Leping

1/36

Lisa 1 TEHNILINE KIRJELDUS

Teenuse kirjeldus Riigikeelt ebapiisaval tasemel valdavate ajateenijate eesti keele õppe maht on 150 akadeemilist tundi. Õppekava on jagatud kaheks ainekavaks (tugevamate ning nõrgemate gruppide ainekava), millest kummagi sees on kaks moodulit. Eesti keele õpe toimub ajateenistuse väljaõppetsükliga paralleelselt. Testimine ja gruppide komplekteerimine. Eesti keelest erineva emakeelega ajateenijad, kelle eesti keele oskus ei ole piisav ajateenistuses toimetulekuks, sooritavad eesti keele testi. Õppegruppide moodustamine: Õppijad määratakse gruppidesse eesti keele sõeltesti tulemuste põhjal. Testi viib läbi keeltekool. Keeltekool valib selleks sobiva testitöö, mis võimaldab õppijate eesti keele oskuse taset piisava täpsusega määrata ning neid vastavalt hanketingimustele gruppidesse jaotada. Nõrgemate gruppide puhul on arvestatud lähtetasemeks eel-A2-taset (nö A2.2-tase, vt lähemalt Lisa 1, joonis „Ajateenistuse eesti keele kursuste keeletase“). Tugevamate gruppide puhul on lähtetasemeks arvestatud täis-A2-tase (nö A2.3-tase). Eesti keelest erineva emakeelega ajateenijad, kes sooritavad testi B1-tasemele, eesti keele õppes osalema ei pea. Nii tugevamad kui ka nõrgemad grupid õpivad esmalt 62 akadeemilist tundi (50 auditoorset tundi ja 12 tundi iseseivat tööd) kohustuslikul kursusel. Selle sihiks on omandada ajateenistuse baaskeel, kus põhirõhk on suhtlemisel, kuulamisel ja ajateenistuse olukordades suhtlemiseks vajalikul sõnavaral. Kohustuslikule õppele järgneb vabatahtlik õpe 88 akadeemilist tundi (70 auditoorset tundi ja 18 tundi iseseisvat tööd), mis keskendub eesti üldkeelele. Nii kohustuslikul kui ka jätkukursusel on möödapääsmatu keelestruktuuride harjutamine, kuid rõhk on keele kasutamisel suhtluskontekstides, mitte eraldiseisval teooria õppimisel (vt kursuste ajajaotust lähemalt Lisa 1 tabelitest).

Õppevara ja vahendid: Ainekava 1. „Ajateenistuse eesti keel, eel-B1 (sihttase B1.1)“ (nõrgematele gruppidele) 1. moodul "Ajateenistuse ellujäämiskeel (A2)". Peamine õppevahend: käesoleva pilootprojekti käigus koostatav ajateenistuskeele õppekomplekt (ainult põhiülesanded). 2. moodul „Eesti keele jätkukursus (B1.1)“.Peamine õppevahend võiks olla "Naljaga pooleks" I osa (ptk 1-5, valikuliselt umbes 50% sisust). Ainekava 2. "Ajateenistuse eesti keel, eel-B1 (sihttase: B1.2)" (tugevamatele gruppidele) 1. moodul "Ajateenistuse ellujäämiskeel (B1.1)". Peamine õppevahend: käesoleva pilootprojekti käigus koostatav õppekomplekt (sh raskemad lisaülesanded). 2. moodul "Eesti keele jätkukursus (B1.2)". Peamine õppevahend võiks olla "Naljaga pooleks" I ja II osa (ptk 1-7, valikuliselt umbes 50% sisust.

Kaitsevägi tagab kõigile eesti keele õppes osalejatele järgmised õppevahendid.

2/36

1. Õppekomplekt „Ajateenistuse ellujäämiskeel“ – Kaitseväe koostatud õppematerjal, mis vastab Kaitseväe eesti keele õppekava nõuetele ja standarditele ning mis aitab õppida nii üldkeelt kui ka Kaitseväe-spetsiifilist sõnavara.

2. „Lühike eesti-vene sõdurisõnastik" – Kaitseväe koostatud Kaitseväe-spetsiifiline sõnastik. 3. Õpiku „Naljaga pooleks“ I ja II osa (vastavalt „Naljaga“ ja „Pooleks“), mida saab ajateenija laenutada väeosa dokumendihalduri käest. 4. Vihik märkmete tegemiseks.

Muud tingimused: 1. Iga grupi õpe toimub umbes 30 nädala jooksul sõjaväelise väljaõppega paralleelselt. Pakkujal peab olema valmisolek koolitust läbi viia hankes kokkulepitutud

aegadel. 2. Kaitseväe esindajal on õigus ette teatamata külastad tundi. 3. Esimese mooduli järel sooritavad ajateenijad saavutustesti, sest teine moodul on vabatahtlik. Samuti sooritavad ajateenijad saavutustesti teise mooduli järel.

Testid koostab Kaitsevägi vastavalt õppematerjalidele. 4. Teenusepakkuja õpetaja peab läbima taustakontrolli positiivselt. Selleks saadab üksuse kontaktisik teenusepakkujale nõusoleku taustakontrolli teostamiseks,

dokument tuleb täita ja digiallkirjastada ning saata tagasi adressaadile . Kaitseväe poolt koostatud õppematerjalidega saavad õpetajad tutvuda peale taustakontrolli positiivset läbimist. Õppetöö Paldiskis toimub E ja K

Logistikapataljon (Rae Põik 1, Paldiski) kokku 2 gruppi:

1 grupp nõrgemad A1-A2 ( 4 ajateenijat) ja 1 grupp tugevamad (13 ajateenijat) tundide algus ühel grupil 17:00-18:30 ja teisel grupil 18:30-20.00, hilisemaks

valida tugevam grupp.

Muud korraldused: 1 Keeleõppe grupi suurus võib olla kuni 12 inimest. Seetõttu tuleb mõnes piirkonnas tuleb moodustada mitu gruppi. Õppegruppide täpsemad suurused ja vajadused

on piirkonniti erinevad. 2 Ajateenijate jaoks, kes saavad sõeltestil madalama tulemuse kui B1, on eesti keele testil osalemine kohustuslik. Teenusepakkuja hoiab üksuste kontaktisikuid

jooksvalt kursis osalejate kohal käimisega. Ta teavitab kontaktisikut osalejatest, kelle puudumiste arv ja iseseisvate tööde esitamine on lähenemas lubatud 3 Et saada keelekursuse lõpetamise tunnistus, on ajateenijatel kohustuslik osaleda 70% õppetöös ning esitada kõik iseseisvad tööd.

3/36

Lisa 1. Eesti keelest erineva emakeelega ajateenijate eesti keele pilootõppekava” Sisu ja maht

Ainekava 1. "Ajateenistuse eesti keel, eel-B1 (sihttase: B1.1)" (nõrgematele gruppidele)

Ligikaud ne

kestus (nädalat

)

Seminar (ak. h)

Iseseisev töö (ak. h)

Kursuse maht (ak. h)

Ajateenistuskeele õpe (ak. h)

Üldise eesti keele õpe

(ak. h)

Õppematerjal

1.1 moodul "Ajateenistuse ellujäämiskeel (A2)", kohustuslik

12,5 50 12 62 40 22 Käesoleva pilootprojekti käigus koostatav ajateenistuskeele õppekomplekt (ainult põhiülesanded).

1.2. moodul "Eesti keele jätkukursus (B1.1)", soovituslik

17,5 70 18 88 0 88 „Naljaga pooleks“ I osa (ptk 1–5)

KOKKU 30 120 30 150 40 110

Ainekava 2. "Ajateenistuse eesti keel, eel-B1 (sihttase: B1.2)" (tugevamatele gruppidele)

Ligikaud ne

kestus (nädalat

)

Seminar (ak. h)

Iseseisev töö (ak. h)

Kursuse maht (ak. h)

Ajateenistuskeele õpe (ak. h)

Üldise eesti keele õpe

(ak. h)

Õppematerjal

2.1. moodul "Ajateenistuse ellujäämiskeel (B1.1)", kohustuslik

12,5 50 12 62 40 22 Käesoleva pilootprojekti käigus koostatav õppekomplekt (sh raskemad lisaülesanded)

2.2. moodul "Eesti keele jätkukursus (B1.2)", soovituslik

17,5 70 18 88 0 88 „Naljaga pooleks“ I osa (ptk 1–5), „Naljaga pooleks“ II osa (ptk 6–7)

KOKKU 30 120 30 150 40 110

4/36

Lisa 2 Ajateenistuse eesti keele kursuste keeletase käesolevas pilootõppekavas1

1 Kuigi Euroopa keeleõppe raamdokumendis soovitatakse tasemete omandamiseks suuremaid auditoorse õppe mahte (A2-taseme saavutamiseks 180 akadeemilist tundi ja B1-taseme saavutamiseks 200 akadeemilist tundi), siis tänu intensiivsele praktiseerimisvõimalusele ajateenistuses lähtub KV eesti keele õppe pilootõppekava lühematest, tavapraktikas levinud kursusemahtudest.

5/36

Mooduli „Ajateenistuse ellujäämiskeel (A2)“ teemad ja standard (õpiväljundid)

Jrk nr Teema Maht akadeemilistes

tundides, õppetöö toimub seminari

vormis

Keeleõppe sisu Standard

1. Kes sa oled ja kust sa tuled?

2 a. Enda tutvustamine ja tutvumise viisakusväljendid

b. Endast rääkimine ja kaaslastega tutvumine.

c. Reaktsioonid kaaslase jutule (üllatus, kaasaelamine jm)

1.1. Tutvustab end ülematele (jagu, rühm, auaste jm) ja saab kaassõduritega tuttavaks.

1.2. Räägib enda päritolust, haridusest, huvidest, plaanidest jm. Esitab kaaslastele küsimusi samades valdkondades.

1.3. Elab kaaslase jutule kaasa (Väga lahe! Päriselt?)

2. Kuidas ma ajateenistuses eesti keelega hakkama saan?

1 a. Minu eesti keele õppe teekond enne ajateenistust, selle ajal ning ka pärast seda.

b. Kuidas saan ajateenistuses keeleliselt hakkama? Keelelised raskused ajateenistuses ja nendega seotud emotsioonid

c. Milline eesti keele õppija ma tahan ajateenistuses olla?

d. Kust ja kuidas võiksin saada tuge?

2.1. Teab, milline on keeleõppija teekond, sh teiskeelses keskkonnas õppides.

2.2. Mõistab, millised keelelised väljakutsed muukeelsel ajateenistujal on ja teab, kuidas ta kavatseb raskuste puhul toimida.

2.3. Praktiseerib eesti keelt julgelt ja palub kaassõduritelt keeleabi. 2.4. Õpib eesti keelt õppematerjale ja telefonirakendusi kasutades.

Kasutab eesti keeles toimetulekuks toetavaid strateegiaid (nt küsib õppematerjali ette, tutvun õppematerjaliga enne tundi, panen uued väljendid kirja ja kordan neid).

3. Kaitseväelinnak ja mida siin leida on?

2 a. Kus miski asub? Kohad ja sildid kaitseväelinnaku sise- ja välisruumis.

b. Mida neis kohtades teha saab?

c. Tee juhatamine

3.1. Kirjeldab kaitseväelinnakut ning olulisi kohti, hooneid ja siseruume ja silte-viitu (nt riviplats, spordirajatised, söökla, relvaruum, kiosk, kasarmu) ning nende asukohti.

