Lisaks õppekava sisule on edaspidi õppekava andmetes oluline välja tuua ka õppemeetodid,
kuna need määravad, kuidas õpitavat ainet või valdkonda õpetatakse ning kuidas õppija
teadmisi ja oskusi arendatakse. Selge õppemeetodite määratlemine õppekavas aitab luua ka
õppijatele arusaama, milliseid lähenemisviise ja tegevusi koolituse käigus kasutatakse. See
suurendab koolituse läbipaistvust. Lisaks aitab õppemeetodite täpne kirjeldamine tagada, et
õppeprotsess on eesmärgipärane ja toetab õpiväljundite saavutamist.
Samuti täpsustakse lõpudokumentide väljastamise tingimusi ja hindamisega seotud üksikasju,
et selgelt määratleda, millistel juhtudel ja kuidas õppija võib saada koolituse lõpus tunnistuse
või tõendi. Hindamise korral peab õppekavas ette nägema hindamismeetodid ja -kriteeriumid,
need määravad, kuidas koolituse jooksul või lõpus õppija sooritust hinnatakse. Hindamine võib
hõlmata erinevaid meetodeid nagu kirjalikud testid, praktilised ülesanded, projektid jne.
Hindamiskriteeriumid kirjeldavad hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste
oodatavat taset ning ulatust, andes selge ülevaate, milliseid saavutusi ja oskusi õppijalt
oodatakse, et ta saaks koolituse edukalt lõpetada ja tunnistuse saada. Kuna hindamise ja
lõpudokumentide väljastamise tingimused on olulised õppekava läbipaistvuse ja õppe
kvaliteedi tagamise seisukohalt, aitab nende täpsustamine tagada, et õppijad ja koolitusasutused
mõistavad selgelt, millised on koolituse edukaks lõpetamiseks vajalikud nõuded ja mis alusel
õppija sooritust hinnatakse.
Praktikas on tekitanud küsimusi, kui suure detailsusastmega peab olema avatud õppekavas
õppekeskkonna kirjeldus. Õppekava õppekeskkonna kirjeldus sõltub selle sisust ja vormist. Kui
õppes keskendutakse näiteks peamiselt teoreetilistele teadmistele ja õppimine toimub veebi
teel, siis võib kirjeldus olla üldisem. Kui aga õppekava hõlmab näiteks praktiliste oskuste
õpetamist, tuleb keskkond lahti kirjutada täpsemalt. Näiteks kirjeldatakse õpperuumide
varustust ja õppeks sobivust, turvalisuse tagamist ja ohutusnõudeid jne. Igal juhul peab
õppekeskkond toetama täiskasvanud õppija vajadusi, pakkuma piisavalt võimalusi aktiivseks
osalemiseks, olema ligipääsetav ning looma soodsa ja toetava keskkonna teadmiste ning
oskuste omandamiseks.
Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse standardi §-i 2 lõikega 11, millega lisatakse õppekavale
nõue, et see peab olema terviklik ja sidus, mis tähendab, et õppekava komponentide –
õpiväljundite, sisu, õppemeetodite, hindamismeetodite ja -kriteeriumide jt – vahel peab olema
selge seos ning kooskõla. Iga õppekava osa peab olema teiste osadega loogiliselt seotud,
moodustades süsteemi, kus üks osa toetab teist. Näiteks, kui õpiväljundid määravad kindlaks,
mida õppija peab koolituse lõpus teadma või oskama, siis õppemeetodid ja hindamine peavad
olema valitud selliselt, et need aitaksid õppijal õpiväljundeid saavutada ja nende saavutamist
hinnata. Kooskõla tagab, et õppekava on loogiline, järjepidev ja selgelt struktureeritud,
võimaldades õppijal mõista, kuidas õppekava eri komponendid üksteist täiendavad ning
toetavad õppija õppimist. Terviklikkus keskendub õppekava täielikkusele ja üldisele
ülesehitusele, et see kataks kõik olulised aspektid terviklikuks õppimiseks.
Paragrahvi 1 punktidega 3 ja 4 (muudetakse standardi § 2 lõiget 4 ja täiendatakse §-i 2 lõikega
41) täpsustatakse, millega peab arvestama, kui täienduskoolituse, sh mikrokvalifikatsiooniõppe
õppekava on loodud kutsestandardi, formaalõppekava või muude riiklikult kehtestatud
standardite alusel. Kui täienduskoolituse õppekava on loodud kutsestandardi alusel, siis on
vajalik viidata õppekavas vastavale kutsestandardile või selle osale ning määrata ka Eesti
kvalifikatsiooniraamistiku tase. Lisaks tuleb loetleda kõik asjakohased kutse-, ameti- või
erialased kompetentsid, mis on seotud õppekavaga.
Kui täienduskoolituse õppekava on koostatud formaalõppe õppekava alusel, tuleb samuti
viidata vastavale õppekavale ja sellele kuuluvale moodulile või õppeainele, et tagada selgus
koolituse struktuuri ja sisu osas. Samuti määratakse Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tase, et
määratleda kutsetasemed täpsemalt ja tagada vastavus kvalifikatsioonisüsteemile.