Kiri

1

Lisa 1

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ elluviimiseks“

„Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ elluviimiseks

toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga korraldatakse Haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja meetme 21.4.4.2 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ rakenduskavaga kooskõlas oleva

sekkumise „Kõrghariduse kvaliteet, rahvusvahelistumine ja doktorikoolid“ tegevuse „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda (edaspidi ka TAT).

1 .2. Tegevuse rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist (ESF+) aidatakse kaasa

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti erieesmärgi (e) „muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja

informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja

õpipoisiõppe kasutuselevõttu“ saavutamisele.

Tegevusega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti „Eestis elavad

arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“. Ühtlasi panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga „Kolmanda

taseme haridusega 25-34-aastaste osakaal“. Lisaks toetab tegevus „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamist. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Toetatavad tegevused panustavad soolise

võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide edendamisse ja nimetatud põhimõtete hoidmist jälgitakse järgmiste „Eesti 2035” näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks”, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse

mõõdik”, „Ligipääsetavuse näitaja” ning „Keskkonnatrendide indeks”.

1 .3. Mõisted

Doktorikool – ülikoolide poolt loodav ühendus doktoriõppe arendamisel ühiste eesmärkide täitmiseks, sh Eesti ülikoolide doktorantidele interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise koostöö

ning täiendavate õpivõimaluste pakkumiseks, doktoritööde kvaliteedi tõstmiseks ning doktorantide juhendajatele enesetäiendamisvõimaluste pakkumiseks.

Doktorikooli üritus – doktorikooli raames korraldatav, interdistsiplinaarsele koostööle ja

2

kogemuste vahetamisele suunatud tegevus või eesmärgistatud grupiõpe, mis ei ole

õppekavapõhine, kuid toetab doktoriõppe õpiväljundite saavutamist (nt temaatiline seminar, konverents, suve- või talvekool, intensiivkursus vms õpisündmus) või doktorantide

juhendajate juhendamispädevuste tõstmist.

Doktorant – doktoriõppes õppiv üliõpilane.

1 .4. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on doktoriõppe kvaliteedi edendamine Eesti ülikoolide koostöös, sh toetades teaduskontaktide loomist interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise koostöö ning

kogemuse vahetamise kaudu.

2. Toetatav tegevus – doktoriõppe kvaliteedi edendamine

Eesti ülikoolide doktoriõppe kvaliteedi edendamiseks luuakse ülikoolidevaheline ühine

doktorikool, mille alla moodustatakse kuus valdkondlikku haru. Doktorikooli tegevuste planeerimisel lähtutakse ülikoolide vahel sõlmitud doktoriõppe kvaliteedileppest1. Ühise doktorikooli kaudu korraldatakse üritusi, mis võiksid potentsiaalselt huvi pakkuda kõikidele

doktorantidele või nende juhendajatele. Valdkondlike harude kaudu korraldatakse üritusi, mille temaatiline fookus on seotud vastava haru teadusvaldkonnaga.

Punktis 1.4. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse doktoriõppe kvaliteedi edendamiseks

doktorikooli, sh valdkondlike harude, üritusi, doktoriõppe rahvusvahelistumise ja

interdistsiplinaarsuse toetamiseks välisekspertide ja -juhendajate kaasamist, doktorantide

juhendajate juhendamispädevuste tõstmiseks koolitusi ja seminare, Eesti ülikoolidest ja

evalveeritud TA-asutustest teadmuse kaasamist doktoritööde kaasjuhendamisel, oponeerimisel ja

konsulteerimisel ning doktorantide lühiajalist (kuni 30 päeva) rahvusvahelist õpirännet, sh ürituse

osavõtutasu.

Doktorikooli üritused peavad olema suunatud vähemalt kahe ülikooli doktorantidele või

juhendajatele ning olema osalemiseks avatud kõikide ülikoolide doktoriõppe üliõpilastele ja/või

nende juhendajatele. Doktorikooli üritustele võib kaasata magistrante.

Doktorikooli tegevused koos eelarvega lepitakse kokku iga-aastases tegevuskavas. 10% tegevuse

eelarvest planeeritakse ülikoolide ülesteks ühistegevusteks.

Toetatav tegevus on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–

43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile.

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

Tegevuse elluviimisel järgitakse läbivalt Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskava

seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ja -metoodikat.

