Maves OÜ_vastus

Karl Kupits

Juhatuse liige

Maves OÜ

[email protected]

Teie 13.02.2025 nr

Meie 17.03.2025 nr 14-1/250468/2501870

Lugupeetud juhatuse liige

Pöördusite õiguskantsleri poole murega, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise menetluse käigus esitatav suur (arvatavasti tehistaibu abil

koostatud) küsimuste hulk võib pidurdada menetluse läbiviija tööd ning teha keeruliseks

tähtaegadest kinnipidamise. Esitatakse ka palju konkreetse menetlusega mitteseotud küsimusi.

Planeerimismenetluses tuleb arvestada haldusmenetluse seaduses (HMS) kehtestatud põhimõtteid ja

norme ning planeerimisseaduses (PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) sätestatud erisusi.

Haldusmenetluse seaduse järgi määrab haldusorgan toimingu vormi ja muud üksikasjad, kui PlanS-

is ja/või KeHJS-is ei ole neid sätestatud (HMS § 5 lg 1). Seega, kui haldusmenetluse üksikasju pole

õigusaktidega kehtestatud, otsustab menetlust korraldav haldusorgan need kaalutlusõiguse alusel (vt

Riigikohtu 30.09.2022 otsus asjas nr 3-20-1247, p 21). Haldusmenetlus viiakse läbi

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2). Planeerimisseadus annab ka võimaluse nõuda esindaja

määramist ühesuguste ja samasisuliste arvamuste korral (PlanS § 5).

Igaühel (sõltumata tema asukohast või seotusest planeeringuga) on õigus esitada arvamusi,

küsimusi ja ettepanekuid planeeringute ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise kohta. Ülal

toodud haldusmenetluse põhimõtete kohaselt peab nendes menetlustes sisuliselt vastama ainult

planeerimise või hindamisega (PlanS ja KeHJS sätestatud alused) seotud küsimustele. Mitteseotud

küsimustele tuleb vastata vähemalt selliselt, et küsija saaks aru, et sisuliselt vastamata jätmine

tuleneb menetluse läbiviija hinnangul küsimuse mitteseotusest menetlusega.

Küsimus on selles, kas mitteseotud küsimustele tuleb ikkagi sisuliselt vastata väljaspool menetlust,

käsitledes neid küsimusi selgitustaotlusena märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 tähenduses ja seega vajadusel edastada

need õigele adressaadile vastamiseks (vt MSVS § 5 lg 3). Üldiselt tuleks korraldada võimalikult

ulatuslik vastamine. Ilmselt on aga nendes menetluses kohane arvestada, et küsijal ei pruugi üldse

olla huvi esitada neid küsimusi (ja saada neile vastuseid) väljaspool menetlust. Reeglina võiks seega

pidada piisavaks, kui küsija tähelepanu juhitakse võimalusele esitada need küsimused

selgitustaotlusena. Selgitustaotlusele võib pealegi jätta vastamata, kui vastamine nõuab

töökorralduse muutmist või põhjendamatult suuri kulutusi, kui avaldajale on juba eelneval aastal

vastatud või kui isik ilmselgelt kuritarvitab pöördumise õigust jms (MSVS § 5 lg 9 p-d 7-9).

2

PlanS-i ja KeHJS-iga antud õigusi tuleb kasutada nii, et see ei kahjustaks teiste isikute õigust

viivituseta ja efektiivsele haldusmenetlusele.1

Seega, kui eriseadus ei sätesta vastamise vorminõudeid, on haldusorganil/planeeringu koostamise

korraldajal HMS-i kohaselt õigus määrata toimingu vorm ja muud üksikasjad. Ta võib menetlusega

seotud küsimusi koondada, grupeerida ja üldistada. Suur halduskoormus ei vabasta siiski

haldusorganit kohustusest täita õigusaktides sätestatud nõudeid ning vältida kiirustamist ja

pealiskaudsust. Haldusmenetluse põhimõtete järgimine aitab ka ära hoida hilisemaid vaide- ja

kohtumenetlusi (vt Riigikohtu 20.06.2022 otsus asjas nr 3-20-2474, p 31).

Mõistame Teie muret ja nõustume, et tehistaibu abiga on võimalik pärssida menetluse läbiviimist.

Tegemist ei ole aga olukorraga, kus on võimalik pakkuda lihtsaid ja selgeid lahendusi – kasvõi juba

seetõttu, et alati ei ole võimalik isiku pöördumises eristada tema enda koostatud küsimust tehistaibu

koostatud küsimusest. Tehistaibu abiga koostatud küsimuste puhul ei ole võimalik eristada

küsimusi, kus on kasutatud sõnastamisel tehistaibu abi, nendest küsimustest, mida ei ole enne

saatmist isegi läbi loetud. Jääb üle vaid loota, et planeerimise ja hindamise läbiviijad annavad

endast parima, et vastata menetluse eesmärke silmas pidades piisavas ulatuses. Loodetavalt ka

kohtuvaidluse tekkimise korral arvestab kohus oma lahendis haldusorgani/planeeringu koostamise

korraldaja lähtumist ja arvestamist haldusmenetluse põhimõtetega.

Planeerimisseaduse sätete kohta annab selgitusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse sätete kohta Kliimaministeerium

ning haldusmenetluse seaduse sätete kohta Justiits- ja Digiministeerium. Ministeeriumid saavad

kaaluda õigusaktide muutmise vajadust.

Loodame, et neist selgitustest on abi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Lekko

õigusteenistuse juhataja, õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Jaanus Kirikmäe 693 8403, [email protected]

Liina Lust-Vedder 693 8429, [email protected]

1 Võrdluseks võib välja tuua, et Riigikohus on seisukohal, et kui osa Riigikogu liikmeid oma õigusi kuritarvitades esitab

väga palju eelnõusid ja arupärimisi, takistavad nad sellega teiste Riigikogu liikmete mandaadi kasutamist (vt Riigikohtu

02.11.2023 otsus asjas nr 5-23-37, p-d 51–53).