Justiits- ja Digiministeerium_arvamuse küsimine

1

EELNÕU

05.03.2025

Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise

seadus

§ 1. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustiku § 2161 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seadustiku §-s 206, 207, 213 või 217 sätestatud kuriteo, samuti §-s 137

sätestatud kuriteo, kui teo eesmärk on arvutiandmete jälgimine enda või teise isiku poolt,

toimepanemise eesmärgil:

1) selleks loodud või kohandatud seadme või programmi valmistamise, valdamise, levitamise

või muul viisil kättesaadavaks tegemise eest või

2) arvutisüsteemi kaitsevahendi, salasõna, juurdepääsukoodi või muude arvutisüsteemile

juurdepääsuks vajalike andmete valmistamise, valdamise, levitamise või muul viisil

kättesaadavaks tegemise eest, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.“.

§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 34 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „ütluste andmisest“ tekstiosaga „,

samuti saada teavet menetluse üldise käigu kohta“;

2) paragrahvi 133 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vahistamisest teatamisega võib edasilükkamatul juhul viivitada kuriteo tõkestamise või

kriminaalmenetluses tõe selgitamise huvides, kui teavitamine võib kriminaalmenetlust

märkimisväärselt kahjustada.“;

3) paragrahvi 217 lõike 10 neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui teavitamine kahjustaks kriminaalmenetlust märkimisväärselt, võib teatamise

võimaldamisest või alaealise kinnipidamisest teavitamisest edasilükkamatul juhul prokuratuuri

loal keelduda.“;

4) paragrahvi 275 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui isikut süüdistatakse alaealisena kuriteo toimepanemises, teeb kohus käesoleva lõike

esimeses lauses nimetatud kontrolli vähemalt ühe korra kahe kuu jooksul.“;

5) paragrahvi 492 lõike 2 punktis 8 asendatakse tekstiosa „Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku

suhtes, kellel on Eestis alaline elamisõigus“ tekstiosaga „Eestis alalise elamisõiguse alusel

elava isiku suhtes“;

2

6) paragrahvi 499 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 217 lõikes 8“ tekstiosaga „§ 217 lõigetes 8

ja 10“;

7) paragrahvi 499 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 217 lõikes 1“ tekstiosaga „§ 217 lõigetes 1

ja 10“;

8) paragrahvi 499 lõiget 4 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Isikule kohaldatakse käesolevas seadustikus ja vangistusseaduses kahtlustatavale,

süüdistatavale ja vahistatule sätestatud õigusi, kohustusi ja piiranguid.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinnas „…“ ………………. 2025

______________________________________________________________________________

Algatanud Vabariigi Valitsus

………… 2025. a nr

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Riigiprokuratuur Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Tartu Maakohus Pärnu Maakohus Viru Maakohus Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei Tartu Ülikooli õigusteaduskond Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus Justiits- ja Digiministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: eelnõu, seletuskiri /*Lisaadressaadid: Markko Künnapu 53911687 [email protected]

Meie 18.03.2025 nr 8-1/2632-1

1

Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla nelja Euroopa Liidu direktiivi nõuetega, mille

puhul on Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) algatanud Eesti suhtes rikkumismenetlused.

Seega muudetakse eelnõuga karistusseadustikku (KarS) ja kriminaalmenetluse seadustikku

(KrMS), et kõrvaldada direktiivide ülevõtmise puudujääke.

Komisjon on Eesti suhtes alustanud rikkumismenetluse nr 2021/2135, milles ta heidab Eestile

ette direktiivi 2013/48/EL1, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa

vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest

kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega

(edaspidi direktiiv 2013/48/EL), mittenõuetekohast ülevõtmist.

Kuna isikule, kelle üleandmist Euroopa vahistamismääruse alusel taotletakse, tagatakse

Euroopa vahistamismääruse menetluses sarnased kaitseõigused nagu kahtlustatavale,

süüdistatavale ja kinnipeetule riigisiseses menetluses, on eelnõuga planeeritavad muudatused

seaduse täpsustamine vastavalt direktiivi 2013/48/EL artikli 10 lõikele 3 ega too endaga kaasa

olulisi sisulisi muudatusi. Eelnõuga tuuakse sõnastuslikult praegusest selgemini välja isiku

kinnipidamisest teavitamisest keeldumise aluste erandlik iseloom. Kuna praktikas sisustatakse

nimetatud erandeid kooskõlas direktiivi 2013/48/EL nõuetega ning sama kitsalt, ei kaasne

nimetatud muudatusega olulist sisulist muutust.

