Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine

KÄSKKIRI

Tallinn 17.03.2025 nr 1.1-1/25/34

Riigiteed 95 Tartu-Kõrveküla tee teenindava

kinnisaja tasuta võõrandamine Tartu vallale

Transpordiameti teevara osakond on koostanud 2024 aastal punktis 1 nimetatud kinnisasja kohta

riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruande, mille kohaselt riigiteed 95 Tartu-Kõrveküla tee

teenindav lõik (riigitee km-tel 1,556-3,457 95 Kõrveküla-Tartu tee kinnisasjal, katastritunnusega

79601:001:3150), ei vasta riigitee tunnustele, kuna perspektiivselt ei saa seal olema asulaväline

liikluskord.

Transpordiamet riigivara valitseja volitatud asutusena ei vaja nimetatud riigiteed 95 Tartu-

Kõrveküla tee teenindavat lõiku seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Teelõigu üleandmisel

kohalikuks teeks säilib selle kasutamine juurdepääsuna alevi teistele tänavatele ning kohalikele

huvipunktidele. Riigile allesjäävate teede tihedus tagab piirkonnas riigiteede võrgustikuna

toimimise. Sõiduteega riigi transpordimaa üleandmisega Tartu vallale kaasneb ka seal osaliselt

paikneva kergliiklustee üleminek vallale. Teelõigu üleandmine võimaldab kohalikul omavalitsusel

korraldada ühtselt teehoidu ja asulasisest liiklust piirkonna tänavatel ja kergliiklusteedel,

parendada liikuvust kohalike elanike ja ettevõtete huvides.

Tartu vallavolikogu on 22.01.2025 otsusega nr 3 taotlenud punktis 1 nimetatud riigitee 95

Kõrveküla-Tartu tee kinnisasja tasuta võõrandamist valla omandisse ja tee muutmist avalikult

kasutatavaks kohalikuks teeks.

Asjaõigusseaduse § 36 lõike 1 lõike 2, § 119 lõike 1 ja 2, § 120 lõike 1, riigivaraseaduse (edaspidi

RVS) § 37 lõike 1 lõike 2 punkti 1 ja lõike 4 punkti 7 ja § 48 lõike 1 alusel ja arvestades sama

seaduse § 29 lõike 1 punktidega 1 ja 2, § 30 lõike 1 punktiga 3, § 33 lõike 1 punktiga 1 ja lõigetega

31, 32, 4, 5 ja 7 ja kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1 ja

taristuministri 24.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/533 „Volituse andmine Transpordiametile“, Tartu

Vallavalitsuse 24.01.2023 taotlusega nr 7-6/252-1 ja täiendava kirjaga 27.02.2023 nr 7-6/252-4

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja 30.01.2024 kirjaga nr 7-6/252-5

Kliimaministeeriumile ning kliimaministri 15.02.2024 kirjaga nr 5-9/24/542-2 „Riigitee nr 95

Tartu-Kõrveküla tee üleandmisest“ ja Tartu Vallavolikogu 22.01.2025 otsusega nr 3

(Transpordiameti dokumendiregistris registreeritud nr 8-4/25/1588-4) ning vastavalt 2025. aasta

riigieelarve seaduse §-le 9, Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määrusele nr 16 „Riigieelarve seaduses

kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise

tingimused ja kord“ § 82 otsustan:

1. võõrandada otsustuskorras ja tasuta Eesti Vabariigi omandis, Kliimaministeeriumi valitsemisel

ja Transpordiameti valduses olev, Tartu maakonnas Tartu vallas Raadi alevis asuv 95

2

Kõrveküla-Tartu tee kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 25212550,

katastritunnus 79601:001:3150, pindala 75681 m², sihtotstarve transpordimaa, riigi

kinnisvararegistri objekti kood KV16998) Tartu vallale (Tartu Vallavalitsuse, registrikood

75006486, Tartu maakond, Tartu vald, Kõrveküla alevik, Haava tn 6, kaudu) tema seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks.

