Peremajade rajamine ja olemasolevate ruumide kohandamine ööpäevaringsete teenuste osutamiseks suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele

Sotsiaalkaitseministri käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste „Peremajade rajamine ja olemasolevate ruumide kohandamine ööpäevaringsete teenuste osutamiseks

suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele“ seletuskiri

I Sissejuhatus Toetatavate tegevuste eesmärk on pakkuda sotsiaalhoolekande seaduse §-s 1301 sätestatud kinnise lasteasutuse teenust (edaspidi KLA teenus) saavatele lastele teenust tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi spetsialistidega tihedamas ja lapse vajadustest lähtuvas koostöös ning individuaalset lähenemist võimaldavates väikesemahulistes peresarnastes üksustes perele võimalikult lähedal. KLA teenuse kättesaadavuse ja tulemuslikkuse parandamiseks rajatakse lastele, kes on tugevalt ennast kahjustava käitumisega ja keda tuleb vajaduse korral abistada ka psühhiaatriakliinikus, meditsiinilise kinnise lasteasutuse teenuse (edaspidi MedKLA teenus) osutamiseks perepõhine teenuseüksus, kus on integreeritud sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkond. Lastele, kes vajavad standardsest KLA teenusest erinevaid teenuseid, rajatakse teenusekohad, mis võimaldavad pakkuda muu hulgas järgmisi teenuseid:

 lastele, kes on suunatud saama KLA teenust ja kellel esineb uimastite tarvitamist ja sellest tulenevat sõltuvuskäitumist;

 lastele, kelle käitumine lubab neil kasutada tugiteenuseid väljaspool kinnist lasteasutust ja/või kelle KLA teenuse saamise periood hakkab lõppema ja kes ei vaja enam tugevdatud järelevalvet (nn järelhooldus);

 lastele, kelle käitumine võib olla erivajadusest tulenevalt enesele või teistele ohtlik ja kes ei saa seetõttu kasvada tavakeskkonnas, kuid kelle puhul ei ole liikumisvabaduse piiramine enam vajalik (nn ravikodu).

KLA teenuse üleminekuks peresarnastele teenuseüksustele rajatakse üksused Lõuna-Eestis Kaagverre ja Põhja-Eestis Tallinnasse. KLA teenuse paiknemise puhul arvestatakse head ligipääsu muudele olulistele teenustele, sealhulgas haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenustele. Ööpäevaringsete teenuste (sh KLA teenuse) korralduse muutmiseks esitati 28.11.2024 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK)1, mis koos Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse abil elluviidavate infrastruktuuriliste muudatusega loovad võimalused suure abivajadusega ja kompleksprobleemidega lastele pakutavate teenuste ümberkorraldamiseks ning laste paremaks toetamiseks. Seisuga 23.01.2025 on VTK kohta olulises osas tagasiside laekunud ja seda arvestades saab tegevuskava täpsustada. ERFi vahendite toel tehtavad investeeringud toetavad sisuliste eesmärkide saavutamist, milleks on suurema abivajaduse ennetamine (sh vältida sattumist vanglasse) ja laste kiire integreerimine tavaellu. Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) eelarve on 6 000 000,00 eurot, sealhulgas ERF toetus 4 200 000,00 eurot (70%), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 1 800 000,00 eurot (30%). TAT elluviimine panustab meetme 21.4.1.2 eesmärkide saavutamisse. Meetme 21.4.1.2 kogumaksumus on 9 571 428,57 eurot, millest ERFi toetus on 6 700 000,00 eurot (70%), riiklik kaasfinantseering 1 914 285,71 eurot (20%) ja toetuse saaja omafinantseering 957 142,86 (10%) eurot. Lisaks käesolevale TAT-le planeeritakse meetmest toetada asendushoolduse peremajade rajamist ja rekonstrueerimist summas 2 614 285,71 eurot, sealhulgas ERFi toetus 2 500 000,00 eurot (70%) ja riiklik kaasfinantseering 114 285,71 eurot (3,2%), lisandub omafinantseering 957 142,86 (26,8%) eurot (avatud taotlusvooru TAT määruse eelnõu on väljatöötamisel).

1 Dokumendi/toimiku otsing – EIS

2

TAT käskkirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Toomas Jõgeva (tel 505 4323, [email protected]) ja välisvahendite osakonna nõunik Tiia Taevere (tel 5919 2604, [email protected]). TAT käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 6269 128, [email protected]). TAT käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). TAT ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. II TAT sisu ERFi vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mille koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet, mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib rakendusasutus rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TAT ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab meetme ja eesmärkide ning tegevuste kirjeldust, tulemusi, sihtrühma, eelarvet, seost Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega, heaolu arengukava eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT sisaldab 11 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad tegevused ja eesmärk“; 3. punkt „Näitajad“; 4. punkt „Eelarve“; 5. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 7. punkt „Elluviija kohustused“; 8. punkt „Aruandlus“; 9. punkt „Toetuse andmise tingimuste muutmine“; 10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 11. punkt „Vaiete lahendamine“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT eesmärgid ja seosed Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega. Samuti on välja toodud TAT seosed rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise ja TERE-programmiga. Sekkumine aitab kaasa ühtekuuluvuspoliitika fondide programmi 2021–2027 RSO 4.3 näitajasse (integration of marginalised communities). Rakenduskavaga kooskõlas olev sekkumine on „Laste heaolu suurendav sotsiaaltaristu: kinnised lasteasutused ja asenduskodud abivajavatele lastele“, mille sihttasemeks on aastaks 2029 arendatud taristute arv 2. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021– 2027 meetmete nimekirja meetmest 21.4.1.2 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetatakse kahte laste heaolu suurendava sotsiaaltaristu kaasajastamist. Käesoleva käskkirjaga toetatakse peremajade rajamist ja olemasolevate ruumide kohandamist ööpäevaringsete teenuste osutamiseks suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele ning väljatöötamisel oleva määrusega toetakse asendushoolduse peremajade rajamist ja rekonstrueerimist.

3

Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ üks eesmärkidest on, et Eesti ühiskond on hooliv. Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis, siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Planeeritud üksused loovad eeldused KLA teenust saavate laste paremaks integreerimiseks tavaühiskonda. Uute üksuste rajamisega ja ruumide kohandamisega suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele panustatakse „Eesti 2035“ peasihti „Ühiskond” ning alasihti „Hooliv ühiskond“, samuti toetatakse ligipääsetavuse tagamist, elamute ja mitteelamute energiatarbe vähendamist. Sihtide saavutamist hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” tegevuskava mõõdikutega: ligipääsetavuse näitaja, elamute ja mitteelamute energiatarve. TAT vajalikkuse põhjendus Praegu pakutakse KLA teenust Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava Maarjamaa Hariduskolleegiumi (edaspidi ka MHK) Valgejõe õppekeskuses Tapal ja Emajõe õppekeskuses Kaagveres ning Tallinna Laste Tugikeskuses ja MTÜ-s Valga Abikeskus. Viie viimase aasta jooksul on vähemalt üks kord KLA teenust saanud mitusada riskikäitumise ja suure abivajadusega last. KLA teenus tähendab alaealise ajutist liikumisvabaduse piiramist kodust eemal, turvalises ja toetavas keskkonnas. See on mõeldud viimase abinõuna lastele, kelle käitumine ohustab tõsiselt lapse enda elu, tervist ja arengut või teiste isikute elu või tervist. Nende laste toetamine on vajanud intensiivset ja äärmuslikku sekkumist, mis tähendab nende laste vabaduse kui ühe põhiõiguse piiramist. 2022. aastal tehti „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ 2. Selle tulemused näitasid, et oluline on eri valdkonna tugiteenuste ja -meetmete (sh lastepsühhiaatrid, psühholoogid, pereterapeudid, MDFT terapeudid jt) ja ka KLA teenuse järgsete tugimeetmete kiire ja lihtne kättesaadavus lapse ja pere abivajaduse korral. Vajalik on tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi spetsialistide tihe ja lapse vajadustest lähtuv koostöö. Samuti on oluline pakkuda teenust perekeskkonnale võimalikult lähedal ja tagada lapsele huvi pakkuvate huvitegevuste kättesaadavus. Tervishoiu- ja sotsiaalteenustega paremaks lõimumiseks on planeeritud Maarjamaa Hariduskolleegiumis pakutav KLA teenus üle viia Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalast Sotsiaalministeeriumi haldusalasse. Alates 1. juulist 2025 on AS Hoolekandeteenused volitatud3 osutama KLA teenust halduslepingu alusel halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Planeeritud on lõpetada KLA teenuse osutamine praeguses 34-kohalises Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskuses Tapal ning rajada selle asemele kuni kuuekohalised peremajad või -üksused, et pakkuda paremaid tingimusi ja peresarnast tuge. Teenuse osutamise lõpetamise tähtaeg sõltub uute teenusekohtade rajamise ajagraafikust, teenusekohtade vajadusest ja nende finantseerimise võimalustest. Väiksemates üksustes ja peresarnane elamine loob paremad võimalused abivajaduse märkamiseks, individuaalseks lähenemiseks ja toetamiseks, mis on eelduseks KLA teenust saavate laste tulemuslikumaks tagasipöördumiseks kogukonda. Arvestades, et tegemist on väga spetsiifilise teenusega (teenust saama suunatakse vastavalt kohtuotsusele, kohti ca 80), mida ei ole sisuliselt ega ka rahaliselt võimalik osutada väga paljudes kohtades, tuleb arvestada pädeva personaliga ja teenuste keskkonda sobitumisega, mistõttu ei ole võimalik tagada teenuse ühtlast kättesaadavust kohaliku omavalitsuse või maakonna tasandil. Kohtuotsuse alusel teenuse saamisel eelistatakse elukohale lähemat üksust, kuid see eeldab seal vaba teenusekoha olemasolu.

