Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Innar Hints

Planeedi Ehitus OÜ; Fifawe Project OÜ

[email protected]

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Austatud härra Hints

Planeedi Ehitus OÜ, registrikood 16170359, ja Fifawe Project OÜ, registrikood 16962617, (edaspidi

koos: järelevalveteate esitajad) huvides ja nimel esitasite Rahandusministeeriumile pöördumise,

milles avaldasite rahuolematust Eesti Rahva Muuseumi, registrikood 70005536, (edaspidi: hankija)

tegevusega: i) lihthankemenetlusega riigihankes "ERM näituse ehitustööd", viitenumber 288487,

(edaspidi: riigihange I) riigihanke menetluse lõpetamises ilma hankelepingut sõlmimata; ii) lihthanke-

menetlusega riigihankes "ERM näituse ehitustööd", viitenumber 290944, (edaspidi: riigihange II)

võrreldes samaesemelise riigihankega I rangemate kvalifitseerimistingimuste (referentsnõude ja

käibenõude) kehtestamises; iii) lihthankemenetlusega riigihankes "ERM skulptuuripargi teede ja

platside ehitus", viitenumber 241019, (edaspidi: riigihange III) riigihanke menetluse lõpetamises

ilma hankelepingut sõlmimata; (iv) lihthankemenetlusega riigihankes "ERM skulptuuripargi teede

ja platside ehitus", viitenumber 242225, (edaspidi: riigihange IV) hankelepingu sõlmimises Rattar

OÜ-ga, registrikood 11804871. Heidate hankijale ette riigihanke menetluste kehtetuks tunnistamist

mittelegitiimsetel eesmärkidel. Leidsite, et hankija on oma otsused ja toimingud kooskõlastanud

konkureeriva ettevõtjaga, tunnistades riigihanke menetlused kehtetuks ja korraldades seejärel sama

hankeeseme suhtes uued riigihanke menetlused sooviga luua õigusvastaseid eeliseid enda poolt

soositud ettevõtjatele. Õigusvastase eelise andmist nägite selles, et hankija võib olla teinud tema

poolt soositud ettevõtjatele teatavaks kehtetuks tunnistatud riigihanke menetluses laekunud

pakkumuste maksumused. Nimeliselt tõite välja, et hankija soositud ettevõtjateks on osaühing

Fratelli Grupi, registrikood 10476301, riigihankes II ning Rattar OÜ riigihankes IV.

Käsitleme Teie pöördumist järelevalveteatena. Riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 207 lg 1

kohaselt on järelevalveteade pöördumine, mis osutab RHS-i rikkumisele ja millele kohaldatakse

märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses

(edaspidi: MSVS) märgukirja kohta sätestatut. Vastavalt RHS § 207 lg-le 2 võib järelevalveteate

esitada igaüks, sõltumata sellest, kas rikkumisena kirjeldatud juhtum rikub teate esitaja õigusi.

Rahandusministeeriumi ülesandeks teha avalikes huvides riiklikku ja haldusjärelevalvet

(edaspidi: järelevalvet) RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle (RHS § 180

p 6 ja § 203).

Teie 03.03.2025

Meie 18.03.2025 nr 12.2-1/1085-2

2

Järelevalvemenetluses kontrollitakse üksnes hankija tegevuse õiguspärasust – järelevalvet ei

tehta hankija tegevuse otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse

hindamiseks. Tõdemusest, et Rahandusministeerium teeb RHS-i alusel järelevalvet üksnes

avalikes huvides, tuleneb, et erinevalt vaidlustus- ja kohtumenetlusest ei ole järelevalve

ülesandeks erahuvide ning subjektiivse õiguste vahetu kaitse (vt RHS-i eelnõu, 450 SE I.

Seletuskiri, lk 141).

Seetõttu jätavad RHS-i 9. ptk-i sätted Rahandusministeeriumile ulatusliku otsustusvabaduse

küsimuses, kas järelevalvemenetlust konkreetsel üksikjuhtumil üleüldse alustada või mitte, nagu

ka diskretsiooniõiguse igakordselt otsustada, millist järelevalvemeedet rakendada.