2. sõlmida kahe kuu jooksul käesoleva otsuse allkirjastamisest arvates kinnisasja võõrandamise

leping, sätestades lepingus vähemalt järgmised tingimused:

2.1. 95 Kõrveküla-Tartu tee kinnisasja harilik väärtus tasuta võõrandamisel on maa bilansilise

maksumuse jääkväärtus 31.03.2025 seisuga 25 996,18 eurot ja kinnisasjal asuva rajatise

bilansilise maksumuse jääkväärtus on 681 359,32 eurot. Kokku 707 355,50 eurot.

2.2. Tartu vald on kohustatud omandatavat kinnisasja kasutama sihtotstarbeliselt.

Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasja omandanud isikult

leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti

vara väärtusest selle võõrandamise hetkel;

2.3. Kui Tartu vald võõrandab või koormab hoonestusõigusega punktis 1 nimetatud RVS § 33

lõike 1 punkti 1 alusel omandatud kinnisasja, peab ta hüvitama riigile 50 protsenti vara

harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud § 33 lõikes

10 sätestatud juhul. RVS § 33 lõike 32 alusel riik arvab § 33 lõikes 31 nimetatud hüvitise

suurusest maha Tartu valla poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on

kinnisasja oluliselt parendatud. Hüvitist ei pea tasuma, kui kohaliku omavalitsuse üksus on

oma eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale hoone, mis oli vajalik

ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisasja talle üle andis;

2.4. kui Tartu vald võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse omandatud kinnisasja või

seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku

juriidilise isiku kasuks, siis RVS § 33 lõiget 31 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui

juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasja või hoonestusõiguse või seab omandatud

kinnisasjale hoonestusõiguse;

2.5. Tartu Vallavalitsusel on kohustus koheselt teatada Transpordiametile omandatava

kinnisasja võõrandamisest või hoonestusõigusega koormamisest;

2.6. kinnisasja võõrandamisega seotud kulud kohustub tasuma Tartu Vallavalitsus;

2.7. lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole huve.

3. Transpordiameti maade osakonna volitatud teenistujal allkirjastada riigivara võõrandamise

leping ja asjaõigusleping.

4. Transpordiameti teehoiuteenistuse lõuna osakonna ja Tartu valla volitatud isikutel vormistada

lepingujärgselt digitaalselt allkirjastatud riigivara valduse üleandmise-vastuvõtmise akt.

Kinnisasja valdus antakse üle 01.05.2025 seisuga.

5. lugeda kinnisasja omand üleantuks alates kinnistusraamatu kandest.

6. Transpordiameti maade osakonnal korraldada võõrandamislepingust teatamine RVS § 50 lõike

1 kohaselt ja vastavad toimingud riigi kinnisvararegistris vastavalt RVS-le.

3

7. Transpordiameti teevara osakonnal esitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike

omavalitsuste finantsjuhtimise osakonnale andmed järgnevatel aastatel endise riigitee hoiu

toetuse määramiseks Tartu Vallavalitsusele. Üleantud riigitee aastase teehoiu kulude jaotus on

kajastatud käesoleva käskkirja lisas 1 „Tartu vallale teehoiu toetuse määramine endise riigitee

95 Tartu-Kõrveküla tee hoiuks“.

8. Transpordiameti teehoiuteenistuse lõuna osakonnal korraldada riigitee 95 Kõrveküla-Tartu tee

osas muudatuste tegemine riigiteede hooldelepingus.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge tn 4/1, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor

Lisa 1 Teehoiu toetuse määramine

Lisa 2 Riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruanne

Lisa 1 Transpordiameti peadirektori käskkirjale

Tartu vallale teehoiu toetuse määramine endise riigitee 95 Tartu-Kõrveküla tee hoiuks

Vastavalt 2025. aasta riigieelarve seaduse §-le 9, juhindudes Vabariigi Valitsuse 06.02.2015

määrusest nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi

vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 82:

1. Aastane toetussumma Tartu vallale endise riigitee teehoiuks on 12 584 eurot, sh

1.1 95 Tartu-Kõrveküla tee km 1,556-3,457 üleandmisel kohalikuks teeks 12 584 eurot.