2 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/laste-ja-noortega-tootavale-

spetsialistile/klat#uuring-riskilaste-oi. 3 Volitus AS-ile Hoolekandeteenused kinnise lasteasutuse teenuse osutamiseks–Riigi Teataja.

4

Lastele, kes on praegu suunatud KLA teenust saama, kuid kes on tugevalt ennast kahjustava käitumisega ja keda tuleb vajaduse korral abistada ka psühhiaatriakliinikus, on planeeritud integreerida meditsiiniline tugi tugevamalt KLA teenusesse, tagamaks, et lapsed ei liiguks pidevalt erinevate asutuste (sh statsionaarse haiglaravi osutaja) vahel ja et neid abistataks terviklikult (kombineerides sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna toe) ühes kohas. Selleks on planeeritud rajada MedKLA teenuse osutamiseks peresarnane elamisüksus, et osutada meditsiinilist abi KLA teenuse vahetus läheduses ja vajalikus mahus, võimaldades operatiivset teenuse osutamist. Kuna MedKLA teenuse eeldatav vajadus võib olla hinnanguliselt teada juba KLA teenust saama suunamisel, võimaldab see suunata vastava sihtrühma KLA teenust saama Kaagveres asuvasse üksusesse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 9 (horisontaalsed põhimõtted) kohaselt tuleb kogu programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal võtta arvesse ja tagada puuetega inimeste ligipääsetavus. Määruse preambuli punktis 6 on sätestatud, et liikmesriigid peavad järgima ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kohustusi ning tagama juurdepääsu kooskõlas selle artikliga 9. Eestis reguleerib puudega inimeste ligipääsetavust ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Eelnevast tulenevalt tuleb rajatavate taristute puhul tagada ligipääs kõigi nelja peamise puudeliigiga (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue) inimestele. Punkt 2 „Toetatavad tegevused ja eesmärk“ Punktis 2 kirjeldatakse tegevuste kaupa TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamist, tuuakse välja sihtrühm ja puutumus riigiabi andmisega. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. TAT raames ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud tegevusi. Nimetatud määruse artikli 7 alusel ei toetata investeeringuid fossiilsetel kütustel põhinevatesse lahendustesse. Näiteks, kui on kavas uuendada küttesüsteemi, ei saa energiaallikaks olla fossiilsed kütused, mistõttu ei ole näiteks maagaasil toimivad lahendused abikõlblikud. Võrguelektri kasutamine on lubatud, kuna riiklikult on võetud eesmärk aastaks 2030 minna üle taastuvenergiale. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega puudub täiendavate nõuete kehtestamise vajadus. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Toetuse kaasabil rajatava taristu eeldatav kestus on vähemalt viis aastat, seega peab olema tagatud taristuinvesteeringute kliimakindlus, millest tulenevalt peab elluviija esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ) hiljemalt koos esimese maksetaotlusega kliimakindluse tagamise hindamise vastavalt ühendmääruse lisa 3 osale B.

5

Ühendmääruse lisa 3 tugineb Euroopa Komisjoni välja antud teatisel nr 2021/C 373/014, millega kehtestatakse taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027, et tagada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete integreeritus toetatavates projektides. Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu, jäätmete käitlemise süsteemid, muud materiaalsed varad. Taristu hõlmab nii uut taristut kui ka olemasoleva taristu uuendamist, ajakohastamist ja laiendamist. Taristu planeerimisel on oluline lähtuda kestliku arengu ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ning juurutada elukaarepõhist mõtlemist5. TAT eesmärk on KLA teenuse osutamiseks sobivate perepõhiste teenuseüksuste loomine. Punkt 2.1 „Tervishoiuteenustega integreeritud teenusekohtade rajamine Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe üksusesse Kaagveres“ Eesmärk on rajada lastele, kellel tulenevalt psüühikahäirest esineb äärmuslikku, ennast või teisi kahjustavat käitumist, MHK Emajõe üksuse territooriumile uus teenuseüksus ööpäevaringse, tervishoiuteenustega integreeritud teenuse osutamiseks. Punkt 2.2 „Teenuseüksuse rajamine elluviijale kuuluvale kinnistule aadressil Tallinn, Laevastiku tn 20“ KLA teenuse kättesaadavuse parandamiseks on eesmärk rajada kolm kuuekohalist peresarnast üksust Tallinnasse, AS Hoolekandeteenused kinnistule Laevastiku tn 20. Kolme korterisse rajatakse teenusekohad ja neljandasse korterisse abiruumid (sh koolitusruumid). Punkt 2.3 „Täiendava teenuseüksuse rajamine Tallinnasse“ KLA teenuse kättesaadavuse parandamiseks on eesmärk rajada kolm täiendavat kuuekohalist peresarnast üksust Tallinnasse. Milline peresarnane üksus (kas pere-, paaris-, rida- või kortermaja) rajatakse, otsustakse Sotsiaalministeeriumi ja elluviija koostöös lähtuvalt konkreetsesse asukohta kavandatava teenuse sisust. TAT tegevuste 2.2 ja 2.3 elluviimise tulemusena rajatakse Tallinnasse kokku 36 teenusekohta. Punkt 2.4 „Riigiabi“ Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Otsustamaks, kas tegemist on riigiabiga, on analüüsitud, kas abi vastab kõigile neljale järgmisele tingimusele. Vastavalt ELi toimimise lepingu (ELTL) artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Riigiabiga on tegemist juhul, kui antav abi vastab kõigile neljale riigiabi kriteeriumile; - abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; - abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; - abimeede annab eelise abi saajale; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Tingimus 1: abi antakse riigi, linna või valla vahenditest

4 Euroopa Liidu C 373/2021 (europa.eu). 5 Rohepöörde tegevusplaan | Eesti Vabariigi Valitsus, vt rohepöörde tegevusplaani 2023–2025 4. peatükki.

6

EL-i struktuurifondidest pärit vahendeid loetakse riigi vahenditeks juhul, kui riigi ametiasutusele on jäetud abi osutamisel teatud kaalutlusõigus, nt abisaajate valikul. See tingimus on täidetud, sest toetust antakse valikuliselt AS-le Hoolekandeteenused6 KLA teenuse osutamise jaoks olemasolevate hoonete ümberehitamiseks ja uute ehitamiseks. Tingimus 2: abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks Peamine küsimus on selle tingimuse juures see, kas KLA teenuse osutamine on majandustegevus ja kas AS Hoolekandeteenused on selle teenuse osutamisel ettevõtja. Vastavalt riigiabi mõiste teatise7 punktis 2.1 sätestatud ettevõtja ja majandustegevuse mõiste üldpõhimõtetele ei sõltu ettevõtjaks määramine isiku õiguslikust seisundist, vaid sõltub rahastatava tegevuse sisust ehk tegemist peab olema järjekindlalt majandustegevusega tegeleva üksuse toetamisega. Üksuse liigitamine ettevõtjaks on alati seotud konkreetse tegevusega. Kui üksus tegeleb nii majandustegevuse kui ka mittemajandusliku tegevusega, tuleb teda lugeda ettevõtjaks ainult seoses esimesega.

