Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-3/1209 |
Registreeritud | 17.03.2025 |
Sünkroonitud | 18.03.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium |
Vastutaja | Kirsti Melesk (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Tööhõive osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU 13.03.2025
MÄÄRUS
[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]
Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruse
nr 27 „Täienduskoolituse standard“ muutmine
Määrus kehtestatakse täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 1 alusel.
§ 1. Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruse nr 27 „Täienduskoolituse
standard“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruses nr 27 „Täienduskoolituse
standard“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Täienduskoolituse ja mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavas sätestatakse vähemalt:
1) õppekava nimetus; 2) õppekavarühm; 3) õpiväljundid;
4) õpingute alustamise tingimused, juhul kui need on eeltingimuseks õpiväljundite saavutamisel; 5) õppe kogumaht, milles eristatakse kontaktõppe ja iseseisva õppe maht; kui kontaktõpe
sisaldab praktilist õpet või õppekavas on ette nähtud praktika töökeskkonnas, siis tuuakse see eraldi välja;
6) õppe sisu ja õppemeetodid; 7) õppekeskkonna kirjeldus; 8) lõpudokumentide väljastamise tingimused;
9) õpiväljundite hindamise korral hindamiskriteeriumid ja -meetodid; 10) koolitaja kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus.“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11). Õppekava on terviklik ja sidus, selles on käesoleva paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud õppekava komponendid omavahel kooskõlas.“;
3) paragrahvi 2 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui täienduskoolituse õppekava on koostatud kutsestandardi või mõne muu riiklikult kehtestatud standardi alusel, viidatakse õppekavas vastavale standardile või selle osale ning
märgitakse Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tase. Õppekavas loetletakse asjaomased kutse-, ameti- või erialased kompetentsid.“;
2
4) Paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41). Kui täienduskoolituse õppekava on koostatud formaalõppe õppekava alusel, viidatakse vastavale õppekavale ja selle moodulile või õppeainele ning märgitakse Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tase.“;
5) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui täienduskoolituse eesmärk on anda täienduskoolitusel osalejale õigus teatud valdkonnas tegutsemiseks või selle õiguse taotlemiseks, märgitakse see õppekavas. Sellisel
juhul arvestatakse õppekava koostamisel õigusaktides vastavale koolitusele sätestatud nõuetega.“;
6) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Tunnistusele, välja arvatud mikrokvalifikatsioonitunnistusele, ja tõendile märgitakse vähemalt:
1) täienduskoolituses osalenud või selle läbinud isiku nimi ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg; 2) täienduskoolitusasutuse nimi ja registrikood;
3) majandustegevusteate või tegevusloa registreerimisnumber Eesti hariduse infosüsteemis; 4) õppekava nimetus; 5) täienduskoolituse toimumise aeg ja täienduskoolituse maht akadeemilistes tundides;
6) tõendi või tunnistuse väljaandmise riik ja kuupäev; 7) tõendi või tunnistuse number;
8) koolitajate nimed.“; 7) paragrahvi 3 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Tunnistusel või selle lisas märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule
omandatud õpiväljundid ja õpiväljundite hindamismeetodid.“; 7) paragrahvi 3 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Tunnistus ja tõend allkirjastatakse või lisatakse e-tempel täienduskoolitusasutuse
kehtestatud korras.“; 8) määrust täiendatakse §-ga 3¹ järgmises sõnastuses:
„§ 3¹. Mikrokvalifikatsioonitunnistus
(1) Mikrokvalifikatsioonitunnistusele märgitakse vähemalt: 1) õppe läbinud isiku nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg;
2) täienduskoolitusasutuse nimi ja registrikood; 3) majandustegevusteate või tegevusloa registreerimisnumber Eesti hariduse infosüsteemis;
4) andmed täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise otsuse, kuupäeva ja kehtivusaja kohta või andmed õppe läbiviimise õiguse kohta õppekavagrupis või -rühmas; 5) õppekava nimetus;
6) õppe toimumise aeg ja õppe maht ainepunktides; 7) tunnistuse väljaandmise riik ja kuupäev;
8) tunnistuse number; 9) koolitajate nimed; 10) ISCED haridus- ja koolitusvaldkonna õppekavarühm lähtudes käesoleva standardi lisast ja
arvestades täiskasvanute koolituse seaduse § 129 lõike 5 alusel kehtestatud õppekavarühmade
3
loetelu erisusi; 11) õpiväljundid ja nende hindamismeetodid, vajadusel hindamistulemused.
