Teade

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected]

Tartumaa

Piiri külas asuvate Arenduse ja Tindikuivati maaüksuste ning

lähiala DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Tartu vald, Piiri küla

Joonise nimetus: planeeringu mahuline

illustratsioon

Planeerija: Karin Raid Allkiri: Töö nr :153/24

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected]

Tartumaa

Piiri külas asuvate Arenduse ja Tindikuivati maaüksuste ning

lähiala DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Tartu vald, Piiri küla Joonise nimetus:

Situatsiooniskeem

Planeerija: Karin Raid

Allkiri:

Töö nr :

153/24

Huvitatud isik: Mihkel Arens Joonis nr :

1

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

1

Raid Invest OÜ Tartu vald Tartumaa 60519

Tel: +372 510 9000 e-post: [email protected]

Töö nr: 153/24

Asukoht: Tartu vald, Piiri küla

Piiri külas asuvate Arenduse ja Tindikuivati

maaüksuste ning lähiala

DETAILPLANEERING

Projektijuht/planeerija /Karin Raid/

kutsetunnistus 219539

Huvitatud isik: Mihkel Arens

Tartu 2024

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

2

SELETUSKIRI

1 Planeeringu koostamise alus............................................................................................ ....................3

2 Planeeringu koostamise eesmärk , andmed planeeringuala kohta...................... .............. ...................3

3 Arvestamisele kuuluvad dokumendid.............................................................................. .....................3

4 Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks......................................................... ................................4

5. Planeerimise lahendus........................................................................................ ................................ 4

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed..................................... .................................4

5.2 Olemasoleva olukorra analüüs....................................................................... ....................................7

5.3 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine.................................................... ...................................8

5.4 Kruntide ehitusõigus........................................................................................ ..................................8

5.5 Kruntide hoonestusala piiritlemine.................................................................. ..................................9

5.6 Arhitektuurinõuded ehitistele.......................................................................... .................................10

5.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus...................................................... .............................. ..11

5.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted............................................................... .............................. ..... 12

5.9 Ehitistevahelised kujad.................................................................................. .............................. ... 13

5.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad................................................................ ............................... 14

5.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ................... ..............................16

5.12 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi täpsustamiseks,

muutmiseks või lõpetamiseks........ ..................................................................................................18

5.13 Servituutide vajaduse määramine..................................................................... ..............................18

5.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused............................... .............................. ......19

5.15 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende

ulatus .... .........................................................................................................................................20

5.16 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja............... ............................. ...20

5.17 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused ................................. ............................. .....20

6 Koostöö planeeringu kooskõlastamisel ja kooskõlastused............................... ............................. .....22

JOONISED

Situatsiooniskeem ............................................................................................... ...................................23

Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja ehituslikud seosed......................................... ..... ....24

Olemasolev olukord, M 1:500............................................................................. ............................... ....25

Põhijoonis , M 1:500............................................................................................. .............................. ...26

Tehnovõrgud, M 1:500 ...................................................................... .............................. .......................27

Planeeringulahendust illustreeriv joonis.................................................................. ............................. 28

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

3

1. Planeeringu koostamise alus.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku esitaja on Mihkel Arens.

Tartu Vallavalitsuse 05.08.2021.a korraldusega nr 742 "Piiri külas asuvate Arenduse ja

Tindikuivati maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ on algatatud detailplaneeringu

koostamine ja kinnitatud lähteülesanne.

2. Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta.

Planeeringu eesmärgiks on välja töötada terviklahendus turismimajanduse arendamiseks

Piirissaarel asuvate Arenduse ja Tindikuivati maaüksustel, anda ehitusõigus majutushoonete

projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks antakse lahendus liikluskorraldusele, haljastusele,

heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala pindala on ca 1,7ha.

Andmed planeeringualal asuvate maaüksuse kohta:

-Arenduse maaüksus (59501:001:0193, ärimaa, pindala 5356 m² ),

-Tindikuivati maaüksus (59501:001:0194, ärimaa, pindala 5041 m² ),

-Kanali tee maaüksus (79601:001:1334, transpordimaa, pindala 628 m² ),

-Põhjakanali maaüksus (79403:002:1054, 50% üldkasutatav maa, 50% veekogude maa,

kogupindala 37429 m², millest planeeringualasse on kaasatud vaid osa).

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid.

-Tartu valla arengukava;

-Tartu valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 2023-2035;

-Tartu valla üldplaneering (https://uldplaneering2035.tartuvald.ee) ;

- Tartumaa Maakonnaplaneering 2030+;

- Jäätmehoolduseeskiri;

-Maaküte Tartu vallas (OÜ Maves, 2020);

-Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“;

-Piirissaarel Tindikuivati ja Arenduse kinnistu DP KSH eelhinnang (Hendrikson & Ko, 2021).

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

4

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.

Planeeringu koostamisel on alusplaanina kasutatud GPK Partnerid OÜ poolt augustis 2023.a

koostatud digitaalselt mõõdistatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr G-269-23).

Geodeetilise alusplaani mõõtkava on M 1:500, kõrgussüsteem EH 2000.

5. Planeerimise lahendus

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Tartu vallas, Piiri külas.

Detailplaneeringu alal on planeeritava tegevusega seotud asjakohaseks strateegiliseks

planeerimisdokumendiks Tartu valla üldplaneering (vt skeem 1) ja Tartumaa

Maakonnaplaneering 2030+.

