(EIS) algatatud kooskõlastamine

Vabariigi Valitsus

.03.2025 nr 1-1/15-598/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Isamaa fraktsiooni k.a 17. märtsil algatatud laulu- ja

tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu seitsmel lehel

2) seletuskiri kaheksal lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

EELNÖU

LAULU- JA TANTSUPEOSEADUS

l.peatukk ULDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolevas seaduses sätestatakse uldlaulu-ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo staatus, korraldamise kord ja pöhimötted ning määratakse kindlaks riigija kohalike omavalitsuste rahalisedja korralduslikud kohustused laulu- ja tantsupidude traditsioonide elujöulisuse tagamisel.

§ 2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on laulu- ja tantsupeo traditsioonide hoidmine, arendamine ja järeltulevatele pölvedele edasiandmine.

3. Laulu-ja tantsupeo eesmärkja staatus

(1) Laulu- ja tantsupeo eesmärk on eesti koori-, orkestri-, rahvamuusika ja rahvatantsu ningvöimlemisruhmade traditsiooni hoidmine ning arendamine.

(2) Laulu- ja tantsupidude traditsioon on eesti kultuurilise ja paikkondliku identiteedj lahutamatu osa ja sellisena kestes eeldus eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade.

(3) Käesolevat seadust kohaldatakse uldlaulu- ja tantsupeole, noorte laulu- ja tantsupeole ningtraditsiooni osaks olevatele paikkondlikele ja valdkondlikele laulu- ja tantsupäevadele.

(4) Laulu- ja tantsupidu ei ole päevapoliitiliste kusimuste, vaidluste ega uhiskonda löhestavate sönumite esitluskoht.

(5) Laulu- ja tantsupidu ja selle korraldamine on protsess, mida juhib kultuuriministri määratud rakendusuksus ning mille kunstilise kontseptsiooni koostavad ja viivad ellu igakordselt eraldi valitud kunstilised juhid koostöös enda valitud kunstiliste toimkondadega.

KsTitstsiei

.'t'

^ 4,^^^ Ql'&Z^l-

4. Vastutus laulu-ja tantsupeotraditsiooni elujöulisuse eest

Laulu- ja tantsupeo traditsioonide elujöulisuse eest vastutab Vabariigi Valitsus, kelle ulesandel moodustab kultuuriministervastava pädeva rakendusuksuse.

5. Palgatoetused ja stipendiumid

(1) Laulu-ja tantsupeotraditsjooni hoidmiseksväärtustab riiksellele purgivate kollektiividejuhtide (koori-ja orkestrijuhid, rahvatantsu-ja vöimlemisruhmade juhid) elukutset makstes neile ametikohaga kaasnevat riiklikku palgatoetust kultuurimjnistri kehtestatud korrasvähemaltpoole ulatuses körgharidusega kultuuritöötaja patgaalammäärast. Erilist tähelepanu pöörataksetööle lasteja noortega.

(2) Juhendajate järelkasvu tagamiseks tellib riik körg- ja kutseöppeasutustelt vastavaid öppekohti, makstes neilöppivatele uliöpilasteleja öpilastele riiklikke stipendiume.

2. peatukk LAULU-JATANTSUPEO KORRALDUSJASTAATUS

6. Laulu-ja tantsupeol osalemine

(1) Laulu- ja tantsupidu valmistavad ette ning vöivad selles osaleda järgmised kollektiivid: mudilaskoorid, lastekoorid, poistekoorid, segakoorid, naiskoorid, meeskoorid, laste, noortejatäiskasvanute rahvatantsuruhmad, vöimlemisruhmad, rahvamuusikakollektiivid, puhkpiLLiorkestrid,sumfooniaorkestrid.

(2) Laulu- ja tantsupeol on öigus esinejana osaleda lauljal, tantsijal, muusikul ja vöimlejal, kes on vastava peo ettevalmistusprotsessis osalenud ja ettenähtud ajaks kantud hindamistulemuste pohjat esinemisöjguse saanud kollektiivi nimekirja.

(3) Laulu- ja tantsupeol esinevatele lauljatele ja tantsijatele luuakse vöimalus osaleda peo kavandamis-ja ettevalmistusprotsessis.

(4) Laulu- ja tantsupeole luuakse ligipääs ka erivajadustega inimestele.

