Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
Viit | 7-6/250505/2501844 |
Registreeritud | 17.03.2025 |
Sünkroonitud | 18.03.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle |
Sari | 7-6 Isiku kaebuse alusel muu riigist alamalseisva avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraisiku, organi või asutuse tegevuse kontroll |
Toimik | 7-6/250505 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Logopeedide Ühing |
Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Logopeedide Ühing |
Vastutaja | Aigi Kivioja (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kristina Kallas
minister
Haridus- ja Teadusministeerium
Aaro Nursi
kutsekomisjoni esimees
Eesti Logopeedide Ühing
Teie nr
Meie 17.03.2025 nr 7-6/250505/2501844
Logopeedi kutse saamise tingimused
Lugupeetud minister Kristina Kallas ja kutsekomisjoni esimees Aaro Nursi
Õiguskantsleri poole pöördus Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit (EKLK) logopeedi kutse
(tase 7) väljastamise asjus.
EKLK selgitas, et alates 2016. aastast väljastab Tartu Ülikool koos magistridiplomiga logopeedi
kutse (tase 7), mis kehtib tähtajatult ja mille saamisel tasu ei küsita. Samas need logopeedid, kes
lõpetasid ülikooli enne 2016. aastat ja said samamoodi logopeedi magistrikraadi, peavad logopeedi
kutset (tase 7) taotlema ning selle eest ka maksma.
EKLK tõi enne 2016. aastat ülikooli lõpetanute hulgast välja veel eraldi grupi – kliinilise logopeedi
kutset omanud logopeedid. Nimelt kehtis kuni 2019. aastani kaks kutsestandardit: kliinilise
logopeedi tase 7 ja tase 8. Nende standardite alusel väljastati tähtajalisi kutseid viieaastase
kehtivusajaga.
Praegu kehtiva logopeedi (tase 7) kutsestandardi punktis A.1 on öeldud: „Käesoleva kutsestandardi
kohustuslikud kompetentsid on vastavuses Logopeed, tase 7 versioonide 8-10 kliinilise logopeedi
spetsialiseerumise kompetentsidega.“ EKLK leiab seega, et kõik kliinilise logopeedi kutset omanud
logopeedid on juba tõendanud oma teadmiste ja oskuste vastavust kehtivale kutsestandardile. Ometi
peavad ka kliinilise logopeedi kutset omanud logopeedid kehtiva kutsetunnistuse saamiseks
taotlema uuesti logopeedi kutset.
EKLK selgituse kohaselt on sellist olukorda põhjendatud sellega, et 2016. aastal muutus ülikooli
õppekava.
EKLK selle seisukohaga ei nõustu ning leiab, et enne 2016. aastat logopeedi magistrikraadi
omandanuid ja neid logopeede, kellele oli enne 2019. aastat omistatud kliinilise logopeedi kutse
(tase 7 või 8), koheldakse ebavõrdselt võrreldes nendega, kellele ülikool on andnud võib annab
2
logopeedi magistrikraadiga koos tasuta ja tähtajatu kutse. EKLK hinnangul muutub õppekava
pidevalt ning see ei saa olla erineva kohtlemise õigustuseks.
EKLK leiab, et enne 2016. aastat ülikooli magistritaseme lõpetanud logopeedidele, sealhulgas
kliinilise logopeedi kutse (tase 7 ja 8) omandanud logopeedidele, tuleb logopeedi kutse (tase 7)
väljastada nende soovil, ilma et nad peaksid selleks oma pädevust tõestama ja tasu maksma. Ka
enne 2016. aastat logopeedia eriala lõpetanutel on logopeedi diplom, mis kehtib tähtajatult ja mida
ei ole keegi tühistanud.
EKLK toob välja, et kuna logopeedilist ravi võib osutada üksnes inimene, kellel on kehtiv haridusel
ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane logopeedi kutse (määruse § 4 lg 2), takistab
ebavõrdne kohtlemine ka ligipääsu kutsealasele tegevusele.
Selleks, et õiguskantsler saaks selles asjas seisukoha võtta, palun teil ühiselt vastata järgmistele
küsimustele.
1. Mis ajast alates hakkas Tartu Ülikool väljastama tähtajatuid logopeedi kutseid magistriõppe
lõpetajatele (kutseregistri andmetel alates 26.11.2015, avaldaja selgituse kohaselt 2016. a)?
2. Mis õigustab olukorda, et pärast 2016. aastat ülikoolis logopeedia magistrikraadi saanud
inimestele antakse ülikooli lõpetamisel tähtajatu logopeedi kutse (tase 7), kuid neil, kes lõpetasid
ülikooli varem samal erialal, sealhulgas need, kellele on varem omistatud kliinilise logopeedi kutse,
peavad sooritama tasulise kutseeksami?
3. Kui erineva kohtlemise põhjuseks on ülikooli õppekava muutmine (avaldaja sõnul 2016. aastal),
siis selgitage palun, milles seisnevad sisulised erinevused võrreldes varasemate õppekavadega ja
kuidas need erinevused õigustavad erinevat kohtlemist, arvestades et õppekava on ilmselt muudetud
ka pärast seda kuupäeva ja muudetakse ka tulevikus?
4. Kas teie hinnangul rikub punktis 2 kirjeldatud olukord kutseseaduse § 15 lõikes 4 sätestatud
diskrimineerimise keeldu? Kui jah, siis mida ja millal kavatsete ette võtta, et diskrimineerimine
lõpetada?
Ootame teie vastust võimalusel hiljemalt 4. aprilliks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kärt Muller
sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja, õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Aigi Kivioja 693 8428 [email protected]