Keskkonnaameti arvamus riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 44,078 asuva Riguldi silla (nr 382) rekonstrueerimise projekteerimistingimuste eelnõu kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Transpordiamet

[email protected]

Teie 03.03.2025 nr 8-1/25-010/3425-1

Meie 17.03.2025 nr 6-2/25/4225-2

Arvamus riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km

44,078 asuva Riguldi silla (nr 382) rekonstrueerimise

projekteerimistingimuste eelnõu kohta

Esitasite Keskkonnaametile1 ehitusseadustiku § 31 lg 4 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse

avaldamiseks riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 44,078 asuva Riguldi silla (nr 382)

rekonstrueerimise projekteerimistingimuste eelnõu (edaspidi eelnõu) koos lisadega.

Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km

44,078 asuv Riguldi sild (nr 382) paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus

52001:001:0077) Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Riguldi külas. Koostatava projekti eesmärgiks

on projekteerida majanduslikult mõistlik lahendus silla remondiks või vajadusel rekonstrueerimiseks.

Keskkonnaamet lähtub oma tegevustes põhimäärusest, mille § 7 lg 2 p 3 kohaselt annab Keskkonnaamet

kooskõlastusi ja nõusolekuid õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras (täpsemad suunised ehitamise

kooskõlastuste osas on leitavad Keskkonnaameti kodulehel). Looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 p 7

kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma

kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda projekteerimistingimusi. Eesti looduse infosüsteemi

(EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel Riguldi sild ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega

kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Silla lähipiirkonnas ei ole teada kaitsealuste liikide

leiukohti. Kuna käesoleval juhul ei ole kooskõlastuse küsimise aluseks ükski eelnimetatud asjaolu,

siis loobub Keskkonnaamet projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamisest ja esitab

ehitusseadustiku § 31 lg 4 p 2 alusel oma arvamuse.

Ehitusala jääb Riguldi jõe 50 m laiusesse kalda ehituskeeluvööndisse, kus on keelatud uute hoonete ja

rajatiste ehitamine2. Käesolevaga uusi ehitisi ei rajata, vaid rekonstrueeritakse olemasolevat, seega ei

ole tegevus vastuolus LKS § 38 lg-ga 3.

Linnulennult 440 m kaugusele loode poole jääb Nõva-Osmussaare hoiuala3 ning Riguldi jõgi voolab

enne merre suubumist nimetatud hoiualal. LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade

ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide

oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa

seisundi. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust hoiualast ning selle kaitse-eesmärgiks

seatud elupaigatüüpidest (rannaniidu elupaigatüüp jääb Riguldi jõge mööda u 800 meetrit allavoolu) ja

liigi elupaikadest, ei ole eeldada, et tegevusega kaasneks olulist negatiivset mõju hoiualale.

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.03.2025 nr 6-2/25/4225 all. 2 LKS § 38 lg 3. 3 Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määrus nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas“.

2 (3)

Lisaks kuulub Riguldi jõgi alates Leidissoo peakraavi suudmest kuni suubumiseni merre lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude nimistusse4, millel on vastavalt LKS-le

keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine

ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine5.

Keskkonnaamet viis Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014–2020 toel läbi kalade

kudetingimuste parandamist meres, jõgedes ja järvedes (EMKF meede 1.18). Üheks projektiks oli

kalade kudetingimuste parandamine Riguldi jõel ja Leidissoo peakraavil. Riguldi jõel teostati 2018. a

kolmes kohas kudealade parendustegevusi, lisaks jõesuudme avamist. Üheks kudealade parendamise

piirkonnaks oli Riguldi jõgi silla juurest allavoolu. Riguldi jõe (pikkus 11,8 km, valgala 70,4 km2)

kudealade suuruseks on hinnatud 0,4 ha ning potentsiaalseks laskujate hulgaks 138. Lisaks suubub

Riguldi jõkke Höbringi oja (pikkus 7,1 km, valgala alla 10 km2), kus on 0,3 ha taastootmisalasid ja

potentsiaalne laskujate hulk on 106 isendit. 2018. a kaevati Riguldi jõe suue uude kohta ja rajati

kudepaljandeid. Mõned kudepaljandid rajati ka Riguldi ja Vanaküla seirepunktidesse. Seetõttu

hinnatakse Vanaküla seirepunkti kvaliteeti 2018. a alates väga heaks (AA). Forellitähnikute

asustustihedus on alates 2014. a jões tõusnud ning asustustihedused on püsinud kõrgel6.