§7. Repertuaaria kultuurilisejärjepidevusetagamine

(1) Laulu- ja tantsupeo repertuaar lähtub kunstilisest kaalutlusest, eesti koori-, orkestri-, rahvamuusika ningrahvatantsuja ruhmvöjmlemise traditsiooni hoidmise ja arendamise ning eesti rahvusliku ja kuttuurilise identiteedi edasikandmise vajadusest.

(2) Repertuaari kinnitavad laulu- ja tantsupeo korraldava rakendusuksuse määratud kunstilised toimkonnad. Rakendusuksus on Laulu-ja tantsupeo repertuaari ja korraldust puudutavates kusimustes söltumatu, arvestades samas kultuuriUse järjepidevuse tagamise vajadust.

(3) Laulu- ja tantsupeol esitatavad teosed, sh. lavastuslikud vahetekstid, on eesti kirja- voi murdekeelsed. Kunstilise juhi otsusel vöib kasutada sugulaskeeli, kunstiliseltpöhjendatud kaatutlustelerandkorras ka muid keeli.

(4) Laulupeo repertuaari valikul lähtutakse pöhimöttest, et vähemalt kolmandik repertuaarist kuulub vastavalt eesti koori- ja orkestrimuusika klassikasse. Tantsupeo repertuaar tugineb valdavalt eesti rahvatantsu seadetele ja sellel pöhinevale autoriloomingule.

8. Laulu-ja tantsupeo traditsioonide edendamjne noorte seas

Laulu- ja tantsupeol on oluline roll laste ja noorte uldkultuuriliste ning muusika-ja liikumisharjumuste kujundamiseljaväärtustamisel, millest tulenevalt on koolipidajad kohustatud looma tingimused koolide öppekava raames laulukooride, rahvatantsu-javöimlemisruhmade tegevuseks.

9. Uldlaulu- ja tantsupidude ja noorte laulu- ja tantsupidude toimumise kohad

(1) Laulupeo kontserdid toimuvad Tallinna Lauluväljakul.

(2) Tantsupeo kontserdid toimuvad Tallinnas Kalevi Keskstaadionil.

10. Laulu- ja tantsupidude perioodilisus

(1) Uldlaulu-ja tantsupidu toimub iga viie aasta tagant.

(2) Noorte laulu- ja tantsupidu toimub iga viie aasta tagant uldlaulu- ja tantsupidude vahele jäävät perioodil. Erandid kehtestab kultuuriminister määrusega.

(3) Laulu- ja tantsupidude vahelisel perioodil toimuvad järgmised tegevused: 1) harrastuskollektijvide tegevus;

2) repertuaari ettevalmistamine;

3) kooride, rahvatantsuruhmade, rahvamuusikakollektiivide, orkestrite ja vöimlemisruhmade esinemised;

4) koorijuhtide ja juhendajate koolitused;

5) maakondlikud, piirkondlikud ja valdkondlikud laulu- ja tantsupeod, rahvamuusikafestivalid ningvöimlemjspeod;

6) teised uritused ja sundmused, mis on suunatud Laulu- ja tantsupeotraditsiooni hoidmiseleja arendamisele.

§11. Uldlaulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistus- ja korraldustöö rahastamine

(1) Riigieelarvest kaetakse järgmised kulud:

1) rakendusuksuse ning koorimuusika, rahvatantsu ja rahvamuusika valdkondade katusorganisatsioonide kulud.

(2) Rakendusuksuse eelarvest kaetakse järgmised kulud:

1) uldlaulu- ja tantsupeo ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud ning osavötjate majutus-, toitlustus- ja transpordikulud peo ajal;

2) noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud ning osavötjate majutus-, toitlustus- ja transpordikulud peo ajal.

