teavitada mõjutatud sihtrühmi muudatuse olemusest ja rakendumise ajast, peale rakendumist on võimalik mõjutatud sihtrühmadel küsida riigilt nõu ja abi vastavalt vajadusele ehk riigil tuleb tegeleda nõustamisega.

6.10. Kutsekeskhariduse õppekava lõpetamise nõuete muutmine

Uute kutsekeskhariduse õppekavade ülesehitus, sisu ja eesmärk on tugevdada ka üldharidusõpingute omandamist. Kutseeksamid või kooli erialaeksamid ei ole välja töötatud hindamaks eesti keele oskust. Eelnõuga loobutakse võimalusest lubada sihtrühmal (uutel alates 2025/2026. õppeaastast rakenduvatel kutsekeskhariduse õppekavadel eesti keelt teise keelena õppivad õpilased) asendada eesti keele oskuse hindamist eestikeelse erialaoskuse hindamisega kutseeksamil või koolieksami sooritamisel eesti keeles.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju (kutsehariduse korraldus ja kvaliteet)

Mõju sihtrühm: õpilased ja nende vanemad

Kutsekeskhariduses õpib igal aastal ca kümme tuhat õpilast, neist umbes neljandik (2022/2023. õa 26%) õpib eesti keelt teise keelena. 2023/2024. õa lõpetas kutsekeskhariduse õppekava 2462 õpilast, kellest 684 olid õppinud eesti keelt teise keelena. Neist 651 osales eesti keele teise keelena riigieksamil, sh B2 taseme saavutas 65 (10%). 684-st õpilasest 3 sooritas eesti keele riigieksami ja 207 (30%) erialale vastava kutseeksami eesti keeles.

Mõju kirjeldus

Eesti keelt teise keelena õppivate õpilaste jaoks muutub eesti keele teise keelena oskuse hindamine kooli lõpetamisel selgemaks. Kutseeksamites ei ole selgelt välja toodud ei õpiväljundid ega hindamiskriteeriumid eesti keele oskuse hindamiseks, samuti ei ole kutseeksamite hindamiskomisjonid üldjuhul pädevad eesti keele oskust hindama. Õpingute lõpetamise nõuete täpsustamise mõju võib hinnata pigem positiivseks, sest õpilased saavad sõnumi, et sihipäraselt on vaja õppida kogu õppe aja jooksul, mis toob eelduste kohaselt kaasa ka paremad õpitulemused ja avaldab positiivset mõju õpingute katkestamise vähenemise näol.
Pikemas perspektiivis võib hindamise korrastamise muudatus avaldada positiivset mõju õpilaste eesti keele oskusele ning lõpetajate võimalustele suunduda tööturule või jätkata õpinguid kõrghariduses.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus, ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus ja sagedus õpilastele on keskmine või vähene, sest eesti keelt teise keelena õppijad pidid ka varem oma eesti keele oskust õpingute lõpus tõendama ning riigieksami sooritamine oli üks alternatiiv selleks. Riigieksami sisu ja korraldus ei ole muutunud.

Mõju sihtrühm: kutseõppeasutused ja teised hariduse korraldamisega tegutsevad asutused

Kutseõppeasutusi on Eestis 2024/2025. õppeaastal kokku 30 (sealhulgas Tallinna Muusika- ja Balletikool), neist 25-s on kutsekeskhariduse õppekavad, mille üldharidusõpingute mooduleid õpetavad üldharidusõpetajad.

Mõju kirjeldus

Mõju avaldub eeskätt riigi kutseõppeasutustes ja riigieksamite korraldajatele Haridus- ja Noorteametis, sest senine sihtrühm suureneb. Samas arvestades demograafilist seisu ja õpilaste arvu üldist vähenemist, ei ole administratiivset või finantsilist lisakoormust ette näha.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus, ebasoovitava mõju risk

Mõju koolidele ei ole ulatuslik, vaid pigem on vähene, kuivõrd kõnealune õpilaste sihtrühm õpib peamiselt seitsmes koolis, kuues riigi peetavas kutseõppeasutuses ja Tallinna Rakenduslikus kolledžis. Kõige enam on õpilasi, keda see muudatus puudutab Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses ja Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis, mõlemas koolis õpib kutsekeskhariduses eesti keelt teise keelena enam kui 80% õpilastest, vastavalt 1081 ja 560 õpilast (EHIS 2023).

Ebasoovitavate mõjude risk hariduse valdkonnas on pigem väike.

Mõju valdkond: mõju majandusele, sh mittetulundussektorile.

Mõju sihtrühm: tööandjad

Mõjutatud tööandjad võivad olla kõik Eestis tegutsevad ettevõtted, asutused või üksikisikud, kellele töövõtja teeb tasu eest tööd.

Mõju kirjeldus

Parema eesti keele oskusega ning vajalike oskustega spetsialistide lisandumine tööturule mõjutab positiivselt ettevõtete tegevust ja laiemas perspektiivis majanduse arengut.

Mõju sihtrühm: kutse andjad

Vähesel määral võib muudatus positiivselt mõjuda ka kutse andjate tegevusele. Kutse andjail on keeruline kutseoskuste hindamise käigus hinnata ka eesti keele oskust, sest eksamid ei olnud vastavalt välja töötatud ning sageli puudub hindamiskomisjonidel kompetents eesti keele oskuse hindamiseks.

Mõju valdkond: riigi julgeolekule ja riigikaitsele

Paremini riigikeelt oskavad noored integreeruvad ühiskonda lihtsamalt ning neil tekib suurem seotus ka ühiskondlikult (ühine info- ja väärtusruum teiste ühiskonnaliikmetega). Ka eesti keelt valdavad lõpetajad, kes suunduvad nt ajateenistusse, võivad avaldada positiivset mõju riigi julgeolekule, samuti ei kaasne vajadust hakata ajateenistusse tulijaile esmalt eesti keelt õpetama.

6.11. Kutseõppeasutuste üldharidusõpetajate karjäärimudeli rakendamine

EHISe andmetel õpetab kutseõppeasutustes 2024/2025. õa-l kokku 2109 õpetajat34, neist 363 on üldhariduse õpetajad, 1938 on kutseõpetajad ning 5 õpetaja puhul ei ole teada, kas tegemist on üldhariduse õpetajaga või kutseõpetajaga35. 363 üldhariduse õpetajast vastab kvalifikatsiooninõuetele 320 ehk 88% ning kvalifikatsiooninõuetele ei vasta 44 õpetajat (12%). 363 üldhariduse õpetajast töötab kutseõppeasutuses 353 ning 10 isikut pakub õppeteenust võlaõiguslike lepingute alusel (töövõtuleping, käsundusleping). Kuna üldhariduse õpetajate karjäärimudel rakendub ainult kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele ning töölepingu alusel töötajatele, siis selliseid õpetajaid on 2024/2025. õppeaastal kokku 310. Neile kahele kriteeriumidele vastavaid õpetajaid töötab kokku 23 kutseõppeasutuses36.

Kutseõppeasutustes töötavad ka üldhariduse õpetajad, kes õpetavad mittestatsionaarset üldharidusõpet, kokku seitsmes kutseõppeasutuses. Nimetatud õpetajatele kohaldub samuti üldhariduskoolide õpetajate karjäärimudel.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju sihtrühm: kvalifikatsiooninõuetele vastavad üldharidusõpetajad kutseõppeasutustes.

Mõju üldharidusõpetajatele ja õppeasutustele on kirjeldatud käesoleva seletuskirja punktis 6.8. Seal toodud mõju avaldub ka kutsekoolides õpetavate üldharidusõpetajatele ja kutseõppeasutustele. Ka ebasoovitava mõju riskid on samad.

Kehtestatavate karjääriastmete nimetuste, palgakoefitsientide ning karjääriastme omistamise nõuete aluste sissetoomine kutseõppeasutustes õpetavate üldharidusliku sisuga moodulite õpetajatele nagu ka kutseõpetajatele on oluline mõju kõigi kutseõppeasutuses õpetavate õpetajate võrdsele kohtlemisele üldhariduskoolis õpetavate õpetajatega.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk.

Muudatuse mõju ulatus on suur, puudutades kõikide kutseõppeasutustes õpetavate üldharidusõpetajate karjääri- ja arenguvõimalusi. Mõju avaldumise sagedus on pidev, kuna mõju võib avalduda pikema aja jooksul.

Ebasoovitava mõju risk on pigem väike (vt lähemalt selgitusi seletuskirja punktist 6.8).

6.12. Kutseõpetajate karjäärimudeli rakendamine

EHISe andmete alusel töötab 2024/2025. õppeaastal kutseõppeasutustes kokku 1938 eriala põhiõpingute mooduleid õpetavat kutseõpetajat. Enamus neist õpetajatest vastab kvalifikatsiooninõuetele – 1759 ehk 91%, nõuetele ei vasta aga 183 (9%) põhiõpingute moodulite õpetajat. 83% (st 1608) kutseõpetajatest töötab kutseõppeasutustes õpetaja ametikohal, võlaõiguslike lepingute alusel pakub õppeteenust 344 õpetajat ehk 18%. Sarnaselt üldharidusõpetajate karjäärimudeliga, rakendub ka kutseõpetajate karjäärimudel ainult kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele, kellega on sõlmitud töölepingud. Selliseid kutseõpetajaid on 2024/2025. õppeaastal kutseõppeasutustes 1452, st et ¾ nimetatud õpetajatest rakenduks plaanitav karjäärimudel.

Rakenduskõrgkoolides, kus viiakse läbi kutseõpet, on kokku 80 kutseõpetajat. 80-st õpetajast töötab töölepingu alusel ning vastab kvalifikatsiooninõuetele 38.

Mõju sihtrühm: kvalifikatsiooninõuetele vastavad kutseõpetajad

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju (hariduses ja tööturul)

Mõju kirjeldus

Muudatusel on positiivne mõju kutseõpetajate motivatsioonile ja professionaalsele arengule – karjääriredel ja sellega seotud palgasüsteem loovad õpetajatele motivatsiooni täiendada oma oskusi, omandada uusi oskusi ja süstivad motivatsiooni püsida haridussüsteemis.

Muudatus võib mõjutada ka kutseõpetajate töörahulolu ja staatuse tõusu – struktureeritud karjäärisüsteem võib tõsta kutseõpetajate ametialast eneseväärikust ja rahulolu tööga.

Sotsiaalne mõju tööturu valdkonnas võib avalduda kutseõpetajate palga ja töötingimuste puhul – kui palgakoefitsiendid on selgelt määratletud ja konkurentsivõimelised võib see meelitada valdkonda rohkem pädevaid spetsialiste õppega seotud sektoritest.

Selge karjääriredel ja konkurentsivõimeline palk võivad aidata vältida õpetajate voolavust ja tööjõupuudust ning mõjutavad positiivselt õpetajate järelkasvu stabiilsust.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatuse, avaldumise sageduse ja ebasoovitava mõju riski õpetajatele karjäärimudeli rakendamisest tingituna on täpsemalt käsitletud käesoleva seletuskirja punktis 6.8. Kutseõpetaja puhul ei erine mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk üldharidus(ainete)õpetajast.

Kutseõpetajate karjäärimudeliga seotud spetsiifilise võimaliku ebasoovitava mõjuna võib esineda mõju tööturu paindlikkusele – liiga jäigad nõuded karjääriastmete saavutamiseks võivad pärssida õpetajate liikumist tööstuse, ettevõtete ja kooli vahel.

Mõju sihtrühm: kutseõppeasutused ja kutseõpet läbi viivad rakenduskõrgkoolid

Mõjutatud kutseõppeasutusi on Eestis 2024/2025. õppeaastal kokku 30, kutseõpet läbi viivaid rakenduskõrgkoole on viis.

Mõju kirjeldus

Muudatus mõjutab õppe kvaliteeti – kui õpetajatel on motivatsioon ja võimalused erialaseks arenguks, võib see tõsta õpetamise taset ja tulemuslikkust ning mõjutada pikemas perspektiivis õpilaste teadmisi ja oskusi.

Kutseõppeasutused, kus on kõrgema kvalifikatsioonitasemega õpetajad, võivad muutuda atraktiivsemaks nii õppuritele kui ka ettevõtetele, kes otsivad koostööpartnereid. Seega on muudatusel kaudne ja pikema aja jooksul avalduv mõju kutseõppeasutuste konkurentsivõimele ja maine paranemisele.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on eelnevat arvestades pigem keskmine.

Mõju avaldumise sagedus ei ole küll kohene, kuid on edaspidi pidev.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike.

Mõju valdkond: majanduslik mõju

Mõju kirjeldus

Paremini ettevalmistatud kutseõpetajad suudavad koolitada oskustööjõudu, kes vastab tööturu vajadustele, aidates sellega kaasa majanduse arengule. Kutsehariduse kõrgem kvaliteeditase aitab kaasa innovatsiooni levikule ja tootlikkuse kasvule eri tööstusharudes ning võib mõjutada positiivselt kutsekoolide lõpetajate oskuste vastavust tööturu vajadustele.

Mõju riigivalitsemisele
Kulud ja investeeringud – riigi ja erasektori jaoks tähendab selline süsteem ka lisarahastuse vajadust õpetajate koolitusse ja palgafondi, mis võib olla majanduslikult koormav, kuid samas on pikaajalise positiivse mõjuga.

Ebasoovitav mõju võib ilmneda seoses kõrgemate astmete, 6.–7. kutsetasemega õpetajate erialavaldkonna kutsekvalifikatsiooni tähtajalisusega 5 aastat. Hariduslik kvalifikatsioon on tähtajatu kehtivusega. Kui karjääriredel on liiga keeruline või bürokraatlik, võib see vähendada õpetajate motivatsiooni ning suunata neid keskenduma paberimajandusele sisulise õpetamise asemel. Kui karjääriredel seab liiga ranged kvalifikatsiooninõuded, võib see takistada uute spetsialistide kutseõppeasutustesse tulekut, eriti valdkondades, kus tööstuses makstakse kõrgemat palka.

Mõningane risk on piirkondliku ja sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse tekkeks, nt juhul kui mõned koolid saavad lubada rohkem kõrgema kvalifikatsiooniga õpetajaid.

Kui süsteem on liiga jäik, võib see piirata koolide võimalusi palgata praktikuid või tööstusest tulnud spetsialiste, kes küll omavad suurt praktilist kogemust, kuid ei vasta formaalsetele nõuetele. Kui tasustamine ja karjäärivõimalused pole piisavalt motiveerivad, võivad kogenud õpetajad liikuda erasektorisse, jättes kutseõppeasutused ilma vajalikest spetsialistidest.

Kui süsteem viib õpetajate kvalifikatsiooni languseni või kutseharidus ei suuda kohaneda tööturu vajadustega, võib see mõjuda halvasti lõpetajate oskuste tasemele, kutseõppeasutuste mainele ja vähendada õppijate huvi.

Palgakoefitsientide ja karjäärisüsteemi rakendamine nõuab täiendavaid vahendeid, seetõttu võib see tekitada eelarvelisi raskusi nii koolidele kui ka riigile tervikuna.
Riskide maandamiseks on oluline planeerida õpet otstarbekalt, võimalusel suuremates õpperühmades ja vältida õppevaldkondade liigset killustatust koolide vahel.

Kui karjäärimudel osutub jäigaks, ei ole paindlik ega reageeri kiiresti tööturu vajadustele, võib see viia selleni, et ka lõpetajate oskused pole enam ajakohased. Kui õpetajatel puudub nt praktiline töökogemus oma valdkonnas ja täiendkoolituse võimalused võivad tööandjad kaotada usalduse kutsehariduse kvaliteedi suhtes, mis võib viia vähenenud koostöö ja panustamiseni.

Kuigi karjääriastmete ja palgasüsteemide kehtestamine võib tuua mitmeid positiivseid muutusi, on riskide maandamiseks oluline vältida liiga jäika süsteemi, mis ei arvesta kutsehariduse eripärade ja tööturu vajadustega. Tasakaalustatud ja paindlik lähenemine aitab vältida neid riske ning tagada, et kutseharidus oleks kvaliteetne, motiveeriv ja jätkusuutlik.

Karjääriastmete omistamine toob kaasa töökoormuse koolide jaoks, eriti seoses vanemõpetaja karjääriastme omistamise protsessiga. See aste eeldab korduvaid otsuseid iga taotleja kohta, mis võib suurendada koolijuhtide ja komisjoni koormust. Kui õpetaja karjäär jääb madalamatele astmetele ning ta ei taotle kõrgemaid astmeid, ei too see kaasa täiendavat töökoormust, samuti ei suurene töökoormus seoses meisterõpetaja astme omistamisega, kuna meisterõpetaja astmel saab positsioneeruda ainult see õpetaja, kel on antud riiklik meisterõpetaja, tase 8 kutse. Kuna nii vanem- kui ka meisterõpetaja astmed on tähtajalised ja tähtajalised on ka kutsetasemed, siis võib töökoormust suurendada tähtaja möödumisel vajalikuks osutuv hindamine kooli tasandil juhul, kui õpetaja ei pikenda kutsetaset riikliku kutseandja juures. Karjääriastmeid omistatakse kohalikul tasandil, aga see ei välista kutsetaseme taotlemist riiklikult kutse andjalt.

Töökoormust võib põhjustada ka lepingute muutmine. Karjäärimudelil liikumine tähendab koolijuhile õpetajaga sõlmitud töölepingu muutmist. Kui õpetaja on omandanud järgmise karjääriastme kvalifikatsiooni ja/või kompetentsid, siis võib koolijuhil olla vajadus muuta töölepingut – juhul, kui karjääriaste on lepingus välja toodud ja kõrgem palk lähtuvalt karjääriastmega kaasas käivast koefitsiendist.

Mõju sihtrühm: kutseõppeasutused ja kutseõpet läbi viivad rakenduskõrgkoolid
Mõju kirjeldus

Muudatus mõjutab õppe kvaliteeti – kui õpetajatel on motivatsioon ja võimalused erialaseks arenguks, võib see tõsta õpetamise taset ja tulemuslikkust ning mõjutada pikemas perspektiivis õpilaste teadmisi ja oskusi.

Kutseõppeasutused, kus on kõrgema kvalifikatsioonitasemega õpetajad, võivad muutuda atraktiivsemaks nii õppuritele kui ka ettevõtetele, kes otsivad koostööpartnereid. Seega on muudatusel kaudne ja pikema aja jooksul avalduv mõju kutseõppeasutuste konkurentsivõimele ja maine paranemisele.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on eelnevat arvestades pigem keskmine.

Mõju avaldumise sagedus ei ole küll kohene, kuid on edaspidi pidev.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike.
Mõju valdkond: majanduslik mõju

Paremini ettevalmistatud kutseõpetajad suudavad koolitada oskustööjõudu, kes vastab tööturu vajadustele, aidates sellega kaasa majanduse arengule.

Kutsehariduse kõrgem kvaliteeditase aitab kaasa innovatsiooni levikule ja tootlikkuse kasvule eri tööstusharudes ning võib mõjutada positiivselt kutsekoolide lõpetajate oskuste vastavust tööturu vajadustele.

Mõju riigivalitsemisele

Kulud ja investeeringud – riigi ja erasektori jaoks tähendab selline süsteem ka lisarahastuse vajadust õpetajate koolitusse ja palgafondi, mis võib olla majanduslikult koormav, kuid samas on pikaajalise positiivse mõjuga.

Ebasoovitav mõju võib ilmneda seoses kõrgemate astmete, 6.–7. kutsetasemega õpetajate erialavaldkonna kutsekvalifikatsiooni tähtajalisusega 5 aastat. Hariduslik kvalifikatsioon on tähtajatu kehtivusega. Kui karjääriredel on liiga keeruline või bürokraatlik, võib see vähendada õpetajate motivatsiooni ning suunata neid keskenduma paberimajandusele sisulise õpetamise asemel. Kui karjääriredel seab liiga ranged kvalifikatsiooninõuded, võib see takistada uute spetsialistide kutseõppeasutustesse tulekut, eriti valdkondades, kus tööstuses makstakse kõrgemat palka.

Mõningane risk on piirkondliku ja sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse tekkeks, nt juhul kui mõned koolid saavad lubada rohkem kõrgema kvalifikatsiooniga õpetajaid.

Kui süsteem on liiga jäik, võib see piirata koolide võimalusi palgata praktikuid või tööstusest tulnud spetsialiste, kes küll omavad suurt praktilist kogemust, kuid ei vasta formaalsetele nõuetele. Kui tasustamine ja karjäärivõimalused pole piisavalt motiveerivad, võivad kogenud õpetajad liikuda erasektorisse, jättes kutseõppeasutused ilma vajalikest spetsialistidest.

Kui süsteem viib õpetajate kvalifikatsiooni languseni või kutseharidus ei suuda kohaneda tööturu vajadustega, võib see mõjuda halvasti lõpetajate oskuste tasemele, kutseõppeasutuste mainele ja vähendada õppijate huvi.

Palgakoefitsientide ja karjäärisüsteemi rakendamine nõuab täiendavaid vahendeid, seetõttu võib see tekitada eelarvelisi raskusi nii koolidele kui ka riigile tervikuna. Riskide maandamiseks on oluline planeerida õpet otstarbekalt, võimalusel suuremates õpperühmades ja vältida õppevaldkondade liigset killustatust koolide vahel.

Kui karjäärimudel osutub jäigaks, ei ole paindlik ega reageeri kiiresti tööturu vajadustele, võib see viia selleni, et ka lõpetajate oskused pole enam ajakohased. Kui õpetajatel puudub nt praktiline töökogemus oma valdkonnas ja täiendkoolituse võimalused võivad tööandjad kaotada usalduse kutsehariduse kvaliteedi suhtes, mis võib viia vähenenud koostöö ja panustamiseni.

Kuigi karjääriastmete ja palgasüsteemide kehtestamine võib tuua mitmeid positiivseid muutusi, on riskide maandamiseks oluline vältida liiga jäika süsteemi, mis ei arvesta kutsehariduse eripärade ja tööturu vajadustega. Tasakaalustatud ja paindlik lähenemine aitab vältida neid riske ning tagada, et kutseharidus oleks kvaliteetne, motiveeriv ja jätkusuutlik.

Karjääriastmete omistamine toob kaasa töökoormuse koolide jaoks, eriti seoses vanemõpetaja karjääriastme omistamise protsessiga. See aste eeldab korduvaid otsuseid iga taotleja kohta, mis võib suurendada koolijuhtide ja komisjoni koormust. Kui õpetaja karjäär jääb madalamatele astmetele ning ta ei taotle kõrgemaid astmeid, ei too see kaasa täiendavat töökoormust, samuti ei suurene töökoormus seoses meisterõpetaja astme omistamisega, kuna meisterõpetaja astmel saab positsioneeruda ainult see õpetaja, kel on antud riiklik meisterõpetaja, tase 8 kutse. Kuna nii vanem- kui ka meisterõpetaja astmed on tähtajalised ja tähtajalised on ka kutsetasemed, siis võib töökoormust suurendada tähtaja möödumisel vajalikuks osutuv hindamine kooli tasandil juhul, kui õpetaja ei pikenda kutsetaset riikliku kutseandja juures. Karjääriastmeid omistatakse kohalikul tasandil, aga see ei välista kutsetaseme taotlemist riiklikult kutse andjalt.

Töökoormust võib põhjustada ka lepingute muutmine. Karjäärimudelil liikumine tähendab koolijuhile õpetajaga sõlmitud töölepingu muutmist. Kui õpetaja on omandanud järgmise karjääriastme kvalifikatsiooni ja/või kompetentsid, siis võib koolijuhil olla vajadus muuta töölepingut – juhul, kui karjääriaste on lepingus välja toodud ja kõrgem palk lähtuvalt karjääriastmega kaasas käivast koefitsiendist.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on laialdane, see mõjutab kõiki kutseõppeasutusi ja rakenduskõrgkoole. Mõju ulatus on suurem suuremates koolides ja/või nendes koolides, kus suurem kõrgemate karjääriastmete taotlejate hulk.

Mõju avaldumise sagedus on pidev, kuna karjääriastmete taotlejaid võib igapäevaselt esile tulla, v.a juhul, kui kehtestatakse kindlad taotlusvoorude ajad nii, nagu see on õpetaja kutsetasemete taotlemisel.

Ebasoovitava mõju risk. Kuna varasem õpetajate atesteerimise süsteem ei andnud soovitud tulemusi, siis ei ole garantiid, et karjääriastmete süsteem tagab soovitud tulemuse ja on koolidele endile ka meelepärane, kuna loodavat süsteemi võidakse hakata võrdlema atesteerimise süsteemiga. Kindlasti võib see pärssida loovamaid koole (ja koolijuhte) tulevikus mitte kasutama juba väljatöötatud ja praktikas selles koolis rakendatavaid motivatsiooni- ja karjäärisüsteeme, sest kehtestatav muudatus loob raamid, mis kooli enda loodud mudelisse ei pruugi sobituda. Ehk, et nõrgemate ja kooli enda motivatsiooni- ja karjäärisüsteeme mitterakendatavate koolide järele aitamisega võidakse teha nö karuteene tugevamatele koolidele, kus on juba välja töötatud ja rakendatud motivatsiooni- ja karjäärisüsteem.