3.2. Nimetab, mida põhilistes kohtades tehakse. 3.3. Küsib ja juhatab teed mõnda võtmekohta

6/36

d. Millal ja kus neis kohtades viibida võin? Kuhu külalised võivad tulla?

3.4. Nimetab mõnda põhireeglit, millal võin kus olla, midagi teha ja külalisi kaasa võtta.

4. Kaitsevägi ja keda siit leida on?

4 a. Kaitseväe ülesanne ja struktuur

b. Erialade ja üksuste tutvustused

c. Minu teekond ajateenistuses

d. Kes on teised mu ümber? Ülemate ja instruktorite auastmed, ametijärgud ning teenistusülesanded

e. Pöördumised eri auastmete poole

f. Eri rollides tugipersonal

4.1. Oskab öelda, mis on kaitseväe peamine ülesanne ja mis on kaitseväe tähtsamad väeliigid ja struktuuriüksused (koosseisu kuulub ...).

4.2. Kirjeldab ajateenistuses õpitavaid erialasid ning mõnda olulist üksust.

4.3. Nimetab ajateenistuse väljaõppetsükli etappe ja kursusi (nt SBK, AJEK) ja kirjeldab nende ajalist järjestust. Kirjeldab enda teekonda läbi nende.

4.4. Kirjeldab, mis erialade, ametite, järkude, vastutusalade ja rollide esindajaid võib kaitseväes kohata ning millega nad tegelevad (veebel, taktikaline vastane, võitleja, jaoülema abi, täidab laskuri kohustusi).

4.5. Tunneb auastmeid ning pöördub õigesti auastme kandja poole. 4.6. Nimetab tugipersonali töötajaid ja kirjeldab, millega nad

tegelevad.

5. Mida me sel nädalal teeme?

5 5.1. Ajateenistuse päeva- ja nädalakava, tunniplaan ja sündmused.

5.2. Korralduslikest plaanidest rääkimine. Missugusele ülesandele ma lähen ja kuidas pean selleks valmistuma?

5.3. Meie elukorraldus ajateenistuses ning sisekorra eeskiri.

5.4. Eeskirjad ja reeglid

5.1. Leiab tunniplaanist, päeva- ja nädalakavast vajaliku info üles. Küsib täpsustavaid küsimusi ja.

5.2. Mõistab mõnda lihtsamat korralduslikku selgitust, mis käib päevakava, eesootavate tundide, testide ja sündmuste kohta (millal peab kus olema, mida kaasa võtma, kui kaua tegevus kestab, mis on tegevuse eesmärk ja millega peab arvestama).

5.3. Nimetab tähtsamaid asju väeosa eluolus (ülesanded, ruumid, vaba aja tegevused ja sport, linnaloal käimine, tervisemured).

5.4. Nimetab oma põhilisi ülesandeid ja reegleid, mida peab täitma, sh sisekorra eeskirjast (nt puhtus, korrashoid). Küsib õiges olukorras luba.

7/36

6. Mida me ajateenistuses õpime?

3 6.1. Ülevaade eri liiki väljaõppe formaatidest (õppekorralduse infotunnid, loengud, rivitunnid, metsalaagrid, rännakud, testid jne)

6.2. Õppe- ja ainekavad, testid 6.3. Teavitus tundide ja testide

sisu ning korralduse kohta

6.1. Saab aru, kuidas väljaõpe on igapäevaselt korraldatud ja mida minult oodatakse. Mõistab lihtsaid selgitusi väljaõppe eri osade üldise sisu kohta.

6.2. Leiab õppe- ja ainekavast endale vajaliku koha üles (nt mõistab kavade struktuuri, olulisemate moodulite, õppeainete ja teemade nimetusi, mahtusid, meetodeid, hindamise baasinfot ja lühendeid). Leiab info selle kohta, mida õppeaines hinnatakse ja kuidas hindamine korraldatud on.

6.3. Mõistab kuuldud ja loetud teateid tundide ja testide sisu ning korralduse kohta. Saab oma küsimustele vastused.

7. Varustus, söök ja olmetingimused.

4 7.1. Mida on vaja selga panna ja kaasa võtta? Ilma ja oludega toimetulekuks sobiv riietus ja varustus. Kuidas kannab erinevaid varustuselemente? Kust saan erinevat varustust ja vahendeid? Kelle käest, millal ja kuidas? Varustuse pakkimine, kasutamine ja hooldus

7.2. Varustusega seotud takistused ja lahendused.

7.3. Seletuskirjad 7.4. Söömine ajateenistuses 7.5. Ajateenistuses olemise

tingimused. Olmega seotud takistused ja lahendused

7.1. Nimetab olmevarustuse komponente (nt rakmed ja seljakott ning nende osad). Mõistab suulisi ja kirjalikke juhiseid, sh kuidas neid kantakse ja pakitakse ning mida nendega tehakse (seljas on vorm 5 ja kaasas R-20 komplekt). Mõistab juhiseid ilmale ja maastikule vastava riietuse ja varustuse kohta.

7.2. Teavitab lihtsatest olme ja varustusega seotud probleemidest. Kirjeldan varustuse seisukorda (katkine osa, on lahti tulnud, kadunud). Mõistab lihtsaid juhiseid probleemide lahendamiseks.

7.3. Kirjutab vajaduse korral abi küsides seletuskirju (enne, kui seletuskiri on esitatud; toimkonnast küsite seletuskirja blankette; kirjelda, mis relval viga on; põhjendada).

7.4. Mõistab söögikordadega seotud tüüpinfot. Mõne lihtsama takistuste korral (nt ei saanud kuivtoidupakki) sõnastan, mida vajan.

7.5. Nimetab mõnda olulisemat aspekti, mis mulle ajateenistuses olemise juures meeldib ja mis tekitab ebamugavust (elamistingimused, hügieenitingimused, menüü ja söögi kvaliteet, ajajuhtimine, väsimus ja stress, eemalolek pere ja sõprade juurest). Palub abi mõne lihtsama probleemi lahendamiseks.

8/36

8. Ajateenistuse kogukond

4 8.1. Vaba aja veetmine kaitseväelinnakus

8.2. Sinu kaasajateenijad ja kasarmu eluruumi dünaamika

8.3. Väljakutsed, sh keele pinnalt

8.4. Kodustega suhtlemine

8.1. Nimetab vaba aja veetmise kohti ja viise kaitseväelinnakus. 8.2. Vastab viisakusvestluse küsimustele ja küsib vestluskaaslase

kohta mõne küsimuse. 8.3. Räägib, kuidas kaaslastega tuba jagan ning kuidas meie

suhtlemine välja näeb. Mõistab olulisemaid elukorralduse kokkuleppeid toakaaslastega (nt teineteisega arvestamine, isiklik ruum, ajakava).

8.4. Nimetab väljakutseid, mis kaaslastega tuba jagades mind häirivad ja oskan teha ettepanekut olukorra parandamiseks.

8.5. Kirjeldab, kuidas hoian kodustega ühendust.

9. Relvaõpe ja ohutus-eeskirjad

5 9.1. Relvakasutamise õppe ja ohutuse tagamise peamised tegevused

9.2. Sõduri tulekaart ja maa-ala jälgimine

9.3. Tagasiside

9.1. Mõistab kõige tähtsamaid relvakasutamise ohutuse nõudeid ja instruktsioone.

9.2. Mõistab kõige tähtsamad relvakasutamise õppe instruktsioone (nt seisangud, liikumisviisid, tuleliigid, laskeasendid, käsklused „Seis“, „Katan“ jne). Kinnitan, et olen juhisest aru saanud.

9.3. Mõistab mõnda sõduri tulekaardi koostamise ja kasutamise ning vahemaa määramise peamist instruktsiooni.

9.4. Mõistab mõnda maa-ala jälgimise peamist instruktsiooni. 9.5. Palub selgitust, kui ma millestki aru ei saa. 9.6. Vastab ülema ja kaassõdurite tüüpküsimustele. 9.7. Mõistab lihtsat tagasisidet ja küsimusi oma edasimineku kohta

ning vastab (Tagasiside eilse laskmise kohta oli hea. Kuidas sul relva käsitlemine on praegu juba? Kaitseriiviga probleeme ei ole).

10. Rivitund 2 10.1. Rivitunni võtete selgitus 10.2. Riviharjutus 10.3. Tagasiside

10.1. Saab aru kõige tähtsamatest rivivõtete selgitustest. 10.2. Saab aru rivikäsklustest (nt võtke vasakusse viirgu, ühtne viirg,

otse) 10.3. Vastab ja pöördub nõuetekohaseid fraase ja lauseid kasutades

(nt Lubage pöörduda! Luba antud! Selge!). 10.4. Palub selgitust, kui ma millestki aru ei saa. 10.5. Mõistab lihtsat tagasisidet ja küsimusi ja vastab.

9/36

11. Metsalaager ja ajateenistuse muljed

4 11.1. Metsalaagri sisu, korraldus ja kord

11.2. Metsalaagri ja üldisemalt ajateenistuse muljed

11.1. Saab aru mõningasest peamisest, kõige lihtsamast infost, mida metsalaagri ja rännakuga seoses kuuleb ja loen:

11.1.1. õppuse formaat (nt täisvarustuses rännak); 11.1.2. õppuse eesmärgid ja tegevuskava; 11.1.3. õppuse korraldus; 11.1.4. kord ja reeglid; 11.1.5. õppuseks valmistumise instruktsioonid, sh varustuse ja

tööriistade pakkimine. 11.2. Saab aru peamistest juhistest, mida metsalaagris ja rännakul

kuulen: 11.2.1. laagri ülesehitamine, varustus ja selle hooldamine,

sidevahendid ja infovahetuse korraldamine, toiduvalmistamine, magamine;

11.2.2. individuaalsete välioskuste instruktsioonid (nt priimuse ja tööriistade kasutamine, kaartide lugemine);

11.3. muude ülesannete instruktsioonid. 11.4. Annab kaassõduritele lihtsat teavet ja vastab küsimustele. 11.5. Saab aru mõnest lihtsast asjast, mida kaasajateenijad mulle

ütlevad ja vastab neile (nt üksteise toetamine ülesannete ja vastutuste jagamine, stress, väsimus, julgustamine).

11.6. Ütleb, kui mul on mõni lihtsam probleem ja küsib lihtsaid küsimusi selle kohta.

11.7. Nimetab mõnda põnevat kogemust, huvitavat või naljakat juhtumist, väljakutset või õppetundi, mille sai (välitingimustes elamise kogemus, öised valvepostid, uued oskused, vastupidavamaks saamine, varustuse segadus, toiduvalmistamise katsumused, täpsuslaskmise tehnikad vm).

12. Ilm ja keskkond 3 12.1. Maastikutüüpide kasutamine, nähtavus jm olud, seotud metsalaagri ja rännakuga.

12.2. Ümbruse ja inimeste kirjeldamine.

12.1. Kirjeldab tüüpsõnavara kasutades maastikku ja ümbrust (puud, taimed, ehitised, muud objektid) ja vahemaid ning seda, mis kus toimub (hall vanem auto peatus, sees on musta jopega mees).

12.2. Saab aru lihtsatest instruktsioonidest, mida seoses ilma ja keskkonnaga kuuleb ja loen.

10/36

13. Tervis ja inimese keha

5 13.1. Inimese kehaosad ja organid, füüsilise tervise mured, haavata saamine, õnnetused, esmaabi andmine ja saamine.

13.2. Toimetulek psühholoogiliste ja sotsiaalsete väljakutsetega.

13.1. Nimetab inimesi kehaosi ja organeid. 13.2. Kirjeldab füüsilisi kaebusi (nt saabas hõõrub, enesetunne,

pearinglus, vigastused). 13.3. Õnnetuse korral kutsub abi, kirjeldan, mis juhtus. Vastab

meediku kõige olulisematele küsimustele. 13.4. Nimetab olulisemaid esmaabikomplekti vahendeid ja nende

peamisi kasutusi. Nimetab esmaseid esmaabitegevusi. 13.5. Pöördub abi saamiseks sotsiaaltöötaja, psühholoogi või kaplani

poole.

14. Eestimaa – mida siin saab ja on vaja kaitsta?

4 14.1. Kaitsetahe 14.2. Ajaloolised, kultuurilised,

identiteediga seotud ning emotsionaalsed põhjused, miks Eesti inimesed Eestit armastavad ja väärtustavad

14.3. Kaitseväelase tõotus, Eesti hümn, isamaaline luule, film (nt Juhan Liivi luule, „Nimed marmortahvlil“ vms)

14.1. Nimetab erinevaid põhjuseid, miks Eesti inimesed Eestit armastavad ja väärtustavad. Selgitan, miks vaadatud filmis (nt „Nimed marmortahvlil“) tegelaskujud Eestit ja selle kaitsmist tähtsaks peavad.

14.2. Tunneb peast ja mõistab kaitseväelase tõotust ning Eesti hümni sõnu ja nende tausta. Teab kaitseväe põhiväärtusi.

15. Lõputest. Kokkuvõte kursusest ja tagasiside.

2 15.1. Saavutustest viimases tunnis.

15.2. Tagasivaade lõppenud kursusele ja aus reflektsioon, kui kasulik kursus mu jaoks oli

15.3. Enda edusammude tunnustamine

15.4. Edasiste keeleõppesammude läbimõtlemine

15.1. Teab, mida ta on omandanud ning mida on vaja veel harjutada (kuulamine, rääkimine, lugemine, kirjutamine).

15.2. Tunnustab ennast edusammude eest ja teab, kuidas ta eesti keele õppe teekond jätkub.

15.3. Teab, millised on ta võimalikud valikud riiklike eesti keele tasemeeksamite sooritamisel.

11/36

15.5. Tutvumine riiklike tasemeeksamite võimalustega.

Kokku 50 akadeemilist tundi

Militaarkeele õpet toetavad keelendid Selgitus: Ka militaarkeele õppimisel on vältimatu üldkeele struktuuridega tutvumine, sest need aitavad mõista olulisi tähendusi ja seoseid (nt

ohtlik vs ohutu, koristatud vs koristamata). Ilma toetavate keelestruktuuride õppimiseta ei saa keeletaset saavutada, sest seda komponenti ei saa keelest eraldada.

Väljund: Tunneb ära ja saab aru, kui kuuleb või näeb järgmisi keelendeid. Kasutab õpitud grammatilisi vorme lihtsamate ja sagedasemate

sõnadega ning teeb veel sageli vigu. Maht: 12 akadeemilist tundi Nimisõnad

• Liitsõnad (nt rühmavanem, asukohad, jalgsirännak) • Tegusõnast vm saadud nimisõna (jooksMINE, korrapidaJA, 150m kaugUSel) • Koht ja suund. Kuhu? Kus? Kust? (hooneteSSE; lõunapausiL; jaoS; Kus kohaST te saate labidad?; lähen sööma, tulen söömast, igale poole, mitte kuskil, alla, alt, otse,

sinna) ja selle väljendamine koos tegusõnaga (Kus on? Kus asub? Kuhu sa lähed? Kust sa tuled? Kuhu me liigume? Kust ma leian? Kust ma saan?). • Seisund. Millesse? Milles? Millest? (valmisolekusse, kaitses) • Rääkimine ja andmine. Kellele? Kellel? Kellelt? (ütleb teile; teeb ülemale ettekande; küsige laskurilt) • Mitmus (muudesse kohtadesse; jalgadest 1,5m) • Nimisõnafraasid (nende rühma esindusmees, tühjade salvede kotti)

Tegusõnad

• Rääkimine (ütle, räägi, küsige laskuri käest, vasta, tee ettekanne) • Sagedasemate tegusõnade vormid (Millega sa vabal ajal tegeled?; Liigute tagasi; Kes enda nime ei kuulnud?) • Käskimine ja keelamine (liigu madalalt, teete maastikumudelid klassidesse, alustada liikumist, ärge kasutage seda, ei tohi positsiooni reeta) • Minevikuvormid (Kuidas eelmisel reedel läks?, ei ole teinud)

12/36

• ma- ja da-vormide moodustamine sagedasematest verbidest ning sagedasemad kasutused (saan, pean, võin, tohin, luban, oskan, tahan, meeldib, lähen, on raske). Nt lubage minna, on vaja kaasa võtta, ei pidanud tegema, tohib kasutada)

• Kahesõnalised verbid (nt võtke kaasa, läks katki, teeb ettekande) • Verbilaiendi vorm (kasutama + mida?, tegelema + millega?, annab + kellele? mida?) • Umbisikulised vormid (moodustatakse, ei kasutata, luba antud)

Erinevad sõnaliigid

• Militaarsõnavara ja nende vormid (käsu, jao, väe, kaevame lamades kiirkaeviku) • Aeg ja kellaaeg. Mis kell? Millal? Kui kaua? Mitmes? (viie minuti pärast, kella kahest poole kolmeni, kella kaheks, soojal ajal, detsembris, õhtuni, hommikuti, kaks korda

nädalas, kohe, nüüd, algama, lõppema, hilinema, kestma, jõudma) • Omadused ja kirjeldamine

o Omadussõnad, nende vormid ja liited -ne, -line, -lik, -tu (_katkine osa, kõige ohutum, samasugused, kindlale objektile). o Omadussõnafraasid (pane tühjade salvede kotti, kõrgema üksuse ülesanne) o Asjade, kohtade, tunnete ja inimeste kirjeldamine ( erinevus, kummist materjal, seal tegeletakse sellega, kardab minna, tavaliselt ta ärkab vara)

• Seisund ja olukord (katki, kadunud, kattematerjal on lahti, samamoodi, läheb päris hästi, on tagatud, on kirjas) • Kaassõnad, et kirjeldada:

o kohta (kasarmu ees, varustuse küljes) o aega (pärast ülesande saamist, rünnaku puhul) o millegi tegemise viisi (ilma abivahendita) o muud (kaevikute kohta, vastavalt tunniplaanile, Minu poolt on kõik) Muud keelevahendid samade mõistete väljendamiseks (muruplatsil, Männikul, kadunud, lamades)

• Loetlemine. Järgarvsõnad ja nende vormid -l, -le, -s o kuupäevad (neljandal septembril) o kohad (esimesele korrusele) o kordumine (teist korda, järgmistel juhtudel) o objektid (teine rühm, teises jalaväebrigaadis) o kui liigume oma jutus uue teema juurde (esimene tegevus on …, viimane punkt on ...) Muud keelevahendid sarnaste mõistete väljendamiseks (järjekord, septembri lõpus, eelmine kord, Esiteks).

• Väiksed sõnad (kogu, alati, veel, kõik muu)

13/36

Lause • Küsimused.

o Kuhu? Milline? Miks? Kuidas? Kui kaugel? jne (Kuidas kott katki läks? Test 1 veel tegemata?) o Kes? ja Mis? vormid ja nende kasutamine. (Kellega on au?) o Vastamine (sest, seal, kadunud, sinna, nii jne).

• Kogeja ja omaja väljendamine (Kas teil on küsimusi? Mis relval viga on? Mulle meeldib sport) • Reaktsioonid (Luba antud! Oleneb olukorrast. Las olla! Vahet pole!) • Tingimused ja võimalikkus (kui; juhul, kui; vajadusel, korral, olenevalt maastikust, ei ole võimalik kaitseriivi peale panna) • Teemavahetus (Kolmas teema on …. Nii, eilse laskmise kohta. Ehk siis.)

Tekstid ja keelekasutusolukorrad Kuulamine

• õppekorralduse infotunnid ja korralduslikud teadaanded • sõjaline õpe - instruktori lühikesest jutust endale olulise mõistmine, kui see on tuttaval teemal ja instruktor aitab tal mõista. Kuulab pikemaid loenguid etteantud

kirjalikke materjale jälgides ja tunneb ära teemavahetused ja tuttavad võtmelaused. • õppevideod, nt relvaõpe - tuttaval teemal on võimalik endale olulist mõista, kui saab pisut kõrvalist abi • kaassõdurite vestlus vabal ajal (mõistab lihtsaid selgelt hääldatud ütlusi tuttaval teemal).

Lugemine

• linnaku plaan ja sildid-viidad • päevakava • teated • õppekava ja ainekavad • õppematerjalid • kaardid • ajateenistust puudutavad veebilehed • e-õppe keskkond • vestlus online-grupis

14/36

Rääkimine • Harjutustel (ja testide käigus) käsklustele ja küsimustele vastamine, info vastuvõtmise kinnitamine, selgitavate küsimuste küsimine, koostöö kaassõduritega,

käskluste andmine • Tervitamine, pöördumine, loa palumine • Harjutustel koostöö kaassõduritega • Kasarmutoas ja vabal ajal viisakusvestlus kaassõduritega, vestlus tuttaval teemal • Kellelegi kaitseväelinnakus tee küsimine ja juhatamine • Abi kutsumine, meditsiinipersonalilt vm abi palumine, olukorra selgitamine

Kirjutamine

• seletuskirjad (vajadusel abi paludes, abimaterjale kasutades) • kirjalikud testid

Metoodika Kuulamistekstid toetavate ülesannetega, vestlused rollikaartide abil, sõnavaraõppe laua- ja seltskonnamängud, lühikesed lugemistekstid, vestlusülesanded paaridele ja väikestele gruppidele, tähenduslikud grammatikadrillid jm. Vahendid Esimese mooduli ainekava õpetamiseks loodav õppekomplekt tööraamatu ja helifailidega. Iseseisev õpe Maht: iga nädal 1 akadeemiline tund, kokku 12 akadeemilist tundi, lisaks ainekava teemade juures toodud mahtudele. Kaitseväeinstruktorite toetus kursustele Soovitav on kaasata keerukamate tehniliste teemade (nr 6–12, aga eriti 9–11) keeleõppesse mitte-keeleõpetajatest kaitseväeinstruktoreid. Nad saavad muukeelsete ajateenijate eesti keele õpet toetada, selgitades materjali sisu ja väljendite tähendust, kontrollides materjali omandamist. Hindamine Hindamine on kursuse ajal kujundav ning kursuse lõpetamisel mitteeristav, mis moodustub kõigist õppeajal saadud hinnangutest. Hindamisaluseks on ülesannete täitmine vastavalt ainekavades sõnastatud standarditele. Kursusejärgne test sisaldab kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse mõõtmist. Kõige suurem rõhk on ajateenistusespetsiifiliste kuulamisülesannete mõistmisel: loengu- ja infotunni-teemalisest helifailist (a) info leidmine ja (b) teksti põhisõnumi mõistmine. Lugemisülesanne sisaldab (a) aine- või päevakavast info leidmist ning (b) õppematerjali lõigust („Laskuri maastikuraamat“ vm) info leidmist ja põhisõnumi mõistmist. Kirjutamisülesanne sisaldab ajateenistuses kasutusel oleva seletuskirja nõuetekohast kirjutamist.