(3) Pidude vahelisel ajat iga-aastases riigieelarves ettenähtud rahalised vahendid ei tohi olla väiksemad eelmisel aastal eraldatud vahenditest. Raha kasutataksejärgmiselt:

1) maakondlikeja piirkondlike Laulu-ja tantsupidude ning rahvamuusikafestivaljde kunstiliseks ettevalmistuseks;

2) Laulu- ja tantsupeotraditsiooni hoidmiseks ja arendamiseks oluliste muude sundmuste korraldamiseks;

3) kooride ja orkestrite dirigentide ning rahvatantsuruhmade ja rahvamuusikaansamblitejuhtide palgatoetuse ningsellega kaasneva sotsiaalmaksu maksmiseks;

4) uudisloomingu eesttasumiseks;

5) autoritasude maksmiseks vastavalt seadustes ettenähtud protseduurjdele;

6) laulu- ja tantsupjdude öppematerjalide ettevalmistamiseks ja väljaandmiseks;

7) repertuaari omandamiseks vajalike eelproovide korraldamiseks;

8) kollektiivide juhendajate täiendöppeks;

9) riigi poolt ette nähtud toetuse maksmiseks, mis katab koltektiivide juhendajate töötasu ja sotsiaalmaksu.

(4) Koori, orkestri, rahvamuusikaansambli, rahvatantsu- voi vöimlemisruhma asutaja kindlustab kollektiivi tegevuseks vajalikud prooviruumid, proovideks vajaliku tehnilise varustuse, rahvariided voi muud kostuumid, repertuaarivihikud ja rahvatantsukirjeldused, dirigendi, juhendaja ja muusjkalise saatja töötasu ningtranspordi laulu-ja tantsupidude vaheliselajal.

(5) Laulu- ja tantsupidudele osalema kandideerivate kollektiivide ettevalmistusprotsessi eest vastutavate koori- ja tantsujuhtide täiendav tasustamise toimub riigieelarvest KuLtuuriminJsteeriumi kaudu.

(6) Eraldised käesoleva paragrahvi Lg 1 nimetatud kuludeks, samuti §3 Ig 5 nimetatud rakendusuksuse tegevuskuludeks laulu- ja tantsupidude vaheliselajalotsustab Riigikogu menetletavaks eelarveaastaksja planeerib Kultuuriministeerium vähemalt kolmeks järgmiseks eelarveaastaks ette. Kalendriaastaks varem määratud eraldist ei tohi uue riigieelarve kehtestamisega väheneda.

(7) Kohalikud omavalitsused osatevad uldlaulu- ja tantsupeo ning noorte Laulu- ja tantsupeo ettevalmistusprotsessis ning korralduses partneritena vastavalt vajadusele ja vöimalusele, toetades ka oma territooriumil tegutsevaid kollektijve.

§ 12. Paikkondlikudjavaldkondlikud laulu-ja tantsupeod

(1) Paikkondliklaulu-jatantsupidu/päevon käesolevaseadusetähenduses kohalikku laulupeotraditsiooni edasikandev, peamiselt eesti voi murdekeelset omakultuuri viljelev laulu- ja tantsupidu/päev, mis on eesti laulu- ja tantsupeotraditsiooni lahutamatu osa.

(2) Paikkondliku peo korraldamise eest vastutab kohalik omavalitsus, mille territooriumil laulu-ja tantsupidu/päevtoimub.

(3) Juhul, kui paikkondlik laulu-ja tantsupidu hölmab osalejaid kahestvöi enamastkohalikustomavalitsusestvöi mitme kohaliku omavalitsusuksuse territooriumj ja kultuuripärandit, vastutavad laulu-ja tantsupeo korraldamise eest omavalitsused uhiselt.

(4) Valdkondlikud laulu- ja tantsupeod toimuvad kolmanda sektori, kohaliku omavalitsuse ningriigi koostöös.

3j2eatukk^ RAKENDUSSÄTTED

§ 13. Valitsusasutuste pädevuse määramine

KuLtuuriminJsteeriumile lisaks teiste ministeeriumide ja valitsusasutuste ulesanded laulu- ja tantsupidude korraldamisel määratakse vastavalt Vabariigi Valitsuse sisesele tööjaotusele.

§ 14. Rahvusringhäälingu kohustused

Eesti Rahvusringhääling kannab ule uldlaulu- ja tantsupidu ning noorte laulu- ja tantsupidu, salvestab ulekandeid ning kajastab traditsiooniga seonduvat oma pöhitegevuse osana vastavalt Eesti Rahvusringhäälingu seadusele.

§ 15. Seadusejöustumine

Käesolev seadus jöustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Isamaa fraktsioon

^t hfelir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni esimees

17.03.2025.a.