Mõju sihtrühm: haridusuuendusorganisatsioonid (ülikoolid, täienduskoolitusasutused)

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus

Igal õpetajal on kohustus osaleda tööalases täiendusõppes. See nõue tuleneb õpetajate koolituse raamnõuetest37. Neljaastmelise õpetajate karjäärimudeli rakendumisel tekivad selged nõuded kutseõpetajatele järgmisele karjääriastmele liikumiseks, st õpetajad peavad täitma vajalikud kompetentsusnõuded ja kvalifikatsiooni, mis on seotud vastava karjääriastmega. Selleks on vaja end arendada. Tuleb läbida teatud täiendusõpet, mida pakuvad kas täienduskoolitusasutused või ülikoolid. Võimalik, et ülikoolidel ja täienduskoolitusasutustel tuleb koolitusturul hakata pakkuma uusi spetsiifilisi koolitusi, et toetada kutseõpetajate liikumist ühelt karjääriastmelt teisele.

Kokkuvõttes tagavad ülikoolid ja täienduskoolitusasutused taseme- ja täienduskoolituse kooskõla karjäärimudeliga ning loovad töötavatele õpetajatele paindlikke õppimisvõimalusi.

Kui õpetaja töötasu alammäär hakkab edaspidi kehtima Vabariigi Valitsuse määrusega üksnes kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele ning loodava õpetajate karjäärimudeli astmetega on seotud kutseõpetaja miinimumtasu diferents (palgakoefitsiendid on seotud astmega), siis nende muudatuste tagajärjel on suure tõenäosusega õpetaja motiveeritud enam jõudma kõrgema taseme astmele, mis võib kutse andjale kaasa tuua suurema koormuse karjäärimudeliga seotud õpetajate kutsete omistamisega.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on üle-eestiline, sest see mõjutab kõiki kutseõppeasutuste kutseõpetajaid, rakenduskõrgkoolide kutseõpetajaid ja kutsekoole ning rakenduskõrgkoole, kus viiakse läbi kutseõpet. Mõju on pidev, sest alustavatel õpetajatel on võimalik liikuda õpetaja astmele juba aastase töötamise järel, kui vajalikud nõuded on täidetud. Seega on igal aastal neid, kes liiguvad I astmelt II astmele. Vanemõpetaja ja meisterõpetaja astmetele liikumine ei ole ajaga piiratud, st neile astmete jõudmine võib võtta erinevalt aega. Kuna vanemõpetaja ja meisterõpetaja aste kehtib viis aastat, siis nendele astmele jõudnud õpetajate puhul uuesti kompetentsuse tõendamine või vanemõpetaja astmelt meisterõpetaja astmele liikumine võib tekitada teatud perioodidel suuremalt koormust nii kutse andjate kui ka kooli jaoks.

Ebasoovitava mõju risk puudub.

Mõju sihtrühm: riik
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus

Keskse kutseõpetajate karjäärimudeli loomisega seoses vastutab riik selle eest, et kutseõpetajate karjäärimudel oleks rakendatav, sealhulgas kooskõlastatud selle rakendamisega seotud sihtrühmadega. Riik vastutab, et kõik vajalikud muudatused oleksid seadusandluses tehtud ja karjäärimudeli rakendamiseks oleks loodud sobiv keskkond.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Kavandatav muudatus mõjutab kõiki Eesti kutseõppeasutusi ja rakenduskõrgkoole, kus viiakse läbi kutseõpet ning neis töötavaid õpetajaid. Seega on mõju üle-eestiline, st laialdane.

Mõju avaldumise sagedus on pidev, sest peale karjäärimudeli rakendumiseks sobiva keskkonna loomist, tuleb ka teavitada mõjutatud sihtrühmi muudatuse olemusest, peale rakendumist tuleb riigil tegeleda nõustamisega.

Mõju valdkond: majanduslik mõju

Mõju kirjeldus

Riik peab ette nägema täiendavad vahendid karjäärimudeli astemete palkade miinimummääradeks. Õpetajate palgatoetuse üks osa on diferentseerimiskomponent, mida kasutatakse lisatasude ja tulemustasude maksmiseks ja töötasu diferentseerimiseks lähtuvalt vajadusest, sh karjäärimudeli rakendamiseks. Rahastamisel arvestatakse nii riiklike õppekavade realiseerimise kohustust kui ka kooli pidajale/koolile antud autonoomiat kujundada omanäoline kool.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju on ulatuslik, st üle-eestiline, puudutatud on kõik kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid, kus viiakse läbi kutseõpet.

Ebasoovitavate mõjude risk on seotud riigi rahaliste vahendite võimalustega (riigi majanduslik seisukord) ning poliitiliste prioriteetide seadmisega.

6.13. Kutseõppeasutuste õpetaja töötasu alammäära puudutava regulatsiooni loomine

Mõju sihtrühm: kutseõppeasutuste õpetajad, sh kutseõpetajad ning rakenduskõrgkoolide kutseõpetajad

2024/2025. õppeaastal on kutseõppeasutuste ning rakenduskõrgkoolide kutseõpetajaid kokku 2187. Neist 2109 on kutseõppeasutuste õpetajad ning 80 on kutseõpetajad rakenduskõrgkoolides. Kutseõppeasutuste 2109 õpetaja hulgas on 352 võlaõiguslike lepingute alusel õppeteenuse pakkujat ning 80 rakenduskõrgkoolide kutseõpetaja hulgas on õppeteenuse pakkujaid 12. Kehtestatav alammäär hakkab kehtima ainult kvalifikatsiooninõuetele vastavatele ja töölepingu alusel töötavatele õpetajatele, sealhulgas kutseõpetajatele, ka neile, kes töötavad rakenduskõrgkoolides. Kehtiva kutsehariduse rahastusmudeli kohaselt rahastatakse rakenduskõrgkoolis toimuvat kutseõpet kutseõppeasutustega samadel alustel.
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju hariduses

Mõju kirjeldus

Käesoleva eelnõuga nähakse ette regulatsioon, mille kohaselt kehtestatakse ka kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele töötasu alammäär (sama Vabariigi Valitsuse määrusega, millega nähakse alammäär ette ka üldhariduskoolides (põhikoolides ja gümnaasiumites) töötavatele õpetajatele). Suuresti on mõjud kirjeldatud õpetajate töötasu alammäära kehtestamise mõju analüüsis käesoleva eelnõu punktis 6.7.

Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpetajate samadel alustel tasustamise reguleerimisel on positiivne mõju õpetajate võrdsele kohtlemisele ja õiglasele töötasule. Kui kutseõppeasutuse ja üldhariduskooli õpetajad saavad palka samadel alustel, võib see aidata vähendada ebavõrdsust ja tõsta kutsehariduse mainet.

Suurem kindlustunne konkurentsivõimelise palga osas võib meelitada rohkem kvalifitseeritud inimesi õpetajaks õppima ja koolidesse tööle asuma. Kui kutseõpetajad saavad senisest suurema tõenäosusega samaväärset töötasu, võib see muuta kutseõppeasutused atraktiivsemaks tööandjaks, vähendades õpetajate voolavust. Ühtsem tasustamissüsteem võib hõlbustada õpetajate liikumist üldhariduskoolide ja kutsekoolide vahel, parandades õpilastele pakutava hariduse kvaliteeti ja mitmekesisust ning pakkudes koostöövõimalusi õppeasutuste vahel.

Kutseõppeasutuste õpetajad vajavad lisaks pedagoogilisele haridusele ka erialast töökogemust ja täiendkoolitusi, mis võib muuta nende töö keerukamaks kui üldhariduskoolis õpetajatel. Kui see ei kajastu palgasüsteemis, võib see tekitada rahulolematust. Kui tasustamine pole piisavalt konkurentsivõimeline võrreldes erialase tööga ettevõtlussektoris, võib see viia selleni, et praktikute hulk kutseõppeasutustes väheneb. Kutseõppeasutustes on sageli väiksemad õppegrupid, kuid õpetamine nõuab rohkem praktilist juhendamist, ettevõtetega suhtlemist ja õpilaste individuaalset juhendamist. Kui see ei kajastu tasustamismudelis, võib see põhjustada ülekoormust või ebavõrdset tööjaotust.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on pigem väike, kuna alammäära kehtestamine ei tähenda tingimata senisest suuremat palka kutseõppeasutustes töötavatele õpetajale, vaid pigem mõnevõrra suuremat kindlustustunnet ning tagab nõudeõiguse - õiguse nõuda tööandjalt vähemalt sellist töötasu nagu alammäär ette näeb. Ka täna on kutseõppeasutuste rahastamisel riigi poolt tagatud see, et eraldatud vahendid võimaldaksid maksta kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele vähemalt sellist töötasu, nagu nägi ette põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja riiklik töötasu alammäär.

Mõju avaldumise sagedus on igapäevane. Kehtestatud alammäär tagab selle, et töötaja saab pärast selle kehtestamist igal ajal nõuda (täiskoormusega töötamisel) vähemalt selles määras tasustamist.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike.

7. Eelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Kavandatavate muudatuste rakendamiseks on vajalik pidajatele ja koolijuhtidele, kes edaspidi osalevad värbamis- ja hindamiskomisjonides pakkuda täienduskoolitust. ESF+ tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ raames pakutakse pidajatele ja koolijuhtidele uuenduste rakendamiseks vajalikku täiendusõpet, arenguprogramme ning töötatakse välja hindamise tööriistad. Kokku on aastani 2029 planeeritud haridus- ja noortevaldkonna asutuste juhtimiskvaliteedi tõstmiseks ning organisatsioonikultuuri arendamiseks 5,5 miljonit eurot. Tegevusi viiakse ellu koostöös partnerülikoolidega.

ERDFi toel käivitati tegevus „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses“ ajaperioodiks 2021–2027. Tegevuse kogumaksumus on 7 142 857 eurot, mille raames töötatakse välja üldhariduse kvaliteedi hindamise mudel, sh kvaliteedikriteeriumid, pakutakse koolidele arendustuge ning töötatakse välja tõenduspõhist juhtimist toetav digilahendus.

2023. aastal sõlmiti Eesti Koolijuhtide Ühenduse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel hea tahte kokkulepe38 eesmärgiga teha koostööd haridusjuhtide professionaalse arengu toetamiseks. Leppega soovitakse suurendada Eesti Koolijuhtide Ühenduse rolli ja vastutust haridusjuhtide professionaalse arengu ja haridusasutuse juhtimise kvaliteedi arendamisel. Eesti Koolijuhtide Ühendus on valmis panustama haridusjuhtide värbamisse, toetama nende professionaalset arengut, olema partneriks koolijuhtide töö tulemuslikkuse hindamisel ning järelkasvu tagamisel. Selleks ollakse valmis välja arendama ühenduse haldusvõimekus, kaasates ministeeriumi, ülikoole ja eksperte.

Selleks, et Eesti Koolijuhtide Ühendus saaks osaleda koolijuhtide atesteerimis- ja värbamiskomisjonides, on vajalik nimetatud organisatsiooni senisega võrreldes mõnevõrra enam rahaliselt toetada. Nimelt kaasnevad värbamis- ja atesteerimiskomisjoni töös osalemisega ning korraldamisega haldus- ja tööjõukulud organisatsioonile tervikuna ja atesteerijatele.

Tallinna Ülikooli Haridusjuhtimise Akadeemia koostöös Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni töörühma ning pidajate esindajatega töötasid välja atesteerimissüsteemi kavandi. Kavandi järgi on indikatiivne töömaht atesteerimiskomisjoni liikmele 8 tundi, millest materjalidega tutvumine 4 tundi, atesteerimiskohtumine 2 tundi ning tagasisidestamine 2 tundi. Palgafond ühe komisjoni liikme kohta on indikatiivselt 364 eurot (8x34 x 1,338). Töötasuks on arvestatud 34 eurot tunnis lähtuvalt haridusmentori töötasust.

Eesti Koolijuhtide Ühenduse liikmete töökulu värbamis- ja atesteerimiskomisjonides osalemise eest katab koolijuhtide esindusorganisatsioon. Eesti Koolijuhtide Ühendus on hinnanud esialgseks aastaseks kuluks värbamis- ja atesteerimiskomisjonides osalemiseks 100 000 eurot, mis on plaanis katta Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest.

Pidajatele kaasneb atesteerimiskomisjonis osalemisega töökoormuse kasv sõltuvalt sellest, kui palju on kohalikul omavalitsusel koole pidada. Kui kohalikul omavalitsusel on pidada üks kool, siis on komisjonil põhjust koguneda (selle kooli pidaja vaatest) üks kord viie aasta jooksul. Komisjoni koosseis on kavandatud selliselt, et komisjonis osaleb üks pidaja esindaja. See tähendab, et nendel pidajatel, kellel on pidada üks kool, on töökoormuse otsene kasv viie aasta jooksul 8 tundi.
Eelnõu vastuvõtmine toob kaasa vajaduse teavitustegevuseks, sealhulgas kutsestandardite tutvustamiseks. Koolitused ja/või infotunnid/infopäevad kutsestandardite kompetentsidest ning nende hindamisest.

Haridusleppe läbirääkimiste käigus jõudsid osapooled kompromissettepanekuni, et aastatel 2026-2028 rakendatakse karjääriastmetele vastavaid palga alammäära koefitsiente järgnevalt: alustav õpetaja 1,0, õpetaja 1,0, vanemõpetaja 1,1, meisterõpetaja 1,3.

Täna kehtiva seadusandluse kohaselt on õpetaja palga alammäär 1820 eurot (kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2023. a määrusega nr 124). Riik eraldab koolide pidajatele õpetajate tööjõukulude toetust arvestades Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 1 lõikes 2 sätestatut. Õpetaja töötasu alammäärale lisandub töötasu diferentseerimiseks kooli pidaja ja kooli tasandil nn diferentseerimiskomponent, mis täna on 20%.

Selleks, et rakendada karjäärimudelit, kus vanemõpetaja töötasu alammäär on 10% kõrgem ja meisterõpetajal 30% kõrgem õpetaja töötasu alammäärast, on vajalik suurendada õpetaja töötasu alammäärale lisanduvat diferentseerimiskomponendi osa. Riik suurendab diferentseeritavat osa järgmiselt: 2026. aastal 22%ni, 2027. aastal 23%ni ja 2028. aastal 24%ni.
Lisavajaduse arvestuse aluseks on õpetaja ametikohtade arv, õpilaste arv ja ootus, et aastaks 2028 on vanemõpetajate osakaal 30% õpetajate ametikohtadest ja meisterõpetajate arv, mis jõuab 100ni.

Tabel 2. Lisavajadus õpetaja karjäärimudeli rakendamiseks (mln eurodes).

 
2026
2027
2028
Diferentseerimise fondi iga-aastane kasv
2026-22%ni, 2027- 23%ni ja 2028 – 24%ni
10,7
6,9
7,2
Kumulatiivne diferentseerimise osa kasv
10,7
17,6
24,8
sh kumulatiivne mõju kohalike omavalitsuse eelarvetele
6,7
10,4
13,8

Arvestused on tehtud eeldusel, et õpetaja palga alammäära ei kasva. Arvestatud lisavajadus muutub, kui on selgunud iga-aastane õpilaste arv seisuga 10. november EHISes.

Muutes diferentseeritavat osa, muutub pearaha määr toetusfondi määruse § 1 lõike 2 kohaselt: 2025 – 2338 eurot, 2026 - 2376 eurot, 2027- 2397 eurot, 2028- 2416 eurot.

Antud eelnõuga ei muudeta üldhariduskoolide õpetajate palga alammäära, millest lähtuvalt ei teki täiendavat lisaraha vajadust koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulu toetusele, kuna kohaliku omavalitsuse üksusete lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on vähemalt 90% ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal.

Kutseõppeasutused

2024/2025. õppeaastal õpib kutseõppeasutustes riigieelarvelistel kohtadel ligi 25 500 õpilast. Nende õpetamiseks on tarvis arvestuslikult ligi 1800 õpetaja ametikohta. Siiani on rahastamisel koolidele antud raha ühe summana, mis on võimaldanud koolijuhtidel õpetajate töötasu diferentseerida. Uues koostatavas kutseõppeasutuste rahastamismudelis arvutatakse õpetajate töötasu sarnaselt üldharidusega: miinimumtasu (1820 eurot) + tööandja maksud + diferentseerimiskomponent.

Selleks, et rakendada karjäärimudelit on vajalik suurendada õpetaja töötasu alammäärale lisanduvat diferentseerimiskomponendi osa.

Kutsehariduse reformi üheks eesmärgiks on kutsekeskhariduse õppekavadel õppijate arvu suurenemine. Õppimiskohustuse rakendumisel on lisaks vaja kohti ettevalmistava õppe õppekavadel nendele noortele, kes kutsekeskharidusse või gümnaasiumiõppesse ei suuda siseneda. Prognoosides 2025/2026. õppeaastal kutsekeskhariduses vastuvõttu suurenemist 300 õpilase ja kutsevaliku õppekavadel 200 õpilase võrra, on 2026. aastal vaja lisaks 2 miljonit eurot, millest 270 000 eurot moodustab diferentseerimisfondi osa. Prognoosides 2026/2027. õppeaastal kutsekeskhariduses õppijate arvu suurenemist lisanduva vastuvõtu ja 4-aastastel õppekavadel õppijate tõttu 900 õpilase ja kutsevalikuõppekavadel 400 õpilase võrra, on 2027. aastal vaja lisaks 2,5 miljonit eurot, millest 15 000 eurot moodustab diferentseerimisfondi osa. Prognoosides 2027/2028. õppeaastal kutsekeskhariduses õpilaste arvu suurenemist 1900 õpilase ja kutsevaliku õppekavadel 500 õpilase võrra, on 2028. aastal vaja lisaks 2,4 miljonit eurot, millest 14 000 eurot moodustab diferentseerimisfondi osa. Lisaks kutseõppuritele on kutsehariduse rahastamisel ka kutseõppeasutuses toimuv mittestatsionaarne üldharidusõpe. Ka nendele õpetajatele oleme arvutanud diferentseerimiskomponendi, mis on 2026. aastal 0,2 miljonit eurot.
Seega võib öelda, et 2026. aastal on lisanduv kulu 22% diferentseerimisfondi korral riigile/riigieelarvele 2,6 miljonit eurot, 2027. aastal 2,9 miljonit eurot ja 2028. aastal 3,4 miljonit eurot.

Tabel 3. Lisavajadus õpetaja karjäärimudeli rakendamiseks (mln eurodes).


2026
2027
2028
Diferentseerimise fondi iga-aastane kasv
2026-22%ni, 2027- 23%ni ja 2028 – 24%ni
2,6
0,3
0,5
Kumulatiivne diferentseerimise osa kasv
2,6
2,9
3,4

8. Rakendusaktid

Eelnõu esitatud kujul vastuvõtmine eeldab uute rakendusaktide kehtestamist:

1) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord (haridus- ja teadusministri määrus);
2) Atesteerimiskomisjoni moodustamise ja atesteerimise korraldamise tingimused ja kord (haridus- ja teadusministri määrus);
3) Õpetajate karjääriastmete nimetused kirjeldused, nõuded kvalifikatsioonile ja kompetentsidele karjääriastmetele liikumiseks (haridus- ja teadusministri määrus);
4) Kutseõpetajate karjääriastmete nimetused kirjeldused, nõuded kvalifikatsioonile ja kompetentsidele karjääriastmetele liikumiseks (haridus- ja teadusministri määrus).

Seaduse eelnõu esitatud kujul vastuvõtmine toob kaasa haridus- ja teadusministri 4. novembri 2013. a määruse nr 34 „Riigi kutseõppeasutuse ja riigi üldhariduskooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord“ kehtetuks tunnistamise.
Seaduse eelnõus esitatud kujul vastuvõtmine toob kaasa Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2023. a määruse nr 124 „Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär“ muutmise, kuna edaspidi kehtestatakse töötasu alammäär nimetatud määrusega üksnes kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele.

Rakendusaktide kavandid on käesolevale eelnõu ja seletuskirjale lisatud.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. Seaduse jõustumise kuupäeva seadmisel on võetud arvesse eelkõige vajadust rakendada õpetajate karjäärimudelit (karjääriastmete omistamist) kalendriaasta algusest. Esimene võimalik tähtaeg karjäärimudeli rakendamiseks on 2026. aasta 1. jaanuar. Ka koolijuhtide atesteerimisega on otstarbekas alustada mitte õppeaasta, vaid kalendriaasta algusest.

Seaduse §-d 2 ja 5 jõustuvad 1. septembril 2025. a.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendusele, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Kristlike Erakoolide Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Lastekaitse Liidule, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, sihtasutusele Kutsekoda.

Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastasid eelnõu märkustega. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Tartu Ülikool, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Tallinna Ülikool, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus ja Eesti Õpetajate Liit.