Riigiabi mõiste teatise punkti 17 kohaselt ei kohaldata aluslepingu artikli 107 lõiget 1 (st riigiabi reegleid ei kohaldata), kui riik teostab avalikku võimu või kui avaliku sektori asutused toimivad riiklike ametiasutustena. Üksust võib lugeda avalikku võimu teostavaks juhul, kui asjaomane tegevusala on osa riigi olulistest funktsioonidest või on nende funktsioonidega seotud oma olemuse, eesmärgi ja seda reguleerivate eeskirjade poolest. Üldjuhul ei loeta majandustegevuseks tegevusalasid, mis on olemuslikult riikliku ametiasutuse eelisõiguste osa ja milles osaleb riik. Sellised tegevused on näiteks vanglakaristuste korraldamine, rahastamine ja täideviimine. Kinnine lasteasutus on analoogne – see muutus sotsiaalteenuseks 2018. aastal sotsiaalhoolekande seadusesse (SHS) lisamisega. Euroopa Kohus on asjas nr C-343/95 (p-d 17 ja 25) öelnud, et asjaomase tegevuse analüüsimisel ei oma tähtsust, kas riik teostab avalikku võimu otse läbi riigiasutuse või eraõigusliku juriidilise isiku, millele on (eri- või ainuõiguse kaudu) omistatud avaliku ülesande täitmine. AS Hoolekandeteenused tegevuses on ka majandustegevust (hoolekandeteenused). KLA teenus on olemuselt mitte- majandustegevus, seega saab antud juhul vaadelda üksnes viimast. AS Hoolekandeteenused poolt teenuse osutamine ei muuda KLA teenuse olemust. KLA teenus on küll sõnastatud teenusena, kuid tegemist on avaliku võimu teostamisega seotud teenusega, mis ei ole majandustegevus. KLA teenus on ette nähtud SHS-ga, arvestades selle reguleeritust ja teenuseosutajate õigusi, on tegemist vähemalt avaliku võimu teostamisega seotud tegevusega. KLA teenust saama suunamine toimub kohtumääruse alusel, sealhulgas suunatakse kinnisesse lasteasutusse lapsed, kellele see on määratud süüteo toimepanemise tulemusena karistuse asemel ehk tegemist ei ole karistuse täideviimisega, vaid karistuse asemel määratud mõjutusvahendiga. Siiski on teenus seotud teenusesaaja liikumis- ja tegutsemisvabadusega (kinnine lasteasutus) ning teenuseosutaja õigustega võtta kasutusele abimeetmeid (rahunemisruumi suunamine, asjade äravõtmine), mis oma olemuselt on toimingud haldusmenetluse seaduse tähenduses. Seega on tegemist pigem eelviidatud riigiabi teatise punktis 17 nimetatud olukorraga, st KLA teenus on osa riigi olulistest funktsioonidest või on nende funktsioonidega seotud oma olemuse, eesmärgi ja seda reguleerivate eeskirjade poolest, ning KLA teenuse osutamine ei lange seega ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse.

6 Volitus AS-ile Hoolekandeteenused kinnise lasteasutuse teenuse osutamiseks–Riigi Teataja. 7 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, leitav https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0719(05)&from=EN.

7

Seega ei ole täidetud ka teine kriteerium, täpsemalt selle osatingimus: „see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks“. Seega ei ole tegemist riigiabiga ning edasine hindamine ei ole vajalik.

Lisaks võib märkida, et juriidiliselt isikult KLA teenuse osutamise kui avaliku haldusülesande täitmise sisseostmine ei mõjuta ka ELTL artikli 107 lõikes 1 silmas peetud liikmesriikidevahelist kaubandust (riigiabi olemasolu kohustuslik kriteerium), arvestades et teenuse sihtrühma võib kuuluda üksnes kohtumääruse alusel suunatud Eestis elav laps. Seda saab järeldada, tuginedes komisjoni riigiabi mõiste teatise punktile 196: „komisjon on mitmel juhul leidnud, et teatavatel tegevustel on konkreetsete asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjutanud need liikmesriikide vahelist kaubandust. Sellistel juhtudel kontrollis komisjon eelkõige, et abisaaja tarnis kaupu või teenuseid liikmesriigi piiratud piirkonda ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente teistest liikmesriikidest, ning et tal ei olnud võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui vähene mõju piiriülestele investeerimis- või asutamistingimustele.“ ning Euroopa Komisjoni arvamusele Eesti esitatud eelteatisele erihoolekandeasutuste reorganiseerimise kohta (SA.43968 (2015/PN) „Reorganisation of special welfare institutions“, pre-notified on 12 December 2015), milles viidati just sellele teatise punktile riigiabi välistamise põhjendamisel. Punkt 3 „Näitajad“ Näitajate all on esitatud meetmete nimekirja väljundnäitaja ja TAT-spetsiifiline näitaja koos sihttasemega aastateks 2026–2027 ning esitatud on näitaja sisu. Meetmete nimekirja väljundnäitajaks on „Arendatud taristute arv“. 2026. aasta lõpuks on valminud 6-kohaline MedKLA teenuseüksus Kaagveres. 2027. aasta lõpuks on lõpuni arendatud KLA teenuseüksused Tallinnas (36 teenusekohta). Meetmete nimekirja väljundnäitajat raporteerib elluviija nii vahe- kui ka lõpparuandes, kui tingimustele vastav taristu on loodud ja rajatud teenuseüksusele on väljastatud kasutusluba. TAT-spetsiifiline väljundnäitaja on „Rajatud või kaasajastatud, kuni kuuekohaliste peresarnaste üksuste arv“ sihttasemega 2026. aastal üks teenuseüksus, 2027. aastal kumulatiivselt seitse teenuseüksust. Saavutustaset raporteerib elluviija nii vahe- kui ka lõpparuandes, kui rajatud teenuseüksusele on väljastatud kasutusluba. Punkt 4 „Eelarve“ TAT eelarve on 6 000 000,00 eurot, sealhulgas ERFi toetus 4 200 000,00 eurot (70%), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 1 800 000,00 eurot (30%). TAT tegevuste eelarve aastate kaupa on näidatud TAT lisas 1. Punkt 5 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblikud on projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, auditite ja analüüside (v.a taotluse koostamine, arengukava), sealhulgas finantsanalüüsi ja selle seletuskirja ning maakorraldustoimingute ja keskkonnamõjude hindamise kulud (sh kliimakindluse analüüs), samuti detailplaneeringu koostamise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemise kulud. Hoonestamata ja hoonestatud maa ostuga seotud kuludest on abikõlblik 10% projekti abikõlblikest kuludest. Vastavalt ühendmääruse §-le 17 on abikõlbmatu hoonestamata ja hoonestatud maa ostusumma, mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 64 lõike 1 punktis b lubatud määra, välja arvatud keskkonnakaitsega seotud tegevuste korral. Abikõlblikud on projektijuhtimise, omanikujärelevalve, projekteerimise, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi kulud ning ehitus- ja rekonstrueerimiskulud, sealhulgas parklate, ligipääsuteede ja haljasalade loomine. Parkla rajamine peab hõlmama ka elektriautolaadija paigaldamist,

8

jalgrattaparklat ja energiatõhusat valgustust. Rajatavas parklas peab olema tagatud ligipääsetavus ja nõuetele vastavad invakohad ning ühtlasi peab olema parkla ehitamisel arvestatud looduspõhiste lahendustega sadevee kogumiseks ning vältida tuleb soojussaare efekti teket. Parkla rajamise täpsemad tehnilised tingimused peavad arvestama kliimamuutustega kohanemise tingimustega, mis selguvad kliimakindluse analüüsi käigus. Tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb võimalikult suures mahus liigiti koguda ja suunata taaskasutusse (eelistatult materjalina ringlusse võtta). Abikõlblik ei ole jäätmete otsene ladestamine või jäätmepõletamine, välja arvatud taaskasutuseks sobimatud ohtlikud jäätmed, mis tuleb kõrvaldada. Korduskasutuseks sobilikud detailid ja materjalid tuleb suunata korduskasutusse. Tekkivate jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast ja jäätmeseaduse § 22 lõikes 1 sätestatud jäätmehierarhia põhimõtetest ning vältida jäätmete ladestamist prügilasse, eelistades jäätmete taaskasutamist ja ringlussevõttu võimalikult suures ulatuses. Abikõlblikud on ehitisse püsivalt paigaldatavad seadmed, mis on ehitise osaks (nt lift, lambid, kraanikausid jms). Abikõlblik on ka sisustuse (diivan, voodi, aknakatted jne) ning tervishoiuteenustega integreeritud teenusekohtade rajamiseks vajalike seadmete ja vahendite hankimine ulatuses, mida ei hangita Tervisekassa rahastatava teenuse raames. Lisaks on abikõlblik suure kodutehnika (nt pliit, külmik, nõudepesumasin, pesumasin) soetamine ja paigaldamine. Abikõlbmatu on kohvimasinate, nõude, veekeetjate jm väikese kodutehnika soetamine.

Küttelahenduste rajamisel või olemasolevate asendamisel ei ole abikõlblikud fossiilkütustega seotud küttesüsteemid (nt maagaas, kütteõli jms).