Eesti suhtes on ka alustatud ka rikkumismenetlust nr 2020/2279, milles heidetakse Eestile ette

raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikide vahelise

üleandmiskorra kohta2 (edaspidi raamotsus 2002/584/JSK) mittenõuetekohast ülevõtmist.

Sellega seonduvalt on Eestile tehtud etteheide artikli 4 lõike 6 mittekohase ülevõtmise kohta,

millega seoses on Eesti juba varasemalt muutnud muuhulgas KrMS § 492 lg 2 punkti 8. Võttes

arvesse aga Euroopa Kohtu 06.06.2023.a kohtuotsust asjas C-700/21, on vajalik nimetatud sätte

täiendav muutmine.

Komisjon on Eesti suhtes alustanud ka rikkumismenetluse nr 2023/2076, milles ta heidab

Eestile ette direktiivi 2016/800/EL, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või

süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi3 (edaspidi direktiiv 2016/800/EL) mittekohast

ülevõtmist. Eelnõu eesmärgiks on paremini tagada kahtlustatavate ja süüdistatavate õigust

saada teavet kriminaalmenetluse üldise käigu ja etappide kohta. Samuti on eelnõu eesmärgiks

tagada, et kohtud kontrolliks kohtumenetluse staadiumis sagedamini süüdistuse kohaselt

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/48/EL, 22. oktoober 2013, mis käsitleb õigust kaitsjale

kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse

võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (ELT L

294, 6.11.2013, lk 1–12). 2 Nõukogu raamotsus 2002/584/JSK, 13. juuni 2002, Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikide vahelise

üleandmise kohta (ELT L 190, 18.7.2002 lk 1–20). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/800/EL, 11. mai 2016, mis käsitleb kriminaalmenetluses

kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi, ELT L 132, 21.5.2016, lk 1–20.

2

alaealisena kuriteo toime pannud inimeste vahistuse põhjendatust (vähemalt kord kahe kuu

jooksul).

Lisaks viiakse muudatustega KarS vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse

nõukogu raamotsus 2005/222/JSK (edaspidi direktiiv 2013/40/EL)4.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna

karistusõiguse ja menetluse talituse nõunikud Mare Tannberg ([email protected]),

Martin Ziehr ([email protected]) ja Markko Künnapu ([email protected]).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome

korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse karistusseadustiku redaktsiooni RT I, 12.12.2024, 1 ja

kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 12.12.2024, 1. Kuna muudetakse

kohtumenetluse seadust, on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 punkti 14 järgi eelnõu

seadusena vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud raamotsuse 2002/584/JSK ning direktiivide

2013/48/EL, 2016/800/EL ja 2013/40/EL ülevõtmisega. Vastavalt hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lg 2 punktidele 2 ja 5 ei ole eelnõu väljatöötamiskavatsust

koostatud. Tegemist on EL õiguse ülevõtmise käigus komisjoni poolt osutatud vigade

parandamisega, millel samas puudub oluline õiguslik mõju, kuna valdavalt on tegemist

sihtrühmade õigusi puudutavate täpsustustega

2. Seaduse eesmärk

Eelnõuga muudetakse KarS § 2161 teksti ning viia see vastavusse direktiivi 2013/40/EL

nõuetega.

Lisaks viiakse KrMS regulatsioon kooskõlla direktiivi 2013/48/EL, direktiivi 2016/800/EL

ning raamotsuse 2002/584/JSK nõuetega eesmärgiga sõnastuslikult praegusest selgemalt välja

tuua isiku kinnipidamisest teavitamisest keeldumise aluste erandlik iseloom. Samuti

täiendatakse KrMS-i alaealise kahtlustatava või süüdistatava õigusega saada teavet menetluse

üldise käigu kohta. Eelnõuga täiendatakse KrMS-i eesmärgiga näha ette sagedasem kohustuslik

vahistuse kontroll nendel juhtudel, kui isikut süüdistatakse alaealisena kuriteo toimepanemises,.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Karistusseadustiku muutmine

Eelnõu § 1 (KarS § 2161 muutmine)

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/40/EL, 12. august 2013, milles käsitletakse infosüsteemide

vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK.