Algatab Vabariigi Valitsus … aprillil 2025. a

Vabariigi Valitsuse nimel



(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik

Avalikult kooskõlastusringilt laekunud tagasiside

EESTI LINNADE JA VALDADE LIIT

Seaduseelnõu ja rakendusaktide kavanditega tutvumise järel on omavalitsuste peamised rahuolematuse allikad ja parandusettepanekud seotud kohalike omavalitsuste autonoomia piiramise ja tsentraliseerimisega ning bürokraatia ja halduskoormuse kasvuga. Eelnõus puudub mõju kohalike omavalitsuste finantseerimisele, halduskoormusele ja autonoomsusele.
Teadmiseks võetud. Esitatud informatsioon on vastuoluline - väidetakse, et KOV-d on rahulolematud muuhulgas eelnõust tingitud halduskoormuse kasvuga (juhul, kui eelnõu seadusena vastu võetakse), kuid siis väidetakse, et eelnõus puudub mõju halduskoormusele. Kui silmas on peetud seda, et seletuskirjas puudub mõjuanalüüs, siis paraku ei vasta see tõele (eelnõu mõjusid on väga põhjalikult analüüsitud). Eelnõu seletuskirjas on täiendatud ptk 7: mõju kohalike omavalitsuste finantseerimisele, halduskoormusele ja autonoomsusele.
Oleme teadlikud, et rakendusaktide kavandid ei ole lõplikud vaid alus vastava eelnõu lõpliku versiooni väljatöötamiseks aga peame vajalikuks juba praegu tuua välja ka rakendusaktide kavandite kõige suuremad murekohad ja pakutud mitteloogilised lahendused. Loodetavasti kaasatakse eelnõude lõpliku väljatöötamise protsessi ka omavalitsuste esindajad.
Teadmiseks võetud. Kohalikke omavalitsusi on kaasatud aruteludesse eelnõu koostamise käigus ning kindlasti kaasatakse ka edaspidi rakendusaktide lõplikku väljatöötamisse.
Direktor ametikoha täitmise konkursi korra kehtestamine ministri õigusaktiga.
Osad omavalitsused on mures, et üleriigilise ühesuguse süsteemi kehtestamisega avaldatakse umbusaldust nende senise praktika osas ning seega võiks jätkuda senine süsteem.
Kooskõlastame märkustega arvestamisel.
1. Palume täiendada seletuskirja:
1) milles seisneb uue süsteemi lisandväärtus;
2) tegevuskava ja eelarvega uue süsteemi rakendamiseks vajalike juhendmaterjalide loomiseks ja omavalitsustele suunatud koolitusprogrammide rakendamiseks;
3) analüüsiga, millised on omavalitsustele kaasnevad kulutused olukorras kui keskvalitsus paneb omavalitsustele kohustuse kaasata väline partner. Kohustuse panemine eeldab riigi poolset välise partneri kulude finantseerimist;
4) analüüsiga, millal ja kuidas komisjoni töös osalevad üleriigilise koolijuhtide esindusorganisatsooni esindajad teevad oma põhitööd.
Arvestatud osaliselt. Seletuskirja on täiendatud. Oleme haridusstrateegias ühe eesmärgina kokku leppinud, et tõstame koolipidaja võimekust õppeasutuse juhtide värbamisel, professionaalse arengu toetamisel ning töösoorituse seires ja hindamisel. 2021. aastal Rakendusliku Antropoloogia Keskuse läbiviidud uuringu kokkuvõttes (mille viide on ka seletuskirjas olemas), on välja toodud, et konkursside läbiviimine erines oluliselt, kui koolipidaja kaasas värbamispartneri mõne personalibüroo näol või oli pidaja enda meeskonnas tugev personali alane kompetents. Samas osad koolipidajad pelgasid välise partneri kaasamist. Vastavat teenust peeti kas kalliks (kulu ei õigustanud end) või kardeti, et sel juhul ei ole KOV vaba valikut tegema. Seega välise partneri kaasamine värbamiskomisjonidesse on õigustatud ning välise komisjoni liikme tasu kaetakse riigieelarvest (seletuskiri ptk 7). Uuringu järgselt loodi värbamise käsiraamat: https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Haridusjuhtide_varbamise_kasiraamat_2023.pdf
Loodud on haridusjuhi kompetentsi- ja karjäärimudel, mida saab kasutada nii haridusjuht ise oma arengu ja karjääri planeerimisel kui ka haridusjuhtide tööandja ehk koolipidaja juhtide värbamisel, arendamisel ja järelkasvu kavandamisel.
Riigigümnaasiumide praktika näitab, et ühtne värbamise kord on ennast õigustanud.
1) Seletuskirjas on välja toodud, miks ühtne kord on vajalik.
2) Seletuskirjas pk 7 on toodud välja täienduskoolituse tegevused.
3) Seletuskirjas ptk 7 on välja toodud, et välise komisjoniliikme tasu kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest.
4) Koolijuhtide osalemine värbamis- ja hindamiskomisjonides on oluline koolijuhi karjäärimudeli osa (https://www.hm.ee/uldharidus-ja-noored/opetaja-koolijuht-ja-kooli-pidaja/haridusasutuse-juhi-kompetentsimudel). Süsteemimuutja tasemel haridusjuhile on ootus, et ta osaleb rahvusvahelistes haridusvõrgustikes, nõustab koolipidajaid koolivõrgu arendamises ja haridusuuenduslikes küsimustes, on mentoriks teistele juhtidele ning hoiab end pidevalt valdkondlike arengutega kursis, on avalikkuses haridusjuhiameti kuvandi eest seisja ning haridusvaldkonna eestkõneleja nii kohalikul kui rahvusvahelisel areenil. Taotletav eesmärk on see, et koolijuhil on eneseteostusvõimalused ning pidaja toetab ja usaldab teda sellel teel. Ka tänane praktika (koolijuhid on ka täna mentorid, ülikoolides õppejõud, osalevad erinevates võrgustikes, pikkades arenguprogrammides jne) näitab, et see on võimalik.
Palume rakendusaktide väljatöötamisel kaasata omavalitsuste esindajad, et lahenda järgmised tõstatud probleemid.
1) Vallavanema või linnapeal peab olema õigus delegeerida oma ülesandeid ka teistele isikutele. Kõiki korralduslike küsimusi ei ole mõistlik lahendada ühe ametiisiku poolt, eriti suuremates omavalitsustes.
2) Komisjoni koosseisu ei peaks kuuluma sekretär, kes on tehniline teenindaja.
3) Omavalitsustes on kasutusel kandidaatide sõelumisel erinevad lahendused ning keskselt ainult dokumendi- ja vestlusvooru kehtestamine on piirav. Nt kasutatakse ka videoesitluste vooru. Ei pea põhjendatuks ainult kahe vooru kasutamist.
4) Kas on põhjendatud ainult salajane hääletamine? Senises praktikas on tehtud valikuid komisjonis konsensust otsiva arutelu käigus.
5) Millega on põhjendatud, et riigikoolide juhtide valikukomisjonis on paaritu arv ja omavalitsuse koolijuhi valikukomisjonis paarisarv liikmeid? Üldine praktika on ikka paaritu arv liikmeid. Lahendamist vajab küsimus, et kui komisjoni jääb neli liiget, kellest kaks hääletab poolt ja kaks vastu, kuidas tehakse otsus.
6) Kui koosolek toimub infotehnoloogiliste vahendite teel, kuidas korraldatakse salajane hääletamine ning kui koosolek toimub infotehnoloogiliste vahendite teel, kas § 10 lõikes 2 toodud liikmed loetakse kohalviibijateks?
7) Kuidas lahendatakse uue kooli loomisel hoolekogu esindaja olemasolu.
Rakendusaktide väljatöötamisse kaasame kõik asjassepuutuvad partnerid, sealhulgas Eesti Linnade ja Valdade Liidu.
1) Hetkel on selliselt arenguvestluste osas õigusaktis kirjas: Munitsipaalkooli direktori arenguvestluse viib läbi vallavanem või linnapea või tema volitatud isik, riigikooli direktori arenguvestluse viib läbi valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik.
2) Nõustume, et sekretär ei pruugi kuuluda komisjoni koosseisu, vaid tagab komisjoni tehnilise teenindamise. Selline on ka tavapärane praktika teiste analoogsete koosluste puhul.
3) Üldjoontes nõustume ettepanekuga. Seda ongi võimalik rakendusaktide väljatöötamisel arutada.
4) Ei saa väita, et seni pole olnud salajane hääletamine, kui riigikoolide praktika selline on olnud (ning kehtiv haridus- ja teadusministri 4. novembri 2013. a määrus nr 34 näeb nii ette ehk, et riigi üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste juhtide valimise praktika on rohkem kui 10 aastat selline olnud).
5) Väide, et riigikoolide juhtide valikukomisjoni ja omavalitsuse valikukomisjonis on erinev arv komisjoni liikmeid, ei vasta tõele. Erisus on sõltuvalt koolitüübist (üldhariduskool vs kutsekool). Komisjoni liikmete arv pole määratud, seda otsustab komisjoni moodustaja.
6) Seda detaili on võimalik arutada rakendusakti väljatöötamiseks läbiviidavate arutelude käigus.
7) Vt eelmist vastust. Alati on võimalik panna selliseks olukorraks määruse regulatsiooni erisus ehk, et hoolekogu esindajat sellisel juhul komisjonis ei olegi.
Direktori arenguvestluste süsteemi kehtestamine
Osad omavalitsused on väljendanud muret, et tegemist on ülereguleerimisega aga kooskõlastavad märkustega arvestamisel.
Palume õigusaktis täpsustada ja seletuskirjas täpsemal selgitada.
1) Kas tegemist on arenguvestluse, koostöövestluse või tulemusvestlusega – mis on arenguvestluse eesmärk.
2) Kelle eesmärgid arenguvestluse formaadis kokku lepitakse? Kooli arengueesmärgid on kirjeldatud tavapäraselt kooli arengukavas.
3) Kuidas on plaanitud lasteaed-kooli ühendasutuse juhi arenguvestlused.
Arvestatud osaliselt. Tagasiside on vastuoluline. Kõigepealt viidatakse, et tuntakse muret ülereguleerimise pärast, kuid küsimustes palutakse õigusaktis veel rohkem reguleerida arenguvestluste sisu.
1) Õigusaktis on kirjas, et direktori professionaalse arengu toetamiseks viiakse temaga vähemalt üks kord aastas läbi arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku direktori ja kooli arengu eesmärgid. Õigusaktis hindame me täpsusastet piisavaks arvestades pidajate autonoomiaga. Plaanis on luua arenguvestluse läbiviimiseks vajalikud tööriistad ja juhendid, kuid nende kasutamine jääb pidaja jaoks vabatahtlikuks arvestades sellega, et mitmetel pidajatel on juba väljatöötatud süsteemid.
Arenguvestluse eesmärk on selgitada, kuidas toimub nt mh ka kooli arengukavas sõnastatud eesmärkide poole liikumine.
2) Õigusakt ei reguleeri arenguvestluse sisu. Pidajale jääb õigus otsustada, millele on vajalik keskenduda. Me ei näe vastuolu, et arenguvestlusel räägitakse läbi ka lühemaajalised eesmärgid, kuidas arengukavas sõnastatud eesmärkide poole liigutakse.
3) Lasteaed-kool on PGS § 2 lõike 3 punktis 2 sätestatut arvestades samuti kool ning ka selle asutuse juhile korraldab tööandja arenguvestlusi.
Palume seletuskirja täiendada tegevuskava ja eelarvega uue süsteemi rakendamiseks vajalike juhendmaterjalide loomiseks ja omavalitsustele suunatud koolitusprogrammide rakendamiseks.

Palume seletuskirja täiendada põhjendustega, miks lisaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses toodud õpilase arenguvestlusele on vajalik kohustuslikus korras reguleerida koolipidaja ja koolijuhi vaheline arenguvestlus aga puudub regulatsioon, et koolijuht peab vestlema oma kooli töötajatega.
Teadmiseks võetud. Juhime tähelepanu, et tegemist ei ole uue süsteemiga. Arenguvestlused on väga laialt kasutatav meetod, mida juba praegu rakendavad ka pooled omavalitsused.
2017. aastal loodi 360-tagasiside tööriist, mida kasutatakse haridusasutuse juhi enesearendamisel, värbamisel,
koolitamisel, individuaalsel nõustamisel, tulemushindamisel ning tunnustamisel.
2020 a (kestus 1 aasta) käivitati haridusasutuste pidajate ja haridusasutuste juhtide toetamiseks
konsultatsiooniteenus, mille sisuks oli
toetada haridusasutuste pidajaid või koolijuhte kompetentsimudeli kasutamiseks haridusasutuse juhi
hindamisel ning nõustada individuaalselt haridusasutuse pidajaid või koolijuhte.
360 kraadi tagasiside hindamise protsessi on läbinud perioodil 2017-2023 kokku 203 haridusasutuste juhti sh 132 koolijuhti ja 71 lasteaiajuhti. St et nii juhtide kui pidajate jaoks on pakutud (tasuta) tööriista ja vastavaid koolitusi. Sellele vaatamata näeme, et varem pakutud mitteregulatiivsed meetodid ei ole jõudnud kõikide pidajate/juhtideni.
Seletuskirjas ptk 7 on kirjas: Kavandatavate muudatuste rakendamiseks on vajalik pakkuda täienduskoolitust pidajatele ja koolijuhtidele, kes edaspidi osalevad värbamis- ja hindamiskomisjonides. ESF+ tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ raames pakutakse pidajatele ja koolijuhtidele uuenduste rakendamiseks vajalikku täiendusõpet. Tegevusi viivad ellu Tallinna ja Tartu ülikoolid. Lisaks sellele toetab Haridus- ja Teadusministeerium veel ka arenguprogrammide, hindamise tööriistade ning kvaliteedikriteeriumite väljatöötamist.
Täpsemad tegevused ja eelarve lepitakse ülikoolidega kokku iga-aastase tegevuskava käigus. Esimesed tegevused muudatuste ettevalmistamiseks toimuvad juba 2025. aastal.
Loomisel on ka hea pidaja juhend.
Direktori atesteerimise süsteemi kehtestamine
Tänasel päeval puudub omavalitsustel informatsioon milliseks on tegelikult planeeritud koolijuhtide atesteerimise süsteem. Omavalitsused toetavad pigem arenguvestluste regulaarset korraldamist ja ei toeta koolijuhtide atesteerimissüsteemi loomist.
Küsimusi ja segadust tekitas ka seaduseelnõus ja seletuskirjas olev kirjeldus.
1) Atesteerimine on pigem vastavushindamine aga rakendusakti kavandis toodud atesteerimise eesmärk kirjeldab atesteerimist pigem arenguvestluste koondvestlusena.
2) Kuidas atesteerimine tegelikult seondub planeeritud kohustusliku arenguvestluse süsteemiga?
Arvestatud osaliselt.
Atesteerimise otsene tõlge on: ametlik hinnang, eriti töötaja ametitegevuse, tema tööalaste võimete ja omaduste kohta.
1) Eelnõu seletuskirja on täiendatud.
2) Arenguvestlused ja atesteerimine moodustavad direktori arengu toetamisel terviku. Atesteerimise lisandväärtus on see, et atesteerimine toimub väljatöötatud mudeli alusel ning direktori hindamisse on kaasatud lisaks pidajale ekspertidena ka teised koolijuhid, kes on saanud selleks vastava väljaõppe. Atesteerimine annab võimaluse saada direktori tööle ka täiendavat objektiivset tagasisidet.
Kuidas atesteerimise süsteemiga seondub haridusjuhi kompetentsimudel?


Kompetentsimudelit saab pidaja kasutada nii värbamisel, arenguvestluste läbiviimisel kui atesteerimisprotsessis pidajapoolse hinnangu andmisel. Atesteerimise terviksüsteemi ja erinevaid mudeleid on tutvustatud pidajatele nt ka 21. novembril 2024. a toimunud KOV haridusjuhtide seminaril. Täiendavalt tutvustatakse mudelite vahelisi seoseid ka rakendusaktide lõplikul väljatöötamisel, kuhu on ka pidajate esindajad kaasatud. Lisaks luuakse ka juhendmaterjal ning pärast seaduse jõustumist korraldatakse ka infoseminarid.
Millised on alused, kui atesteerimise tulemusena on vajalik tööleping erakorraliselt lõpetada. Nt puudub selgus, millist töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alapunkti on võimalik kasutada töösuhte lõpetamiseks.
Otseselt atesteerimise tulemusel ei olegi vajadust töölepingut lõpetada. Küll aga võib atesteerimine anda täiendavat sisendit töötaja kohta, mida tööandja saab arvestada, et töötajast tuleneval põhjusel tööleping üles öelda (TLS § 88 lõike 1 alusel). Töövaidluskomisjonide praktika on juba aastaid olnud selline, et ei eeldata, et tööandja viitab konkreetsele TLS § 88 lõike 1 punktile, vaid piisab viitamisest lõikele 1.
Määruse eelnõu kavandi § 11 sätestab, et direktor on läbinud atesteerimise, kui on täitnud käesolevas määruses sätestatud nõuded. Tegu on väga napisõnalise sättega, aga samas võib seaduseelnõu § 1 punkti 2 kohaselt direktori töölepingu erakorraliselt üles öelda, järgides töölepingu seaduses sätestatut, kui direktor ei läbi käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud atesteerimist. Kas direktoril on võimalus komisjoni otsust vaidlustada? Kuidas jõutakse komisjoni otsusest töölepingu lõpetamiseni?
Teadmiseks võetud. Rakendusaktid esitatakse kooskõlastamiseks pärast arutelusid partneritega, mis jätkuvad märtsis 2025. a.
Kuidas jõutakse reaalselt suuremates omavalitsustes läbi viia atesteerimised. Nt Tallinnas on seaduse jõustumisel vaja perioodil 2027-2029 atesteerida umbes 60 direktorit.


Teadmiseks võetud. Nõustume, et suuremates omavalitsustes on väljakutse kõiki juhte atesteerida. Oleme sellega seonduvaid riske hinnanud ka seletuskirjas lk 28: suurem halduskoormus puudutab eelkõige Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva linna ning Saaremaa valda. Suuremates linnades on loodud ka rohkem ametikohti (linnavalitsuses vm), mis võimaldab koormusi jagada erinevate ametnike/töötajate vahel.
Puudub analüüs, millal ja kuidas atesteerimiskomisjoni töös osalevad üleriigilise koolijuhtide esindusorganisatsooni esindajad teevad oma põhitööd.
Teadmiseks võetud. Oleme seda riski analüüsinud seletuskirjas lk 29.
Koolijuhtide osalemine värbamis- ja hindamiskomisjonides on oluline koolijuhi karjäärimudeli osa (https://www.hm.ee/uldharidus-ja-noored/opetaja-koolijuht-ja-kooli-pidaja/haridusasutuse-juhi-kompetentsimudel). Süsteemimuutja tasemel haridusjuhile on ootus, et ta osaleb rahvusvahelistes haridusvõrgustikes, nõustab koolipidajaid koolivõrgu arendamises ja haridusuuenduslikes küsimustes, on mentoriks teistele juhtidele ning hoiab end pidevalt valdkondlike arengutega kursis, on avalikkuses haridusjuhiameti kuvandi eest seisja ning haridusvaldkonna eestkõneleja nii kohalikul kui rahvusvahelisel areenil. Taotletav eesmärk on see, et koolijuhil on eneseteostusvõimalused ning pidaja toetab ja usaldab teda sellel teel. Ka tänane praktika (koolijuhid on ka täna mentorid, ülikoolides õppejõud, osalevad erinevates võrgustikes, pikkades arenguprogrammides jne) näitab, et see on võimalik.
Koolijuhtide järelkasvu panustamine ja koolijuhtide karjääritee toetamine on osa koolijuhtide karjäärimudelist.
Seetõttu ei ole omavalitsustel võimalik kooskõlastada seaduseelnõu direktorite atesteerimise süsteemi osa, kuna puudub selge informatsioon millist lahendust õigusaktiga on hakatud looma ning kuidas seda praktikas rakendatakse. Täiendava informatsiooni ja laiapindsete arutelude järel oleme valmis kaaluma atesteerimise süsteemi väljaarendamist ja rakendamist.
Teadmiseks võetud. Väide, et KOV esindajad ei ole aruteludes osalenud, ei vasta tõele:
• 15. juunil 2023 toimus esimene laiapindne seminar, kuhu olid kaasatud ka ELVLi esindajad.
• 14. septembril 2023 toimus pidaja esindajatega arutelu koolijuhi värbamise, arendamise, hindamisele teemal. Osales ELVLi haridusnõunik, kellel paluti kaasata veel 3 KOV haridusjuhti.
• 4. oktoobril 2023 toimus haridusjuhtide kompetentsi- ja karjäärimudeli rakendusplaani arutelu, kuhu lisaks teistele osapooltele oli kaasatud ka ELVL haridusnõunik.
• 15. märtsil 2024 ja 3. septembril 2024 tutvustati ELVL haridus- ja noorsootöökomisjonis kavandatavaid seadusemuudatusi.
• 29. mail 2024 tutvustasid HTMi eksperdid ja Tallinna Ülikooli esindajad atesteerimise määruse kavandit ja õppimist toetavate juhtimisviiside kirjeldust ELVL haridus- ja noorsootöö töörühmale. Osalejatele saadeti ka esialgne atesteerimise kavand, kus on kirjas arenguvestluste ja atesteerimise sisu ettepanekud.
• 21. novembril 2024 toimus kavandatavate seadusemuudatuste tutvustamine KOV haridusjuhtide seminaril.
Direktorite atesteerimise süsteemi on Tallinna Ülikooli eestvedamisel loodud alates märtsist 2024. Protsessi on kaasatud olnud lisaks ülikoolide esindajatele ka koolijuhtide ja pidajate esindajad. Atesteerimist on arutatud haridusjuhtimise võrgustikus, kuhu on kuulunud pidajate esindajatena ELVLi haridusnõunik, endine Harku valla abivallavanem ning Tallinna haridusameti esindaja.
Atesteerimise määruse kavandi loomise aluseks on TLÜ poolt välja töötatud atesteerimise kavand, mille lõplik versioon valmis detsembris 2024.
Märtsikuus 2025 on planeeritud rakendusaktide täiendav arutelu partneritega, sh kohalike omavalitsuste esindajatega.
Doktorikraadiga õpetaja
Palume kaaluda seaduseelnõu täiendamist sättega, et vähemalt põhikoolis õpetav doktorikraadiga õpetajal peaksid olema pedagoogilised kompetentsid. Doktorikraad annab süvateadmised konkreetse teadusvaldkonna kohta, kuid ei pruugi automaatselt tagada oskust neid teadmisi arusaadavalt ja sobivalt edasi anda noorematele õppijatele, eriti algkooli osas. Põhikooliõpilaste õpetamine nõuab spetsiifilisi pedagoogilisi oskusi, sest selles vanuses õpilased vajavad erinevat lähenemist võrreldes vanemate gümnaasiumiõpilastega või täiskasvanutega, kellega doktorikraadiga õpetaja on harjunud töötama.
Koolijuhil on alati kohustus hinnata tööle värvatava isiku kompetentse, nii erialaseid kui pedagoogilisi kompetentse, et need oleksid piisavad ametikoha tööülesannete täitmiseks. Kooli esmakordselt tööle asuv doktorikraadiga õpetaja paigutub karjäärimudeli esimesele astmele, ehk on alustav õpetaja. Sellel astmel on õpetajal ülesanne omandada esimesed kogemused õpetajatöös ja end tööalaselt arendada ning koolijuhi ülesanne on toetada õpetaja arengut, võimaldades selleks aega, pakkudes mentorlust ja muud tuge. Doktoriõppes läbitud pedagoogika-alasele ettevalmistusele lisaks saab koolijuht vajadusel koheselt suunata õpetaja pedagoogika täienduskoolitusi läbima.
Õpetaja karjäärimudel
Enamus omavalitsusi väljendas oma seisukohta plaanitava õpetaja karjäärimudeli osas Haridusleppe allkirjastamise protsessis ning seetõttu ei pea me võimalikuks seaduseelnõu § 1 punkte 5 ja 6 kooskõlastada. Pakutud lahendus on vastuolus Vabariigi Valituses kinnitatud Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 kirjeldatud eesmärgiga tagada kvalifitseeritud õpetajate, õppejõudude, koolitajate ja tugispetsialistide järelkasv, paindlikud võimalused ametisse asumiseks, tugi algajatele ning professionaalse arengu võimalused kogu karjääri vältel.
Selle eesmärgi täitmiseks oli plaanitud:
• toetada kutsestandarditel põhinevate asutusesiseste või koolipidaja kehtestatud karjäärimudelite kasutuselevõttu;
• koolipidajatel siduda karjäärimudelid ja õpetajate professionaalne areng töötasu ja täiendusõppevõimalustega.
Seaduseelnõus ja rakendusakti kavandites pakutud lahendus on teistsuguse tee valimine, millel ei ole ühiskonnas laiemat konsensust.
Haridusvaldkonna arengukava on seadnud eesmärgiks tagada kvalifitseeritud õpetajad, paindlikud võimalused ametisse asumiseks ning professionaalse arengu võimalused kogu karjääri vältel – selle eesmärgi täitmisse õpetajate karjäärimudel panustabki. Samuti on haridusvaldkonna arengukavas selgelt kirjas, et eesmärkide saavutamiseks peab iga osapool võtma vastutuse ülesannete eest, mida tema saab täita kõige paremini ning on oluline, et iga osapool oleks valmis koostööks. Haridusleppe sõlmimise eesmärk oli luua karjäärimudel, nõnda et kõigil õpetajatel, olenemata sellest, mis omavalitsuses nad töötavad, oleksid võrdsed tingimused. Määrusega kehtestatud karjäärimudel tagab õpetajatele võrdse kohtlemise ja õiglased töötingimused olukorras, kus suur osa kohalikke omavalitsusi ühiselt sõnastatud kokkulepet ei allkirjastanud. Praegu sõltuvad õpetajate töötingimused suuresti omavalitsuse rahalistest võimalustest ja prioriteetidest, mis põhjustab ebaõiglust.
Haridusleppe allkirjastasid ka oma esindaja kaudu õpetajad, mis näitab, et need, kelle heaolu ja paremate töötingimuste kokku leppimiseks hariduslepe sõlmiti, on sellega nõus. Rakendusakti arutelud seisavad veel ees ja neisse aruteludesse kaastakse ka õpetajate esindajad.
Õpetajate järelkasvu vaates on hukatuslik valida lahendus, kus me anname õpetajaks õppivatele või karjääripööret plaanivatele kvalifikatsioonile mittevastavatele isikutele sõnumi (vt seletuskirja) „teile kehtib sama töötasu alammäär, mis kõigile teistele töölepingu alusel töötavatele isikutele“ ehk siis 2025. a on selleks 886 eurot.
Juriidiliselt kehtib tõepoolest kvalifikatsioonita õpetajatele selline alammäär, kuid praktikas me sellist võimalust ei näe. Näiteks ka direktoritele kehtib juriidiliselt sama alammäär. Järelkasv on mitme osapoole vastutus ning ka pidaja saab selles osas vastavalt oma autonoomiale otsustada, milline on kvalifikatsioonile mittevastavate õpetajate töötasu. Juhime tähelepanu, et haridustoetust saavad pidajad edasi samadel alustel, ehk siis pidajatel ei ole põhjust kehtivast alammäärast vähem maksta.
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 10 kohaselt peavad haridusasutused (st ka põhikoolid ja gümnaasiumid) tagama mh hariduse omandamisel naiste ja meeste võrdse kohtlemise. Õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja (soolise) võrdõiguslikkuse edendamisele. Võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 13 kohaselt peavad sh haridusasutused arvestama õppesisu määramisel ja õppetöö korralduses vajadust edendada võrdse kohtlemise põhimõtet. § 3 lõike 1 kohaselt tähendab võrdse kohtlemise põhimõte, et ei esine diskrimineerimist VõrdKS § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel. Hariduse valdkonnas on põhimõtte VõrdKS kohaldamisala § 2 lõiked 1 ja 2) tõttu eelkõige piiratud rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi ja nahavärvuse tunnustega. Samas tuleb siinkohal silmas pidada ka näiteks PGSis sätestatud üldhariduskooli alusväärtuseid (sh EV põhiseadus ja EL aluslepingute põhimõtted), kooli ülesandeid (sh luua õpilasele turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond), õppe korraldamise põhimõtteid (sh kvaliteetse, sh kaasava hariduse võrdväärne kättesaadavus kõigile). Lisaks kehtivad haridusasutustele SoVSis ja VõrdKSis sätestatud tööandja kohustused töötajate suhtes, seejuures tuleb silmas pidada, et töö valdkonnas on VõrdKS kohaldamisala laiem, mistõttu tööandjana kohalduvad haridusasutuste võrdse kohtlemise kohustused lisaks eelnimetatutele ka usutunnistuse ja veendumuste, vanuse, puude ja seksuaalse sättumuse tunnustele. Samas tuleb VõrdKSi kohaldamisalast olenemata silmas pidada nii PS § 12 kui rahvusvahelisi kohustusi, mille Eesti endale võtnud on, sh nt puuetega inimeste õiguste konventsioon (art 24 jt). Sobivat konteksti pakub ka haridusvaldkonna arengukava 2035, mille üks strateegilistest eesmärkidest on, et Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe ning kus sihiks on sõnaselgelt seatud ka hariduse ligipääsetavus, samuti heaolu arengukava 2023-2030, milles on kirjeldatud Eesti soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise alaseid eesmärke ning mis mh näeb ette ligipääsetavuse rakkerühma soovituste elluviimise (vt hariduse teemal rakkerühma lõpparuandes lk 41). Ligipääsetavusele on vaja mõelda eelkõige õpilaste, kuid ka ülejäänud koolipere vaatest, et arvestada näiteks vananeva personaliga ning erivajadustega lapsevanematega, kel samuti kooli ees kohustused on. Koolid annavad aluse iseseisvaks hakkamasaamiseks, eluks vajalikud oskused, sotsiaalvõrgustikud ja võimaluse tööturule sisenemiseks.

