Käskkiri

Lisa

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori käskkirjaga

„Terviseameti koolituste juhendi kinnitamine“

Terviseameti koolituste juhend

1. Üldsätted

1.1. Terviseameti koolituste juhendiga (edaspidi juhend) sätestatakse Terviseameti

(edaspidi amet) ametnike ja töötajate (edaspidi teenistuja) koolitamise, koolituse vormistamise,

kulude hüvitamise ja aruandluse korraldus.

1.2. Koolitus on õppimis- ja arendustegevus, mille eesmärgiks on tagada teenistuja

teadmiste, oskuste ja väärtushinnangute püsiv vastavus ametikohale esitatavatele nõuetele,

ameti vajadustele ja avaliku teenistuse ootustele.

1.3. Koolitusele suunamisele eelneb koolitusvajaduse kirjeldamine, eesmärgipüstitus ja

oodatava tulemuse sõnastamine ning järgneb koolituse tulemuslikkuse hindamine läbi

igapäevatöö.

1.4. Koolitusele saamiseks esitab teenistuja Riigitöötaja Iseteenindusportaali (edaspidi

RTIP) vahendusel koolitustaotluse, et hinnata koolitus- ja arendustegevuse vajalikkust ning

veenduda enne koolitusele registreerumist, et koolituseelarves on olemas selleks vajalikud

vahendid. Kui koolitus toimub väljaspool alalist teenistus- või töökoha asukohta vormistab

teenistuja koolitustaotluse koos lähetuskorraldusega.

2. Koolituste korraldamine

2.1. Teenistuja ametialase arengu tegevuste planeerimisel ja elluviimisel lähtutakse avaliku

teenistuse kui terviku vajadustest ja avalikkuse ootustest teenuste kvaliteedile, ameti

prioriteetidest, eesmärkidest ja eelarvest ning personalivestluste tulemustest.

2.2. Ameti koolitustegevus koosneb järgmistest etappidest:

2.2.1. Koolitusvajaduse hindamine (analüüs) – protsess, mille käigus selgitatakse välja

erinevus tegeliku ja soovitud olukorra vahel, mida koolituse abil saab vähendada. Vahetu juht

selgitab välja talle alluvate teenistujate koolitusootused ja -vajadused, hindab koolitusvajadust

arvestades üksuse tööplaani ja ameti teenustega seotud ootusi, sõnastab koolituste eesmärgid

ja oodatavad tulemused ning teeb ettepanekud koolitusplaani jaoks. Struktuuriüksuse juht

esitab oma üksuse teenistujate koolitusvajadused koolitusspetsialistile hiljemalt jooksva aasta

jaanuari lõpuks.

2.2.2. Koolituste planeerimine – protsess, mille käigus viiakse omavahelisse kooskõlla ameti

eesmärgid, ressursid ja koolitusvajadused. Koolitusi planeeritakse enamasti aasta lõikes.

Koolitusspetsialist hindab koondatud koolitusvajadusi, täpsustab ja teeb vajadusel muudatusi

ja täiendusi. Aasta jooksul planeeritavad koolitused kantakse koolitusplaani.

2.2.3. Koolitusplaani hindamine – juhtkond hindab koolitusplaani, lähtudes ameti ja teenuste

eesmärkidest ning arvestades eelarvelisi võimalusi, hiljemalt jooksva aasta veebruari lõpuks.

Koolitusplaan kinnitatakse peadirektori käskkirjaga hiljemalt jooksva aasta märtsi lõpuks.

Koolitusplaan kehtib perioodil 1. aprill kuni järgneva aasta 31. märts.

2.2.4. Koolituse korraldamine – protsess, mille käigus viiakse ellu koolitusplaan.

Koolitusspetsialist vastutab eesmärgipärase ja tulemusliku teenistujate koolituse korraldamise,

vajalike juhendmaterjalide ning koolitusvaldkonnaga seotud info liikumise eest.

2.2.5. Koolituse arvestus – protsess, mille käigus kogutakse koolitustegevusega seotud infot.

Kõik koolitused registreeritakse RTIPis. Koolituste üle peetakse arvestust

personaliarvestussüsteemis SAP.

2.2.6. Koolituse tulemuslikkuse hindamine – protsess, mille käigus hinnatakse koolituse mõju

ja saadakse informatsiooni koolitustegevuse parendamiseks. Juht hindab koolituse

tulemuslikkust ja toetab õpitu rakendamist töösituatsioonis.

2.3. Iga teenistuja vastutab tema teenistuskohale esitatavatele nõuetele vastava

kvalifikatsiooni säilitamise eest ning on kohustatud teenistusülesannete asjatundlikuks

täitmiseks oma ametialaseid teadmisi ja oskusi ka iseseisvalt täiendama.

2.4. Teenistuja esitab oma täiendkoolituse soovid arenguvestluse käigus, mis viiakse läbi

ajavahemikus detsember-jaanuar.