(2) Ülikool, rakenduskõrgkool ja kutseõppeasutus märgib mikrokvalifikatsioonitunnistusele Eesti kvalifikatsiooniraamistiku taseme. Kui õppekava põhineb kõrghariduse või kutseõppe
õppeainetel, lisatakse viide vastavale formaalõppe õppekavale.
(3) Mikrokvalifikatsioonitunnistuse andmed lisab täienduskoolitusasutus Eesti hariduse infosüsteemi.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2025. aasta 1. aprillil.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Kooskõlastamiseks:
Ministeeriumid
14.03.2025 nr 8-2/25/1249
Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu
esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „19. juuni 2015. määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja
seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 7 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas
minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet, Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur, SA Kutsekoda, Eesti
Vabaharidusliit, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Töötukassa
Annaliisa Toom 735 4074
Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruse nr 27 „Täienduskoolituse
standard“ muutmine
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 1 alusel. Käesoleva eelnõuga
muudetakse haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määrust nr 27 „Täienduskoolituse
standard“.
Täienduskoolituse standardi muutmine tuleneb vajadusest viia standard kooskõlla 15. jaanuaril 2025 Riigikogus vastu võetud ja 1. aprillil 2025 jõustuvate täiskasvanute koolituse seaduse muudatustega, millega reguleeritakse mikrokvalifikatsiooniõpe. Määruse eelnõuga
täiendatakse täienduskoolituse õppekava, tunnistuste ja tõendite nõudeid ning lisatakse mikrokvalifikatsioonitunnistusele kantavate andmete osa.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna täiskasvanuhariduse valdkonna peaekspert Annaliisa Toom
([email protected]; 735 4074), kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna juhataja Margus Haidak ([email protected]; 735 0151), täiskasvanuhariduse valdkonna juht Ena
Drenkhan ([email protected]; 735 0110) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kristel Siimula-Saar ([email protected]; 735 0638).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga muudetakse täienduskoolituse standardit, standardis täpsustakse täienduskoolituse õppekava, tunnistuste ja tõendite nõudeid ning lisatakse nõuded mikrokvalifikatsioonitunnistusele. Teises paragrahvis kehtestatakse
määruse jõustumise aeg.
Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse standardi § 2 lõikes 1 toodud täienduskoolituse õppekava andmete loetelu. Kuna täienduskoolituse hulka kuuluvad ka mikrokvalifikatsiooniõpped, sealhulgas mikrokraadiõpe, kehtivad täienduskoolituse õppekava
nõuded ka nendele.
Kehtiv sõnastus kasutab õppe kogumahu kirjeldamisel mõistet „auditoorne töö“, mis viitab eelkõige õppetöö toimumisele füüsilises õpperuumis. Kuna täienduskoolitustel toimub õppetöö sageli veebipõhiselt, asendatakse „auditoorse töö“ mõiste mõistega „kontaktõpe“, mis on
koolitaja poolt juhendatud õppetegevus - see võib toimuda nii füüsilises kui ka veebikeskkonnas. Kui õppekava hõlmab kõiki koolitaja juhendatud õppetegevusi olenemata
nende toimumiskohast, muudab see õppekava selgemaks. Kui kontaktõppe raames toimub praktiline õpe, tuleb selle maht eraldi õppekavas välja tuua.
Praktiline õpe toimub tavaliselt koolikeskkonnas (nt õppeköögis või töökojas), kus õppijad arendavad praktilisi oskusi.