Üldplaneering.

Tartu valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt asuvad Tindikuivati ja Arenduse maaüksused

üldplaneeringu alusel kaubandus-, teenindus ja büroohoone maa-alal (Ä). Kanali tee maaüksus

asub üldplaneeringu kohasel liikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-alal (L). Piirisaare kanali

äärne ala on rohelise võrgustiku tugiala.

Skeem 1. Väljavõte Tartu valla üldplaneeringust.

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

5

Üldplaneering määrab Piirissaare hoonestatud ja hoonestatavad küla osad miljööväärtuslikuks

alaks, et säilitada ja väärtustada Piirissaarele omast miljööd ja omanäolist kultuuriruumi. Nii

olemasolevate hoonete renoveerimisel kui ka uute hoonete puhul on vajalik arvestada

väljakujunenud elukeskkonna ja kultuuriruumi säilitamise vajadusega. Planeeringu lahenduse

koostamisel on sellega arvestatud.

Üldplaneering sätestab järgmised tingimused kaubandus-, teenindus ja büroohoone maa-alal:

- kõrval otstarbena ei ole lubatud elamu (väike-, rida- ja korterelamu) ning olulise

keskkonnamõjuga tootmise maa-ala otstarve;

- maksimaalne korruselisus kuni 3 korrust;

- hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kaubandus-, teenindus- ja büroohoone

juhtotstarbega maa-alal kuni 50% krundi pindalast;

- hoonete mahud peavad olema liigendatud ja harmoneeruma ümbrusega;

- krunte üldjuhul piiretega ei piirata, v.a majandushoovid vms.

Seega on planeering kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga.

Tartumaa Maakonnaplaneering 2030+

Maakonnaplaneeringu peamiseks eesmärgiks on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud huvid. Vastavalt

maakonnaplaneeringule jääb kavandatava tegevuse piirkond Piirissaare väärtusliku maastikuna

määratletud alale. Planeeringus on Piirissaare väärtuslik maastik klassifitseeritud probleemse

alana - maastikuliselt omanäolised ja eripärased alad, kus asustuse kahanemise, elanikkonna

vananemise ja traditsioonilise maamajandustegevuse soikumise tõttu iseloomulik ilme taandub

looduslike protsesside toimel või kõrge väärtusega maastikuobjektid on kesise maastikulise

väärtusega ümbruses.

Maakonnaplaneeringus on seatud üldisemad tingimused, millega tagatakse väärtuslike

maastike säilimine. Nende hulgas on nimetatud:

-maastike väärtust säilitavate ehitus- ja maakasutustingimuste määramine üldplaneeringus;

-maastikusse sobivust tagavate arhitektuurinõuete seadmine ning harmoneeruvate

heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramine detailplaneeringutes;

-ajaloolise külakeskkonna eksponeerimisele tugineva majandustegevuse toetamine;

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

6

- uute kompaktse hoonestusega alade (nn kinnisvaraarenduse) põllumajandus- ja metsamaadele

lubamine vaid tiheasumite aladel;

- kohaliku omavalitsuse väljastatavates projekteerimistingimustes ehitiste maastikulise

sobivuse nõuete sätestamine.

Planeeringuala jääb tervikuna maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku alale.

Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja sidususe tugevdamiseks on seatud üldised meetmed,

muuhulgas:

- võrgustiku aladele jäävate metsa- ja põllumaade majandamisel vältida läbivaid

lageraiealasid ning looduslike rohumaade laus ülesharimist;

- kalda piiranguvööndis olevale rohevõrgustiku alale rajatavad ehitised, s.h paadikanalid ja

tarad ei tohi rohevõrgustiku ala kalda piiranguvööndis tervikuna läbi lõigata.

- rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususeks tuleb säilitada võrgustiku elementide suurus ja

maakatte tüüp, nende geograafiline asukoht võib seejuures nihkuda.

Planeeritav tegevus ei ole vastuolus väärtuslike maastike säilitamise tingimustega ega rohelise

võrgustiku alale seatud tingimustega. Planeeritav tegevus vastab üldjoontes maakonna-

planeeringule.

Piirisaare on tervikuna veidi eraldatud kuid ajalooliselt ja kultuuriliselt väga omapärane saar.

Peamiselt kasutatakse saarel asuvaid elamuid hooajaliselt. Saare ühistransport toimub

Lavasaare-Piirisaare regulaarse reisiparvlaeva abil. Palju liigeldakse saarele ka

eraveesõidukitega ja turismi eesmärgil korraldatud veesõidukitega. Saarel liikumine toimub

sõidukitega, kuid enamus liiklejaid (ka saare külastajad) liiguvad jalgsi ja jalgratastega.

Piirissaare külad on võrdlemisi tihedad. Eluhooned vahelduvad lopsakate aedadega. Hoonete

paigutus teede ääres varieerub – kord on paigutus korrapärane, kord ebakorrapärane. Selge

ehitusjoon teede ääres puudub. Samuti varieerub elumajade paigutus: kord on paigutatud

harjalaud piki tänavajoont, kord risti. Abihooned on valdavalt liidetud eluhoonega, väiksemad

abihooned paiknevad ka eraldi. Suuremad külateed on kõvakattega, väiksemad teed on ka liiva

- ja murukattega. Eluhooned on valdavalt ühe või katusealuse ärklikorruselisega viilkatustega

elamud. Välisviimistluses on levinud voodrilaud, esineb ka veidi krohvi ja tellisseinu.

