Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Häädemeeste Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tee 1

Uulu küla, Häädemeeste vald,

86502, Pärnu maakond

Teie 18.02.2025 nr 4-14/271

Meie 18.03.2025 nr 13-3/653-2

Vastus pöördumisele

Austatud Külliki Kiiver

Täname pöördumise eest. Oma kirjas toote välja mitmed küsimused seoses Liivi lahe

meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu koosseisus korraldatud meelsusuuringu kohta.

Vastame neile kirjas toodud väidete ja küsimuste põhjal.

1. Teile teadaolevalt on Häädemeeste valla elanikele saadetud 2 erinevat küsitlust – üks valla

lõunapoolsete trassialternatiividega ja teine valla põhjapoolsete trassialternatiividega.

Täpsustame, et küsitlus korraldati kolme erineva piirkonna kohta: 1) Reiu-Seljametsa ja 2) Kilingi-

Nõmme. Viimane oli omakorda jagatud kaheks piirkonnaks - Häädemeeste vald ja Saarde vald.

2. Häädemeeste Vallavalitsust antud küsitluse toimumisest ei teavitatud. Samuti ei teavitatud

piirkonna elanikke läbiviidavast küsitlusest ühegi avaliku kommunikatsioonikanali kaudu.

Enne küsitluse esmakordset edastamist me kohalikke omavalitsusi eraldi ei teavitanud. Edastasime

küsitluse elektriühenduste alternatiividest puudutatud maaomanikele otse [email protected]

aadressile nagu oleme ka varasemalt riigi eriplaneeringu kohta teateid maaomanikele edastanud.

Kuna küsitlus oli üks osa tavapärasest sotsiaalsete mõjude hindamisest planeeringu koosseisus,

siis me ei osanud arvata, et see võiks nii suurt huvi pakkuda kohalikele omavalitsustele. Enamasti

soovitakse ülevaadet mõjude hindamise koondtulemustest. Hetkel ongi Häädemeeste vald

peamine huviline olnud, teised puudutatud omavalitsused ei ole eraldi huvi küsitluse metoodika

jm detailsema info vastu siiani tundnud.

Küll teavitasime omavalitsusi enne vastamistähtaja pikendamise teavituskirja saatmist nagu Te

oma kirjas kajastate. Palusime omavalitsustel jagada infot, et inimesed kontrolliksid oma eesti.ee

postkastide suunamist igapäevaselt kasutatavale meiliaadressile ja vastaksid küsitlusele, kui see

neile laekunud on.

3. Selgitate, et mitmed isikud tunnevad kavandatavast trassist puudutatuna. Samuti toote

välja, et mõned samal tänaval elavatest inimestest ühele on see saadetud, teisele mitte.

Osad inimesed on teada andnud, et nemad 23. jaanuaril 2025. a saadetud kirja ei saanud,

küll aga said nad hiljem saadetud meeldetuletuskirja.

Oleme teavitanud inimesi [email protected] aadressidel. Teavitatud isikute ring on hõlmatud

trassialternatiivide kaardil nn kollase alaga, mis on trassialternatiivide läheduses. Kui inimesed ei

ole teateid saanud, siis on võimalik, et inimesel ei ole suunatud eesti.ee meiliaadress igapäevaselt

2 (5)

kasutatavale meiliaadressile või ta jääb meie teavitusalast väljapoole. Samuti mõne tehnilise tõrke

tõttu ei tarvitsenud kõikidele jõuda masspostitus kohale, omapoolset tehnilist tõrget

teavitamisprotsessis ei ole ministeerium tuvastanud. Arvestades, et meelsus asukohtade suhtes on

üks kriteerium rohkem kui kahekümne hulgas, oleme võimalike teavitusprobleemide

lahendamisele lähenenud üksikjuhtumi põhiselt. Ühtlasi aitas meeldetuletuskiri kaasa sellele, et

teavitatutel oleks võimalik küsitluses osaleda.

4. Nii on valimisse haaratud lõunapoolseimast trassialternatiivist ca 4 km kaugusele jäävad

kinnisasjade omanikud Massiaru külas, kuid sama kaugel olevad Orajõe küla

majapidamised on eemale jäetud. Põhjapoolseimate trassialternatiivide juurde on

haaratud suur ala Reiu küla kuni Pärnu linna piirini (ca 3 km), kuid välja on jäetud Uulu

küla, mis asub trassialternatiivist ca 1 km kaugusel.