Nimetatud SoVS ja VõrdKS kohustused kehtivad vastavalt juba aastast 2004 (SoVS) ning 2009 (VõrdKS). Informatsiooni kohutuste täitmise (ja/või nende täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste olemasolu) kohta on võimalik olnud koguda harva, üksikute ebaregulaarsete uuringute kaudu. Uuringud annavad alust hinnata, et haridusasutustes ei toimu nende kohustuste ühtlast ja süsteemset täitmist. Erinevad uuringud viitavad, et haridustöötajad evivad soolisi stereotüüpe (nt Kantar Emor, 2021), õppematerjalides esinevad jätkuvalt stereotüüpsed käsitlused (Papp, 2024) ja üle poolte õpilastest raporteerib, et on õppematerjalides nendega kokku puutunud (Soolise võrdõiguslikkuse monitooring, 2021). Lisaks näiteks, Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuringu (2018) järgi tundsid LGBT+ õpilased end koolis oma seksuaalse sättumuse (39%) või soolise eneseväljenduse tõttu (28%) ebaturvaliselt. Ligi 70% oli viimase kooliaasta jooksul kogenud vaimset vägivalda enda sättumuse, soo või soolise eneseväljenduse tõttu. Viiendik LGBT+ õpilastest oli kogenud viimase kooliaasta jooksul füüsilist vägivalda ja kolmandik seksuaalset ahistamist. Euroopa Põhiõiguste Agentuuri (FRA) 3. LGBTIQ uuringu (2023) järgi oli 63% Eesti LGBTIQ inimestest kogenud koolis teiste õpilaste poolt kiusamist. Õpetajate või teiste koolitöötajate poolt oli seda kogenud 13%. Oluliseks murekohaks on LGBTIQ noorte vaimne tervis. FRA uuringu järgi mõtles 39% 15-17 aastastest LGBTIQ+ noortest alati või sageli enesetapust. See näitaja on pea kaks korda kõrgem, kui antud vanusegrupis noortel tervikuna.
 
Eelnõu punktiga 2 täiendatakse PGS § 71 lõikega 9, millega sätestatakse, et direktori professionaalse arengu toetamiseks ning tema teadmiste ja oskuste ametikohale vastavuse hindamiseks viiakse temaga igal viiendal tööaastal läbi atesteerimine. Kavandatava lõike 10 alusel antava ministri määruse „Atesteerimiskomisjoni moodustamise ja direktori atesteerimise korraldamise tingimused ja kord“ kavand on esitatud seletuskirjas lisas. Määruse kavandi § 2 kohaselt koosneb atesteerimine atesteerimiseks esitatud dokumentide läbivaatamisest (mh § 7 lg 2 järgne direktori eneseanalüüs oma töö tulemuste ja juhtimistegevuse teemal) ja vestlusest. Vestluse viib atesteeritavaga läbi komisjon, kuhu kuulub vähemalt üks kooli pidaja esindaja. Vestluse eesmärk on § 8 lg 1 kohaselt hinnata koolijuhi töö vastavust ametinõuetele, analüüsida eneseanalüüsi tulemusi ning anda koolijuhile tagasisidet ja soovitusi professionaalseks arenguks.
 
Eelnõuga kehtestatakse ka õpetajate karjäärimudel, mille eesmärk on ministri määruse kavandi „Karjääriastmete nimetused ja nõuded karjääriastmete omistamiseks“ § 2 lg 1 kohaselt toetada õpetaja professionaalset arengut ja heaolu ning tõhusat õpetamist igas koolis. Sama paragrahvi lõigete 3 ja 4 kohaselt on neljaastmelise karjäärimudeli igal astmel lähtekohaks arusaamine, et õpetaja peamine eesmärk on toetada õppijate arengut ja õpitulemuste, pädevuste, hoiakute saavutamist ning järgmisele astmele edasi liikumine kinnitab õpetaja töö tulemuslikkust töös õppijatega ning õpetajate kompetentside suurenemist. Karjääriastmete kompetentsid on kirjeldatud vastavates kutsestandardites. Karjääriastmeid omistavad § 7 lõigete 1 ja 2 kohaselt õpetaja töökohaks oleva kooli direktor (astmed 1, 2 ja 4) või kooli pidaja või kooli direktori moodustatud komisjon (aste 3).
 Eelnõu seletuskirjas (lk 2) selgitatakse, et õppeasutust juhtiv direktor vastutab kvalifikatsiooninõuetele vastava töötajaskonna komplekteerimise, õppimiseks ja õpetamiseks turvalise õpikeskkonna kujundamise ning õppeprotsesside juhtimise eest ning tema tegevuse tulemuslikkus on lahutamatult seotud õppeasutuse eesmärkide ja talle seatud oodatavate tulemustega. Samas (lk 3) juhitakse tähelepanu asjaoludele, et koolijuhtide enda sihipärane professionaalne arendamine on väga ebaühtlane, osa koolipidajaid ei tegele koolijuhi kompetentside ja töö tulemuslikkuse süstemaatilise hindamisega, mistõttu on tulemuseks üleriigiliselt ebaühtlane koolijuhtimise kvaliteet, mis toob kaasa õppe kvaliteedi ebaühtluse koolide vahel. Ebaühtlase kvaliteediga juhtimise tõttu ei saa õpilased ja õpetajad vajalikku tuge, suureneb kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate osakaal, püsivad koolidevahelised erinevused õpitulemustes ning õpilaste ja õpetajate rahulolus. Rõhutatakse, et eeskätt nendes koolides, kus on suurem nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste osakaal, peavad direktoril olema kõrgetasemelised oskused õppe kvaliteedi tagamiseks.
 Leiame, et kuna SoVSis ja VõrdKSis haridusasutustele sätestatud kohustust täitmist on kõige asjakohasem isik juhtima ja tagama koolijuht (sh tööandjale sätestatud kohustusi) ning nende täitmise vastu tuleks kindlasti huvi tunda ka kooli pidajal, siis tuleks eelnõuga kavandatavas koolijuhtide atesteerimise protsessis pidada silmas vajadust seirata ka SoVSis ja VõrdKSis haridusasutustele sätesatud kohustuste täitmist ning nende täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste olemasolu ja/või arendamise vajadust. Näeme, et selleks pakub sobiva formaadi nii atesteeritava koolijuhi eneseanalüüs kui järgnev vestlus komisjoniga, kuhu kuulub ka kooli pidaja esindaja. Seetõttu teeme ettepaneku neid protsesse toetavates juhistes, vormidel vms näha ette, et koolijuht kirjeldaks muuhulgas, mida ta on teinud ja plaanib edaspidi teha koolipere võrdse kohtlemise tagamiseks ning koolikeskkonnas ja õppetöös soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse edendamiseks. Teadlikult ja süsteemselt SoVSist, VõrdKSist tulenevate jt õiguslike kohustuste ning riigi strateegiliste eesmärkide täitmisele tähelepanu pöörav koolijuht ja kooli pidaja on suutelised juhtima, hindama ja toetama nende kohustuste täitmist ka õpetajate pädevusse jäävates küsimustes ning saavad neile tähelepanu pöörata ka õpetajate karjääriastmete omistamise protsessis.
Teadmiseks võetud.
Nii haridusjuhi kompetentsimudelis kui õpetaja karjäärimudelis (kutsestandardi kaudu) on arvestatud võrdse kohtlemise põhimõtetega.
Haridusjuhi kompetentsimudelis on suhtlemise ja koostöö puhul välja toodud eetilise kohtlemise kriteeriumid: haridusasutuse võrdse kohtlemise põhimõtete sõnastamine ja rakendamine; kiusamisvaba keskkonna loomine; juht seisab hea selle eest, et iga organisatsiooni töötaja tunneks nii individuaalset kui kollektiivset vastutust seoses võrdse, õiglase ja eetilise kohtlemisega.
Õpetajate karjäärimudeli astmete nõuded tulenevad õpetaja kutsestandarditest.
Uuendatud õpetaja kutsestandardis sõnastus: Võimestab õppijaid sihipäraselt ning suunab neid aktiivselt vastutust võtma oma õppimise ja arengu eest. Toetab õppijate enesekindluse ja -teadlikkuse kasvu. Tunneb ära ja teadvustab stereotüüpide mõju, sealhulgas enda hoiakutes, ning väldib nende kinnistamist oma töös. 



TARTU ÜLIKOOL

Koolijuhtide atesteerimisega seonduv on eelnõus mõistlikult lahendatud. Samas võiks kaaluda võimalust, et atesteerimisprotsessis osalemise ja selleks vajaliku pädevuse väljaarendamise kohustus ei laieneks kõigile koolipidajatele. Praegu on koolipidajaid üle 130 (sh 79 omavalitsust ja riik). Kvaliteet paraneks, kui koolipidajad ühendada klastritesse ja iga klaster võtaks enda ülesandeks atesteerimiseks ning laiemalt haridusjuhtide arendamiseks vajalike kompetentside väljaarendamise.
Teadmiseks võetud. Rakendusaktide detailid võetakse kindlasti täiendavalt arutamiseks.
Õigusakt peab ette nägema, kes on atesteerimiskomisjoni moodustaja, ehk siis koolipidajaid ei ole võimalik õigusakti tasandil grupeerida. Küll aga on võimalik igal kooli pidajal nimetada oma esindaja komisjoni nö laiemalt (mitte piirduda tingimata oma vallavalitsuses töötava ametniku või volikogu liikmega, kui ei ole piisavalt pädevat isikut). Oluline on, et esindatav on esindaja legaalsel teel nimetanud. Arenguvestluste puhul võimaldab juba hetkel eelnõus olev regulatsioon pidajal volitada ennast esindama seda, keda soovib, sh näiteks maakondlikul tasandil töötav haridusnõunik vm.
Koolijuhtide atesteerimine kui nende professionaalset arengut toetav protsess on tervitatav, kuid selle väljaarendamiseks on vaja võtta piisavalt aega. Eelkõige näeme, et koolipidajad ja atesteerimiskomisjonide liikmed vajavad tuge materjalide ja arenguprogrammide näol, mille väljatöötamiseks ja elluviimiseks on Tartu Ülikool valmis kaasa aitama ja panustama, kui selleks on planeeritud vajalikud aeg ja vahendid. Lisaks eeltoodule on väga oluline, et muutunud protsess saaks vähemalt kuue- kuni seitsmeaastase perioodi jooksul süsteemselt uuritud, et mõista atesteerimise, sealhulgas eelnevate ja järgnevate tegevuste tõhusust seatud eesmärkide saavutamisel. Tartu Ülikool on selles valmis võtma juhtrolli koostöös Tallinna Ülikooliga. Seejuures ei piisa PGSi rakendussätetes kavandatust, mille kohaselt Haridus- ja Teadusministeerium analüüsib hiljemalt 2030. aastal direktorite atesteerimissüsteemi ja õpetajate karjäärimudeli rakendamise mõju ja tulemuslikkust - neid ei saa uurida tagantjärele, vaid uurimine peab algama kohe protsessi alguses, et see saaks anda teaduslikult usaldusväärseid tulemusi.
Teadmiseks võetud.
Kindlasti analüüsime tööprotsesse pidevalt jooksvalt, vajadusel muudame ka puutumust omavat regulatsiooni ning teostame rakendussätetes nimetatud järelhindamise - tõenäoliselt saab see toimuma 2030. aasta asemel siiski 2032. aastal.

Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin – „karjääriaste“ ja luuakse karjääriastmete süsteem. Juhin tähelepanu, et seega hakkab paralleelselt kasutusel olema kaks lähedast, kuid erineva sisuga terminit – karjääriaste ja kutsetase, mis võib tekitada arusaamatusi ja segadust.
Teadmiseks võetud. Oleme nõus, et nüüd, mil kutsetaseme kõrvale tuleb karjääriastme mõiste, võib ette tulla arusaamatust. Selle vältimiseks on väga oluline tõsta teadlikkust õpetaja kutsesüsteemist ning selgitada, mis on kutsetase ja mille poolest see erineb karjääriastmest.
Nii hetkel kehtiva kui ka eelnõuga kavandatud PGS § 741 lg 4 kohaselt on põhikooli- ja gümnaasiumiõpetaja üheks kvalifikatsiooninõudeks vähemalt magistrikraadi olemasolu. Kõrgharidusseaduse §-de 5 ja 6 järgi peab esimese ja teise kõrgharidusastme õppe maht olema kokku minimaalselt 240 EAP. Samas haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud õpetajate koolituse raamnõuete § 9 lg 4 järgi peab põhikooli ja gümnaasium ühe või mitme aine õpetaja ja eripedagoogi ning kutseõppeasutuse õpetaja bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavades määratud õpetajakoolituse maht kokku olema 300 ainepunkti. Teen ettepaneku viia õpetajate koolituse raamnõuded kooskõlla kõrgharidusseadusega ja kaotada raamnõuete § 9 lg-st 4 õpetajakoolituse mahule seatud 300 ainepunkti nõue.
Teadmiseks võetud. Saame arutlusele võtta viidatud määruse muudatuse vajaduse. Kuna antud juhul on tegemist väljatöötatud seaduse eelnõu kooskõlastamisega, siis seaduse eelnõu menetlemise raames seda teemat lahendada ei saa.
Lisaks eeltoodud ettepanekutele ja tähelepanekutele, kasutan võimalust, et uuesti meelde tuletada vajadust reguleerida PGSis olümpiaadidega seonduvad küsimused. Tartu Ülikool juhtis juba 2023. aasta sügisel, aga ka 2024. aasta suvel käesoleva eelnõu väljatöötamiskavatuse raames, tähelepanu asjaolule, et oluline on luua PGSi õiguslik alus olümpiaadide tulemuste avaldamiseks (vt ka spordiseaduse § 62). Olümpiaadidel osalejate ja nende juhendajate jaoks on tulemuste avalikustamine oluline väärtus, mille osas on ühiskondlik ootus, et leitakse võimalus selle tava jätkamiseks. Lisaks võimaldab tulemuste avaldamine lihtsal viisil tõendada olümpiaadist osavõttu gümnaasiumitesse või ülikoolidesse õppima kandideerides. Tartu Ülikool koostas olümpiaadidel osalejate andmete kogumise ja olümpiaadide tulemuste veebilehel avalikustamise seaduslikkuse väljaselgitamiseks õigustatud huvi analüüsi, mille tulemusel jõuti järeldusele, et isikuandmete töötlemiseks teaduskooli poolt ülikooli avalike ülesannete täitmisel peaks õiguslik alus ja töötlemise eesmärk olema sätestatud riigisiseses õigusaktis, tuginedes isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõikele 3 ja võttes arvesse määruse põhjenduspunkti 45. Viidatud sätete kohaselt tuleb riigisiseses õigusaktis reguleerida isikuandmete töötlemise seaduslikkus; vastutavate töötlejate määratlus; isikuandmete liigid; andmesubjektid, kellele vastutav töötleja võib andmeid avaldada; andmete töötlemise eesmärgi piirangud; säilitamise aeg ja muud meetmed andmete seadusliku töötlemise tagamiseks. Lisaks andmekaitsega seotud temaatika lahendamisele, looks see õigusliku aluse väga pika traditsiooniga tegevuse korraldamiseks ja eri osapoolte töö jaotuseks. Enam kui aasta eest valmis HTMi andepoliitika ekspertide, Tartu Ülikooli teaduskooli ning erinevate olümpiaade korraldavate organisatsioonide koostöös olümpiaadisüsteemi statuudi kavand, mis määratleb olümpiaadisüsteemi ja sellesse kuuluvate õppetegevuste ja võistluste eesmärgid, tunnused, korraldamise põhimõtted ning osapoolte vastutuse. Selle kehtestamine ootab siiani PGSi volitust. Eeltoodust tulenevalt teen ettepaneku sõnastada PGS § 37 lg 4 järgmiselt: „(4) Kui ilmneb õpilase andekus, tagatakse talle koolis individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate või teiste spetsialistide poolt haridusprogrammide või haridusasutuste kaudu. Üheks andekuse arendamise haridusprogrammiks on olümpiaadisüsteem, millesse kuuluvad võistlused ja õppetegevused, nende korraldamise põhimõtted ja osapoolte vastutuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Olümpiaadisüsteemi kuuluva võistluse korraldajal on õigus andekate õpilaste toetamiseks ja võistluste ajaloo jäädvustamiseks koguda, töödelda ning avalikustada isikustatud kujul võistlustulemusi 30 aasta jooksul võistluse toimumisest arvates.“.
Teadmiseks võetud. Kooskõlastatavasse eelnõusse täiendavaid teemasid me juurde võtta ei saa. Arutame seda teemat ning vajadusel tehakse asjakohased muudatused õigusaktides.
EESTI ÕPILASESINDUSTE LIIT

Eesti Õpilasesinduste Liit on tutvunud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõuga ning esitame oma tagasiside. Suures osas saab EÕEL eelnõus kavandatud muudatustega nõustuda, kuivõrd see aitab tugevdada koolijuhtide kvaliteedikontrolli.
Teadmiseks võetud.
Toetame koolijuhtide ja pidajate vahelise korraliste arenguvestluste korraldamist. Saame aru, et seaduse tasandil on keeruline täpsemalt reguleerida osapoolte kaasamisega seonduvaid küsimusi arenguvestluse sisendi korjamiseks, kuid soovitame seletuskirjas vms teel juhtida tähelepanu, et kooli pidaja võiks arenguvestlust korraldades koguda sisendit ka erinevatelt kooli osapooltelt, nt õpilasesinduselt. Kuivõrd pidaja ei ole seotud igapäevaste kooli juhtimisega seotud küsimustega, aitaks sisendikorje enne arenguvestlust tagada paremat ja tõhusamat arenguvestluse tulemust.
Teadmiseks võetud. Arvestame sellega rakendusakti seletuskirja koostamisel.

Toetame otsust luua koolijuhtide värbamise osas ühtlustatud süsteem üle Eesti, et tagada kõikidele kandidaatidele võrdsed võimalused ametisse asumiseks. Samas on eelnõus määratletud komisjoni liikmete arv – “neli või rohkem” – liialt ebamäärane. Leiame, et komisjoni koosseis ja arv peaksid olema konkreetselt määratletud ning jääma eelnõus sätestatud raamidesse. Kui siiski kaalutakse muude osapoolte kaasamist ja komisjoni suurendamist üle piirarvu, tuleks tagada, et komisjoni näidisvalikus oleks esindatud ka õpilaste esindaja. Praegune sõnastus jätab näiteks ebaselgeks, kas komisjoni võiks kuuluda kümme liiget, kellest kuus on kooli pidaja esindajad. Seetõttu tuleks eelnõu sõnastust täpsustada viisil, mis tagab komisjoni liikmete arvu ja koosseisu selge ja üheselt mõistetava määratlemise.
Teadmiseks võetud.
Esiteks tulevad rakendusaktid detailsemalt arutamisele siis, kui Riigikogu on seaduseelnõud arutama asunud.
Teiseks on hetkel eelnõu kavandis kavandatud reguleerida komisjoni miinimumkoosseis. Võttes arvesse kohalike omavalitsuste autonoomiat, ei ole võimalik komisjoni koosseisu liigselt reguleerida.
Otsus alustada koolijuhtide atesteerimisega on igati positiivne samm, mis toetab pädevate ja tulemuslike koolijuhtide olemasolu Eesti koolides. Tõhusalt ja eesmärgipäraselt korraldatud atesteerimine aitab lahendada olukorra, kus koolijuhil võib puududa vajalik kompetents või kaasaegsed juhtimisoskused. Seejuures on oluline, et protsessis arvestataks erinevate osapoolte, sealhulgas õpilaste, arvamusi, et tagada tasakaalustatud ja objektiivne hinnang koolijuhi tööle.
Rõhutame, et õpilaste kaasamine on atesteerimise protsessis vajalik, näiteks läbi õpilasesinduse kirjaliku tagasiside koolijuhi seniste tegevuste kohta. Õpilaste vaatenurk võib anda olulise lisamõõtme, kuna nemad kogevad koolijuhi otsuste mõju otseselt igapäevases koolielus. Selline tagasiside aitaks paremini mõista koolijuhi senist töö tulemuslikkust ja toetaks objektiivsemaid hinnanguid.
Teadmiseks võetud.
Atesteerimisel on plaanis võtta aluseks õppimist toetavate juhtimisviiside mudel, mille tõendid tulevad mh ka Haridus- ja Noorteameti rahuloluküsitlustest. See tähendab, et õpilased ja nendega seotud mõõdikud on atesteerimisprotsessi keskne osa.
Samuti juhime tähelepanu probleemile, et eelnõus puuduvad konkreetsed juhised atesteerimise läbikukkumise tagajärgede kohta. Peame oluliseks, et atesteerimine täidaks oma eesmärki – tagada koolidele võimalikult pädev juhtimine. Selle saavutamiseks on hädavajalik, et atesteerimise läbikukkumise korral ei oleks koolijuhil võimalik oma ametipositsiooni edasi hoida. Leiame, et eesmärgipärase ja tõsiseltvõetava süsteemi tagamiseks peab atesteerimise läbikukkumine viima koolijuhi ametikohalt tagandamiseni. See aitab kindlustada, et koolijuhtimine vastab kõrgetele standarditele ning toetab kvaliteetset haridust kõikides koolides. Praegune eelnõu sõnastus jätab aga tagajärje vägagi lahtiseks ning sisuliselt annab pidajale võimaluse eirata atesteerimiskomisjoni otsust.
Ei arvestata. Atesteerimine ei ole läbitud ainult sellel juhul, kui juht ei esita vajalikke dokumente, et osale vestlusel vms. Selline lahendus on valitud taotluslikult, et atesteerimiskomisjoni otsus ei oleks kohtus või vaidemenetluse korras vaidlustatav haldusakt, vaid hoopis ekspertidest koosneva komisjoni eksperthinnang – atesteeritav näeb, kus ta oma arengus asub, millised on tema tugevused ja nõrkused ning millega tuleb peaasjalikult senisest enam vaeva näha jne. Koolijuhi saab ametikohalt tagandada ikkagi vaid tööandja. Atesteerimiskomisjonile (kui kolmandale isikule) ei saa sellist õigust anda. Me ei saa tööõiguse põhimõtetega PGS-s vastuollu minna.
Probleemseks kujuneb meie silmis õpetajate kvalifikatsiooninõuete muutmine nii, et doktoriõppe läbinud inimesed vastavad nõuetele ilma igasugust õpetajakoolitust läbimata. Mõistame, et osa doktoriõppest on juba pedagoogika aluste omandamine oma erialaste teadmiste edasiandmiseks, kuid see pole otseselt ülekantav üldhariduse edasiandmiseks. Noorte kooliõpilaste toetamine nende haridusteel on palju keerulisem protsess ning vajab vastavaid lisapädevusi. Nende puudumisel võib mõjuda õpetaja kui valdkonna spetsialisti, kuid mitte hea pedagoogi, õpetamisprotsess õpilaste arengut pärssivalt. Meie ettepanek on õppe professionaalsuse tagamiseks teha kohustuslikuks vähemalt üldhariduse pedagoogika-alaste täiendkoolituste läbimise, et tagada doktorikraadiga õpetaja pädevus ka pedagoogina üldhariduskoolides.
Ei arvestata.
Ei ole mõistlik regulatsioonis eraldi välja tuua kohustus pedagoogikaalase täiendusõppe läbimiseks, kuna isikud, kes tööle asuvad on erineva taustaga, sh need doktorikraadiga isikud, kes juba on üldhariduskoolis töötanud, aga tähtajalise lepinguga töötavad, kuna praegu nad kvalifikatsiooninõuetele ei vasta – st neil on olemas praktilise töökogemuse ja töötamise aja jooksul läbitud täiendusõppe kaudu omandatud pedagoogilised kompetentsid, aga vastava regulatsiooni loomisel peaksid ka nemad kohustuslikus korras minema pedagoogilist täiendusõpet läbima. Koolijuhil on alati kohustus hinnata tööle värvatava isiku kompetentse, nii erialaseid kui pedagoogilisi kompetentse, et need oleksid piisavad ametikoha tööülesannete täitmiseks. Kooli esmakordselt tööle asuv doktorikraadiga õpetaja paigutub karjäärimudeli esimesele astmele, ehk on alustav õpetaja. Sellel astmel on õpetajal ülesanne omandada esimesed kogemused õpetajatöös ja end tööalaselt arendada ning koolijuhi ülesanne on toetada õpetaja arengut, võimaldades selleks aega, pakkudes mentorlust ja muud tuge. Doktoriõppes läbitud pedagoogika-alasele ettevalmistusele lisaks saab koolijuht vajadusel koheselt suunata õpetaja pedagoogika täienduskoolitusi läbima.
Toetame samuti õpetajate karjäärimudeli arendamist, et anda õpetajatele rohkem võimalusi oma karjääritee planeerimiseks. Niiviisi on võimalik tagada õpetajate motivatsioon oma ametit pidada pikaajaliselt, et vähendada tulevikus õpetajate puudujääki. Siiski tahame rõhutada, et alustavate õpetajate vähema tasustamise korral on vaja sätestada neile ka vastavalt väiksem koormus, et toetada nende sisseelamist õpetajaametisse ning et tagada päriselt aus palgasüsteem. Veel leiame, et vanemõpetaja nimetamise komisjoni liige, kes on hoolekogu liige, ei tohiks olla kooli pidaja ega õpetaja, kuna need huvigrupid on komisjonis juba esindatud. Seega teeme konkreetsed ettepanekud sätestada eelnõuga alustavale õpetajale väiksem tunnikoormus ning muuta vanemõpetajaks nimetamise komisjoni koosseisu selliselt, et hoolekogu esindaja ei saa olla õpetajaskonna esindaja või kooli pidaja esindaja. Viimase ettepaneku tagajärjel on hoolekogul võimalik kaasata komisjoni lapsevanemate või õpilaste esindaja.
Teadmiseks võetud. Rakendusaktid esitatakse kooskõlastamiseks pärast arutelusid partneritega, mis jätkuvad märtsis 2025. a.
Nagu eelpool toodust on võimalik järeldada, on meie kommentaarid suunatud eelkõige kaasamisega seotud küsimustele. Koolidemokraatia edendamiseks on oluline, et uuendatud seadused arvestaksid ja mõtleksid läbi selle, kuidas erinevaid koolipere osapooli kaasata, et kooliarenguga seotud küsimustes arvestataks kõigiga.
Teadmiseks võetud.
EESTI HARIDUSTÖÖTAJATE LIIT

Nimetatud eelnõus on PGS § 74 lõikele 4 on lisatud punkt 2, mille kohaselt vastab põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuetele inimene, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
EHL ei nõustu selle õigusnormiga eelnõus ning on seisukohal, et vaatamata doktorikraadile on õpetajana töötamiseks vajalikud pedagoogilised kompetentsid, mida tõendab õpetaja kutse.
Teadmiseks võetud.
Koolijuhil on alati kohustus hinnata tööle värvatava isiku kompetentse, nii erialaseid kui pedagoogilisi kompetentse, et need oleksid piisavad ametikoha tööülesannete täitmiseks. Kooli esmakordselt tööle asuv doktorikraadiga õpetaja paigutub karjäärimudeli esimesele astmele, ehk on alustav õpetaja. Sellel astmel on õpetajal ülesanne omandada esimesed kogemused õpetajatöös ja end tööalaselt arendada ning koolijuhi ülesanne on toetada õpetaja arengut, võimaldades selleks aega, pakkudes mentorlust ja muud tuge. Doktoriõppes läbitud pedagoogika-alasele ettevalmistusele lisaks saab koolijuht vajadusel koheselt suunata õpetaja pedagoogika täienduskoolitusi läbima.
EHL esitab arvamuse, et PGS § 76 lõike 1 punkti 1 tuleb muuta ja sõnastada järgmiselt:
„(1) Õpetajate töötasu alammäära lepivad kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras kokku:
1) tööandjate esindajatena valdkonna eest vastutav minister ja üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad ja erakoole pidavate eraõiguslike juriidiliste isikute esindajad;“.
Ei arvestata. Ei ole alust kohalikke omavalitsusi kui kooli pidajaid siinkohal eirata (nt erakoole esindavad just koolide pidajad, mitte nende esindusorganisatsioon(id)).


