Saaremaa Orissaare Kuuse tn 1 detailplaneeringu algatamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmiseks seisukoha küsimine

Lisa 1 Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määruse nr 2-2/14

„Detailplaneeringu algatamise taotluse

vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“ juurde

SAAREMAA VALLAVALITSUS

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUS

Palun algatada detailplaneering ja väljastada detailplaneeringu lähteseisukohad järgmisele(tele)

maaüksusele(tele): Saaremaa vald Orissaare alevik, Kuuse tn 1, 71401:001:1479 (kinnistu nimi

ja katastritunnus)

Taotluse esitaja/huvitatud isik: Trajali OÜ

Juriidiline isik x Eraisik

Nimi Trajali OÜ

Aadress Liiva küla, Muhu vald, Saare maakond 94701

Registrikood/isikukood 11062748

Kontakttelefon +372 5026407

E-post [email protected]

Taotluse esitaja/huvitatud isiku suhe maaüksusega: kinnistu omanik x

hoone omanik volitatud esindaja

muu

Detailplaneeringu koostamise eesmärk:

Kuuse tn 1 katastriüksuse jagamine, moodustatavale elamumaa sihtotstarbega katastriüksustele ehi-

tusõiguse määramine ridaelamu ehitamiseks, krundi ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste

määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste

asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine, keskkonnatingi-

muste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulene-

vate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.

Planeeritakse üksikelamuid

Planeeritakse korruselamuid

_______________________________________________________________________

(korruselamute arv, taotletav korruselisus, kortereid ühes korruselamus)

x Planeeritakse ridaelamuid

_____________5__________________________________________________________ (ridaelamubokside arv)

Planeeritakse ärihooneid

__________________________________________________________________________ (ärihoonete arv, taotletav korruselisus)

Planeeritakse tootmishooneid

__________________________________________________________________________ (tootmishoonete arv, taotletav korruselisus)

Muu eelpool nimetamata eesmärk

(kirjeldus)

Olemasoleva maaüksuse üldiseloomustus ________________________________________________________________________________

Planeeringuala asub Orissaare aleviku idapoolses osas Kuivastu maantee vahetus läheduses. Kuuse tn 1 katastriüksus sihtotstarbega ärimaa 100% piirneb põhja poolt 75 Tumala-Orissaare-

Väikese väina tee L9 katastriüksusega, lõuna poolt Kuuse tn 3 katastriüksusega, ida poolt Kuivastu

mnt 48 katastriüksusega ja lääne poolt Kuuse tänava katastriüksusega. Kõlvikuliselt koosseisult

koosneb Kuuse tn 1 katastriüksus 1422 m 2 õuemaast ja 2849 m

2 muust maast. EHR registreeringute

andmetel asuvad katastriüksusel kontorihoone ja vee- ning reoveetorustik. Lisaks on

katastriüksusele rajatud madalpingekaablid, juurdepääsutee ja parkimisala. Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid

loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Osaliselt

ulatub planeeringualale Maa- ja Ruumiameti X-Gis kaardirakenduses registreeritud ranna ja kalda

ehituskeeluvöönd ning veekaitsevöönd.

Olemasolevad ehitised:

kontorihoone (EHR kood 121316710) kinnistu vee- ja reovee torustik (EHR kood 221338412)

Olemasolevad kommunikatsioonid:

elektrivarustus x võrk_______________________________________________

veevarustus x võrk_______________________________________________ kanalisatsioon x võrk_______________________________________________ sidevarustus x Wifi ja mobiilne internet _______________________________

Planeeritavad kommunikatsioonid:

elektrivarustus x _____________________võrk veevarustus x _____________________ võrk kanalisatsioon x _____________________võrk

sademevesi x _____________________lokaalne

soojavarustus x _____________________lokaalne

sidevarustus x _____________________Wifi ja mobiilne internet

Planeeringualale pääseb Kuuse tänavalt (71401:001:1484)

(näidata, milliselt teelt)

Maakasutuse juhtotstarve liigilt üldisemas planeeringus: ärimaa

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUSELE LISATAKSE kavandatavat tegevust kirjeldav eskiislahendus vastavalt Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määrusega nr 2-2/14 kehtestatud „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise

nõuded“ paragrahvile 4.

NÕUSTUN x EI NÕUSTU DETAILPLANEERINGU KOOSTAMIST RAHASTAMA Kui detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse planeeringu koostamise rahastamist

kohaliku omavalitsuse kulul, menetleb kohalik omavalitsus taotlust edasi juhul, kui taotletava

planeeringu koostamine on kohaliku omavalitsuse eelarves ette nähtud.

ALGATAMISE TAOTLUSE ESITAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TEADLIK: Vastavalt planeerimisseaduse § 130 võidakse detailplaneeringu algatamise taotluse

esitajaga/huvitatud isikuga sõlmida leping detailplaneeringu koostamise ja/või rahastamise kohta,

kui detailplaneeringu algatamist taotletakse erahuvides.

Vastavalt planeerimisseaduse § 131 lõikele 2 sõlmitakse algatamise taotluse esitajaga/huvitatud

isikuga ja Saaremaa valla vahel leping detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste välja ehitamiseks. Juhul, kui Saaremaa vald ja detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse esitajaga/huvitatud

isikuga kokkulepet ei saavuta ning vallal puuduvad võimalused planeerimisseaduse §-st 131

tulenevate kohustuste täitmiseks, on vallal õigus jätta detailplaneering algatamata, vastuvõtmata või

kehtestamata.

Taotluse lisad: detailplaneeringu eskiislahendus

Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik vastutab esitatud andmete õigsuse eest

Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik

Trajali OÜ, Kaino Traumann /allkirjastatud digitaalselt/ (kuupäev ja allkiri)

Tuletõrjevee mahuti 36m³

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP1 1 Töö nr Joonis Jooniseid

02-25-DP

Töö nimetus ja aadress

Saaremaa vald, Orissaare alevik,

Huvitatud isik

1:500 Staadium

eskiis

Orissaare alevikus Kuuse tn 1 detailplaneering

OÜ Trajali

Eskiislahendus Koostajad: Alar Oll

Kuupäev: 18.02.2025

Janika Jürgenson

Märkused: 1) Geodeetilise alusplaani on koostatud DP Projektbüroo OÜ 08.10.2024.a, töö nr 06-25-G. 2) Koordinaadid L-Est `97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. 3) Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde. 4) Planeeritavate tehnovõrkude asukohad täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Detailplaneeringus on esitatud põhimõtteline lahendus.

Kuuse tn 1

Detailplaneeringu koostamise korraldaja Saaremaa Vallavalitsus

MAX HOONEALUNE PIND

KRUNDI PIND HOONE MAX KÕRGUS MAAPINNAST

HOONETE ARV KRUNDIL

KRUNDI EHITUSÕIGUS

HOONE MAX KORRUSELISUS

SIHTOTSTARVE 1

NIMETUS

2455 m

2

1

ER 100%

500

1

8,0 2

1817 m

2

1

ÄB 100%

400

2

8,0 2

2455 m

2

1

ER 100%

5008,0 2

5

,

0

0

5

,

0

0

1

0

,

0

0

5

,

0

0

5

,

0

0

4

, 0

0

4

,

0

0

4

, 0

0

DP Projektbüroo OÜ töö nr 02-25-DP

Orissaare alevik, Kuuse tn 1 detailplaneering

DP Projektbüroo OÜ

Reg.kood 11217547 EEP000710 (26.04.2006)

Huvitatud isik: Trajali OÜ

Liiva küla, Muhu vald, Saare maakond 94701

Planeerija: DP Projektbüroo OÜ

Rohu tn 5, Kuressaare 93819

SAARE MAAKOND, ORISSAARE ALEVIK

KUUSE TN 1

Kat.tunnus 71401:001:1479

DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS

TÖÖ NR 02-25-DP

Koostajad: Alar Oll

Janika Jürgenson

Esitatud: 18.02.2025

KURESSAARE 2025

DP Projektbüroo OÜ e-post: [email protected]

Rohu 5, Kuressaare 93819 tel: 4545491

DP Projektbüroo OÜ töö nr 02-25-DP

Orissaare alevik, Kuuse tn 1 detailplaneering

KUUSE TN 1 DETAILPLANEERINGU

ESKIISLAHENDUSE SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu eskiislahenduse koostamise alused ja lähtedokumendid

- Trajali OÜ taotlus detailplaneeringu algatamiseks

- Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneering

- Kuivastu mnt 44 detailplaneering, töö nr 04-18-DP

2. Detailplaneeringu üldeesmärgid

Detailplaneeringu üldeesmärgid on Kuuse tn 1 katastriüksuse jagamine, moodustatavale

elamumaa sihtotstarbega katastriüksustele ehitusõiguse määramine ridaelamu ehitamiseks,

krundi ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine, liikluskorralduse põhimõtete

määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja

haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga

kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja

servituutide ulatuse määramine.