Abikõlblikud on ka ligipääsetavuse tagamise, kaasa arvatud parkla rajamise kulud, et kogu ehitus ja ümbritsev taristu oleks kõigi nelja peamise puudeliigiga (liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue) inimestele ligipääsetav, sealhulgas rekonstrueerimine, turundustegevused, analüüsid, auditid, ekspertiisid, ekspertide kaasamine jne. Kohustus tagada puudega inimestele ligipääsetavus kõikide taristuinvesteeringute puhul tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus), mille artikli 9 (horisontaalsed põhimõtted) kohaselt tuleb kogu programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal võtta arvesse ja tagada puuetega inimeste ligipääsetavus. Määruse preambuli punktis 6 on sätestatud, et liikmesriigid peavad järgima ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kohustusi ning tagama juurdepääsu kooskõlas selle artikliga 9. Eestis reguleerib puudega inimeste ligipääsetavust ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Mitteabikõlblik on kulu fossiilkütuste (nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi või turvas) kasutamise või ladustamisega seotud vara soetamiseks. Käibemaks on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole TAT tegevuse elluviimise raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Haiglate põhitegevus ei ole käibemaksuga maksustatav tegevus ja sisendkäibemaksu mahaarvamisel lähtutakse käibemaksuseaduses (KMS) sätestatud sisendkäibemaksu korrigeerimise põhimõtetest (KMS § 32). KMS § 29 lõike 1 kohaselt saab maksukohustuslane maksustamisperioodil tema maksustatavalt käibelt arvestatavast käibemaksust maha arvata maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Seega ei saa sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha arvata ja see on abikõlblik ERFist finantseerimiseks, kui: 1) toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt KMS §-des 19 ja 20 sätestatule;

9

2) käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soetab kaupu ja teenuseid vaid KMS §-s 16 sätestatud maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt KMS §-s 29 sätestatule. Lisaks lubab KMS § 32 sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist, kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks. KMS § 33 kohaselt võib sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit. Proportsionaalse mahaarvamise korral lähtutakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel maksukohustuslase maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest ning sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu sisendkäibemaksult. Sisendkäibemaksu proportsionaalse mahaarvamise meetodit kasutades mõjutavad maksustatava ja maksuvaba käibe proportsiooni ka projektivälised arved. Kuna sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu käibelt ning seda ei ole võimalik seostada konkreetse arvega, siis on võimalus, et käibemaksu hüvitamisel ERFist makstakse käibemaksu tagasi ka arvetelt, mis ei ole projektiga seotud. Kuna Maksu- ja Tolliamet maksab käibemaksu tagasi ka muudelt arvetelt, on tehniliselt keerukas kindlaks määrata, milline osa maksti tagasi projektiga seotud arvetelt ja milline projektiga mitteseotud arvetelt. Seega, kuigi proportsionaalse meetodi puhul saab toetuse saaja sisendkäibemaksu maha arvata ainult osaliselt, ei ole võimalik ülejäänud osa sisendkäibemaksust proportsionaalse meetodi korral abikõlblikuks lugeda. Käibemaks on ERFist finantseerimiseks abikõlblik üksnes juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. Käibemaksu otsearvestuse korral on käibemaksu kulu raamatupidamises seotud konkreetse arvega ning seega on võimalik tõendada, et see on seotud ERFist rahastatava projektiga, ning juhul, kui kaup või teenus soetatakse maksuvaba käibe tarbeks, on see toetuse saaja jaoks lõplik kulu. Punkt 6 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Toetuse väljamaksmine toimub tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel või ettemaksena lepingu alusel koostatud ettemakse arve või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi alusel ühendmääruse § 30 lõike 1 punkti 3 alusel. Makseid tuleb teha vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Viimase väljamakse teeb RÜ pärast lõpparuande kinnitamist. Punkt 7 „Elluviija kohustused“ Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. Rakendusasutuse (edaspidi RA) nõudmisel on elluviija kohustatud esitama projekti eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ja selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu võib olla vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse.

10

Enne TAT-st rahastatavate riigihangete korraldamist tuleb elluviijal RÜ-le edastada info riigihanke alusdokumentide kohta. RÜ pakub eelnõustamist seoses riigihanke alusdokumentide ja hankelepingute muudatustega. Elluviija peab võimaldama RÜ-le vaatlejana juurdepääsuõigused riigihangete registris ning teavitama RÜ-d kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest ja nende muudatuste esitamisest riigihangete registrile. Lisaks peab elluviija edastama RÜ-le hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmist. RÜ ei kooskõlasta edastatud riigihanke alusdokumente ega -lepinguid, vaid juhib vajaduse korral elluviija tähelepanu sellele, kas riigihanke korraldamisel on järgitud riigihangete seaduses sätestatut. Kuigi alates 01.01.2022 muutus riigihangetes kohustuslikuks keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber), on elluviija kohustatud kõigi toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. Keskkonnahoidlik riigihange tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel väiksem negatiivne keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega. Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane hange, mille puhul võetakse arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on avatud, piiratud, lihtsustatud vms hankemenetlusega, keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada.8 Taristuinvesteeringute puhul, mille kestus on vähemalt viis aastat, kohustub elluviija esitama kliimakindluse tagamise hinnangu, mis sisaldab kliimamuutustega kohanemise hinnangut ehk kliimamuutustele vastupanuvõime hindamist. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda ühendmääruse lisast 3. Taristuprojektid, mille puhul tuleb tagada kliimakindlus, hõlmavad uue taristu rajamist või olemasoleva taristu uuendamist või laiendamist. Taristuprojektide puhul on vaja arvestada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektide puhul on oluline suurendada energiatõhusust, et seeläbi kokku hoida energiakulult ning toetada kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Elluviija peab enne esimese maksetaotluse esitamist esitama RÜ-le kliimakindluse hinnangu. RÜ teavitab RA-d, kui vastav dokumentatsioon on e-toetuse keskkonda lisatud. RÜ kontrollib esitatava dokumentatsiooni vastavust määruse nõuetele ning kliimakindluse tagamise hindamise puhul vastavust metoodikale. Ettemakse korral peab elluviija esitama RÜ-le vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja tähtaegadele ettemaksega seotud töö, kauba või teenuse üleandmist ja kulu tasumist tõendavad dokumendid 15 kalendripäeva jooksul lepingust tuleneva tähtaja möödumisest arvates. Elluviija on kohustatud tagama taristu ja kõikide projektiga seonduvate tegevuste ligipääsetavuse, sealhulgas puuduste avastamise korral need likvideerima. Oluline on, et elluviija arvestaks ligipääsetavuse juures nelja peamise puudeliigiga (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimeste vajadusi, võttes arvesse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega

8 Keskkonnahoidlikud riigihanked | Kliimaministeerium.

11

inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele. Ligipääsetavus tuleb tagada kõikides ruumides ja ümbritsevates keskkondades, kus seal liikuvad inimesed tegutsevad, sealhulgas pesemisruumid, digitaalsed teenused, liikumine ühest ruumist teise, majja sisenemine jne. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 1303 lõike 1 punktile 1 peavad KLA teenust saava lapse majutamise ja toitlustamise ruumid vastama rahvatervise seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Rahvatervise seaduse alusel on sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrusega nr 75 kehtestatud „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“. Õpperuumid peavad vastama Vabariigi Valitsuse 30. mai 2013. a määrusele nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“, et oleksid tagatud sotsiaalhoolekande seadusest tulenevad nõuded teenuse osutamiseks, sealhulgas § 1303 lõike 1 punktis 2 sätestatud ööpäevaringse toe ja järelevalve tagamine, et ennetada lapse omavolilist lahkumist teenuse osutamise kohast ning lapse käitumisest lapsele endale või teistele tulenevaid ohte. Elluviija peab tagama vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest teenuseüksuste eesmärgipärase kasutamise käesolevas TAT-s sätestatud tingimustel, see tähendab, et üksusi peab olema võimalik kasutada sihipäraselt, välja arvatud juhul, kui KLA teenuse puhul tuleb teenuseüksusi ümber profileerida ja see on RA-ga kooskõlastatud. Punkt 8 „Aruandlus“ Punktis 8 sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida projekti tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha projektide elluviimises õigeaegseid muudatusi. Järelaruande esitamise kohustust elluviijal ei ole. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada (seni kasutusloata üksuste puhul) kasutusluba ja teave tegevuste panusest TAT punktis 1.1.1 välja toodud „Eesti 2035“ mõõdikutesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. Punkt 9 „TAT muutmine“ Punktis 9 sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa projekti edukale elluviimisele. TAT tegevused peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad olema vajalikud muudatused põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või projekti elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib vastavalt kehtivale korrale muuta vajadusel TAT tegevuste finantsplaani, eelarvet või abikõlblikkuse perioodi. Punkt 10 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord” Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Ettemakse korral, kui toetuse saaja ei ole ettemakse kasutamist tõendanud tähtajaks, on toetuse saaja kohustatud tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. Tagasimakse tähtaja ületamisel kohaldatakse finantskorrektsiooni ja nõutakse ettemakse tagasi või tasaarveldatakse väljamaksmisele kuuluva toetusega. Punkt 11 „Vaiete lahendamine” Nimetatakse RA ja RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja.

III Vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

12

TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted 5.2.75.2.7

2) jäätmete taaskasutus Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamine Vastavalt põhiõiguste harta artikli 52 „Õiguste ja põhimõtete ulatus ja tõlgendamine“ punktile 1 tohib hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20 „Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele“ punktile 4 võib vabaduse võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras alaealise üle kasvatusliku järelevalve sisseseadmiseks või tema toimetamiseks pädeva riigiorgani ette, et otsustada sellise järelevalve sisseseadmine. KLA teenust osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse §-de1301–1305 alusel ja ulatuses, arvestades lastekaitseseaduses (nt §-d 35–37) sätestatut:

 Laste õiguste tagamiseks külastab laste ombudsman korrapäraselt KLA teenuse osutamise üksusi, korraldab töötajatele ja juhtidele koolitusi selle kohta, kuidas austada kinnisel hooldusel olevate laste õigusi. Töötajad omakorda kaasavad lapsi alati aruteludesse, annavad selgitusi ja pakuvad vajalikku tuge.

 KLA teenust osutavatele töötajatele korraldatakse spetsiaalseid koolitusi (nt väljakutsuva käitumise juhtimiseks). Muu hulgas rakendatakse taastava õiguse põhimõtteid, mis annavad vägivalla ja väärkohtlemise ennetamise ja lahendamise oskusi.

 Sotsiaalkindlustusamet on välja töötamas ühtseid standardeid erinevate KLA teenuste kohta (sh uued loodavad teenused), mis toetavad ja kirjeldavad teenuse osutamist ja aitavad muu hulgas kaasa väärkohtlemise vältimisele KLA teenuse osutamise üksuses.

 On tehtud uuring „Living Group Climate“, et saada parem ülevaade asutuses toimuvast ja sellest, kuidas teenuse osutamise tingimusi parandada.

IV TAT mõjud Elluviidavate tegevustega panustatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas nimetatud järgmistesse mõjuvaldkondadesse: Sotsiaalne mõju Suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele on aastast 2018 loodud erikoolide asemel KLA teenus. Et tagada teenuse parem sidusus sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnaga, läheb alates 1. juulist 2025 KLA teenuse osutamine halduslepingu alusel halduskoostöö seaduses sätestatud korras Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavalt Maarjamaa Hariduskolleegiumilt üle AS-ile Hoolekandeteenused. Seisuga 23.01.2025 pakuvad Eestis KLA teenust Maarjamaa Hariduskolleegium, Tallinna Laste Turvakeskus ja Valga Abikeskus MTÜ. Kokku on Eestis ligikaudu 80 teenusekohta, kuid kohtade arv on pidevas muutumises, sest sõltub teenust saavate laste profiilist ning erilähenemise ja

13

kohanduste vajadusest. KLA teenus ei sobi, kui laps vajab füüsilise või psüühilise tervisehäire tõttu pidevat meditsiinilist jälgimist ja sekkumist. Planeeritud tegevustel on positiivne sotsiaalne mõju, planeerides KLA, MedKLA jt teenused kompetentsikeskustesse, kus on tagatud tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi spetsialistide tihe ja lapse vajadustest lähtuv koostöö. Sotsiaalse mõju suurendamiseks, abivajaduse paremaks märkamiseks ja individuaalseks lähenemiseks rajatakse kõik teenusekohad väiksematesse, kuni kuuekohalistesse peresarnastesse üksustesse. Rahastatavad projektid rajatakse maksimaalselt kooskõlas ELi põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Reorganiseerimise tulemusena paraneb KLA teenuse saajate heaolu ning luuakse eeldused nende laste tavaühiskonda integreerumiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Eesmärk on, et KLA teenust saanud lastel oleks tulevikus võimalus end tunda kogukonna liikmena, ennast teostada, ühiskonna- ja kultuurielust osa võtta, mis on oluline nii heaolu ja tervise kui ka inimeste suurema iseseisvuse ja arenguvõimaluste aspektist. Kokkuvõttes on tegevustel KLA teenuse saajatele oluline positiivne sotsiaalne mõju. Mõju majandusele KLA teenust saavatele lastele ühiskonda integreerumiseks paremate tingimuste loomine on nende laste edaspidise õppetegevuse ja täiskasvanuna tööturul osalemise eelduseks ning seeläbi on suurem tõenäosus, et KLA teenuse saajad saavad panustada ühiskonda ka töötamisel laekuva maksutulu kaudu. Hoonete rekonstrueerimisega ja uute hoonete ehitamisega tagatakse jätkusuutlikud ning madalamate püsikuludega ja ökonoomsemad teenuseüksused. See loob eelduse, et teenuseosutajad saavad teenuseosutamisega jätkata ning on ka tulevikus tööandjad, omades mõju nii tööturule, -keskkonnale kui ka KLA teenust osutatavates asutustes töötavate inimeste kuludele ja tuludele. Kokkuvõttes on tegevustel KLA teenuse saajatele ja töötajatele oluline positiivne majanduslik mõju. Mõju riigivalitsemisele, eeldatavad tulud ja kulud TAT toetab riigivalitsemise edendamise eesmärki. Riigil on eesmärk tagada tõhus KLA teenus, mida osutatakse peresarnastes, kaasaegsetes, kliimakindlates ja ökonoomsetes teenuseüksustes. Kaasaegsete ja peresarnaste elamistingimuste loomisel on oluline sotsiaalne mõju inimeste heaolule ja seeläbi ka tervisele, selle säilitamisele ja hoidmisele, mis omakorda võib tulevikus hoida kokku tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandekulusid. Programmiperioodi lõppemisel välisvahenditest rahastamise lõppemisega seotud kulusid riigieelarvesse ei planeerita, sest TAT tulemusena on TAT-s kokku lepitud eesmärk täidetud. Ehitatava ja rekonstrueeritava taristu ülalpidamise kulud kaetakse elluviija omavahenditest. Kokkuvõttes on mõju riigivalitsemisele väheoluline, kuid positiivne. Regionaalareng Reorganiseerimise eesmärk on tagada sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna toega kombineeritud, võimalikult individuaalse lähenemisega KLA teenus üle Eesti vastavates kompetentsikeskustes. Regionaalpoliitika eesmärk on tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset sidusust ning vähendada piirkondlikke erinevusi. Sidusust sotsiaal- ja tervisevaldkonnaga aitab parandada KLA

14

teenuse üleviimine Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalast Sotsiaalministeeriumi haldusalasse. Regionaalselt on oluline teenuse üleriigiline ühtlane kättesaadavus. Arvestades teenuse mahtu (80 kohta) ja spetsiifilisust ning suurt personali vajadust lapse kohta, ei ole võimalik rajada keskusi üle Eesti. Arvestades, et teenust osutatakse iga KOVi lapsele vastavalt vajadusele, siis teenuse osutamata ja arendamata jätmine mõjutaks kõiki piirkondi. Võrdne kohtlemine, sealhulgas ligipääsetavus Projektide elluviimisel on tagatud võrdõiguslikkus, sealhulgas ligipääsetavus. Tegevuste ettevalmistamisel ja rakendamisel arvestatakse, et sihtrühma kuuluvad lapsed on erineva erivajadusega, ja tagatakse, et ühtegi sihtrühma liiget ei diskrimineerita tema erivajaduse tõttu. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel võetakse arvesse laste erinevaid vajadusi ja huve. Loodavad teenuseüksused on vähemalt kõigi nelja peamise puudeliigiga inimestele ligipääsetavad. Kokkuvõttes on tegevustel KLA teenuse saajate võrdsele kohtlemisele ja ligipääsetavusele oluline positiivne mõju. Elu- ja looduskeskkond Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs leidis, et rakenduskavaga ette nähtud sekkumistel ei ole hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel. TAT elluviimisel peab elluviija jälgima ja tagama, et tegevused ei suurendaks negatiivseid keskkonnamõjusid, sealhulgas antakse kliimakindluse hinnang. Projektide elluviimisel ja uuringute tegemisel pööratakse keskkonnamõjude minimeerimisel tähelepanu materjalide säästlikule kasutamisele ja taaskasutamisele ning ökoloogilisele jalajäljele. Projektide elluviimiseks vajalike teenuste ja toodete hankimisel järgitakse keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid. Ehitustegevuses kasutatakse tänapäevaseid ehitusmaterjale ning valitakse ökonoomsed, ligipääsetavad ja keskkonnasäästlikud lahendused. Kõik vajalikud sündmused korraldatakse läbimõeldult tagamaks, et nendel osalemine oleks minimaalse ökoloogilise jalajäljega ehk järgides Keskkonnaministeeriumi koostatud keskkonnahoidlike sündmuste juhendis esitatud minimaalseid nõudeid ja soovitusi. Kokkuvõttes ei ole tegevustel elu- ja looduskeskkonnale olulist kahjulikku mõju. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega TAT vastab rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistele valikukriteeriumitele kooskõlas ühendmääruse §-ga 7. 1. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega ning panust rakenduskava erieesmärki ja meetme eesmärkidesse, sealhulgas projektide tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajaduse korral väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu, on kirjeldatud TAT punktis 1 ning seletuskirja punktis 1 ja IV osas. Mõju rakenduskava erieesmärki ja meetme eesmärkidesse on näidatud ka TAT punktis 3 esitatud näitajaga ning seletuskirja punktis 3.