1 Doktoriõppe kvaliteedilepe. 15.01.2020. Rektorite Nõukogu.

3

Tegevuse elluviimisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse2 ja võrdse kohtlemise põhimõtteid3.

Ürituste läbiviimisel järgitakse nii füüsiliselt kui digitaalselt ligipääsetavuse nõudeid4 ja keskkonnahoidlike sündmuste juhendit5. Teavitustegevuste korraldamisel jälgitakse vastavust

vähemalt WCAG 2.1 AA taseme nõuetele6.

3. Tulemused

3 .1. Punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimise tulemuseks on doktorantide kõrge rahulolu doktorikooli üritustega. Lisaks on suurenenud doktorikooli tegevustes osalenud välisekspertide ja –juhendajate arv ning ülikoolide üleste ühistegevuste arv.

3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimist ja oodatava tulemuse saavutamist mõõdetakse

järgmiste näitajatega:

Näitaja liik Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase

(2023)

Vahesiht-

tase

Sihttase

(2029)

Selgitav teave

Meetmete

nimekirja

väljundnäitaja

Õppe kvaliteedi arendamise

projektides osalenud

kõrgharidusasutuste arv

0 7 (2024) 7 Tegevuses osalevate

unikaalsete kõrgkoolide

kumulatiivne arv.

Allikas: elluviija aruanne

Meetmete

nimekirja

tulemusnäitaja

Õppe kvaliteedi arendamise

projektid lõpetanud

kõrgharidusasutuste arv

0 Ei kohaldu 7 Unikaalsete kõrgkoolide

kumulatiivne arv, kes on

alustanud kvaliteedi

arendamise projektiga ja

selle edukalt lõpetanud.

Allikas: elluviija aruanne

TAT

spetsiifilised

näitajad

Doktorantide rahulolu

doktorikooli üritustega (%)

- 75% (2026) 90% Doktorantide keskmine

hinnang 4-pallisel skaalal,

siht 90% nõus ja pigem

nõus.

Kogutakse doktorantide

hinnanguid doktorikooli

ürituste järel.

Allikas: elluviija aruanne

Doktorikooli tegevustes

osalenud välisekspertide ja

-juhendajate arv

0 70 (2026) 150 Loendatakse

väliskõrgkoolidest või -

TA-asutustest kaasatud

isikute doktoritööde

kaasjuhendamisi ja

doktorikooli üritustel

esinejatena või

läbiviijatena osalemise

kordi kumulatiivselt

Allikas: elluviija aruanne

Ülikoolide üleste

ühistegevuste arv

0 10 (2026) 20 Loendatakse doktorikooli

üritusi, mille hulka ei

arvata doktorikooli

valdkondlike harude

üritusi. Näitajat

arvestatakse kumulatiivselt

Allikas: elluviija aruanne

2 Sooline võrdõiguslikkus Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 3 Võrdne kohtlemine Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 4 Ligipääsetavus Mis on ligipääsetavus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 5 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend 6 WCAG 2.1 AA nõuded https://ttja .ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded

4

4. Rakendusasutus ja -üksus

4.1. Käskkirja alusel rahastatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2. Käskkirja alusel rahastatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

5. Elluviija ja partnerid

Tegevuse elluviijaks on Tartu Ülikool.

Tegevuse elluviimisse on kaasatud partneritena kõik Eesti ülikoolid: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business School, Tallinna

Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool. Doktorikooli valdkondlikel harudel on oma juhtpartner, kes vastutab vastava valdkondliku haru

tegevuskava ja eelarve koostamise ning tegevuste elluviimise eest. Juhtpartneri rolli täidavad Tartu Ülikool (TÜ), Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) ja Tallinna Ülikool (TLÜ) järgmiselt:

Doktorikooli valdkondlikud harud Juhtpartner

Matemaatika, arvutiteadus ja informaatika TTÜ

Loodusteadused ja põllumajandusteadused TÜ

Tehnika ja tehnoloogia TTÜ

Arsti- ja terviseteadused, veterinaaria TÜ

Sotsiaalteadused TÜ

Humanitaarteadused ja kunstid TLÜ

6. Juhtimine

6.1. Tegevust juhib doktorikooli juhtnõukogu, kuhu kuuluvad kõigi ülikoolide teadusprorektorid.

6.2. Juhtnõukogu ülesanded:

6 .2.1. Ülikoolide üleste ühistegevuste tegevuskava koostamine;

6 .2.2. TATi iga-aastase tegevuskava ja eelarve kooskõlastamine;

6 .2.3. Eelarve jaotuse põhimõtete määramine valdkondlike harude vahel;

6.2.4. Tegevuse vahe- ja lõpparuande kooskõlastamine;

6 .2.5. Elluviija nõustamine ja ettepanekute tegemine TATi muutmiseks lähtuvalt tegevuse eesmärkidest.