Arvestades mitmeid kaugemas ja lähemas ajaloos toimunud põlenguid, on hoonete taastamisel

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

7

ja remontimisel kasutatud palju käepäraseid vahendeid. Seetõttu on näiteks abihoonete jt

väikeehitiste arhitektuurne ilme väga erinev. Hoonete välisviimistluses kasutatakse nii

pastelseid kui ka erksaid värve.

Eluhoonete kõrval leidub vanemaid ja uuemaid ühiskondlike ja ärifunktsiooniga hooneid:

külapood, endine vallamaja, pritsimaja. Külastruktuuris on olulised ka kalmistud ja kirik.

Lähim kultuurimälestis - Piiri vanausuliste kalmistu (ajaloomälestis registrinumbriga 8410),

jääb planeeringualast ca 50 m põhja poole.

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on kujutatud joonisel 2.

5.2 Olemasoleva olukorra analüüs

Planeeringuala jääb Piiri küla tihedamalt asustatud piirkonnast mõnevõrra eemale. Lähimad

olemasolevad elamud asuvad planeeringualast ca 90 m põhjasuunas Peipsi kinnistul

(59501:001:0105; 100% elamumaa). Ligemale jäävad mõned elamumaa sihtotstarbega

kinnistud, kus täna hoonestust ei ole. Ümbruskonnas teised lähemad hooned on Arenduse

kinnistuga lõunast piirneval Töökoja kinnistul (59501:001:0111; 100% tootmismaa) ning ka

vahetult kagusuunda jääval Talli kinnistul (59501:001:0141; 100% ärimaa). Valdavalt on

planeeringuala piirkonnas erineva ilmega haljasalad (endised niidud, mis on hakanud

võsastuma). Planeeringuala piirneb idast Piiri - Sadama teega, mida mööda liiguvad praamiga

saarele saabunud elanikud ning külastajad.

Planeeringuala on hoonestamata ja sellel asuvad mõned üksikud lehtpuud. Planeeringualast

läänes asub Piirisaare kanal.

Vaade planeeringualale Foto 1

(allikas: maa-amet fotoladu, foto 11.05.2023)

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

8

Maa-ameti infosüsteemi kohaselt asub planeeringualal kitsendusena Peipsiveere

looduskaitseala (edaspidi ka LKA) (KLO1000624). Samuti jääb planeeringuala

keskkonnaregistri andmetel suures osas III kategooria linnuliigi – herilaseviu (Pernis apivorus),

leiualale. Looduskaitseliste piirangute täpsemat kirjeldust vt. „Piirissaarel Tindikuivati ja

Arenduse kinnistu DP KSH eelhinnangust“ (Hendrikson & Ko, 2021).

Planeeritav maa-ala on reljeefilt lauge, maapinna kõrguste erinevus varieerub ca 1 m ulatuses.

Piirisaare kanali veepiiri juures on maapinna kõrgus ca 1,5m madalamal, kui maapind

planeerigu ala hoonestataval alal.

Planeeringuala naabermaaüksuste andmed Tabel 1

Naabermaaüksuse aadress Pindala Sihtotstarve

Sopi kü 4523 m² üldkasutatav maa

Manni kü 692 m² elamumaa

Piiri-Sadama tee kü 6910 m² transpordimaa

Töökoja kü 3711 m² tootmismaa

Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel nr 3.

5.3 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata piiride muutmist ja kruntideks jagamist.

Katastriüksuste sihtotstarvete määramisel lähtutakse maakatastriseadusest.

5.4 Kruntide ehitusõigus

Kruntide ehitusõigus on toodud põhijoonisel (joonis 4) tabelis. Pos 3 ja Pos 4 – hoonete

ehitusõigust ei määrata.

Pos 1-2 kruntide ehitusõigusega on määratud:

• krundi kasutamise sihtotstarve;

• hoonete suurim lubatud arv krundil;

• hoonete suurim lubatud kõrgus;

• hoonete suurim lubatud ehitisealune pind.

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

9

Hoonete lubatud kasutamise otstarbed on:

-12100 Majutus-ja toitlustushooned;

-12300 Kaubandus-ja teenindushooned;

-12619 Muu meelelahutushoone;

-12621 Muuseum, kunstigalerii;

-12645 Sanatoorium, spaa.

Kohalikul omavalitsusel on õigus lubada ka teisi hoonete kasutamisotstarbeid, kui need sobivad

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsiooniga.

Detailplaneeringu põhijoonisel (joonis nr 4) on esitatud illustratiivselt hoonete võimalik

asukoht kruntidel planeeritud hoonestusalades. See tähendab, et planeeritud hooneid võib

ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse, kuid hoonete täpne kuju, suurus ja paigutus

hoonestusalas antakse projekteerimise käigus.

Kohustuslikku ehitusjoont ei määrata, kuna väga kindel väljakujunenud ehitusjoon Piiri-

Sadama tee ääres puudub ja kohustusliku ehitusjooneta jääb suurem võimalus lahendada

vabamalt projekteerimise faasis hoonete paigutust.

Hoonestusalale võib ehitada ka erinevaid rajatisi ning istutada puid. Jäätmete kogumise rajatiste

paiknemine määratakse ehitusprojektiga.