Laulu- ja tantsupeoseaduse seletuskiri

l. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus

Eesti Laulu-ja tantsupeo traditsioon on järjepideva eestikeelse haridussusteemi körval uks pikaajalisemaid eesti rahvusliku identiteedi kandjaid. See tugineb pikaajalisele uldlaulupidude ja sellega liidetud tantsupidude traditsioonile, mis omakorda on saanud toitu eestlaste laulutraditsiooni erinevatest allikatest, näiteks vaimulikest lauludest, regilaulust jm ning paikkondlikust pärimustantsust, kui olnud inspiratsiooniks omalt poolt ka Eestis laialdase muusika- ja tantsuhariduse kandepinna tekkimisel. Muusika ja liikumisega tegelemine on tasakaalus isiksuse kujunemise ja arengu olulisteks soodustajateks. Laulu- ja tantsupidude liikumine uhendab kogu rahva ning vastavad peod siindmustena elavdavad ka teisi eluvaldkondi, näiteks turismimajandust. See köik kokku moodustab suure osa eesti rahva loost, eestluse elujöust, mida tuleb hoida ja edasi luua.

Eesti laulu- ja tantsupidu on koos Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidudega valitud UNESCO otsusega 7. novembrist 2003 inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. 2008. aastal liideti see traditsioon koos teiste meistriteostega inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Seoses uhise kandeavalduse koostamisega on Eesti, Läti ja Leedu esindajad teinud tihedat koostööd. Moodustatud on Balti koostöökogu, mis on regulaarselt kohtunud ning kulastades teineteise laulu- ja tantsupidusid, jälginud traditsiooni arengut kolmes riigis. Regulaarselt on toimunud laulu- ja tantsupeo uhiskonverentsid. Omal ajal esitatud kandideerimistaotlusele vastavalt on Eestis traditsiooni pusimise ja ajakohastamise eest vastutajateks Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (ELT SA), Eesti Kooriiihing (EKO) ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS).

ELT SAon loodud 1998. aastal pidusid korraldava rakendusilksusena ja lähtub oma tegevuses laulu- ja tantsupeo väljakujunenud traditsioonist. Organisatsiooni igapäevane eesmärk on seda traditsiooni elävänä hoida ja edasi kanda. Lähtudes laulu- ja tantsupeo traditsioonist, mis on kujunenud rohkem kui 150 aastajooksul, korraldab ELT SAuldlaulu- ja tantsupidusid ning noorte laulu- ja tantsupidusid kiimne aasta jooksul neljal korral. Iga laulu- ja tantsupidu on ainulaadne kunstiline tervik, mis luuakse ligikaudu kolme aasta jooksul. ELT SA kannab organisatsioonina edasi ainulaadset aastakumnete pikkust kogemust, mis tagab laulu- ja tantsupidude professionaalse ja protsessipöhise korraldamise mötestatud, amsaadavaja kindla tegevuskava alusel, hoides nad vabana erakonnapoliitikast ja kommertslikkusest. Oleriigilised uldlaulu- ja tantsupeod hölmavad traditsiooniliselt Eesti iildlaulu- ja tantsupidu ning Eesti noorte laulu- ja tantsupidu. ELT SA missiooniks on

targalt korraldatud laulu- ja tantsupeod, mis inimesi uhendavad. Visioonina saab laulu- ja tantsupidude liikumisest koostöös vötmepartneritega ja vabatahtlikega pidev, keskkonnateadlik ja väärtustatud kultuuriprotsess. Sihtasutust juhib nöukogu, mis kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet tegevuse ule. Nöukogusse kuulub kaks liiget Kultuuriministeeriumist, uks liige vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumist, Siseministeeriumist, Rahandusministeeriumist, Eesti Kooriiihingust, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsist, Eesti Linnade ja Valdade Liidust ning Tallinna Linnavalitsusest.

EKU on 1921. aastal loodud Eesti Lauljate Liidu öigusjärglane. Ta taastati 1993. aastal. EKU tegevuse eesmärgiks on uhendada lauljaidja muusikuid eesti koori- ja puhkpillimuusika edendamiseks ning rahvusliku iihistunde kasvatamiseks, rahvusvaheliste suhete laiendamiseks ning suvendamiseks. Oma eesmärgi saavutamiseks EKO: l. arendab suhtlemist kooride ja orkestrite vahel, neid lihendavate seltside, liitude ja sektsioonide vahel, korraldades vastastikust läbikäimist ja uhiseid ettevötmisi;

