Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringuga (REP) visandatud trassialternatiivi

Tere,

Edastan Maili Roio kommentaari.  Palun võtke temaga otse ühendust, siis saate selle teema otse lahendada.

Tervitades,

Katrin Koit
Ehituspärandi nõunik
Muinsuskaitseamet

Hei

Koosolekul arutasime, kui suur peaks nihutamisala olema ja siis kõik tegid oma arvutused. Vaatasin protokollid üle, seal arutati 800 meetrit, minu sõnum oli, millega nad peaksid riskide vähendamiseks arvestama ja mis juhul on vajalik trassi nihutada ja kui kaugele peaks siis kaabel jääma, kui vrakk tuvastatakse. 800 meetrit oli see number, mille arvutas kokku Kaido Peremees, sellest võib piisata – aga probleem on selles, et nad saatsid meile eriplaneeringu, kus ei olnud isegi 800 meetrit, vaid olid jätnud selliseks nagu oli neil alguses – 532 meetrit. 900 meetrit on turvaline valik, 800 nii ja naa, aga praegu planeeringus 532, mida minu mäletamist mööda ja protokolli lugedes, kusagilt kokkuleppena välja ei tule. Lähtudes eriplaneeringust, siis tuleb merre kolm kaablit minimaalsete vahedega 100 meetrit + siis 100 meetrit KV. Koosolekul väideti, et võib ka 10 meetrit kaablite vahe olla, aga reaalsuses ja ka mitte paberil see nii ei ole. Seega seda aluseks ei saa võtta. Puhverala vraki leidmise korral peab arvestama mõlemale poole kaabli KV-d ideaalis 300 m, aga arvestades, et kaabli ja nt vraki KV-d võivad osaliselt kattuda, siis on arvestatud 250 meetrit puhvrit lisaks mõlemale poole.

Kokkulepe jäi selles osas, et uuring tuleb ühel, juba väljavalitud trassil hoonestusloa menetluse raames (mitte siis REPi raames). Aga sel juhul tuleb riskid maandada ja tagada, et trassi saab nihutada piisavalt. Vraki väljakaevamine ja teisaldamine tuli ka jutuks ja see tuleb kõne alla ainult vraki avastamisel rannalähedasest veest. Kõiki neid olukordi ja kaasnevaid tegevusi pidid nad ka KSH-s käsitlema.

Heade soovidega