Riigikogu liikme kirjalik küsimus

Pr Signe Riisalo
Sotisaalkaitseminister
22.02.2024
KIRJALIK KÜSIMUS
Üleminek eestikeelsele õppele hariduslike erivajaduste laste kontekstis

Lugupeetud sotsiaalkaitseminister

Eestikeelsele õppele ülemineku reformi kohaselt on alates 1. septembrist 2024 koolieelsete lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevus ning õppetegevus koolide 1. ja 4. klassides eestikeelne. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse kohaselt toimub koolides üleminek eestikeelsele õppele klasside ja õppeaastate kaupa. Kahjuks, vaadates sellele sammule otsa, peab nentima, et sellega võib kaasneda suur risk ja lausa oht hariduslike erivajadustega koolilaste tervisele, mis nõuab selgelt täiendavat olulist sotsiaalteenuste mahu suurendamist.

Minuni on jõudnud info, et Haridus- ja teadusministeeriumi allüksuse Rajaleidja komisjon eirab arstide arvamusi konkreetsete laste puhul ega tee otsuseid, mis lubaksid nendele erandina säilitada emakeeleõpet. Siin ei ole küsimus mitte niivõrd ja mitte ainult hariduse kvaliteedis, vaid tervishoius. Õpetajatel ei ole õigust hinnata tervislike probleemidega inimese seisundit, see ei ole nende pädevuses ega nende vastutuse tase. Inimesed, kellel puudub meditsiiniline haridus, ei tohi muuta arstide ettekirjutusi lastele, kui on oht näiteks epilepsia, enureesi, agressiooni ja eneseagressiooni esinemiseks lastel, kellel on psühhiaatrite poolt määratud diagnoosid.

Spetsialistid väidavad, et nii öelda emakeeleta lapsi, kellel ei ole välja kujunenud isegi põhioskused enda turvalisuse eest hoolitsemiseks ning kui kahtlustatakse raskeid psühhiaatrilisi diagnoose, ei tohiks teiste keeltega tutvustada. See on suur risk, eriti autismispektris olevate laste puhul. Logopeedid peavad enne nende kooliminekut nendega kõvasti tööd tegema, sel juhul on võimalik saavutada positiivset dünaamikat.

Seoses sellega palun Teil vastata alljärgnevatele küsimustele:
1) Kas Sotsiaalministeerium on hinnanud uusi regulatsioone tervisekaitse seisukohast? Kas seoses haridusreformiga on sotsiaalteenuste jaoks kavandatud lisaraha?

2) Kas Teie arvates on üldse mõeldav olukord, kus Rajaleidja komisjon ignoreerib meditsiinitöötajate arvamusi ja diagnoose ning ei luba lastele erandkorras säilitada emakeeleõpet, vaatamata sellele, et arstide arvamusel võib see tekitada ohtu laste tervisele ja tulevikule?

3) Uue kooliseaduse järgi peavad kõik lapsed lasteaia erirühmades, üldhariduskoolide väikeklassides ja isegi lihtsama õppekavaga lapsed erikoolides hakkama õppima eesti keeles. Lapsevanematele on tagatud, et nad saavad oma lapsele isikliku abistaja korraldada. See tähendab, et ühe emakeelse õpetaja asemel tuleb igale lapsele pakkuda täiendavat individuaalset teenust. Kas selle rahastamine on kavandatud? Kas olete seda kontrollinud?

4) Olukord sügava ja raske puudega lastega tegelemises nõuab eraldi sekkumist. Tegelikult osutatakse sellistes lasteaedade ja koolide rühmades sotsiaalhoolekandeteenuseid, kuid juriidiliselt kuuluvad need haridussüsteemi. See on personali jaoks väga raske töö, kus kogemused ja erialane haridus on väga olulised. Paljudel selliste lastega töötavatel õpetajatel ei ole eesti keele B2-kategooriat ja uue seaduse järgi tuleb nad vallandada. Kui aga asemele tulevad inimesed, kes oskavad keelt vajalikul tasemel, aga ei oma eriharidust, on see lihtsalt ohtlik laste tervisele. Kas Teil on plaanis kehtestada ajutised meetmed järgmisteks aastateks, kuni koolitatakse välja uued piisava keeletasemega spetsialistid?

Lugupidamisega
[allkirjastatud digitaalselt]
Vadim Belobrovtsev
Riigikogu liige