EHL esitab arvamuse, et PGS § 76 lõike 1 punkti 2 tuleb muuta ja sõnastada järgmiselt:
„2) töötajate esindajana õpetajate registreeritud üleriiklik ametiühing.“
Selgitus on järgmine.
Õpetajate töötasu alammäära kokkuleppe õpetajate-poolne esindaja peab olema rahvusvaheliselt tunnustatud staatusega juriidiline isik, üleriigiliselt õpetajaid esindav, igaühele arusaadavas formaadis – ametiühinguna – tegutsev isik, mitte suvaline ühendus. Ametiühing on eriline töötajaid esindav institutsioon, mille õigused ja pädevus on sätestatud eraldi seadusega – ametiühingute seadusega, näiteks nimetatud seaduse §-des 17 ja 18. Samuti tuleb arvestada kollektiivlepingu seadust. Nimetatud seaduse § 3 lõige 3 teise lause kohaselt võib kollektiivlepingu töötajaid esindavaks pooleks olla eelduslikult ainult vastava organisatsiooni töötajaid esindav ametiühing. Ainult siis, kui ametiühingut ei ole, võib sõlmida kollektiivlepingu töötajate volitatud esindaja.
Ei arvestata. Ei näe vajadust eelnõusse täiendava muudatusettepaneku esitamise järele olukorras, kus tegelikkuses ei ole tekkinud küsimust ega vaidlusi, kes töötajaid õpetajate palga alammäära läbirääkimiste käigus esindab. Selleks on juba aastakümneid olnud Eesti Haridustöötajate Liit.
EHL esitab arvamuse, et PGSi § 76 lõikele 1 tuleb lisada punkt 3 järgnevas sõnastuses:
„3) Üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuse liidu esindaja kollektiivlepingu läbirääkimistele ilmumata jätmisel esindab vastavat kohaliku omavalitsuse üksuse liitu valdkonna eest vastutav minister.“
Ei arvestata. Ei ole võimalik kohalikke omavalitsusi, kui valdava osa üldhariduskoolide pidajaid (ca 80 % koolidest) eirata. Üle-eelmise märkusega on soovitud kohalikud omavalitsused arutelu osapoolte seast välja jätta (ning jätta üksnes KOV-de üleriigiline liit) ning käesoleva märkusega kärpida ka KOV liidu rolli läbirääkimiste osapoolena. Normitehniliselt ei saaks kehtestatav regulatsioon olla ka loetelu osa (punktina kehtestatav).
EHL esitab arvamuse, et PGSi § 76 lõikele 1 tuleb lisada punkt 4 järgnevas sõnastuses:
„4) Kui töötajate esindajad, erakoole pidavad eraõiguslikud juriidilised isikud ja vastava valdkonna eest vastutav minister on saavutanud kokkuleppe järgmise aasta õpetajate töötasu alammääras, ent kokkulepitava õpetaja töötasu alamääraga ei nõustu üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuse liit, teeb valdkonna eest vastutav minister kõikidele omavalitustele ettepaneku see kokkulepe heaks kiita hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks.“.
Ei arvestata. Ettepanek jääb arusaamatuks juba ainuüksi seetõttu, et kui arvesta eelmist muudatusettepanekut, siis ei saaks Eesti Linnade ja Valdade Liit enam mõjutada kokkuleppe sõlmimist (olukorras, kus neid esindab minister). Ehk, et muudatusettepanekud on omavahel vastuolulised. Teiseks - jääb arusaamatuks, et miks tingimata ja iga hinna eest tuleks kokkulepe saavutada (et isegi on vajalik sundida KOV-e), kui kehtiv regulatsioon juba sätestab, et mis siis juhtub – Vabariigi Valitsus kehtestab sellisel juhul töötasu alammäära määrusega. Normitehniliselt ei saaks kehtestav regulatsioon olla ka loetelu osa (punktina kehtestatav).
EHL esitab arvamuse, et PGS § 76 lõiget 2 tuleb muuta ja sõnastada alljärgnevalt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe alusel kehtestab Vabariigi Valitsus õpetaja töötasu alammäära määrusega. Kui töötajate esindajad, erakoole pidavad eraõiguslikud juriidilised isikud ja vastava valdkonna eest vastutav minister on saavutanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe ning selle on heaks kiitnud vähemalt pooled kohalikud omavalitsused, mille elanike arv moodustab vähemalt pool Eesti alaliste elanike arvust, kehtestab Vabariigi Valitsus õpetaja töötasu alammäära määrusega vastavalt sellele kokkuleppele.“.
Ei arvestata. Puudub igasugune vajadus sellise (teise) lause järele seaduses. Minister ei saaks nagunii kokku leppida sellises (õpetajate töötasu) alammääras, mille jaoks Vabariigi Valitsuse jaoks rahalist katet ei ole.
Rakendusakti „Karjääriastmete nimetused ja nõuded karjääriastmete omistamiseks“ osas esitab EHL järgmised arvamused.
7.1 Eelnõu § 6 lõike 2 osas, mis käsitleb meisterõpetaja omistamise tingimusi, on eelnõus sätestatud, et aste omistatakse direktori poolt õpetajale, kellel on kutsetase meisterõpetaja, tase 8. EHL on seisukohal, et see omistamine peaks olema automaatne, kui lõikes 3 toodud nõuded on täidetud.
7.2 Eelnõu § 7 lõike 1 osas EHL märgib, kui on sõnastus, et astme 1, astme 2, astme 4 omistajaks on õpetaja töökohaks oleva kooli direktor, siis on see formaalsus, see omistamise nõue. Kui kooli tuleb tööle kvalifikatsioonile vastav alustav õpetaja, siis automaatselt omistub talle 1. aste. Kui see õpetaja töötab aasta ära, siis automaatselt omistub 2. aste. Kui see õpetaja tõestab vanemõpetaja kompetentsid, siis temal saab automaatselt omistatud 3. aste.
7.3 Eelnõu § 11 lõige 3, mis sätestab, et astme 1, alustav õpetaja, astme 2, õpetaja ja astme 4, meisterõpetaja omistamiseks esitab õpetaja kirjaliku taotluse töökohaks oleva kooli direktorile, on formaalsus. Kui astme 1 tingimused on täidetud, siis õpetaja saab selle astme, mitte ei pea esitama taotlust ehk taotlema seda astet hakkama.
Teadmiseks võetud. Rakendusaktid esitatakse kooskõlastamiseks pärast arutelusid partneritega, mis jätkuvad märtsis 2025. a.
Rakendusakti „Atesteerimiskomisjoni moodustamise ja direktori atesteerimise korraldamise tingimused ja kord“ osas esitab EHL ettepaneku, et direktorite värbamise ja atesteerimise protsessi koosseisu tuleb kaasata vastava õppeasutuse haridustöötajate ametiühingu esindaja.
Teadmiseks võetud. Rakendusaktid esitatakse kooskõlastamiseks pärast arutelusid partneritega, mis jätkuvad märtsis 2025. a.

TALLINNA ÜLIKOOL

Koolijuhtide värbamine ja arenguvestlused - Toetame eelnõus kavandatud muudatusi, mis muudavad koolijuhtide värbamise läbipaistvamaks ja senisest enam koolijuhi kandidaadi kompetentsidest lähtuvaks. Peame väärtuslikuks arenguvestluste sisse viimist direktori arengu toetamiseks ja juhtimiseesmärkide seadmiseks. See loob küll vajaduse panustada täiendavalt ka pidajate pädevuse ühtlustamisse.
Teadmiseks võetud.
Õpetajate kvalifikatsiooninõuded ja töölepingud - Toetame õpetajakoolituses osalevate õpetajatega kuni kolmeaastase töölepingu sõlmimist. Märkimisväärne osa õpetajakoolituse üliõpilastest töötab või alustab õpetajana töötamist juba õpingute ajal. Püsivam töösuhe vähendaks nende töösuhte ebakindlust ja väärtustaks õpetajale vajalike kompetentside omandamist kvalifikatsioonita õpetajate poolt. Kvalifikatsioonita õpetajate arvu kasv Eesti üldhariduskoolides on murettekitav. Probleem ei seisne selles, et nendel õpetajatel puudub kvalifikatsiooni tõendav dokument, vaid selles, et neil puuduvad (suure tõenäosusega) õpetajale vajalikud pädevused. Me ei pea õigeks kvalifikatsiooninõuete laiendamist enne 2013. aastat õpetajakoolituse eriala lõpetanud, kuid erialal tööle mitte asunud inimestele ja doktorikraadiga isikutele. Üle 10 aasta tagasi omandatud kuid mitte praktiseeritud erialane haridus või doktorikraadi saamine ei taga automaatselt pädevusi, mis on vajalikud laste ja noorte õppimise ning arengu toetamiseks. Puuduvad tõendid, et kõigil neisse kahte sihtgruppi kuuluvatel inimestel on vastavad oskused ja teadmised. Kui mõnel neist inimestest on varasemate õpingute ja töökogemuse toel vajalikud pädevused olemas, saavad nad seda tõendada tööandja kutse anda juures kutsetunnistust taotledes. Seetõttu me ei toeta kumbagi eelnõuga pakutud õpetajate kvalifikatsiooninõuete laiendamise viisi.
Teadmiseks võetud.
Koolijuhil on alati kohustus hinnata tööle värvatava isiku kompetentse, nii erialaseid kui pedagoogilisi kompetentse, et need oleksid piisavad ametikoha tööülesannete täitmiseks. Kooli esmakordselt tööle asuv doktorikraadiga õpetaja paigutub karjäärimudeli esimesele astmele, ehk on alustav õpetaja. Sellel astmel on õpetajal ülesanne omandada esimesed kogemused õpetajatöös ja end tööalaselt arendada ning koolijuhi ülesanne on toetada õpetaja arengut, võimaldades selleks aega, pakkudes mentorlust ja muud tuge. Doktoriõppes läbitud pedagoogika-alasele ettevalmistusele lisaks saab koolijuht vajadusel koheselt suunata õpetaja pedagoogika täienduskoolitusi läbima.

Muudatuse jõustumine ei võta neilt isikutelt ära õpetajakutse taotlemise võimalust ja karjäärimudeli rakendumine loob ka hea raamistiku, mille toel professionaalse arengu teekonnal edasi liikuda.
Koolijuhtide atesteerimissüsteemi rakendamine - Atesteerimise ettevalmistamise puhul peame väga vajalikuks teha seda põhjalikult ja kaasavalt nii, et rakenduskavad saavad ettevalmistus- ja arendusprotsessi kaudu pidevalt täiendatud. Õppimist toetavate juhtimisviiside fookusesse võtmine sellisel viisil on suur muutus, mis vajab sisulist kommunikatsiooni ja ettevalmistust nii koolijuhtide, kui ka pidajate osas. Seda oleme valmis omalt poolt ka välja pakutud ESF programmide raames eest vedama.
Teadmiseks võetud.
Eelnõu § 741 lg 3 ja 4 - Paragrahvi muutmise tulemusena hinnatakse edaspidi koolijuhte Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel avaldatud kompetentsimudeli alusel, mis on heakskiidetud koolijuhtide esindusorganisatsiooni poolt. Tervitame, et muudatuse eesmärk on suurendada seotud osapoolte kaasatust hariduse juhtimise valdkonna poliitikakujundamisse, kuid leiame, et kaasamine peaks selgelt hõlmama ka teadus- ja tõenduspõhist valdkonna tundmist. Lähtudes ülikoolide vastutusvaldkondadest on vastav pädevus Tallinna Ülikoolil ja Tartu Ülikoolil.
Ettepanek: Täiendada eelnõu § 741 lg 3 ja 4 selliselt, et kompetentsimudeli arendus- ja kooskõlastusringi oleksid kaasatud ka haridusteaduste eest vastutavad kõrgkoolid.
Ei arvestata.
See on tavapärane praktika, et kõiki asjaosalisi, sh ülikoole nendes protsessides kaasatakse. Õigusaktis pole mõistlik liigselt reguleerida, sest siis tekib küsimus ka teistes olulistes osapooltes, nt pidajad.

Eelnõu § 2 - Eelnõu kavandis sõnastatud atesteerimise eesmärk on orienteeritud koolijuhi teadmiste ja oskuste hindamisele.
Ettepanek: sõnastada atesteerimise eesmärk järgnevalt: ,,Atesteerimise eesmärk on direktori töötulemuste, juhtimisviiside ja ametikohal esitatavatele nõuetele vastavuse perioodiline hindamine, mis toetab direktori professionaalset arengut ning millega määratakse kindlaks atesteeritava direktori sobivus ametikohale. Atesteerimine koosneb atesteerimiseks esitatud dokumentide läbivaatamisest, atesteerimiskohtumisest ja atesteerimisotsuse ning - soovituste vormistamisest.”.
Teadmiseks võetud. Arvestame ettepanekuga osaliselt PGSi sõnastuses. Rakendusaktid esitatakse kooskõlastamiseks pärast arutelusid partneritega, mis jätkuvad märtsis 2025. a.

Eelnõu § 3 - Lõike 1 alusel moodustab kooli pidaja neljaliikmelise atesteerimiskomisjoni, kuhu kuuluvad vähemalt kaks EKJÜ nimetatud esindajat ja kooli pidaja esindaja. Seega eelnõu kavand jätab atesteerimiskomisjoni neljanda liikme määramise lahtiseks. Selline regulatsioon toob kaasa suure määramatuse, kuivõrd kooli pidaja võib neljandaks atesteerimiskomisjoni liikmeks määrata praktiliselt igaühe. Selle tagajärjel võib juhtuda, et komisjoni neljandaks liikmeks määratakse kooli pidaja teine esindaja, misjärel võib komisjoni koosseis muutuda tasakaalustamatuks ning mõjutada selle otsuste sõltumatust. Regulatsioonis puudub piisav selgus ja täpsus, mis tagaks, et komisjonis säilib vajalik neutraalsus ja objektiivsus. Neljanda liikme määramise kord peab olema seetõttu täpsemalt reguleeritud. Samuti on oluline, et neljanda liikme näol oleks tegemist valdkonna eksperdiga, kes pakub komisjonile lisandväärtust.
Ettepanek: Muuta määruse § 3 lg-t 1 selliselt, et neljas atesteerimiskomisjoni liige oleks määratletud, näiteks teiste organisatsioonide või asutuste esindajad, kes on ühtlasi hariduse ja/või juhtimise valdkonna eksperdid.
Teadmiseks võetud. Rakendusaktid esitatakse kooskõlastamiseks pärast arutelusid partneritega, mis jätkuvad märtsis 2025. a.
Eelnõu § 6 - Lõige 2 sätestab, et komisjon teeb otsuseid häälteenamusega. Arvestades komisjoni koosseisu suurust ning atesteerimise eesmärki on oluline, et komisjon jõuaks konsensuslike otsusteni, et atesteerimisotsus oleks üheselt ja selgelt tõlgendatav. Häälteenamusega otsus ei pruugi kajastada kogu komisjoni seisukohta, konsensuslik otsustamine aitab suurendada komisjoni otsuste legitiimsust ja usaldusväärsust rõhutades, et kõik komisjoni liikmed on jõudnud ühisele arusaamale. Ettepanek: Muuta määruse § 6 lg-t 2 selliselt, et komisjon teeb otsuseid konsensuslikult.
Teadmiseks võetud. Rakendusaktid esitatakse kooskõlastamiseks pärast arutelusid partneritega, mis jätkuvad märtsis 2025. a.


Eelnõu § 8 - Lõige 1 sätestab, et vestluse eesmärk on hinnata koolijuhi töö vastavust ametinõuetele, analüüsida eneseanalüüsi tulemusi ning anda koolijuhile tagasisidet ja soovituse professionaalseks arenguks. Mõiste vestlus asemel on täpsem kasutada laiemat mõistet atesteerimiskohtumine, kuna see viitab mitmekesisemale hulgale tegevustele (mh. koolijuhi lühiesitlus oma eneseanalüüsist, pidaja kokkuvõte hinnangust koolijuhile, komisjoniliikmete täpsustavad küsimused, arutelu, esmase tagasiside andmine jne). Sellise kohtumise eesmärk on toetudes atesteerimise aluseks olevatele materjalidele analüüsida struktureeritud dialoogi kaudu koolijuhi töötulemusi, juhtimispraktikaid, nende mõju kooli arengule ja õpilastele ning veenduda juhi vastavuses ametikohal esitatavatele nõuetele andes ühtlasi vahetut esmast tagasisidet koos võimalike soovitustega professionaalseks arenguks. Lühidalt on atesteerimiskohtumise eesmärk luua dialoog, mis annab täiendava aluse atesteerimisotsuse tegemiseks ja atesteerimissoovituste andmiseks.
Teadmiseks võetud. Rakendusaktid esitatakse kooskõlastamiseks pärast arutelusid partneritega, mis jätkuvad märtsis 2025. a.


Täiendav ettepanek põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise kohta - Ühtlasi avaldame lootust, et PGS-i muutmise seadusesse jõuavad ka sätted, millega luuakse avalike ülesannete täitmise korras olümpiaade korraldavate asutuste jaoks õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks ja olümpiaadide tulemuste avalikustamiseks.
Teadmiseks võetud. Kooskõlastatavasse eelnõusse täiendavaid teemasid me juurde võtta ei saa. Arutame seda teemat ning vajadusel tehakse asjakohased muudatused õigusaktides.
ÕPETAJATE ÜHENDUSTE KOOSTÖÖKODA

Avaldame tunnustust, et Haridus- ja Teaduministeerium on võtnud südameasjaks tõsta ja ühtlustada koolide juhtimise kvaliteeti Eesti üldhariduses, õpetajate karjääriastmete rakendamise ning seeläbi hariduspoliitika suunamise jätkusuutliku ühiskondliku heaolu nimel. Antud seaduseelnõu on saanud enamasti positiivse tagasiside. Haridusühendustelt saabus ettepanek, et enne lõplikku muudatuste sisseviimist võiks toimuda infotund või kohtumine haridusühenduste esindajatega, kus räägitakse läbi olulised muudatused ning kommenteeritakse ka teiste partnerorganisatsioonidelt saabunud vastuseid/küsimusi. Kuidas tagatakse seaduse täitmine, olukorras, kus paljud omavalitsused haridusleppele siiski alla ei kirjutanud.
Teadmiseks võetud.
Karjäärimudeli määruse eelnõu ettevalmistamise protsessis toimuvad arutelud ja eelnõule kogume arvamusi ka majavälistelt partneritelt. Mudeli rakendumise eelselt ja järgselt korraldame kindlasti teemakohaseid infoseminare.
Eesti Informaatikaõpetajate Selts
Kommentaar, ettepanek: väga mahukas dokument, mis eeldab olulisel määral väga tõsist analüütilist tööd, sest sisuliselt kirjeldataksegi seal ära kõik õpetaja karjäärimudel jms. Ettepanek on korraldada kohtumine HTM esindajatega, kes annaks ülevaate, mida see pakett tegelikult endas tähendab õpetaja jaoks.
Teadmiseks võetud.
Karjäärimudeli määruse eelnõu ettevalmistamise protsessis toimuvad arutelud ja eelnõule kogume arvamusi ka majavälistelt partneritelt. Mudeli rakendumise eelselt ja järgselt korraldame kindlasti teemakohaseid infoseminare.
Eesti Loodusainete Liit:
Seaduse § 74 , lõige 4:
"(4) Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on:
1) magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele või;
2) doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.“
Küsimused, kommentaarid:
1. Mis saab õpetajatest, kes on lõpetanud ülikooli enne õpetajakutse süsteemi rakendumist ning kelle diplomile on kirjutatud nt gümnaasiumi füüsikaõpetaja MSc kraadiga? prgh. 74 lõige 4 ei täpsusta seda.
2. Kas õpetajana töötamiseks piisab ainult doktorikraadist, mis viitab kõrgetele ainealastele teadmistele ja oskustele? Kvaliteetseks õpetajatööks on kindlasti vaja lisaks teadmisi pedagoogikast, metoodikast, psühholoogiast jms. Võimalik, et neid teadmisi saab omandada kasvõi mõnel kursusel, mida seaduses ette ei kirjutata.
Teadmiseks võetud. Küsimustele ja kommentaaridele vastame järgmist:
1. Ülikoolid said õpetajakutse väljastamise õiguse 2013. aastal ja esimesed ülikoolist koos õpetajakoolituse lõpudiplomiga väljastatud kutsed alates 2015. aastast. PGS § 741 sätestab põhinõued. Lisaks sellele  PGS § 99, mis sõnastab õpetaja ja õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuete kohaldamine sätted.
Konkreetse juhtumiga seotud küsimustes nõustab õpetajaid ja koolijuhte alates 1. aprillist Haridus- ja Noorteameti ENIC/NARIC keskus.
2. Kindlasti on õpetajatöös väga olulised pedagoogilised kompetentsid. Doktorikraadiga isiku tööle värbamisel on koolijuhil kohustus hinnata nii ainealaste kui ka pedagoogiliste kompetentside asjakohasust, pakkuda vajalikku tuge koolisiseselt ning kindlasti suunata ka vajalikku täiendusõpet läbima. Pedagoogika kursused on täiesti olemas ja neid pakuvad nii Tartu Ülikool kui ka Tallinna Ülikool. Mõlemas ülikoolis toimib kenasti alustava õpetaja tugiprogramm, kus samuti pakutakse seal osalevatele õpetajatele nõustamist ses osas, milliseid kompetentse on vaja täiendada ning milliseid võimalusi on selleks nii täiendus- taseme- kui mikrokraadiõppes.
Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika ühendus
4) paragrahvi 741 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
(4) Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on:
1) magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele või;
2) doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.“;
Kommentaar: Ei saa nõustuda et piisab doktorikraadist ja keelenõuetest. Jah, doktorandid viivad läbi õppetööd, aga on oluline erinevus kas see on täiskasvanu koolitus (kitsalt erialast) või õpetada/juhendada ja kasvatada põhikooli õpilast või gümnasisti. Doktorikraadini võid jõuda nii, et pole läbinud ühtegi pedagoogika, psühholoogia, metoodika/didaktika kursust. Ometigi peab olema kohe valmis andma diferentseeritud õpet (temporühmad, eritoega õpilased, võimekamad jne), koostama individuaalseid õppekavasid jne Kindlasti on nad oma eriala spetsialist ja õppides juurde vajalikke aineid, saavad neist head õpetajad.
Kes ja mis hinnaga, mahuga ja mis ajal pakub sellist tuge ja kursusi/koolitusi? Kes tasub kursuste eest? Peaksid ikka jõudma selleni, et omavad õpetaja kutset.
Koolijuhil on alati kohustus hinnata tööle värvatava isiku kompetentse, nii erialaseid kui pedagoogilisi kompetentse, et need oleksid piisavad ametikoha tööülesannete täitmiseks. Kooli esmakordselt tööle asuv doktorikraadiga õpetaja paigutub karjäärimudeli esimesele astmele, ehk on alustav õpetaja. Sellel astmel on õpetajal ülesanne omandada esimesed kogemused õpetajatöös ja end tööalaselt arendada ning koolijuhi ülesanne on toetada õpetaja arengut, võimaldades selleks aega, pakkudes mentorlust ja muud tuge. Doktoriõppes läbitud pedagoogika-alasele ettevalmistusele lisaks saab koolijuht vajadusel koheselt suunata õpetaja pedagoogika täienduskoolitusi läbima.
Oluline on mõista, et alustav õpetaja peab saama tuge koolilt (mentor, õpiring, paarisõpetamine vms) ja esimesel karjääriastmel on ka tööülesanded kujundatud selliselt, et õpetajal jääb rohkem aega enesetäiendamiseks.
Õpetajatele pakuvad täiendusõpet nii tallinna Ülikool kui ka Tartu Ülikool. Täiendusõpe on töötavatele õpetajatele tasuta.
Muudatus ei võta ära võimalust õpetaja kutse taotlemiseks.
paragrahvi 99 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „enne 2013. aasta 1. septembrit põhikoolis või gümnaasiumis õpetajana või õppealajuhatajana või kutseõppeasutuses üldharidusainete õpetajana töötavad või töötanud“;

Kommentaarid, küsimused: Väga nõus ja igati pooldame, aga jällegi inimene võib olla kaua koolist eemal olnud või mitte kunagi seal töötanudki.
Kuidas saab olema korraldatud nende toetamine ja kohanemine kaasaegse kooliga ja muudatustega just ainekava, kaasaegsete metoodikate, õppekirjanduse osas. Eritähelepanu veel kaasaval haridusel ainetunnis ja üldse diferentseeritud õppel (rühmades, samas ruumis) ja ka töö muukeelsete õpilastega.

