Vastus

Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 03.03.2025 nr 1-4/25/1014

Meie 17.03.2025 nr 2-2/2025/0303

Arvamus taristuministri määruse „Nõuded

ehitise ligipääsetavusele“ eelnõule

Kliimaministeerium esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) arvamuse avaldamiseks taristuministri määruse „Nõuded ehitise ligipääsetavusele“ eelnõu (edaspidi määruse eelnõu).

TTJA on eelnõuga tutvunud ja tänab võimaluse eest arvamust avaldada. TTJA tähelepanekud ja ettepanekud määruse eelnõuga seoses on alljärgnevad. Paksus kirjas on määruse eelnõu sätete sõnastustesse TTJA poolt tehtud muudatusettepanekud.

1. Määruse eelnõu § 2 lõike 1 sõnastust tuleb täpsustada eelkõige osas, mis puudutab ehitise

kasutusotstarbe muutmist. Praeguse sõnastuse kohaselt tuleb määruse nõudeid kohaldada

samas paragrahvis nimetatud ehitiste kasutusotstarbe muutmisel, aga mõeldud on ilmselt

vastupidist olukorda – määruse nõudeid tuleb kohaldada, kui muud ehitised või nende osa

võetakse kasutusele samas paragrahvis nimetatud ehitiste kasutusotstarbel. Lisaks oleks

korrektsem, kui ehitamise liikide loetlemine algab sõnaga „püstitamine“, kuna eelkõige on

uued ehitised need, mis peavad määruse nõuetele vastama.

TTJA sõnastusettepanek on: „(1) Määrusega kehtestatakse ligipääsetavuse nõuded käesolevas

paragrahvis nimetatud ehitiste püstitamisel, ümberehitamisel või laiendamisel ning muude

ehitiste või nende osa kasutusotstarbe muutmisel käesolevas paragrahvis nimetatud

ehitiste kasutusotstarvetele vastavaks.“.

2. Määruse kohaldamisalast tuleks välja jätta raudteeinfrastruktuuri osad (vt RdtS § 3 lg 1)

ulatuses, mis on reguleeritud teiste õigusaktidega. Raudteeinfrastruktuuri osade nõuded, sh

ligipääsetavuse nõuded, on kehtestatud Euroopa Komisjoni määrusega nr 1300/2014

(https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2014/1300/oj?locale=et) ning majandus- ja taristuministri

09.11.2020 määrusega nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ (edaspidi TKE) ja lisaga 4

„Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend“

(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1110/8202/3006/KKM_m71_lisa4.pdf#). TTJA

hinnangul puudub mõistlik põhjendus juba reguleeritud valdkonda täiendavalt reguleerida,

eriti juhul, kui parameetrid erinevad.

Sellest tulenevalt tuleks määruse eelnõus teha järgmised muudatused:

1) Täiendada määruse §-i 2 lõikega 5.

TTJA sõnastusettepanek on: „(5) Määrus ei kohaldu raudteeinfrastruktuuri osadele

ulatuses, mis on reguleeritud teiste õigusaktidega“.

2 (4)

2) Jätta määruse eelnõu § 2 lõikest 4 välja punkt 2 (raudteeülekäigukohad), kuna

raudteeületuskoha nõuded on ette nähtud TKE lisa 4 punktis 2.

3) Muuta määruse eelnõu §-i 23 pealkirja, jättes sellest välja sõna „raudteeülekäigukohale“.

TTJA sõnastusettepanek on: „§ 23. Nõuded ülekäiguraja teekattematerjalile, ohutussaarele

ja jalakäijafoorile“.

4) Jätta määruse eelnõu §-ist 23 välja lõige 7, kuna raudteeületuskoha katte nõuded on

reguleeritud TKE lisa 4 punktis 2.3.

3. Määruse eelnõu § 3 lõikes 6 toodud erisuste alla tuleks lisada ka § 2 lõike 4 punkt 3 (silla,

estakaadi või tunneli osad, mis on kasutamiseks jalakäijatele), kuna mitmed rajatiste (eelkõige

sõidutee ja raudtee) altläbipääsud on kombineeritud läbipääsud, et tagada rajatise ohutu

ristumine nt matkajatele või looduses liikujatele mõeldud radadega. Reeglina on taolised

altläbipääsud kombineeritud kasutamiseks nii jalakäijatele kui loomadele, mistõttu ei ole

nende puhul otstarbekas rakendada ligipääsetavuse nõudeid. Määruse eelnõu § 2 lõike 4

punktis 3 nimetatud rajatiste osas, mis võivad olla ka raudteeinfrastruktuuri osad, on teiste

õigusaktide regulatsioon vähene, mistõttu kohaldub määrus üldjuhul ka nendele.