2. Finantsosakond eraldab Tartu Vallavalitsusele jooksval eelarveaastal:

2.1 Transpordiameti 2025.a rajatiste majanduskulude eelarvest ühekordse maksena 2025.a

üleantava riigitee teehoiu kulude toetuseks 8 kuu eest, alates 1.maist kuni 31.detsembrini,

summas 8 389 eurot alljärgnevalt:

Tee nr ja nimi Kokku 8 kuu

eest

sh teedega seotud

majanduskulud

(eelarve liik 20

konto 55)

sh majanduskulude

käibemaks (eelarve

liik 10 konto 601)

95 Tartu-Kõrveküla tee 8 389 eurot 8 389 eurot 0 eurot

2.1.1 Vastavalt riigieelarve seadusele ja tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatu peatükile 7.

„Eelarve rakendamine“ riigieelarve mahtu liigendamisega muuta ei tohi ja kõik muudatused

esitatakse käibemaksuta. Jooksval eelarveaastal käibemaksu summasid üle ei anta, mistõttu on

2025.a üleantavad majandamiskulud kajastatud ilma käibemaksuta.

2.2 Riigieelarve strateegias (RES-is) 2026-2029 rajatiste majanduskulude eelarvest üleantava

riigitee teehoiu kulude toetuseks kokku summas 50 336 eurot alljärgnevalt:

RESi

aasta

Tee nr ja nimi Kokku 12 kuu

eest

sh teedega seotud

majanduskulud

(eelarve liik 20,

konto 55)

sh majanduskulude

käibemaks (eelarve

liik 10, konto 601)

2026 95 Tartu-Kõrveküla tee 15 604,16 eurot 12 584 eurot 3 020,16 eurot

2027 95 Tartu-Kõrveküla tee 15 604,16 eurot 12 584 eurot 3 020,16 eurot

2028 95 Tartu-Kõrveküla tee 15 604,16 eurot 12 584 eurot 3 020,16 eurot

2029 95 Tartu-Kõrveküla tee 15 604,16 eurot 12 584 eurot 3 020,16 eurot

RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE

Tartu vallas asuv riigi tugimaantee 95 Tartu – Kõrveküla tee

Koostaja:

Transpordiameti teevara osakond

Tallinn 2024

2

1. Sissejuhatus

Tartu Vallavalitsus esitas oma kirjaga 24.01.2023 nr 7-6252-1 taotluse Tartu maakonnas, Tartu

vallas, Raadi alevis asuva riigi tugimaantee 95 Tartu-Kõrveküla tee üleandmiseks kohalikuks

teeks koos teed teenindava transpordimaaga. Vastavalt riigivaraseadusele tuleb taotluse

menetlemisel välja selgitada, kas taotletav vara ei ole riigivara valitsejale vajalik ja kas vara on

vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Taotluses põhjendatakse, et:

- tugimantee maaüksus külgneb mitmete Tartu valla munitsipaalomandis olevate transpordimaa

maaüksustega;

- tugimaantee maaüksuse ja sellega külgneva kergliiklustee maa-alade vahetus naabruses asuvad

eraomandis olevad ja kehtivate detailplaneeringutega kaetud korterelamute ja ärihoonetega hoonestatud

maatükid;

- tugimaantee staatuses oleval teel soovitakse ühtlustada haldus- ja liikluskorraldus ümbritsevate

tiheasustuslike alade olemusega. 95 Tartu-Kõrveküla tee täidab hiljuti moodustatud Raadi alevi

magistraaltänava funktsiooni ja soovitakse tagada liiklejatele sarnaselt Tartu linnas asuva teeosaga