Kes ja milliste vahenditega toetab ja aitab neid? Täienduskoolitused vastavad puuduvad. Kui tehakse koolitusi, on need tasulised - vahendeid nende eest tasumiseks koolidel napib.
Tehtavad koolitused on nn juhuslikud, pole teada, millal järgmine kord sellist koolitust tehakse, kas üldse tehakse. Koolitusturg on vaba (mis on hea), aga kallis koolitus ei taga kahjuks kvaliteeti alati - tehakse lihtsalt sissetuleku saamiseks.
Teadmiseks võetud.
Koolijuhil on alati kohustus hinnata tööle värvatava isiku kompetentse, nii erialaseid kui pedagoogilisi kompetentse, et need oleksid piisavad ametikoha tööülesannete täitmiseks.

Kui need isikud kooli tööle asuvad, paiknevad nad karjäärimudeli esimesele astmele – alustav õpetaja. See tähendab, et nende töökoormus kujundatakse selliselt, et sellesse mahuks rohkem enesearengu tegevusi. Iga kool peab mõtlema läbi, mil moel alustavaid õpetajaid toetatakse: mentor, paaris õpetamine, õpiring vms. samuti on võimalik alustavad õpetajad suunata Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli juures tegutsevatesse alustava õpetaja tugiprogrammidesse, kus pakutakse nõustamist ja tuge igapäevatöös esile kerkivate probleemide osas, aga nõustatakse ka kompetentside tõstmiseks vajalike koolituste ja kursuste osas. Tugiprogramm on töötavale õpetajale tasuta.
Euroopa Liidu kaasrahastatud tegevuse Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ raames pakuvad Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool haridus- ja noortevaldkonna töötajatele mitmekülgseid õppimisvõimalusi. Esimesed koolitusprogrammid avati juba 2024. aastal. Ei saa nõustuda, et tegemist on juhuslike koolitustega. Oleme ülikoolidega kokku leppinud, et kui on tegemist koolitustega, mille järele on suurem nõudlus, siis neid pakutakse pidevalt. Samuti on haridusasutustel ülikoolidega koostöös võimalik välja töötada täiendusõppe programme just oma asutuse vajadusi silmas pidades. Koolitused, mida ei paku ülikoolid, võivad tõesti olla erineva kvaliteediga ja on oluline eelnevalt väga põhjalikult tutvuda nende koolitajate taustaga, samuti pakutavate õppekavadega ja analüüsida, kas õppekava kirjelduses välja toodud õpiväljundid vastavad õpetaja või kooli eesmärkidega.
Karjääriastmete nimetused ja nõuded karjääriastmete omistamiseks
§ 13. Astme palgakoefitsiendid
(1) Õpetaja palk on vanemõpetaja karjääriastme omamise ajal vähemalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määruses kehtestatud palga alammäära ja 1,1 korrutis.
(2) Õpetaja palk on meisterõpetaja karjääriastme omamise ajal vähemalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määruses kehtestatud palga alammäära ja 1,3 korrutis.
Kommentaar: Vanemõpetaja palga alammäär võiks olla kasvõi 1,15, aga et oleks erisus võrreldes õpetaja astmega.
Ei arvestata. Palga alammäära koefitsiendid on kokku lepitud haridusleppes.
Eesti Haridustehnoloogide Liit
Seadusemuudatus puudutab kahte punkti:
1. Direktorite värbamine, atesteerimine ja arenguvestluste korraldamine
2. Õpetaja karjäärimudel
Esimese punkti osas oleme nõus ja küsimusi ei ole.
Teise punkti osas oleme üldjoontes nõus.
Aga on küsimus EELNÕU KAVAND - Karjääriastmete nimetused ja nõuded karjääriastmete omistamiseks.
" (4) Kui meisterõpetaja ei taotle astme tähtaja lõppemisel uuesti astet, omistatakse talle aste 2, õpetaja."
Miks aste 2? Kui meisterõpetaja uuesti ei taotle, siis võiks ju omistada ikka üks allapoole ehk aste 3?
Teadmiseks võetud. Rakendusaktid esitatakse kooskõlastamiseks pärast arutelusid partneritega, mis jätkuvad märtsis 2025. a.


Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kooliraamatukogude sektsioon
Kommentaar, küsimus
Parandus punkt 2. Arenguvestluse läbiviimise kord. Mil määral ollakse koolipidajate poolt kompetentne direktori arenguvestluse läbiviimisel?
Teadmiseks võetud. Koolipidajate kompetentsus on erinev, kuid loomisel on hea pidaja juhend ning samuti arenguvestluse läbiviimiseks tööriistad ning juhendmaterjalid. Pidajal jääb õigus kaasata arenguvestluse läbiviimiseks eksperte.
Eesti Muusikaõpetajate Liit
Kas plaanitava seadusandlusega on välistatud huvide konflikt või muu negatiivne mõju, kui koolijuht on seotud poliitikaga (nt kuulub KOV volikokku), ning tagatud koolijuhi apoliitilisus, kui ta seda soovib (arenguvestlustel ei mõjutata teda poliitiliselt), ent siiski jäetud õigus kandideerida KOV volikokku.
Teadmiseks võetud. Selle eelnõuga seda murekohta välistada ei saa, sest see pole PGSi reguleerimisala küsimus.
Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
Uue süsteemi rakendamine kasvataks halduskoormust. Kahtlane ka, kuidas ja mis pädevusega inimesed otsustama hakkaks. Võiks keskenduda inimese põhjalikule analüüsile töölevõtmisel. Koolijuhi palk ja töötingimused olema piisavalt motiveerivad.
Väga hea, et kaotatakse õpetaja kutse olemasoluks 2013.aasta töötamise nõue.
Teadmiseks võetud. Nõustume, et kavandatavad muudatused tõstavad halduskoormust. Komisjonide liikmete ekspertsus tagatakse täienduskoolitusega.
Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit
Koolijuhte puudutavad seaduste sõnastus on kohmakas ja kantseliitlik. Näiteks sõnapaar "koha täitmine" on saanud juba seaduse kuju riigi teatajas. Personaliotsingu firmad "värbavad" aga hariduses "täidetakse kohta". "Koha täide" on eesti kõnepruugis vähemalt siiani olnud halvustava tähendusega.
• 3) õppeasutuste juhid saavad kooli pidajalt regulaarselt professionaalset tagasisidet, mis on suunatud ametialase arengu toetamisele.
Õppeasutuse juhil tekib justkui kohustus saada tagasisidet kooli pidajalt, aga antud sõnastus ei kohusta kooli pidajat tagasisidet andma. Koolipidaja annab õppeasutuse juhile regulaarselt professionaalset ametialase arengu toetamisele suunatud tagasisidet. Siinkohal kas tagasiside saab olla üldse mitte professionaalne ja kes otsustab mis see professionaalne on? Professionaalne tagasiside professionaalse arengu toetamiseks! Senikaua kuni kooli direktorilt eeldatakse magistriharidust ehk teaduskraadi ja teda kureerivalt ametnikult keskharidust on sõnastus professionaalne tagasiside ilmselt asjakohane.
Ei arvestata.
Hetkel on sõnastatud järgmiselt: Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Arenguvestluste kohustus on sõnastatud järgmiselt: Direktori arengu toetamiseks viiakse temaga vähemalt üks kord aastas läbi arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku direktori ja kooli arengu eesmärgid. Nimetatud sõnastus kohustab pidajat.
Õpetajatel on motivatsioon pidevalt arendada oma kutseoskusi, sest ühtne karjääriastmestik pakub selget visiooni karjäärivõimalustest ja toetab professionaalset arengut, aidates seeläbi tagada õpetajate järelkasvu.
Antud lauses kaos ja kantseliit. Mõte õpetajate järelkasvust on justkui perest eraldi elav laps. Võtmesõnaks on selles lauses õpetaja arengut toetav karjääri astmestik. Kõige tähtsam kõige ees.
Ei arvestata. Saame aru nii, et viitate eelnõu seletuskirjas 2.4 eesmärgi kokkuvõttele. Olete tõstnud lauseosa kontekstist välja. Siinkohal tasub vaadata ka kogu punkti ülesehitust. Loetelu alguses olev lauseosa on seotud järgnevate loetelu punktidega:
Eelnevat lühidalt kokku võttes on algatatava põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eesmärk saavutada olukord, kus:
…..
4) õpetajatel on motivatsioon pidevalt arendada oma kutseoskusi, sest ühtne karjääriastmestik
pakub selget visiooni karjäärivõimalustest ja toetab professionaalset arengut, aidates seeläbi
tagada õpetajate järelkasvu;

Kui analüüsida veidi eestikeelse lause ülesehitusvõimalusi, siis on eestikeelses lauses tähtsama info rõhutamiseks mitu võimalust: rõhutatav osa võib paikneda nii lause alguses kui ka lause lõpus.


Professionaalset arengut toetav ühtne karjääri astmestik pakub õpetajatele selget visiooni karjäärivõimalustest, motiveerib pidevalt arendama oma kutseoskusi ja aitab seeläbi tagada õpetajate järelkasvu.
Kui see lause peab nii keeruline olema siis olgu. Üldine põhimõte on ikka et üks lause üks mõte. Hetkel on sõnastatud nii et enne on karjäärivõimalused, siis professionaalne areng ja lause lõpus järelkasv.
Professionaalset arengut toetav ühtne karjääri astmestik pakub õpetajatele selget visiooni karjäärivõimalustest, aitab seeläbi tagada õpetajate järelkasvu ja motiveerib pidevalt arendama oma kutseoskusi.
Sõnastuse muudatuses võiks olla enne järelkasv ja alles siis nii ütelda töö käigus hakkame ametialaselt arenema.
Vt eelmist.
Eesti Keelepööre
Koolijuhi värbamine ja komisjoni moodustamine:
Prg 3. Komisjoni moodustamine. Ettepanek muuta: Atesteerimiseks moodustab kooli pidaja neljaliikmelise komisjoni, kuhu kuuluvad üks üleriigilise koolijuhtide esindusorganisatsiooni ja üks maakonna koolijuhtide esindusorganisatsiooni nimetatud esindaja ja kooli pidaja esindaja(d).
Teadmiseks võetud. Rakendusaktid esitatakse kooskõlastamiseks pärast arutelusid partneritega, mis jätkuvad märtsis 2025. a.
EESTI KOOLIJUHTIDE ÜHENDUS

Eesti Koolijuhtide Ühenduse liikmete poolt avaldati arutelu käigus poolehoidu PGS muudatuste vajalikkusele, Eesti Koolijuhtide Ühenduse kaasamisele atesteerimisprotsessi ja direktori professionaalse arengu toetamise ning tema ametikoha nõuetele vastavuse hindamise kehtestamisele.
Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate kvalifikatsiooninõuete suhtes esitati muudatusettepanek:
(4) Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on:
2) doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsiooon õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
Eesti Koolijuhtide Ühendus kooskõlastab esitatud eelnõu.
Ei arvestata, kuna sel juhul piisaks ka praegu kehtivatest nõuetest – magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja õpetajakutse.
EESTI ERAÜLDHARIDUSKOOLIDE ÜHENDUS

Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt vastutab koolijuhi värbamise korraldamise, konkursi läbiviimise, töölepingu sõlmimise, töö sisu määratlemise ja hinnangu andmise eest koolipidaja. Seadusemuudatuste põhjenduseks on seletuskirjas toodud see, et õigusaktidega pole reguleeritud koolijuhtide hindamist, tagasisidestamist, atesteerimist ja arenguvestluste korraldamist ning töölepingu ülesütlemine on võimalik vaid kokkuleppel või töötaja surmaga. Eraüldhariduskooli (edaspidi erakool) pidaja lähtub täna oma tegevuse korraldamisel seadusandlikust ruumist (PGS, EKS, Äriseadustik, Mittetulundusühingute seadus, Töölepinguseadus, valdkonda reguleerivad määrused jne), mis meie hinnangul on erakoolide jaoks olnud piisav konkurentsivõimelise (tasulise) alternatiivi ja haridusinnovatsiooni pakkumiseks koolivõrgus. Nii erakoolide kui ka erakoolide õpilaste arvu kasv on kinnituseks, et olemasoleva regulatsiooni raames on erakoolid suutnud pakkuda kvaliteetset alternatiivi laste õpetamisel ja kasvatamisel ning suutnud võita õpilaste ja lapsevanemate usalduse. Erakoolide juhid on koolide juhtimisel ja arendamisel olnud eeskujuks paljudele teistele haridusasutustele ning koolijuhi arengu toetamine, eesmärgistamine, motiveerimine, arenguvestluste läbiviimine, tagasiside andmine, tulemuste hindamine jne on erakooli pidaja jaoks elementaarse juhtimishügieeni küsimus. Iga erakool on oma tekkeloost ja alternatiivse teenuse iseloomust tingituna erinev (väikesed kogukonnakoolid, erivajadustega laste koolid, rahvusvahelist õppekava pakkuvad koolid, kristlikud koolid, kollegiaalse juhtimisega waldor4koolid jne) ning sellest lähtuvalt on ka koolijuhi roll, valik, motiveerimine, arendamine, eesmärgistamine jne iga koolipidaja juures erinev. Formaalne standardiseerimine seaduse tasemel ei tee erakoolide ega juhtide olukorda kuidagi paremaks ning ei loo ka mingit lisaväärtust haridussüsteemile tervikuna. Haridusvaldkonna, töö seadusandluse ja eraõigusliku ühingu tegevust puudutav regulatsioon on erakoolipidajate jaoks konkurentsis püsimiseks ja kvaliteetse alternatiivi pakkumiseks praegu täiesti piisav, mistõttu ei ole mingit vajadust hakata kuidagi eraldi ja täiendavalt ära reguleerima erakooli pidaja ja erakooli juhi vahelist töösuhet. Seepärast ei ole erakoolipidajate vaatenurgast lähtudes EKS § 20 muutmine vajalik
Teadmiseks võetud. Ei saa nõustuda, et õpilaste arvu kasvul on otsene seos kvaliteetse haridusega. Peame oluliseks kohelda koolijuhte ja pidajaid võrdselt sõltumata omanditüübist.
Arenguvestluse regulatsioon jätab suure paindlikkuse selle läbiviimises ja sisus.
Samuti ei ole praegu välja pakutud EKS § 2 sõnastus korrektne ja põhjustab liigset segadust. Vormiline ettekirjutus arenguvestluse kui sellise läbiviimise osas (mis on vaid üks paljudest meetoditest juhtimisvaldkonna töö riistakastis) ei kohaldu kõikidel juhtudel ühtemoodi - näiteks väikese koolipidaja asutaja ja ainus juhatuse liige võib olla ühtlasi ka kooli asutaja ja direktor ning ta peaks hakkama arenguvestlust pidama iseendaga või siis leidma kellegi kooli kogukonnast, kes selle temaga läbi viib. Kui arenguvestlust mõeldakse töö suhte kahe osapoole ehk tööandja ja töövõtja vahelise toiminguna, siis kas selline formaalne otsitud lahendus arenguvestluse läbiviimiseks on ikka mõistlik ja tulemuslik? Lisaks on erakoolipidajal kui eraõiguslikul ühingul ka muid olulisi ametikohti (eriti kui koolipidaja peab mitut kooli ja/või filiaali), mille mõju kooli juhtimisele, käekäigule ja arengule võib olla sama suur kui koolijuhil (juhatuse esimees, tegevjuht, õppeprotsesside eest vastutav juhatuse liige, finantsjuht, personalijuht jne). Ka nende juhtide valik, eesmärgistamine, hindamine, arengu toetamine jne on koolipidaja tasemel sama tähtis kui koolijuhi puhul (kes allub erakoolipidaja juhtimisele).
Teadmiseks võetud. Atesteerimiskomisjoni moodustab pidaja ja pidaja saab enda esindajana määrata selle isiku, keda soovib. Mõistame, et erandlikke olukordi on olemas, kuid väikesed erakoolid on pidanud leidma juba täna lahenduse näiteks olukorrale, kus koolijuhiga tuleb seadusest tulenevalt tööleping sõlmida.
Tervikut vaadates on kokkuvõttes kummaline, et juhtimisvaldkonna tööriistakastist sätestatakse vaid üks detail ehk arenguvestluse pidamine konkreetselt ühe ametikoha osas seaduse tasemel. Sealt edasi tekib järgmiste väga oluliste ametikohtade ja juhtimisinstrumentide seadustamise küsimus – milliseid muid isikliku arengu juhtimise tööriistasid on vaja kasutada, mitu korda ja mis teemal peab neid kasutama, mil moel peavad need olema fikseeritavad ja hinnatavad jne. Laiemat ja sügavamat juhtimishoobade reguleerimist võiks põhjendada juhul kui on hea teaduspõhise hea praktika olemasolu, mille mittekasutamine võrdluses kasutamisega annaks tõenäoliselt kehvemaid tulemusi. Kuid isegi sel juhul oleks mõistlik seda väljendada pigem koolipidaja tasemel määratlemise kohustusena või nt hea tavana, mitte seadusega. Oleme arvamusel, et selliste kohustuste seadusesse kirjutamine sisuliselt koolijuhtide arengut ei mõjuta, vaid annab erinevatele välistele huvigruppidele jõuõla oma agenda ajamisel (nt kohalikus poliitikas).
Ei arvestata.
Ettepanek ei võimaldaks meil saavutada soovitud muudatusi.
Samas me mõistame haridussüsteemi ees seisvaid väljakutseid ja koolivõrgu kui terviku juhtimise vajadusi, mistõttu teeme PGS ja EKS muudatuste osas alljärgnevad ettepanekud:
§ 1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine
paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 8 - 12 järgmises sõnastuses: „(8) Direktori arengu toetamiseks kehtestab koolipidaja töötulemuste hindamise ja arenguvestluste läbiviimise korra.
§ 2. Erakooliseaduse muutmine
Erakooliseaduse paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Direktori arengu toetamiseks kehtestab koolipidaja töötulemuste hindamise ja arenguvestluste läbiviimise korra.
Kuna nii PGS kui EKS reguleerivad erakoolide tegevust, siis ei tule PGS ja EKS muutmise seaduse seletuskirjast üheselt välja see, et millised PGS muudatused kohalduvad edaspidi ka erakoolipidajatele ja millised mitte, sh kas ja millisel moel kavandatud atesteerimine puudutab edaspidi erakoolipidajate ja erakoolide tegevust. Käesolevas kirjas oleme eelnevalt kirjeldanud erakoolipidajate ja erakooli juhtide töösuhtega seotud erisusi, mistõttu formaalne väline hindamine ja atesteerimine ei loo lisaväärtust ei erakoolile, erakoolipidajale ega ka haridussüsteemile. Üldisemas plaanis jääb koolijuhtide atesteerimise puhul segaseks, et kelle eestvedamisel, kuidas ja kellest moodustub tegelikult sõltumatu ja pädev atesteerimiskomisjon, kes valmistab atesteerijad selleks keeruliseks rolliks ette (nt et nad oleks suuremate pädevuste ja kogemustega kui hinnatav koolijuht), kuidas vältida piirkondlikel, poliitilistel, isiklikel või muudel alustel tekkivat huvide konflikti jne. Kuna koolijuhid on sageli aktiivsed ka ühiskondlikus elus, poliitikas, erialaliitudes jne, siis kuidas tagada atesteerimiskomisjoni kuuluvate koolijuhtide esindajate sõltumatus nt piirkondliku konkurentkooli juhi suhtes?
Teadmiseks võetud. Seaduste vahel ei ole ebaselgust. Arenguvestlustega seonduvat tuli erakooliseaduses seetõttu reguleerida, et oli vajadus öelda, kes viib direktoriga arenguvestluse läbi. Seetõttu ei saanud toetuda erakooliseaduse § 1 lõikele 22 (Eraõigusliku juriidilise isiku, mille üheks asutajaks, osanikuks, aktsionäriks või liikmeks on riik või kohaliku omavalitsuse üksus, peetava erakooli asutamise, koolitusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise ning tegevuse lõpetamise suhtes kohaldatakse erakooliseadust, muus osas sama liiki riigi- või munitsipaalkooli suhtes kohaldatavat seadust) ja PGS loodavale regulatsioonile. Küll aga sai varemnimetatud erakooliseaduse sättele toetuda atesteerimise teemas (ehk, et kohaldub PGS regulatsioon), kuna erakooliseaduses puudub vajadus teha selles loodava regulatsiooniga võrreldes erisusi.
Mõistame, et on erakoole, kelle hinnangul loodav atesteerimissüsteem ei loo tänase teadmise pinnalt lisandväärtust, kuid see tegelikkuses ei pruugi järgi proovimata nii olla.