TTJA sõnastusettepanek on: „(6) Käesolevat määrust ei kohaldata § 2 lõike 4 punktides 3, 5

ja 6 nimetatud rajatise puhul, kui selle asukoht või kasutusotstarve ei võimalda ligipääsetavuse

nõudeid kohaldada.“.

4. Määruse eelnõu § 8 ei sisalda eeldust, mille kohaselt on lifti ligipääsetavuse nõue täidetud,

kui lift vastab standardi EVS-EN 81-70 või samaväärsetele nõuetele. TTJA hinnangul võiks

see eeldus määrusesse siiski sisse jääda, et suunata ehitajate liftivalikut. Võrreldes määruse

eelnõu §-is 8 sätestatud nõuetega on standardis EVS-EN 81-70 mitmeid täiendavaid nõudeid,

mis tagavad lifti parema ligipääsetavuse (nt uksed peavad olema ajamiga, kabiinis peab olema

käsipuu, juhtnuppude asukoht kabiinis jms).

5. Määruse eelnõu § 8 lõikes 8 tuleks üheselt selgelt öelda, et nõuded ei kohaldu ka muule

paiksele lahendusele, ning lisada nende näitlik loetelu. Näitlik loetelu on vajalik, et oleks aru

saada, millist tüüpi seadmetele ja masinatele lifti nõuded ei kohaldu. TTJA leiab, et muu

paikse lahenduse näitlik loetelu peaks sisaldama platvormlifti ja kruvilifti.

TTJA teeb ettepaneku sõnastada säte: „(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 sätestatud

nõuded ei kohaldu invatõstukile ja muule paiksele lahendusele nagu platvormlift või

kruvilift. Kui erinevate tasapindade vahel tagatakse liikumine invatõstuki või muu paikse

lahenduse abil, peab selle kandevõime olema vähemalt 300 kg.“.

6. Määruse eelnõu § 10 lõikes 1 tuleks sätestada, et trepp on kahe või enama astmega tõus, kuna

liikumisraskusega inimesel on juba kahe astme läbimiseks nii käsipuu kui kindla jalgealuse

tuge vaja. Samuti on rulaatori kasutajal keeruline kahest astmest üles minna. Seega on vajalik

vähemalt ühe käsipuu olemasolu juba kaheastmelise trepi puhul, kuna käsipuu suurendab

oluliselt ligipääsetavust ja ohutust.

TTJA sõnastusettepanek on: „(1) Trepp on käesoleva määruse tähenduses kahe või enama

astmega tõus.“.

7. TTJA märgib, et määruse eelnõu § 11 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetele vastamise osas tuleks

ette näha erisus juhuks, kui nende nõuete täitmine ei ole võimalik, otstarbekas või mõistlik.

Hoonete osades, kus ei ole võimalik paigaldada kahte paralleelset käsipuud (ülemine kõrgusel

900 mm ja alumine dubleeritud käsipuu 600-700 mm kõrgusel), võiks TTJA hinnangul

erandkorras lubada mõlemale poole ühe käsipuu paigaldamist 800 mm kõrgusele. Sellisteks

3 (4)

hoonete osadeks on näiteks evakuatsioonitrepikojad ja muud alad, mis ei ole igapäevases

kasutuses, kuid kus on oluline tagada ohutu liikumine evakuatsiooni korral. Selline lahendus

vastaks erinevate kasutajate vajadustele, pakkudes piisavat tuge nii lastele, lühemat kasvu

inimestele kui ka eakatele.

8. Määruse eelnõu § 16 lõikes 5 tundub teine lause üleliigne ja tuleks sättest välja jätta. Säte

räägib välisustest, aga korteris paiknev leiliruumi uks ei saa kuidagi olla välisuks. Vastavalt

tuleks korrigeerida ka määruse eelnõu seletuskirja.

9. Määruse eelnõu § 21 lõike 1 sissejuhatavat lauset tuleks muuta selliselt, et sama paragrahvi

lõigetes 3-5 sätestatud nõuded kohalduksid ka mitteelamu parklates asuvatele puudega

inimese sõiduki parkimiskohtadele.

TTJA teeb ettepaneku säte sõnastada: „(1) Liikumis- või nägemispuudega inimest teenindava

sõiduki või liikumispuudega juhi sõiduki (edaspidi üheskoos puudega inimese sõiduk)

parkimiseks peab mitteelamu parkimiseks ettenähtud alal (edaspidi parkla) olema käesolevas

paragrahvis sätestatud nõuetele vastavaid parkimiskohti vähemalt:“.