2. propageerib koori- ja orkestrimuusikat (puhkpillimuusikat) nii Eestis kui ka välismaal, vötab osa rahvusvahelisest muusikaelust, suhtleb omataoliste organisatsioonidega välismaal, vahendab koori- ja puhkpillimuusika alast informatsiooni;

3. osaleb uldlaulupidude ja ulemaaliste noorte laulupidude ettevalmistamises ning läbiviimises;

4. teeb koostööd loominguliste liitude, haridus- ja kultuuriasutuste ning teiste asjast huvitatud institutsioonidega; 5. korraldab kontserte, konkursse, festivalejms.; 6. organiseerib kursusi, seminare, korraldab loomingulisi komandeeringuid jms.;

7. vahendab kooridele ja puhkpilliorkestritele iihingu käsutuses olevat noodimaterjali ning repertuaarialast informatsiooni; 8. uldistab koori- ning puhkpillimuusika olukorda, arengutendentse ja probleeme, teeb sellest tulenevaid järeldusi ning vajaduse korral esitab riigist söltuvates kusimustes ettepanekuid Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Riigikogu kultuurikomisjonile; 9. annab väljä stipendiume.

1988. aastal asutatud ERRS tegutseb selle nimel, et rahvatantsu ja rahvamuusika valdkonnad oleks Eestis hoitud, hinnatud ja elujöulised ka paljude aastate pärast. Rahvatantsuja rahvamuusika väärtustamine, traditsioonide edasi kandmine ja aj aga kaasas käimine algab inimestest, kes on uhiskoimas hästi nähtävää ka laulu- ja tantsupidude vahelistel aegadel.

Selleks korraldab ERRS uleriigilise osalejaskonnaga sundmuseid, uhistantsimisi ning konkursse eesmärgiga populariseerida rahvatantsu ja -muusika arengut, mitmekesisust ja seeläbi pakkuda selles osalejatele väljundivöimalust. ERRS-i koolituskeskus tegeleb valdkonnas tegutsevate juhendajate erialase teadlikkuse töstmisega. Lisaks korraldatakse koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega (ERK) rahvatantsujuhtide suvekursust ning koostatakse rahvatantsujuhtide kooli öppekava.

ERRS annab väljä tantsuspetsialisti kutsetunnistust spetsialiseerumisega eesti rahvatantsule ning rahvamuusikajuhi pädevustunnistust. ERRS-i eesmärk on olla valdkonna kompetentsikeskus, mis tagab valdkonnale vaj alike teadmiste kogumise j a vahendamise ning oskuste arendamise. Selleks kogub selts rahvatantsu ja rahvamuusika alast informatsiooni ning edastab seda köikidele osapooltele. Selleks, et valdkondi laiemalt uhiskonnas tutvustada, tegeleb selts ajaloo jäädvustamisega.

Läti Vabariigi Seim vöttis laulu- ja tantsupeoseaduse vastu 2005. aastal ja see sätestab, et laulu- ja tantsupeol saavad osaleda koorid, tantsuruhmad, folkloori- ja rahvamuusikaansamblid, puhkpilliorkestrid, rakenduskunstistuudiod, harrastusteatrid jt. Osalejate koosseis ehk see, kes peole pääseb, määratakse ulevaatuste tulemuste pöhjal.

Seaduse eesmärk on laulu-ja tantsupeo traditsiooni hoidmine, arendaminejajäreltulevatele pölvedele edasiandmine. Seaduse illesaime on: l. tagada laulu- ja tantsupeo kui pideva ning tsukliliselt kulmineeruva protsessi toimumine; 2. tagada laulu- ja tantsupidu ettevalmistava protsessi edukas läbiviimine; 3. määrätä kindlaks riigi ja kohalike omavalitsuste rahalised ja korralduslikud kohustused. Sätestatakse, et Laulu- ja tantsupidu on Iäti kultuuri unikaalne traditsioon ja Iäti rahvusliku identiteedi lahutamatu osa. Laulu- ja tantsupidu hölmab traditsiooniliselt Iäti uldlaulu- ja tantsupidu ning Iäti koolinoorte laulu- ja tantsupidu. Seaduse alusel vöetakse vastu Laulu- ja tantsupeotraditsiooni hoidmise ja arendamise riiklik programm, mis kindlustab laulu- ja tantsupidude tsiiklilise toimumise ja öigeaegse ettevalmistusprotsessi läbiviimise. Programm koostatakse viieks aastaks ja hölmab nil uldlaulu- ja tantsupidude toimumist kui ka nende vahele jäävät aega.