2.5. Teenistujal on õigus esitada taotlus ka koolitusplaanivälistel avatud koolitustel

osalemiseks.

2.6. Teenistuja koolitusel osalemise vajaduse otsustab vahetu juht koostöös

personaliosakonnaga, arvestades muuhulgas eelarvelisi võimalusi ja järgmisi reegleid:

2.6.1. avatud koolitustel, mille maksumus ületab 500 eurot osaleja kohta, lubatakse üldjuhul

osalema üks teenistuja;

2.6.2. osaleja kohta üle 1000 euro maksvatel sisekoolitustel ning üle 2500 euro maksvatel

väliskoolitustel osalemiseks sõlmitakse koolituskulude hüvitamise kokkulepe.

2.7. Teenistuja on kohustatud osalema koolitusplaanis või vahetu juhi poolt talle määratud

koolitustel.

2.8. Koolitusel mitteosalemisest teavitab teenistuja vahetut juhti ja koolitusspetsialisti viis

tööpäeva enne koolituse toimumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, lisades

mitteosalemise põhjenduse.

2.9. Mõjuva põhjuseta koolitusel mitteosalemisel, kui teenistuja pole sellest punktis 2.8.

nimetatud aja jooksul teavitanud, hüvitab teenistuja ametile koolituse kulud.

2.10. Koolituselt puudumise mõjuvaks põhjuseks loetakse teenistuja haigust, ootamatuid

isiklikke või perekondlikke takistusi, olulisi ja edasilükkamatuid tööülesandeid jmt.

2.11. Koolitusel osalenu peab rakendama koolitusel saadud teadmisi oma igapäevatöös,

jagama saadud teadmisi ja vajadusel koolitama ameti teisi teenistujaid.

2.12. Kui tegemist on atesteerimiskoolitusega, esitab teenistuja koolituse läbimist tõendava

dokumendi koopia koolitusspetsialistile kolme tööpäeva jooksul koolituse lõppemisest.

3. Koolitustaotluse vormistamine, kooskõlastamine ja koolitusele registreerimine

3.1. Koolitusel (sh tasuta koolitusel) osalemise eelduseks on kinnitatud koolitustaotlus.

3.2. Koolitustaotluse, vajadusel koos lähetusega, vormistab teenistuja RTIPi

koolitusmoodulis vähemalt 14 kalendripäeva enne koolituse algust ja suunab selle

kooskõlastamisele ning kinnitamisele.

3.3. RTIPi koolituste moodulis väljakuulutatud koolitusele (kesksed koolitused või teised

ameti poolt korraldatud koolitused) registreerimisel on koolitustaotluse vorm eeltäidetud

(koolituse nimetus, toimumisaeg, toimumiskoht, osalemise tasu). Teenistuja lisab taotlusele

koolitusel osalemise eesmärgi.

3.4. Koolitusturult leitud koolitusel (edaspidi avatud koolitus) osalemiseks sisestab

teenistuja kõik andmed koolitustaotlusele ise.

3.5. Koolitustaotlusele märgitakse:

3.5.1. koolituse nimetus;

3.5.2. koolitusasutus, koolitaja;

3.5.3. koolituse maht;

3.5.4. asukoht;

3.5.5. koolituse eesmärk;

3.5.6. toimumisaeg;

3.5.7. koolituse maksumus;

3.5.8. kulukoht;

3.5.9. koolituse rahastamisel projekti- vm vahenditest vastav märge rahastuse kohta lisainfo

ja märkused lahtrisse;

3.5.10. link koolituse infolehele.

3.6. Kui koolitustaotluses jäetakse märkimata koolituse eeldatav maksumus ja muud

koolitusega kaasnevad kulud, siis võib amet tekkinud kulutused hüvitamata jätta. See jääb

teenistuja enda kanda.

3.7. Koolitustaotlusele lisatakse manusena koolituse päevakava ja tasulise koolituse puhul

(va. ameti poolt tellitud või korraldatud koolitus) dokument, millest nähtub koolituse

maksumus ning toimumiskoht.

3.8. Koolitustaotluse kooskõlastab vastavalt teenistuja alluvusele struktuuriüksuse juht,

peadirektori asetäitja või peadirektor ja koolitusspetsialist.

3.9. Avatud koolitusele registreerib teenistuja end ise teenusepakkuja veebilehel peale

koolitustaotluse kinnitamist. Koolituse eest tasumise viisiks tuleb valida tasumine e-arve

alusel.

3.10. Juhul kui koolitus toimub väljaspool teenistuja töö- või teenistuskoha asukohta (teises

linnas või riigis), tuleb koos koolitustaotlusega esitada ka lähetuskorraldus.

3.11. Sise- ja väliskoolituslähetuskorralduse kooskõlastavad vastavalt alluvusele teenistuja

struktuuriüksuse juht, peadirektori asetäitja või peadirektor ja koolitusspetsialist ning kinnitab

personalijuht.