10. Määruse eelnõu § 21 lõiget 2 tuleks muuta selliselt, et ei oleks kohustuslik iga erivajadusega

inimese liikumiseks kasutatava või kohandatava korteri jaoks rajada puudega inimese sõiduki

parkimiskohta. Tiheasustusaladel, kus parkimiskohad on aktuaalne teema, on parkimiskohti

oluliselt vähem kui kortereid ja enamasti ei kuulu need ka konkreetse korteri juurde, mistõttu

ei ole otstarbekas puudega inimese sõiduki parkimiskohta ette näha iga kohandatava korteri

juurde kuuluvana, vaid mõistlik on ette näha neid kortereid teenindavad parkimiskohad

protsendina sarnaselt määruse eelnõu § 21 lõikele 1. Näiteks kui Tallinnas Sõstra tänaval

asuva kortermajaga, kus on üle 130 korteri, sarnases majas on 10% ehk 13 ligipääsetavat

korterit, siis 13 spetsiaalse parkimiskoha rajamine on ebaproportsionaalne. Seda enam, et

isiklikke puudega inimese sõidukeid on liikumisraskustega inimestel pigem üksikutel.

TTJA sõnastusettepanek on: „(2) Käesoleva määruse § 14 lõikes 3 nimetatud korteri

teenindamiseks ette nähtud parkimiskoht peab vastama käesolevas paragrahvis sätestatud

nõuetele.“.

11. Eespool punktis 3 tehtud ettepanekust tulenevalt on vajalik muuta ka määruse eelnõu § 25

lõiget 1 ja ette näha erisus määruse § 3 lõikes 6 sätestatud juhu esinemise puhuks. Kui määruse

§ 2 lõike 4 punktis 3 nimetatud rajatise asukoht või kasutusotstarve ei võimalda

ligipääsetavuse nõudeid kohaldada, siis puudub vajadus ligipääsetavuse nõudeid kohaldada

ka nende rajatiste juurde viivate pääsude puhul. Ühtlasi tuleks määruse § 25 lõikest 1 välja

jätta sõna „reisijateplatvorm“, kuna see on raudteeinfrastruktuuri osa ja selle ligipääsetavuse

nõuded on TKE § 12 lõikega 1, mis viitab standardile EVS 867 „Raudteealased rakendused.

Reisijate ooteplatvormid”.

TTJA teeb ettepaneku sõnastada säte: „(1) Pääs jalakäijatele kasutamiseks mõeldud sillale,

estakaadile ja tunnelisse peab olema varustatud kaldtee, lifti või muu samaväärse

lahendusega, välja arvatud käesoleva määruse § 3 lõikes 6 sätestatud juhul.“.

TTJA täiendavad ettepanekud seoses määruse eelnõuga on järgmised:

1. TTJA hinnangul tuleks kõrghoonete (9 korrust või enam) ligipääsetavuse tagamiseks kaaluda

vähemalt kahe lifti nõude kehtestamist. Juhul, kui üks lift on mingil põhjusel kasutusest väljas,

on kõrgemate korruste ligipääsetavus tagatud teise liftiga.

2. Arvestades praegust riigi julgeoleku olukorda on järjest aktuaalsem uute varjendite ja

varjumiskohtade rajamine. Sellest tulenevalt on vajalik mõelda ka nende ehitiste

4 (4)

ligipääsetavuse küsimusele. TTJA hinnangul peaksid uued avalikud varjendid ja

varjumiskohad vastama vähemalt minimaalsetele ligipääsetavuse nõuetele eelkõige

liikumisraskustega inimeste jaoks.

3. Kuivõrd võrreldes kehtiva ligipääsetavuse regulatsiooniga tehakse määruse eelnõus mitmeid

põhimõttelisi uuendusi (fookus suunatakse kogu elanikkonnale, laieneb kohaldamisala (nt

kortermajad) ning paindlikkuse tagamiseks nähakse ette erisusi), toob see TTJA-le kaasa

märkimisväärse töökoormuse kasvu (järelevalveobjektide hulk suureneb olulisel määral, tuleb

teha rohkem teavitustööd, erisustega seoses kasvab nõustamiste arv jms). Sellest tulenevalt on

vajalik tagada TTJA-le lisarahastus täiendava tööjõu palkamiseks, et suureneva töömahuga

toime tulla ning tagada menetluste ja nõustamiste kõrge kvaliteet. Täna tegeleb ametis

ligipääsetavuse valdkonnaga 1 ametikoht.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor