Lugupeetud ministrid Yoko Alender ja Erki Keldo
19. märts 2025
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni pöördumine seoses maismaa tuuleparkide planeeringutega
Energiamajanduse korralduse seaduse § 32´1 lg 1 sätestab riiklikku taastuvenergia eesmärgi. Nimelt, aastaks 2030 peab taastuvenergia moodustama vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti.
Eesti Vabariigi Valitsus on otsustanud, et 2030. aastal tuleb Eesti Vabariigis toota taastuvatest allikatest samas mahus elektrit, kui on Eesti Vabariigi aastane tarbimine. 2024. aastal tarbiti Eestis elektrit 8,4 TWh ning samal ajal toodeti elektrit 5,7 TWh, millest taastuvatest allikatest toodetud elekter oli 3,4 TWh.
Täitmaks riiklikke eesmärke, on taastuvenergia tootjad algatanud 22 kohalikus omavalitsuses 2021-2024 aastal 30 tuuleenergia eriplaneeringut (allikas: Keskkonnaportaal.ee). Nimetatud eriplaneeringute menetlemine kohalikes omavalitsustes on liikunud erinevas tempos ennekõike tulenevalt vallavolikogu poliitilisest meelsusest – oleme täheldanud suuremat huvipuudust ning isegi vastuseisu neis valdades, mida juhivad Riigikogus opositsiooni kuuluvate erakondade esindajad. Tulemuseks on aastaid veninud planeeringud, mis ühest küljest tekitavad avalikel aruteludel segadust (sest vahearuannetes esitatakse ka mitmeid alternatiive, mida teatud huvigrupid kasutavad inimeste hirmutamiseks ja segadusse ajamiseks), kuid teisest küljest ei ole need piisavalt konkreetsed, et vastu võtta mingeid otsuseid (näiteks puuduvate riiklike regulatsioonide tõttu võib jääda lõpmatuseni vaidlema eluhoone kauguse üle tuulikust).
Lähenevate valimiste valguses on mitmed kohalikud omavalitsused asunud varem algatatud planeeringuid ennetähtaegselt lõpetama, püüdes nii lõigata tekkinud olukorras lühiajalist kasu (ilma pikaajalist lahendust asemele pakkumata). Nii näiteks on Türi Vallavolikogu Maaelu komisjon 20.01.2025 otsustanud „tuuleparkide arendamise protsessi pausile panna“; 25.01.2025 on Järva Vallavolikogu edastanud pressiteate, millega ei toetata tuuleenergia eriplaneeringu kehtestamist; 07.02.2025 on Rapla Vallavalitsus teatanud kavatsusest lõpetada sealne ainus tuulepargi eriplaneering; ning 20.02.2025 on Kose Vallavolikogu otsustanud ennetähtaegselt lõpetada terve Kose valla tuuleenergia eriplaneering ilma, et vahearuandeni oleks jõutudki. Lisaks on esitatud hulk rahvaalgatusi eriplaneeringute lõpetamiseks, mida kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32 kohustab ka vähemalt menetlema ja mis tähendavad täiendavat riski poliitilise otsusena protsesside tühistamiseks. Märkame neis otsustes ohtlikku mustrit, mille eesmärk on tuuleparkide planeerimine üle Eesti kas lõpetada või sellega jätkuvalt venitada seni, kuni tehtud uuringud aeguvad ning protsessiga tuleb uuesti alustada.
Juhime tähelepanu, et tuuleenergia arendajaid, kui huvitatud osapooli, pole nimetatud lõpetamisotsuste tegemisse kaasatud ning eelnõusid, volikogu istungite videosalvestisi ja protokolle lugedes on selgesti tuvastatav nende erapooliklikkus ning põhjenduste ja kaalutluste puudulikkus. Suheldes vastavate kohalike omavalitsuste esindajatega on meil tekkinud arusaam, et selliseid otsuseid võetakse teadlikult vastu poliitilistel eesmärkidel, sest ka ebaseaduslikke otsuseid saab vaidlustada ainult halduskohtus. Kohtusse kaebamisel on aga peaaegu kindel, et kohtuvaidlus kestab vähemalt 2-3 aastat.
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ja Kliimaministeerium on ette valmistanud kaks eelnõud, mis peaks justkui taastuvenergia arendusi kiirendama ja kaasa aitama taastuvenergia eesmärkide täitmisele. Eelnõude infosüsteemis on saadaval Atmosfääriõhu kaitse seaduse jt teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu. Nimetatud eelnõu kohaselt kiirendatakse taastuvenergia projektide loamenetlust ehk kogu protsessi taastuvenergia ehitiste ehitamiseks, ajakohastamiseks ja käitamiseks vajalike lubade täielikkuse kinnitamisest kuni tegevusloa andmise või tegevusloa andmisest keeldumiseni. Selleks määratakse eelisarendusalad, mis vabastatakse keskkonnamõjude hindamisest (KMHst) ja seatakse konkreetsed tähtajad menetluse kestvusele. Eelnõu kohaselt loetakse eelisarendusalaks kõik maismaal asuvad alad, mis on detailplaneeringu või eriplaneeringuga tunnistatud tuuleenergia tootmiseks sobivaks ja vastavad eelnõus sätestatud tingimustele.
Vaatamata sellele, et seadusandja kiirendab loamenetlusi, siis eelisarenduslasid ei teki kohalike omavalitsuste vastuseisu ja huvipuuduse tõttu kohalike omavalitsuste eriplaneeringute menetlemisel.
Eelnõude infosüsteemis on kooskõlastamiseks avaldatud ka Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks planeerimisseaduse 7. peatükk ehk kogu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu regulatsioon.
Eelnõu seletuskirja kohaselt „Eelnõu koostamisel on jõutud seisukohale, et ORME ehitiste kavandamine detailplaneeringuga on eesmärgipärasem ja menetluslikult sobivam. Endiselt on ORME kavandamiseks esimene ja sobivaim võimalus üldplaneering, kuid kui seda ei ole tehtud, saab ORMEle asukohta valida ka detailplaneeringuga. Kuna tegemist on olulise ruumilise mõjuga ehitisega, tuleb sellise detailplaneeringu koostamisel sarnaselt KOV EP-ga alati teha keskkonnamõju strateegiline hindamine. PlanSis juba sisalduva volitusnormi alusel (§ 3 lg 6 p 21) koostatakse ja kehtestatakse ka detailplaneeringu algatamise taotluse vorm, milles nähakse ette, et ORME ehitamiseks detailplaneeringu algatamise taotlus peab sisaldama analüüsi, mis kinnitaks ehitise asukoha sobivust ja välistavate tegurite puudumist. See aitab tagada asukoha sobivust, kuid lõplik seisukoht selgub pärast detailplaneeringu koostamist ja mõjude hindamist. Muudatus ei puuduta juba koostamisel olevaid KOV EPsid ja nende koostamine viiakse lõpuni, lähtudes PlanSi redaktsioonist, mis kehtis enne eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumist.”
Sama eelnõuga muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust ja lisatakse sinna paragrahv 30¹⁰, mille kohaselt enne planeerimisseaduse §-de 95–123 kehtetuks tunnistamist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlemisel kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis kehtis enne käesoleva paragrahvi jõustumist. Menetlus viiakse lõpuni hiljemalt 31.12.2026. Eelnõu seletuskirja kohaselt “paragrahv 30¹⁰ näeb ette, et enne planeerimisseaduse §-de 95–123 kehtetuks tunnistamist algatatud KOVi eriplaneeringute menetlemisel kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis kehtis enne selle paragrahvi jõustumist. Menetlus viiakse lõpuni hiljemalt 31.12.2026. Seega ei muuda kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtetuks tunnistamine pooleli olevate planeeringute koostamist ning nende puhul lähtutakse koostamisel sellest PlanSi redaktsioonist, mis kehtis vahetult enne kavandatud eelnõu seadusena jõustumist.”