5.5 Kruntide hoonestusalade piiritlemine

Hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hoone) piiritlemisel on

lähtutud maksimaalsest hoonestamise võimalusest arvestades parkimise ning haljastuse

rajamise võimalusi ja kruntidele juurdepääsude võimalusi.

Arvestades planeeringualale planeeritava majutuskompleksi tervikuna toimimise ideed on

lubatud lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele püstitada kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga

põhihoonetest eraldiseisvaid väikeehitisi (nt grillmaju, varjualuseid vabaõhuüritusteks,

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

10

kasvuhooneid, mängumaju jms). Need peavad asuma hoonestusalal ja neid ei arvestata krundile

määratud hoonete suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka.

Väljaspoole hoonestusala on hoonete (sh ka 0-60 m² mitteehitusloa kohustuslike hoonete)

püstitamine keelatud. Puurkaevu rajamise korral (vt ptk 5.10) tuleb hoonete projekteerimisel

arvestada, et hooneid ei ole lubatud püstitada puurkaevu hooldusalale, mille raadius on 10m

puurkaevust.

Hoonestusalad on seotud mõõtkettidega krundi piiridest ning hoonestusala suurus ja paigutus

on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

5.6 Arhitektuurinõuded ehitistele

Juurdepääsude asukohti (sh sõidukitele) on võimalik muuta ja nihutada vastavalt hoonete

arhitektuursele lahendusele ning hoonete kasutajatele mugavate kasutusvõimaluste loomiseks.

Peamiselt tuleb hooned projekteerida nii, et nende arhitektuur toetaks väljakujunenud

külamiljööd ja järgiks elamutega sarnast arhitektuurset keelt.

Arhitektuurinõuded Tabel 2

Pos nr Pos 1-2 Pos 3-4

Lubatud korruselisus Kuni 2 maapealset korrust

-

Hoonete maksimaalne lubatud

kõrgus

7m -

Katuse tüüp Viilkatus -

Katuse kalde kulgemise suund Soovitavalt risti või paralleelselt Piiri-Sadama teega -

Katuse kalle Põhihoonetel 30-45 kraadi, abihoonetel nt grillmajadel

jms lubatud ka madalamad katusekalded

-

Katusekatte materjal/ värvus katuseplekk, katusekivi vms tume (must, pruun, hall) -

Välisviimistluse materjalid Lubatud puit (lubatud ka katmata kantpalk), kivi, krohv

ja muud kvaliteetsed nõuetele vastavad välisviimistluse

materjalid

Keelatud on: imiteerivate materjalide (plastvooder jmt)

kasutamine.

-

Värvitoonid välisviimistluses Lubatud on nii pastelsete kui ka erksate värvi

toonide kasutamine.

Soovitatav ei ole musta või rootsi punase

välisviimistluse kasutamine, kuna see ei ole piirkonnas

tavaks.

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

11

Tänavapoolsed hoonete otsaseinad Peavad olema esindusliku arhitektuurse lahendusega ja

avadega

Väljaulatuvate hooneosade

paiknemine hoonestusalas

Hoonete kõik osad (sh varikatused, terrassid ja rõdud)

peavad paiknema hoonestusalas

+/- 0.00 31,50-32,70 abs kõrgus/m

Kõrgusi on lubatud täpsustada projekteerimise käigus.

-

Kohustuslik ehitusjoon Ei määrata -

Muud arhitektuurinõuded Hoonete arhitektuurne lahendus peab tagama kaasaegse

ja kvaliteetse ning lähipiirkonna olemasolevate

hoonetega kokkusobiva piirkonna kujunemise.

Tuleb tagada hoonete (sh grillkodade, varjualuste jms

väikeehitiste) sobivus ajaloolisesse keskkonda. Olulisim

on mahulise sobivuse tagamine ja katusekallete

järgimine.

-

Piirdeaed Lubatud on Pos 1 ja Pos 2 kruntide piiramiseks

läbipaistvad piirded: lippaiad 50% läbipaistvusega ja

võrkaiad, kuni 1,5 m kõrgusega.

Piiretest peavad saama läbi liikuda konnad.

Krundisiseste vaheaedade rajamine lubatud ei ole.

Kanali äärde jääval Pos 4 maa-alal ei ole piirete rajamine

lubatud, liikumine kanali ääres peab olema tagatud.

Lubatud on projekteerimisel kasutada päikeseenergia (jms alternatiivkütteallikate) kasutamise

võimalusi. Päikesepaneelid, soojuspumbad vms sulandada arhitektuursesse terviklahendusse

ning rajada nii, et need ei avaldaks mõju lähiteedel ega kanalil veesõidukitega liiklejatele.

Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või

fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus, fassaad). Päikesepaneelide

paigaldamine maapinnale – ei ole lubatud. Katusele paigaldamisel võivad need ulatuda kuni

1m üle detailplaneeringuga määratud ehitise suurima lubatud kõrguse. Soojuspumbad jms

kütte-või jahutusseadmed seintel peavad olema varjestatud ega tohi põhjustada ülenormatiivset

müra.

5.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus

Detailplaneering näitab vajalikud sõidukite ja kergliiklejate liikumissuunad.

Planeeritud kruntide Pos 1,2 vahele on planeeritud Pos 3 (Kanali tee), mis teenindab

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

12

juurdepääse Pos 4 avalikule alale ja kanalile, kuid jääb teenindama ka planeeritud krunte Pos 1

ja Pos 2. Tee katendiks on planeeritud sõelme, tolmuvaba freespuru või sillutiskivi katend.