6 .3. Doktorikooli juhtnõukogu moodustab valdkondade vahelise koostöö soodustamiseks doktorikooli valdkondlike harude juhtkogu, kuhu kuuluvad kõikide doktorikooli

valdkondlike harude ja kõikide ülikoolide esindajad .

6 .4. Doktorikooli valdkondlike harude juhtkogu ülesanded:

6 .4.1. Ettepanekute tegemine ülikoolide üleste ühistegevuste tegevuskavasse;

6.4.2. Doktorikooli valdkondlike harude iga-aastase tegevuskava ja eelarve üle vaatamine ja

5

juhtnõukogule kooskõlastamiseks esitamine.

7. Sihtrühm

Tegevuse sihtrühmaks on kõigi Eesti ülikoolide doktorandid , magistrandid ning doktorantide juhendajad.

8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuse abikõlblikkuse periood on 1. september 2023 kuni 31. august 2029.

9. Tegevuse eelarve

Tegevuse „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ kogueelarve aastateks 2023-2029 on 7 000 000 eurot, millest ESF toetus on 4 900 000 eurot (70% kogumaksumusest) ning riiklik kaasfinantseering 2 100 000 eurot (30% kogumaksumusest).

10. Kulude abikõlblikkus

10.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

10.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud:

10.2.1. otsesed personalikulud, sh elluviija projekti juhtimise personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16 ja § 21 lõikele 3;

10.2.2. koolituskulud;

10.2.3. ürituste osalemise ja/või korraldamise kulud , sh ligipääsetavuse tagamise kulu füüsilises ja virtuaalses keskkonnas, gruppidele tellitud transpordi, majutuse,

toitlustuse jms ürituse korraldamisega seotud vajalikud kulud;

10.2.4. osavõtutasud (doktorandi osalemine konverentsil/üritusel rahvusvahelise õpirände raames);

10.2.5. välisekspertide ja -juhendajate sõidu- ja majutuskulud;

10.2.6. teavitamiskulud;

10.2.7. doktorantide rahvusvahelise õpirände kulud lisas 2 esitatud ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 18 lõikele 3;

10.2.8. kaudsed kulud 7% abikõlblikest otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse § 21

lõigetele 1 ja 3-6.

10.3. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse

abikõlbmatuteks kuludeks:

10.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;

10.3.2. ühikuhinnas sisalduv kulu kuludokumentide alusel;

10.3.3. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või

6

käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või

projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud individuaalsed sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel.

11. Toetuse maksmise tingimused ja kord

11.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3.

11.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3 ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1.

11.3. Doktorantide rahvusvahelise õpirände kulude ühikuhinna alusel hüvitamiseks esitatakse vastuvõtva asutuse või ürituse korraldaja ametlik kinnituskiri, kus on ürituse toimumise aeg

kuupäevaliselt välja toodud .

11.4. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus.

11.5. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning

lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

12. Elluviija ja partnerite kohustused

12.1. Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud:

12.1.1. korraldama TATi juhtimisega seotud tegevused, sh tegevuste planeerimise, aruandluse, juhtnõukogu töö korraldamise;

12.1.2. viima ellu tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;

12.1.3. koostama ja esitama rakendusasutusele TATi järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 20.

novembriks, erandina TATi käivitamisel kolme kuu jooksul pärast TAT kinnitamist, ning rakendusasutuse nõudmisel esitama TAT eelarve jagunemise aastate kaupa;

12.1.4. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada kolme kuu

jooksul TAT kinnitamisest; juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas;

12.1.5. tagama projektiga seotud tegevustes ligipääsetavuse kõikidele sihtrühmas olevatele inimestele hoolimata erivajadusest.

12.2. Partnerid täidavad tegevuste elluviimisel ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–9 ja 13−15, §-s 11 ning käesoleva käskkirja punktis 12.1.5. nimetatud kohustusi.

12.3. Riigihangete korraldamisel järgitakse riigihangete seadust, kui elluviija või partner on

hankija riigihangete seaduse tähenduses. Partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse

tähenduses.