Arendajad hindavad seadusandja pingutusi muuta kehtivat KOV EP regulatsiooni tuuleparkide rajamiseks lihtsamaks. Samas palume selgitada, millisel viisil saavad 22 kohalikus omavalitsuses 2021-2024 aastal algatatud 30 tuuleenergia eriplaneeringud menetletud hiljemalt 31.12.2026, arvestades praegust vastuseisu ja menetlustega venitamist, rikkudes ka kehtivates õigusaktides sätestatud tähtaegu. Samuti palume selgitada tagajärgi nii kohalikule omavalitsusele kui ka arendajale, kui menetlus ei ole 31.12.2026 lõpuni viidud ning seega seadusesse kirjutatud taastuvenergia tootmise eesmärgid jäävad suures osas täitmata.
Arvestades konkurentsiolukorda ja taastuvelektri eesmärke ning tekkinud olukorda kohalike omavalitsuste eriplaneeringute menetlemisel tuleks seadusandjal ja taastuvenergeetika eest vastutaval ametkonnal kogu tuuleparkide kavandamise süsteem ümber mõtestada. Reaalsus on see, et senised eriplaneeringute protsesside kiirendamised ei ole tulemusi andnud. Paraku on planeeringud endiselt takerdunud, pole väljastatud tuulepargi ehituseks ehituslubasid või antud välja lühendatud menetluses (ainult asukoha eelvalikuga) projekteerimistingimusi, liiati tehtud ühegi uue maismaatuulepargi rajamise osas finantseerimisotsuseid.
Mõistame, et kohalikel omavalitsustel on põhiseaduslik õigus otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi, sh ruumilist planeerimist, kuid praegusel juhul kaalub ülekaalukas avalik huvi taastuvenergia tootmisüksuste rajamise näol üles kohaliku omavalitsuse huvi selliseid tootmisüksusi mitte lubada.
Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegium on põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 5-24-22/16 punktis 86 pidanud taastuvenergia eesmärkide täitmist kaalukateks eesmärkideks. EnKS § 321lg-s 1 sätestatud kohustus minna võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt aastaks 2030 üle taastuvenergiale, et vähendada CO2heidet ja tagada energiavarustuskindlus, on kaalukad eesmärgid. Esmalt viivad Euroopa Liidu liikmesriigid taastuvenergia ulatuslikuma kasutamisega ellu Pariisi kliimakokkulepet, mis seadis sihiks vähendada CO2heidet ja seeläbi kliimasoojenemisest tingitud negatiivseid mõjusid keskkonnale (vt direktiiv 2018/2011, põhjenduste p 2 ja art 3 lg 1). Teiseks tagatakse taastuvenergia kasutusele võtmisega energiavarustuskindlus, muudetakse energia hind soodsamaks, tagatakse tehnoloogiline areng ning edendatakse tehnoloogilist ja tööstusalast positsiooni (direktiiv 2018/2001, põhjenduste p 3). Riigi kohustus on tulenevalt inimväärikuse ja sotsiaalriigi põhimõtetest (PS § 10) tagada energiaturgude ja -võrkude nõuetekohane ja kestlik toimimine (RKHKm 14.10.2024, 3-23-15/29, p 13). Energiavarustuskindluse vastu esineb suur avalik huvi (vt RKHKo 18.04.2024, 3-20-1313/52, p 17).[1]
Avalik huvi tagada jätkusuutlik võimalus toota tarbijale vastuvõetava hinnaga elektrienergiat Eesti territooriumil eeldab paratamatult erinevate taastuvenergia allikate kasutuselevõttu. Tuuleenergia arendamine ei ole üksnes riikliku tähtsusjärgu küsimus vaid see puutub samavõrd kohalikku omavalitsusesse, Eestis taastuvenergia tootmisega seotud avalikud huvid ei ole kuidagi spetsiifiliselt seotud ainult riigi huvidega ja kohalik omavalitsus ei saa vastandada kohalikke huve riigi huvidele, sest elektrienergiat tarbitakse igas omavalitsusüksuses.
Ootame Kliimaministri kui Eesti Vabariigi Valitsuse esindaja kommentaari, milliste tegevuste läbi plaanib Vabariigi Valitsus 2030.aastaks seatud taastuvenergia eesmärke saavutada ning mis on taastuvenergia tootjate roll selles.
[1] https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=388596185
Lugupidamisega,
Terje Talv
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht
/allkirjastatud digitaalselt/