Eelnõuga tuuakse täienduskoolituse õppekava osana välja praktika töökeskkonnas, kuna praktikat kasutatakse täienduskoolitustes sageli väljaspool koolikeskkonda. Kehtiv standard ei
käsitle praktikat eraldi ega määratle seda õppekava osana. Praktika töökeskkonnas tähendab eesmärgistatud õppetegevust reaalses töökeskkonnas väljaspool koolitusasutust, mida juhendab
töökohapoolne juhendaja. Praktika eesmärk on võimaldada õppijal rakendada koolitusel omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas. Õppekava peab sisaldama praktika mahtu, kui praktika on õppekava osa.
Lisaks õppekava sisule on edaspidi õppekava andmetes oluline välja tuua ka õppemeetodid, kuna need määravad, kuidas õpitavat ainet või valdkonda õpetatakse ning kuidas õppija teadmisi ja oskusi arendatakse. Selge õppemeetodite määratlemine õppekavas aitab luua ka
õppijatele arusaama, milliseid lähenemisviise ja tegevusi koolituse käigus kasutatakse. See suurendab koolituse läbipaistvust. Lisaks aitab õppemeetodite täpne kirjeldamine tagada, et
õppeprotsess on eesmärgipärane ja toetab õpiväljundite saavutamist. Samuti täpsustakse lõpudokumentide väljastamise tingimusi ja hindamisega seotud üksikasju,
et selgelt määratleda, millistel juhtudel ja kuidas õppija võib saada koolituse lõpus tunnistuse või tõendi. Hindamise korral peab õppekavas ette nägema hindamismeetodid ja -kriteeriumid,
need määravad, kuidas koolituse jooksul või lõpus õppija sooritust hinnatakse. Hindamine võib hõlmata erinevaid meetodeid nagu kirjalikud testid, praktilised ülesanded, projektid jne. Hindamiskriteeriumid kirjeldavad hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste
oodatavat taset ning ulatust, andes selge ülevaate, milliseid saavutusi ja oskusi õppijalt oodatakse, et ta saaks koolituse edukalt lõpetada ja tunnistuse saada. Kuna hindamise ja
lõpudokumentide väljastamise tingimused on olulised õppekava läbipaistvuse ja õppe kvaliteedi tagamise seisukohalt, aitab nende täpsustamine tagada, et õppijad ja koolitusasutused mõistavad selgelt, millised on koolituse edukaks lõpetamiseks vajalikud nõuded ja mis alusel
õppija sooritust hinnatakse.
Praktikas on tekitanud küsimusi, kui suure detailsusastmega peab olema avatud õppekavas õppekeskkonna kirjeldus. Õppekava õppekeskkonna kirjeldus sõltub selle sisust ja vormist. Kui
õppes keskendutakse näiteks peamiselt teoreetilistele teadmistele ja õppimine toimub veebi teel, siis võib kirjeldus olla üldisem. Kui aga õppekava hõlmab näiteks praktiliste oskuste õpetamist, tuleb keskkond lahti kirjutada täpsemalt. Näiteks kirjeldatakse õpperuumide
varustust ja õppeks sobivust, turvalisuse tagamist ja ohutusnõudeid jne. Igal juhul peab õppekeskkond toetama täiskasvanud õppija vajadusi, pakkuma piisavalt võimalusi aktiivseks
osalemiseks, olema ligipääsetav ning looma soodsa ja toetava keskkonna teadmiste ning oskuste omandamiseks.
Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse standardi §-i 2 lõikega 11, millega lisatakse õppekavale nõue, et see peab olema terviklik ja sidus, mis tähendab, et õppekava komponentide –
õpiväljundite, sisu, õppemeetodite, hindamismeetodite ja -kriteeriumide jt – vahel peab olema selge seos ning kooskõla. Iga õppekava osa peab olema teiste osadega loogiliselt seotud,
moodustades süsteemi, kus üks osa toetab teist. Näiteks, kui õpiväljundid määravad kindlaks, mida õppija peab koolituse lõpus teadma või oskama, siis õppemeetodid ja hindamine peavad olema valitud selliselt, et need aitaksid õppijal õpiväljundeid saavutada ja nende saavutamist
hinnata. Kooskõla tagab, et õppekava on loogiline, järjepidev ja selgelt struktureeritud, võimaldades õppijal mõista, kuidas õppekava eri komponendid üksteist täiendavad ning
toetavad õppija õppimist. Terviklikkus keskendub õppekava täielikkusele ja üldisele ülesehitusele, et see kataks kõik olulised aspektid terviklikuks õppimiseks.
