Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] 19.03.2025 nr 3-1/5
Ettepanek täitemenetluse seadustiku § 23 lg 7 muutmiseks
Lugupeetav justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Teeme ettepaneku algatada täitemenetluse seadustiku § 23 lg 7 muutmine ja sõnastada see selliselt: „(7) Täitmisavalduse ja täitedokumendi võib esitada sundtäitmise alustamiseks ka käesoleva seadustiku §-s 632 nimetatud andmekogu kaudu.“ Samuti teeme Teile ettepaneku justiitsministri 15.12.2009 määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ muutmiseks, et sätestataks täitmisavaldusele kohustuslikult kantavate andmete loetelu.
Kohtutäiturite ja Pankrothaldurite Koja ametikogu juhatus algatas 28.06.2023 otsusega 19 erakorralise haldusjärelevalve kuue kohtutäituri ametitegevuse täitemenetluse seadustiku § 23 lg 2 punktiga 1 vastavuse kontrollimiseks ja täitemenetluse seadustiku § 23 lg 6 alusel täitmisavalduste edastamise viisi turvalisuse tuvastamiseks. Haldusjärelevalve akti kinnitas ametikogu juhatus 12.03.2025 otsusega nr 7.
Haldusjärelevalve tuvastas, et mitmel juhul ei olnud sissenõudja märkinud täitmisavaldusele kohtutäituri nime, vaid oli näiteks esitanud kohtutäiturile kas varasema üldise sisuga avalduse, milles määras kõikide oma tulevikus esitatavate täitmisavalduste adressaadiks konkreetse kohtutäituri, täitnud kohtutäituri nime lahtri ebamääraselt või oli jätnud lahtri täitmata. Tartu Ringkonnakohus on 30.04.2019 tsiviilasjas 2-19-1157 antud kohtumääruses sedastanud: „Kui sissenõudjaks ei oleks riik, kes on kohustatud edastama oma nõuded täitmisele E-Täitis süsteemi vahendusel, ei tähendaks täitmisavalduses kohtutäituri nime märkimata jätmine veel seda, et täitemenetlus on algatatud ebaseaduslikult“. Seega on kohus asunud seisukohale, et kohtutäituri nime märkimine täitmisavaldusel ei ole nõutav, kuna selle nõude täitmata jätmisel puudub negatiivne mõju täitemenetlusele.
Täitemenetluse seadustiku § 23 lg 2 loetleb lisaks kohtutäituri nimele täitmisavaldusel esitamiseks ka muid elemente, kuid ei ole selge, millised neist on esitamiseks kohustuslikud ja millised kirjeldava iseloomuga. Näiteks ei pruugi sissenõudjale olla teada võlgniku elukoht, samas nõude ega selle aluseks oleva täitedokumendi andmete esitamist täitmisavaldusel õigusnorm ei sätesta.
Eeltoodud teema on oluline põhjusel, et haldusjärelevalve all olnud kohtutäiturid võtavad täitmisavaldusi erasissenõudjatelt vastu ka elektrooniliste kanalite vahendusel, näiteks sissenõudja ja kohtutäituri personaalse infosüsteemi andmevahetusega API päringute kaudu. Taolist andmevahetuse teel täitmisavalduste vastuvõtmist ja kohtutäiturile täitetoimiku avamiseks esitamist võimaldab ka Koja peetav täitemenetluse infosüsteem e-Täitur. Andmevahetusreeglite loomisel on vajalik täpselt sõnastada, millised andmeelemendid tuleb esitada kohustuslikult ja millised vabatahtlikult. Juhul, kus need reeglid ei ole paigas, tekib kaootiline olukord, kus erinevad infosüsteemid kasutavad erinevaid sõnumistruktuure, mis päädib erinevas andmekvaliteedis ja probleemides täiteasjade avaldamisel täitmisregistris.
Kehtiv õigusnorm (täitemenetluse seadustiku § 23 lg 7) võimaldab andmevahetuse teel täitmisavalduste esitamist vaid avaliku võimu kandjast sissenõudjate jaoks. Leiame, et taoline õiguslik piirang ei ole eesmärgipärane, kuna igale kohtutäiturile personaalse infosüsteemi loomine andmevahetuse võimaldamiseks sissenõudja infosüsteemiga on ressurssi raiskav, samas aga soosib praegune olukord ebavõrdsete tingimuste jätkumist kohtutäiturite konkurentsiolukorras suhetes sissenõudjatega. Koja ametikogu juhatus on seisukohal, et kohtutäituri konkurentsipositsioon peab väljenduma tema ametialastes oskustes, mitte aga võimekuses luua personaalseid infotehnoloogilisi lahendusi sissenõudjalt täitmisavalduste mugavaks vastuvõtmiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Aive Kolsar
Koja ametikogu juhatuse esimees
Jaan Lõõnik,
[email protected], 6464619