Leedu Vabariigi Laulupidude seaduse vöttis Leedu Seim vastu 2007. aastal. Seadus kindlustab laulupidude traditsiooni kaitset riigi poolt, perioodilisust, jätkumist ja arendamist, reglementeerib laulupidude ettevalmistamise ja juhtimise korra, määratleb riigi ja omavalitsuste institutsioonide vastutuse ning pädevuse ja määrab kindlaks finantseerimise pöhimötted. Seaduses kirjeldatakse laulupidude toimumise öiguslikke aluseid. Laulupidude traditsiooni säilitamist ja järjepidevust reglementeerib Leedu Vabariigi Pöhiseadus, Leedu Vabariigi laulupidude seadus, Leedu Vabariigi kultuurikeskuste seadus, UNESCO kultuuripärandi kaitse konventsioon, muud seadused ja öigusaktid.

Laulupidude traditsiooni kaitse riigipoolsed ulesanded on: l. säilitada, arendadaja anda tulevikupölvkondadele ule laulupidude traditsiooni; 2. luua öiguslikud, majanduslikud, organisatsioonilised eeldused katkematuks, peri- oodiliseks laulupidude toimumiseks ja ettevalmistuse kindlustamiseks; 3. kinnistada laulupidude traditsiooni säilitamise, juhtimise, organiseerimise institutsioonide susteemijakorda; 4. kinnistada laulupidude traditsiooni seosed laste ja noorsoo kunstilise kasvatusega, rahvusliku kodakondliku kasvatusega, kultuurse, loomingulise, haritud uhiskonna loomisega, negatiivsete uhiskonna ilmingute ennetusega.

Nii Läti kui ka Leedu vastavates seadustes on kullaltki detailselt kirjeldatud riiklikud ja ametkondlikud mehhanismid ning riiklikud programmid ja nende ellu viimiseks moodustatud riiklikud täidesaatvad kogud ning nende moodustamise kord. Kuna mölemad riigid on oma seadused kehtestanud vördlemisi varsti pärast meie laulu- ja tantsupidude traditsiooni UNESCO pärandinimekirja kandmist, siis saame vötta arvesse nende vastavat pikaajalist kogemust. Käesolev seaduseelnöu ei ole nii riigikeskne kui meie partnerriikides ning usaldab traditsiooni hoidmise enam rahvaalgatusele.

2. Eelnöu sisu ja vördlev analuus

Seadus on väljä töötatud tuginedes pidudel osalejate seisukohtadeleja arvestades laulu-ja tantsupeo traditsiooni kandvate organisatsioonide esindajate arvamusi. Seaduseelnöuja seletuskirja koostas Tönis Lukas, vormistamisel aitasid Kalle Liebertja Viljar Voog.

Seadus on ulesehitatudjärgmiselt:

I peatukk. ULDSÄTTED

Seaduse esimeses peatukis on kirjeldatud nii seaduse kui ka laulu- ja tantsupidude eesmärgid ning staatus. Seaduse eesmärgiks on laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmine, arendaminejajäreltulevatele pölvedele edasiandmine. Laulu-ja tantsupidude eesmärk on eesti koori-, orkestri-, rahvamuusikaja rahvatantsu ning vöimlemisruhmade traditsiooni hoidmine ning areng. See traditsioon on eesti kultuurilise ja paikkondliku identiteedi lahutamatu osa ja sellisena kestes eeldus eesti rahvuse, keeleja kultuuri säilimiseks läbi aegade.

Käesolevat seadust kohaldatakse uldlaulu- ja tantsupeole, noorte laulu- ja tantsupeole ning traditsiooni osaks olevatele paikkondlikeleja valdkondlikele laulu- ja tantsupäevadele. Seadust ei kohaldata uustekkelistele sundmustele (näiteks Punklaulupidu, Pop-laulupidu vms algatused). Sätestatakse ka pöhimöte, et laulu-ja tantsupidu ei ole päevapoliitiliste kusimuste, vaidluste ega uhiskonda löhestavate sönumite esitluskoht.