Paragrahvi 1 punktidega 3 ja 4 (muudetakse standardi § 2 lõiget 4 ja täiendatakse §-i 2 lõikega 41) täpsustatakse, millega peab arvestama, kui täienduskoolituse, sh mikrokvalifikatsiooniõppe
õppekava on loodud kutsestandardi, formaalõppekava või muude riiklikult kehtestatud standardite alusel. Kui täienduskoolituse õppekava on loodud kutsestandardi alusel, siis on vajalik viidata õppekavas vastavale kutsestandardile või selle osale ning määrata ka Eesti
kvalifikatsiooniraamistiku tase. Lisaks tuleb loetleda kõik asjakohased kutse-, ameti- või erialased kompetentsid, mis on seotud õppekavaga.
Kui täienduskoolituse õppekava on koostatud formaalõppe õppekava alusel, tuleb samuti viidata vastavale õppekavale ja sellele kuuluvale moodulile või õppeainele, et tagada selgus koolituse struktuuri ja sisu osas. Samuti määratakse Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tase, et
määratleda kutsetasemed täpsemalt ja tagada vastavus kvalifikatsioonisüsteemile.
Kuna täiskasvanute koolituse seaduses asendatakse mõiste „tasemeõpe“ mõistega „formaalõpe“, tehakse mõiste muudatus ka standardis.
Paragrahvi 1 punktiga 5 täpsustatakse standardi § 2 lõike 5 sõnastust. Kui täienduskoolituse eesmärk on anda täienduskoolitusel osalejale õigus mingis valdkonnas tegutsemiseks või
vastava õiguse taotlemiseks, märgitakse see õppekavas ning õppekava koostamisel arvestatakse õigusaktides sellele koolitusele sätestatud nõuetega. Muudatuse tulemusel ei ole tingimata vaja määratleda konkreetse tegutsemisõiguse andmist õppekava eesmärgina, piisab selle
märkimisest õppekavas üldiselt.
Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse ja täpsustatakse standardi § 3 lõikes 3 tunnistusele ja tõendile märgitavaid andmeid. Kuigi standardi sätted kehtivad ka mikrokvalifikatsiooniõppele, siis tunnistuste regulatsioon on erinev ja see säte puudutab üksnes n-ö tavapärase
täienduskoolituse läbimisel antavaid dokumente. Kehtiva standardi sõnastust „isiku nimi ja isikukood“ täiendatakse lisandiga „selle puudumisel sünniaeg.“ Muudatus võimaldab arvestada
täienduskoolitustes osalevate välisriikide kodanikega, kellel puudub Eesti isikukood. Sellistel juhtudel saab isiku tuvastamiseks kasutada alternatiivina sünniaega. Väljend „täienduskoolitusasutuse nimi ja täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood“
lihtsustatakse kujule „täienduskoolitusasutuse nimi ja registrikood.“ Muudatus tuleneb täiskasvanute koolituse seaduse muudatustest, millega kaotatakse pidaja mõiste. Selle eesmärk
on ühtlustada terminoloogia vastavalt seadusandlikele muudatustele. Tõendi ja tunnistuse väljaandmise koht ja kuupäev“ asendatakse sõnastusega „tõendi või tunnistuse väljaandmise riik ja kuupäev,“ mis rõhutab riigi märkimise vajadust. See muudatus
rõhutab asukohana riigi märkimise vajadust, mis on eriti oluline veebi teel korraldatavate koolituste puhul, kus füüsilist toimumiskohta ei saa määratleda. Riigi lisamine tõendile või
tunnistusele tagab dokumendi selguse ja usaldusväärsuse rahvusvahelises kontekstis. Eriti oluline on see piiriüleste koolituste korral, kus dokumendi päritolu peab olema selgelt tuvastatav. Kui Eesti täienduskoolitusasutus viib koolituse läbi teises riigis, näiteks Lätis,
märgitakse tõendile või tunnistusele väljaandmise riigina siiski Eesti, kuna tegemist on Eesti asutusega.
Paragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse standardi § 3 lõiget 5, mis reguleerib õpiväljundite ja nende hindamist kajastamist tunnistusel. Kehtivas määruses kasutatav väljend „hindamise
viisid“ asendatakse sõnastusega „hindamismeetodid“, et viidata konkreetsemalt hindamise protsessis kasutatavatele meetoditele nagu testid, eksamid, praktilised ülesanded , portfoolio
hindamine jt. See muudatus aitab täpsustada terminoloogiat, asendades üldisema mõiste „hindamise viisid“ spetsiifilisema ja selgemaga, mis viitab hindamisprotsessi käigus rakendatavatele konkreetsetele lähenemisviisidele. Täpsem terminoloogia aitab tagada ühtse
arusaama hindamise korraldusest, lihtsustades tunnistuse kasutatavust näiteks kvalifikatsiooni omandamisel või tööandjate jaoks tulemuste tõlgendamisel.
Paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse standardi § 3 lõiget 7 tunnistuste ja tõendite allkirjastamise kohta. Selles sätestatakse võimalus tunnistuse ja tõendi allkirjastamise asemel
kasutada e-templit, eeldusel, et see toimub täienduskoolitusasutuse kehtestatud korra alusel. See muudatus vastab kasvavale vajadusele paberivabade lahenduste järele. E-templi
kasutamine ehk teisisõnu digitembeldamine tagab dokumentide õigusliku kehtivuse ja autentsuse, kuna see põhineb elektroonilistel sertifikaatidel, mis kinnitavad dokumendi päritolu ja terviklikkust. Suuremad eelised kaasnevad digitembeldamise rakendamisel suurtele
koolitusasutustele, kus lõpudokumentide väljastamine on tihti mahukas. Digitembeldamine lihtsustab nende menetlemist, vähendades koolitusasutuse töökoormust ja kiirendades
dokumentide väljastusprotsessi. Lisaks võimaldab see korraga kinnitada tunnistusi ja tõendeid, säästes aega ning vältides iga dokumendi eraldi allkirjastamist. Digitembeldamise lubamine on seega oluline samm koolitusasutuste töö lihtsustamiseks, võimaldades dokumentide kiiremat ja
täpsemat haldamist, samas säilitades nende õigusliku ja praktilise väärtuse.
Paragrahvi 1 punktiga 9 täiendatakse standardit §-ga 31, milles reguleeritakse mikrokvalifikatsioonitunnistusele märgitavad andmed. Sätte eesmärgiks on tagada
dokumentides esitatava teabe selgus ja usaldusväärsus mikrokvalifikatsiooni omandamise kohta. Mikrokvalifikatsioonitunnistuse andmed on määratud nii, et need kajastaksid kõiki
olulisi aspekte, mis aitavad tõendada õppe läbimist, selle sisu ja kvaliteeti. Arvesse on võetud Euroopa Liidu Nõukogu soovitust, mis määratleb mikrokvalifikatsioonitunnistuse olulised komponendid ja rõhutab nende lisamise vajalikkust dokumendile1.
Standardi § 31 lõikes 1 esitatud andmete loetelu on järgnev.
Õppe läbinud isiku nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg. Need andmed aitavad tuvastada tunnistuse saaja ja tagada, et dokument on seotud õige isikuga. Isikukood on nõutud, kuna see on unikaalne ja võimaldab kiiret tuvastamist. Kui isikukood siiski puudub,
siis on võimalik märkida tunnistusele sünniaeg.
Täienduskoolitusasutuse nimi ja registrikood. See tagab, et tunnistuse väljastaja on ametlikult registreeritud.
Majandustegevusteate või tegevusloa registreerimisnumber Eesti hariduse infosüsteemis .
See täpsustab, et koolitusasutus viib läbi täienduskoolitusi ja tal on õigus korraldada
mikrokvalifikatsiooniõpet.
Andmed õppekavarühma kvaliteedihindamise otsuse, kuupäeva ja kehtivusaja kohta või
andmed õppe läbiviimise õiguse kohta õppekavagrupis või -rühmas.