7

13. Aruandlus

13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande, mis on juhtnõukoguga

kooskõlastatud, hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

13.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või

ületäitmise kohta;

13.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;

13.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

13.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste

elluviimise lõpparuande, mis on juhtnõukoguga kooskõlastatud, 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes

nõutule olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele ning punktis 1 nimetatud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.

13.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

13.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

13.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale

puuduste kõrvaldamist.

14. ESF+ tegevustes osalejate aruandlus

14.1. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund -

ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikele 3 ning ühendmääruse § 10 lõike 1 punktile 5.

14.2. Punktis 14.1. toodud kohustus rakendub 32 akadeemilist tundi ületavatele doktorantide

juhendajatele korraldatavatele juhendamispädevuste tõstmisele suunatud koolitustele.

14.3. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning

rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39.

16. Vaiete lahendamine

16.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

8

esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

16.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

16.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest .

Lisa 2

KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ elluviimiseks“

Õpirände ühikuhindade kasutamine

tegevuses „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“

1. Ühikuhindade kasutamine

Doktorantide rahvusvahelise õpirände kulude katmisel rakendatakse ühikuhindu, mida

kasutatakse Kristjan Jaagu nimelise õpirände stipendiumi määramisel1. Sõidukulude osa

kaetakse sõidutoetusega (p. 2.1). Majutus- ja elamiskulude osa kaetakse elamistoetusega

(p. 2.2).

2. Ühikuhindade tüübid ja määrad

2.1. Sõidutoetus

Õpirände sõidutoetuse ühikuhinna alusel rahastatakse nii Eestist kui välisriigist algavaid reise.

Õpirände sõidutoetuse standardiseeritud ühikuhindadel kasutatakse 7 astet:

Toetus edasi-tagasi reisi kohta Distants linnast linna

1 70 eurot kuni 99,9 km

2 180 eurot 100 – 499 km

3 275 eurot 500 – 1999 km

4 360 eurot 2000 – 2999 km

5 530 eurot 3000 – 3999 km

6 820 eurot 4000 – 7999 km

7 1500 eurot 8000 või enam km

Distantsi arvestamisel kasutatakse ainult Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud veebipõhist

kalkulaatorit: http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_en.htm

2.2. Elamistoetus

Elamistoetust makstakse välismaal toimuva ürituse toimumise päevade eest.

Õpirände elamistoetuse standardiseeritud ühikuhinnal kasutatakse kahte astet:

Toetus ühe päeva kohta Õpirände kestus

1 120 eurot 1-14 päeva

2 80 eurot 15-30 päeva

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/105042024009

MINISTRI KÄSKKIRI

18.03.2025 nr 1.1-2/25/51

Haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a

käskkirja nr 357 „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „Ülikoolide koostöö

doktoriõppe edendamisel“ elluviimiseks“

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 357 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine tegevuse „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).

2. Muudan käskkirja lisa 2 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).

3. Käesoleva käskkirja punkti 1 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2023. a.

Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ elluviimiseks“

muutmise eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Käesolev käskkiri kehtestatakse Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ elluviimiseks“ lisa 1 ja lisa 2 muutmise vajadus tugineb suuresti esimese tegutsemisaasta käigus saadud kogemustele. Muudatustega kehtestatakse käskkirja allkirjastamisest doktorikooli raames toimuvale õpirändele

korrigeeritud ühikuhinnad ning täpsustatakse toetuse andmise tingimusi. Ühikuhindade muutmise põhjuseks on doktorikooli õpirände ühikuhindade aluseks oleva Kristjan Jaagu

nimelise õpirände stipendiumi ühikuhindade muutused. Kulude abikõlblikkus sõnastatakse selgemaks ning üheselt mõistetavamaks, tuues muuhulgas selgemalt välja, et koolituste või ürituste korraldamise kulud võivad olla eraldi hangetena. Lisaks täpsustatakse doktorikooli

tulemuste saavutamise näitajate mõõtmise selgitusi. Ühtlasi aitavad muudatused viia omavahel paremasse kooskõlla toetuse andmise tingimused

(edaspidi: TAT) ja seletuskirja. Muudatuste aluseks on elluviija ja rakendusüksuse tehtud ettepanekud.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna peaekspert Nele Dresen (tel 735 0200, [email protected]). Eelnõu koostamisse

on kaasatud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna nõunik Sigrid Vaher (tel 735 0263, [email protected]), õigusloome valdkonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]), finantsvaldkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735

0279, [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected], välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (tel 735 0161,

[email protected], strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert (tel 735 0105, [email protected]).

