Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 11.03.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hendrik Rätsep

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231754228

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX

Kuriteo toimepanemise aeg: 31.03.2021-18.08.2021

Kahtlustatava kontaktandmed: XXX

Käesolevas kriminaalasjas alustati menetlus KarS § 201 lg 1 tunnustele vastava teo

toimepanemise kahtluse tõttu ning XXX esitati alljärgnev kahtlustus: XXX kahtlustatakse KarS

§ 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, töötades

XXX Tallinnas, XXX juhatajana võttis nimetatud kaupluses kogunenud sularaha, tegi selle

kohta XXX-s kasutusel olevas kassaraportis kanded sularaha summade kohta, mis viiakse

panka, kuid ei sisestanud antud rahasummasid vastavalt ettenähtud korrale XXX sularaha

sissemakse kaardiga pangakontole, vaid jättis sularaha endale, saades seeläbi varalist kasu

kokku 14 765 euro ulatuses, ja nimelt: 31.03.2021 tegi kassaraportisse sissekande 2000 euro

sularaha panka viimise kohta, kuid ei sisestanud raha sissemakse kaardiga ettevõtte

pangakontole vaid jättis XXX-le kuuluva sularaha endale, saades seeläbi varalist kasu 2000

eurot. 12.07.2021 tegi kassaraportisse sissekande 8000 euro sularaha panka viimise kohta,

sisestas sissemakse kaardiga ettevõtte pangakontole sularaha summas 2000 eurot ja jättis XXX

kuuluva ülejäänud sularaha summas 6000 eurot endale, saades seeläbi varalist kasu 6000 eurot.

18.07.2021 tegi kassaraportisse sissekande 2000 euro sularaha panka viimise kohta, sisestas

sissemakse kaardiga ettevõtte pangakontole sularaha summas 735 eurot ja jättis XXX OÜ-le

kuuluva ülejäänud sularaha summas 1265 eurot endale, saades seeläbi varalist kasu 1265 eurot.

31.07.2021 tegi kassaraportisse sissekande 3600 euro sularaha panka viimise kohta, kuid ei

sisestanud raha sissemakse kaardiga ettevõtte pangakontole vaid jättis XXX OÜ-le kuuluva

sularaha endale, saades seeläbi varalist kasu 3600 eurot. 17.08.2021 tegi kassaraportisse

sissekande 1500 euro sularaha panka viimise kohta, kuid ei sisestanud raha sissemakse kaardiga

ettevõtte pangakontole vaid jättis XXX OÜ-le kuuluva sularaha endale, saades seeläbi varalist

kasu 1500 eurot. 18.08.2021 tegi kassaraportisse sissekande 1500 euro sularaha panka viimise

kohta, sisestas sissemakse kaardiga ettevõtte pangakontole sularaha summas 1100 eurot ja jättis

XXX OÜ-le kuuluva ülejäänud sularaha summas 400 eurot endale, saades seeläbi varalist kasu

400 eurot. Seega XXX pani toime tema valduses oleva võõra vara ebaseadusliku enda kasuks

pööramise, see on KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on seisukohal, et arvestades kahtlustatava ütlusi ja muud materjali kriminaaltoimikus,

on kahtlustatava poolt ülalkirjeldatud KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemine tõendatud.

XXX tekitas eelkirjeldatud kuriteo toimepanemisega kannatanule XXX OÜ kahju summas

14765 eurot. Kannatanu esindaja on prokurörile kinnitanud, et kahtlustatav ja kannatanu on

saavutanud kriminaalmenetlusevälise kokkuleppe kahju hüvitamise kohta, samuti on sõlmitud

notariaalne võlatunnistus ja kokkulepe sundtäitmisele allumiseks, mille alusel maksab

kannatanule igakuiselt ca 615 eurot kuni 11.01.2027. Samuti on kannatanu avaldanud, et tema

eesmärk kuriteoteate esitamisel oli üksnes kahju hüvitamine ning et ta ei ole kahtlustatava

kriminaalkorras karistamisest huvitatud. Sellest lähtudes võttis kannatanu tagasi ka enda

esitatud tsiviilhagi. Seega leiab prokurör, et kannatanu huvid on käimasolevas

kriminaalmenetluses tagatud ka ilma kohtumenetluseta.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa

ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,

võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg

7). KrMS § 202 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada olukorras, kus kogutud tõendite

põhjal on isiku süü tõendatud. See tähendab, et süüdimõistvat otsust ei tehta, kuid samas ei saa

öelda, et süüstav toime täielikult puuduks (vt. RKKK 03.11.2010 3-1-1-84-10 p 34, EIKo

21.06.2016 Lähteenmäki vs. Eesti p 49).

KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest

karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse, seega tegemist

on teise astme kuriteoga.

Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi üld- ja

eripreventiivsete kaalutluste näol, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel.

Avalikku menetlushuvi seostatakse enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud

karistamise eesmärkidega s.o üld- ja eripreventiivsete kaalutlustega. Eripreventiivsetest

kaalutlustest lähtudes tuleb märkida, et kahtlustataval ei ole kehtivaid kriminaal- ega ka

väärteokaristusi ja tema suhtes puuduvad teised pooleliolevad kriminaalmenetlused. Avalik

menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku

karistamine vajalik. Eeltoodud asjaolusid kahtlustatava puhul tuvastatud ei ole ning temale

etteheidetav tegu ei ole olemuselt selline, mis riivab ulatuslikult ja intensiivselt üldsuse

õiglustunnet ja puudutab laiemat õigussubjektide ringi. Antud juhul ei ole alust arvata, et

karistamisest loobumine võib tingida isiku poolt kuritegude toimepanemise jätkamise.

Kriminaalkaristuse kohaldamine ei ole alati vajalik. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi

on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks

menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada

kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades

ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et

karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega

tõlgendatavad karistamise eesmärkide valduses, ning tagama, et karistust kohaldatakse üksnes

siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus.

KrMS § 202 lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatavale

lisakohustuse, kuid arvesse võttes erandlikke asjaolusid ei ole rahaliste lisakohustuste panemine

tingimata vajalik. XXX kasvatab ka alaealist last, ta on asunud töötukassa kaudu otsima

töökohta ning kohustub kannatanule hüvitama temale tekitatud kahju, mistõttu ei oleks täiendav

rahaline kohustus antud juhul otstarbekas ega vajalik. Nimetatud kohustuste määramine ei

täidaks ka oma eesmärki, kuivõrd isikul puudub võimalus rahaline kohustus iseseisvalt täita.

Seega on prokuröri hinnangul ainus mõistlik kahtlustatavale määratav kohustus üldkasuliku

töö. Arvestades, et kahtlustatav otsib praegusel ajal uut töökohta ja kasvatab last, on piisav ka

üldkasuliku töö määramine mahus 40 tundi.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231754228 menetlus.

2. Määrata XXX järgmised kohustused.

2.1 KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kirjutada essee teemal „Minu teo ajendid, tagajärjed

ja tehtud järeldused“ (pikkus ca 2 lk) ja esitada see prokurörile e-posti aadressil

[email protected]. Kohustuse täitmise tähtaeg on 04.04.2025.

2.2 KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel mitte panna ühe aasta jooksul, s.t 11.03.2025-

11.03.2026 toime karistusseadustiku 13. peatükis („Varavastased süüteod“)

sätestatud kuritegusid.

2.3 KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel teha 40 tundi üldkasuliku tööd, kusjuures

üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 11.06.2025.

3. Tõkendi tühistamine: ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda

kahtlustatavale ning saata kannatanule XXX (XXX). Samuti saata määrus Tallinna vangla

kriminaalhooldusosakonnale [email protected].

7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

Põhja Ringkonnaprokuratuuris, aadressil Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu

ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

8. Toimingus osaleb Skype vahendusel tõlk Milvi Aasaru, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt

kohustatud tõlkima kõik menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma

saladuses talle tõlkimisel teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest

alusetu keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Hendrik Rätsep

abiprokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja

kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Samuti on selgitatud, et vastavalt KrMS § 202 lg 6, kui

isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi kohaselt, ei täida talle

pandud kohustust, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega ja saadab

kriminaalasja kohtusse.

Olen kohustustega nõus: _______________________________________________________

(nimi, kuupäev ja allkiri)

Tõlk: (allkirjastatud digitaalselt)