3

Muudatusega täpsustatakse KarS § 2161 teksti ning viiakse see vastavusse direktiivi

2013/40/EL nõuetega. Direktiivi 2013/40/EL artikli 7 kohaselt võtab liikmesriik vajalikud

meetmed, et kriminaliseerida direktiivi artiklites 3–6 sätestatud kuritegude (ebaseaduslik

sisenemine infosüsteemi, ebaseaduslik süsteemi häirimine, ebaseaduslik andmetesse

sekkumine, teabe ebaseaduslik pealtkuulamine) toimepanemisel kasutatavad vahendid.

Direktiivi 2013/40/EL artiklis 7 on sätestatud kuriteo toimepanemisel kasutatud vahendid. Sätte

kohaselt võtab liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et järgmiste seadmete tahtlik tootmine,

müük, kasutamiseks hankimine, importimine, levitamine või muul viisil kättesaadavaks

tegemine õigusliku aluseta ja kavatsusega kasutada seda eesmärgiga panna toime mõni

artiklites 3–6 osutatud kuritegu, on vähemalt raskemate juhtumite puhul kriminaalkorras

karistatav:

a) arvutiprogramm, mis on loodud või kohandatud eelkõige artiklites 3–6 osutatud

kuritegude toimepanemiseks;

b) arvuti salasõna, juurdepääsukood või samalaadsed andmed, mille abil on võimalik

siseneda infosüsteemi või selle osasse.

Arvutikuriteo ettevalmistamine on reguleeritud KarS §-s 2161, kuid hetkel puudub seal viide

arvutiandmete jälgimise või pealtkuulamise kuriteokoosseisule §-s 137. Seetõttu nähakse

eelnõuga planeeritavate muudatustega KarS §-s 2161 ette viide KarS §-le 137. Ühtlasi

muudetakse paragrahvi struktuuri selgemaks tulenevalt Euroopa Komisjoni antud soovitustest.

Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu § 2 p 1 (KrMS § 34 lg 1 p 1 muutmine)

Eesti suhtes on seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2016. aasta 11. mai direktiiviga (EL)

2016/800, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste

menetluslikke tagatisi, algatatud rikkumismenetlus nr 2023/2076. Üks rikkumismenetluses

esile toodud puudujääk seondub direktiivi artikli 4 lõikega 1. Täpsemalt ei sisalda meie

kriminaalmenetluse seadustik klauslit, mille kohaselt teavitatakse last, kes on kriminaalasjas

kahtlustatav või süüdistatav, viivitamata menetluse käigu üldistest aspektidest. Vastavalt

direktiivi põhjenduspunktile 19 tuleks selleks neile eelkõige lühidalt selgitada menetluse

järgmisi etappe, niivõrd kui see on kriminaalmenetluse huvisid arvesse võttes võimalik, ning

menetlusega seotud ametiasutuste rolli. Samuti on põhjenduspunktis öeldud, et antav teave

peaks sõltuma kriminaalasja asjaoludest.

Kuigi õigus saada teavet menetluse üldise käigu kohta sisaldub KrMS § 351 lõike 4 alusel

kehtestatud alaealise kahtlustatava ja süüdistatava õiguste deklaratsioonis, antakse

deklaratsioon vastavalt KrMS § 351 lõikele 2 üksnes kahtlustatavale või süüdistatavale, kes on

kinni peetud või vahistatud. Kuna direktiivi kohaselt tuleks aga teavitada vastavast õigusest iga

alaealisest kahtlustatavat või süüdistatavat, on vaja sätestada vastav kohustus

kriminaalmenetluse seadustikus. Kuigi direktiivi nõue kehtib üksnes alaealiste kohta (sh isiku

kohta, kes oli laps ajal, mil tema suhtes menetlus algatati, kuid kes on pärast seda saanud 18-

aastaseks), puudub põhjendus, miks ei peaks saama vastavat teavet ka täiskasvanud kahtlustatav

või süüdistatav. Seetõttu täiendatakse KrMS § 34 lõikes 1 sisalduvat üldist õiguste ja kohustuste

loetelu selliselt, et see sisaldaks ka õigust saada infot menetluse üldise käigu kohta.