Mikrokvalifikatsioonitunnistusele märgitakse selle aluseks oleva kvaliteeditagamise liik. Kui
tegemist on formaalõppeasutusega, millel on õppekavarühmas või -grupis õppe läbiviimise õigus, märgitakse tunnistusele õppe läbiviimise õigus koos viitega õppekavarühmale või - grupile, milles Vabariigi Valitsus on andnud vastava õiguse, lisatakse otsuse kuupäev ja
kehtivus. Kui tegemist on muu täienduskoolitusasutusega, siis märgitakse õppekavarühma kvaliteedihindamise positiivne otsus, kuupäev koos kehtivusajaga.
Õppekava nimetus. Õppekava nimetus peegeldab koolituse sisu ja aitab selgelt seostada tunnistust konkreetse õppega.
Õppe toimumise aeg ja õppe maht ainepunktides. Need andmed näitavad, millal õpe toimus
ja kui suur oli õppe kogumaht. Mikrokvalifikatsiooniõppe mahtu kajastatakse tunnistustel üksnes ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 26 tunnile õppija tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Euroopa Liidu soovituses on märgitud, et mikrokvalifikatsiooniõppe mahtu
võiks kajastada Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS) ainepunktides, kuna see on oluline läbipaistvuse tagamiseks, et mikrokvalifikatsioonitunnistused oleksid mõõdetavad, võrreldavad
ja arusaadavad.
Tunnistuse väljaandmise riik ja kuupäev. Tunnistuse väljastamise kuupäev ja riik aitavad
määratleda täpsed aja- ja kohatingimused, kus ja millal tunnistus on välja antud.
Tunnistuse number. Tunnistuse number tagab dokumentide unikaalsuse ja aitab neid tuvastada.
Koolitajate nimed. Koolitajate nimed näitavad, kes õppetöö reaalselt läbi viisid .
ISCED haridus- ja koolitusvaldkonna õppekavarühm. Mikrokvalifikatsioonitunnistusele kantakse ISCED haridus- ja koolitusvaldkonna õppekavarühm (ISCED-F 2013), mis lähtub
1 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9237-2022-INIT/et/pdf
täienduskoolituse standardi lisast ja on kooskõlas haridus- ja teadusministri määruse „Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise tingimused ja kord“ õppekavarühmade loeteluga.
Õpiväljundid ja nende hindamismeetodid, vajadusel hindamistulemused.
Mikrokvalifikatsioonitunnistusele märgitakse õpiväljundid ja hindamismeetodid. Hindamistulemused lisatakse juhul, kui need on olemas, näiteks arvuline hinne, tähtsüsteem või muu hindamisviis.
Mikrokvalifikatsiooniõppe lõppemisel ei ole lubatud väljastada tõendit (mis näitab ainult õppes
osalemist), kuna mikrokvalifikatsioon eeldab õpiväljundite hindamist ning teadmiste ja oskuste omandamise tõendamist. Kui õppe käigus hinnatakse ainult osa õpiväljunditest (näiteks õppeaine või moodul), on võimalik välja anda täienduskoolituse tunnistus vastava õppeaine või
mooduli läbimise kohta, kuid selle üle otsustab täienduskoolitusasutus.
Standardi § 31 lõike 2 järgi märgivad kõrgkoolid ja kutseõppeasutused mikrokvalifikatsioonitunnistusele taseme. Kui õppekava põhineb kõrghariduse või kutseõppe õppeainetel, siis viitavad vastavale formaalõppe õppekavale. Mikrokraadi puhul on Eesti
kvalifikatsiooniraamistiku taseme märkimine kohustuslik. Eesti kvalifikatsiooniraamistiku taseme märkimine muudab mikrokvalifikatsiooni arvestamise lihtsamaks nii formaalhariduses
kui ka tööandjate poolt. See annab võimaluse tunnustada mikrokvalifikatsioone formaalõppe osana või siduda need kutsekvalifikatsioonidega, hõlbustades edasist kvalifikatsioonide taotlemist.