Trassialternatiividest mõjutatud alad on kaardil määratud ligikaudse alana, võttes mh arvesse, kuhu

trass võib teoreetiliselt veel nihkuda. See on pigem määratud ruumiliselt kaardil, võttes arvesse

trassi lõikude tüpoloogiat (kas tegemist on maakaabli- või õhuliiniga) ning trassi kavandamist

mõjutavaid välistavaid kriteeriume. Seega ei olegi võrdselt kõik külade piirkonnad sinna hulka

arvatud, vaid pigem on lähtutud kaardil olevatest ruumiandmetest. Uulu küla ei ole piirkonda

hõlmatud, kuna seal piirkonnas on tegemist maakaabliga, mille mõjuala ei ulatu Uulu külani, vaid

jääb sellest 250-500 m kaugusele.

5. Küsitluses viidatud õigusaktid viitavad paljuski avatud menetlusele ja avalikkuse

kaasamisele. Küsitlus ise on suunatud ikkagi väga konkreetsele sihtgrupile ja ei vasta

sellele õigusraamile, millele sissejuhatavas tekstis viidatakse. Seetõttu palume selgitada,

kas küsitluse põhjal koostatav raport on osa planeerimisest või keskkonnamõjude

strateegilisest hindamisest. Lisaks palume selgitada, milline on küsitluse koostamisel

planeeringu konsultandi roll.

Viidatud õigusnormid loovad planeeringu koostamise korraldajale kohustuse astuda samme

avalikkuse kaasamiseks nii üksikisikute kui ka laiema avalikkuse kaasamise näol. See, et

konkreetsel juhul on planeeringu koostamise korraldaja otsustanud neile viidates kaasata

konkreetset sihtgruppi, ei muuda kuidagi õigusaktidele viitamist asjakohatuks või ebasobivaks.

Planeerimismenetluse raames tuleb lähtuda nii põhimõttelistest kaasamist reguleerivatest

normidest, kui ka konkreetsetest normidest, mida planeerimismenetluse puhul leiab iga

planeeringuliigi juures eraldi täpsemalt. Kuna käesolevat kaasamisprotsessi ükski konkreetne riigi

eriplaneeringu planeerimismenetluse norm ei käsitle, sest tegemist on täiendava

kaasamistegevusega, on ka asjakohane lähtuda põhimõttelistest kaasamist reguleerivatest

normidest, sh neid lähtuvalt kaasamise vajadusele sisustades.

Käesoleval juhul on tegemist küsitlusega, mis viiakse läbi planeerimismenetluse raames

sotsiaalsete mõjude hindamiseks. Lähtutakse PlanS § 4 lg 2 p-st 5, mille kohaselt tuleb planeeringu

raames hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid sotsiaalseid, majanduslikke,

kultuurilisi ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, sh läbi viia keskkonnamõju strateegiline

hindamine. Planeeringu koostamisel on planeeringu koostamise korraldaja

konsultatsioonipartneriks Skepast&Puhkim, kelle ekspertmeeskonnaga koostöös küsitluse

metoodika ja sisu on koostatud.

6. Toote välja, et küsitluses ei ole Teie hinnangul võimalik valida vastust, et ükski pakutud

alternatiividest ei sobi. Viimases küsimuses toodud variant “Muu (palun täpsustage)" ei

tööta, ainult seda lahtrit täites pole võimalik küsitluse vastuseid ära saata. Seega küsitluse

täitja pidi ikkagi kõigepealt valima pakutud valikutest ja alles seejärel oli võimalik täita

jaotus “muu”, mis ei ole õige. Kui küsimusele vastaja jaoks on kõik asukohad ebasobivad

või vastuvõetamatud, ei kajasta valitud vastus vastaja tegelikku seisukohta. Selline

küsimuse püstitus sunnib vastajat tegema otsuseid, mis ei vasta tegelikkusele ja küsitluse

koostajad saavad andmed, kus tekib igale asukohale keskmine hindepunkt, mis ei ole õige.

3 (5)

Lahendusena näeme, et tuleb muuta küsitluse formaati, pakkuda asukohad ja kasutada

igaühe puhul Likerti skaalat või muud skaalat, mis näitab selle asukoha sobivust

unikaalselt. Hetkel küsitakse ühe asukoha sobivust teiste suhtes.