2. Eelnõu sisu

2.1. Lisa 1 muudatused

Punktis 3.2. muudetakse näitaja „Doktorantide rahulolu doktorikooli üritustega (%)“

mõõtmise skaalat. Hetkel on skaala 5-palliline, kuna aga vastusevariant „ei oska öelda“ on ülikoolide senise kogemuse põhjal pigem mugavusvariant, mis ei anna korraldajale vajalikku

infot üritusega rahulolu kohta, siis eemaldatakse antud vastusevariant. Selle tulemusena muudetakse rahulolu mõõtmise skaala 4-palliliseks, jättes vastusevariantideks „nõustun“, „pigem nõustun“, „pigem ei nõustu“ ja „ei nõustu“. TAT spetsiifilise tulemusnäitaja

saavutamist see muudatus ei mõjuta, sihttaseme väärtused sellest ei muutu.

Punktis 3.2. toodud näitaja „Ülikoolide üleste ühistegevuste arv“ juurde lisatakse selgitava

teabe veergu lause „näitajat arvestatakse kumulatiivselt“, et näitaja mõõtmise metoodika oleks üheselt arusaadav.

Punktis 10.2.3. täpsustatakse koolituste ja ürituste korraldamisel abikõlblikke kulusid. Alates perioodist 2007-2013 on SF süsteemis kokkulepe, et koolituskulud koosnevad ruumi rendist,

lektori tasust, koolitusmaterjalide kulust ning toitlustusest. Transport ja majutus ei ole koolituskulu osad, need ei kaasne iga koolitusega, seega ei saa neid liigitada koolituskulude

alla. Kehtiva TAT seletuskirja kohaselt on ürituste korraldamise kulud abikõlblikud vaid juhul, kui tellitakse ürituse korraldus gruppidele hankemenetluse teel, mis hõlmab kõiki ürituse läbiviimiseks vajalikke kulusid (ruumirent, majutus, ürituse korraldus, toitlustus,

materjalid, tellitud transport jne). Muudatusega tuuakse käskkirjas selgelt välja, et ühe koolituse või muu ürituse korraldamise ja osalemise kulud võivad olla eraldi hangetena

(gruppidele tellitud transport, majutus, toitlustus jms vajalikud kulud). Kuigi koolituse ning ürituste korraldamise ja/või osalemise kulud on kululiigina eristatud

kahel real (vastavalt 10.2.2 ja 10.2.3), siis see ei tähenda, et koolitusega seotud transport ja majutus oleksid abikõlbmatud, kuna ka koolitus on doktorikooli ürituse definitsioonist

lähtuvalt üritus. Koolituskulu (SFi järgi) tähendab klassikaliselt kulusid, mis on otseselt vajalikud koolituse läbiviimiseks – ruum, koolitaja, õppevahendid ja toitlustamine koolitusel. Korralduskulud on koolitusega seotud nö kaudselt, nad kaasnevad seotult siis kas liikumisega

koolituskohta, ööbimisega jms. Sellest lähtuvalt on ka koolituse korraldamiskulud abikõlblikud.

Punkti 10.3.3. sõnastust täpsustatakse, tuues selgelt välja, et isikute individuaalseid sõidu- ja majutuskulusid ei hüvitata. Vahendid nende kulude katmiseks on ette nähtud ühtse määrana

saadavast toetusest.

Lisas 1 tehtud muudatused rakenduvad tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2023. a ehk alates TAT rakendamise algusest. Rakendamise tähtaeg kehtestatakse tagasiulatuvalt, et tagada abikõlblike kulude tõlgendamisel ühtne arusaam ja selgus ning vältida ürituste korraldamise

kulude abikõlbmatuks tunnistamist alates TAT kehtivuse algusest.

2.2. Lisa 2 muudatused

Käskkirja lisa 2 järgi kasutatakse doktorikooli mobiilsusprogrammis siseriiklikke ühikuhindu

Kristjan Jaagu nimelisest õpirände stipendiumiprogrammist (edaspidi Kristjan Jaagu programm). Kuna Kristjan Jaagu programmi ühikuhindu korrigeeriti 2024. a kevadel1, siis

korrigeeritakse ka doktorikooli mobiilsusprogrammi ühikuhinnad vastavaks. Muudatuse tulemusena suureneb sõidutoetus, ühikuhinna tüüp „majutustoetus“ asendatakse elamistoetusega ning kaotatakse ühikuhinna järgi makstav päevaraha. Võrreldes eelnevalt

makstud majutustoetusega on elamistoetuse ühikuhinnad suuremad, kuna see hõlmab endas nii majutuse kui elamisega seotud kulusid.