Liikluskorraldus ja liikluspinnad on planeeritud asukoha põhiselt ja piirkonna miljööd

arvestavalt. Krundisiseste platside ja teede materjaliks on kruus ja sõelmed, võimalusel tuleks

vältida betoonikivi ja asfaltkatet. Teede ja katendite täpne lahendus antakse projekteerimisel.

Kanali tee ja Piiri-Sadama tee on väikest sõidukite liiklust ja peamiselt kergliiklejate

liikumisvajadusi arvestades planeeritud jagatud teekasutusega, kus sõiduteed ja kõnniteed

eraldi ei eristata.

Parkimine on lahendatud krundi siseselt.

Arvestades, et saarele liiklemiseks kasutatakse praami jt veesõidukeid ning et paljud külastajad

kasutavad saarel liikumiseks (sh planeeritavat kompleksi külastamiseks) jalgsi ja jalgratastega

liikumisvõimalusi, siis on esmasel hinnangul planeeritud planeeringuala hoonete

teenindamiseks 7+7 parkimiskohta. Parkimiskohtade arvu ja asukohti võib täpsustada, kui

projekteerimisel või kasutamisel selgub vajadus lisakohtade järele ja ka näiteks parkimiskohade

paigutamiseks hoonetele lähemale.

Sõidusuunad, juurdepääsud planeeringuala kruntidele on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

5.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Pärast hoonete ehitamist on vajalik kruntide haljastamine.

Kruntide maastikukujunduses ning haljastuses tuleb säilitada ja kasutada võimalikult palju

olemasolevat, tervet ja elujõulist väärtuslikku kõrghaljastust. Projekteerimisel täiendada

olemasoleva kõrghaljastuse lahendust ning lisada juurde kõrghaljastust ja põõsaid. Soovitav on

sirelid jt traditsioonilised ilupõõsad.

Kõrghaljastuse likvideerimisel ja ala korrastamisel on soovitatav järgida

maastikukujunduslikke põhimõtteid, jättes maastiku ilmestamiseks kasvama dekoratiivsemaid

põõsaid või puid.

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

13

Soovituslik on jätta planeeringualale liigirikkuse suurendamiseks piirkondi, mida niidetakse 1-

2 korda aastas.

Hoonestatavatel kruntidel (Pos 1 ja Pos 2) tuleb haljastusega kaetud alaks projekteerida

minimaalselt 40% krundi pindalast ja kõrghaljastuse osakaaluks minimaalselt 20%. Lubatud

on rajada piirkonnale omast ja traditsioonilise haljastust. Keelatud on elupuude kasutamine

hekkidena.

Olmejäätmete kogumine lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Tartu valla

jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks kavandada kaasaegsed suletavad

kogumiskonteinerid. Jäätmekogumise rajatised peavad tagama liigiti jäätmete kogumise

võimaluse. Jäätmekogumise rajatiste täpne lahendus ja asukoht antakse projekteerimisel

pidades silmas mugavat jäätmekäitlust ning häid tühjendamisvõimalusi.

Ehitusjäätmeid on mõistlik võimalusel kinnistul taaskasutada või tuleb jäätmed jäätmeliikide

kaupa üle anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele

Vertikaalplaneering.

Detailplaneering ei näe ette maapinna verikaalplaneeringu olulist muutmist. Maapinna

vertikaalplaneering hoonete ümbruses antakse projektiga, hoonete püsivuse tagamiseks

juhitakse sademevesi hoonete ümber eemale ja suunatakse maapinna kalletega kanalisse.

Täpne verikaalplaneerimise lahendus antakse projekteerimisel. Välistada tuleb sademevete

juhtimine naaberkinnistutele.

5.9 Ehitistevahelised kujad

Vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“ §-le 22 ei tohi tule levik ühelt ehitiselt teisele ohustada

inimeste turvalisust ega põhjustada olulist kahju. Selle täitmiseks peab ehitistevaheline kuja

takistama tule levikut teistele ehitisele, kusjuures juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8

m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Planeeringuga kavandatud hoonestusalad asuvad olemasolevatest hoonetest kaugemal, kui 8m.

Minimaalne tulepüsivusklass on majutushoonetel (kasutuviis II kuni 50 kohta) TP- 3, mis ei

keela kõrgema tulepüsivusklassiga hoonete rajamist. Tulepüsivusklass ja tuleohtusnõuded

täpsustatakse projekteerimise käigus.

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

14

5.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 5. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline,

seda täpsustatakse projekteerimise käigus. Kui projekteerimise alustamise ajaks muutuvad

võrguvaldajate tehnilised tingimused kruntide liitumisvõimaluste osas, siis on lubatud

võrguettevõtjatega koostöös planeeritud tehnovõrkude lahendusi muuta ja täpsustada.

Kõik tehnovõrgud on planeeritud maa-alustena.

Veevarustus

Vastavalt Tartu Vallavalitsuse lähteinfole varustatakse planeeringuala hooned ühisveevärgi

baasil Piiri-Sadama teel asuvast veetorustikust. Kruntide piiridele (tänavamaale) tuleb

paigaldada maakraanid.