Küsitluses oli ka vabas vormis vastuse kirjutamise lahter, kuhu oli võimalik lisada oma

kommentaar. Paljud vastanutest ka kasutasid seda võimalust nimetades, et järjestasid alternatiivid

juhuslikus järjekorras või kirjutasid lihtsalt, et ei soovi tuuleparki ega elektriühendust.

Teie kirjeldusest näib, et käsitlete küsitlust kui alusmaterjali trassialternatiivide väljaselgitamiseks,

uuringu teostaja aga käsitles küsitlust eelselekteeritud alternatiivide omavaheliseks võrdlemiseks.

Juba planeeringu lähteseisukohtades (mis on sisuliselt planeeringu metodoloogiline alus) oli kavas

kahe-etapiline lähenemine: 1) esmalt leida reaalsed trassialternatiivid ja 2) seejärel võrrelda neid

omavahel. Alternatiivid leiti, kasutades välistavaid kriteeriume. Seejärel asuti neid võrdlema.

Sotsiaalkultuurilises kontekstis oli konstrueeritud mitu erinevat võrdluskriteeriumit. Elanike

eelistus oli neist kriteeriumitest üks. Teisisõnu, metodoloogiliselt oligi ainuvõimalik lasta elanikel

alternatiivide vahel valida, sest eesmärk oli leida realistlike hulgast vastuvõetavaim. Likerti skaala

kasutamine väljapakutud alternatiivide võrdlemisel oleks andnud sama tulemuse - ühele oleks

antud n-palli-skaalal hindeks n+1, teisele n+2 jne, mille tulemuseks oleks ikkagi olnud

paremusjärjestus.

Oleme nii teadusuuringute kui varasemate avalikustamiskoosolekute põhjal teadlikud, et

elektriliinid ei ole üldjuhul selline objekt, mida inimesed ootvad enda lähedusse. Selle välja

selgitamiseks ei ole vajalik eraldi uuringut läbi viia. Küll aga soovisime tagasisidet, kas vahetult

alternatiivide läheduses toovad maaomanikud välja eelistusi või mitte-eelistusi erinevate

alternatiivide vahel. Teadvustame, et liinide rajamisele ollakse vastu. Seda same kajastada ka

meelsusuuringu ja sotsiaalkultuuriliste mõjude eksperthinnangu raportis.

7. Valikus on rahaline hüvitis, varjav (kõrg)haljastus ja tänapäevasem/eriilmelisem disain,

mille põhjal tehakse statistika ning kui need elemendid saavad kõrge hinde, siis öeldakse,

et elanikkond soovib seda. Kui aga ÜKSKI neist valikutest ei kompenseeri vastaja jaoks

tekkivat probleemi, siis ei lähe see kuidagi statistikasse arvesse - selle kohta vastust anda

ei saa. Kasutusel on ainult positiivsed (või "valepositiivsed") vastused või siis see, et ei

tahetudki midagi.

Lõigus olete eeldanud, et me teeme järeldusi, mida me tegelikult ei kavatse teha. Me ei plaani

väita, et nendest kolmest kompensatsioonimeetmest piisab. Teiseks oli võimalus oma ettepanekuid

kompensatsioonimeetmete kohta lisada. Samuti selgitame, et vastaja sai väljapakutud kolmele

variandile anda hindeks ühe (ehk kui mitte-eelistatud/väheolulised meetmed).

Leiame, et küsitlus andis meile lisainformatsiooni selle kohta, millised võiksid olla kohalike

hinnangul mõned täiendavad leevendusmeetmed. Samuti saime teavet selle kohta, milliste

teemade osas peame rohkem selgitustööd tegema (näiteks ilmnes vastustest, et plaanitavatest

kompensatsioonimeetmetest maaomanikele ei olda eriti kuulnud).

8. Küsitluse sisu ei vasta pealkirjale (Hoiakud planeeritava 330 kV kõrgepingeliini suhtes

Häädemeeste vallas), kuna nende küsimustega ja eriti valitud küsimuse ja vastuse tüüpide

abil ei ole võimalik küsitluse eesmärki sisuliselt ja tõeselt täita. Ei küsita vastajate

hoiakuid, vaid sunnitakse valima asukohtade vahel.

Saame aru, et omavalitsus oleks soovinud läbi viia küsitlust „kas üldse rajada elektriühendust“.

Meie eesmärk oli uurida „kuhu oleks parem“. Punkti 6. all selgitasime täpsemalt metoodilist

lähenemist.

