Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Andres Timmusk

[email protected]

Teie 21.02.2025 Meie 18.03.2025 nr 2.2-9/25/610-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses jahimeeste kaameratega, milles

soovite teada, kas eramaale tohib paigaldada videovalve võimalusega foto ja/või video kaameraid

ilma kinnistuomaniku loata, kui see ei ole lubatud, siis milline seadus seda keelab ning millised

on võimalikud karistused kaamera paigaldajale selle tegevuse eest.

Kõigipealt vabandame vastuse viibimise pärast, mis on seotud asutuse suure töökoormusega.

Selgitan, et videosalvestused, mis võimaldavad inimest tuvastada, on käsitletavad isikuandmete

töötlemisena. Kui kaamera salvestab avalikku ala, kus kaamera vaatevälja tõenäoliselt jäävad

tuvastatavad inimesed, siis tuleb andmetöötlejal (eelduslikult metsakaamera omanikul) arvestada

isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) tulenevate nõuetega ning nende rikkumisest tuleneva

vastutusega. Avalikuks alaks loetakse muuhulgas ka avalikud metsaalad. 1

Eeltoodu tähendab muuhulgas ka seda, et isikuandmete töötlemiseks peab vastutaval

andmetöötlejal olema õiguslik alus2 ja metsa alale sisenemise juurde tuleb nähtavale kohale

paigaldada kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos kontaktandmetega ja viitega kaamerate

kasutamise korrale.3 Koostatud peavad olema ka andmekaitsetingimused.4 Selliseid

metsakaameraid ja nende salvestusi, kui sinna on jäänud ka äratuntavalt inimene, ei või kasutada

kindlasti ka mitte ühelgi teisel eesmärgil kui algne eesmärk (nt metslooma liikumise jälgimine).

Kui kaamera on suunatud avaliku tee/ala peale, kus seadme vaatevälja võivad jääda kolmandad

isikud, siis tekib neil inimestel enda andmetega tutvumise õigus (olenemata sellest, kes on

andmetöötleja eraisik või juriidiline isik).

Vastutavaks andmetöötlejaks on isik, kes määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja

vahendid, st töötlemise põhjuse ja viisi. Kui töötlemise põhjuse ja viisi osas teeb otsuse mõni

jahimees (jahiselts) ja paigaldab kaamerad kolmanda isiku metsa aladele, siis on eelduslikult

vastutavaks töötlejaks kaamerate paigaldaja (ehk jahimees/jahiselts). Seda, kes on vastutav

andmetöötleja, tuleb hinnata aga iga kord lähtuvalt reaalsest andmetöötlusest. Selgitustaotlusele

vastuse andmisel ei anna AKI konkreetse juhtumi asjaolude osas siduva hinnangu, seda saab teha

ainult järelevalvemenetluse raames.

1 Juhend kaamerate kasutamise kohta (2021), lk 9. 2 Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama iga andmetöötleja (metsakaamera omanik) ise. 3 AKI on loonud selleks ka kõigile vabalt kasutatava teavitussildi koostamise tööriista https://melon.rik.ee/videovalve-sildi-genereerija. 4 https://www.aki.ee/labipaistvus-ehk-andmekaitsetingimused

2 (2)

Kaameraid kasutatakse ühe tehnilise vahendina jahinduse eesmärgi täitmiseks. Seda tehakse

näiteks ulukite liikumise jälgimiseks, söödaplatside jälgimiseks jms. Kui kinnistu omanik lubab

kolmandatel isikutel (jahimeestel) paigaldada kaameraid enda aladele, siis tasuks läbi mõelda

kuidas kinnistu omanik omab ülevaadet paigaldatud kaamerate osas ja teavet kes on nende

omanikud. Jahiseaduse § 25 lõike 1 kohaselt tuleb kinnisasjal jahi pidamiseks sõlmida jahiseltsil

leping kinnisasja omanikuga, milles võib vajadusel kokku leppida ka metsakaamerate kasutamise

tingimusi või reegleid, tuues välja, milliseid kohustusi peab kaamera paigaldaja täitma, kui

töödeldakse ka isikuandmeid (lisama korrektse teavitussildi, viima enne kaamera paigaldamist läbi

õigustatud huvi analüüsi, koostama andmekaitsetingimused).

Seega peaks kaamerate kasutamisest jahipidamise eesmärgil olla teavitatud kinnistu omanik, kes

oskab vajadusel jagada infot kaamera vaatevälja sattunud seenelisele, marjulisele või metsas

jalutuskäiku tegevale inimesele.

Olukorras, kus kaamerad on paigaldatud ilma kinnistu omaniku nõusolekuta, on tegemist omandi

rikkumisega ehk asjaõigusliku vaidlusega. Paraku ei ole võimalik AKI-l sekkuda

asjaõigusseaduse regulatsiooni ning lahendada eraõiguslike vaidlusi. Kui kinnistu omanik ja

metsakaamera omanik kokkuleppele ei jõua, tuleb pöörduda tsiviilkohtusse. Hagiavalduse vormi

leiab siit: https://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest. Samuti saab

teatud juhtudel kasutada kohtusse pöördumisel vajadusel riigi õigusabi

https://www.kohus.ee/et/oigusabi/riigi-oigusabi.

Loodan, et selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Irina Meldjuk

jurist

peadirektori volitusel