Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Maili Torma

[email protected]

Teie 28.02.2025 Meie 17.03.2025 nr 2.2-9/25/680-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses otseturustusega, milles soovite

teada, (i) kas AKI hinnangul on nn cold e-postide saatmine õigustatud huvi alusel vastavuses

IKÜM-ga, kui jah siis mis põhjendusega, (ii) kui sellist tegevust saab teha õigustatud huvi alusel,

siis miks ei saa e-pood inimesele meelde tuletada poolelijäänud ostukorvi õigustatud huvi alusel

ja selleks peab olema nõusolek ning (iii) kas Äriregister või ükski teine riiklik register on teinud

andmekaitsealaseid mõjuhinnanguid selleks, et hinnata mis tüüpi andmeid nad saavad

avaandmetena (avaandmed ja avalikud andmed ei ole sama) jagada ilma privaatsusriiveta

inimestele? Kus need mõjuhinnangud leitavad oleks?

Esmalt selgitan, et AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetsele juhtumile siduvat

õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses. Inspektsiooni kohustus on

märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-st

3 tulenevalt anda õigusalaseid selgitusi.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab

olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev, samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes

kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b). Seaduslikkuse nõue tähendab, et

igaks isikuandmetega tehtud toiminguks peab olema mõni IKÜM art 6 lg-s 1 loetletud õiguslikest

alustest ning õigustatud huvi on ainult üks nendest. Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil

andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama iga

andmetöötleja ise.

Infoühiskonna teenuse seaduse (InfoTS) § 5 lõike 1 järgi on kommertsteadaanne (otseturustus)

igat liiki teabe edastus, mis on kavandatud kas otseselt või kaudselt edendama saatja

müügitegevust või ka lihtsalt mainet. Ehk igasugused reklaampakkumised, kus mingeid tooteid

või teenuseid reklaamitakse, on sisuliselt kommertsteadaanded, sest selliste toodete

reklaamimise eesmärgiks on edendada isiku kaupade või teenuste pakkumist.

Meeldetuletuskirjad poolelioleva ostukorvi kohta on selgelt müügitegevuse edendamise

eesmärgiga ja järelikult käsitletavad otseturustuspakkumistena.

Otseturunduspakkumiste saatmist reguleerib elektroonilise side seadus (ESS). Füüsilise isiku

elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks on lubatud üksnes tema eelneval

nõusolekul. Kuivõrd ostukorvi poolelijätmist meelde tuletavad kirjad on otseturustus, ka nende

edastamiseks on vajalik küsida nõusolek juba ka enne vastava meeldetuletuse saatmist. Vastavalt

ESS §-le 103¹ tuleb nõusolek võtta andmete esmasel kogumisel.

2 (2)

Eelnevat nõusolekut ei pea olema olukorras, kus müüja või teenusepakkuja saab oma toote või

teenuse müügi raames isiku elektroonilised kontaktandmed ning kasutab neid oma samasuguste

toodete või teenuste otseturustuseks. Sellisel juhul peab kliendile tema kontaktandmete esmase

kogumise ajal ning igas eraldiseisvas isikule saadetavas sõnumis olema võimalus keelata oma

kontaktandmete kasutamine otseturustuseks ning kui isik on ühe korra keeldunud, siis ei tohi

neid kontaktandmeid kasutada edasi otseturustuseks. Samuti ei ole otseturustuspakkumine

lubatud, kui isikule ei ole antud iga kord reklaami saatmisel selge ja arusaadav võimalus tasuta

ning lihtsal viisil keelata oma kontaktandmete selline kasutamine.

Kui otseturustuseks kasutatakse juriidilise isiku kontaktandmeid (sh äriregistris äriühingu

märgitud kontaktid, ka siis, kui need sisalduvad isiku nime), siis eelneva nõusoleku omamise

kohustust ei ole, kuid adressaadile peab andma samamoodi võimaluse keelata oma kontaktandmete

edasine selline kasutamine. Sealjuures tuleb nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule anda iga kord,

kui tema elektroonilisi kontaktandmeid kasutatakse otseturustuseks, selge ja arusaadav võimalus

tasuta ning lihtsal viisil keelata oma kontaktandmete selline kasutamine ning isikul peab olema

võimalus nimetatud õigust realiseerida elektroonilise side võrgu kaudu.1

Äriregistri seaduse (ÄRS) § 2 lõike 1 kohaselt on äriregister andmekogu, mille pidamise eesmärk

on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste

isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja välismaa äriühingute filiaalide kohta.

ÄRS § 9 alusel on äriregistri andmeteks registrikaardi andmed, avaliku toimiku andmed ja

registritoimiku andmed. ÄRS § 12 määratleb, millised andmed kantakse juriidilise isiku kohta

registrikaardile. Täpsemalt § 12 lg 1 punkt 5 sätestab, et registrikaardile kantakse asukoht, aadress

ja elektronposti aadress.

ÄRS § 30 näeb ette äriregistri avalikkuse (igaühel on õigus tutvuda äriregistri registrikaardi ning

avaliku toimiku andmete ja dokumentidega) ning ÄRS § 25 lõike 1 kohaselt avalikustatakse

äriregistris peale registrikaardi andmete ka muud andmed ja dokumendid, mille juriidiline isik või

muu isik või asutus on seaduse kohaselt registripidajale esitanud, siis tuleb arvestada ka sellega,

et registrile edastatav teave (sh e-posti aadress) muutub avalikuks.

E-äriregistri Äriregistri pidaja Riigi Infosüsteemide Keskus on oma kodulehel selgitanud

äriregistri andmete avalikkust siin. Mõjuhinnangu osas saab selgitusi anda ning sellega tutvumise

võimaldada iga vastutav töötleja ise. Äriregistri vastutavaks töötlejaks on Justiits- ja

Digiministeerium.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Irina Meldjuk

jurist

peadirektori volitusel

1 ESS § 1031 lõige 2 ja 4