9. Küsitluse avapöördumine on "Hea Pärnumaa elanik". Samas on küsitluse kaaskirjas

toodud, et tegemist on piirkonna elanikele suunatud küsimustikuga. Elukohavalikus on aga

4 (5)

vaid valitud Häädemeeste valla ja ka naaberomavalitsusüksuste külad. Lisaks saab valida

"muu". Kuidas küsimustikku pärast vastaja elukoha suhtes analüüsitakse?

Selgitasime piirkondi 1. küsimuse vastusena. Oleme saatnud küsitluse eraomanikest maa

omanikele. Me ei väida, et kõik need maa omanikud on kohapealsed elanikud.

10. Külades, sh plaanitavate koridoride läheduses või alal elab ka palju elanikke, kes

sotsiaalmeediat ja e-posti regulaarselt ei kasuta. Kuidas on plaanitud nende arvamust

teada saada? Küsimustikust teavitas MKM alles pärast sellekohast taotlust, aga vastamise

võimalus on vaid neil "valitutel", kes on küsimustiku e-postiga saanud ja samas ei ole

küsitlust saanud väga paljud e-posti aktiivselt kasutavad piirkonna elanikud. Tähtaja

pikendamise raames lisatud avalikku teavitust ei saa pidada piisavaks. Miks oli küsitluse

vastamise aeg algselt kavandatud nii lühikeseks? Miks ei olnud küsimustik avalik ning mis

põhimõttel on vastajate hulk piiratud.

Sotsiaalsete mõjude hindaja varasem küsitluste läbiviimise praktika näitab, et otse e-posti

aadressidele edastamine on umbes 80% ulatuses toimiv. Tõsi, katvus ei ole 100%, kuid see ei olnud

ka eesmärk. Ka üleriigilisi uuringuid tehakse valimi (enamasti eelduseks 1000 vastajat) alusel.

Kuna küsitlust üles ehitades soovisime eelkõige just vahetult trassidest mõjutatud maaomanike

arvamusi, siis otsepöördumine oli mõistlik ja põhjendatud lahendus. Nagu ka oma kirjas meie

varasemad selgitused välja toote, siis eesmärk on küsitlusega anda vastamisvõimalus nendele,

kelle maa on elektriühendusest kõige rohkem mõjutatud ehk on selle vahetus läheduses. Kolm eri

piirkonna põhist küsitlust on koostatud selleks, et valik tehtaks just enda lähedal asuvatest

alternatiividest (eelduslikult teatakse oma maa ümbruse olusid rohkem). Samuti aitab see vältida

sagedasti tekkivat olukorda, kus ühe piirkonna inimesed annavad eelistuse trassile, mis asub neist

kaugemal ning vastupidi. Varasemast praktikast on mitmeid näiteid, kus avalike küsitluste

tulemusi hakatakse teadlikult kallutama ning otsepostitus konkreetsetele isikutele vähendab selle

riski oluliselt.

Küsitlus oli avatud 23.01 kuni 10.02 ehk veidi üle kahe nädala, mis on tavapraktika.

11. Leiame, et MKM poolt saadetud küsitlust ei ole selle puudulikkuse ja kallutatuse tõttu

võimalik kasutada trassialternatiivi valikukriteeriumina ning seda ei saa mingil tingimusel

kasutada Liivi lahe elektriühenduste planeeringu menetlusprotsessis Liivi lahe

meretuulepargi hoonestusõiguse menetluses.

Praegusel hetkel ei ole võimalik ennustada, kui mõjukaks ja kriitiliseks kriteeriumiks elanike

hinnang kujuneb. Nagu eelnevalt mainisime, siis tegu on ühe kriteeriumiga paljudest ja mõjusid

hinnatakse tervikuna - lisaks erinevatele sotsiaalsetele ning kultuurilistele aspektidele on ka

majanduslikud ning keskkonnamõjud vajalik arvesse võtta elektriühenduse asukoha valimisel.

Kinnitame, et küsitluse tulemusi ei kasutata Liivi lahe meretuulepargi hoonestusõiguse

menetluses. Küsitluses ei olnud ühtegi küsimust meretuulepargi kohta. Riigi eriplaneeringu raames

ei tegeleta meretuulepargi rajamisega seotud küsimustega, vaid ainult elektriühenduse

planeerimisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Siim

nõunik osakonnajuhataja ülesannetes

5 (5)

Anne Martin

[email protected]