15/36

Nõrgema grupi ainekava Ainekursus „Ajateenistuse eesti keel, eel-B1“ (nõrgem grupp, tervikkursuse sihttase: B1.1) Soovitav õppematerjal: „Naljaga pooleks“ peatükk 1-5, läbituna valikuliselt. Ainekava on koostatud õppekomplekti „Naljaga pooleks“ (Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp) põhjal. Õppekomplekti, nagu ka käesoleva ainekava sisu lähtub Euroopa keeleõppe raamdokumendist, kuid eriline rõhk on igapäevasel vestlusel ja argiolukordadel.

Jrk nr Teema Maht akadeemilistes tundides, õppetöö

toimub seminar vormis

Keeleõppe sisu Standardid

1. Söök-jook

15 1.1. Söögikoha külastamine 1.2. Toidu teemadel rääkimine 1.3. Oma arvamuse avaldamine 1.4. Fraasid mitmuse nimetavas

vormis (erinevad menüüd) 1.5. Liitsõnade moodustamine

(lihapirukas) 1.6. Ainsuse osastava vormi

moodustamine ja kasutamine (pudel limonaadi; Ma tahan limonaadi; Ma ei joo limonaadi.)

1.7. Käskiv vorm (anna, ära anna, andke, ärge andke) .

1.1. Mõistab üldlevinud teavet söögikoha menüüs ja -reklaamis. Küsib söökide koostise, valmistusviisi jm kohta ning saab aru tavalisematest vastustest.

1.2. Suhtleb teenindajaga, et lauda reserveerida, külastuse laadi ja erivajadusi selgitada, tellida jooke ja sööke, mõnda lihtsat probleemi lahendada ning arvet maksta.

1.3. Räägib toidust, söömisest ja toiduvalmistamisest (võib süüa ilma noa ja kahvlita, mikseriga saab asju segada).

1.4. Väljendab oma arvamust ja nõustumist ja mittenõustumist (Mulle tundub, et..., Kahtlane, ei usu!).

1.5. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme kontekstis.

2. Igapäevaelu probleemid ja palved

15 2.1. Inimestega rääkimine, nende kõnetamine, millegi palumine ja palvele vastamine, ettepanekute tegemine, millegi selgitamine ja vabandamine

2.2. Igapäevaprobleemide selgitamine ja lahendamine

2.1. Räägib inimestega, et selgitada ja lahendada igapäevaseid probleeme ja vajadusi (Te olete mu parkimiskoha võtnud. Kas saaksite oma auto palun mujale parkida?). Teeb ettepanekuid. Palub viisakalt abi. Reageerin sobivalt palvele.

2.2. Räägib inimestevahelisest suhtlemisest, millegi andmisest ja saamisest (Ta ütles, et...; Kuulsin talt, et ...; Laenasin talle raha). Iseloomustan inimest ja ta olukorda (Talle meeldib süüa teha. Poistel on kiire. Mul on keskeakriis).

16/36

2.3. Kuuldule reageerimine 2.4. Täiendõppes osalemine 2.5. Kellele? Kellel? Kellelt?

vormide moodustamine 2.5.1. inimesed meie elus

(tütrele, töökaaslastel, Priit Kaselt)

2.5.2. Isikulised asesõnad (mulle, sul, nendelt jne)

2.6. Kellele? Kellel? Kellelt? vormide kasutamine

2.6.1. Rääkimine (ütlema, kuulma, paluma, nõu andma, luba küsima)

2.6.2. Andmine (andma, saama, kinkima, laenama)

2.6.3. Inimese iseloomustamine (talle meeldib, tal on, talt tasub küsida)

2.7. Mis mul on? Mida ma tunnen? Millegi kogemine ja omamine. (Mul on vend. Mul on igav. Minu vend. Abikaasadel peaksid olema ühised harrastused)

2.3. Reageerib kuuldule. Väljendan üllatust, rõõmu, kurbust, huvi ja ükskõiksust. Reageerin neile emotsioonidele (Siis on hästi! Ma siis ei sega).

2.4. Saab aru kursusi ja koolitusi puudutavast kirjalikust ja suulisest infost. Küsib küsimusi kooli ja koolituse kohta.

2.5. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme kontekstis.

17/36

3. Külaskäimine, tähtpäevade tähistamine ja vaba aeg

15 3.1. Mida ma eile tegin? Tegusõnade kasutamine minevikuvormis (i-minevik)

3.2. Pühade ja tähtpäevade tähistamine Eestis

3.3. Külaskäigud 3.4. Vaba aja sisustamise viisid,

meelelahutusteenused ning nende kuulutused

3.5. Arvamuse avaldamine 3.6. Küsimused (Mis päeval? Kui

tihti? jne). 3.7. Küsisõnade kes? ja mis?

vormid ja nende kasutamine 3.8. Järgarvsõnad (esimene,

esimeses, esimesena) 3.9. Inimese tunded ja seisundid

(omadussõnad nagu energiline, väsinud jne)

3.1. Räägib minevikusündmustest, kasutades i-lihtminevikku. 3.2. Kirjeldan Eestis olulisi pühasid ja tähtpäevi ning nende

tähistamise tavasid. 3.3. Räägib külaskäikudest ja pidudest ning nende korraldamisest. 3.4. Toimin ja suhtlen külaskäikudel ja tähtpäevadel ettetulevates

tüüpolukordades (nt jõuluõhtusöök, soolaleivapidu, saabumine, kingituse üleandmine).

3.5. Õnnitlen inimesi erinevate sündmuste puhul, soovin päevakohaseid soove. Oskan anda kingitusi ja teha komplimente ning neid vastu võtta.

3.6. Mõistab vabaajateenuste ja kultuurisündmuste reklaami ja kuulutusi.

3.7. Kirjeldan tähtpäevade ja vaba aja veetmisega seotud sündmusi ja saadud elamusi.

3.8. Avaldan oma arvamust (Las ma mõtlen, Raske öelda) 3.9. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme

kontekstis.

4. Mis juhtus? 15 4.1. Igapäevaelu seigad ja seiklused

4.2. Olmeprobleemid ja äpardused (nt reisides, tehnikat kasutades, aega planeerides), lahendused

4.3. Loo jutustamine, kuuldud loole reageerimine

4.1. Igapäevastes olukordades (nt politseinik ütles, et sõitsin liiga kiiresti) suhtlen, reageerin ja väljendan oma tundeid, selgitan ja lahendan.

4.2. Räägib ja jutustan oma juhtumistest ja kogemustest ning sellest, mida siis tegin (nt alguses, siis, lõpuks).

4.3. Teiste lugusid kuulates reageerin ja väljendan oma tundeid ja mõtteid (Jube küll! Sul tõesti vedas!).

4.4. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme kontekstis.

18/36

4.4. Igapäevased esemed, mida endaga kaasas kanname (nt juhiluba, võti)

4.5. Lihtminevik: erinevad tegusõnad jaatavas ja eitavas vormis (si-minevik)

4.6. Ainsuse omastava ja osastava käände kasutamine (Ma lugesin raamatut. Ma lugesin raamatu läbi. Ma ei ostnud raamatut.)

5. Tutvused ja kokkusaamised

10 5.1. Kus ma käin? (lahedal peol, rahvarohkes poes, veebis). Reisid, sõidud ja käigud (lähen trenni, buss jõuab lennujaama, lähen maha)

5.2. Inimestega tutvumine ja sellest jutustamine

5.3. Inimeste ja nende käitumise kirjeldamine

5.4. Millised on eestlased võrreldes minu kultuuriga?

5.5. Nõustumise ja mittenõustumise väljendamine

5.6. Kuhu sa lähed? Kus sa oled? Kust sa tuled? (pikale koosolekule, selles mugavas bussis, laialt maanteelt)

5.7. Tegusõnade minema ja käima laiend (lähen poodi, käin poes)

5.1. Räägib erinevatest kohtadest, neis käimisest, sinna minemisest, seal suhtlemisest (Ära karda üksi pidudele minna! Veebis võib kohata huvitavaid inimesi.)

5.2. Oskab tutvusi luua (nt vestluse alustamine, endast rääkimine, kokkusaamise kokku leppimine).

5.3. Kirjeldab olukorda, kus ja kuidas uue inimesega tutvus, mida keegi ütles, mida tegid, mida tundsid ja mõtlesid.

5.4. Kirjeldab inimesi (välimus, iseloomuomadused, käitumine olukorras).

5.5. Väljendab nõustumist ja mittenõustumist (Kas sulle meeldib kohalikul turul käia? - Sõltub tujust! Kindlasti mitte!)

5.6. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme kontekstis.

19/36

5.8. Omadussõnad, millega saab kohti iseloomustada (vajalikul koosolekul, seal on igav)

5.9. Rääkimist ja suhtlemisolukordi kirjeldav sõnavara (rääkis enda kohta; tegi ettepaneku; Mida ta vastas?)

Kokku 70 akadeemilist tundi

Mooduli „Ajateenistuse ellujäämiskeel (B1.1)“ teemad ja õpiväljundid

Jrk nr Teema Maht akadeemilistes

tundides, õppetöö toimub seminari

vormis

Keeleõppe sisu Standard

1. Kes sa oled ja kust sa tuled?

2 1.1. Enda tutvustamine ja tutvumise viisakusväljendid

1.1. Tutvustab end ülematele (jagu, rühm, auaste jm) ja kaaslastele (nimi, vanus, päritolu, haridus, huvid, plaanid jm).

1.2. Esitab kaaslastele küsimusi samades valdkondades.

20/36

1.2. Endast rääkimine ja kaaslastega tutvumine.

1.3. Reaktsioonid kaaslase jutule (üllatus, kaasa elamine jm)

1.3. Elab kaaslase jutule kaasa ja mõistab emotsioonide väljendust (Väga lahe! Päriselt? kulmud tõusid üles)

2. Kuidas ma ajateenistuses eesti keelega hakkama saan?

1 2.1. Kuidas saan ajateenistuses keeleliselt hakkama? Keelelised raskused ajateenistuses ja nendega seotud emotsioonid.

2.2. Kust ja kuidas võiksin saada tuge?

2.3. Minu eesti keele õppe teekond enne ajateenistust, selle ajal ning ka pärast seda. Milline eesti keele õppija ma tahan ajateenistuses olla?

2.1. Teab, milline on teiskeelses keskkonnas õppimise teekond ja selle väljakutsed.

2.2. Praktiseerib eesti keelt julgelt ja palub kaassõduritelt keeleabi. 2.3. Õpib eesti keelt õppematerjale ja telefonirakendusi kasutades. 2.4. Kasutab eesti keeles toimetulekuks toetavaid strateegiaid (nt

küsib õppematerjali ette, tutvub õppematerjaliga enne tundi, paneb uued väljendid kirja ja kordab neid)

3. Kaitseväelinnak ja mida siin leida on?

2 3.1. Kohad ja sildid kaitseväelinnaku sise- ja välisruumi.

3.2. Kus miski asub? 3.3. Mida neis kohtades teha saab? 3.4. Millal ja kus neis kohtades

viibida võin? 3.5. Kellega seal kokku puutun? 3.6. Kuhu külalised võivad tulla?

3.1. Kirjeldab kaitseväelinnakut ning olulisi kohti, hooneid, siseruume ja silte-viitu (riviplats, spordirajatised, söökla, relvaruum, kiosk, kasarmu) ning nende asukohti.

3.2. Küsib ja juhatab teed. 3.3. Räägib, mida nendest kohtades tehakse ja keda seal kohtan ja

millega seal tegelevad. 3.4. Kirjeldan, millal võin kus olla, midagi teha ja külalisi kaasa võtta.