Järelevalvemenetluse alustamiseks peavad üheaegselt esinema ajend ja alus ning puuduma

menetlust välistavad asjaolud. Järelevalvemenetluse ajendiks on järelevalveteade või muu teave

RHS-i rikkumise kohta. Menetluse aluseks on RHS-i rikkumise tunnuste sedastamine ajendis.

Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral, kui on

piisavalt andmeid rikkumise kohta ja puuduvad menetlust välistavad asjaolud. Menetluse

alustamiseks peab ajendis toodud teave olema piisav põhjendatud kahtluse tekkimiseks.

Menetlust ei alustata, kui andmed ei ole piisavad või rikkumist ilmselgelt ei esine. Menetlust

ei alustata ka riigihanke menetluse lõppemise korral, sest rikkumisi ei saa siis enam tagasi

pöörata. RHS § 208 järgi saab hankijale ettekirjutuse teha ainult kuni lepingu sõlmimiseni. Seega

pole menetluse alustamine pärast riigihanke menetluse lõppemist enam võimalik.

Rahandusministeerium võib jätta järelevalvemenetluse alustamata, kui järelevalveteate esitaja

ei ole tähtaegselt esitanud vaidlustust riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO). Järelevalve-

menetlus ja vaidlustusmenetlus erinevad oma olemuselt: esimene kontrollib objektiivset

õiguspärasust, teine aga kaitseb subjektiivseid õigusi. Järelevalve ei ole mõeldud ettevõtjate

subjektiivsete õiguste kaitseks. Ettevõtja õiguste kaitseks on tõhusaim viis pöörduda VAKO-

sse. Järelevalve ei dubleeri vaidlustus- ja halduskohtumenetlust. Kui ettevõtja jätab vaidlustamata

riigihanke dokumendi või otsuse VAKO-s ning pöördub seeasemel järelevalvesse eesmärgiga

algata pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva järelevalvemenetlus, võib see kahjustada õigus-

kindlust ja õigusrahu.

Rahandusministeerium, olles järelevalvemenetluse alustamise üle otsustamise käigus tutvunud

järelevalveteatega ja riigihangete registris (edaspidi ka: eRHR) avaldatud andmetega, tuvastas, et

riigihangetes I, III ja IV on lihthankemenetlused tänaseks lõppenud. Lihthankemenetlus algab

üldjuhul hanketeate avaldamisega eRHR-is (RHS § 125 lg 1 ls 1) ning lõpeb RHS § 73 lg-s 3

sätestatud alusel. RHS § 125 lg 1 ja § 73 lg 3 p-de 1-3 ja 6 koostoimest tulenevalt lõpeb

lihthankemenetlus muu hulgas järgmistel juhtudel: i) hanke- või raamlepingu sõlmimisel; ii)

kõikide pakkumuste tagasilükkamisel põhjusel, et ühtegi pakkumust ei tunnistatud riigihanke

alusdokumentidele vastavaks või kõigi pakkumuste maksumus oli põhjendamatult madal; iii)

kõikide pakkumuste tagasilükkamisega RHS §-s 116 sätestatud alustel; iv) lihthankemenetluse

kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluses

tehtud ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral (hankija) omal algatusel. Eeltoodust

järeldub, et RHS § 205 lg 1 p 1 ja § 206 lg 1 p 4 kohaselt ei saa Rahandusministeerium

riigihangete I, III ja IV suhtes järelevalvemenetlust alustada.

Riigihange II ei ole praeguse ajahetke seisuga veel lõppenud, kuid siingi ei ole järelevalve-

menetluse alustamine põhjendatud. Nimelt on järelevalveteate esitajateks ettevõtjad, kes

osalesid riigihankes II pakkujatena, kuid jätsid riigihanke alusdokumentides sisalduvad väidetavalt

õigusvastased kvalifitseerimise tingimused VAKO-s tähtaegselt vaidlustamata.