Laulu- ja tantsupeotraditsiooni elujöulisuse eest vastutab Vabariigi Valitsus. Laulu- ja tantsupidude korraldamine on demokraatlik protsess, mida juhib kultuuriministri määratud rakendusuksus. Selleks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, mille tegevuse pöhieesmärk ongi Eesti laulu- ja tantsupidude traditsiooni arendamine ning järeltulevatele pölvedele hoidmine. Sihtasutuse nime ei ole seaduses väljä toodud normitehnilistel pöhjustel. ELT SA visioon on hoida ning loovalt arendada traditsiooni, mis omab suurt tähendusvälja ja mis toetab vaimselt sidusa uhiskonna arengut. Sihtasutus määratleb oma tegevuse pöhimötetes laulu- ja tantsupidu eesti kultuuri unikaalse traditsioonina ning rahva uhisomandina ning meie rahvusliku identiteedi lahutamatu osana. Uld- ja noortepidude kunstilise kontseptsiooni koostavaa ja viivad ellu igakordselt eraldi valitud ja sihtasutuse kinnitatud kunstilised juhid oma kunstiliste toimkondadega. Pusivat loomenöukogu sihtasutusel ei ole.

Traditsiooni hoidmiseks väärtustatakse laulu- ja tantsupeole purgivate kollektiivide juhtide (koori- ja orkestrijuhid, rahvatantsu- ja vöimlemisriihmade juhid) ettevalmistust ja elukutset igakulgselt, tellides körg- ja kutseöppeasutustelt vastavaid öppekohti ja makstes neile osalist riiklikku palgatoetust. Enlist tähelepanu pööratakse tööle laste ja noortega. Selleks luuakse koolide öppekavades öpilastele vöimalus koorilaulu ja rahvatantsuga tegelemiseks.

2. peatukk LAULU- JA TANTSUPEO KORRALDUS JA STAATUS

Selles peatiikis nimetatakse laulu- ja tantsupidudel osalevate kollektiivide liigid ja kategooriad ning sätestatakse nii nende kui ka iga uksiku kollektiiviliikme oigus ja

• tingimused peol osalemiseks. Samuti luuakse osalejatele vöimalus teha ettepanekuid pidude kavandamis- ja ettevalmistusj argus. Peod on ligipääsetavad ka erivajadustega inimestele.

Laulu- ja tantsupeo repertuaar lähtub kunstilisest kaalutlusest, eesti koori-, orkestri-, rahvamuusika ning rahvatantsu ja vöimlemisruhmade traditsiooni hoidmise ja arendamise ning eesti rahvusliku ja kultuurilise identiteedi edasikandmise vajadusest. Repertuaari kinnitab laulu- ja tantsupidusid korraldav rakendusiiksus oma sisemiste protsesside tulemusel.

Laulu- ja tantsupeol esitatavad teosed, sh. lavastuslikud vahetekstid, on eesti kirja- voi murdekeelsed. Kunstiliste toimkondade otsusel vöib kasutada sugulaskeeli, kunstiliselt pöhjendatud kaalutlustel erandkorras ka muid keeli.

Repertuaari valikul lähtutakse pöhimöttest, et oluline osa repertuaarist kuulub eesti koori-, orkestrimuusika klassikasse ja tugineb eesti rahvatantsu seadetele ja seeläbi ka pärimustantsule.

Laulu- ja tantsupeol on oluline hariduslik roll laste ja noorte uldkultuuriliste ning muusika- ja liikumisharjumuste kujundamisel ja väärtustamisel.

Oldlaulupeod toimuvad Tallinna Lauluväljakul. Oldtantsupeod toimuvad Tallinna Kalevi Keskstaadionil. Mölema toimumiskoha korrashoiu ja arendamise eest vastutab Tallinna Linnavalitsus. Eesmärgiks on Tallinna Lauluväljaku ja selle iimbmse arendamine nii, et seal oleks ka edaspidi vöimalik pidada ja paindlikult teenindada uldlaulupidusid. Tegemist on rahvuslikuks puhamuks kujunenud alaga, mille funktsionaalsuse säilitamiseks tuleb edaspidi vajadusel kasutada ka riigi eriplaneeringut. Laulu- ja tantsupidude traditsiooni järjepidevuse oluliseks pöhimötteks on nende perioodilisus, mille pöhimötted on seaduses samuti sönastatud, nii nagu on loetletud ka pidude korraldamiseks vajalikud tegevused uldpidude vaheaegadel.

Riigieelarvest rahastatakse rakendusuksuse (ELT SA) ning koorimuusika (EKU), rahvatantsu ja rahvamuusika (ERRS) valdkondade katusorganisatsioonide kulud. Rakendusuksuse eelarve moodustub riigieelarvelisest eraldisest ja omatuludest (näiteks piletitulud). Neist katab rakendusuksus uldpidude ettevalmistuse ja läbiviimisega seotud kulud. Seadus sätestab, et pidude vahelisel ajal iga-aastases riigieelarves ettenähtud rahalised vahendid ei tohi olla väiksemad eelmisel aastal eraldatud vahenditest. Eelnöus on loetletud ettevalmistusperioodi kulud.

Koori, orkestri, rahvamuusikaansambli, rahvatantsuriihma voi möne muu kollektiivi asutaja (omavalitsus, riik, mittetulundusuhing, avalik-öiguslik isik) kindlustab kollektiivi tegevuseks vajalikud prooviruumid, proovideks vajaliku tehnilise varustuse, rahvariided voi muud kostuumid, repertuaarivihikud ja rahvatantsukirjeldused, dirigendi, juhendaja ja muusikalise saatja töötasu ning transpordi laulu- ja tantsupidude vahelisel ajal. Osa neist kululiikidest kompenseeritakse riiklikust kesksest rahastusest.

Laulu- ja tantsupidudele osalema kandideerivate kollektiivide ettevalmistusprotsessi eest vastutavate koon- ja tantsujuhtide täiendav tasustamise ministri kehtestatud korras toimub riigieelarvest Kultuuriministeeriumi kaudu. Ministeerium planeerib laulu- ja tantsupidude protsessi riikliku toetamise vähemalt kolmeks järgmiseks eelarveaastaks ette. Kalendriaastaks varem määratud eraldist ei tohi uue riigieelarve kehtestamisega väheneda. Partneritena osalevad traditsiooni hoidmiseks vahendite eraldamisel ka kohalikud omavalitsused.

Seaduses määratletakse ka maakondlike, piirkondlike ja valdkondlike laulu- ja tantsupäevade staatus ja korraldamise pöhimötted.

3. peatukk RAKENDUSSÄTTED

Seaduse rakendussätetes käsitletakse valitsusasutuste koostööd ja Eesti Rahvusringhäälingu kohustusi pidude kajastamisel ja materjalide salvestamisel.

3. Eelnöu terminoloogia

Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid.

4. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusega

Eelnöu on kooskölas Euroopa Liidu öigusega.

5. Seaduse möjud

Seaduse möjuks on rahvusliku identiteedi pusimiseks olulise laulu- ja tantsupidude traditsiooni kindlustamine ja seega kestmine ule aegade. Antakse kindlustunne pidude ettevalmistamisega seotud kollektiivijuhtidele, et nende tööd väärtustatakse. Luuakse alus traditsiooni säilimiseks pannes röhku järjepidevuseks olulisele tööle laste ja noortega. Väärtustatakse iga osavötjat. Määratletakse erinevate osapoolte vastutus traditsiooni edasikandmisel ja rahaliste vahendite eraldamisel nii pidude ajal kui ka nende vahelisel perioodil.

6. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud

Käesolev seadus ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulusid.

7. Rakendusaktid

Eelnöu paragrahvi 4 kohaselt moodustab kultuuriminister Vabariigi Valitsuse ulesandel rakendusiiksuse. Eelnöu paragrahvi 13 kohaselt määrab Vabariigi Valitsus ministeeriumide ja valitsusasutuste ulesanded laulu- ja tantsupidude korraldamisel.

8. Seaduse joustumine

Seadus jöustub 2026. aasta l . jaanuaril.

Algatab Isamaa fraktsioon

^^ Helir-Valdor Seeder

Isamaa fraktsiooni esimees

17.03.2025

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 19.03.2025 /1-1/15-598; Riigikantselei / 19.03.2025 / 2-5/25-00488

Resolutsiooni teema: Laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE)

Adressaat: Kultuuriministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 10.04.2025

Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 03.04.2025

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 17.4.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0288. Kontroll: Siiri Pirn

Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 19.03.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655  

.