15

TAT elluviimine panustab meetme 21.4.1.2 tegevuste eesmärkide elluviimisesse, projekti edukas elluviimine panustab rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Laste heaolu suurendav sotsiaaltaristu“ meetmete nimekirja väljundnäitaja „Arendatud taristud“ sihttaseme täitmisesse. 2. TAT põhjendatus TAT vajalikkuse põhjendus on välja toodud punktis 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“. Arvestades, et kinnises lasteasutuses viibivate laste näol on tegemist väga keerulise sihtrühmaga, on oluline, et riigis tekiks vajalik kompetents nende laste toetamisel. Eesmärk on kujundada AS-ist Hoolekandeteenused vastav kompetentsikeskus, luues sidusus sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnaga ning tagades teenuse üleriigiline ühtlane ja ühetaoline kättesaadavus. Planeeritud on likvideerida 34-kohaline institutsionaalne Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskuse hoone Tapal ning selle asemele rajada KLA teenuse osutamiseks kuni kuuekohalistest perepõhistest üksustest koosnevad kompetentsikeskused. Üks kompetentsikeskus jääb Lõuna-Eestis Kaagverre, teine Põhja-Eestis Tallinnasse. Eestis puudub lastele, kes praegu on suunatud KLA teenust saama, kuid kes on tugevalt ennast kahjustava käitumisega ja keda tuleb abistada ka psühhiaatriakliinikus, sobiv keskkond meditsiinilise toega integreeritud MedKLA teenuse osutamiseks. Samuti on puudu spetsialiseeritud teenused alaealistele, kelle puhul standardne KLA teenus pole kõige sobilikum. TAT-s ette nähtud tegevuste elluviimine aitab kaasa riigi eesmärkide saavutamisele, milleks on KLA teenuste parem tulem ja kättesaadavus. Hoolimata sellest, et ühe kompetentsikeskuse täpne asukoht on täpsustamata, on projekti tegevuste ajakava realistlik ning projektis ette nähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ja planeeritud väljundid. Hiljemalt 2025. aasta I pooles tehakse lõplik valik Tallinnasse kavandatava teenuseüksuse asukoha suhtes, olles selle eelnevalt SoM-i, SKA, AS-i Hoolekandeteenused ja kohaliku omavalitsuse vahel läbi rääkinud. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve on esitatud TAT lisas 1. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ning vajaduse korral korrigeeritakse eelarvet. Eelarvest rohkem kui 85% moodustab ehitusmaksumus. Selle hindamiseks on muu hulgas kasutatud infot AS-i Hoolekandeteenused poolt perioodil 2014–2020 rajatud erihoolekandeteenuse kohtade maksumuse kohta. Samas pole otsest võrdlust võimalik teha, kuna erinevad nii ehitusprojektid kui ka liitumistasud ja kinnistusisesed kulud. Ka on ehitushinna muutuse prognoosimine mitme aasta pikkuses perioodis keeruline. Kui projekti elluviimine osutub eelarves prognoositust kallimaks, arvestades ELi toetuse piiratud vahendeid, finantseerib elluviija kallinemist omavahenditest. Projektijuhtimise kuluna on arvestatud ca 3% eelarvest, summa täpsustub riigihanke tulemusena. Ehitatava ja rekonstrueeritava taristu ülalpidamise kulud kaetakse elluviija omatuludest. Planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik ning elluviijal on suutlikkus tegevusi ellu viia. 4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

AS Hoolekandeteenused TAT elluviijana omab pikaajalist struktuurfondidest rahastatud projektide elluviimise kogemust. Elluviijal on nii tehnilised ja juriidilised oskused kui ka varasem pikaajaline kogemuse ERFi projektide elluviimisel. Lisaks on tal suutlikkus tagada edasised hooldus- ja püsikulud. AS Hoolekandeteenused tegutseb Sotsiaalministeeriumi haldusalas ja põhineb 100% riigi kapitalil. Elluviijal on kogemus riigihangete korraldamisel ning ta omab asutusesisest hankekorda. Elluviija tegevus on läbipaistev ja kontrollitav ning reguleeritud.

16

Näiteks on AS Hoolekandeteenused saanud perioodi 2014–2020 ERFi meetme tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ toetust järgmiste projektide elluviimiseks:

 „Võisiku Kodu reorganiseerimine (AS Hoolekandeteenused)“ toetus summas 1 912 900,00 eurot, sh RKF 286 935,00 eurot;

 „Erastvere Kodu reorganiseerimine (AS Hoolekandeteenused)“ toetus summas 2 520 549,57 eurot, sh RKF 378 082,57 eurot;

 „Tori Kodu reorganiseerimine“ toetus summas 2 098 200,00 eurot, sh RKF 314 730,00 eurot;

 „Koluvere Kodu reorganiseerimine“ toetus summas 3 747 058,34 eurot, sh RKF 562 058,75 eurot;

 „Imastu Kool-kodu reorganiseerimine“ toetus summas 1 922 003,22 eurot, sh RKF 288 300,48 eurot;

 „Sõmera Kodu reorganiseerimine“ toetus summas 12 0hoolek 662,61 eurot, sh RKF 1 807 749,40 eurot;

 „Teenuseüksuse rajamine erivajadusega inimestele“ toetus summas 2 963 429,65 eurot, sh RKF 444 514,46 eurot;

 „Võisiku Kodu reorganiseerimine“ toetus summas 7 120 695,46 eurot, sh RKF 1 068 104,33 eurot.

5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on hinnatud TAT punktis 1.1 ja seletuskirja IV osas. VI TAT rakendamine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2025. a. VII Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile ja AS-le Hoolekandeteenused. Samuti edastati eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Eelnõu kooskõlastasid EISis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaikimisi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium ja Kliimaministeerium märkustega, mis on arvesse võetud. Arvamuse esitasid Riigi Tugiteenuste Keskus, Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Puuetega Inimeste Koda. Lisad: Lisa 1. Riskide hindamine Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht

KINNITATUD

sotsiaalkaitseministri 17.03.2025 käskkirjaga nr 28 Lisa

Peremajade rajamine ja olemasolevate ruumide kohandamine ööpäevaringsete teenuste osutamiseks suure abivajaduse ja

kompleksprobleemidega lastele

TAT abikõlblikkuse periood

01.03.2025–31.12.2027

Elluviija AS Hoolekandeteenused Rakendusasutus Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus

2

Sisukord 1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ............................................................................................. 3

1.1. SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIA „EESTI 2035“ EESMÄRKIDEGA JA VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA .......................... 3 2. TOETATAVAD TEGEVUSED JA EESMÄRK ........................................................................................................................... 4

2.1. TERVISHOIUTEENUSTEGA INTEGREERITUD TEENUSEKOHTADE RAJAMINE MAARJAMAA HARIDUSKOLLEEGIUMI

EMAJÕE ÜKSUSESSE KAAGVERES ........................................................................................................................... 5 2.2. TEENUSEÜKSUSE RAJAMINE ELLUVIIJALE KUULUVALE KINNISTULE AADRESSIL TALLINN, LAEVASTIKU TN 20 ......... 6 2.3. TÄIENDAVA TEENUSEÜKSUSE RAJAMINE TALLINNASSE ........................................................................................... 6 2.4. RIIGIABI.................................................................................................................................................................... 6

3. NÄITAJAD ........................................................................................................................................................................ 7 4. EELARVE .......................................................................................................................................................................... 7 5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .................................................................................................................................................. 7 6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................................................... 8 7. ELLUVIIJA KOHUSTUSED .................................................................................................................................................. 9 8. ARUANDLUS .................................................................................................................................................................... 9 9. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MUUTMINE ............................................................................................................... 10 10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ................................................................................................ 11 11. VAIETE LAHENDAMINE ................................................................................................................................................ 11