3

Kui pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja leiab, et RHS-i hankija poolt

rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, võib ta vaidlustada hankija tegevuse, esitades VAKO-

le sellekohase vaidlustuse (RHS § 189 lg 1). RHS § 189 lg-st 2 tuleneb, et vaidlustuse võib esitada

muu hulgas järgmiste hankija dokumentide või otsuste peale: i) riigihanke alusdokumendid; ii)

pakkumuse tagasilükkamine või kõigi pakkumuste tagasilükkamine; iii) pakkumuse edukaks

tunnistamine; iv) muu RHS-i alusel tehtud hankija otsus, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi või

kahjustada tema huvisid, nt riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsus. Tähtajad vaidlustuse

esitamisele on ette nähtud RHS §-s 189. Lihthankemenetluses peab vaidlustus riigihanke

alusdokumendi peale olema laekunud VAKO-le hiljemalt 2 tööpäeva enne lihthankemenetluses

osalemise pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäeva (RHS § 189 lg 2 p 1) ja

vaidlustus muule dokumendile, sh hankija otsustele, lihthankemenetluses 3 tööpäeva jooksul

alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide

kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist (RHS § 189 lg 4). Järelikult esineb

riigihankes II alusdokumendi õiguspärasuse üle järelevalvemenetluse läbiviimist takistav

asjaolu, mis seisneb selles, et järelevalveteate esitajad ei ole kasutanud õigust esitada rikkumise

peale vaidlustust. Sama järelevalvemenetluse alustamata jätmise alus esineb ka teistes järele-

valveteates nimetatud riigihangetes, sest Planeedi Ehitus OÜ on osalenud pakkujana lisaks ka

riigihangetes I, III ja IV, ilma, et ta oleks hankija otsuseid tähtaegselt vaidlustanud.

Kuigi järelevalvemenetluse alustamata jätmiseks piisab eelloetletud asjaoludest, märgime

täiendavalt, et isegi, kui neid asjaolusid ei esineks, siis järelevalveteates esitatu põhjal ei ole

Rahandusministeeriumil tekkinud põhjendatud rikkumise kahtlust. Esiteks on hankijal vastavalt

RHS § 73 lg 3 p-le 6 selle koostoimes RHS § 125 lg-ga 1 ulatuslik otsustuspädevus lihthanke-

menetluse kehtetuks tunnistamiseks. RHS § 73 lg 3 p 6 alt II annab hankijale riigihanke menetluse

kehtetuks tunnistamiseks avara kaalutlusruumi (vt TlnHKo 31.05.2012, nr 3-12-972, p-d 9-10;

TlnHKm 10.06.2015, nr 3-15-1088, p 15; TlnRKo 25.05.2018, nr 3-18-452, p 13). VAKO ja kohtud

on leidnud, et riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane igasugune kaalutlus,

mis on kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne (vt TlnRKo

25.05.2018, nr 3-18-452, p 13; VAKO 13.07.2018, nr 129-18/195365, p 10).

RHS ei sätesta konkreetseid aluseid, millistel juhtudel on hankija õigustatud riigihanke

menetluse RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel kehtetuks tunnistama. RHS § 73 lg 3 p-s 6 nimetatud

põhjendatud vajadus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks võib olla nii hankijast

sõltumatu kui ka hankijast tulenev, see ei pea olema kaalukas või oluline või erandlik.