Eeltoodu tähendab praktikas seda, et kahtlustatavale või süüdistatavale tuleb tema õiguste

tutvustamisel edaspidi välja tuua ka tema õigus saada teavet menetluse üldise käigu kohta,

4

niivõrd kui see on kriminaalmenetluse huvisid arvesse võttes võimalik. See teavitamine hõlmab

teavet edasiste menetlusetappide ja menetluses osalevate asutuste rolli kohta. Nii võib lisaks

muude õiguste selgitamisele olla kohane näiteks info erinevate menetluse staadiumite ning

edasiste sammude kohta.

Eelnõu § 2 p-d 2 ja 3 (KrMS § 133 lg 2 ja § 217 lg 10 muutmine)

Eelnõuga täiendatakse KrMS § 217 lõiget 10, tagamaks selle lõike neljandas lauses sätestatud

kinnipidamisest teavitamise erandi kooskõla direktiivi 2013/48/EL art 5 lõike 3 punktis b

sätestatud erandiga. Samal põhjusel täiendatakse ka KrMS § 133 lõiget 2. Direktiivi

2013/48/EL art 5 lõike 1 kohaselt tuleb kahtlustatavalt või süüdistatavalt vabaduse võtmisel

tagada talle õigus sellest teavitada ühte tema poolt nimetatud kolmandat isikut. Erandid sellest

õigusest on sätestatud art 3 lõikes 3 ning Eesti on kasutanud art 3 lg 3 punktis b ette nähtud

võimalust ajutiselt teavitamisõigust edasi lükata, kui esineb kiireloomuline vajadus vältida

märkimisväärset kahju kriminaalmenetlusele. Direktiivi 2013/48/EL art 5 lõike 3 punktis b ette

nähtud erandid on sätestatud KrMS § 217 lõikes 10 ja § 133 lõikes 2.

KrMS § 217 lg 10 neljanda lause kohaselt võib teatamise võimaldamisest või alaealise

kinnipidamisest teavitamisest prokuratuuri loal keelduda, kui teavitamine kahjustaks

kriminaalmenetlust. KrMS § 133 lõike 2 järgi võib vahistamisest teatamisega viivitada kuriteo

tõkestamise või kriminaalmenetluses tõe selgitamise huvides. Komisjoni hinnangul on KrMS

§ 217 lõike 10 neljanda lause ja § 133 lõike 2 sõnastus liiga üldine ning ei võta arvesse direktiivi

artikli 5 lõike 3 punktis b sätestatud kiireloomulisuse ja märkimisväärse kahju nõuet. Kuigi

praktikas kohaldatakse KrMS § 133 lõikes 2 ja § 217 lõike 10 neljandas lauses sätestatud

erandeid vaid erandlikus olukorras, kus teavitamise tagajärjel võiks kriminaalmenetlusele

tekkida märkimisväärne kahju, täiendatakse nimetatud sätete sõnastust, et need vastaksid

täpsemalt direktiivi artikli 5 lõikes 3 ette nähtud kriteeriumidele. Selleks lisatakse KrMS § 217

lõike 10 neljandasse lausesse ja § 133 lõikesse 4 kriminaalmenetluse märkimisväärselt

kahjustamise kriteerium ning edasilükkamatu juhu kriteerium. Eelnõuga tehtava muudatuse

kohaselt võib KrMS § 217 lõike 10 neljanda lause kohaselt juhul, kui teavitamine kahjustaks

kriminaalmenetlust märkimisväärselt, edasilükkamatul juhul teatamise võimaldamisest või

alaealise kinnipidamisest teavitamisest prokuratuuri loal keelduda. Eelnõuga tehtava

muudatuse kohaselt võib KrMS § 133 lõike 2 järgi vahistamisest teatamisega edasilükkamatul

juhul viivitada kuriteo tõkestamise või kriminaalmenetluses tõe selgitamise huvides, kui

teavitamine võib kriminaalmenetlust märkimisväärselt kahjustada.