Lisaks tekib praeguses sõnastuses väike vastuolu töösuhte kahe osapoole rollide täitmisel. Kui koolijuhtide värbamise ja atesteerimise korrad kehtestab minister, aga arenguvestluste korra kehtestab kooli pidaja, siis kellel on millised õigused ja kuidas jaotub selles olukorras vastutus? Arenguvestluse tulemuseks peaks olema areng ja edasiliikumine, aga kui väline atesteerimine näitab mingil põhjusel koolipidaja nägemusega vastupidist olukorda (komisjon hindab näiteks hoopis muid pädevusi ja vajalikke omadusi kui koolipidaja), siis on koolipidaja raskete valikute ees. Kui atesteerjmisega seoses tekivad nö bürokraatlikud “eksamikomisjonid“, mitte konkreetse kooli ja koolijuhi arengut toetavad partnerid, siis oleme palju suuremate probleemide ees kui praeguses reguleerimata olukorras. Vanarahvas ütles, et „üheksa korda mõõda ja üks kord lõika“, mistõttu võiks atesteerimise süsteemi rakendamist eelnevalt piloteerida ja selle seadustamisega mitte kiirustada.
Teadmiseks võetud. Ei saa nõustuda, et see oleks vastuoluline. Nt riigikoolide puhul kehtestab minister samuti kooli pidajana arenguvestluste läbiviimise korra. Lisaks sellele kehtestas ka seni värbamisega seonduva korra kooli pidaja. Sellist olukorda ei ole seni peetud vastuoluliseks.
Erakoolid on omalt poolt valmis võimalike lahenduste osas kaasa mõtlema ja omapoolse panuse andma. Teeme omalt poolt alljärgnevad ettepanekud: 1) Mitte kiirustada PGS ja EKS muudatuste jõustamisega ning võtta aega haridussüsteemi ja koolide juhtimist reaalselt paremaks muutvate lahenduste väljatöötamiseks; 2) Kaasata senisest laiapõhjalisemalt arutelusse erinevate edumeelsete koolipidajate ja kooljuhtide esindajaid, kes igapäevaselt nende küsimustega silmitsi seisavad ja neid oskuslikult lahendavad.
Teadmiseks võetud.
EESTI ÕPETAJATE LIIT

Eesti Õpetajate Liit on seisukohal, et mitmed punktid käesolevas määruses on küsitavad, annavad õpetajaskonnale valesignaali ja ei toeta õpetajaid, nende kutsekindlust ega ka õpetajate järelkasvu.
1) Direktori ametikoha täitmiseks konkursi läbiviimise korra kehtestamine ministri määrusega tähendab, et riik annab selge sõnumi, et kooli pidamine on riiklik teema. Kuigi seda võib pidada põhimõtete ühtlustamise koha pealt positiivseks, siis see samm on vastuolus senise koolide ja koolipidajate autonoomiaga, mille üle Eesti nii uhke on olnud. Arvestades veel asjaoluga, et seni kehtivas PGSis pidi koolipidaja esitama konkursi läbiviimise korra arvamuse andmiseks hoolekogule, kuid nüüd soovitakse kõik anda ministri meelevalda, kannab selline muudatus endas vaikimisi jõuga tsentraliseerimise ideed.
Ei arvestata. Ei saa nõustuda sellise käsitlusega. Sellisel juhul võiks öelda, et sarnased reeglid teistes olukordades, olgu selleks õpilase koolist väljaarvamine, õppenõukogu ülesanded (üle kogu riigivõrgu kehtestatuna) jne tähendab samuti autonoomia vastu tegutsemist.
2) Mõistlik on loomulikult see, et arenguvestluse direktoriga viib läbi temaga töölepingu sõlminud isik. Kas lõike 8 lisamine seadusesse tähendab, et seni selliseid arenguvestlusi ei ole peetud või nende vestluste eesmärk ja läbiviija ei ole piisavalt selged olnud? Kas korra aastas läbiviidav arenguvestlus, mis nüüd ka seadusesse kirja pannakse ei ole tõesti piisav ”direktori professionaalse arengu toetamiseks ning tema teadmiste ja oskuste ametikoha nõuetele vastavuse hindamiseks”, nii et tuleb läbi viia ka veel eraldi hindamine, eelnõus märgitud kui atesteerimine? Kas riigil on üleliigseid ressursse, et hakata nii põhjalikku atesteerimist korraldama? Kas haridusministeeriumi põhimääruses § 22 toodud ministri ülesandeid on liiga vähe ja reaalselt nähakse ette, et minister hakkab selliseid vestlusi direktoritega pidama?
Teadmiseks võetud. Küsitut on seletuskirjas põhjalikult käsitletud (et miks on peetud oluliseks seaduses arenguvestluste läbiviimise kohustus ette näha). Samuti on põhjalikult põhjendatud atesteerimise läbiviimise olulisust.
3) Me ei saa nõustuda sellega, et doktorikraadiga inimesel ei ole vaja õpetaja kutset ning see kvalifikatsiooninõuetes eraldi hetkel pakutud moel välja tuuakse. Doktorikraad enda akadeemilise olemusega ei ole veel piisav, et tagada pedagoogilised kompetentsid, mida on vaja õpetajatööks koolis. Kutse andjana oleme märganud, et on doktorikraadiga inimesi, kes õpetaja kutset taotledes kahjuks ei suuda tõendada õpetajana töötamiseks hädavajalike pedagoogiliste kompetentside olemasolu. Ka koolidest on tulnud taolist tagasisidet. Kuigi seletuskiri toob selgitusena välja, et ”Sellega soovitakse leevendada tööjõupuudust haridussektoris ning võimaldada pedagoogilise ettevalmistusega isikutel senisest lihtsamalt asuda õpetajatena tööle ning anda seeläbi koolidele rohkem paindlikkust õpetajate leidmisel.”, siis täna vajavad koolid, et õpetajaid mitte ainuüksi ei leita, vaid et nad ka jäävad kooli tööle ning ei lahku pärast esimest poolaastat, kuna nende ettekujutus ja ootus laste iseenesest olemasolevast õpimotivatsioonist (”kõik tahavad ju seda ainet õppida!”) ning töö sisust (aa, lisaks ainesisu tutvustamisele on ka hindamine, tagasisidestamine, tunnidistsipliini tagamine, kaasav haridus, jpm) ja intesiivsusest ei ühtinud reaalsusega. Aine põhjalik teadmine ei ole veel kinnitus, et seda ainet suudetakse ka teistele edasi anda.
Koolijuhil on alati kohustus hinnata tööle värvatava isiku kompetentse, nii erialaseid kui pedagoogilisi kompetentse, et need oleksid piisavad ametikoha tööülesannete täitmiseks. Kooli esmakordselt tööle asuv doktorikraadiga õpetaja paigutub karjäärimudeli esimesele astmele, ehk on alustav õpetaja. Sellel astmel on õpetajal ülesanne omandada esimesed kogemused õpetajatöös ja end tööalaselt arendada ning koolijuhi ülesanne on toetada õpetaja arengut, võimaldades selleks aega, pakkudes mentorlust ja muud tuge. Doktoriõppes läbitud pedagoogika-alasele ettevalmistusele lisaks saab koolijuht vajadusel koheselt suunata õpetaja pedagoogika täienduskoolitusi läbima.
4) paragrahvi 75 täiendamist lõigetega, mis sätestavad, et ”õpetaja kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks omistatakse käesoleva seadusega kehtestatud õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale karjääriaste” on ebapiisav, kuna jätab selgusetuks, kes ja kuidas karjääriaste omistab ning mis sellega kaasneb?
Teadmiseks võetud. Selleks ongi ettenähtud volitusnorm seaduses, mille kohaselt muuhulgas kehtestatakse ministri poolt nõuded karjääriastmete omistamiseks. Mis tähendab seda, et seadusandja ei kehtesta kogu detailset regulatsiooni ise, vaid volitab ministrit seda tegema.
5) Me ei pea õigeks, et paragrahvi 99 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „enne 2013. aasta 1. septembrit põhikoolis või gümnaasiumis õpetajana või õppealajuhatajana või kutseõppeasutuses üldharidusainete õpetajana töötavad või töötanud“, kuna 12 aastaga on hariduses liigagi palju muutunud ning eeldada, et ainuüksi tosin ning enam aastat tagasi saadud haridusest piisab, ei saa olla ootuspärane. Samuti ei ole see õige nende õpetajate suhtes, kes on täna juba pidanud selle klausliga arvestama. Kas neil võib tekkida mingi põhjendatud ootus, millegi ümber vaatamiseks või otsustamiseks? Miks me olukorras, kus õpetajatöö on oma olemuselt läinud veelgi mitmetahulisemaks ja nõudlikumaks oleme valmis nõudeid lihtsustama? Kui riik ei suuda kohalike omavalitsustega kokkuleppele jõuda mõistlikus koolivõrgus, kus eksisteeriksid erineva suurusega Eesti tugeva hariduse säilimist toetavad erinevad koolid, siis kindlasti ei tohi me hariduse kvaliteedis järeleandmisi teha. Riik ei tohi anda sõnumit, et täna kooli minemine on kerge ja saab tugineda 20 aasta tagustel teoreetilistel teadmistel!
Koolijuhil on alati kohustus hinnata tööle värvatava isiku kompetentse, nii erialaseid kui pedagoogilisi kompetentse, et need oleksid piisavad ametikoha tööülesannete täitmiseks. Kooli esmakordselt tööle asuv enne 2013. aasta 1. septembrit pedagoogilise hariduse omandanud õpetaja paigutub karjäärimudeli esimesele astmele ehk on alustav õpetaja. Sellel astmel on õpetajal ülesanne omandada esimesed kogemused õpetajatöös ja end tööalaselt arendada ning koolijuhi ülesanne on toetada õpetaja arengut, võimaldades selleks aega, pakkudes mentorlust ja muud tuge. Lisaks saab koolijuht vajadusel koheselt suunata õpetaja pedagoogika täienduskoolitusi läbima.
Selle muudatusega ei anta järele õpetaja kvalifikatsiooninõuetes, vaid mööndakse, et see, kes on pedagoogilise hariduse omandanud, saab ametisse asuda, aga seejuures on oluline, et koolijuht, kes isiku tööle värbab, teeks esmalt selgeks mis osas vajavad kompetentsid ajakohastamist ning milliseid uusi kompetentse on vaja omandada.
Neil õpetajatel, kes on varasemalt selle kitsenduse tõttu loetud kvalifikatsiooninõuetele mitte vastavaks, ei ole põhjust soovida otsuste ümbervaatamist, kuna muudatuse jõustudes loetakse nad nõuetele vastavaks. Need isikud, kes on läinud taotlema õpetajakutset, on toiminud igati asjakohaselt ja nad on ennast igal juhul kindlustanud ametis töötamise jaoks olulise tunnistusega - kutsetunnistusega.
6) Karjäärimudeli astmete nimetused ei saa olla samad, mis on kutsestandardi tasemete nimetused. Kui riik muidugi ei soovi ise õpetaja kutsesüsteemi segi paisata ja devalveerida ja lisaks haridusrahvale ka kogu üldsust eksitada, luues paralleelmaailma, milles õpetaja saab tulla taotleda endale vanemõpetaja, tase 7 kutsestandardi järgi vastava taseme ja saada kutsetunnistuse ning siis siis taotleda endale ka vanemõpetaja astme. Õpetajal hakkab siis olema nii kutse mingil tasemel kui ka kutse mingil astmel?
Karjääriastmete nimetusi kaaluti ja nimetused pandi paika karjäärimudeli visiooni väljatöötamise käigus töörühmas, kuhu kuulus ka Õpetajate Liidu esindaja. Nende nimetustega mudeli versioon esitati haridusleppe läbirääkimise osapooltele.
Tuleb eristada õpetaja kutsetaset ja õpetaja ametialast karjääriteekonda. Õpetajaametis töötamine on selle inimese karjääriteekond ja koolijuht, olles hinnanud õpetaja kompetentse, määrab karjääriastme (tööalase arengu etapp). Hindamisel tugineb koolijuht õpetaja kutsestandardis kirjeldatud kompetentsidele. Seega, õpetajal saab olla elukutse kutsetase ja saab olla ka ametis töötamise teekonna etappi näitav karjääriaste.
Riikliku kutsetaseme saab omistada kutse andja. Kutsestandardi kompetentside kirjeldusi kasutavad (peavadki kasutama) nii ülikoolid õpetajakoolituses kui ka koolijuhid õpetajate kompetentside hindamiseks.
Samuti on täiesti mõistetamatu alljärgnev lause: “(5) Vanemõpetaja või meisterõpetaja astet või kutsetaset omava õpetaja puudumisel nimetatakse komisjoni liikmeks kooli töötav õpetaja karjääriastet omav õpetaja.” Ilmselt on mõeldud ”koolis töötav”…. Ka rakendusaktide kavandi eelnõus on mõistmatu lause “(1) Astme 1, astme 2 ja astme 4 omistajaks on õpetaja töökohaks oleva kooli direktor.” Kutse andjana on täiesti arusaamatu ja lubamatu, et riik sellist dubleerimist hetkel toetab ja veelgi enam: ise välja kujundamas on, kuid mitte kusagil ei ole valmis selgitama, mis on kahe paralleelsüsteemi pidamise vajadus ja võimalus, kuidas need süsteemid omavahel suhestuvad, millised on kokkupuute punktid, millised on mure– ja ohukohad. Riiklikult ei ole selgitatud, milline on õpetaja kutsestandardi ja õpetaja karjäärimudeli omavaheline seos. Kas tõesti jääb see, milline on haridusleppe, karjäärimudeli ja kutsesüsteemi omavaheline seos igale õpetajale, koolile, koolipidajale ja laiemalt erinevatele sihtrühmadele ja igale inimesele endale sobivalt välja mõelda?
Teadmiseks võetud. Rakendusaktid esitatakse kooskõlastamiseks pärast arutelusid partneritega, mis jätkuvad märtsis 2025. a.
Kuidas saavad astmed kehtida nt viis aastat? Kas see tähendab, et õpetaja, kes koolis valitakse vanemõpetaja ametikohale ja saab sellega seotud tööülesanded, täidab neid viis aastat? Kas koolijuht määrab käskkirjaga vanemõpetajale vanemõpetaja palga koefitsiendi järgi palga, olles hinnanud tema kompetentse ja kui see õpetaja läheb teise kooli, siis tal on ootus, et esimese kooli koolijuhi kompetentside hindamine kehtib ka seal? Kas on arvestatud hetkel ka sellega, et koolidele tekib vägagi suur lisa administratiivne koormus? Või hakkab koolipidaja korraldama vanemõpetajate ja meisterõpetajate hindamist? Ja siis saab koolijuht lauale lisaks ka kutseseaduse järgi korraldatud riikliku kutsekomisjoni kinnitatud hindamisotsusega meisterõpetaja tunnistusega õpetaja. Kas koolijuht võib seda ignoreerida ja öelda, et tema teab paremini? Ja kas see kõik toetab ning kaitseb õpetajate huve ja õigusi - kuidas täpsemalt?
Teadmiseks võetud. Rakendusaktid esitatakse kooskõlastamiseks pärast arutelusid partneritega, mis jätkuvad märtsis 2025. a.
Milline peaks üldse olema õpetaja vajadus või huvi minna taotlema nt vanem- või meisterõpetaja kutset? Kas Haridus- ja Teadusministeerium on sama aktiivselt, kui karjäärimudeli ja haridusleppe asju ajades, töötanud ka juba kehtiva riikliku õpetaja kutsesüsteemi arendamisega? või on plaan see lihtsalt välja suretada? Kui jah, siis nii peaks Haridus- ja Teadusministeerium julgema ka öelda! Või on tegemist hetkel poliitilise survega?
Haridus- ja Teadusministeeriumil ei ole plaani välja suretada praegu kehtivat kutsesüsteemi. Karjäärimudeli rakendamine ei kaota õpetaja kutsetasemete süsteemi, küll aga vajab esialgu harjumist ja mõistete tasandil selgitamist, mis on kutsetase ja mis on karjääriaste. Selles kommunikatsioonis on Õpetajate Liidu ja HTMi koostöö väga olulise tähtsusega.
Ministeerium on toetanud Õpetajate Liitu kui kutse andjat strateegilise partnerluse raames, et kutset taotlevate õpetajate arvu suurendada ning kutse taotlemise süsteemi efektiivsemaks ning kasutajasõbralikumaks arendada. 2025-2027 perioodiks koostatakse vabaühendustele suunatud taotlusvoorude kohta ministri määrus ja sel perioodil on toetatavate tegevussuundade hulgas ka õpetajakutsete andmise korralduse kaasajastamine: paindliku, kaasaegse ja tõhusa õpetajakutse andmise süsteemi loomine, mis on kooskõlas kutsestandardite ja karjäärimudeliga, taotlejatele informeerimine ja toetamine. See on otseselt seotud Õpetajate Liidu kui kutse andja tegevusega.
Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja on panustanud ka õpetaja kutsestandardite uuendamise töörühma töösse. Seega, kindlasti ei saa väita, et ministeerium plaanib õpetaja kutsesüsteemi lõhkuda või ära kaotada.
Riikliku kutse taotlemine annab õpetajale n-ö igal juhul kindluse, et vastav kutsetase on olemas ja kompetentsid on tõendatud. Riikliku kutse omaniku puhul kohalikul tasandil kutsekompetentside hindamine enam vajalik ei ole. Aste 4, meisterõpetaja karjääriastme saab koolijuht omistada vaid sellele, kel on riiklik kutsetase meisterõpetaja, tase 8. Kuidas täpselt kolmanda karjääriastme omistamine rakendustasandil hakkab välja nägema, on juba järgmiste arutelude küsimus ja neisse on kindlasti kaasatud ka Õpetajate Liidu esindaja.
Kes hakkab näiteks menetlema seda, kui õpetaja saab kooli vanemõpetaja astme komisjonilt positiivse otsuse, kuid saab negatiivse otsuse õpetaja kutse taotlemise riiklikult kutsekomisjonilt või vastupidi? Süsteemid on oma olemuselt ju erinevad, koolid on oma olemuselt erinevad ja kuidas sellises asjas ollakse riiklikult valmis loobuma tsentraalselt seadusega kehtestatust (kutseseadus) ja leppima iga kooli või koolipidaja enda kehtestatud komisjonide korra ja otsustega? Kelle huvides on praegu see õpetajate topelt jooksutamine, paralleelmaailmade üles ehitamine ja erinevate süsteemide juurutamine? Kus on tehtud mõjuanalüüs või mistahes analüüs erinevate süsteemide kokkupuutepunktide hõõrdumisel tekkivast pingest?
Kaks süsteemi saavad kõrvuti toimida küll, kuna üks neist on riiklik kutsesüsteem ja teine ametialane karjääriteekond. Üks ei sega teist. Õpetajaid jooksutama ei hakata: kes soovib tõsta kutsetaset, suundub kutset taotlema, kes soovib karjääriteekonnal edasi liikuda, ilma et valideeriks oma professiooni kutsetaset, saab seda teha väga aja- ja kohasõbralikult oma koolis või 3. astme puhul kohaliku tasandi komisjonis, mis võib samuti asuda kooli tasandil. Need teemad on vaja läbi arutada rakendustasandi aruteludes.
Iga muudatus tundub alguses arusaamatu, aga koos õpetajate esindusorganisatsioonidega teavitades ja selgitades on see ilmselt kenasti ületatav.
Seniks, kuni puudub selgus kahe süsteemi omavahelisest suhestumisest, teeme ettepaneku panna eelnõu pausile ja rääkida asjad selgeks, teha korralik riskianalüüs ning kaaluda dubleerimise vajalikkust, mõistlikkust ning potentsiaalset tulemuslikkust.
Ei arvestata. Mõistagi seirame protsessi jooksul kahe süsteemi koostoimimist, sõnastame tekkinud probleemkohad ja panustame sellesse, et leida lahendused.
REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM

Eelnõu § 1 punktis 2, millega muudetakse seaduse § 71 lõiget 8, on sätestatud, et riigikooli direktori arenguvestluse viib läbi valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik. Leiame, et ministeerium peaks küll seadma teenuste osutamise üldised raamid, standardid ja eesmärgid, kuid teenuse vahetu osutamine peaks toimuma muul tasandil näiteks allasutuses või kohalikus omavalitsuses. Ministeerium peaks eelkõige keskenduma strateegilisele tasandile, kuna poliitika kujundamine ja õigusloome nõuab fookust ja ressursse ning teenuste osutamisega tegelemine killustaks ministeeriumi põhifunktsioone. Seetõttu tuleks hinnata, kuivõrd sobitub siia muudatus, millega nähakse ette, et minister võiks pidada koolijuhtidega arenguvestlusi.
Teadmiseks võetud. Ministeeriumi kui valitsusasutuse ja ministeeriumi kui kooli pidaja rollid ongi erinevad. Haridus- ja Teadusministeeriumis on riigikoolide valdkond, kelle ülesandeks on teostada (riigi)koolide pidaja funktsioone. Arenguvestluste läbiviimine riigikoolide direktoritega on juba täna selle valdkonna ametnike ülesanne. Seetõttu ei ole mõeldav, et need ülesanded võtaks üle nt Haridus- ja Noorteamet või kohalikud omavalitsused.
Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktis 4 millega muudetakse seaduse § 741 lõiget 3 on sõna „poolt“ üleliigne.
Arvestatud. Eelnõus parandus tehtud.
Eelnõus ega seletuskirjast ei selgu, millised on kooli direktorite atesteerimisnõuded ning kas kõigi kooli juhtide puhul rakendatakse samu atesteerimisnõudeid ühetaoliselt või arvestatakse ka koolide suurust? Leiame, et atesteerimisel tuleks arvesse võtta seda, millist kooli koolijuht juhib, kuna juhtimise pädevus ja võimekus on väga erinev arvestades seda, kas juhitakse 1500 või 30 õpilasega kooli. Palun täiendada selles osas eelnõu ja seletuskirja.
Arvestatud osaliselt. Eelnõus on täpsustatud paragrahvi 71 ning on täiendatud seletuskirja. Atesteerimise üldised põhimõtted kehtivad kõigile ühtemoodi, sest õpilaste vaatest peab olema tagatud kvaliteetne haridus sõltumata kooli suurusest. Kõiki erisusi (sh kooli suurust) saab arvestada nii eneseanalüüsis kui pidaja poolses tagasisides.
Teeme ettepaneku täpsustada rakendusakti kavandit „Üldhariduskooli ja riigi kutseõppeasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord“ ja lisada sinna, et komisjon teeb valla- või linnavalitsusele ettepaneku direktori ametisse nimetamiseks. Määruse kavand ei arvesta tänast üldist kohaliku omavalitsuse praktikat, kus direktori nimetab konkursikomisjoni ettepanekul ametisse valla või linnavalitsus. Soovime, et komisjon teeks ettepaneku valla- või linnavalitsusele direktori ametisse nimetamiseks (nagu teise kohaliku omavalitsuse hallatavate asutuste osas) ja seejärel vallavanem või linnapea allkirjastaks töölepingu.
Teadmiseks võetud. Kuna antud juhul kooskõlastatakse seaduse eelnõud, mitte rakendusakte, siis ei näe me hetkel vajadust asuda koheselt detailselt muutma rakendusaktide kavandeid, mille sisu asutakse täiendavalt arutama alates märtsist 2025. a kõigi oluliste koostööpartneritega. Talletame enda jaoks ka selle muudatusettepaneku.
Sama rakendusakti kavandi § 2 lõige 1 sätestab, et komisjoni moodustaja nimetab komisjoni liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. Palume selgitada, miks peab komisjoni sekretär olema komisjoni liige. Leiame, et komisjoni sekretäriks võib nimetada ka mõne ametiasutuses sarnast tööd tegeleva spetsialisti, kes pole komisjoni liige. Palume nimetatud rakendusakti kavandisse lisada ka kord, kas ja kuidas atesteerimiskomisjoni otsuseid saab vaidlustada.
Teadmiseks võetud. Vt vastust eelmisele märkusele. Jah, oleme ka ise täiendavate arutelude käigus jõudnud teadmiseni, et sekretär pigem ei peaks olema komisjoni liige.
Eelnõu rakendusakti kavandist „Karjääriastmete nimetused ja nõuded karjääriastmete omistamiseks“ on puudu volitusnorm, mille alusel see antakse, palume see lisada.
Arvestatud. Lisatud viide volitusnormile.
RAHANDUSMINISTEERIUM

1. Seletuskirjas on märgitud, et õpetajate karjäärimudeli rakendamiseks kasutavad koolide pidajad diferentseerimiskomponenti ning riik suurendab diferentseeritavat osa järgmiselt: 2026. aastal 22%ni, 2027. aastal 23%ni ja 2028. aastal 24%ni. Seejuures on puuduvad mõju andmed eelarvele (sh kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele). Lisaks tekivad järgmised küsimused: Kui mittekvalifitseeritud õpetajad saavad juba töötasu 1,2 koefitsendi järgi, siis kas muutub ka uus alammäär? Milline mõju on pearahade arvestusele? Milline mõju on lasteaiaõpetajate tasudele? Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri § 47 lõike 1 kohaselt tuleb seletuskirja osas „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud” anda riigiasutuste kaupa ülevaade seaduse rakendamiseks vajalikest tegevustest ja kõikidest seaduse rakendamiseks eeldatavalt vajalikest otsestest ühekordsetest ja iga-aastaste kulude ulatusest ning nende katmise allikatest, lisades asjakohased rahalised arvestused ja põhjendused. Palume seletuskirjas mõju eelarvetele selgelt ja detailselt välja tuua ning esitada kulude katteallikad.
Arvestatud. Seletuskirja on oluliselt täiendatud.
2. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 75 lõikega 22 , milles sätestatakse järgmine volitusnorm „Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsendid ning nõuded karjääriastme omistamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega“. Seletuskirja teksti kohaselt on seaduse rakendusaktide kavandid seletuskirjale lisatud, kuid volitusnormile vastava rakendusakti kavandit siiski lisatud ei ole. Kavand puudutab üksnes karjääriastmete nimetusi ja nõuded karjääriastmete omistamiseks. Palume seletuskirjale lisada volitusnormile vastav rakendusakti kavand.
Teadmiseks võetud. Määruse eelnõu kavand meie hinnangul vastab seaduse eelnõus esitatud volitusnormile, kuna määruse eelnõu kavandis on §-s 13 sätestatud palgakoefitsiendid.

 EELNÕU KAVAND
Üldhariduskooli ja riigi kutseõppeasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lõike 6 ning kutseõppeasutuse seaduse § 16 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsäte
§ 1.   Määruse reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse üldhariduskoolide ja riigi kutseõppeasutuste (edaspidi koos kool) direktorite vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord.