(Narva mnt) tajutav keskkond. Kavatsetakse kohaldada linnatänavatele sobilikke ruumi- ja

liikluskorralduslikke lahendusi, piirkiiruse ja tee kaitsevööndi vähendamist ning koos sellega

mürataseme alanemist ja maakasutuse võimaluste avardumist väheneva tee kaitsevööndi arvel;

- linnatänavate normide alusel planeerimine võimaldaks tihedamat ristmike paigutust ja linlikku

lahendust, jalakäijate ülekäigukohtade vajaduspõhist rajamist ja ühistranspordi peatuste asjakohasemat

paigutamist ja väljaehitamist.

Ülal viidatud taotluses oleva info alusel koostati 2023.a tugimaantee 95 Tartu-Kõrveküla tee riigitee

tunnustele vastavuse hindamise aruanne, mille kohaselt vastas riigitee tunnustele 1,1 km pikkune osa

peale ringristmikku kuni tee lõpuni Kõrvekülas. See teelõik pidanuks jääma riigiteeks. Ca 0,8 km

pikkuse teeosa alates Tartu linna/valla piirist kuni ringristmikuni oleks võimalik üle anda vallale

kohalikuks teeks. Sellekohase vastuse saatis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oma

16.02.2023 kirjaga nr 1.10-9/2023/960-1 Tartu Vallavalitsusele seisukoha võtmiseks.

Tartu Vallavalitsus oma kirjadega 27.02.2023 nr 7-6/252-4 ja 30.01.2024 nr 7-6/252-5 tõi

välja täiendavad argumendid:

- riigiteega külgneval alal lõigul ringristmikult kuni riigimaanteeni 3 Jõhvi-Tartu-Valga

olemasolev detailplaneeringute tasemel eksisteeriv olukord on identne ringristmiku ja Tartu linna

piiri vahelisel külgneval alal eksisteerivaga;

- tee kogu ulatuses valla omandisse andmine võimaldab kohalikul omavalitsusel planeerida

keskkonda, sh liikluskeskkonda, terviklikult ja süsteemselt vastavalt linlik- tiheasustuslikule

ruumilisele kvaliteedile;

- vald on nõus kaaluma Tartu valla omandis olevate Idaringtee ehitamiseks vajalike maaüksuste

üle andmist riigile, kui selline soov on riigi poolt olemas;

- Koidutähe tn piirkonnas teostatud liiklusuuringu andmetel ei kasuta autojuhid juba täna

ringristmiku ja põhimaantee nr 3 vahelisel teelõigul maksimaalset lubatud piirkiirust -

tõenäoliseks põhjuseks nii ümbritsevate alade tiheasustuslikuks kujuneva keskkonna tajumine

kiirust piiravana kui ka lihtsalt kõnealuse teeosa lühike pikkus;

- kehtiva Tartu maakonnaplaneeringuga on ette nähtud Tartu ringtee etapiviisiline arendamine,

mille käigus on kavandatud Idaringtee pikendamine kuni põhimaanteeni 3 koos Kõrveküla

liiklussõlme rajamise ja ristmega tugimaanteele 95. Vastav kavand on võetud ka Tartu valla

üldplaneeringus maade reserveerimiseks aluseks. Tartu ümbersõidu elluviimine tulevikus ei ole

mingilgi määral ohus tee üleminekuga kohalikule omavalitsusele.

3

Tartu Vallavalitsus palus veelkordselt anda munitsipaalomandisse 95 Kõrveküla- Tartu

riigimaantee kogu ulatuses ning kinnitas oma valmisolekut anda samas riigile Tartu valla omandis

olevad Idaringtee ehitamiseks vajalikud maaüksused

Käesolevas aruandes hinnatakse täiendavalt taotlustes käsitatud tee vastavust riigitee

tunnustele, et teha järeldusotsus riigivara valitsejale vara vajalikkuse kohta.