3. Planeeringuala asukoht ja olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala asub Orissaare aleviku idapoolses osas Kuivastu maantee vahetus läheduses.

Kuuse tn 1 katastriüksus sihtotstarbega ärimaa 100% piirneb põhja poolt 75 Tumala-

Orissaare-Väikese väina tee L9 katastriüksusega, lõuna poolt Kuuse tn 3 katastriüksusega, ida

poolt Kuivastu mnt 48 katastriüksusega ja lääne poolt Kuuse tänava katastriüksusega.

Kõlvikuliselt koosseisult koosneb Kuuse tn 1 katastriüksus 1422 m 2 õuemaast ja 2849 m

2

muust maast. EHR registreeringute andmetel asuvad katastriüksusel kontorihoone ja vee- ning

reoveetorustik. Lisaks on katastriüksusele rajatud madalpingekaablid, juurdepääsutee ja

parkimisala.

Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid

loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.

Osaliselt ulatub planeeringualale Maa- ja Ruumiameti X-Gis kaardirakenduses registreeritud

ranna ja kalda ehituskeeluvöönd ning veekaitsevöönd.

4. Üldplaneeringust tulenevate teemade kirjeldus

Vastavalt kehtivale Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneeringu (edaspidi

üldplaneering) maakasutuse kaardile asub planeeringuala ärimaal.

Maakasutus- ja ehitustingimused ärimaal:

1. Katastriüksuse ehitusõigus, parkimine, tehnovõrgud ja rajatised, haljastuse ja heakorra

põhimõtted määratakse konkreetse maa-ala detailplaneeringuga.

2. Äriotstarve rakendamisel ei tohi kahjustada ega piirata naaberkinnistute omanike ja

valdajate huve ega õigusi. Kavandatav tegevus ei tohi pälvida kohalike elanike pahameelt ega

mõjutada negatiivselt nende eluviisi.

DP Projektbüroo OÜ töö nr 02-25-DP

Orissaare alevik, Kuuse tn 1 detailplaneering

Planeerimislahenduse tulemusel moodustatakse elamumaa ja ärimaa sihtotstarbega

katastriüksused. Ehitusõigus määratakse vastavalt üldplaneeringu seletuskirjas p.3.1.1. ja

p.3.1.2. esitatud seisukohtadele.

Planeeringuala asub vastavalt üldplaneeringu maakasutuse kaardile rohekoridori alal.

Orissaare vallas ei ole alasid kus rohevõrgustiku sidusus võiks otseselt ohus olla.

Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused” toodud tingimusi rahvusvahelise ja rahvusliku tähtsusega

tuumaladel ning mikrovõrgustiku aladel.

Üldplaneeringuga ei määrata korduva üleujutusega alasid Orissaare alevikus ja vastavalt

Looduskaitseseadusele on ehituskeeluvöönd Orissaare alevikus kogu ranna ulatuses 50 m.

Planeeringualal kehtib Kuivastu mnt 44 detailplaneering.

5. Planeeritava ala kontaktvööndi analüüs.

Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad osaliselt hoonestatud elamumaa ja maatulundusmaa

sihtotstarbega katastriüksused. Lääne poole on rajatud ühekorruselised kelpkatustega elamud.

Ida poole jääb Kuivastu mnt 48 elamu koos abihoonetega. Lõuna ja edela pool asuvale maa-

alale on kehtestatud Pargi tn 5a detailplaneering elamute ehitusõiguse määramiseks.

Käesolevaks ajaks on selles piirkonnas hoonestus rajamata. Planeeritava ridaelamu lähedusse

jääva Kuivastu maantee liiklusmüra leevendab olemasolev kõrghaljastus. Leevendava

meetmena võib katastriüksuse piiri lähedusse rajada täiendava haljastusvööndi

(kõrgekasvuline hekk, okaspuude grupid jne).

Arvestades lähipiirkonna väljakujunenud struktuuri ning olemasolevat ja planeeritavat

ruumilahendust, jääb planeeringuala peale detailplaneeringu realiseerumist tihedama

asustusega elamupiirkonnaks.

6. Kruntide moodustamine

Kuuse tn 1 katastriüksuse jagamise tulemusel moodustatakse elamumaa ja ärimaa

sihtotstarbega katastriüksused. Krundi kasutamise sihtotstarveteks planeeritakse ridaelamu

maa ning kontori- ja büroohoone maa.

7. Katastriüksuste ehitusõigus

EHR registreeringu alusel asub Kuuse tn 1 katastriüksusel kontorihoone (EHR kood

121316710). Katastriüksusele on rajatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud, reoveepumpla ja

madalpingekaablid. Kontorihoone krundile uusi ehitisi ei planeerita.

Moodustatavale ridaelamu maa krundile planeeritakse ridaelamu, mis harmoniseerub

olemasoleva lähipiirkonna hoonestusega. Kasutatakse sarnaseid katusekaldeid,

välisviimistlust ja värvitoone. Hoone ja rajatised projekteeritakse terviklikult koos

hoonetevahelise ruumi, haljastuse, piirete, maastiku, teede jm ruumielementidega.

Projekteerimisel arvestatakse ümbritseva miljöö, väljakujunenud ruumistruktuuri ja

maastikuliste võimalustega.

Piirete rajamist ei planeerita. Hoone tulepüsivusklass on TP3

Hoone lubatud suurim ehitisealune pind:

- ridaelamu maa krundil 500 m 2 , sh. olemasolevad 0 m

2

DP Projektbüroo OÜ töö nr 02-25-DP

Orissaare alevik, Kuuse tn 1 detailplaneering

- kontori- ja büroohoone maa krundil 400 m 2 , sh. olemasolev 358,6 m

2

Hoonete lubatud suurim kõrgus maapinnast 8,0 m.

Hoonete korruselisus kuni 2.

Hoonete suurim arv krundil 1.

8. Teedevõrk ja liikluskorraldus

Planeeringualale pääseb Tumala-Orissaare-Väikese väina riigiteelt läbi munitsipaalomandis

oleva Kuuse tänava. Parkimine ja manööverdamine lahendatakse planeeritavatel kruntidel.

9. Veevarustus, kanalisatsioon ja sademevesi

Planeeritava elamumaa krundi veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse ühisvõrkude baasil

vastavalt Kuressaare Veevärk AS tehnilistele tingimustele. Sise- ja välisvõrkude rajamiseks

koostatakse eraldi tehnilised projektid. Sademevesi immutatakse kinnistul pinnasesse.

10. Soojavarustus

Planeeritava elamumaa krundi soojaga varustamiseks võib kasutada õhk-õhk, õhk-vesi

küttelahendusi, maakütet, päikeseenergiat ja muid taastuvenergia lahendusi. Päikesepaneelid

on lubatud paigaldada ainult hoonete katustele.

Sise- ja välisvõrkude rajamiseks koostatakse eraldi tehnilised projektid.

11. Elektrivarustus

Planeeritava elamumaa krundi elektrivarustuseks taotletakse Elektrilevi OÜ-lt tehnilised

tingimused. Alternatiivselt kasutatakse elektrienergia tootmiseks taastuvenergiat (hoonete

katustele paigaldatavad päikesepaneelid). Elekripaigaldiste rajamiseks koostatakse eraldi

tehnilised projektid.

12. Sidevarustus

Teleteenusteks kasutatakse Wifi või mobiilse interneti teenust.

Lisa 1

Orissaare alevikus Kuuse tn 1 detailplaneeringu planeeringuala

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.04.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Kuuse tn 1 detailplaneering

Hõlmab Kuuse tn 1 (katastritunnus 71401:001:1479) katastriüksust Orissaare

alevikus

Planeeringu nr Saaremaa vallas: DP-25-009

2. ALGATAJA

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU

ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: Trajali OÜ

ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu

KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus

3. EESMÄRK JA

VASTAVUS

ÜLDPLANEE-

RINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: katastriüksuse jagamine ärimaa ja elamumaa

krundiks, ehitusõiguse määramine ridaelamu ehitamiseks ja

üldplaneeringukohase maakasutuste juhtotstarbe muutmine osaliselt

väikeelamumaaks.

PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 0,4 ha.

PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: detailplaneeringuga

muudetakse kehtivat Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa

üldplaneeringut maakasutuse juhtotstarbe osas.

4. PLANEE-

RINGU LÄHTE-

MATERJAL

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: ärimaa 100%.

PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem.

GEODEETILINE ALUSPLAAN: mõõtkavas 1:500 ja kõrgussüsteemis EH

2000.

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub.

ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+.

Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneering, kehtestatud

21.12.2009 Orissaare Vallavolikogu otsusega nr 13.

Kuivastu mnt 44 detailplaneering, kehtestatud 28.11.2019 Saaremaa

Vallavolikogu otsusega nr 1-3/110.

Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskiri“.

Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja

äraveo eeskiri Saaremaa vallas“.

Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu

algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.

Maa- ja Ruumiameti xx.03.2025 kiri nr xx.

Keskkonnaameti xx.03.2025 kiri nr xx.