4. Kaitsevägi ja keda siit leida on?

4 4.1. Kaitseväe ülesanne ja struktuur 4.2. Erialade ja üksuste tutvustused 4.3. Ülemate ja instruktorite

auastmed, ametijärgud ning teenistusülesanded

4.4. Eri rollides tugipersonal 4.5. Pöördumised eri auastmete

poole

4.1. Ütleb, mis on kaitseväe peamine ülesanne ja mis on kaitseväe ja diviisi tähtsamad väeliigid ja struktuuriüksused.

4.2. Kirjeldan ajateenistuse väljaõppetsükli etappe, kursusi (nt SBK, AJEK), ajalist järjestust ja mida seal õpitakse.

4.3. Kirjeldan, mis erialade, ametite ja järkude esindajaid võin kaitseväes kohata ja millega nad tegelevad. Räägib muljeid neist ja nendega õppimisest.

4.4. Tunneb auastmeid ning pöördun õigesti auastme kandja poole.

21/36

4.6. Minu ja teiste inimeste teekonnad ajateenistuses, kaitseväes

4.7. Sõduritele viitamine õppe- jm situatsioonides, sõltuvalt toimingutest ja vajadustest (nt need, kellel on eksam sooritatud; nende rühma esindusmees)

4.5. Kirjeldan inimest (välimus, iseloom, mis talle meeldib ja ei meeldi, mida ta teeb või tegi).

4.6. Saab aru, kui ülema instruktsioonid puudutavad mind.

5. Mida me sel nädalal teeme?

5 5.1. Ajateenistuse päevakava ja - sündmused. Korralduslikest plaanidest rääkimine. Missugusele ülesandele ma lähen ja kuidas pean selleks valmistuma?

5.2. Meie elukorraldus ajateenistuses ning sisekorra eeskiri. Vaba aeg ja linnaluba. Sport ja treeningkogemused.

5.1. Mõistab üldjoontes korralduslike selgitusi, mis käivad päevakava, eesootavate tundide, testide ja sündmuste kohta (millal pean kus olema, mida kaasa võtma, kui kaua tegevus kestab, mis on tegevuse eesmärk ja millega pean arvestama). Leian päeva- ja nädalakavast vajaliku info üles. Küsib täpsustavaid küsimusi ja lepin plaane kokku.

5.2. Jutustan eluolust väeosas (ülesanded, reeglid, ruumid, vaba aja tegevused, linnaloal käimine) ja oma kogemusest nendega (mis meeldib, mis mitte, mis on kerge, mis raske, emotsioonid)

5.3. Nimetab oma ülesandeid sisekorra eeskirjast (nt puhtus, korrashoid)

5.4. Küsib õiges olukorras luba. 5.5. Mõistab ülema lihtsat ülevaadet ja tagasisidet viimase väljaõppe

kohta (Saite normaalselt hakkama). 5.6. Kirjeldab enda üksuse viimase aja tegemisi.

6. Mida me ajateenistuses õpime?

3 6.1. Ülevaade eri liiki väljaõppe formaatidest (õppekorralduse infotunnid, loengud, rivitunnid, metsalaagrid, rännakud, testid jne).

6.2. Teavitus tundide ja testide sisu ning korralduse kohta.

6.1. Saab aru, kuidas väljaõpe on igapäevaselt korraldatud ja mida temalt oodatakse.

6.2. Kirjeldab, milles väljaõpe ja selle eri osad seisnevad (väljaõpe, ülesande täitmisel, harjutus, eesmärk).

6.3. Leiab õppe- ja ainekavast endale vajaliku koha ja info üles (nt mõistab kavade struktuuri, olulisemate moodulite, õppeainete ja teemade nimetusi, mahtusid, meetodeid hindamise baasinfot ja lühendeid).

22/36

6.4. Saab aru, mida õppeaines hinnatakse ja kuidas hindamine korraldatud on.

6.5. Teab, kust saada oma küsimustele vastused.

7. Varustus, söök ja olmetingimused.

4 7.1. Mida on vaja selga panna ja kaasa võtta? Ilma ja oludega toimetulekuks sobiv riietus ja varustus. Kuidas kannab erinevaid varustuselemente?

7.2. Varustuse pakkimine, kasutamine ja hooldus.

7.3. Kust saan erinevat varustust ja vahendeid? Kelle käest, millal ja kuidas? Olme, varustuse ja söögiga seotud takistused ja lahendused. Seletuskirjad.

7.4. Ajateenistuses olemise tingimustest rääkimine.

7.1. Räägib olmevarustuse komponentidest (nt rakmed ja seljakott ning nende osad), kuidas neid kantakse ja pakitakse ning mida nendega tehakse. Mõistab juhiseid ilmale ja maastikule vastava riietuse ja varustuse kohta.

7.2. Lahendan lihtsaid olme ja varustusega seotud probleeme. Kirjeldan varustuse seisukorda.

7.3. Mõistab söögikordadega seotud infot. Takistuste korral (nt ei saanud kuivtoidupakki) selgitan, mida vajan, ja lahendan olukorra.

7.4. Kirjutan vajaduse korral abi küsides seletuskirju (kirjelda, seleta, põhjenda).

7.5. Kirjeldan, mis mulle ajateenistuses olemise juures meeldib ja mis tekitab ebamugavust (elamistingimused, hügieenitingimused, menüü ja söögi kvaliteet, ajajuhtimine, väsimus ja stress, eemalolek pere ja sõprade juurest).

8. Ajateenistuse kogukond

4 8.1. Vaba aja veetmine kaitseväelinnaku

8.2. Sinu kaasajateenijad ja kasarmu eluruumi dünaamika

8.3. Sõprussuhted ja väljakutsed, sh keele pinnalt

8.4. Kodustega suhtlemine ja kodus ootavad teemad

8.1. Kirjeldab, millised vaba aja veetmise kohad ja viisid kaitseväelinnakus on.

8.2. Loob ajateenijate vaba aja veetmise juures tutvusi ja peab viisakusvestlust.

8.3. Räägib, kuidas kaaslastega tuba jagan ning kuidas meie suhtlemine välja näeb, sh sõprussuhted.

8.4. Räägib toakaaslastega elukorralduse kokkulepetest toas (nt teineteisega arvestamine, isiklik ruum, ajakava).

8.5. Nimetab väljakutseid, mis kaaslastega tuba jagades mind häirivad ja teeb ettepaneku olukorra parandamiseks.

8.6. Räägib, kuidas hoian ühendust kodustega. 8.7. Räägib, mis on kodus eesootavad teemad (nt kooli- või

tööleminek, tsiviileluga kohanemine, muutuvad suhted).

9. Relvaõpe ja ohutuseeskirjad

5 9.1. Relvakasutamise õppe ja ohutuse tagamise peamised tegevused.

9.1. Mõistab relvakasutamise ohutuse nõudeid ja instruktsioone.

23/36

9.2. Sõduri tulekaart ja maa-ala jälgimine.

9.3. Tagasiside

9.2. Mõistab relvakasutamise õppe instruktsioone (nt seisangud, liikumisviisid, tuleliigid, laskeasendid, käsklused „Seis“, „Katan“ jne). Kinnitan, et olen juhisest aru saanud.

9.3. Mõistab sõduri tulekaardi koostamise ja kasutamise ning vahemaa määramise instruktsioone (joon, nool, piir).

9.4. Mõistab maa-ala jälgimise instruktsioone. 9.5. Palub selgitust, kui ma millestki aru ei saa. 9.6. Vastab ülema ja kaassõdurite tüüpküsimustele. 9.7. Mõistab tagasisidet ja vastab sellele.

10. Rivitund 2 10.1. Rivitunni võtete selgitus 10.2. Riviharjutus 10.3. Tagasiside

10.1. Saab aru rivivõtete selgitustest. 10.2. Saab aru rivikäsklustest (nt võtke vasakusse viirgu, ühtne viirg,

otse) 10.3. Vastab ja pöördun nõuetekohaseid fraase ja lauseid kasutades

(nt Lubage pöörduda! Luba antud!). 10.4. Palub selgitust, kui ma millestki aru ei saa (Kas saite aru? Kas on

küsimusi? Küsimus!). 10.5. Mõistab tagasisidet ja vastab sellele (Selge!).

11. Metsalaager ja ajateenistuse muljed

4 11.1. Metsalaagri sisu, korraldus ja kord.

11.2. Metsalaagri ja üldisemalt ajateenistuse muljed.

11.1. Saab aru tüüpilisest infost ja juhistest, mida metsalaagri ja rännakuga seoses kuulen ja loen:

11.1.1. õppuse formaat (nt täisvarustuses rännak); 11.1.2. õppuse eesmärgid ja tegevuskava; 11.1.3. õppuse korraldus; 11.1.4. kord ja reeglid; 11.1.5. õppuseks valmistumise instruktsioonid, sh varustuse

pakkimine; 11.1.6. ülesannete instruktsioonid (rännakul, patrulli ülem, rajame

vaatlusposti); 11.1.7. individuaalsete välioskuste instruktsioonid (nt priimuse ja

tööriistade kasutamine, kaartide lugemine). 11.2. Selgitab, kui tal on mõni probleem, küsib küsimusi. 11.3. Saab õppuse käigus aru tüüpilistest juhistest, sh laagri

ülesehitamine, varustus ja selle hooldamine, sidevahendid ja infovahetuse korraldamine, toiduvalmistamine, magamine.

24/36

11.4. Annab tavalist teavet teistele üksuste liikmetele ja vastab küsimustele.

11.5. Saab aru tavalisematest asjadest, mida kaasajateenijad talle ütlevad, ning vastab neile (nt üksteise toetamine, ülesannete ja vastutuste jagamine, stress, väsimus, julgustamine).

11.6. Jutustab mõnest põnevast kogemusest, huvitavast ja naljakast juhtumisest, väljakutseid ja õppetunnist, mida sain. Nt varustuse segadus, toiduvalmistamise katsumused, täpsuslaskmise tehnikad, välitingimustes elamise kogemus, öised valvepostid, uued oskused, vastupidavamaks saamine vm (See metsavemp oli päris tore. Nad leidsid motivatsiooni).

12. Ilm ja keskkond 3 12.1. Maastikutüüpide kasutamine, nähtavus jm olud, seotud metsalaagri ja rännakuga.

12.2. Ümbruse ja inimeste kirjeldamine.

12.1. Kirjeldab maastikku ja ümbrust (puud, taimed, ehitised, muud objektid) ja vahemaid ning seda, mis kus toimub (hall vanem auto peatus, sees on musta jopega mees).

12.2. Saab aru instruktsioonidest, mida seoses ilma ja keskkonnaga kuuleb ja loen.

13. Tervis ja inimese keha

5 13.1. Inimese kehaosad ja organid, füüsilise tervise mured, haavata saamine, õnnetused, esmaabi andmine ja saamine.

13.2. Toimetulek psühholoogiliste ja sotsiaalsete väljakutsetega.

13.1. Nimetab inimesi kehaosi ja organeid. 13.2. Kirjeldab füüsilisi kaebusi (nt saabas hõõrub enesetunne,

pearinglus, vigastused). 13.3. Õnnetuse korral kutsub abi, kirjeldan, mis juhtus. Vastab

meediku küsimustele. 13.4. Nimetab esmaabikomplekti vahendeid ja nende peamisi

kasutusi. Räägib esmaabitegevustest. 13.5. Pöördub abi saamiseks sotsiaaltöötaja, psühholoogi või kaplani

poole.