3.12. Väliskoolituslähetuse kuluaruande kooskõlastab koolitusspetsialist, kes kontrollib

kuluaruande vastavust taotletud summale ja lisatud manustele ning kulude ületamise korral

taotletust saadab aruande täiendavate selgituste saamiseks lähetatava struktuuriüksuse juhile.

3.13. Sise- ja väliskoolituslähetuskorralduse kinnitab Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK)

raamatupidaja.

4. Koolituskulud

4.1. Koolitustaotlust esitades või koolitust planeerides arvestatakse nii otseste kui kaudsete

kuludega.

4.2. Otsesteks kuludeks on osavõtutasu, ruumide- ja aparatuuri rent, lektoritasud,

koolitusmaterjalide ettevalmistamisega seotud kulud, kohvipausid jmt.

4.3. Kaudseteks kuludeks on koolitusel osalejate sõidu- ja majutuskulud, välislektori

sõidukulud, välismaal toimuva koolituse korral kõik muud väliskoolituslähetusega seotud

kulud jmt.

4.4. Koolitusega seotud kulud kaetakse kinnitatud taotluse, kuludokumentide ning

teenistuja poolt esitatud kuluaruande alusel.

4.5. Koolituskulud, mis on seotud teenistuja tööülesannete täitmiseks vajalike teadmiste ja

oskuste arendamisega, kuuluvad üldjuhul hüvitamisele täies ulatuses.

4.6. Koolituse puhul, mis on vaid osaliselt seotud teenistuja tööülesannete täitmiseks

vajalike teadmiste ja oskuste arendamisega, hüvitatakse koolituskulud osaliselt vastavalt

vahetu juhi otsusele.

4.7. Hüvitamisele ei kuulu tasemeõppes või töövälises enesetäiendamises osalemise kulud.

4.8. Teenistuja on kohustatud hiljemalt viis tööpäeva peale koolituslähetuse lõppu esitama

kuluaruande.

5. Ressursimahukas koolitus ja koolituskulude hüvitamise kokkulepe

5.1. Ressursimahukas koolitus on tööalane koolitus, mis kestab kalendriaasta jooksul kokku

kauem kui 90 kalendripäeva ja mille vältel teenistuja koolitusele kuluv aeg moodustab olulise

osa tema tööajast või mille kulud (sh koolituse maksumus ja koolitusega seotud muud kulud)

ületavad sisekoolituse puhul 1000 eurot ning väliskoolituse puhul 2500 eurot.

5.2. Ressursimahukal koolitusel osalemise taotlemiseks on järgmised eeltingimused:

5.2.1. teenistujal on edukalt läbitud katseaeg;

5.2.2. koolitus mõjutab ameti põhitegevuse või tugifunktsiooni töö tulemuslikkust ja

efektiivsust kõrgel määral;

5.2.3. teenistuja asendamine või tema tööülesannete täitmine koolituse ajal on korraldatud;

5.2.4. koolituse finantseerimiseks on olemas vahendid koolituseelarves või muudes

allikates.

5.3. Ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitakse teenistujaga ressursimahuka

koolituse kulude hüvitamise kokkulepe.

5.4. Kokkuleppes määratakse teenistuja kohustus töötada pärast koolituse lõppu ametis

kindlaksmääratud aja jooksul, kuid mitte kauem kui kolm aastat.

5.5. Koolituse kulud arvestab amet välja ühe osaleja põhiselt ja maksumuse arvutamisel

võetakse arvesse nii otsesed kui ka kaudsed kulud.

5.6. Kui teenistuja lahkub ametist omal soovil, siis peab ta koolituskulud hüvitama

proportsionaalselt pärast koolituse lõppu töötamata jäänud ajaga.

5.7. Tähtajalist üleviimist ei käsitata ametist lahkumisena enne määratud kohustusliku

töötamise tähtaja lõppu.

KÄSKKIRI

16.02.2023 nr 1.1-1/23/13

Terviseameti koolituste juhendi

kinnitamine

Vabariigi valitsuse 08.11.2012. a määruse nr 90 „Ametnike koolituse kord“ § 4 lõike 2 ning

tervise- ja tööministri 27.12.2022. a määruse nr 96 „Terviseameti põhimäärus“ § 1 lõike 3 punkti

16 alusel:

1. Kinnitan Terviseameti koolituste juhendi (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks Terviseameti peadirektori 04.06.2020. a käskkirja nr 1.1-1/20/34

„Terviseameti töökorralduse ja sellega seotud kordade kinnitamine“ lisa 3 „Terviseameti

teenistujate koolituspõhimõtted“.

Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul

teatavakstegemisest, esitades vaide Terviseametile või kaebuse Tallinna Halduskohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Birgit Lao

peadirektor

Lisa: Terviseameti koolituste juhend