Transpordiameti xx.03.2025 kiri nr xx.

kättesaadavad www.saaremaavald.ee

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu-

lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse,

ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

6. EHITUSLI-

KUD JA

ARHITEK-

TUURSED

NÕUDED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: elamumaa ja ärimaa kruntideks.

Detailplaneeringus põhjendada üldplaneeringu juhtotstarbe muutmise vajadust

ning analüüsida ridaelamu sobivust olemasolevate üksikelamute piirkonnas.

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga.

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga.

Uuteks lähiaadressideks määrata Kuuse tn 1 (kavandatavale ridaelamule) ja

Kuuse tn 1a (ärihoonele).

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.04.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga,

s.h 0-60 m² hooned.

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga.

Vastavalt üldplaneeringule on lubatud ehitisealune pind krundil 250 m2.

Üldplaneeringus on välja toodud ka, et kui kavandatakse tavapärasest

olulisemalt erinevat hoone ehitisealust pinda, lahendatakse küsimus läbi

detailplaneeringu. Seega palun lisada detailplaneeringusse ka olemasoleva

piirkonna hoonestuse analüüs ja ridaelamu sobivus antud piirkonda.

Detailplaneeringuga määrata ka ehitusjoon.

KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga.

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga.

HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga.

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga.

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga.

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine.

KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND,

VÄLISVIIMISTLUS: katusekalded, hoonestusala, välisviimistlus, suurim

lubatud hoonete arv, suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete kõrgus jms

määrata detailplaneeringuga. Silmas tuleb pidada, et need vastaksid kaasaegse

arhitektuurse lahendusele - vormilt lihtsad ning harmoneeruvad ümbritseva

miljööga/olemasolevate hoonetega. Järgida väljakujunenud traditsioonilisi

ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded,

korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne) ning hoonestuse tihedust ja –

struktuuri.

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga. Piirde

kavandamisel eelistada haljaspiiret.

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele.

LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga.

SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga.

KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: -

JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: juurdepääs planeeringualale on avalikult

kasutatavalt Tumala - Orissaare - Väikese väina tee tugimaanteelt (tee nr 75),

edasi munitsipaalomandis Kuuse tänav (katastritunnus 71401:001:1484)

transpordimaalt.

Juurdepääsu tagamiseks ja tehnovõrkude kasutamiseks määrata vajalikud

kitsendused ja servituudid.

TEED: juurdepääsuteede planeerimisel kohalikult teelt Kuuse tänav arvestada

päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega.

PARKIMISTINGIMUSED: parkimine lahendada kinnistul vastavalt

kehtivatele normidele. Teel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

HEAKORD JA HALJASTUS: detailplaneeringus anda ülevaade olemasolevast

haljastusest ning planeeringulahenduse koostamisel arvestada väljakujunenud

keskkonda ja miljööd. Planeeringuga näha ette olemasolevat keskkonda

väärtustav terviklahendus, säilitades võimalikult palju olemasolevat

kõrghaljastust ning täiendades seda. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

kajastada seletuskirjas ning haljastuse põhimõtteline lahendus põhijoonisel.

Lahenduse koostamisel ja tingimuste seadmisel lähtuda üldpõhimõttest, et

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.04.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

kõvakattega alad krundil ei oleks kokku suuremad kui krundi haljastusega osa.

Kuivastu maantee poolne kõrghaljastusega puhverala säilitada. Sätestada, et

uushaljastuse kavandamisel tuleb arvestada taimede sobivust piirkonda. Krundi

piiretena eelistada lehtpõõsahekki ja/või muud piirkonnale omast lahendust.

Parklaala(d) liigendada või piiritleda haljastusega. Sadevee ja liigniiskuse

juhtimine kombineerida loodussäästlike lahendustega.

JÄÄTMEKÄITLUS: jäätmekäitlus lahendada lähtuvalt kehivast Saaremaa

valla jäätmehoolduseeskirjast. Tagatud peab olema jäätmete liigiti kogumine

nii ehitustegevuse käigus kui ka kinnistu kasutuselevõtul. Ridaelamule

kavandada ühine jäätmete kogumise plats/maja. Kinnistul asuvate

jäätmekonteinerite regulaarseks teenindamiseks peab olema aastaringselt

tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane

juurdepääsutee umbes 26 tonnisele jäätmeveokile. Kirjeldada jäätmekäitlusega

seonduv seletuskirjas ning näidata liigiti kogumise asukoht (Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskirja §5 kirjeldatud nõuetele vastav) põhijoonisel.

MUU: looduskaitselised kitsendused puuduvad. Orissaare aleviku ja sisemaa

üldplaneeringu kaardi kohaselt rohekoridoris. Saare maakonnaplaneering

2030+ ruumiliste väärtuste kaardi järgi asub väärtuslikul maastikul.

7. INSENER-

VÕRKUDE

PROJEKTEE-

RIMISTINGI-

MUSED

VEEVARUSTUS: veevarustus lahendada liitumistega ühisveevärgiga,

liitumistingimused AS Kuressaare Veevärk.

REOVEE KANALISEERIMINE: kanalisatsioon lahendada liitumistega

ühiskanalisatsiooniga, liitumistingimused AS Kuressaare Veevärk.

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga.

ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga.

SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga.

SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga.

MUU: planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete

ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.

Esitada planeeritud hoonete ja rajatiste tehnovarustuse põhimõtteline lahendus,

(vesivarustus, heitvete kanalisatsioon, sademevete kanalisatsioon,

elektrivarustus, küte, sidevarustus, välisvalgustus). Tehnovõrkudega liitumised

vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, millised lisada planeeringu

lahendusele.

8. KOOSTÖÖ JA

KAASAMINE

Koostöö

+ Keskkonnaamet

+ Transpordiamet

+ Päästeamet

Kaasamine

+ Maa- ja Ruumiamet

+ Elektrilevi OÜ

+ AS Kuressaare Veevärk

+ Läheduses asuvad ja naaberkatastriüksused: 75 Tumala-Orissaare-Väikese

väina tee L9 (katastritunnus 55001:008:0347), Kuivastu mnt 48

(katastritunnus 55001:008:0015), Kuuse tn 3 (katastritunnus

71401:001:3612), Kuuse tänav L2 (katastritunnus 71401:001:3603), Kuuse

tänav (katastritunnus 71401:001:1484), 75 Tumala-Orissaare-Väikese väina

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.04.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

tee L1 (katastritunnus 55001:006:0462), Kuivastu mnt 45 (katastritunnus

55001:001:0621), Liiva (katastritunnus 55001:008:0016), Kuuse põik 3

(katastritunnus 71401:001:1481), Kuuse põik 2 (katastritunnus

71401:001:1480) ja Kuivastu mnt 43a (katastritunnus 55001:001:0894)

+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)

9. PLANEERIN-

GU KOOSSEIS

JA VORMIS-

TAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED

vt www.saaremaavald.ee

DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS

1:500

ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja

vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija

definitsioonile.

Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala

analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende

saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku

põhjendused. Lisaks planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale

üldplaneeringule.

Detailplaneeringu joonised tuleb koostada litsentseeritud geodeedi poolt

koostatud ajakohasele geodeetilisele alusplaanile.

Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri

17.10.2019 määrusele nr. 50 ,, Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“.

Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete

ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

+ SELETUSKIRI

+ ASENDISKEEM

+ TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja

krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega

+ PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +

kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis

+ TEHNOVÕRKUDE JOONIS

+ LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a

kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus

10. PLANEE-

RINGU

ESITAMINE

DETAILPLANEERING ESITADA:

+ ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS üks eksemplar

paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis.

+ AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf

formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon

+ KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalsel kandjal pdf

ja dwg formaadis.

11. PLANEERI-

TAV ESI-ALGNE

AJA-KAVA

(ajakava võib

muutuda olenevalt

Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

DP algatamine 21. nädal 2025

DP eskiislahenduse lahenduse

koostamine

22. nädal 2025 - 38. nädal 2025

DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.04.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

detailplaneeringu

koostamise

menetlusetappide

tegelikust

ajakulust).

DP lahenduse täpsustamine 46. – 48. nädal 2025

DP kooskõlastamine ja esitamine

arvamuse avaldamiseks

30 päeva

DP vastuvõtmine 09. nädal 2026

DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

DP korrigeerimine vajadusel 17. - 18. nädal 2026

DP esitamine heakskiitmiseks

Regionaal-ja

Põllumajandusministeeriumile

60 päeva

DP kehtestamine 35. nädal 2026

Lähteseisukohad on aluseks detailplaneeringu lahenduse koostamiseks, kuid vallavalitsusega

kokkuleppel võib planeeringulahendus mõningal määral erineda lähteseisukohtades toodust ja

detailplaneeringu algatamisel väljastatud lähteseisukohtade muutmine vajalik ei ole.