3

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.1.2 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga 4 „Sotsiaalsem Eesti“ (prioriteet 6 „Sotsiaalsem Eesti“) ja ELi erieesmärgiga „Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadusega inimeste sotsiaalmajandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu“. TAT-ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.4.1.2 sekkumine „Laste heaolu suurendav sotsiaaltaristu“. 1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega ja valdkondlike

arengukavadega 1.1.1. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ja peasihi „Ühiskond” alasihti „Hooliv ühiskond“. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist ligipääsetavuse edendamisse ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse hinnatakse järgmiste „Eesti 2035”1 tegevuskava mõõdikutega: „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Elamute ja mitteelamute energiatarve“. Toetuse andmise üks eesmärk on luua teenusekohad lastele, kes saavad sotsiaalhoolekande seaduse §-s 1301 sätestatud kinnise lasteasutuse teenust (edaspidi KLA teenus), kuid kellel tulenevalt psüühikahäirest esineb äärmuslikku, ennast või teisi kahjustavat käitumist, mis vajab suuremat meditsiinilist sekkumist. Tegemist on lastega, kes vajavad teistsugust lähenemist ning teenust, mis oleks integreeritud tervishoiuteenustega ja mida ei ole alati võimalik pakkuda olemasoleva KLA teenuse raames. Toetuse andmise teine eesmärk on luua kõikidele KLA teenust saavatele lastele enam tuge pakkuvad peresarnased elamisüksused. Tänaseks on suurem osa KLA teenust vajavaid lapsi juba koondunud väiksematesse üksustesse, milles elamine on loonud paremad võimalused abivajaduse märkamiseks ja individuaalseks lähenemiseks, kuid jätkuvalt on teenuse osutamiseks kasutusel suured hooned, mis ei ole lapsesõbralikud ja millel on institutsioonile omased tunnused. Ööpäevaringsete teenuste, sealhulgas KLA teenuse korralduse muutmiseks on koostatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK)2, mis koos Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse abil ellu viidavate infrastruktuuriliste muudatustega loovad võimalused suure abivajadusega ja kompleksprobleemidega lastele pakutavate teenuste ümberkorraldamiseks ning laste paremaks toetamiseks. ERF-i vahendite toel tehtavad investeeringud toetavad sisuliste eesmärkide – suurema abivajaduse ennetamine (sh sattumine vanglasse) ja laste kiire integreerimine tavakeskkonda – saavutamist. KLA teenus on olemuslikult ajutise loomuga teenus (reeglina on kinnises lasteasutuses viibimise pikkuseks üks aasta, kuid lapsele koostatud juhtumiplaani ülevaatamine vabadust piirava meetme lõpetamiseks peab toimuma mitu korda aastas), mille lõppeesmärk on saavutada teenust saanud lapse puhul püsivad muutused, mis võimaldavad tal pärast teenuse saamist tavakeskkonnas toime tulla ilma enda elu, tervist või arengut ja teiste elu või tervist kahjustava käitumiseta.

1 Arenguvajadused | Eesti Vabariigi Valitsus. 2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9ac7b2d7-879e-41c3-82f4-19fba2eeec38

4

Toetatavad tegevused panustavad püsiva suhtelise vaesuse määra langusesse, luues KLA teenust, meditsiinilist KLA teenust ja muud ööpäevaringset teenust saavatele kompleksprobleemidega lastele sobivad elamis- ja ravitingimused, mis on eelduseks, et integreerida nad paremini tagasi tavaühiskonda. Tegevused panustavad mõõdikusse „Elamute ja mitteelamute energiatarve“ kaasajastatud taristu loomisega. Loodavate ehitiste energiatarve on väiksem tänu nende soojapidavusele ja kaasaegsetele säästvatele kütte-, ventilatsiooni- ja elektrisüsteemide lahendustele. Kaasajastatud ja kaasaegsed taristud panustavad ligipääsetavuse näitajasse. Hoonete ehitamisel ja rekonstrueerimisel jälgitakse juurdepääsetavuse nõuet, aga ka uute, energiasäästlike tehnoloogiate kasutusele võtmist. 1.1.2. Heaolu arengukava 2023–20303 näeb ette luua suure abivajadusega laste abistamiseks kompetentsikeskus, mis koondab enda alla nii kinnised kui nõndanimetatud avatud ustega, ööpäevaringset rehabilitatsiooni pakkuvad asutused. 1.1.3. Toetuse andmisel on seos TERE-programmiga: TAT-ga rakendatakse riigi 2025.–2028. aasta eelarvestrateegia laste ja perede programmi meetme „Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu“ tegevust „Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine“. 2. Toetatavad tegevused ja eesmärk TAT eesmärk on rahastada KLA teenuse osutamiseks vajaliku taristu ümberkorraldamist. Planeeritud on

lõpetada olemasolevas 34-kohalises Maarjamaa Hariduskolleegiumi (edaspidi ka MHK) Valgejõe

õppekeskuses KLA teenuse osutamine ja luua selle asemele individuaalset lähenemist võimaldavad teenusekohad, mis koosnevad kuni kuuekohalistest peresarnastest üksustest. Eesmärgiga mitmekesistada pakutavaid teenuseid, et parandada KLA teenuse kättesaadavust ja tulemuslikkust, saab osasid rajatavaid teenusekohti vajaduse korral kasutada mitmel otstarbel, sealhulgas:

 lastele, kes on suunatud saama KLA teenust ja kellel esineb uimastite tarvitamist ja sellest tulenevat sõltuvuskäitumist;

 lastele, kelle käitumine lubab neil kasutada tugiteenuseid väljaspool kinnist lasteasutust ja/või kelle KLA teenuse saamise periood hakkab lõppema ja kes ei vaja enam tugevdatud järelevalvet (nn järelhooldus);

 lastele, kelle käitumine võib olla erivajadusest tulenevalt enesele või teistele ohtlik ja kes ei saa seetõttu kasvada tavakeskkonnas, kuid kelle puhul ei ole liikumisvabaduse piiramine enam vajalik (nn ravikodu).

Lastele, kes on määratud saama KLA teenust, kuid vajavad lisaks sagedast psühhiaatrilise ravimeeskonna sekkumist, rajatakse meditsiinilise kinnise lasteasutuse (MedKLA) teenuse üksus. Toetatakse taristuinvesteeringuid, mille puhul on tagatud kliimakindlus. Tingimus kehtib taristule, mida kasutatakse sihipäraselt vähemalt viis aastat.

3 Heaolu arengukava 2023-2030 | Sotsiaalministeerium (sm.ee).

5

Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Uute energiasäästlike perepõhiste üksuste rajamine või olemasolevate ümberehitamine energiasäästlikumaks loob eelduse hoida kokku energiakuludelt ning toetab kliimaneutraalsuse ja keskkonnasõbraliku majanduse saavutamise eesmärki. Toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Ei toetata tegevusi, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7. Toetatavad tegevused järgivad keskkonnaalastes õigusaktides sätestatut ega tekita olulist kahju ühelegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile ning on kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“4. Lisaks hoone või rajatise ohutuse tagamisele on oluline silmas pidada, et ehitis jätaks keskkonnale võimalikult väikese jälje ning seda kogu ehitise elukaare jooksul. Ehitise elukaar hõlmab endas ehituses kasutatavate toormaterjalide hankimist, ehitustoodete tootmist, materjalide transporti, ehitust, kasutust, lammutust ja jäätmete käitlemist. Ehitatud keskkonna kasutajate heaolu tuleb säilitada või parandada keskkonda säästes. Seetõttu tuleb pöörata tähelepanu hoonete sisekliimale, asukohale, ligipääsetavusele ja ökoloogiale.5 2.1. Tervishoiuteenustega integreeritud teenusekohtade rajamine Maarjamaa Hariduskolleegiumi

Emajõe üksusesse Kaagveres 2.1.1. Tegevuse eesmärk Rajada ööpäevaringsed, tervishoiuteenustega integreeritud teenusekohad suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele. 2.1.2. Tegevuse sisu Olemasolevasse peamajasse luuakse kuus teenusekohta, ehitades ümber seal asuvad 12-kohalise teenuseüksuse ruumid. 2.1.3. Tegevuse tulemus Rajatud on üks kuuekohaline, kuue ühekohalise toa ja vajalike abiruumidega üksus suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele ööpäevaringse, tervishoiuteenustega integreeritud teenuse osutamiseks. 2.1.4. Tegevuse sihtrühm

4 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded–Riigi Teataja. 5 Keskkonnasäästlik ehitus | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee).

6

Lapsed, kellel tulenevalt psüühikahäirest esineb äärmuslikku, ennast või teisi kahjustavat käitumist, mis vajab suuremat meditsiinilist sekkumist. 2.2. Teenuseüksuse rajamine elluviijale kuuluvale kinnistule aadressil Tallinn, Laevastiku tn 20 2.2.1. Tegevuse eesmärk Rajada 18 KLA teenuse kohta Tallinnasse, elluviija omandis olevale kinnistule aadressil Laevastiku tn 20, kuhu on projekteeritud nelja korteriga hoone, mille ehitamiseks on olemas ehitusluba. 2.2.2. Tegevuse sisu Rajatakse hoone, mis sobib KLA teenuse osutamiseks. Olemasolevas, ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis tehakse muudatused, mille tulemusena:

 tagatakse ligipääsetavus nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuudega inimestele terve hoone ulatuses;

 luuakse vajalikus mahus kooli- vm ruumid, kasutades selleks ühte neljast projekteeritud korterist. 2.2.3. Tegevuse tulemus Rajatud on KLA teenuse osutamise üksus, kus on kolm kuuekohalist peresarnast üksust. 2.2.4. Tegevuse sihtrühm KLA teenust saama suunatud alaealised. 2.3. Täiendava teenuseüksuse rajamine Tallinnasse 2.3.1. Tegevuse eesmärk Rajada Tallinnasse täiendavad 18 KLA teenuse osutamise kohta. 2.3.2. Tegevuse sisu Rajatakse teenuseüksus, mis koosneb kolmest kuuekohalisest perepõhisest üksusest. Teenuseüksus rajatakse kas peremajadena või muul sobival viisil. Teenuseüksuse konkreetne asukoht selgub peale Tallinna linnaga läbirääkimisi ja sobivate asukohtade (kinnistute) kaardistamist ning ehitusõiguse saamise võimaluse selgitamist. 2.3.3. Tegevuse tulemus Rajatud on KLA teenuse osutamise üksus, kus on kolm kuuekohalist peresarnast üksust. 2.3.4. Tegevuse sihtrühm KLA teenust saama suunatud alaealised. 2.4. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