14. Eestimaa – mida siin saab ja on vaja kaitsta?

4 14.1. Kaitsetahe 14.2. Ajaloolised, kultuurilised,

identiteediga seotud ning emotsionaalsed põhjused, miks Eesti inimesed Eestit armastavad ja väärtustavad

14.3. Kaitseväelase tõotus, Eesti hümn, isamaaluule, film vm

14.1. Jutustan, miks Eesti inimesed Eestit armastavad ja väärtustavad. Selgitan, miks vaadatud filmis (nt „Nimed marmortahvlil“) tegelaskujud Eestit ja selle kaitsmist tähtsaks peavad.

14.2. Tunneb peast ja mõistab kaitseväelase tõotust ning Eesti hümni sõnu ja nende tausta. Teab kaitseväe põhiväärtusi.

25/36

(nt Juhan Liivi isamaaluule, film „Nimed marmortahvlil“)

15. Lõputest. Kokkuvõte kursusest ja tagasiside

2 15.1. Viimases tunnis toimub saavutustest.

15.2. Tagasivaade lõppenud kursusele ja aus reflektsioon, kui kasulik kursus õppija jaoks oli

15.3. Enda edusammude tunnustamine

15.4. Edasiste keeleõppesammude läbimõtlemine

15.5. Tutvumine riiklike tasemeeksamite võimalustega

15.1. Teab, mida kasulikku ta sellelt kursuselt enda jaoks õppis ning mida tal on veel vaja omandada. Tunnustab ennast edusammude eest ja teab, kuidas minu eesti keele õppe teekond jätkub.

15.2. Teab, millised on ta võimalikud valikud riiklike eesti keele tasemeeksamite sooritamisel.

Kokku 50 akadeemilist tundi

Militaarkeele õpet toetavad keelendid Selgitus: Ka militaarkeele õppimisel on vältimatu üldkeele struktuuridega tutvumine, sest need aitavad mõista olulisi tähendusi ja seoseid (nt ohtlik vs ohutu,

koristatud vs koristamata). Ilma toetavate keelestruktuuride õppimiseta ei saa keeletaset saavutada, sest seda komponenti ei saa keelest eraldada. Väljund: Tunneb ära ja saab aru, kui kuuleb või näeb järgmisi keelendeid. Kasutab õpitud grammatilisi vorme lihtsamate ja sagedasemate sõnadega ning teeb

veel sageli vigu. Maht: 12 akadeemilist tundi

26/36

Nimisõnad • Liitsõnad (nt rühmavanem, asukohad, jalgsirännak) • Tegusõnast vm saadud nimisõna (jooksMINE, korrapidaJA, 150m kaugUSel) • Koht ja suund. Kuhu? Kus? Kust? (hooneteSSE; lõunapausiL; jaoS; Kus kohaST te saate labidad?; lähen sööma, tulen söömast, igale poole, mitte kuskil, alla, alt, otse,

sinna) ja selle väljendamine koos tegusõnaga (Kus on? Kus asub? Kuhu sa lähed? Kust sa tuled? Kuhu me liigume? Kust ma leian? Kust ma saan?). • Seisund. Millesse? Milles? Millest? (valmisolekusse, kaitses) • Rääkimine ja andmine. Kellele? Kellel? Kellelt? (ütleb teile; teeb ülemale ettekande; küsige laskurilt) • Mitmus (muudesse kohtadesse; jalgadest 1,5m) • Nimisõnafraasid (nende rühma esindusmees, tühjade salvede kotti)

Tegusõnad

• Rääkimine (ütle, räägi, küsige laskuri käest, vasta, tee ettekanne) • Sagedasemate tegusõnade vormid (Millega sa vabal ajal tegeled?; Liigute tagasi; Kes enda nime ei kuulnud?) • Käskimine ja keelamine (liigu madalalt, teete maastikumudelid klassidesse, alustada liikumist, ärge kasutage seda, ei tohi positsiooni reeta) • Minevikuvormid (Kuidas eelmisel reedel läks?, ei ole teinud) • ma- ja da-vormide moodustamine sagedasematest verbidest ning sagedasemad kasutused (saan, pean, võin, tohin, luban, oskan, tahan, meeldib, lähen, on raske). Nt

lubage minna, on vaja kaasa võtta, ei pidanud tegema, tohib kasutada) • Kahesõnalised verbid (nt võtke kaasa, läks katki, teeb ettekande) • Verbilaiendi vorm (kasutama + mida?, tegelema + millega?, annab + kellele? mida?) • Umbisikulised vormid (moodustatakse, ei kasutata, luba antud) • v-, tav-, nud-, tud-vormid (200m kaugusel asuv, valvatav üksus, ülesande määranud üksus, relv on suunatud) • mata-vorm (need, kellel on eksam tegemata) • Tingiv verbivorm -ks (kui igal laskuril oleks 3-4kordse suurendusega sihik; Jälgi, et ohuala oleks puhas) • Kestev tegevus (ülesannet täites, vastase ilmumisel) • Lõpetatud, tulemuslik tegevus (tehke see ära, peaks olema määritud)

Erinevad sõnaliigid

• Militaarsõnavara ja nende vormid (käsu, jao, väe, kaevame lamades kiirkaeviku) • Aeg ja kellaaeg. Mis kell? Millal? Kui kaua? Mitmes? (viie minuti pärast, kella kahest poole kolmeni, kella kaheks, soojal ajal, detsembris, õhtuni, hommikuti, kaks korda

nädalas, kohe, nüüd, algama, lõppema, hilinema, kestma, jõudma) • Omadused ja kirjeldamine

o Omadussõnad, nende vormid ja liited -ne, -line, -lik, -tu ( katkine osa, kõige ohutum, samasugused, kindlale objektile).

27/36

o Omadussõnafraasid (pane tühjade salvede kotti, kõrgema üksuse ülesanne) o Asjade, kohtade, tunnete ja inimeste kirjeldamine ( erinevus, kummist materjal, seal tegeletakse sellega, kardab minna, tavaliselt ta ärkab vara)

• Seisund ja olukord (katki, kadunud, kattematerjal on lahti, samamoodi, läheb päris hästi, on tagatud, on kirjas) • Kaassõnad, et kirjeldada:

o kohta (kasarmu ees, varustuse küljes) o aega (pärast ülesande saamist, rünnaku puhul) o millegi tegemise viisi (ilma abivahendita) o muud (kaevikute kohta, vastavalt tunniplaanile, Minu poolt on kõik) Muud keelevahendid samade mõistete väljendamiseks (muruplatsil, Männikul, kadunud, lamades)

• Hulgafraasid (maakaitses on 20 000 meest, kolm head asja) • Loetlemine. Järgarvsõnad ja nende vormid -l, -le, -s

o kuupäevad (neljandal septembril) o kohad (esimesele korrusele) o kordumine (teist korda, järgmistel juhtudel) o objektid (teine rühm, teises jalaväebrigaadis) o kui liigume oma jutus uue teema juurde (esimene tegevus on …, viimane punkt on ...) Muud keelevahendid sarnaste mõistete väljendamiseks (järjekord, septembri lõpus, eelmine kord, Esiteks).

• Väiksed sõnad (kogu, alati, veel, kõik muu) Lause

• Küsimused. o Kuhu? Milline? Miks? Kuidas? Kui kaugel? jne (Kuidas kott katki läks? Test 1 veel tegemata?) o Kes? ja Mis? vormid ja nende kasutamine. (Kellega on au?) o Vastamine (sest, seal, kadunud, sinna, nii jne).

• Kogeja ja omaja (Kas teil on küsimusi? Mis relval viga on? Mulle meeldib sport) • Reaktsioonid (Luba antud! Oleneb olukorrast. Las olla! Vahet pole!) • Tingimused ja võimalikkus (kui; juhul, kui; vajadusel, korral, olenevalt maastikust, ei ole võimalik kaitseriivi peale panna) • Liitlause ja osalaused (Need, kes sooritasid eksami, Masinad, mida te kasutasite. Sõdur kontrollib, et tal on side üksusega) • Suhted (koosneb, kellad näitavad ühte aega, erinevus) • Teemavahetus (Kolmas teema on …. Nii, eilse laskmise kohta. Ehk siis.)

28/36

Tekstid ja keelekasutusolukorrad Kuulamine

• õppekorralduse infotunnid ja korralduslikud teadaanded • sõjaline õpe - instruktori lühikesest jutust endale olulise mõistmine, kui see on tuttaval teemal ja instruktor aitab tal mõista. Kuulab pikemaid loenguid etteabtud

kirjalikke materjale jälgides ja tunneb ära teemavahetused ja tuttavad võtmelaused. • õppevideod, nt relvaõpe - tuttaval teemal on võimalik endale olulist mõista, kui saab pisut kõrvalist abi • kaassõdurite vestlus vabal ajal (mõistab lihtsaid selgelt hääldatud ütlusi tuttaval teemal).

Lugemine

• linnaku plaan ja sildid-viidad • päevakava • teated • õppekava ja ainekavad • õppematerjalid • kaardid • ajateenistust puudutavad veebilehed • e-õppe keskkond • vestlus online-grupis

Rääkimine

• Harjutustel (ja testide käigus) käsklustele ja küsimustele vastamine, info vastuvõtmise kinnitamine, selgitavate küsimuste küsimine, koostöö kaassõduritega, käskluste andmine

• Tervitamine, pöördumine, loa palumine • Harjutustel koostöö kaassõduritega • Kasarmutoas ja vabal ajal viisakusvestlus kaassõduritega, vestlus tuttaval teemal • Kaitseväelinnakus tee küsimine ja juhatamine • Abi kutsumine, meditsiinipersonalilt vm abi palumine, olukorra selgitamine

Kirjutamine

• seletuskirjad (vajadusel abi paludes, abimaterjale kasutades) • kirjalikud testid

29/36

Metoodika Kuulamistekstid toetavate ülesannetega, vestlused rollikaartide abil, sõnavaraõppe laua- ja seltskonnamängud, lühikesed lugemistekstid, vestlusülesanded paaridele ja väikestele gruppidele, tähenduslikud grammatikadrillid jm. Vahendid Esimese ainekava õpetamiseks loodav õppekomplekt tööraamatu ja helifailidega. Iseseisev õpe Maht: iga nädal 1 akadeemiline tund, kokku 12 akadeemilist tundi, lisaks ainekava teemade juures toodud mahtudele. Kaitseväeinstruktorite toetus kursustele Soovitav on kaasata keerukamate tehniliste teemade (nr 6–12, aga eriti 9–11) keeleõppesse mitte-keeleõpetajatest kaitseväeinstruktoreid. Nad saavad muukeelsete ajateenijate eesti keele õpet toetada, selgitades materjali sisu ja väljendite tähendust, kontrollides materjali omandamist. Hindamine Hindamine on kursuse ajal kujundav ning kursuse lõpetamisel mitteeristav, mis moodustub kõigist õppeajal saadud hinnangutest. Hindamisaluseks on ülesannete täitmine vastavalt ainekavades sõnastatud standarditele. Kursusejärgne test sisaldab kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse mõõtmist. Kõige suurem rõhk on ajateenistusespetsiifiliste kuulamisülesannete mõistmisel: loengu- ja infotunni-teemalisest helifailist (a) info leidmine ja (b) teksti põhisõnumi mõistmine. Lugemisülesanne sisaldab (a) aine- või päevakavast info leidmist ning (b) õppematerjali lõigust („Laskuri maastikuraamat“ vm) info leidmist ja põhisõnumi mõistmist. Kirjutamisülesanne sisaldab ajateenistuses kasutusel oleva seletuskirja nõuetekohast kirjutamist.