Lisa 3

Saaremaa Vallavolikogu

otsusele nr

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Orissaare alevikus Kuuse tn 1(71401:001:1479) katastriüksuse detailplaneeringule

07.03.2025

1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega:

Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas Orissaare alevikus Kuuse tn 1

detailplaneeringule. Detailplaneeringu ala hõlmab Orissaare alevikus Kuuse tn 1

(katastritunnus 71401:001:1479, katastriüksuse sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 4271 m2)

katastriüksust.

Alal on kehtiv Kuivastu mnt 44 detailplaneering (kehtestatud 28.11.2019. a. Saaremaa

Vallavolikogu otsusega nr 1-3/110), mille eesmärgiks on elamute ning kontori/laohoone

planeerimine, ehitusõiguse määramine, liiklusskeemi ja parkimise lahendamine, haljastuse

lahendamine, tehnovõrkude ja –rajatiste planeerimine, servituutide ja kitsenduste vajaduse

määramine.

Algatatava detailplaneeringu eesmärgiks on taotluse kohaselt katastriüksuse jagamine,

moodustatavale elamumaa sihtotstarbega katastriüksustele ehitusõiguse määramine ridaelamu

ehitamiseks, krundi ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine, liikluskorralduse

põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine,

hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine

planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate

kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Kokkuvõtvalt on algatatava detailplaneeringu

eesmärgiks katastriüksuse jagamine ärimaa ja elamumaa krundiks, ehitusõiguse määramine

ridaelamu ehitamiseks ja üldplaneeringukohase maakasutuste juhtotstarbe muutmine osaliselt

väikeelamumaaks. Detailplaneeringuala suurus on ca 0,4 ha ja hõlmab Orissaare alevikus

Kuuse tn 1 katastriüksust. Detailplaneeringu nimetus on Kuuse tn 1 detailplaneering.

Planeeringualal kehtib Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneering (kehtestatud

Orissaare Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsusega nr 13, edaspidi üldplaneering).

Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse kaardile asub planeeringuala ärimaal, rohekoridoris ja

väärtuslikul maastikul.

Planeeringuala asub vastavalt üldplaneeringu maakasutuse kaardile rohekoridori alal. Orissaare

vallas ei ole alasid kus rohevõrgustiku sidusus võiks otseselt ohus olla. Üldplaneeringu

koostamisel on arvestatud teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused” toodud tingimusi rahvusvahelise ja rahvusliku tähtsusega tuumaladel

ning mikrovõrgustiku aladel.

Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtuslikul maastikul.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud üldised tingimused väärtuslike maastike

säilitamiseks:

• Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega pärandkoosluste

(loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel taastamine.

Põllu-, heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses.

• Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur,

teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).

• Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid,

pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

• Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid,

alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.

• Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult

üldplaneeringu alusel.

• Maakondliku ja piirkondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud ei ole takistuseks

kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.

Vastavus Maakonnaplaneeringu tingimustele:

Planeeringuala asub Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri

27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel väärtuslikul maastikul.

Planeeringualal ei ole pärandkooslusi. Tegemist on peamiselt niidetud ja hooldatud haljasalaga,

kus haljastust vähesel määral.

Planeeringu elluviimisel lähtutakse juba olemasolevast asustusmustrist ja struktuurist,

kasutades juba olemasolevaid teid. Planeeritud ridaelamu sobitub piirkonda. Eeltoodust

tulenevalt on planeering üldjoontes Saare maakonnaplaneering 2030+ vastav.

Planeeringuala piirneb põhjast 75 Tumala-Orissaare-Väikese väina tee L9 (katastritunnus

55001:008:0347) transpordimaa, idast Kuivastu mnt 48 (katastritunnus 55001:008:0015)

maatulundusmaa, lõunast Kuuse tn 3 (katastritunnus 71401:001:3612) elamumaa, edelast

Kuuse tänav L2 (katastritunnus 71401:001:3603) transpordimaa ja läänest Kuuse tänav

(katastritunnus 71401:001:1484) transpordimaa katastriüksustega. Juurdepääs planeeringualale

on avalikult kasutatavalt Tumala - Orissaare - Väikese väina tee tugimaanteelt (tee nr 75), edasi

munitsipaalomandis Kuuse tänav (katastritunnus 71401:001:1484) transpordimaalt.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt

tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine

juhul, kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega

eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see

võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Detailplaneeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega

Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei

oma planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH),

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara.

2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid

Kuuse tn 1 detailplaneeringu alal ja selle vahetus läheduses rakenduvad järgnevad kitsendused:

1. Planeeringualale ulatub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.

2. Planeeringuala põhja- ja idaosas asub elektripaigaldise kaitsevöönd.

3. Planeeringualale ulatub ranna ehituskeeluvöönd ja ranna piiranguvöönd.

Joonis 1. Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaart (seisuga 05.03.2025)

3. Planeeringuala keskkonnatingimused

Detailplaneeringuala asub Saaremaa vallas, Orissaare alevikus Kuuse tn 1 katastriüksusel. Alal

on kehtiv Kuivastu mnt 44 detailplaneering (kehtestatud 28.11.2019. a. Saaremaa

Vallavolikogu otsusega nr 1-3/110), mille eesmärgiks on elamute ning kontori/laohoone

planeerimine, ehitusõiguse määramine, liiklusskeemi ja parkimise lahendamine, haljastuse

lahendamine, tehnovõrkude ja –rajatiste planeerimine, servituutide ja kitsenduste vajaduse

määramine. Kehtivat Kuivastu mnt 44 detailplaneeringut on hakatud ellu viima: toimunud on

kruntideks jagamine vastavalt planeeringule, sihtotstarvete muutmine (neli elamumaad, üks

transpordimaa, üks ärimaa), rajatud on kruntide vaheline juurdepääsutee (munitsipaalomandis),

ühele krundil on valminud elamu ja kahele krundile on väljastatud ehitusload elamu

ehitamiseks. Ehitisregistri (edaspidi EHR) kohaselt on planeeritaval Kuuse tn 1 katastriüksusel

kontorihoone (EHR kood 121316710) ja rajatisena kinnistu vee- ja reovee torustik (EHR kood

221338412). Lisaks on algatamise taotluse kohaselt katastriüksusele rajatud

madalpingekaablid, juurdepääsutee ja parkimisala. Juurdepääs planeeringualale on avalikult

kasutatavalt Tumala - Orissaare - Väikese väina tee tugimaanteelt (tee nr 75), edasi

munitsipaalomandis Kuuse tänav (katastritunnus 71401:001:1484) transpordimaalt.

Planeeringuala kõlvikuline koosseis on 2849 m2 muu maa ja 1422 m2 õuemaa.

Joonis 2. Planeeritava ridaelamu asukoht idast vaadatuna. (Keti Kaljuste, 07.03.2025)

Joonis 3. Planeeringuhoonele rajatud kontorihoone vasakul ja planeeritava ridaelamu asukoht

paremal. (Keti Kaljuste, 07.03.2025)

Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed

puuduvad. Saare maakonnaplaneering 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi järgi asub

planeeringuala väärtuslikul maastikul. Planeeringu elluviimisel lähtutakse juba olemasolevast

asustusmustrist ja struktuurist, kasutades juba olemasolevaid teid ja infrastruktuuri.

Planeeringualal ei ole pärandkooslusi ning tegemist pole põllu-, heina- ja karjamaaga. Vastuolu

väärtuslike maastike tingimustega ei ole.

Üldplaneeringu maakasutuse kaardi järgi asub planeeringuala valdavalt rohekoridoris.

Planeeritud tegevustega ei ole kavas rohevõrgustiku senist toimivust ja sidusust aladel ohtu

seada. Planeeringuala ja vahetus läheduses olevad kinnistud on hoonestatud ja juba

inimõjutustega alad. Täiendava ridaelamu rajamine ei muuda oluliselt rohevõrgustiku

edaspidist toimimist. Loomade liikumist nimetatud aladel tõenäoliselt ei toimu ning ilmselt

kasutavad loomad liikumiskoridorina hoopis planeeringualast üle tee jäävat mereäärset ala.

Planeeritaval tegevusel ei ole seega eeldatavasti olulist mõju rohevõrgustiku koridori edasisele

toimivusele piirkonnas.

Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, ega kaitstavaid looduse üksikobjekte, samuti puuduvad

muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Planeeringuala on tasase reljeefiga,

absoluutkõrgus jääb vahemikku 1-2,5 m.

Joonis 4. Planeeringuala vaadatuna läänest mahasõiduteelt. (Keti Kaljuste, 07.03.2025)

4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud

Planeeritud tegevustega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed ja

ehitamisjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti

ehitustegevuse lõpetamisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke või keskkonda

reostavaid objekte, millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline

keskkonnamõju.

4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele

Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed

puuduvad ning tõenäoliselt see maaüksustel puudub.

Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ka ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus

kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib

samuti avalduda maapinnale ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu, mida

planeeringu elluviimise käigus eeldatavasti oodata ei ole.