Maakraanid on kinnistu liitumispunktiks ühisveevõrguga. Planeeritud krundid (Pos 1 ja Pos 2)

varustatakse eraldi ühe veeühendustoru ja veemõõdusõlme kaudu. Kummalegi hoonestatavale

kinnistule tuleb projekteerida kinnistusisene torustik alates olemasolevast ühendustorust ja

edasi projekteerida hoonete vaheline veetorustik.

Alternatiivse veevarustuse lahendusena on planeeringualale võimalik rajada omaette puurkaev

Pos 1 krundile. Vastavalt planeeritule jääb ööpäevane veetarbe hulk kogu planeeringualal

eelduslikult alla 5 m³/d. Tulenevalt veetarbe hulgast taotletakse planeeringuga puurkaevu

sanitaarkaitseala vähendamist ja hooldusala määramist 10m-le. Vee tarbimisel üle

5m3/ööpäevas on vajalik taotleda veeluba (alus: veeseadus § 187 p 2). Heit- ja sademevett ei

ole lubatud juhtida pinnasesse puurkaevu hooldusalal ja lähemal kui 50m hooldusala

välispiirist.

Kanalisatsioon

Planeeritavate hoonete kanalisatsioon kogutakse ja suunatakse bioloogilisse puhastisse ja pärast

puhastamist on suublaks Piirisaare kanal. Veeseaduse (edaspidi veeS) § 124 lg 6 kohaselt võib

väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, rajada omapuhasti või kasutada

lekkekindlaid kogumismahuteid.

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

15

Suublasse juhitav heitvesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded

reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise

kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi

määrus nr 61) või keskkonnaloaga määratud heitvee saasteainesisalduse piirväärtustele ja

keskkonnaloaga määratud saasteainete heitkogustele, välja arvatud juhul, kui heitvee juhtimine

suublasse on keelatud.

Keskkonnaluba on kohustuslik, kui juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett (VeeS § 187 p

4). Heitvee suublasse juhtimisele on kehtestatud VeeS § 188 lg 1 p-ga 6 erand, mille kohaselt

ei ole kuni 1 m3 ööpäevas heitvee veekogusse juhtimiseks keskkonnaluba vaja, kui see tegevus

vastab määrusega nr 61 kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele. Kui suublasse juhitav

heitvee kogus on suurem kui 1 m3 ööpäevas, on vaja taotleda keskkonnaluba.

Kanalisatsiooni täpne lahendus antakse vastava projektiga. Kõik rajatavad

kanalisatsioonisüsteemid peavad vastama esitatavatele nõuetele ning nende lahendus tuleb

kooskõlastada enne ehitamist kohaliku omavalitsuse jt pädevate asutustega.

Sademevee ja liigniiskuse ärajuhtimine

Planeeringuala sademevesi juhitakse kanalisse.

Hoonete sademevesi juhitakse hoonetest eemale, lastakse imbuda maapinda või valguda

kanalisse. Sademevee juhtimisel torustikuga kanalisse, tuleb rajada mõlemale hoonestatavale

krundile 1 väljalaske toru kanalisse.

Elektrivarustus. Välisvalgustus.

Vastavalt OÜ Elektrilevi poolt väljastatud tehnilistele tingimustele (nr 482349) on ette nähtud

tuua planeeringualale maakaabliga toide Piiriküla:(Kuuste) alajaama fiidri F3 maakaablilt

8859.

Planeeritavate objektide elektrivarustuseks on ette nähtud kruntide piiridele 0,4kV jaotus-ja

liitumiskilbid, soovitavalt mitme kohalistena. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt

teenindatavad.

Hoonete välisvalgustus lahendatakse projektiga.

Pos 3 teele on kavandatud välisvalgustus.

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

16

Soojavarustus

Elamukruntidele kavandatud hoonete kütteks on lubatud kasutada kõiki kaasaegseid ja

keskkonnasõbralikke alternatiivseid kütteallikaid nt soojuspumpasid-, maaküte, päikesepaneele

vms. Maakütte torustikke on lubatud paigaldada kogu krundi ulatuses, kuid selle

paigaldamiseks ei ole lubatud olemasolevat kõrghaljastust likvideerida ja eelistada tuleb

vertikaalseid maakütte lahendusi.

Keelatud on kõik jääkaineid lendu laskvad kütte liigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi.

Maakütte paigaldamisel tuleb arvestada OÜ Maves poolt 2020.a koostatud maakütte uuringus

toodud nõuetega-

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Lisa/Maakyte/Maak%C3%BCte%20Tartu%20vallas%20a

ugust%202020.pdf.

Telekommunikatsioonivõrk

Telekommunikatsioonivõrguga liitumise võimalus puudub. Antud alal on võimalik kasutada

mobiilseid telekommunikatsioonilahendusi. Sidevõrguga liitumisvõimaluste tekkimisel

lahendatakse sideühendus vastavate projektidega.

Kõikide tehnovõrkude lahendusi on lubatud projekteerimisel uute taotletavate tehniliste

tingimuste alusel ja/või vastavate projektidega täpsustada ja muuta.

Tehnovõrkude paiknemine on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

Tuletõrje veevarustus

Planeeringualale lähim tuletõrje veevõtu koht LVK 7334 on kajastatud joonisel 2. Lisaks

piirneb planeeringuala loodusliku veekoguga- kanaliga.

5.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Planeeritud alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte ega kaitsevööndit nõudvaid rajatisi.