Arvestades, et Riguldi jõgi on nn lõheliste veekogu ning nimetatud kohas on parendatud lõhilaste

kudealadesid, tuleb projekteerimisel arvestada järgnevate tingimustega:

1. Parim lahendus lõhilaste veekogule on, kui silla ehitusel/rekonstrueerimisel projekteeritakse tööd

väljaspool jõge ning veesiseseid töid ei teosta. Juhul, kui selline lahendus ei ole võimalik, tuleb

veesiseseid töid teostada võimalikult minimaalselt ning lühiajaliselt. Ehitustööd tuleb kavandada

suvisel madalveeperioodil ja väljapoole lõhilastele tundlikku aega, milleks on 01.06-15.09.

2. Koostatavas projektis tuleb selgelt välja tuua, kas võrreldes olemasolevaga muutub veekogu

ristlõike pindala. Riguldi jões ei tohi tööde teostamisega jõepõhja muuta, kahjustada ega tekitada

paisutusi, sh jõe ristlõiget vähendada, mille tulemusel halveneb lõhilaste kudeala, sh 2018. a rajatud

koelmu, mis asub silla lähistel allavoolu. Tööde teostamisel tuleb vältida setete allavoolu

kandumist.

3. Projektiga tuleb lahendada ka jõe ajutise voolamisega seotud küsimused tööde teostamise perioodil,

juhul kui on vajalik vee töötsoonist möödajuhtimine. Vee-elustiku elutingimuste säilitamiseks

ehitustööde ajal tuleb vee töötsoonist möödajuhtimisel tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk

jõe osas, kus otseselt ehitustöid ei tehta. Ökoloogiline miinimumvooluhulk on vooluveekogu

vooluhulk, mis tagab ökosüsteemi toimivuse7. Sild ei tohi tekitada paisutust ega rändetõket vee-

elustikule. Riguldi jõgi peab pärast ehitustöid jääma võimalikult looduslikuks. Jõe veerežiimi ei ole

lubatud muuta. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada.

4. Silla projekteerimisel tuleb arvestada, et kallasrada veekogu ääres on elustiku (väikeulukid jt) jaoks

alati vajalik. Kallasrada peab saama kasutada nö kuival maal ja seda ka kõrgveeseisu ajal.

Võimalikud lahendusvariandid on toodud käsiraamatus „Loomad ja liiklus Eestis“8.

5. Riguldi jõgi (kood VEE1103900) on avalikult kasutatav veekogu, millel on kalda veekaitsevöönd

10 m. Veeseaduse (VeeS) § 119 p2 kohaselt on veekogu veekaitsevööndis on keelatud puu- ja

põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja

hoiuks.

6. Olemasoleva silla rekonstrueerimisel tuleb eelistada tala- või raamsilla projekteerimist.

Koostatavas projektis tuleb välja tuua kui veekogusse alaliselt ja ajutiselt allapoole veepiiri

paigaldatakse ja/või veekogust süvendatakse materjali. Sellest tulenevalt võib tekkida kohustus

4 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“. 5 LKS § 51 lg 1. 6 M.Kesler jt 2024. EESTI KALANDUSSEKTORI RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2022.- 2024. AASTAL (riigihange

viitenumbriga 240365). Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut. lk 104 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-

03/uuring-2024-akp-l%C3%B5he-meriforell.pdf. 7 Veeseadus § 174 lg 7. 8 Leitav Transpordiameti veebilehel: https://www.transpordiamet.ee/elusloodus.

3 (3)

taotleda keskkonnaluba vee erikasutuseks või registreerida veekeskkonnariskiga tegevus

(veeseadus § 187, § 196 ja § 197). Lisada materjali mahud ja liigid kuupmeetrites. Veekogusse

tahke aine paigutamise mahuna tuleb arvestada seda osa materjalist, mis paigutatakse allapoole

tavapärast veepiiri veekogusse.

Juhime tähelepanu9:

- silla või truubi ehitamine toimub registreeringu alusel mistahes tegevuse mahtude

korral, kui sild või truup paikneb avalikul või avalikult kasutataval veekogul. See

tähendab, et kui veekogu süvendamise ja/või veekogusse tahke aine paigutamise maht ületab

100 m3, on endiselt tegevuseks vaja registreeringut, mitte keskkonnaluba;

- kui sild on võimalik ehitada nii, et ajutiselt ega püsivalt veekogus mingeid töid ei tehta, siis

registreeringut ega keskkonnaluba ei ole vaja;

- kui silla või truubi ehitamise käigus on vajalik muuta püsivalt veekogu kaldajoont, võib selleks

tegevuseks vajalik olla keskkonnaluba;

- registreeringu taotlemisel võib olla vajalik koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Elviira Vanatare 511 9817 (keskkonnakorraldus)

[email protected] Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus) [email protected] Kerli Pettai 5302 2467 (vee-elustik) [email protected] Heleene Voika 5699 7325 (vesi) [email protected]

9 Rohkem infot Keskkonnaameti kodulehel https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-kiirgus/vesi/registreeringud-ja-raie-

veekaitsevoondis#silla-voi-truubi-ehi.