4.2. Mõju maavaradele

Maa- ja Ruumiameti andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid

maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade

otsest arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus tekib seoses

teede ja parkimisala rajamisega kavandatava hoonestuse juurde, mis eeldab täitematerjali

kasutust. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu

raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi

piires, väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba

seaduses määratud juhtudel. Luba pole vaja taotleda maaparandushoiutöödel, maanteekraavide

puhastamisel, tehnovõrkude ja -rajatiste rajamisel vastava projektiga määratud mahus või

projekti puudumisel vastava töö tegemiseks põhjendatud mahus tekkivale kaevisele ja tee

ehitamisel saadud kaevisele, kui seda kasutatakse sama objekti tarbeks. Keskkonnaameti luba

ei ole vajalik ehitustöödel üle jääva kaevise võõrandamiseks, mis on mahus alla 5000

kuupmeetrit.

4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule

Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide

rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja

kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus

planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika

tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat alustaimestikku. Maa- ja

Ruumiameti andmetel ei leidu planeeringualal kaitstavaid liike.

Üldplaneeringu maakasutuse kaardi järgi asub planeeringuala valdavalt rohekoridoris.

Planeeritud tegevustega ei ole kavas rohevõrgustiku senist toimivust ja sidusust aladel ohtu

seada. Planeeringuala ja vahetus läheduses olevad kinnistud on hoonestatud ja juba

inimõjutustega alad. Täiendava ridaelamu rajamine ei muuda oluliselt rohevõrgustiku

edaspidist toimimist. Loomade liikumist nimetatud aladel tõenäoliselt ei toimu ning ilmselt

kasutavad loomad liikumiskoridorina hoopis planeeringualast üle tee jäävat mereäärset ala.

Planeeritaval tegevusel ei ole seega eeldatavasti olulist mõju rohevõrgustiku koridori edasisele

toimivusele piirkonnas.

Planeeringuala vahetus läheduses asub Väikese väina hoiuala ja Natura 2000 võrgustiku

Väinamere linnuala ning Väikese väina loodusala. Väikene väin on oluline hoiuala ja linnuala

eesmärgiks seatud linnuliikide pesitsus-, peatus- ja toitumisalana. LKS § 32 lg 2 kohaselt on

hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks

hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu

elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

Sellest tulenevalt tuleb mürarikkaid töid teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis

kestab 15. märtsist kuni 31. juulini. Eelnimetatud tingimustega arvestades ei ole kaitstavad

linnuliigid eeldatavasti planeeritud tegevustest mõjutatud. Mõju on pigem ajutine ning seda

ehitustööde toimumise ajal.

4.4. Mõju välisõhu seisundile

Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane

mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine

mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis

on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust

suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt lammutus- ning

ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite

heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122

„Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme

piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline

4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste

ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus

tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale -

võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete

üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda

märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju

avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt

jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.

4.6. Jääkreostus

Planeeritud tegevuse iseloomu silmas pidades on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine

vähetõenäoline.

4.7. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju

Ehitustegevuse käigus tekib paratamatult müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide

tööst. Niisugune mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada

Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise

tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt

märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või

kiirgussaaste tekkimist.

4.8. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele

Planeeringu elluviimine avaldab pigem positiivset mõju piirkonna majanduslikele ja

sotsiaalsetele näitajatele tänu elanike lisandumisele. Asukoht on ridaelamule sobilik ja

Orissaare alevik on elanike seas populaarsust koguv atraktiivse elupaigana, kus elanikele on

olemas kõik sotsiaalseid vajadusi teenindavad asutused. Planeeritava ridaelamu lisandumisel ei

suurene oluliselt liikluskoormus ja sellest tulenev müra.

5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad

esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja

kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete

täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla

vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on

lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise

võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii

tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine

ebatõenäoline.

6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal,

kavandatava tegevuse eeldatav mõju

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.

Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu

direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju

hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku

ala. Detailplaneeringualal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid loodusobjekte.

Planeeringualal puuduvad kaitstavad loodusobjektid. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala,

Väinamere linnuala (RAH0000133) ja Väikese väina loodusala (RAH0000596) ning lähim

hoiuala, Väikese väina hoiuala (KLO2000341) asuvad linnulennult ca 110 m kaugusel.

Kavandatava tegevusega ei ole kaitstavatele aladele mõjusid ette näha.

Väikese väina linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera),

suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser

erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria

interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula),

merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-

lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi

e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll

(Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-

toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus),

aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media),

värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla),

punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus),

naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras

(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel

(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax

carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis

squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana

porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna

albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix),

tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),

punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Väikese väina loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad

(1110), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210),

merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning

laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood

(alvarid - *6280), puisniidud (*6530), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210),

liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020)

ja puiskarjamaad (9070); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk

(Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium

supinum) ja viigerhüljes (Phoca hispida bottnica).

Väikese väina hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), esmaste

rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620),

rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel

mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga

lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade

(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070) ja II lisas märgitud liikide

- emaputke (Angelica palustris), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga

(Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas

nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid,

kelle elupaiku kaitstakse, on: hüüp (Botaurus stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser),

valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart(Anas strepera), soopart

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya

fuligula), hahk (Somateria mollissima), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus

serrator), aul (Clangula hyemalis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), liivatüll (Charadrius

hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustsaba-vigle

(Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus), kivirullija

(Arenaria interpres), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus),

kalakajakas (Larus canus), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir

(Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind(Sylvia nisoria)japunaselg-õgija

(Lanius collurio).

Väikene väin on oluline hoiuala ja linnuala eesmärgiks seatud linnuliikide pesitsus-, peatus- ja

toitumisalana. LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade

hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline

häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa

seisundi.

Lähim kaitseala tegevusalale on ca 3,6 km kaugusele jääv Tumala mõisa park (KLO1200085).

Park on kaitse alla võetud 03.04.1965. Iseloomulik on domineerivalt meie kodumaistest

liikidest puistu. Liigivaene park ilma haruldaste puittaimedeta. On kasvukohaks ainult ühele

jämedale põlispuule, milleks on harilik saar (Fraxinus excelsior). Pargis esinevad puiesteede

ja puuderidade fragmendid. Ilmselt rajatud algselt regulaarsete stiili elementide

domineerimisega. Ainulaadne on paesse rajatud kaherealine tiikide süsteem, mis koosneb

seitsmest omavahel ühendatud ruudu- ja ristkülikukujulisest tiigist. Tiigid on olnud

aastakümned tühjad. Park on hooldamata.

Pidades silmas planeeritava tegevuse eesmärki ja iseloomu ning kaugust kaitstavatest aladest,

ei ole käesoleva planeeringu elluviimisel oodata mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ja

nimetatud aladele. Detailplaneeringuga ei ole kavandatud tegevusi, mis toimuksid eelnimetatud

aladel ning ei ole oodata, planeeritava ridaelamu lisandumise tulemusel tõuseks piirkonnas

müra või muude häiringute tase niisuguses ulatuses, mis lähedal pesitsevaid või rändel olevaid

linnuliike häiriks.

7. Kokkuvõte ja järeldus

Detailplaneeringu eesmärgiks katastriüksuse jagamine ärimaa ja elamumaa krundiks,

ehitusõiguse määramine ridaelamu ehitamiseks ja üldplaneeringukohase maakasutuste

juhtotstarbe muutmine väikeelamumaaks. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev.

Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide

rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette

näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust.

Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja

heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt

kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju

maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Käesoleva detailplaneeringuga kavandatu ei hõlma tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel ega

Kuressaare lahe hoiuala territooriumil. Planeeringualal või selle vahetus läheduses ei paikne

kaitstavate liikide leiukohti või elupaiku. Pidades silmas planeeritava tegevuse iseloomu ning

kaugust kaitstavatest aladest ning objektidest, ei ole käesoleva planeeringu elluviimisel oodata

mõjusid nimetatud aladele.

Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga

kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju

ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.

Koostaja: Keti Kaljuste

Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist

EELNÕU

Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber}

Orissaare alevikus Kuuse tn 1 detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse

dokumendiregistris 19.02.2025 nr 5-2/1134-1) detailplaneeringu algatamiseks Orissaare alevikus

Kuuse tn 1 (katastritunnus 71401:001:1479, katastriüksuse sihtotstarve ärimaa 100%, pindala

4271 m2) katastriüksusel.

Alal on kehtiv Kuivastu mnt 44 detailplaneering (kehtestatud 28. novembri 2019. a Saaremaa

Vallavolikogu otsusega nr 1-3/110), mille eesmärgiks on elamute ning kontori/laohoone

planeerimine, ehitusõiguse määramine, liiklusskeemi ja parkimise lahendamine, haljastuse

lahendamine, tehnovõrkude ja –rajatiste planeerimine, servituutide ja kitsenduste vajaduse

määramine.