Eelnõu § 2 p 4 (KrMS § 275 lg 2 täiendamine)

Muudatus seondub samuti rikkumismenetlusega nr 2023/2076. Komisjoni hinnangul ei ole

Eesti võtnud üle direktiivi artikli 10 lõike 2 kolmandast lausest tulenevat nõuet, mille kohaselt

vaatab kohus korrapäraselt ja mõistlike ajavahemike järel lapse vahi all pidamise otsuse läbi

kas ex officio või lapse, lapse kaitsja või sellise õigusasutuse taotlusel, mis ei ole kohus. Täpsem

etteheide puudutab kohtumenetluse staadiumi reguleeriva KrMS § 275 lõiget 2, mille kohaselt

kontrollib kohus maakohtu menetluses vahi all oleva süüdistatava vahistuse põhjendatust omal

algatusel vähemalt ühe korra kuue kuu jooksul, koostades selle kohta kirjaliku määruse. Kuigi

norm annab kohtutele selle rakendamisel märkimisväärse paindlikkuse, mh võimaluse

alaealiste puhul kontrollida sagedamini, ei ole komisjoni hinnangul kõnealune regulatsioon

alaealiste puhul piisav. Sellest tingituna täiendatakse lõiget teise lausega, mis näeb ette

sagedasema kontrolli kohustusliku eriklausli juhtudeks, mil isikut süüdistatakse alaealisena

kuriteo toimepanemises. Valitud ajavahemik (kaks kuud) on valitud seoses KrMS § 1311 lõikes

5

1 sätestatud üldise piiranguga, mille kohaselt võib kohtueelses menetluses alaealist vahi all

hoida kuni kaks kuud ning millest võiks lähtuda ka kohtumenetluse staadiumis.

Eelnõu § 2 p 5 (KrMS § 492 lg 2 p 8 muutmine)

Kehtiv KrMS § 492 lõige 2 punkt 8 võimaldab isiku loovutamisest keelduda, kui

vahistamismäärus on tehtud vangistuse täitmiseks Eesti kodaniku suhtes või Euroopa Liidu

liikmesriigi kodaniku suhtes, kellel on Eestis alaline elamisõigus, ja Eesti kohustub vangistust

vastavalt oma riigisisesele õigusele ise täitma. Seda keeldumise alust laiendatakse ja muudatuse

tulemusel on edaspidi võimalik keelduda lisaks Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele ka kolmanda

riigi kodaniku loovutamisest. KrMS § 492 lõike 1 punktis 8 ette nähtud loovutamisest

keeldumise aluse puhul on tegemist raamotsuse 2002/584/JSK artikli 4 punktis 6 sätestatud

isiku loovutamisest keeldumise aluse ülevõtmisega.

Muudatus on vajalik, kuna kehtiv KrMS § 492 lõige 2 punkt 8 ei pruugi olla kooskõlas Euroopa

Kohtu hiljutise praktikaga. Nimelt on Euroopa Kohus leidnud oma otsuses C-700/21, et EL

põhiõiguste harta artiklis 20 sätestatud võrdsuspõhimõttega ei ole kooskõlas raamotsuse

2002/584/JSK artikli 4 punkti 6 üle võttev õigusnorm, mis välistab mainitud alusel

loovutamisest keeldumise automaatselt kõikide kolmanda riigi kodanike suhtes. KrMS § 492

lõike 2 punktis 8 nimetatud keeldumise alust on praegu võimalik kohaldada vaid Eesti kodaniku

või siin alalise elamisõiguse alusel elava Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku suhtes, kuid mitte