7

3. Näitajad

4. Eelarve

Summa Osakaal

1 ELi toetuse summa (ERF) (€) 4 200 000,00 70%

2 Riiklik kaasfinantseering (€) 1 800 000,00 30%

3 TAT eelarve kokku 6 000 000,00 100%

5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17. 5.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja TAT-s sätestatud tingimustele, järgmiselt: 5.2.1 kinnisasja omandamine, mis moodustab kuni 10% abikõlblikest kuludest; 5.2.2 projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, auditite ja analüüside ning maakorraldustoimingute ja keskkonnamõjude hindamise tegemine, sealhulgas kliimakindluse hindamine; 5.2.3 detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine; 5.2.4 katastrimõõdistamine ja muud maakorraldustoimingud; 5.2.5 ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis, sealhulgas litsentsitasud; 5.2.6 ehitustööde ettevalmistustööd, sealhulgas lammutamine; 5.2.7 jäätmete taaskasutus ja ohutu kõrvaldamine selliste jäätmete puhul, mida ei ole võimalik taaskasutusse suunata (nt ohtlikud jäätmed); 5.2.8 ehitustööde tegemine; 5.2.9 ehitise ekspertiis;

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase Sihttase (2026)

Sihttase (2027)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljund- näitaja

Arendatud taristute arv

0 1 3 Raporteeritakse elluviija vahe- ja lõpparuannete alusel. Sihttase on täidetud, kui taristuarendused on ellu viidud, st vajalikud ruumid sihtrühmale kvaliteetse teenuse pakkumiseks on kohandatud ja loodud (sellekohane ehitusalane dokumentatsioon on esitatud).

TAT- spetsiifiline väljund- näitaja

Rajatud või kaasajastatud, kuni kuuekohaliste peresarnaste üksuste arv

0 1 7 Raporteeritakse elluviija vahe- ja lõpparuannete alusel. Laste heaolu suurendavates sotsiaaltaristutes kaasajastatakse kokku seitsmes peresarnases üksuses 42 kohta KLA teenuse osutamiseks.

8

5.2.10 autorijärelevalve; 5.2.11 ehitise omanikujärelevalve tegemine; 5.2.12 ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonide rajamine ja liitumise kulud; 5.2.13 väliskeskkonna rajamisega seotud tööde tegemine, sealhulgas: 5.2.13.1 teede ja parklate rajamine, valgustuse paigaldamine, elektrisõidukite laadija koos paigaldamisega ja piirdeaia rajamine; 5.2.13.2 haljastuse rajamine ja kohtkindla väliinventari paigaldamine, mis moodustab kuni 3% abikõlblikest kuludest; 5.2.14 ehitisse paigaldatava sisustuse, kohtkindlate seadmete, tehnika vms hankimine ja paigaldamine; 5.2.15 perepõhiste üksuste teenindamiseks vajalike ruumide (sh teraapiaruum) ümberehitus ja sisustamine; 5.2.16 projektijuhtimine, mis moodustab kuni 3% abikõlblikest kuludest; 5.2.17 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ nimetatud teavitustegevusega seotud kulud; 5.2.18 ligipääsetavuse tagamine, sealhulgas analüüs, audit, ekspertiis, eksperdi kaasamine, et kogu ehitis ja ümbritsev taristu oleks nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuudega inimestele ligipääsetav. 5.3. Mitteabikõlblik kulu on fossiilkütuste kasutamise või ladustamisega seotud vara soetamine. 5.4. Käibemaks on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Käibemaks on abikõlblik juhul, kui käibemaksukohustuslasest elluviija kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetuse kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e- toetuse keskkond) kaudu. 6.2. Toetuse väljamaksmine toimub tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel või ettemaksena ühendmääruse § 30 lõike 1 punkti 3 alusel. 6.3. Hiljemalt koos esimese maksetaotlusega peab elluviija esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ): 6.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti rakendaja kuludest; 6.3.2 väljavõtte raamatupidamisprogrammist, mis tõendab projektiga seotud kulude eristamist; 6.3.3 tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.3 puhul kliimakindluse hinnangu vastavalt ühendmääruse lisa 3 B-osale; 6.3.4 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.3.5 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.4. Punktides 6.3.1, 6.3.4 ja 6.3.5 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema projekti rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse e-toetuse keskkonna kaudu. 6.5. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus, ettemakse saamisel juhindub ettemakse kinnikandmiseks ühendmääruse § 30 lõigetest 4 ja 5.

9

6.6. Makse kasutamise aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates ning ettemakse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 15 kalendripäeva ettemakse taotluse saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.7. RÜ õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija kohustused Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.1 teavitama RA-d ja RÜ-d esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui seni asukohata rajatavate teenuseüksuste asukoht on selgunud või mõni asukoht muutunud; 7.2 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja tegevuste kaupa; 7.3 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.4 esitama RÜ nõudmisel eelarveaasta väljamaksete prognoosi; 7.5 edastama RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 7.5.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.5.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7.5.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist; 7.6 asjade, teenuste ja ehitustööde hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest; 7.7 tagama taristu kliimakindluse ja kliimakindluse analüüsis nimetatud tegevuste elluviimise; 7.8 järgima tegevuste elluviimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet; 7.9 täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatule; 7.10 esitama ettemakse korral RÜ-le vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja tähtaegadele ettemaksega seotud töö, kauba või teenuse üleandmist ja kulu tasumist tõendavad dokumendid 15 kalendripäeva jooksul lepingust tuleneva tähtaja möödumisest arvates; 7.11 tagama taristu ja kõikide TAT-ga seonduvate tegevuste ligipääsetavuse nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuudega inimestele, sealhulgas puuduste avastamisel nende likvideerimise, muu hulgas peab ligipääsetav olema kogu TAT-ga seotud info ja kommunikatsioon nii füüsilisel kui ka digitaalsel teel, digitaalse info ja teenuste puhul peavad ka need olema ligipääsetavad; 7.12 tagama taristu vastavuse kehtestatud nõuetele, sealhulgas tervisekaitsenõutele, lähtuvalt rajatavate ruumide kasutusotstarbest; 7.13 kooskõlastama punktis 2.1 viidatud MedKLA teenuseüksuse ruumide projekteerimise lähteülesande Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonnaga; 7.14 tagama vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest teenuseüksuste eesmärgipärase kasutamise käesolevas TAT-s sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul, kui KLA teenuse puhul tuleb teenuseüksusi ümber profileerida ja see on RA-ga kooskõlastatud. 8. Aruandlus

10

8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste elluviimise ning tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. 8.2. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste elluviimise, tulemuste ja näitajate saavutamise kohta lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 30 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse lõppkuupäevast. Lõpparuande esitamisel peab loodud teenuseüksustele olema väljastatud kasutusluba. 8.3. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. 8.5. Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ aruande. 8.6. Aruandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab aruande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.7. Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljadele. 8.8. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.1 välja toodud „Eesti 2035“ mõõdikutesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 9. Toetuse andmise tingimuste muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.7 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid eelarve muutmiseks, kui aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 9.7. TAT muutmise käskkirja eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.8. TAT muutmiseks punkti 9.7 tähenduses ei loeta: 9.8.1 punktis 7.2 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist;

11

9.8.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et projekti kogutoetuse summa ja määr ei muutu; 9.8.3 punktis 2.3 nimetatud teenuseüksuse asukoha aadressi nimetamist. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 10.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37 ja ÜSS2021_2027 §-dele 28– 30. 10.2. Ettemakse korral, kui elluviija ei ole ettemakse kasutamist tõendanud vastavalt punktis 7.8 sätestatud tähtajaks, on elluviija kohustatud tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. Tagasimakse tähtaja ületamisel kohaldatakse finantskorrektsiooni ja nõutakse ettemakse tagasi või tasaarveldatakse väljamaksmisele kuuluva toetusega. 11. Vaiete lahendamine RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Lisa „TAT finantsplaan ja eelarve tegevuste ning kulukohtade kaupa“

MINISTRI KÄSKKIRI Sotsiaalkaitseministri käskkirja „Peremajade rajamine ja olemasolevate ruumide kohandamine ööpäevaringsete teenuste osutamiseks suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele“ kinnitamine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kinnitan toetuse andmise tingimused „Peremajade rajamine ja olemasolevate ruumide kohandamine ööpäevaringsete teenuste osutamiseks suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele“ koos lisadega (lisatud). Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister

17.03.2025 nr 28