Esitatud algatamise taotluse kohaselt on algatatava detailplaneeringu eesmärgiks katastriüksuse

jagamine, moodustatavale elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele ehitusõiguse määramine

ridaelamu ehitamiseks, krundi ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine,

liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha

määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine, keskkonnatingimuste

seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate

kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.

Kokkuvõtvalt on algatatava detailplaneeringu eesmärgiks katastriüksuse jagamine ärimaa ja

elamumaa krundiks, ehitusõiguse määramine ridaelamu ehitamiseks ja üldplaneeringukohase

maakasutuste juhtotstarbe muutmine osaliselt väikeelamumaaks. Detailplaneeringuala suurus on

ca 0,4 ha ja hõlmab Orissaare alevikus Kuuse tn 1 katastriüksust. Detailplaneeringu nimetus on

Kuuse tn 1 detailplaneering.

A. Olemasolev olukord

Kehtivat Kuivastu mnt 44 detailplaneeringut on hakatud ellu viima: toimunud on kruntideks

jagamine vastavalt planeeringule, sihtotstarvete muutmine (neli elamumaad, üks transpordimaa,

üks ärimaa), rajatud on kruntide vaheline juurdepääsutee (munitsipaalomandis), ühel krundil on

valminud elamu, kahele krundile on väljastatud ehitusload ja elamud on ehitusjärgus. Lisaks on

ehitisregistri (edaspidi EHR) kohaselt planeeritaval Kuuse tn 1 katastriüksusel kontorihoone (EHR

kood 121316710) ja rajatisena kinnistu vee- ja reovee torustik (EHR kood 221338412).

Algatamise taotluse kohaselt on katastriüksusele rajatud veel madalpingekaablid, juurdepääsutee

ja parkimisala.

Planeeringuala kõlvikuline koosseis on 2849 m2 muu maa ja 1422 m2 õuemaa. Planeeringuala

piirneb põhjast 75 Tumala-Orissaare-Väikese väina tee L9 (katastritunnus 55001:008:0347)

transpordimaa, idast Kuivastu mnt 48 (katastritunnus 55001:008:0015) maatulundusmaa, lõunast

Kuuse tn 3 (katastritunnus 71401:001:3612) elamumaa, edelast Kuuse tänav L2 (katastritunnus

2

71401:001:3603) transpordimaa ja läänest Kuuse tänav (katastritunnus 71401:001:1484)

transpordimaa katastriüksustega. Juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutatavalt Tumala -

Orissaare - Väikese väina tee tugimaanteelt (tee nr 75), edasi munitsipaalomandis Kuuse tänav

(katastritunnus 71401:001:1484) transpordimaalt.

Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse alusel on planeeringualal avalikult kasutatava

tee kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, ranna ehituskeeluvöönd ja ranna piiranguvöönd.

Planeeringuala kõrval asub Pargi tn 5a detailplaneering (kehtestatud 31. jaanuari 2023. a Saaremaa

Vallavalitsuse korraldusega nr 2-3/115), mille eesmärgiks on elamukruntide moodustamine, neile

ehitusõiguse määramine elamute püstitamiseks, liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendamine.

Planeeringualast diagonaalis üle Tumala - Orissaare - Väikese väina tee (tee nr 75) asub Kuivastu

mnt 43 kinnistu, millel on kehtiv detailplaneering (kehtestatud 17. septembri 2015. a Orissaare

Vallavolikogu otsusega nr 87) ning eesmärgiks on Kuivastu mnt 43 kinnistu jagamine kaheks

iseseisvaks krundiks; ehitustingimuste määramine uute elamute ning abihoonete ehituseks;

liikluskorralduse, tehnovõrkude- ja rajatiste, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtteline

lahendamine; servituutide vajaduse määramine.

B. Kehtiv üldplaneering

Planeeringualal kehtib Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneering (kehtestatud

Orissaare Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsusega nr 13, edaspidi üldplaneering). Vastavalt

üldplaneeringu maakasutuse kaardile asub planeeringuala ärimaal, rohekoridoris ja väärtuslikul

maastikul.

Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvete kirjeldusele on ärimaad kaubandus-,

teenindus-, toitlustus- ja majutushoonete maad; büroo ja kontorihoonete maad. Üldplaneeringu

peatükk 3.1.2 sõnastab reserveeritud ärimaaks: maa-ala Orissaare alevikus Kuivastu maantee ääres

ja maa-ala Orissaare alevikus kaubanduskeskuse parkla kõrval turuplatsiks. Planeeringuala asub

Kuivastu maantee ääres.

Üldplaneeringu peatükk 3.2.2 toob välja, et üldplaneeringu sisemaa alal uusi ärimaid ei planeerita.

Maakasutus- ja ehitustingimused ärimaal on järgnevad: 1. Katastriüksuse ehitusõigus, parkimine,

tehnovõrgud ja rajatised, haljastuse ja heakorra põhimõtted määratakse konkreetse maa-ala

detailplaneeringuga. 2. Äriotstarbe rakendamisel ei tohi kahjustada ega piirata naaberkinnistute

omanike ja valdajate huve ega õigusi. Kavandatav tegevus ei tohi pälvida kohalike elanike

pahameelt ega mõjutada negatiivselt nende eluviisi. 3. Detailplaneeringu algatamisel tuleb

kaalutleda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust, arvestades ka sotsiaalseid aspekte.

4. Olemasolevatel ja perspektiivsetel ärimaadel tagada jäätmehooldus ja heakord vastavalt valla

heakorra eeskirjale ja jäätmehoolduseeskirjale. Seega lähtuvalt eeltoodud maakasutus- ja

ehitustingimustest tuleb ärimaal ehitusõiguse määramiseks koostada alal detailplaneering.

Tulenevalt üldplaneeringu visioonist on ruumilise arengu üheks põhimõtteks alevikus väike- ja

korterelamumaade laiendamine ning nende varustatuse tagamine ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga. Vastavalt üldplaneeringule on ainuke tiheasustusala maareformi seaduse mõttes

Orissaare alevik oma administratiivpiirides ja see on ka detailplaneeringu kohustusega ala.

Vastavalt üldplaneeringu peatükile 2 on detailplaneeringu koostamise kohustus uute hoonete

(välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised

kuni 20 m² ehitusaluse pindalaga väikehooned) ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks.

Üldplaneeringu peatükis 3 on toodud maakasutuse juhtotstarvete kirjeldused, mille kohaselt

elamumaa võib olla: 1) väikeelamumaa - ühepere-, kaksik-, ridaelamu ja kuni kahekorruseliste

rohkem kui kolme korteriga korruselamute maa kompaktse hoonestusega aladel ja elamu õuemaa

3

maatulundusmaal (hajaasustuses). Alale võivad jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja

tehnorajatised, samuti elamute lähiümbruse puhke- ja spordiotstarbeline maa ning rajatised; 2)

korterelamumaa – kolme või enama korteriga rohkem kui kahekorruseliste korruselamute maa.

Alale võivad jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja tehnorajatised, samuti elamute

lähiümbruse puhke- ja spordiotstarbeline maa ning rajatised. Kuuse tn 1 detailplaneeringuga

kavandatav tegevus (kuni kahekorruselise ridaelamu planeerimine) liigituks väikeelamumaa alla.

Orissaare alevikus on reserveeritud väikeelamumaa senini põllumaana kasutuses olnud või

kasutuseta maale olemasolevasse väikeelamute piirkonda, aleviku lääneserva ja lõunaosasse ja

korterelamumaad on planeeritud olemasolevasse korterelamute piirkonda Kuivastu maantee ääres.

Maakasutus- ja ehitustingimused vastavalt üldplaneeringule:

- maakasutuse juhtotstarve on elamumaa, millele on lubatud anda kuni 25 protsendi ulatuses

ärimaa kõrvalotstarve, et soodustada turismi ja teenustesektori (majutus, toitlustus) arengut.

Sealjuures ei tohi ärimaa arendamisega kaasneda olulist negatiivset mõju naaberaladele (nt

liiklusvoogude suurenemine, müra ja muu häirimine);

- krundi normaalsuurus maa-ala kruntideks jaotamisel on 1500 m2, minimaalne 1000 m²;

- olemasolevatel elamualadel ehitamisel (sh rekonstrueerimine ja renoveerimine) tuleb järgida

alevikus väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi

(katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne) ning hoonestuse tihedust ja

struktuuri;

- uute varem hoonestamata elamumaade kasutusele võtmisel/detailplaneeringute koostamisel tuleb

tagada juurdepääs, tehnovõrkude, tuletõrjevee saamise ja haljastuse rajamise võimalus veel

hoonestamata, kuid elamumaana reserveeritud, naabermaa-aladele. Võimalusel lahendada kogu

maa-ala ühe detailplaneeringuga;

- aleviku haljastuse säilitamiseks toimub üksikpuude v.a. viljapuude raie elamukruntidel vaid

vallavalitsuse loal. Soovitav on säilitada puud, mille tüve läbimõõt on suurem kui 30 cm. Uue

kõrghaljastuse kavandamisel arvestada täiskasvanud puu suurusega, et vältida vaadete

kinnikasvamist, ebasoovitavate varjualade teket, puujuurtest ja -okstest tingitud probleeme.

