Dokumendiregister | Harju Maakohus |
Viit | 6-3/25-41-2 |
Registreeritud | 17.03.2025 |
Sünkroonitud | 18.03.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 6 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüsimine (alates 2025) |
Sari | 6-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 6-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rahandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
Vastutaja | Estra Lutus (Harju Maakohus, Kohtu esimehe juhtimisvaldkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee
Krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu
Lugupeetud rahandusminister
Tänan võimaluse eest esitada täiendavaid ettepanekuid krediiditeabe jagamise seaduse
eelnõule. Rõõm on tõdeda, et Harju Maakohtu varasemad ettepanekud ja tähelepanekud on
arvesse võetud.
Eelnõuga tutvumise järgselt laekus Harju Maakohtu kohtunikelt alljärgnevaid arvamusi.
Eelnõu § 9 lg 5 sätestab, et tarbija avaldust nimekirja kandmiseks või nimekirjast
eemaldamiseks ei saa tagasi võtta ja sellel ei ole tagasiulatuvat jõudu.
Seletuskirjast ei selgu, kas siinkohal on mõeldud tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 72
ja § 113 mõttes tahteavalduse tagasivõtmist ja heakskiitu või mingit muud toimingut? Juhul
kui on mõeldud, et tarbija ei saa oma (tahte)avaldust tagasi võtta või seda hiljem heaks kiita,
siis võiks selguse huvides viidata konkreetselt TsÜS sätetele.
Eelnõu § 10 lg 2 sätestab, et juurdepääs andmetele võimaldatakse kuni tarbijakrediidilepingu
lõppemiseni või nõude kolmanda isiku poolt omandamiseni, arvestades käesoleva paragrahvi
lõigetes 3–6 sätestatud erisusi.
Teie nr
Meie 17.03.2025 nr 6-3/25-41-2
Hr Jürgen Ligi
Rahandusministeerium
Kohtul, ajutisel halduril ja pankrotihalduril on eelkõige maksejõuetusmenetluses vajalik ligi
pääseda andmetele ka pärast tarbijalepingu lõppemist. Maksejõuetusmenetlus algab kohtus
tavaliselt siis, kui tarbijakrediidileping on lõppenud.
Selguse huvides võiks eelnõu seletuskirjas kasutada kohtute puhul täpset terminit st kas
vaidluse lahendab maakohus või halduskohus ja seda ka seletuskirjas märkida. Eelkõige
puudutab see näiteks registriandmete parandamise nõuet, kus pöördujaks on tavakodanik ning
täpsem selgitus seletuskirjas aitaks tarbetuid vale kohtu poole pöördumisi ära hoida.
Isikuandemete vastutav töötleja on rahandusministeerium, seega sõltumata sellest, kellele
haldusülesanne delegeerida.
Kooskõlastustabelist nähtub, et eelnõud on kohtu suuniste alusel muudetud ja registriandmete
muutmine on sätestatud andmekogu põhimääruses, kuid see sätestab andmete parandamise
menetluse registri sees, aga mitte seda, kuhu kohtusse tarbija pöörduma peab. Sama ettepanek,
täpsustada seletuskirjas kohtu nime, puudutab ka eelnõu § 50 lg 4.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Astrid Asi
kohtu esimees
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|