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju

hindamine. Detailplaneeringu algatamiseks on OÜ Hendrikson & Ko (koostajad Epp Zirk ja

Kaile Eschbaum) läbi viinud detailplaneeringu kava keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangu. Nimetatud eelhinnangu täismahtu vt planeeringu lisadokumentide hulgas.

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

17

Eelhinnangu koostaja on seisukohal, et detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine ei ole vajalik kui järgitakse eelhinnangus toodud tingimusi ja nõudeid.

Nimetatud töös on märgitud, et Tindikuivati ja Arenduse kinnistu arenduse elluviimisel on

välistatud ebasoodsa mõju teke Natura 2000 Peipsiveere loodusala kaitse-eesmärkidele ning

asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.

Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta ei ole selle realiseerimisel (kavandatava tegevuse ellu viimisel)

alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks

KSH algatamine ei ole vajalik.

Kokkuvõtvalt on eelnimetatud töös välja toodud ebasoodsad mõjud, mida tuleks välistada

rakendades järgmiseid leevendavaid meetmeid ning pöörata neile tähelepanu. Ebasoodsate

mõjude rakendamiseks antud meetmed on detailplaneeringusse sisse viidud.

Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, nt tootmist

ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu

saastatust või jäätmeteket olulisel määral.

Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Küll võib positiivse

mõjuna esile tuua Piirisaarele uue majutus ja külastuskeskuse kavandamist, mis annab

lisandväärtuse saare külastatavusele ning puhkevõimalustele.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus

lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Kõik ohtlikud jäätmed

kogutakse vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele

firmadele.

Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale

tavale ja kehtivatele normidele.

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

18

5.12 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide

kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

Planeeringuala jääb tervikuna Peipsiveere LKA Piirissaare piiranguvööndisse, mille kaitse-

eesmärk on niiskuslembeste kõrgrohustute, liigirikaste madalsoode ning kaitsealuste liikide

elupaikade ja ajalooliselt väljakujunenud rannamaastiku kaitse ja taastamine.

Piirissaare piiranguvööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks

ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas.

Kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekul on piiranguvööndis lubatud muuhulgas:

*tootmisotstarbeta ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine;

* rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala

valitseja poolt tähistamata kohas;

*veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine.

Piiranguvööndis on keelatud:

*puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

* biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;

* Piirissaare piiranguvööndis puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.

Planeeringualal puuduvad kaitsealused üksikobjektid.

Käesolev detailplaneering ei tee ettepanekuid kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide

kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

5.13 Servituutide vajaduse määramine

Planeeringualale juurdepääsud on tagatud avalike teede kaudu.

Pos 4 Piirisaare kanalile on tagatud juurdepääsud avalike alade kaudu (sh planeeringualal asuva

Kanali tee kaudu). Juurdepääsu servituutide seadmiseks vajadus puudub.

Ühise kanalisatsioonisüsteemi (sh biopuhasti) rajamiseks seatakse Pos 1 krundile servituut

Pos 2 kasuks.

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

19

Puurkaevu rajamise korral seatakse veevarustuse tagamiseks servituut Pos 1 krundile Pos 2

kasuks. Servituudialasid on lubatud projekteerimise käigus täpsustada ja muuta.

Graafilise loetavuse huvides ja arvestades, et projekteerimise käigus võivad tehnovõrkude

asukohad muutuda, ei ole joonistele kantud uute kavandatud tehnovõrkude kaitsevööndid.

Isiklike kasutusõiguste või servituutide alad ja ulatus määratakse täpsemalt kindlaks

tehnovõrkude projekteerimise faasis, kui on selgunud rajatiste täpne asukoht ja lahendus.

Avalikele aladele planeeritavate tehnovõrkudele seatakse isiklikud kasutusõigused või

servituudid, nende ulatuseks on enamasti kaitsevööndite ulatused :

Elektripaigaldiste kaitsevööndid

*Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt

piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Veevärgi kaitsevööndid

*Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku

telgjoonest mõlemale poole on alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m ja maa-aluste

vabavoolsete torustike puhul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2

m sügavusele samuti 2 m.

5.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002. Projekteerimisel tuleb

ette näha hoonesse sissepääsude valgustatus (soovitav on kasutada n-ö sooja valgust).

Ehitamisel ja hoonete korrashoidmisel kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale

(uksed, aknad, lukud). Hoonete kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada

kiired parandustööd.

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

20

5.15 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardi infole (www.maaamet.ee) asuvad planeeringualal

seadusjärgsed kitsendused, mis on kajastatud ptk 5.2.

5.16 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada, et

rajatavad hooned ja haljastus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise

ega ka kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski kahju

kolmandatele isikutele, kohustuvad planeeringuala kruntide igakordsed omanikud koheselt

hüvitama tekitatud kahju.

5.17 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks uusehitise püstitamiseks ning

ehitusprojektide koostamisele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad

olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale

projekteerimistavale.

Tartu Vallavalitsus ei võta endale mingeid kohustusi seoses planeeringuala kruntidele

tehnovõrkude ja kruntidele jalgsi ning sõidukitega juurdepääsude rajamisega. Kõik planeeringu

elluviimisega seonduvad kulutused kannab arendaja.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne Tartu Vallavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste

avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse,

väljakute, välisvalgustuse ning tehnovõrkude väljaehitamiseks ega vastavate kulude

kandmiseks.