Uued ühikuhinnad hakkavad kehtima nendele lähetustele, mis toimuvad pärast käskkirja jõustumist. See tähendab, et uusi ühikuhindu rakendatakse ka nendele lähetustele, mille kohta

1 Kristjan Jaagu programmi uued ühikuhinnad kehtestati haridus- ja teadusministri 3. aprilli 2024 määrusega nr

13 „Välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks ja erialaseks täiendamiseks antavate stipendiumite andmise

tingimused ja kord“ https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/4202/4009/Lisa_2.pdf#

on toetuse otsus tehtud enne uute ühikuhindade jõustumist, kuid mis algavad pärast

jõustumist.

Punktis 2.1. kasutatakse õpirände sõidutoetuse standardiseeritud ühikuhindade määratluses 6 astme asemel 7 astet, tuues esimese astmena juurde distantsi „kuni 99,9 km“ ning ühikuhinna „70 eurot“. Tegu on lisandusega, mis oli eelnevalt täpsustusena kirjas tabeli all, nüüd aga viidi

see standardiseeritud ühikuhinnana tabelisse. Teiseks muudatuseks on „8000 või enam km distantsi puhul“ sõidutoetuse suurenemine 400 euro võrra ehk siis toetust suurendatakse 1100

eurolt 1500 euroni. Punktis 2.2. asendatakse sõna „majutustoetus“ sõnaga „elamistoetus“. Elamistoetuse

ühikuhindade tabel muudetakse kaheastmeliseks eelneva kolme astme asemel. Esimeseks astmeks jääb ühikuhind „120 eurot“ „1–14 päeva“ eest ning teiseks astmeks „80 eurot“ „15–

30 päeva“ eest. Tabelis muudetakse ka ühikuhinna nimetust – kui varasemalt oli „Toetus ühe öö kohta“, siis nüüd asendatakse see nimetusega „Toetus ühe päeva kohta“. Seda põhjusel, et enam ei ole tegu majutus- vaid elamistoetusega ning antud toetust on Kristjan Jaagu

stipendiumiskeemis alates viimasest määruse muudatusest makstud päevade, mitte ööde eest. Kristjan Jaagu ühikuhindade tabelis korrigeeritakse nimetus määruse muudatusega.

Kuna uuendatud Kristjan Jaagu määruse järgi ei ole enam võimalust hüvitada elamistoetust üks öö enne ja üks öö pärast ürituse toimumist, siis ei ole seda võimalust ka doktorikooli

TATis.

Punkt 2.3. tunnistatakse kehtetuks. Kui varasemalt oli ühikuhind ka päevarahale, siis vastavalt Kristjan Jaagu programmi uutele ühikuhindadele päevaraha enam ühikuhinnapõhiselt ei maksta.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid

on ette nähtud kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021- 2027.

4. Käskkirja mõjud

Muudatuste tulemusena saab TAT-i elluviija doktorikooli vahendeid tõhusamalt kasutada

ning doktorikooli tegevused muutuvad efektiivsemaks ja säästlikumaks. Doktorikooli üritustel osalejate transpordi- ja majutuskulude abikõlblikkus aitab tagada nii ürituste korraldamise kõrge taseme kui ka piisava osavõtu. Selle tulemusena suureneb üritustel osalevate

doktorantide rahulolu doktoriõppega ning muuhulgas kasvab ka doktoriõppe atraktiivsus magistrantide seas. See kõik aitab kaasa doktoriõppe kvaliteedi ning populaarsuse

suurenemisele Eesti ühiskonnas. Õpirände ühikuhindade tõstmine soodustab doktorantide osalemist õpirändes, kuna see muudab toetuse suuruse vastavaks tegelikele kuludele, pakkudes seeläbi doktorantidele rahalist kindlustunnet. Ühikuhindade tõstmise tulemusena

õpirände kulude osakaalu TATi eelarves ei suurendata.

5. Käskkirja kehtivus

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks avalik-õiguslikele ülikoolidele, Estonian Business Schoolile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Esitatud arvamused koos selgituste ja

arvestamise/mittearvestamise põhjendustega on lisatud kooskõlastustabelisse.

Margus Haidak

kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna juhataja