Menetluse kehtetuks tunnistamine võib olla põhjendatud ka siis, kui hankija eksis millegi

vastu riigihanke menetluse läbiviimise käigus ja seda viga ei ole võimalik enam parandada (vt

VAKO 08.12.2020, nr 251-20/215841, p 7). Hankija ei ole kohustatud sõlmima hankelepingut

olukorras, kus menetluses on osalema jäänud vaid üks sobiv pakkuja (vt EK otsus asjas C-

27/98, p-d 21, 25, 33-34; vt ka EK C-440/13, Croce Amica One Italia, p-d 35-36). Riigihanke

menetluse kehtetuks tunnistamine hankija algatusel on võimalik igas menetluse etapis enne

hankelepingu sõlmimist, isegi pärast pakkumuse edukaks tunnistamist või edukaks tunnistatud

pakkuja kohta kvalifitseerimise otsuse tegemist (vt VAKO 20.02.2018, nr 7-18/191465/193893, p

19). Kuigi hankijal on menetluse kehtetuks tunnistamisel avar kaalutlusruum ning menetluses

osalejad peavad arvestama menetluse kehtetuks tunnistamise võimalusega, ei tähenda see

siiski seda, et tegemist oleks õigusvaba ruumiga – riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise

otsus võib riivata menetluses osalevate ettevõtjate subjektiivseid õigusi ning on vastavalt RHS

§ 185 lg-le 1 ja lg 2 p-le 8 VAKO-s vaidlustatav (vt lähemalt RHS § 73 lg 3 p 6 alt II kohta

koos viidetega vaidlustuskomisjoni- ja kohtupraktikale: M. Parind, M. A. Simovart, S. Elias.

RHS § 73 komm.-d 13-28 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2019).

4

Lihthankemenetluse lõpetamine ilma lepingut sõlmimata ja hankija hankevajaduse rahuldamiseks

korduva lihthankemenetluse läbiviimine ei ole keelatud ega tähenda, et hankija oleks seeläbi

loonud õigusvastaseid eeliseid kehtetuks tunnistatud lihthankemenetluses mitteosalenud ettevõtjatele.

Pigem isegi vastupidi: erinevalt eelnevas lihthankemenetluses mitteosalenud ettevõtjatest, kellele

eRHR-is kehtetuks tunnistatud menetluses esitatud pakkumuste maksumused nähtavaks ei muutu,

on kehtetuks tunnistatud menetluses osalenud kõigile pakkujatele teiste pakkujate esitatud

pakkumuste maksumused eRHR-is nähtavad.

Järelevalveteate esitajate etteheited riigihankes II õigusvaste eeliste loomisest osaühingule Fratelli

Grupi ei ole usutavad ka seetõttu, et tänaseks on kõnealuses lihthankemenetluses pakkumused

esitatud ning hankija on teinud asjaomased otsused, millest nähtuvalt ei olnud kõnealuse

ettevõtja pakkumus maksumus madalaima hinnaga ning tema pakkumust ei ole edukaks

tunnistatud. Enamgi veel, etteheited ebaproportsionaalselt piiravate kvalifitseerimistingimuste

kohta ei takistanud järelevalveteate esitajatel pakkumust esitada. 10.03.2025 otsusega tunnistas

hankija edukaks (järelevalveteate esitanud) Fifawe Project OÜ pakkumuse, kusjuures maksumuselt ja

punktisummalt järgmine oli (samuti järelevalveteate esitanud) Planeedi Ehitus OÜ pakkumus.

Põhjusel, et mõlemad järelevalveteate esitanud ettevõtjad võtsid oma pakkumused tagasi

(keeldusid pakkumusele vastava hankelepingu sõlmimisest), tegi hankija 14.03.2025 uue

otsuse, millega tunnistas edukaks ühispakkujate BART.EE OÜ, registrikood 11223097, ja

AVA-Ekspress osaühingu, registrikood 10493630, pakkumuse. Seega järelevalveteates esitatud

etteheited osaühingule Fratelli Grupi õigusvastaste eeliste loomisest on otsitud ning ei vasta

tegelikele asjaoludele.

Riigihankes IV sõlmis hankija hankelepingu Rattar OÜ-ga, kelle pakkumus oli kõikidest

esitatud pakkumustest madalaima maksumusega ja kelle pakkumus tunnistati seetõttu hindamise

kriteeriumide kohaselt edukaks. Planeedi Ehitus OÜ maksumuselt teisel järjekohal oleva pakkujana

konkureeriva pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise otsust VAKO-s ei vaidlustanud.