30/36

Tugevama grupi ainekava Ainekursus „Ajateenistuse eesti keel, eel-B1“ (tugevam grupp, tervikkursuse sihttase: B1.2) Moodul 2 „Eesti keele jätkukursus (B1.2)“

Jrk nr

Teema Maht akadeemilistes tundides, õppetöö

toimub seminarivormis

Keeleõppe sisu Standardid

1. Söök-jook

10 a. Söögikoha külastamine b. Toidu teemadel rääkimine, sh

toitude kirjeldamine, tervislikust toitumisest rääkimine

c. Toidu ja selle valmistamisega seotud probleemid

d. Oma arvamuse avaldamine e. Fraasid mitmuse nimetavas

vormis (erinevad menüüd) f. Liitsõnade moodustamine

(lihapirukas) g. Ainsuse osastava vormi

moodustamine ja kasutamine (pudel limonaadi; Ma tahan limonaadi; Ma ei joo limonaadi.)

h. Käskiv vorm (anna, ära anna, andke, ärge andke)

1.1. Mõistab üldlevinud teavet söögikoha menüüs ja reklaamis. Küsib söökide koostise, valmistusviisi jm kohta ning saab aru tavalisematest vastustest.

1.2. Suhtleb teenindajaga, et lauda reserveerida, külastuse laadi ja erivajadusi selgitada, tellida jooke ja sööke, probleeme lahendada ning arvet maksta.

1.3. Räägib toidust, söömisest ja toiduvalmistamisest (võib süüa ilma noa ja kahvlita, mikseriga saab asju segada).

1.4. Väljendab oma arvamust ja nõustumist ja mittenõustumist (See on tõesti maitsev. Mulle tundub, et... Kahtlane, ei usu!).

1.5. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme kontekstis.

2. Igapäevaelu probleemid ja palved

10 a. Probleemiselgitused ja vabandused ning neile reageerimine

b. Igapäevaprobleemide lahendamine. Palved ja abipalved ning neile

2.1. Mõistab kuuldud selgitust või vabandust ning reageerib sellele. Väljendab üllatust, rõõmu, kurbust, huvi ja ükskõiksust. Reageerib neile emotsioonidele (Siis on hästi! Ma siis ei sega).

2.2. Räägib inimestega, et selgitada ja lahendada igapäevaseid probleeme ja vajadusi (Te olete mu parkimiskoha võtnud. Kas saaksite oma auto palun mujale parkida?). Teeb ettepanekuid. Palub viisakalt abi. Reageerib sobivalt palvele.

31/36

vastamine, ettepanekute tegemine

c. Suhtlusolukordadest ja suhtlusoskusest rääkimine

d. Inimeste iseloomustamine e. Kellele? Kellel? Kellelt?

vormide moodustamine i. inimesed meie elus

(tütrele, töökaaslastel, Priit Kaselt)

ii. Isikulised asesõnad (mulle, sul, nendelt jne)

f. Kellele? Kellel? Kellelt? vormide kasutamine

i. Rääkimine (ütlema, kuulma, paluma, nõu andma, luba küsima)

ii. Andmine (andma, saama, kinkima, laenama)

iii. Inimese iseloomustamine (talle meeldib, tal on, talt tasub küsida)

g. Mis mul on? Mida ma tunnen? Millegi kogemine ja omamine (Mul on vend. Mul on igav. Minu vend. Abikaasadel peaksid olema ühised harrastused)

2.3. Jutustab mõnest suhtlusolukorrast. Räägib mõnest probleemist ja selle lahendamisest, millegi andmisest ja saamisest (Ta ütles, et...; Kuulsin talt, et ...; Laenasin talle raha). Loeb soovitusi ja näpunäiteid, kuidas suhtlemisoskust arendada.

2.4. Iseloomustab inimest. Räägib, mis tal on ja mida ta kogeb, mis olukorras ta on (Talle meeldib süüa teha. Poistel on kiire. Tal on raske kohaneda).

2.5. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme kontekstis.

2. Külaskäimine, tähtpäevade tähistamine ja vaba aeg

10 3.1. Mida ma eile tegin? Tegusõnade kasutamine minevikuvormis (i- lihtminevik)

3.1. Räägib minevikusündmustest, kasutades i-minevikku. 3.2. Kirjeldab Eestis olulisi pühasid ja tähtpäevi ning nende

tähistamise tavasid.

32/36

3.2. Pühade ja tähtpäevade tähistamine Eestis

3.3. Külaskäigud 3.4. Vaba aja sisustamise viisid,

meelelahutusteenused ning nende kuulutused

3.5. Arvamuse avaldamine 3.6. Küsimused (Mis päeval? Kui

tihti? jne) 3.7. Küsisõnade kes? ja mis?

vormid ning nende kasutamine

3.8. Järgarvude käänamine (esimeses, esimesena)

3.9. Inimese tunded ja seisundid (energiline, väsinud jne)

3.3. Räägib külaskäikudest ja pidudest ning nende korraldamisest. Toimib ja suhtleb külaskäikudel ja tähtpäevadel ettetulevates tüüpolukordades (nt jõuluõhtusöök, soolaleivapidu, saabumine, kingituse üleandmine). Õnnitleb inimesi erinevate sündmuste puhul, soovib päevakohaseid soove. Oskab anda kingitusi ja teha komplimente ning neid vastu võtta.

3.4. Mõistab vabaajateenuste ja kultuurisündmuste reklaami ja kirjeldusi. Kirjeldab vaba aja veetmise ja tähtpäevadega seotud sündmusi ja saadud elamusi.

3.5. Avaldab oma arvamust (Las ma mõtlen, Raske öelda) 3.6. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme

kontekstis.

4. Mis juhtus? 10 4.1. Loo kuulamine ja sellele reageerimine

4.2. Olmeprobleemid ja äpardused (nt reisides, tehnikat kasutades, aega planeerides), lahendused

4.3. Probleemide lahendamine 4.4. Igapäevaelu seigad ja

seiklused. Loo jutustamine 4.5. Tegusõnade kasutamine

minevikuvormis (si- lihtminevik)

4.6. Sihitis. Ainsuse omastava ja osastava käände kasutamine (Ma lugesin raamatut. Ma lugesin

4.1. Teiste lugusid kuulates reageerib ja väljendab oma tundeid ja mõtteid (Sul tõesti vedas! Jube küll!).

4.2. Suhtleb igapäevastes olukordades (nt politseinik ütleb, et sõitsin liiga kiiresti), reageerib ja väljendab oma tundeid, selgitab probleeme.

4.3. Lahendab igapäevaelu probleeme. 4.4. Jutustab oma juhtumistest ning sellest, kuidas neile reageeris

(nt alguses, siis, lõpuks). 4.5. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme

kontekstis.

33/36

raamatu läbi. Ma ei lugenud raamatut.)

5. Tutvused ja kokkusaamised

8 5.1. Kus ma käin? (lahedal peol, rahvarohkes poes, veebis). Reisid, sõidud ja käigud (lähen trenni, buss jõuab lennujaama, lähen maha)

5.2. Inimestega tutvumine ja sellest jutustamine

5.3. Millised on eestlased võrreldes minu kultuuriga?

5.4. Nõustumise ja mittenõustumise väljendamine

5.5. Kuhu sa lähed? Kus sa oled? Kust sa tuled? (pikale koosolekule, selles mugavas bussis, laialt maanteelt)

5.6. Tegusõnade minema, käima jms tavalisemad laiendid ja nende vorm (lähen poodi, käin poes, sõidan kontserdile)

5.7. Omadussõnad, millega saab kohti iseloomustada (vajalikul koosolekul, seal on igav)

5.1. Räägib erinevatest kohtadest ja sündmustest, seal käimisest, sinna minemisest, seal suhtlemisest (Ära karda üksi pidudele minna! Veebis võib kohata huvitavaid inimesi.)

5.2. Oskab tutvusi luua (nt vestluse alustamine, endast rääkimine, kokkusaamise kokku leppimine). Jutustab, kuidas kellegagi tutvus või suhtles. Mida keegi ütles, mida nad tegid, tundsid ja mõtlesid? Kirjeldab inimest (välimus, iseloomuomadused, tema tegemised ja käitumine).

5.3. Kirjeldab oma muljed eestlastest ja Eesti kultuurist ja võrdleb seda enda omaga.

5.4. Väljendab nõustumist ja mittenõustumist (Kas sulle meeldib kohalikul turul käia? - Sõltub tujust! Kindlasti mitte!)

5.5. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme kontekstis.

34/36

5.8. Rääkimist ja suhtlemisolukordi kirjeldav sõnavara (rääkis enda kohta; tegi ettepaneku; Mida ta vastas?)

6. Kutsed ja kokkulepped

10 6.1. Kuhu ma lähen? Kus ma käin? Kust ma tulen?

6.2. Kutsed, kokkusaamised ja kokkulepped

6.3. Takistused, nt hilinemine. Põhjendamine: lühikese loo jutustamine ootamatuse kohta

6.4. Muljed vaba aja käikudest ja sõitudest

6.5. Huvialad ja huvialaklubid. Põhjendamine: miks mulle meeldib mu huviala?

6.6. Kuhu? Kust? 6.6.1. Tegusõnad, mille laiend

vastab küsimusele kuhu? või kust? (otsin arvutist, saan isiklikult kontolt)

6.6.2. Poest vs peolt. Kohad ja sündmused sise- ja väliskohakäänetes

6.6.3. Poodi vs kauplusse. Sõnad, mille sisseütlev vorm on enamasti lühike

6.6.4. Uude heledasse majja. Omadussõna vorm fraasis

6.1. Räägib kohtadest ja sündmustest, kus ta regulaarselt käib, kuhu on minemas.

6.2. Kutsub inimesi vaba aja ettevõtmistele (nt kokkusaamised, ühised ettevõtmised). Lepib kokku vahetult või helistades.

6.3. Osaleb kokkulepet puudutavas vestluses (nt takistuste puhul). Jutustab lühikese loo põhjusest või ootamatust sündmusest, mis takistas teda kokkuleppest kinni pidamast, nt vabandab hilinemist. Kasutab tegusõnu nagu pidin, ei saanud, proovisin jne.

6.4. Jutustab mõnest kohast või sündmusest, kus ta käis. 6.5. Jutustab põhjalikumalt oma huvist, harrastusest (nt armastan

käia rallit sõitmas). Loeb huvialasid ja huvialaklubisid tutvustavaid tekste. Jutustab põhjalikumalt enda ja teiste huvialadest (Mis mulle selle juures meeldib? Kuidas ma sellega täpsemalt tegelen? Mida mu lähedased sellest arvavad jne).

6.6. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme kontekstis.

35/36

6.7. Erinevate tegusõnade minevikuvormid ja nende kasutamine (si- ja i- lihtminevik)

6.8. Tegusõnade minema ja käima laiendid (lähen sellesse suurde ilusasse parki, käin tihti selles suures ilusas pargis)

6.9. Korduvuse väljendamine (mõnikord, tihti jne)

6.10. Kus sa käid mida tegemas? Minema ja käima ma- ja mas-vormis (Lähen pärast tööd Peetri juurde kaarte mängima. Käin tihti Peetri juures kaarte mängimas.)