Mikrokvalifikatsioon võib olla osa formaalõppest. Kui mikrokvalifikatsioon on osa sellisest
suuremast kvalifikatsioonist, siis sel juhul peab tunnistusel olema selge viide sellele. Viite lisamine on oluline, et mõista mikrokvalifikatsiooni seost formaalõppega, võimaldades inimestel ja tööandjatel täpselt näha, kuidas mikrokvalifikatsioon sobitub laiemasse erialasesse
või akadeemilisse konteksti.
Standardi § 31 lõike 3 paneb täienduskoolitusele kohustuse säilitada mikrokvalifikatsioonitunnistuse andmeid EHISes. Mikrokvalifikatsioonitunnistuse andmed lisab täienduskoolitusasutus Eesti hariduse infosüsteemi, mis võimaldab koguda ja hallata
teavet läbitud õppe ning saavutatud õpiväljundite kohta. Elektrooniline säilitamine ühtses vormingus lihtsustab tunnistuste kasutamist formaalõppes kvalifikatsiooni omandamisel, kutse
taotlemisel, tööandjatega jagamisel jne. E-tunnistuste registri osana toimiv mikrokvalifikatsioonitunnistuste register aitab jälgida õppijate edusamme ja väljastatud tunnistusi, muutes saavutuste tõendamise ja haldamise sujuvaks. See toetab elukestvat õpet,
hõlbustab üleminekut erinevate õppekavade vahel ning võimaldab õppijatel esile tuua oma teadmisi ja oskusi, suurendades konkurentsivõimet tööturul. Süsteem loob kasutajasõbraliku ja
usaldusväärse raamistiku mikrokvalifikatsioonide haldamiseks, toetades nii õppijate arengut kui ka hariduse terviklikkust.
Eelnõu paragrahvi 2 kohaselt jõustuvad muudatused 1. aprillil 2025, mil jõustuvad 15. jaanuaril 2025 Riigikogus vastu võetud täiskasvanute koolituse seaduse muudatused .
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõul on puutumus Euroopa Liidu õiguse ja poliitikaga, edendades hariduse kvaliteeti.
Euroopa Liidu Nõukogu võttis 16. juunil 2022 vastu soovituse „Euroopa lähenemine mikrokvalifikatsioonidele elukestva õppe ja tööhõive jaoks“. Soovituse peamised aspektid hõlmavad mikrokvalifikatsioonide ühiste määratluste kehtestamist, läbipaistvuse ja
ülekantavuse edendamist, elukestva õppe ja tööhõive toetamist ning kvaliteedi tagamise
põhimõtete rakendamist. Soovitus rõhutab kvaliteedi tagamise mehhanismide tähtsust, et kindlustada mikrokvalifikatsioonide usaldusväärsus, tunnustamine ja hindamine nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning erinevates sektorites. Kvaliteedi tagamise protsessid
peavad olema eesmärgipärased, selgelt dokumenteeritud ja avalikult kättesaadavad, vastates samal ajal õppijate ning sidusrühmade vajadustele ja ootustele. Lisaks soovitatakse rakendada
täiendavaid kvaliteedi tagamise vahendeid, nagu registrid ja märgised, et tõsta üldsuse usaldust mikrokvalifikatsioonitunnistuste vastu, kui see on asjakohane. Selline lähenemine toetab mikrokvalifikatsioonide väärtustamist ja tõhusat integreerimist haridus- ja töömaailma
raamistikesse.
4. Määruse mõjud
Määrusega kaasnevaid mõjusid on hinnatud täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (465SE) seletuskirjas.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud on hinnatud täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskirjas.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. aprillil 2025.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis ministeeriumidega.
Arvamuse avaldamiseks saadetakse eelnõu Harnole, sh Eesti Hariduse Kvaliteediagentuurile, SA Kutsekojale, Eesti Vabaharidusliidule, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioonile ANDRAS, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidule, Eesti Kutseõppe Edendamise
Ühingule, Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule ja Eesti Töötukassale.
Margus Haidak kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna juhataja
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/25-0281 - Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.03.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c1352f51-e2df-4c02-8b30-c39ddb511945 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c1352f51-e2df-4c02-8b30-c39ddb511945?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main