Rahandusministeeriumil puudub teave selle kohta, et hankija poleks tohtinud eduka pakkujaga

hankelepingut sõlmida, nt et nimetatud ettevõtja ei oleks vastanud kvalifitseerimistingimustele

või et tal oleks esinenud riigihanke menetlusest kõrvaldamise alus.

Kvalifitseerimistingimuste kehtestamisega seoses peame vajalikuks selgitada, et RHS § 98 lg 1

esimene lause lubab hankijal kontrollida pakkuja sobivust tegeleda hankelepingu täitmiseks

vajaliku kutsetööga ning kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema majanduslikule ja

finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kvalifitseerimistingimuste seadmine on

õiguspärane erand ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttest, mille eesmärk on valida välja

lepingu täitmiseks võimelised ettevõtjad läbi objektiivsete ja proportsionaalsete nõuete (vt

VAKO 05.07.2011, nr 123-11/125509, p 11). Selektsiooni eesmärgiks on hankelepingu

sõlmimisele eelnevalt filtreerida välja ettevõtjad, kes ei ole eelduslikult suutlikud täitma lepingut

hankija määratletud vajadustele ja soovidele vastaval kvaliteeditasemel.

Hankija on järelevalveteates osutatud kvalifitseerimistingimuste kehtestamisel tuginenud RHS §

100 lg 1 p-le 4 (kogu majandustegevuse netokäibenõue) ja RHS § 101 lg 1 p-le 1 (ehitustööde

referentslepingute nõue). Tulenevalt RHS § 98 lg 1 teisest lausest hinnatakse kvalifitseerimis-

tingimuse sobivust ning proportsionaalsust lepingu eseme suhtes: kvalifitseerimise tingimused

peavad vastama hankelepingu esemeks olevate ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning

olema nendega proportsionaalsed. Seega, kui riigihankes II seatud kvalifitseerimistingimused olid

vastavuses hankelepingu esemega, siis polnud hankijal keelatud kehtestada riigihankes II

teistsuguseid kvalifitseerimise tingimusi võrreldes nendega, mida kasutati riigihankes I.

5

Rahandusministeeriumile teadaolevad asjaolud ei võimalda põhjendatult kahelda selles, et

riigihankes II kehtestatud kvalifitseerimistingimused vastavad lepingu esemele. Käibenõue ei

ületa hankelepingu kahekordset eeldatavat maksumust. RHS § 100 lg 3 sätestab, et RHS § 100 lg 1

p 4 alusel võib hankija üldjuhul alati, ilma riigihanke alusdokumentides seda eraldi põhjendamata,

nõuda pakkujal netokäibe olemasolu summas, mis ei ole suurem kui kahekordne hankelepingu

eeldatav maksumus. Samuti puudub põhjus kahelda referentslepingu proportsionaalsuses. Hankija

on kvalifitseerimistingimuses täpsustanud, et referentslepingud peavad hõlmama lisaks

viimistlustööde ka erilahendusega sisustustöid (nt seinasisesed klaasidega vitriinid, postamendid,

mööbel, ajutised seinad, seinasisesed valguslahendused jne), mis on teostatud vähemalt 500-

1000 m2 suurusel pinnal. Riigihanke II tehnilisest kirjeldusest nähtub, et tellitavad näituse ehitustööd

sisaldavad erilahendusega sisustustöid (seinte, põrandate ja vitriinide ehitust ja värvimist) 1000 m²

suuruses näitusesaalis. Kui mõni ettevõtja väidab, et kvalifitseerimistingimus, mis abstraktselt võib

sobituda RHS §-s 100 või §-s 101 kataloogides antud loeteluga, on konkreetse hankelepingu

eset arvestades ebasobiv, ebavajalik või ebaproportsionaalne, siis selline rikkumine Rahandus-

ministeeriumi jaoks üldjuhul ilmselge ei ole ning tingimuse õiguspärasus tuleks vaielda selgeks

VAKO-s.