Planeeringu kehtestamisele eelnevalt on …/kuup./…….. sõlmitud „Detailplaneeringuga

kavandatud tehnovõrkude ja tehnorajatiste väljaehitamise ning rahastamise kokkulepped,

isiklike kasutusõiguste seadmise leping ning asjaõigusleping ja

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

21

kinnistamisavaldus“ (notar ……registri nr………), milles on kokku lepitud planeeringu

elluviimisega seonduv sh Pos 4 puhkeala rajamises.

Enne ehituslubade väljastamist:

-peavad rajatised olema terviklikult läbi projekteeritud, ehitusload väljastatud ning välja

ehitatud.

Ehitustööde läbiviimisel:

*tuleb tagada nõuetekohane reovee- ja prügikäitlus, millega välistatakse reoainete sattumine

pinnasesse, pinna- ja põhjavette, seda nii ehitustegevuse, kui hoonete edasise ekspluatatsiooni

käigus;

*ehitusjäätmeid on mõistlik võimalusel kinnistul taaskasutada või tuleb need kõrvaldada

vastavat luba omava ettevõtte poolt:

*Raietöid on soovitatav teostada perioodil 1. september kuni 14. veebruar ja peale töö

teostamist tuleb raiejäätmed ära vedada või põletada lubatud perioodil;

*Mürarikkamate tööde kavandamisel on mõistlik vältida tavapäraseid puhkeaegasid

(varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus);

*Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalgsi ning sõidukitega liiklejate

turvaline liikumine.

Planeeringuala hoonetele ei väljastata enne kasutuslubasid, kui hooneid teenindavad

rajatised on välja ehitatud jt planeeringujärgsed tegevused ellu viidud ning saanud kasutusload

või kasutusteatised.

Üldjuhul peab enne detailplaneeringuga kavandatud hoonetele kasutusloa andmist olema

täidetud PlanS § 131 lõikes 1 nimetatud rajatiste väljaehitamise kohustus koos kasutuslubade

või kasutusteatiste olemasoluga esimese detailplaneeringukohase hoone kasutusloa taotlemise

ajaks või hiljemalt viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest olenevalt sellest, kumb

tähtpäev saabub varem.

PIIRI KÜLAS ASUVATE ARENDUSE JA

TINDIKUIVATI MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

22

6 . Koostöö planeeringu kooskõlastamisel ja kooskõlastused:

Kooskõlastava

asutuse nimetus

Kuupäev Kooskõlastaja Kooskõlastuse

asukoht kaustas

Märkused

Lõuna-Eesti

Päästekeskus

03.03.2025 M.Lempu Lisade kaust

-

Keskkonnaamet 17.02.2025 M.Holtsmann Lisade kaust -

OÜ Elektrilevi 09.10.2024 M.Kasenurm Lisade kaust

“Tööjoonised kooskõlastada

täiendavalt, jne..”

TARTU VALLAVALITSUS

Haava tn 6 AS SEB Pank

Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005

60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS

Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424

Päästeamet

[email protected]

Keskkonnaamet Meie: 12.03.2025 nr 7-1/45-1

[email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet

[email protected]

Piiri külas asuvate Arenduse ja Tindikuivati maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu

vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust teavitamine

Tartu Vallavalitsus teatab, et on oma 06.03.2025. a korraldusega nr 238 võtnud vastu ja suunanud

avalikule väljapanekule Piiri külas asuvate Arenduse ja Tindikuivati maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu. Planeeringu eesmärgiks on välja töötada terviklahendus turismimajanduse

arendamiseks Piirissaarel asuvate Arenduse ja Tindikuivati maaüksustel ning anda ehitusõigus

majutushoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks antakse lahendus liikluskorraldusele,

haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala pindala on ca 1,7ha.

Planeeringulahenduse kohaselt ei kavandata olemasolevate maaüksuste piiride muutmist ega kruntideks

jagamist. Arenduse maaüksusele on lubatud planeeringulahenduse kohaselt kavandada kuni kaheksa

hoonet ning Tindikuivati maaüksusele kuni neli hoonet. Ühe hoone suurimaks lubatud ehitisealuseks

pinnaks on 200 m 2 . Arenduse ja Tindikuivati maaüksustel tuleb haljastusega kaetud alaks kavandada

vähemalt 40% krundi pindalast, kõrghaljastuse osakaal on minimaalselt 20%. Lubatud on rajada

piirkonnale omast ning traditsioonilist haljastust.

Planeeringuala on praegu hoonestamata rohumaa. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on

seotud uute hoonete ehitamisega, võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud.

Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu

inimeste tervist, vara või kultuuripärandit.

Planeeringu koostamise eesmärgid ning planeeringulahendus on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga.

Detailplaneering vastab valla ruumilise arengu eesmärkidele. Detailplaneeringu avalik väljapanek

toimub ajavahemikul 31.03.2025-13.04.2025 Tartu Vallavalitsuse kantseleis, Piirissaare

teeninduspunktis ning Tartu valla kodulehel www.tartuvald.ee.

Detailplaneeringu vastuvõtmise korraldusega on võimalik tutvuda Tartu valla detailplaneeringute

registris: https://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2021_06/.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anni Teetsmann

planeeringute spetsialist

5309 9192

[email protected]

Lisa: 1. Arenduse ja Tindikuivati mü DP vastuvõetud.asice