7. Teenindusasutus ed

10 7.1. Teenindusasutused (nt kingaparandus – kuhu? kingaparandusse, hambaarst – kuhu? hambaarsti juurde)

7.2. Suhtlemine teenindusasutusega otse ja telefoni teel. Teenuse broneerimine (nt juuksuri juurde, koolitus- või majutusasutusse), soovide täpsustamine, probleemide lahendamine

7.3. Teenindusasutuse tutvustus 7.4. Muljed ja tagasiside

teenindusasutusele

7.1. Nimetab teenindusasutusi ja ütleb, millisesse teenindusasutusse ta soovib minna.

7.2. Broneerib teenuse aja ja täpsustab soovitud teenust. Selgitab oma vajadusi.

7.3. Esitab erinevates teenindusasutustes küsimusi ja viisakaid palveid. Saab aru talle antud vastustest ja talt küsitud küsimustest. Lahendab probleeme.

7.4. Loeb huvipakkuvate teenuste ja teenindusasutuste tutvustusi, leiab nende pakutavad positiivsed aspektid (nt saab kiiresti, üsna odav, tulu läheb heategevuseks).

7.5. Annab teenindusasutusele kirjalikult tagasisidet, rääkides oma kogemusest.

7.6. Mõistab ja kasutab neid väljendeid, sõnu ja grammatilisi vorme kontekstis.

36/36

7.5. Kas te sooviksite homseks aega? Tingiva vormi kasutamine viisakates palvetes ja küsimustes

7.6. Sihitis. Ainsuse ja mitmuse osastava vormi moodustamine ja kasutamine. Tegusõnad, mille sihitis on osastavas käändes (koristab treppe, vaatab kaarti)

7.7. Kellaajad (kella üheksast viieni, enne kella kuut)

8. Lõputest. Kokkuvõte kursusest ja tagasiside

2 8.1. Viimases tunnis toimub saavutustest.

8.2. Tagasivaade lõppenud kursusele ja aus reflektsioon, kui kasulik kursus õppija jaoks oli

8.3. Enda edusammude tunnustamine

8.4. Edasiste keeleõppesammude läbimõtlemine

8.5. Tutvumine riiklike tasemeeksamite võimalustega.

8.1. Teab, mida kasulikku ta kursusel enda jaoks sai ning mida tal on veel vaja omandada. Tunnustab ennast edusammude eest ja teab, kuidas ta eesti keele õppe teekond jätkub.

8.2. Teab, millised on ta võimalikud valikud riiklike eesti keele tasemeeksamite sooritamisel.

Kokku 70 akadeemilist tundi

HANKELEPING

14.03.2025 nr 2-2/25/1507

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, asukoht Järve tn 34a, 11314, Tallinn ja Kaitsevägi (registrikood 70008641, asukoht Juhkentali tn 58, 15007, Tallinn), mida esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 alusel Tiaana Kalda hangete osakonna juhataja, edaspidi nimetatud tellija ja OÜ Keeltekeskus Kaja (registrikood 14327348, asukoht Õismäe tee 9, 13514, Tallinn), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Kaja Põld, edaspidi nimetatud täitja, sõlmisid hankelepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese ja teenuse tellimine

1.1. Sõlmitava lepingu esemeks on eesti keele õpe logistikapataljoni ajateenijatele, Rae Põik 1 (edaspidi ka kui teenus).

1.2. Teenuse kirjeldus on toodud lepingu lisas 1. 1.3. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub täitja tellijale osutama teenust ning

tellija kohustub tasuma täitjale teenuse ostuhinna rahas. 1.4. Tellija sõlmib täitjaga lepingu eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust

lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise ja täitmata jätmise eest tellija ees vastutavaks täitja.

1.5. Täitja avaldab ja kinnitab, et: 1.5.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.5.2. ta on tutvunud lepinguga ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu

ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega; 1.5.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes

asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita. 1.5.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid,

esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/ uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada;

1.5.5. tellijale osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus teenuse suhtes maksma panna;

1.5.6. tema ja tema poolt pakutav teenus ega sellega seotud kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

2. Lepingu osad

2.1. Lepingu lahutamatud osad on täitja pakkumus, poolte vahel edastatud teated ning kõik

sõlmitavad hankelepingu muudatused.

2/7

3. Tellija õigused ja kohustused

3.1. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja teenuste tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta.

3.2. Tellijal on õigus täitjalt küsida ja jooksvalt kontrollida lektorite kvalifikatsiooni ja kogemust tõendavaid dokumente.

3.3. Tellijal on õigus kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.

3.4. Tellijal on õigus konsulteerida täitjaga teenusega, sh teenuse osutamisega seotud küsimustes.

3.5. Tellijal on õigus nõuda teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist. 3.6. Tellijal on õigus nõuda täitja süül tekkinud kahjude hüvitamist. 3.7. Tellijal on õigus nõuda teenuse osutamise katkestamist või lõpetamist, kui teenuse

osutamisel selgub, et teenus ei vasta lepingutingimustele. Tellija keeldumisel teenuse osutamisest peab täitja osutama tellijale nõuetekohase teenuse. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.

3.8. Tellija kohustub tasuma täitjale lepingule vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

3.9. Tellija kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks.

3.10. Tellija kohustub informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud hankelepingu täitmisega.

4. Täitja õigused ja kohustused

4.1. Täitja kohustub tagama teenuse osutamiseks vajaliku teenust osutava personali, vahendid, materjalid jms, mis on vajalikud lepingu täitmiseks.

4.2. Täitja kohustub tagama õppematerjalide vastavuse intellektuaalse omandi kaitseks kehtestatud nõuetele ja tingimustele.

4.3. Täitja kohustub esitama tellija nõudmisel õppematerjalid, muud teenuse osutamist tõendavad dokumendid ja selgitused.

4.4. Täitja kohustub võimaldama tellija määratud isikutele lepingus nimetatud kontrolli teostamiseks juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

4.5. Täitja kohustub esitama tellijale nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte täitjalt tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise kuupäev, teenuse nimetus ja maksumus ilma käibemaksuta, koolitatavate arv ja keeletase, koolituse maht jms) MS Excel või tellijaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

4.6. Täitja kohustub tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui täitja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis täitja peab tellijaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.

4.7. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest. 4.8. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud tellijaga seotud

küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti.

4.9. Täitja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

4.10. Täitja kohustub tellijat viivitamata teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks teenust osutada.

4.11. Täitja kohustub osutama teenust kvaliteetselt, õigeaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.

4.12. Täitja kohustub tagama teenuse osutamiseks ja lepingu täitmiseks kõik vajalikud intellektuaalse omandi õigused.

4.13. Täitjal on õigus saada kokkulepitud tasu vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

3/7

4.14. Täitjal on õigus saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist.

4.15. Täitjal on õigus teha ettepanekuid teenuse osutamisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas.

5. Lepingu maksumus ja maksetingimused

5.1. Teenuse ühiku hinnad on määratud täitja pakkumuses (lisa 3) ja need on siduvad kuni

lepinguliste kohustuste täitmiseni. 5.2. Teenuse ühikuhinnad sisaldavad kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises

kirjelduses loetletud tegevusi. 5.3. Läbiviidud koolituse/te kohta esitab täitja tellijale e-arve/d (xml masintöödeldavas formaadis

arve) grupi/gruppide eest üks kord kuus. 5.4. Täitja esitab arve järgmiste andmetega:

5.4.1. maksja andmed (arve tasuja): Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali

58, 15007 Tallinn); 5.4.2. muud arvele märgitavad andmed:

tellija kontaktisiku nimi; lepingu number 2-8/25/1507; teenuse liik ja osutamise aeg.

5.5. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist.

5.6. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue arve seitsme päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.

5.7. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

6. Vääramatu jõud

6.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

6.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

6.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel hankelepingu muudatus.

6.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

6.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

6.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju teenuse

4/7

osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel.

6.7. Covid 19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled käesoleva lepingu sõlmimise hetkel vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid 19 pandeemiaga või muu pandeemilise haiguspuhanguga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.

7. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

7.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

7.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

7.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ning kui tellija nõuab, on täitja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.

7.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

7.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (Lisa 2). Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeoleku- tingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

7.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

7.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

8. Intellektuaalse omandi õigused

8.1. Juhul, kui teenusega seotud dokumentatsioon on kaitstud autoriõigustega, annab täitja tellijale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks vastava dokumentatsiooni üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta (autoriõiguste tasu sisaldub lepingu maksumuses).

8.2. Juhul, kui teenusega seotud dokumentatsioon on kaitstud muu intellektuaalse omandi õigusega, annab täitja tellijale vajaliku õiguse teenuse igakülgseks kasutamiseks.

8.3. Käesolevas peatükis toodud juhtudel loetakse lepingut ühtlasi ka autorilepinguks.

9. Vastutus

9.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

9.2. Täitja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast osutatud teenust.

9.3. Juhul, kui täitja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on tellijal õigus keelduda osutatud teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada täitjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest

5/7

teadasaamist, andes täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.

9.4. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

9.5. Tellija on kohustatud teavitama täitjat vähemalt e-posti teel teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui tellija või tellija volitatud isik sai teada teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub tellija nõudma täitjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks täitjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 30 päeva.

9.6. Juhul, kui tellija ei teata täitjale teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis täitja vabaneb vastutusest teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

9.7. Juhul, kui osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingu tingimustele vastava teenusega.

9.8. Juhul kui teenus ei vasta lepingu tingimustele ja tellija on nõus vastu võtma puudustega teenuse, on tellijal õigus alandada selle teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks täitjale avalduse.

9.9. Teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt osutamata teenuse maksumusest päevas iga teenuse osutamata jätmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

9.10. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

9.11. Juhul, kui täitja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne teenuse osutamine, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva teenuse maksumusest.

9.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

9.13. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

9.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

9.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 9.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.

9.17. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu esemega või lepingu esemega seotuga. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga.

10. Lepingu lõpetamise alused

10.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

10.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul tellija esitab täitjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui täitja

6/7

on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte. 10.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel tellija võib esitada täitjale kirjaliku

lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse täitja poolt kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.

10.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui: 10.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 10.4.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 10.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta; 10.4.4. täitja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut

tähtaegselt täita; 10.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 10.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 10.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei

täida kohustust ka edaspidi; 10.4.8. täitjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuse

osutamisega; 10.4.9. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või

lubade pikendamine ei ole võimalik; 10.4.10. täitja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud

punktides 10.4.1-10.4.10. 10.4.11. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui täitja suhtes on tehtud

pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess. 10.4.12. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest täitjale vähemalt 30

kalendripäeva ette. 10.4.13. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 10.4.14. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu

ülesütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.

11. Kontaktisikud

11.1. Tellija kontaktisikuteks on Anu Loss, anu.loss@mil.ee, +372 5348 0577 ja Anu Vasar,

anu.vasar@rkik.ee, +372 5919 4006. 11.2. Täitja kontaktisik on Kaja Põld, info@keeltekeskuskaja.ee, +372 56 200 902. 11.3. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti

teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

12. Lõppsätted

12.1. Leping jõustub, kui tellija on selle allkirjastanud ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustute täitmiseni.

12.2. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

12.3. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

7/7

12.4. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 12.5. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele

teise poole kirjaliku nõusolekuta. 12.6. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude

mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

12.7. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

12.8. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt. 13. Lepingu lisad

13.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus; 13.2. Lisa 2. Julgeolekutingimused; 13.3. Lisa 3. Pakkumus.

Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus registrikood 70009764 Järve 34a 11314 Tallinn Kaitsevägi registrikood 70008641 Juhkentali tn 58 15007 Tallinn (allkirjastatud digitaalselt) Tiaana Kalda hangete osakonna juhataja

Täitja: OÜ Keeltekeskus Kaja registrikood 14327348 Õismäe tee 9 13514 Tallinn (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Põld juhatuse liige