Arvestades, et riigihankes II laekus hankijale neli pakkumust, kõik pakkujad kvalifitseeriti ja

kõik pakkumused tunnistati vastavateks, puudub Rahandusministeeriumil alus oletuseks, et

järelevalveteates kahtluse alla seatud kvalifitseerimistingimused oleksid piiranud konkurentsi

riigihankes ülemääraselt (vrd ka VAKO 07.08.2024, nr 133-24/ 280484, p 8.4). Hankija ei pea

kehtestama kvalifitseerimise tingimusi viisil, et tingimustele vastaksid kõik vastavas valdkonnas

tegevad ettevõtjad või võimalikult suur hulk ettevõtjaid, samuti ei kohusta RHS hankijat arvestama

kõikide riigihanke menetluses osalemisest huvitatud isikute võimaluste ja huvidega (vt VAKO 10.08.

2021, nr 130-21/233711, p 6.3).

Kuigi ilma järelevalvemenetlust läbi viimata ei võta Rahandusministeerium seisukohta küsimuses,

kas kõnealused tingimused on RHS-ga kooskõlas või mitte, ei ole järelevalveteates nimetatud

tingimuste väidetav õigusvastasus eelnevalt toodud arutluskäigu valguses Rahandusministeeriumi

jaoks ilmselge. Kui pakkujate paljusus ja konkurents olid reaalselt ja piisaval tasemel tagatud, ning

puuduvad tõsiselt võetavad andmed selle kohta, et väidetavalt õigusvastane RHAD-i tingimus oleks

mõjutanud riigihanke menetluse tulemust, ei ole järelevalvemenetluse alustamine ja hankijale

riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks ettekirjutuse tegemine vajalik ega põhjendatud ka

siis mitte, kui Rahandusministeerium saaks jaatada RHAD-i õigusvastasust.

Nõnda sätestab RHS § 206 lg 2 p 2, et järelevalvemenetluse võib jätta alustamata või alustatud

järelevalvemenetluse lõpetada, kui (väidetava) rikkumise asjaolusid ja muid tegureid arvesse

võttes puudub järelevalvemenetluse läbiviimiseks oluline avalik huvi või ettekirjutuse tegemiseks

põhjendatud vajadus. RHS § 208 lg-tes 1 ja 2 sätestatud ettekirjutuse tegemine eeldab alati

Rahandusministeeriumi kaalutlusotsust.

Seega ei ole isegi RHS-i rikkumise esinemisel ettekirjutuse tegemine, eriti ettekirjutuse

tegemine riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, kunagi ette määratud ja vältimatu.

Kui juba enne järelevalvemenetluse alustamist on selge, et väidetav rikkumine, isegi kui see

esineks, ei mõjutanud või ei saanud otsustavalt mõjutada riigihanke lõpptulemust, ning

ettekirjutuse tegemine ei oleks seetõttu proportsionaalne – sellisel juhul järelevalvemenetlust

ei alustata (vt ka RHS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. 491

SE I. Riigikogu XIV. Seletuskiri, lk 58). Kirjeldatud olukorras menetluse mittealustamine on

kooskõlas nii järelevalvetegevuse otstarbekuse kui ka piiratud avalike ressursside võimalikult

efektiivse kasutamise motiivide ja eesmärkidega.

6

Lähtudes ülalmärgitud asjaoludest ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-

st 4, lg 2 p-dest 1-2 ja lg-st 3 teatame, et Rahandusministeerium ei alusta Planeedi Ehitus

OÜ ja Fifawe Project OÜ nimel 03.03.2025 esitatud järelevalveteate ajendil järelevalve-

menetlust.

Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid pöördumise eest. Analüüsime

turuosalistelt laekunud teavet ning arvestame sellega riskianalüüside ja plaanilise järelkontrolli

tööplaanide koostamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond

Mihhail Antonov 5885 1448

[email protected]