2 (2)
Ehitustöödel on vajalik järgida järgmiseid veekaitsemeetmeid:
1. Märgime, et peakraavid liigituvad VeeS § 3 lg 1 alusel veekogudeks. Veekogust sõidukite
läbimine mõjutab nende seisundit negatiivselt (kahjustub pinnas veekogu kallastel, tekib
erosioonioht, suureneb heljumikanne veekogusse, kahjustub veekogu põhi). Veeseaduse §
118 lg 1 alusel on kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks veekogu kaldal veekaitsevöönd.
Veekaitsevööndi ulatus Sildsoo peakraavil on 10 m ( VeeS § 118 lg 2 p 2). Sellest tulenevalt
lubab Keskkonnaamet mootorsõidukitega liigelda väljaspool veekaitsevööndit.
2. Kui mootorsõidukiga on tööde tegemisel vajalik liigelda veekaitsevööndis, on oluline
teostada töid külmunud või kõva pinnasega ajal (madalveeperiood) vähendamaks riski
erosiooni ja hajuheite tekkimiseks.
3. Kui tööde tegemiseks on vajalik ületada veekogu, siis tuleb võimalusel kasutada
olemasolevaid ülesõite. Kui pole võimalik kasutada olemasolevaid ülesõite võib veekogu
ületamiseks rajada ajutise ülepääsu tagades veevoolu veekogus (kasutada truupe, palke
vms), et vältida õnnetuste- ja avariiohtu ja tekkida võivat kütuste leket veekogusse. Juhul,
kui ajutise ülepääsu rajamiseks on vajalik veekogusse tahkeid aineid paigutada, siis tuleb
alates mahust 5 m3 taotleda registreering (§ 196 lg 2 p 5).
4. Töid tuleb teostada tehniliselt korrasolevate seadmetega. Vee ja pinnase reostuse tekkimise
vältimiseks tuleb kütust tankida väljaspool veekaitsevööndit.
5. Tööde käigus tuleb vältida ehitusprahi, materjalide ja jäätmete sattumist vette.
6. Rakendada ka kõiki teisi üldmeetmeid, mis on RB põhitrassi KMH käigus piirkonna
keskkonna- ja loodusväärtuste kaitseks välja töötatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Toomas Kalda 510 7975 (keskkonnakorraldus)
toomas.kalda@keskkonnaamet.ee
Christina Vohla 5690 8272 (vesi)
christina.vohla@keskkonnaamet.ee
Olavi Randver 525 4935 (looduskasutus)
olavi.randver@keskkonnaamet.ee