Eestis alalise elamisõiguse alusel elava kolmanda riigi kodaniku suhtes. Euroopa Kohtu

praktika kohaselt peab vahistamismäärust täitval õigusasutusel olema võimalik isiku

loovutamise otsustamisel, sealhulgas sellest keeldumisel võtta arvesse isiku sotsiaalse

rehabilitatsiooni tõenäosust pärast seda, kui viimane on talle mõistetud karistuse Eestis ära

kandnud. Selleks tuleb hinnata kolmanda riigi kodaniku seotust Eestiga, s.t kas ta on Eestiga

piisavalt lõimunud. Eelkõige inimeste puhul, kes on Eestis juba mõnda aega püsivalt elanud ja

kellel on siin perekondlikud, keelelised, kultuurilised, sotsialased või majanduslikud sidemed,

võib olla sotsiaalse rehabilitatsiooni aspektist põhjendatud loovutamise asemel tema jäämine

karistust kandma Eestisse. Sellisest põhimõttest lähtuti ka kehtiva seaduse puhul, millega lisaks

Eesti kodanikele kaasatati KrMS § 492 lõike 2 punkti 8 isikute ringi ka siin alalise elamisõiguse

alusel elavad Euroopa Liidu kodanikud ning mitte kõik siin viibivad Euroopa Liidu kodanikud.

Eelnõuga planeeritava muudatuse kohaselt tekib edaspidi võimalus ka Eestis alaliselt elavate

kolmandate riikide kodanike loovutamisest keelduda rehabilitatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt.

Komisjon on Eestile teada andnud, et planeeritakse rikkumismenetluse nr 2020/2279 raames

tehtud etteheidet raamotsuse 2002/584/JSK artikli 4 lg 6 osas vastavalt eelpool nimetatud

kohtuotsusele C-700/21 täiendada, mistõttu on eelnõuga planeeritav muudatus vajalik.

Eelnõuga planeeritav muudatus tagab võrreldes kehtiva seadusega ka tõhusama kaitse

kolmandate riikide kodanike perekonna- ja eraelu puutumatusele. (põhiseaduse § 26 kaitseala).

Eelnõu § 2 p-d 6 ja 7 (KrMS 499 lg-te 1 ja 2 muutmine)

Eelnõuga täiendatakse KrMS § 499 lõikeid 1 ja 2 selliselt, et lõike 1 kohaselt isikut Euroopa

vahistamismääruse täitmise tagamiseks vahi alla võttes ning lõike 2 kohaselt isikut

Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (INTERPOL) kaudu esitatud

vahistamistaotluse või Schengeni infosüsteemis oleva tagaotsimisteate alusel kinni pidades

enne Euroopa vahistamismääruse saabumist arvestatakse ka KrMS § 217 lõikes 10 sätestatut.

See tähendab, et Euroopa vahistamismääruse alusel isiku kinni pidamisel tagatakse talle KrMS

§ 217 lõikes 10 sätestatud teavitamisõigus, millest erandi tegemine on lubatud vaid KrMS §

6

217 lõike 10 neljandas lauses sätestatud juhul. Kuigi praktikas kohaldatakse ka Euroopa

vahistamismääruse menetluses KrMS § 217 lõigete 1 ja 8 alusel isiku kinnipidamisel sama

paragrahvi lõikes 10 sätestatud õigusi, tehakse eelnõuga sõnaselge viide lõikele 10. Nii viiakse

Eesti õigus kooskõlla direktiivi 2013/48/EL artikli 10 lõikest 3 tuleneva nõudega tagada ka

Euroopa vahistamismääruse menetluses direktiivi 2013/48/EL artikli 5 lõikes 3 sätestatud

erandi piiratud rakendamine. Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral täiendatakse vastavalt ka

justiitsministri 14. juuli 2014. a määruse nr 22 „Õiguste deklaratsiooni näidisvormi

kehtestamine“ lisa 2.

Eelnõu § 2 p 8 (KrMS § 499 lg 4 muutmine)

Eelnõuga täiendatakse KrMS § 499 lõiget 4, et tagada direktiivi 2013/48/EL artikli 10 lõikes 3

sätestatud nõuded. Direktiivi 2013/48/EL artikli 10 lõike 3 kohaselt tuleb direktiivi artiklites 4

(konfidentsiaalsus), 5 (õigus lasta kolmandat isikut vabaduse võtmisest teavitada), 6 (õigus

suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikutega), 7 (õigus suhelda konsulaarasutustega) ja

9 (loobumine) sätestatud õigusi kohaldada Euroopa vahistamismäärust täitvas liikmesriigis ka

Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlustes. Sama kehtib ka juhul, kui vastavalt artiklile

8 (ajutise erandi kohaldamise üldtingimused) kohaldatakse artikli 5 lõikes 3 ette nähtud ajutist

erandit vabaduse võtmisest kolmanda isiku teavitamise kohta.