2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused Taotluste läbivaatamisel hinnatakse tee vastavust riigitee tunnustele s.h. eeldusi riigitee liigi

määramiseks. Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee

määramise juhendile analüüsitakse neljale riigitee tunnusele koosmõjus vastavust:

2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud

ehitusseadustikus. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud

piiranguid jälgides. Kui tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba

juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi

haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib

riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle.

Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei

saa määrata riigiteeks.

2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud

asulasisest liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene

liikluskord, aga ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise

liikluskorra.

Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile:

Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis

võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri

piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.

Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite liiklus

reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste

(multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.

Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või kogumine

kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu piirkonnale

tähtsate sihtkohtade vahel.

Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks

otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.

Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või ühendamine

liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.

Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse suunamiseks

ajutisele teele üle jäätunud veekogu.

Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul teel, mis

pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.

Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite

liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite

liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või

liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.

Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:

4

1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele

turvalisem, omaette liikluskeskkond;

2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada

mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks

kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.

2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee

liigile:

Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub

rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või

rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.

Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning

kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega,

suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline

transpordisõlm.

Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise

linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või

suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:

1) transpordisõlme, rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või

maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise

õigusega kaubasadamasse;

2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses;

3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.

Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid, eelõige ristmike

ja liiklussõlmede alal.

Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise pikendusena.

Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks

mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks riigiteeks

liigitatakse ka riigi kergliiklustee.

Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:

1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi

ja sõida“ parklaga;

2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;

3) riikliku huvikohaga;

4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.

2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada

teehoidu ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:

1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega

tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus,

arvestades asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike

piirangutega ning tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega.

2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja

võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel.

3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba

juurdepääs teerajatistele.

5

Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee

liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.

3. 95 Tartu - Kõrveküla km 1,556-3,457 riigitee tunnuste hindamine

Riigitee 95 Tartu-Kõrveküla tee paikneb riigi transpordimaal Tartu vallas, 2022.a moodustatud

Raadi alevis. Kinnistu andmed: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number

3517404, katastritunnus 79401:006:0981, pindala 7,84 ha, sihtotstarve transpordimaa 100%.

Tervikteena teeregistrisse kantud 3,457 km pikkusest 95 Tartu-Kõrveküla teest kuulub riigile

Tartu vallas paiknev 1,901 km pikkune teeosa aadressil km 1,556-3,457. Terviktee alguspunkt

on Tartu linnas ja tee algusosa km 0-1,556 kuni Tartu linna ja Tartu valla vahelise halduspiirini

kuulub Tartu linnale kohaliku teena (7950203 Narva mnt). Kuna vallavalitsuse taotluses

käsitletakse riigile kuuluvat terviktee osa km 1,556-3,457, võetakse see teelõik riigitee

tunnustele vastavuse hindamiseks (edaspidi tee).

Tee asukoht on näidatud joonisel 1.

Joonis 1. 95 Tartu-Kõrveküla tee asukoht Tartu vallas Raadi alevis (peenike punane joon).

Teeregistri andmetel on tegemist 7,0 meetri laiuse asfaltbetoonkattega sõiduteega, katte laius

9,0 m, muldkeha laius 12,0 m. Teega paralleelselt, haljasribaga eraldatult kulgeb

munitsipaalmaal kohalik jalakäijate- ja jalgratturite tee. Tee keskosas aadressil km 2,296 on

ringristmik, millele suubuvad kohalikud teed.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on

kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri“. Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab riigitee tunnusele.

6

3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Tee algusest Tartu valla halduspiiril kuni ringristmikuni on asulasisene kahesuunaline

liikluskord, tähistatud liiklusmärgiga 571 „Asula“, piirkiirusega 50 km/h. Peale ringristmikku

kuni tee lõpuni Kõrvekülas ristmikul põhimaanteega 3 on asulaväline kahesuunaline

liikluskord, piirkiirusega 70 km/h.