2. peatükk
Komisjoni moodustamine ja töökord 

§ 2.   Komisjoni moodustamine

(1) Riigiüldhariduskooli või -kutseõppeasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimiseks moodustab haridus- ja teadusminister komisjoni. Munitsipaalüldhariduskooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimiseks moodustab komisjoni vallavanem või linnapea. Komisjoni moodustaja nimetab komisjoni liikmete hulgast esimehe ja sekretäri.

(2) Üldhariduskooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimiseks moodustatud komisjon on vähemalt neljaliikmeline ning selle koosseisu kuuluvad:
1) kooli pidaja esindajad;
2) kooli hoolekogu nimetatud esindaja;
3) üleriigilise koolijuhtide esindusorganisatsiooni nimetatud esindaja;
4) vajadusel esindaja või esindajad muudest asutustest, ettevõtetest ja organisatsioonidest.

(3) Riigi kutseõppeasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimiseks moodustatud komisjon on vähemalt kolmeliikmeline ning selle koosseisu kuuluvad:
1) kooli pidaja esindajad;
2) kooli nõunike kogu nimetatud esindaja;
3) vajadusel esindaja või esindajad muudest asutustest, ettevõtetest ja organisatsioonidest.

(4) Kooli pidaja esindajad moodustavad enamuse komisjoni koosseisust.

§ 3.   Komisjoni töökord

(1) Komisjoni töövorm on koosolek.

(2) Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees ning protokollib komisjoni sekretär. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär.

(3) Komisjon võib kasutada kandidaatide hindamisel eksperte.
(4) Komisjoni koosolekud võivad toimuda side- ja infotehnoloogiliste vahendite teel.

§ 4.   Komisjoni koosoleku kokkukutsumine ja komisjoni esimene koosolek

(1) Komisjoni sekretär teatab komisjoni liikmetele koosoleku toimumise aja ja koha vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist.

(2) Koos koosoleku kokkukutsumise teatega saadab komisjoni sekretär komisjoni liikmetele vajalikud dokumendid.

(3) Komisjoni esimesel koosolekul:
1) tutvutakse esitatud dokumentidega, otsustatakse kandidaatide hindamise viis ja eeldatav konkursi ajakava;
2) lepitakse kokku komisjoni järgmise koosoleku toimumise aeg ja koht;
3) otsustatakse teisi komisjoni pädevusse kuuluvaid küsimusi.

§ 5.   Komisjoni otsustusvõime

Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust osaleb vähemalt kaks kolmandikku komisjoni liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees.

3. peatükk
Konkursi väljakuulutamine 

§ 6.   Konkursi väljakuulutamine

(1) Konkursi riigiüldhariduskooli ja -kutseõppeasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja haridus- ja teadusminister. Konkursi munitsipaalüldhariduskooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja vallavanem või linnapea.

(2) Konkurss kuulutatakse välja pärast komisjoni koosseisu kinnitamist.

(3) Konkursi väljakuulutamise kohta avaldatakse teade vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes või mõnes muus üleriigilises avalikus kanalis arvestusega, et konkursil osalejal (edaspidi kandidaat) oleks alates konkursi väljakuulutamise päevast avalduse esitamiseks aega vähemalt kaks nädalat.

(4) Konkursiteates märgitakse:
1) kooli nimi ja aadress;
2) kandidaadile esitatavad nõuded;
3) avalduse esitamise tähtaeg;
4) koos avaldusega esitatavate dokumentide loetelu;
5) vajadusel muu oluline teave.

§ 7.   Konkursil osalemine

(1) Kandidaat esitab komisjonile järgmised dokumendid:
1) avaldus;
2) elulookirjeldus, sh töö- või teenistuskäik;
3) ametikohale esitatud nõuetele vastavust tõendavate dokumentide koopiad;
4) komisjoni või kandidaadi soovil muud dokumendid.

(2) Konkursil saab osaleda isik, kes esitab avalduse koos konkursiteates nõutavate dokumentidega hiljemalt konkursiteates märgitud tähtajaks ja aadressil.

4. peatükk
Konkursi läbiviimine 

§ 8.   Dokumendivoor

(1) Konkurss koosneb dokumendivoorust ja sellele järgnevast vestlusvoorust.

(2) Dokumendivooru tulemusel otsustab komisjon, millised kandidaadid lubatakse vestlusvooru.

(3) Komisjoni sekretär teavitab kandidaate nende osas tehtud otsusest.

§ 9.   Vestlusvoor

(1) Vestlusvoorus osalevad komisjoni liikmed ja vestlusvooru jõudnud kandidaadid.

(2) Enne vestluse algust tutvustab komisjoni esimees kandidaadile komisjoni koosseisu ning konkursi läbiviimise korda.

§ 10.   Kandidaadi ametikohale valimine

(1) Komisjon võtab otsused vastu salajasel hääletamisel. Igal komisjoni liikmel on üks hääl.

(2) Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletab üle poole koosolekul kohalviibivatest komisjoni liikmetest.

(3) Kui ükski kandidaat ei kogu häälteenamust, viiakse samal koosolekul läbi kordushääletus enim hääli saanud kandidaatide vahel.

(4) Kui kordushääletusel ei kogu ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis otsustab komisjon konkursi edasise käigu (jätkatakse sihtotsinguga, kuulutatakse välja uus konkurss, kuulutatakse konkurss luhtunuks või võetakse vastu mõni muu otsus).

(5) Kordushääletuse tingimused on samad esimese hääletuse tingimustega.

(6) Hääletuse tulemusena ametikohale valitud kandidaadi kohta esitab komisjoni esimees riigiüldhariduskooli või -kutseõppeasutuse puhul haridus- ja teadusministrile ettepaneku töölepingu sõlmimiseks ning munitsipaalüldhariduskooli puhul vallavanemale või linnapeale ettepaneku töölepingu sõlmimiseks.

(7) Komisjoni sekretär teavitab kandidaate nende osas tehtud otsusest.

§ 11.   Töölepingu sõlmimine

(1) Riigiüldhariduskooli või -kutseõppeasutuse puhul sõlmib haridus- ja teadusminister või tema volitatud esindaja komisjoni esitatud kandidaadiga töölepingu. Munitsipaalüldhariduskooli puhul sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea.

(2) Töölepingut esitatud kandidaadiga ei sõlmita juhul, kui:
1) kandidaat loobus direktori ametikohale tööle asumisest;
2) osapooled ei saavuta töölepingu tingimustes kokkulepet.

§ 12.   Konkursi luhtumine ja lõpetamine

(1) Konkursi võib kuulutada luhtunuks, kui:
1) konkursil osalemiseks ei esitatud ühtegi avaldust;
2) kõik kandidaadid osutusid ametikohale esitatud tingimustele mittevastavaks;
3) ükski kandidaat ei kogunud kordushääletusel nõutavat häälteenamust;
4) ühegi kandidaadiga ei sõlmita töölepingut.

(2) Kui konkurss loetakse luhtunuks, otsustab komisjon konkursi edasise käigu.

(3) Konkurss loetakse lõppenuks, kui direktori ametikohale valitud kandidaadiga on sõlmitud tööleping.

§ 13.   Kandidaadi õigused

(1) Kandidaadil on õigus:
1) anda vestluse käigus lisaks komisjoni küsitule täiendavaid selgitusi ning saada komisjonilt täiendavat teavet ja selgitusi;
2) loobuda kandideerimisest konkursi igas staadiumis;
3) saada teada enda kohta tehtud otsusest ning tutvuda konkursi käigus enda tehtud testide tulemustega.

(2) Kandidaat võtab komisjoni koosolekust osa ainult vestluse ajal.

(3) Kandidaadil on õigus saada lisateavet konkursi, direktori ametikoha ja kooli kohta komisjoni esimehelt või tema määratud isikult.

§ 14.   Kandidaatidega seotud dokumentide käitlemine

Kõik kandidaatidega seotud dokumendid on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks ja mittevalituks osutunud kandidaatide dokumendid kuuluvad pärast konkursi lõppu hävitamisele.

§ 15.   Avalikkusele informatsiooni andmine

Kui komisjon ei ole otsustanud teisiti, siis avalikkusele annab informatsiooni konkursi kohta komisjoni esimees.

§ 16.   Kulude katmine

Konkursi väljakuulutamisega ja kandidaatide hindamisega seotud kulud katab kooli pidaja.

5. peatükk
Rakendussätted 

§ 17.   Määruse kehtetuks tunnistamine

Haridus- ja teadusministri 4. novembri 2013. a määrus nr 34 „Riigi kutseõppeasutuse ja riigi üldhariduskooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord” tunnistatakse kehtetuks.


Kristina Kallas
minister Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler




EELNÕU KAVAND
Atesteerimiskomisjoni moodustamise ja direktori atesteerimise korraldamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lõike 9 alusel.


§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega sätestatakse atesteerimiskomisjoni moodustamise ja direktori atesteerimise korraldamise tingimused ja kord.

§ 2. Atesteerimise eesmärk

Atesteerimise eesmärk on toetada direktori arengut ja teostada tema teadmiste ja oskuste ametikoha nõuetele vastavuse hindamist. Atesteerimine koosneb atesteerimiseks esitatud dokumentide läbivaatamisest ja vestlusest.

§ 3. Komisjoni moodustamine

(1) Atesteerimise läbiviimiseks moodustab kooli pidaja neljaliikmelise atesteerimiskomisjoni (edaspidi komisjon), kuhu kuuluvad vähemalt kaks üleriigilise koolijuhtide esindusorganisatsiooni nimetatud esindajat ja kooli pidaja esindaja.

(2) Komisjon valib komisjoni liikmete hulgast komisjoni esimehe.

§ 4. Komisjoni teenindamine

Komisjoni tehnilise teenindamise tagab komisjoni moodustaja.

§ 5. Komisjoni otsustusvõime

Komisjon on otsustusvõimeline, kui atesteerimiseks esitatud dokumentidega tutvumisest ja vestlusest võtavad osa kõik komisjoni liikmed. Kui komisjoni liige ei saa kokkulepitud ajal vestlusest osa võtta, lepitakse kokku uus vestluse aeg.

§ 6. Komisjoni töökord

(1) Komisjon määrab oma töökorra. Komisjoni koosolekuid võib pidada elektrooniliselt.

(2) Komisjon teeb otsuseid häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on määrav komisjoni esimehe hääl.

§ 7. Atesteerimise läbiviimisest teavitamine ja dokumentide esitamine

(1) Atesteerimiskomisjon teavitab direktorit tema viiendal tööaastal atesteerimise läbiviimise vajadusest ning palub esitada kahe kuu jooksul atesteerimiseks vajalikud dokumendid.

(2) Direktor esitab atesteerimise läbiviimiseks eneseanalüüsi selleks ette nähtud vormil Eesti hariduse teabeväravas Haridussilm (edaspidi haridussilm), milles hindab oma töö tulemusi ja juhtimistegevusi.

(3) Atesteeritava vastavust direktorile põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele kinnitab kooli pidaja haridussilmas.

§ 8. Vestluse eesmärk, ettevalmistamine ja läbiviimine

(1) Vestluse eesmärk on hinnata koolijuhi töö vastavust ametinõuetele, analüüsida eneseanalüüsi tulemusi ning anda koolijuhile tagasisidet ja soovitusi professionaalseks arenguks.

(2) Esitatud dokumentide saamisel tutvuvad komisjoni liikmed dokumentidega. Enne vestluse aja ja koha määramist kontrollib komisjon atesteeritava esitatud dokumentide terviklikkust.

(3) Vestlus toimub iga atesteeritavaga eraldi.

(4) Vestlust ei viida läbi atesteeritavaga, kelle puhul puudub kooli pidaja kinnitus vastavuse kohta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud direktori kvalifikatsiooninõuetele.

(5) Vestluse viivad läbi kõik komisjoni liikmed.

§ 9. Vestluse läbiviimise protokollimine

(1) Komisjoni poolt kokkulepitud komisjoni liige protokollib vestluse läbiviimist. Protokollile kirjutavad alla esimees ja protokolli koostaja.

(2) Komisjoni protokolle säilitatakse kümme aastat.

§ 10. Komisjoni liikme taandamine

Komisjoni esimees ja liige on kohustatud ennast taandama kui esinevad asjaolud, mis võivad mõjutada komisjoni esimehe või liikme sõltumatust ja erapooletust või mida võidakse käsitada tema sõltumatust ja erapooletust mõjutavatena või millest võib tekkida huvide konflikt lahendatava vaidluse ühe või teise poolega.

§ 11. Direktori atesteerimise läbinuks pidamine

Direktor on läbinud atesteerimise, kui on täitnud käesolevas määruses sätestatud nõuded.  

§ 12. Komisjoni otsuse vormistamine

(1) Komisjoni otsus vormistatakse haridussilmas ning tehakse atesteeritavale kättesaadavaks kümne päeva jooksul pärast otsuse tegemist. Komisjoni otsuse allkirjastavad kõik komisjoni liikmed.

(2) Komisjoni otsuseid säilitatakse kümme aastat.


Kristina Kallas
minister Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler



EELNÕU KAVAND

Karjääriastmete nimetused ja nõuded karjääriastmete omistamiseks



§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse õpetajate karjääriastmed ja nõuded karjääriastmete omistamiseks (edaspidi karjäärimudel).

§ 2. Karjäärimudeli eesmärk ja karjääriastmed

(1) Karjäärimudeli eesmärk on toetada õpetaja professionaalset arengut ja heaolu ning tõhusat õpetamist igas koolis.

(2) Karjäärimudelil on neli astet: aste 1, alustav õpetaja; aste 2, õpetaja; aste 3, vanemõpetaja; aste 4, meisterõpetaja.

(3) Igal astmel on lähtekohaks arusaamine, et õpetaja peamine eesmärk on toetada õppijate arengut ja õpitulemuste, pädevuste, hoiakute saavutamist.

(4) Järgmisele astmele edasi liikumine kinnitab õpetaja töö tulemuslikkust töös õppijatega ning õpetajate kompetentside suurenemist.

§ 3. Astme 1, alustav õpetaja omistamise tingimused

(1) Astme kompetentside kirjeldused tulenevad kutsestandardist õpetaja, tase 7.

(2) Aste omistatakse kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale, kes õpetajana asub tööle esmakordselt.

§ 4. Astme 2, õpetaja omistamise tingimused

(1) Astme kompetentside kirjeldused tulenevad kutsestandardist õpetaja, tase 7.

(2) Aste omistatakse kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale, kes on üldhariduse õpetajana töötanud vähemalt ühe aasta.

(3) Aste kehtib tähtajatult.

§ 5. Astme 3, vanemõpetaja omistamise tingimused

(1) Astme kompetentside kirjeldused tulenevad kutsestandardist vanemõpetaja, tase 7.

(2) Aste omistatakse viieks aastaks või vanemõpetaja kutsetaseme kehtimise ajaks.

(3) Kui vanemõpetaja ei taotle astme tähtaja lõppemisel uuesti astet, omistatakse talle aste 2, õpetaja.

§ 6. Astme 4, meisterõpetaja omistamise tingimused

(1) Astme kompetentside kirjeldused tulenevad kutsestandardist meisterõpetaja, tase 8.

(2) Aste omistatakse õpetajale, kellel on kutsetase meisterõpetaja, tase 8.

(3) Aste omistatakse viieks aastaks või meisterõpetaja kutsetaseme kehtimise ajaks.

(4) Kui meisterõpetaja ei taotle astme tähtaja lõppemisel uuesti astet, omistatakse talle aste 2, õpetaja.

§ 7. Karjääriastmete omistajad

(1) Astme 1, astme 2 ja astme 4 omistajaks on õpetaja töökohaks oleva kooli direktor.

(2) Astme 3 omistajaks on kooli pidaja või kooli direktori moodustatud komisjon.

(3) Astme omistaja võib astme omistamise otsustamisse kaasata hääleõiguseta eksperte.

§ 8. Astme 3, vanemõpetaja omistamiseks komisjoni moodustamine

(1) Astme omistamise erapooletuse tagamiseks moodustab kooli pidaja või kooli direktor komisjoni ja korraldab selle tööd.

(2) Komisjoni ülesandeks on taotleja kompetentsi hindamine.

(3) Komisjon lähtub oma töös käesolevas määruses sätestatust ja komisjoni poolt väljatöötatud töökorrast.

(4) Kooli pidaja või kooli direktor moodustab astme 3, vanemõpetaja omistamiseks vähemalt neljaliikmelise komisjoni, kuhu kuuluvad:
1) direktor;
2) hoolekogu esindaja;
3) kooli pidaja esindaja;
4) vanemõpetaja või meisterõpetaja astet või kutsetaset omav õpetaja.

(5) Vanemõpetaja või meisterõpetaja astet või kutsetaset omava õpetaja puudumisel nimetatakse komisjoni liikmeks kooli töötav õpetaja karjääriastet omav õpetaja.

(6) Komisjon moodustatakse tähtajatult.

§ 9. Komisjoni otsustusvõime

Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt 2/3 komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees, tema äraolekul aseesimees. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub esimees, tema äraolekul aseesimees uue istungi kokku kahe nädala jooksul.

§ 10. Astme omistajate ja kaasatud ekspertide õigused

Astme omistamist läbiviival kooli direktoril, komisjoni liikmel ja astme omistaja poolt kaasatud eksperdil on õigus tutvuda astme taotleja tööd puudutavate materjalidega, külastada tunde ja õpilasüritusi, tutvuda õpilaste töödega, vestelda teiste õpetajate, õpilaste ja lastevanematega.

§ 11. Astme omistamise taotlemine

(1) Astme 3, vanemõpetaja omistamiseks esitab taotleja komisjonile kirjaliku taotluse.

(2) Astme omistamiseks esitatud taotlusele lisab taotleja oma töö analüüsi, milles lähtutakse vanemõpetaja, tase 7 kutsestandardis kirjeldatud õpetajatöö komponentidest.

(3) Astme 1, alustav õpetaja, astme 2, õpetaja ja astme 4, meisterõpetaja omistamiseks esitab õpetaja kirjaliku taotluse töökohaks oleva kooli direktorile.

§ 12. Astme omistamise otsustamine

(1) Aste omistatakse taotlejale, kes on täitnud määruses sätestatud tingimused.

(2) Komisjoni otsus vormistatakse eraldi iga taotleja kohta ning väljastatakse taotlejale kümne päeva jooksul pärast otsuse tegemist. Komisjoni otsuse kinnitavad digiallkirjaga kõik otsustamisel osalenud komisjoni liikmed.

(3) Komisjoni otsusega õpetajale omistatud astme kohta teeb kool märke Eesti Hariduse Infosüsteemi.

(4) Komisjoni otsuseid säilitatakse kümme aastat.

§ 13. Astme palgakoefitsiendid

(1) Õpetaja palk on vanemõpetaja karjääriastme omamise ajal vähemalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määruses kehtestatud palga alammäära ja 1,1 korrutis.

(2) Õpetaja palk on meisterõpetaja karjääriastme omamise ajal vähemalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määruses kehtestatud palga alammäära ja 1,3 korrutis.

§ 14. Vaidlustamine

Astme taotlejal on õigus vaidlustada komisjoni otsus talle astme omistamise või omistamata jätmise kohta esitades haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras vaide või halduskohtumenetluse seadustiku alusel kaebuse.

§ 15. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.


Kristina Kallas
minister Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler



Kutseõpetaja karjääriastmete nimetused, palgakoefitsiendid ja karjääriastme omistamise nõuded  
  
  
Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 38 lõike 8 alusel. 
  
§ 1. Määruse reguleerimisala  
  
Määrusega kehtestatakse kutseõpetajate karjääriastmed, palgakoefitsiendid ja karjääriastmete määramise nõuded (edaspidi karjäärimudel). 
  
§ 2. Karjäärimudeli eesmärk ja karjääriastmed 
  
(1) Karjäärimudeli eesmärk on toetada kutseõpetaja professionaalset arengut ja heaolu ning tõhusat õpetamist.  
  
(2) Karjäärimudelil on neli astet:  
1) aste 1, alustav õpetaja; 
2) aste 2, õpetaja;  
3) aste 3, vanemõpetaja;  
4) aste 4, meisterõpetaja. 
  
§ 3. Astme 1, alustav õpetaja määramise tingimused 
  
(1) Astme 1 kompetentside kirjeldused tulenevad kutseõpetajate 5.–8. taseme kutsestandarditest. 
  
(2) Aste 1 määratakse kvalifikatsiooninõuetele vastavale ja töölepingu alusel töötavale kutseõpetajale, kes asub kutseõpetajana tööle esmakordselt. 
  
(3) Ühes koolis töötatakse astmel 1 üks aasta.   
  
§ 4. Astme 2, õpetaja määramise tingimused 
  
(1) Astme 2 kompetentside kirjeldused tulenevad kutseõpetaja 5.–7. taseme kutsestandarditest. 
  
(2) Aste 2 määratakse kvalifikatsiooninõuetele vastavale ja töölepingu alusel töötavale kutseõpetajale, kes on kutseõpetajana, sealhulgas kutseõpetaja astmel 1 töötanud vähemalt ühe aasta. 
  
(3) Aste 2 kehtib tähtajatult. 
  
§ 5. Astme 3, vanemõpetaja määramise tingimused 
  
(1) Astme 3 kompetentside kirjeldused tulenevad kutseõpetaja 7. taseme kutsestandardist.   
  
(2) Aste 3 kehtib viis aastat või kutseõpetaja 7. taseme kutse kehtivuse lõpuni. 
  
(3) Kui vanemõpetaja ei taotle astme 3 tähtaja lõppemisel uuesti astet, määratakse talle aste 2.  
  
§ 6. Astme 4, meisterõpetaja määramise tingimused 
  
(1) Astme kompetentside kirjeldused tulenevad kutseõpetaja 8. taseme  kutsestandardist. 
  
(2) Aste määratakse kutseõpetajale, kellel on kutseõpetaja 8. taseme kutse. 
  
(3) Aste kehtib viis aastat või kutseõpetaja  8. taseme kutse kehtivusaja lõpuni. 
  
(4) Kui meisterõpetaja ei taotle astme tähtaja lõppemisel uuesti astet, määratakse talle aste 2.   
  
§ 7. Astme taotlemine 
  
(1) Astme 1 või  2 määrab kooli direktor  nõuetele vastavale ja töölepingu alusel töötavale kutseõpetajale. Astme 1 või 2 määramiseks ei pea kutseõpetaja taotlust esitama. 
  
(2) Astme 3 ja 4 määramiseks esitab kutseõpetaja kirjaliku taotluse. 
  
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlusele lisab taotleja oma õpetajatöö analüüsi, milles lähtutakse kutseõpetaja, tase 7 kutsestandardis kirjeldatud õpetajatöö tööosadest ja kompetentsidest.   
  
§ 8. Karjääriastme määramine 
  
(1) Karjääriastme määrab kutseõpetaja töökohaks oleva kooli direktor. 
  
(2) Kooli direktor võib karjääriastmete määramiseks moodustada komisjon ja kaasata protsessi eksperte.  
  
(3) Kui kooli direktor moodustab karjääriastmete määramiseks komisjoni, kuuluvad sinna vähemalt järgmised neli liiget:  
1) direktor;  
2) kooli nõunike kogu esindaja;  
3) koolipidaja esindaja;  
4) vanemõpetaja või meisterõpetaja astet või kutsetaset omav õpetaja, sealhulgas kutseõpetaja.  
  
(4) Vanemõpetaja või meisterõpetaja astet või kutsetaset omava õpetaja puudumisel nimetatakse komisjoni liikmeks koolis töötav õpetaja karjääriastet omav kutseõpetaja.  
  
(5) Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt 2/3 komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees, tema äraolekul aseesimees. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub esimees, tema äraolekul aseesimees, uue istungi kokku kahe nädala jooksul. 
  
(7) Astme määramist läbiviival kooli direktoril, komisjoni liikmel ja astme määraja poolt kaasatud eksperdil on õigus tutvuda astme taotleja tööd puudutavate materjalidega, külastada tunde ja õpilasüritusi, tutvuda õpilaste töödega, vestelda teiste õpetajate, õpilaste ja  lastevanematega. 
  
(8) Aste määratakse isikule, kes on täitnud määruses sätestatud tingimused. 
  
(9) Kutseõpetajale määratud astme kohta teeb kool märke Eesti Hariduse Infosüsteemi. 
  
(10) Määramise otsuseid säilitatakse kümme aastat.  
  
§ 9. Astme palgakoefitsiendid 
  
(1) Kutseõpetaja palk on vanemõpetaja karjääriastme määramise ajal vähemalt kutseõppeasutuse seaduse § 40 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määruses kehtestatud palga alammäära ja 1,1 korrutis. 
  
(2) Kutseõpetaja palk on meisterõpetaja karjääriastme omamise ajal vähemalt kutseõppeasutuse seaduse § 40 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määruses kehtestatud palga alammäära ja 1,3 korrutis. 
  
§ 10. Määruse jõustumine 
  
Määrus jõustub 1. juunil 2026. a. 
  

Kristina Kallas
minister Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler