2 (4)
2) Jätta määruse eelnõu § 2 lõikest 4 välja punkt 2 (raudteeülekäigukohad), kuna
raudteeületuskoha nõuded on ette nähtud TKE lisa 4 punktis 2.
3) Muuta määruse eelnõu §-i 23 pealkirja, jättes sellest välja sõna „raudteeülekäigukohale“.
TTJA sõnastusettepanek on: „§ 23. Nõuded ülekäiguraja teekattematerjalile, ohutussaarele
ja jalakäijafoorile“.
4) Jätta määruse eelnõu §-ist 23 välja lõige 7, kuna raudteeületuskoha katte nõuded on
reguleeritud TKE lisa 4 punktis 2.3.
3. Määruse eelnõu § 3 lõikes 6 toodud erisuste alla tuleks lisada ka § 2 lõike 4 punkt 3 (silla,
estakaadi või tunneli osad, mis on kasutamiseks jalakäijatele), kuna mitmed rajatiste (eelkõige
sõidutee ja raudtee) altläbipääsud on kombineeritud läbipääsud, et tagada rajatise ohutu
ristumine nt matkajatele või looduses liikujatele mõeldud radadega. Reeglina on taolised
altläbipääsud kombineeritud kasutamiseks nii jalakäijatele kui loomadele, mistõttu ei ole
nende puhul otstarbekas rakendada ligipääsetavuse nõudeid. Määruse eelnõu § 2 lõike 4
punktis 3 nimetatud rajatiste osas, mis võivad olla ka raudteeinfrastruktuuri osad, on teiste
õigusaktide regulatsioon vähene, mistõttu kohaldub määrus üldjuhul ka nendele.
TTJA sõnastusettepanek on: „(6) Käesolevat määrust ei kohaldata § 2 lõike 4 punktides 3, 5
ja 6 nimetatud rajatise puhul, kui selle asukoht või kasutusotstarve ei võimalda ligipääsetavuse
nõudeid kohaldada.“.
4. Määruse eelnõu § 8 ei sisalda eeldust, mille kohaselt on lifti ligipääsetavuse nõue täidetud,
kui lift vastab standardi EVS-EN 81-70 või samaväärsetele nõuetele. TTJA hinnangul võiks
see eeldus määrusesse siiski sisse jääda, et suunata ehitajate liftivalikut. Võrreldes määruse
eelnõu §-is 8 sätestatud nõuetega on standardis EVS-EN 81-70 mitmeid täiendavaid nõudeid,
mis tagavad lifti parema ligipääsetavuse (nt uksed peavad olema ajamiga, kabiinis peab olema
käsipuu, juhtnuppude asukoht kabiinis jms).
5. Määruse eelnõu § 8 lõikes 8 tuleks üheselt selgelt öelda, et nõuded ei kohaldu ka muule
paiksele lahendusele, ning lisada nende näitlik loetelu. Näitlik loetelu on vajalik, et oleks aru
saada, millist tüüpi seadmetele ja masinatele lifti nõuded ei kohaldu. TTJA leiab, et muu
paikse lahenduse näitlik loetelu peaks sisaldama platvormlifti ja kruvilifti.
TTJA teeb ettepaneku sõnastada säte: „(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 sätestatud
nõuded ei kohaldu invatõstukile ja muule paiksele lahendusele nagu platvormlift või
kruvilift. Kui erinevate tasapindade vahel tagatakse liikumine invatõstuki või muu paikse
lahenduse abil, peab selle kandevõime olema vähemalt 300 kg.“.
6. Määruse eelnõu § 10 lõikes 1 tuleks sätestada, et trepp on kahe või enama astmega tõus, kuna
liikumisraskusega inimesel on juba kahe astme läbimiseks nii käsipuu kui kindla jalgealuse
tuge vaja. Samuti on rulaatori kasutajal keeruline kahest astmest üles minna. Seega on vajalik
vähemalt ühe käsipuu olemasolu juba kaheastmelise trepi puhul, kuna käsipuu suurendab
oluliselt ligipääsetavust ja ohutust.
TTJA sõnastusettepanek on: „(1) Trepp on käesoleva määruse tähenduses kahe või enama
astmega tõus.“.
7. TTJA märgib, et määruse eelnõu § 11 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetele vastamise osas tuleks
ette näha erisus juhuks, kui nende nõuete täitmine ei ole võimalik, otstarbekas või mõistlik.
Hoonete osades, kus ei ole võimalik paigaldada kahte paralleelset käsipuud (ülemine kõrgusel
900 mm ja alumine dubleeritud käsipuu 600-700 mm kõrgusel), võiks TTJA hinnangul
erandkorras lubada mõlemale poole ühe käsipuu paigaldamist 800 mm kõrgusele. Sellisteks