Iseloomulikud vaated liikluskeskkondadele on joonistel 2 ja 3.

Joonis 2. Asulasisene liikluskeskkond tee algusosas

Joonis 3. Asulaväline liikluskeskkond tee lõpuosas

2021.a liiklusloenduse andmetel oli tugimaanteel 95 keskmine ööpäevane liiklussagedus 8703

autot/ööpäevas, sh sõiduautode osakaal 97%, veoautod ja bussid 3%. Loendusandmed näitavad,

et põhimaanteed 3 pidi Kirde- ja Ida-Eestist Tartusse saabujad eelistavad Kõrveküla ristmikul

linna sisenemiseks tugimanteed 95, mitte põhimaanteel 3 teekonna jätkamist. Põhjuseks lühem

teepikkus ja väiksem ajakulu, sest põhimaantee 3 kaudu linna sisenemisel tuleb liiklejal pikalt

sõita mööda kitsast ja mitmete valgusfooridega Puiestee tänavat.

7

Liikluse jagunemine neil teedel on joonisel 4.

Joonis 4. Idasuunast Tartu linna sisenevate liiklusvoogude jagunemine Kõrvekülas

Jalakäijate ja jalgratturite liiklus on kogu teel mootorsõidukitest eraldatud. Tee algusosas on

haljasribaga eraldatud kergliiklustee mõlemal pool sõiduteed, peale ringristmikku ainult ida

pool sõiduteed. Kohalikud kergliiklusteed ringristmikust linna pool on omavahel ühendatud

sõidutee aluse altläbipääsuga. Elurajooni suunduva Mõisa puiestee ristmikul on liiklus

korraldatud valgusfooridega. Seal on ka teelaienditega bussipeatused ning tänavavalgustus.

Tee algusosas prevaleerib kohalik liiklus, sh liikluse kogumine kohalike teede ristmikelt. Peale

ringristmikku on ülekaalus läbiv liiklus.

1,1 km pikkusel teelõigul ringristmiku ja põhimaanteel 3 vahel sest teel on asulaväline

liikluskord.

0,8 km pikkusel teelõigul Tartu linna/valla halduspiirist kuni ringristmikuni on asulasisene

liikluskord.

Vallavalitsuse info alusel hakkab tee täitma hiljuti moodustatud Raadi alevi magistraaltänava

funktsiooni ja soovitakse tagada liiklejatele sarnaselt Tartu linnas asuva teeosaga (Narva mnt) tajutav

asulasisene keskkond. Kavatsetakse kohaldada linnatänavatele sobilikke ruumi- ja liikluskorralduslikke

lahendusi, piirkiiruse ja tee kaitsevööndi vähendamist ning koos sellega mürataseme alanemist ja

maakasutuse võimaluste avardumist väheneva tee kaitsevööndi arvel.

Alevi avalikult kasutatavaid teid planeeritakse linnatänavate normide alusel, et võimaldada tihedamat

ristmike paigutust ja linlikku lahendust, jalakäijate ülekäigukohtade vajaduspõhist rajamist ja

ühistranspordi peatuste asjakohasemat paigutamist ja väljaehitamist.

Sellise arenguperspektiiviga tee muutub täies pikkuses asulasiseseks teeks ja ei vasta riigitee tunnustele.

8

3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Teed kasutatakse TEN-T üldvõrgu tee Jõhvi-Tartu-Valga marsruudi läbimisel, kuna ruumiliste

planeeringu järgsed Tartu linna põhjapoolse ümbersõidu ja Idaringtee pikendus Kõrvekülani

(vt joonis 5) on veel välja ehitamata.

Asustusüksuste vahelise ühenduse tagamisel on tee funktsiooniks Tartu linna, Raadi alevi ja

Kõrveküla aleviku ühendamine. Kuivõrd loetletud linnalised asulad on üksteisega piirinaabrid,

ei pea neid ühendama riigitee. Lisaks on Tartu linn põhjasuunaliselt ühendatud riigiteede

võrgustikus põhimaanteega 3 (Aruküla tee).