Krundi ehitusõigus vastavalt üldplaneeringule:

- krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed: pere-, rida- või korruselamumaa. Kuni 25%

ulatuses kaubandus, toitlustus teenindus või majutushoone maa;

- hoonete suurim lubatud arv krundil: 5 hoonet;

- hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 250 m².

- juhul, kui taotletakse tavapärasest oluliselt erinevat hoonete kõrgust, ehitusalust pinda või

arhitektuurilahendust, lahendatakse küsimus läbi detailplaneeringu;

- hoonete arvu ja ehitusalust pinda võib suurendada vallavalitsuse motiveeritud kaalutlusotsuse

alusel;

- tee maa-alad ja liikluskorraldus: parkimine oma krundil;

- haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: piirete kõrgus kuni 1,6 m;

- tehnovõrgud ja rajatised: ühisveevarustus, ühiskanalisatsioon, lokaalküte, maa-alused

tehnovõrgud;

- keskkonnatingimused: tagada nõuetekohane sanitaarkaitse.

Üldplaneeringu peatükk 6 toob välja, et Orissaare vallas ei ole alasid, kus rohevõrgustiku sidusus

võiks otseselt ohus olla.

Väärtuslikuks maastikuks nimetatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratletud ala,

millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või

puhkeväärtus. Üldplaneeringuga on kogu Orissaare alevik, sh planeeringuala, määratud

väärtuslikuks maastikuks, kuid üldplaneeringuga ei täpsustata väärtuslike maastike piire ega seata

neil täiendavaid maakasutustingimusi.

4

Üldplaneeringus on toodud, et krundil võib olla hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 250

m² ja juhul, kui taotletakse tavapärasest oluliselt erinevat hoonete kõrgust, ehitusalust pinda või

arhitektuurilahendust, siis lahendatakse küsimus läbi detailplaneeringu. Samas võib

üldplaneeringu kohaselt hoonete arvu ja ehitusalust pinda suurendada vallavalitsuse motiveeritud

kaalutlusotsuse alusel.

Üldplaneeringu koostamise ajal kasutati ehitusseaduse mõistet ehitusalune pindala. Käesoleval

juhul kasutatakse kehtiva ehitusseadustiku mõistet ehitisealune pind.

Lähtuvalt kehtiva looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 lõikest 4 koosnevad korduva

üleujutusega aladel ranna piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS §-des

37–39 sätestatud vööndi laiusest. Veekaitsevöönd koosneb üleujutatavast alast ja 20 m laiusest

vööndist. LKS § 35 lõike 31 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal

üldplaneeringuga. Kehtivas üldplaneeringus on toodud, et üldplaneeringuga ei määrata korduva

üleujutusega alasid Orissaare alevikus ja vastavalt LKS-le § 38 lõike 1 punktist 3 on

ehituskeeluvöönd Orissaare alevikus selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal 50 m ehk siis

planeeritud tegevus ei asu ranna ehituskeeluvööndis.

C. Kaalutlused

Planeeringuala asub Orissaare alevikus, mis vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125

lõike 1 punktile 1 on detailplaneeringu koostamise kohustusega ala, kui soovitakse püstitada

ehitusloakohustuslikku hoonet. Kavandatav ridaelamu on ehitusloakohustuslik hoone. Lisaks on

PlanS § 125 lõike 2 alusel detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud

detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Üldplaneeringus on toodud, et juhul, kui

taotletakse tavapärasest oluliselt erinevat hoonete kõrgust, ehitusalust pinda või

arhitektuurilahendust, siis lahendatakse küsimus läbi detailplaneeringu. Kuna algatatava

detailplaneeringuga planeeritakse piirkonnas olevate üksikelamutega võrreldes suurema

ehitisealuse pinnaga ridaelamut, siis tuleneb ka üldplaneeringust planeeringu koostamise kohustus.

Lisaks on üldplaneeringus toodud, et ärimaal katastriüksuse ehitusõigus, parkimine, tehnovõrgud

ja rajatised, haljastuse ja heakorra põhimõtted määratakse konkreetse maa-ala detailplaneeringuga.

Detailplaneeringu algatamise vajadus tuleneb ka PlanS § 140 lõikest 7, mille kohaselt

detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering.

Alal kehtib Kuivastu mnt 44 detailplaneering.

Üldplaneeringu järgi on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks ärimaa, mis on üldplaneeringu

seletuskirja punktis 3 kirjeldatud kui kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushoonete maad

ning büroo ja kontorihoonete maad. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek planeeringualal

üldplaneeringuga määratud ärimaa maakasutuse juhtotstarbe muutmine moodustatava elamumaa

krundi osas väikeelamumaaks. Sellest tulenevalt tehakse detailplaneeringuga PlanS § 142 lõike 1

punkti 1 kohaselt ettepanek üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks

muutmiseks ja detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut.

Muudatus ei põhjusta olulist ruumilist mõju, sest planeeringuala naabruses on mitmed

katastriüksused hoonestatud elamutega või omavad realiseerimata detailplaneeringu järgset

elamuehitamise õigust, lisaks näeb ka üldplaneering lähialadel ette elamumaa juhtfunktsiooni.

Samuti säilib ärimaa funktsioon olemasoleva ärihoone krundi osas.

Detailplaneeringuga soovitakse suurendada üldplaneeringus toodud hoonete suurimat ehitisealust

pinda 250 m2-lt 500 m2-ni, et planeerida ridaelamut. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja peatükis

3.1.1. toodule võib hoonete arvu ja ehitusalust pinda suurendada vallavalitsuse motiveeritud

kaalutlusotsuse alusel (esitatud alljärgnevalt). Seega ei ole planeeritav tegevus hoonete suurima

ehitisealuse pinna suurendamise osas üldplaneeringu muutmine. Detailplaneeringus

tuleb käsitleda olemasoleva piirkonna hoonestuse analüüsi ja ridaelamu sobivust antud piirkonda.

Teostatud analüüsi tulemusel saab vallavalitsus täpsustada maksimaalset ehitisealust pinda.

5

Kuuse tn 1 katastriüksus asub üldplaneeringu kohaselt ärimaal, mida soovitakse ühe krundi osas

muuta väikeelamumaaks ehk tegu oleks üldplaneeringu kohase ühepere-, kaksik-, ridaelamu ja

kuni kahekorruseliste rohkem kui kolme korteriga korruselamute maaga kompaktse hoonestusega

alal. Tegevusega planeeritakse kuni kahekorruselist ridaelamut ja tegu on juba kompaktse

hoonestusega alaga. Detailplaneering ei ole juhtotstarbe osas üldplaneeringuga kooskõlas ja tegu

on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Üldplaneeringu visiooni ruumilise arengu üheks põhimõtteks on alevikus väike- ja

korterelamumaade laiendamine ehk siis üldplaneering toetab ridaelamute arendamist. Kuna

Saaremaa valla üks eesmärke on maapiirkondade elavdamine, siis ridaelamu planeerimine toetab

seda eesmärki.

Planeeringuala lähipiirkonnas asuvad Kuuse põik 2, Kuuse põik 3, Kuuse põik 5 ja Kuuse põik 4

katastriüksused, millele on Kuivastu mnt 44 detailplaneeringuga ette nähtud 1 elamu ja kuni 3

abihoonet, maksimaalne ehitisealune pind krundil 250 m², põhihoone maksimaalne kõrgus 8 m ja

kõrvalhoonel 6 m.

Lähipiirkonnas asuvad veel Kuuse tn 2, Kuuse tn 3 ja Kuuse tn 5 katastriüksused, millele on

ehitusõiguse osas veel realiseerimata Pargi tn 5a detailplaneeringuga ette nähtud 1 elamu ja 2

abihoonet, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala krundil on 250 m², hoonete kõrgus elamul

maksimaalselt 8 m ja abihoonel 6 m.

Planeeringuala kõrval katastriüksusel Kuivastu mnt 48 maatulundusmaal asub elamu koos

abihoonetega. Üle Tumala - Orissaare - Väikese väina tee (tee nr 75) asuvad elamu koos

kõrvalhoonetega ning diagonaalis üle tee Kuivastu mnt 43 ja 43a katastriüksustel asuvad samuti

elamud. Alal kehtib Kuivastu mnt 43 detailplaneering, millega on ette nähtud 1 elamu ja 4

abihoonet, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala krundil on 250 m², hoonete suurim lubatud

kõrgus elamul 8 m ja abihoonel 5 m.