Riigiteede perspektiivsed asukohad määratakse maakonnaplaneeringuga või riigi

eriplaneeringuaga. Kehtiv Tartu maakonnaplaneering näeb ette etapiviisilise Tartu ringtee

arendamise, millest on välja ehitatud läänepoolne ümbersõit ja idaringtee lõik põhimaantee 2

ning Räpina mnt vahel. Edasiselt tuleb idaringtee pikendada kuni põhimaanteeni 3, sh rajada

Kõrvekülas liiklussõlm ja riste tugimaanteega 95 (vt joonist 5).

Joonis 5. Tugimaantee 95, Tartu ringtee ja Kõrveküla perspektiivse liiklussõlme asukoht Tartu

maakonnaplaneeringus

Kahetasandiliste ristmike, rampide ja ühendusteede paigutamiseks on vajalik täiendav riigi

transpordimaa joonise 5 ülaosas näidatud alal, sh tugimaantee 95 teemaa laiendamine

olemasoleva ringristmiku ja põhimaantee 3 vahelisel osal. Liikluse poolt põhjustatava

mürahäiringute mõju leevendamiseks ei saa maantee kaitsevööndisse lubada elamute jm

sotsiaalsete objektide ehitamist. Vastavalt planeerimisseaduse põhimõtetele tuleb riigiteede

arendamiseks ettenähtud maa-aladega arvestada ka üld- ja detailplaneeringutes.

Peale idaringtee täies ulatuses väljaehitamist suunatakse läbiv liiklus tugimaanteelt 95

idaringteele ja tee otstarve muutub.

9

Kooskõlas maakonnaplaneeringuga ja Tartu valla üldplaneeringuga on Raadi alevis Tartu linna

piiri ja tugimanteel 95 ringristmiku vahelisel alal arendamisel elamupiirkond koos

juurdepääsuteedega. Tihehoonestusalale uute juurdepääsude tagamine ei ole riigi tugimantee

funktsioon. Saab järeldada, et tee funktsiooni saab käsitleda kohaliku magistraaltänavana juba

enne Tartu ringtee lõplikku väljaehitamist.

Ühendusfunktsioonilt vastab tee osaliselt riigitee tunnusele, kuna ka magistraaltänavana

võimaldab Tartu linna ja Raadi alevi ühenduse riigi põhimaanteega.

3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Asulasisesel teel ei saa Transpordiameti partner - teehooldaja talvisel lumetõrjel kasutada

asulavälisele (teeäärse hoonestuseta) riigitee liiklusele kohandatud efektiivseid kiirlumesahku,

mis paiskavad lume teest eemale.

Kuna Transpordiameti partnerite - hooldefirmade masinapark ja kasutatavad tehnoloogiad on

ette nähtud eelkõige asulaväliste teede korrashoiutöödeks, ei saa Transpordiamet asulasiseses

liikluskeskkonnas tänavate hoidu efektiivselt korraldada. Eeldab teehooldajal täiendavalt

spetsiifilise masinapargi soetamist.

Teeosa üleandmine kohalikuks teeks võimaldab kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt

teehoidu ja asulasisest liiklust piirkonna tänavatel ja kergliiklusteedel, parendada liikuvust

kohalike elanike ja ettevõtete huvides. Alles jääval riigiteede võrgustikul saab Transpordiamet

ühtselt korraldada teehoidu.

Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

Tee vastab osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

4. Riigitee üleandmisel kaasa antav teehoiu rahastus

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“ on kehtestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede

hoiuks 2100 eurot iga alates 2021. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse määruse

lisas toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga.

95 Tartu-Kõrveküla tee km 1,556-3,457 on 1,901 km pikkune, katte laius 9 m, liiklussagedus

8703 autot/ööpäevas. Teeomaniku ülesannete üleandmisel antakse iga-aastaselt kohalikule

omavalitsusele riigi poolset toetust summas 12 584 €.

5. 95 Tartu-Kõrveküla km 1,556-3,457 riigitee tunnuste hindamise

kokkuvõte

Tartu Vallavalitsus esitas oma kirjaga 24.01.2023 nr 7-6252-1 taotluse tervikteest 95 Tartu-

Kõrveküla tee riigile kuuluva teeosa üleandmiseks kohalikuks teeks koos teed teenindava

transpordimaaga. Vallavalitsus esitas täpsustavad andmed oma kirjadega 27.02.2023 nr

7-6/252-4 ja 30.01.2024 nr 7-6/252-5.

Aadressil km 1,556-3,457 paiknev 1,9 km pikkuse teeosa asub Tartu maakonnas, Tartu vallas,

Raadi alevis. Teeregistri andmetel on tegemist 7,0 meetri laiuse asfaltbetoonist sõiduteega,

katte laius 9,0 m, muldkeha laius 12,0 m. Teega paralleelselt, haljasribaga eraldatult kulgeb

munitsipaalmaal kohalik jalakäijate- ja jalgratturite tee. Tee keskosas aadressil km 2,296 on

10

ringristmik, millele kõrvalt suubuvad kohalikud teed. Tee algusest Tartu valla halduspiiril kuni

ringristmikuni on asulasisene kahesuunaline liikluskord, tähistatud liiklusmärgiga 571 „Asula“,

piirkiirusega 50 km/h. Peale ringristmikku kuni tee lõpuni Kõrvekülas ristmikul põhimaanteega

3 on asulaväline kahesuunaline liikluskord, piirkiirusega 70 km/h. 2021.a liiklusloenduse

andmetel oli tugimaanteel 95 keskmine ööpäevane liiklussagedus 8703 autot/ööpäevas, sh

sõiduautode osakaal 97%, veoautod ja bussid 3%.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 1.

Riigitee tunnus Riigitee 95 Tartu-Kõrveküla tee

km 1,556-3,457

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti VX

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust VX

Tabel 1 Riigitee 95 Tartu-Kõrveküla tee km 1,556-3,457 riigitee tunnustele vastavuse

koondhinnang.

Hindamisaruande kokkuvõttena praegune riigi tugimaantee 95 Tartu-Kõrveküla tee ei vasta

riigitee tunnustele, kuna perspektiivselt ei saa seal olema asulaväline liikluskord.

Tartu Vallavalitsuse taotluse riigitee üleandmiseks kohalikuks teeks koos kinnisasja riigilt

tasuta omandamisega saaks rahuldada.

Praegusest tugimaanteest alevi magistraaltänava funktsioon kujundamisel tuleb vallal ruumiliste

planeeringutega tagada koridori säilimine idaringtee perspektiivseks pikendamiseks kuni põhimaanteeni

3 ning uue ristmiku rajamiseks praeguse tugimaanteega. Piirkonda hoonestuse kavandamisel on vaja

juhinduda liiklusmüra piirmäärades sätestatud kaugustest. Idaringtee arendajana Transpordiamet ei võta

endale investeerimiskohustusi müratõkete rajamiseks.

Tee üleandmisele eelnevalt on vallal vaja maakorraldustööna jagada teealune riigimaa üksus

katastritunnusega 79401:006:0981 kaheks kinnisasjaks (joonis 5), jättes riigile põhimaantee 3

teenindamiseks vajaliku maa.

11

Joonis 5. Riigi kinnisasja katastritunnusega 79401:006:0981 jagamise ettepanek

Kui kinnisasi katastritunnusega 79401:006:0981 on jagatud, tuleb Tartu Vallavalitsusel esitada

Transpordiametile täpsustav taotlus, milles näidatakse üleantavat riigiteed 95 Tartu- Kõrveküla tee

teenindava uue maaüksuse kinnistusraamatusse kantud andmed.