Lähipiirkonnas Tumala - Orissaare - Väikese väina tugimaantee, Kuuse ja Kuuse põik tänavate

ääres on optimaalse mahuga ühe- või kahekordsed üksikelamud. Korter- ja ridaelamud asuvad

pigem aleviku keskosas. Kavandatav kuni kahekorruseline ridaelamu sobitub hoonestuse üldisesse

mõõtkavasse, võimaldades säilitada piirkonna ühtset ilmet. Planeeritav korterelamu on küll oma

pinnalt olemasolevatest üksikelamutest suurem, kuid kõrguse poolest jääks samasse suurusjärku.

Ehitisealuse pinna poolest sobitub planeeritav ridaelamu piirkonda, kuna olemasolevaid

üksikelamuid toetavad ehitisealuse pinna osas veel abihooned ning planeeringuala ärimaa

katastriüksusel asub ca 360 m2 ehitisealuse pindalaga kontorihoone, mille maht on sarnane

planeeritava ridaelamuga.

Kehtiv üldplaneering on koostatud ligi 15 aastat tagasi, ning selle eesmärgid ja ruumilise arengu

põhimõtted vajavad ülevaatamist ning asjakohasel juhul saab kaaluda üldplaneeringus toodud

parameetrite muutmist. Alates 2009. aastast on muutunud piirkonna sotsiaal-majanduslik olukord

ja uued arenguvajadused eeldavad paindlikumat lähenemist. Arengusuunad vajavad ülevaatamist,

et arvestada tänapäevaste vajaduste ja võimalustega.

Planeeringuala asub Tumala - Orissaare - Väikese väina tugimaantee ja Kuuse tänava ääres, kuhu

on juurdepääs vajadusel mõlemalt poolt. Ala lähipiirkonnas on valdavalt üksikelamud või

planeeritavad üksikelamud, mis toetavad ala osalist kasutuselevõttu ärimaa asemel

väikeelamumaana.

Ärimaa maakasutusega katastriüksused on valdavalt koondunud Orissaare aleviku keskosasse, kus

on loodud tingimused majandustegevuseks ja parkimiseks. Mitmete uute äripindade loomine

aleviku äärealale ei ole pikemas perspektiivis otstarbekas, kuna nende järele nõudlus Orissaare

alevikus puudub.

6

Orissaare alevikus asuvad olulised teenindusasutused, spordihoone, kool ja lasteaed, mis toetavad

piirkonna elujõulisust. Ridaelamu rajamine parandab eluasemevalikut ja võimaldab rohkematel

inimestel kasutada neid mugavalt ligipääsetavaid teenuseid, kuid samaaegselt elada maalises

piirkonnas. Orissaare alevik on Ida-Saaremaa keskus ja hea ühendusega nii Kuressaarest kui ka

Muhu saarelt ja mandri-Eestilt tulijatele.

Kavandatav hoonestus aitab suurendada piirkonna elanikkonda, soodustades mitmekesisemat ja

dünaamilisemat kogukonda. See loob täiendavaid võimalusi noortele peredele, spetsialistidele ja

eakamatele inimestele, kellel on huvi piirkonna kvaliteetse elukeskkonna vastu.

Ridaelamu rajamine tiheasustusalale tagab tõhusa maakasutuse, vähendades vajadust laiendada

ehitustegevust uutele asustusest väljaspoole jäävatele aladele.

Detailplaneeringuga muudetakse ärimaa maakasutuse juhtotstarbe osaliselt väikeelamumaaks, mis

ei põhjusta olulist ruumilist mõju, kuna planeeringuala naabruses ja kontaktvööndis on mitmed

katastriüksused hoonestatud elamutega ning üldplaneering näeb ka kõrvalaladel ette elamumaa

juhtfunktsiooni. Ärimaa maakasutusega katastriüksused on koondunud Orissaare aleviku

keskossa, kus on loodud tingimused majandustegevuseks. Tulenevalt eeltoodust on tegemist

üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Planeeringuala asub vastavalt üldplaneeringu maakasutuse kaardile rohekoridori alal.

Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt ei ole endises Orissaare vallas alasid, kus rohevõrgustiku

sidusus võiks otseselt ohus olla. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud teemaplaneeringus

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” toodud tingimusi rahvusvahelise ja

rahvusliku tähtsusega tuumaladel ning mikrovõrgustiku aladel.

Planeeritava ridaelamu lähedusse jääva Tumala - Orissaare - Väikese väina tugimaantee

liiklusmüra saab leevendada sobiva haljastusega. Leevendava meetmena võib katastriüksuse piiri

lähedusse rajada täiendava haljastusvööndi (kõrgekasvuline hekk, okaspuude grupid jne).

Arvestades lähipiirkonna väljakujunenud struktuuri ning olemasolevat ja planeeritavat

ruumilahendust, jääb planeeringuala peale detailplaneeringu realiseerumist tihedama asustusega

elamupiirkonnaks.

Ridaelamu planeerimine toetaks Orissaare aleviku kui kaasaegse, atraktiivse ja jätkusuutliku

elukeskkonna arengut. Tulenevalt eelnevast on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et ridaelamu

arendamine sobitub piirkonda arvestades ala ja lähipiirkonna maakasutust ja hoonestust ning

üldplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas on põhjendatud.

Planeeringu elluviimine avaldab pigem positiivset mõju piirkonna majanduslikele ja sotsiaalsetele

näitajatele tänu elanike lisandumisele. Asukoht on ridaelamule sobilik ja Orissaare alevik on

elanike seas populaarsust koguv atraktiivse elupaigana, kus elanikele on olemas kõik sotsiaalseid

vajadusi teenindavad asutused. Planeeritava ridaelamu lisandumisel ei suurene oluliselt

liikluskoormust ja sellest tulenevat müra.

Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda

kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering

PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 kuni 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati

keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu (käesoleva

otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke

tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud

detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Saare maakonnaplaneering 2030+ ruumiliste

7

väärtuste kaardi järgi asub planeeringuala väärtuslikel maastikel. Vastavalt Saare

maakonnaplaneering 2030+ seletuskirjas välja toodule vastab olemasolev hoonestus ning

detailplaneeringuga kavandatav edasine tegevus Saare maakonnaplaneeringule 2030+

tingimustele.

Keskkonnamõju strateegilise eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt

tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese

tervist, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt

kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse

territooriumi mastaape silmas pidades. Samuti puudub eeldatavasti mõju kaitstavatele

loodusobjektidele ning Natura 2000 võrgustiku aladele.

Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et Kuuse tn 1 detailplaneeringuga kavandatava

tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole

vajalik algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Vallavalitsus edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 ja planeerimisseaduse § 81 lõikele 1

Keskkonnaametile (KeA), Transpordiametile (TRAM), Maa- ja Ruumiametile (MaRu)

xx.03.2025 kirjaga nr xx algatamise materjalid ning otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha

saamiseks.

KeA on oma xx.03.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad…

TRAM on oma xx.03.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad…

MaRu on oma xx.03.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad…

D. Kokkuvõte

Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu

koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse

käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid,

analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

Detailplaneeringu algatamise tähtaega on pikendatud xx.03.2025 kirjaga nr xx.

Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.04.2025 kolmepoolse lepingu nr 2-7.7/50-1 huvitatud

isiku ja detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud

asjaolude kokku leppimiseks.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel

452 5000), koostaja on Osaühing DP Projektbüroo ([email protected], tel +372 511 7178) ning

algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452

5002).

Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla

veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil

Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald.

Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja 128 lõike 1,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2, Saaremaa

Vallavolikogu

o t s u s t a b:

8

1. Algatada Orissaare alevikus Kuuse tn 1 detailplaneering, mille eesmärk on katastriüksuse

jagamine ärimaa ja elamumaa krundiks, ehitusõiguse määramine ridaelamu ehitamiseks ja

üldplaneeringukohase maakasutuste juhtotstarbe muutmine osaliselt väikeelamumaaks.

2. Detailplaneeringu nimetus on „Kuuse tn 1 detailplaneering“.

3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 0,4 ha vastavalt otsuse lisale 1.

4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2.

5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale 3.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisega.

Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud

ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.

(digitaalselt allkirjastatud)

Jaanus Tamkivi

volikogu esimees

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Keskkonnaamet

Transpordiamet

Maa- ja Ruumiamet

17.03.2025 nr 5-2/1680-1

Seisukoha küsimine Orissaare alevikus Kuuse tn 1 detailplaneeringu algatamiseks ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmiseks

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ning

planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja § 81 lg 1 kohaselt edastame teile seisukoha võtmiseks ja

ettepanekute tegemiseks Saaremaa vallas Orissaare alevikus Kuuse tn 1 detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos

lisadega. Kirja manuses on detailplaneeringu otsuse eelnõu koos lisadega ning algatamise

taotluse materjalid.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Lisad:

1. Orissaare alevikus Kuuse tn 1 DP algatamise eelnõu

2. Lisa 1. Planeeringuala

3. Lisa 2. Lähteseisukohad

4. Lisa 3. KSH eelhinnang

5. DP Taotlus Kuuse tn 1 5-21134-1 19.02.2025

Liina Järveots, 514 1686

[email protected]