Kehtivas KrMS-i loovutamismenetluse regulatsioonis ei ole nendele õigustele otsest viidet,

kuna KrMS-i süsteemsest ülesehitusest tulenevalt lähtutakse sellest, milline on KrMS-i kohaselt

isiku menetlusseisund. Loovutamismenetlust reguleerivate KrMS-i sätetega antakse Euroopa

vahistamismääruse alusel loovutatavale isikule selgelt kahtlustatava või süüdistatava ja

kinnipeetu menetlusseisund, mistõttu kohaldatakse KrMS-s sätestatud kahtlustatava ja

süüdistatava ning vangistusseaduses (VangS) sätestatud kinnipeetu õigusi ka Euroopa

vahistamismäärusega seotud menetlustes. Selguse huvides tehakse vastav ristviide ka KrMS §

499 lõikesse 4, kuhu lisatava lause kohaselt kohaldatakse isikule KrMS-s ja VangS-s

kahtlustatavale, süüdistatavale ja vahistatule sätestatud õigusi, kohustusi ja piiranguid.

Direktiivi 2013/48/EL artiklis 4 nähakse ette kaitsjaga suhtluse konfidentsiaalsuse

miinimumnõuded. KrMS § 34 lõike 1 punkti 4 kohaselt on kahtlustataval õigus kohtuda

kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta ning KrMS § 47 lõike 1 punkti 8 kohaselt on kaitsjal õigus

kohtuda kaitsealusega kõrvaliste isikute juuresolekuta, ilma et kohtumiste arv ja kestus oleks

piiratud, kui kohtumise kestus ei ole seadustikus sätestatud teisiti. Direktiivi artiklis 5

sätestatakse kahtlustatava või süüdistatava õigus lasta kolmandat isikut vabaduse võtmisest

teavitada ning artikkel 8 näeb ette artikli 5 lõikes 3 toodud erandite kohaldamise tingimused.

Artiklites 5 ja 8 sätestatu kohta tehakse eelnõuga viide ka KrMS § 499 lõigetes 1 ja 2. Direktiivi

artiklis 6 sätestatud õigus suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikutega on ette nähtud

VangS § 94 lõikes 1 ning artiklis 7 sätestatud õigus suhelda konsulaarasutusega on sätestatud

VangS § 94 lõikes 2.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga täiendatakse KarS ja KrMS regulatsiooni selleks, et tagada punktis 1.1 nimetatud

direktiivide ja raamotsuse kohaldamine.

7

6. Seaduse mõjud

Sihtrühm

Muudatuste sihtrühmad on eelkõige prokuratuur, kohtud ja isikud, kelle suhtes on esitatud

Euroopa vahistamismäärus, kes on vahistatud või kinni peetud, ning alaealisest kannatanud,

süüdistatavad või vahistatud. Mõju ulatus ja sagedus on väike, kuna eelnõuga tehtavad

muudatused ei muuda praktikas rakendatavat korda märkimisväärselt. Sellel põhjusel ei too

muudatused kaasa ka sotsiaalseid mõjusid. KarS muutmine ei too kaasa märkimisväärseid

mõjusid põhjusel, et erinevate KarS koosseisude rakendamisel on juba praegu võimalik

nimetatud arvutikuritegusid menetleda. Muudatuste tulemusena viiakse Eesti õigus kooskõlla

rahvusvaheliste nõuetega ning sellega ei kaasne ebasoovitava mõju riske.

6.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Kavandatava eelnõu seadusena jõustumisega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele, kuna Eesti õigus viiakse vastavusse rahvusvaheliste nõuetega. Kehtiva Euroopa

vahistamismääruse korra täpsustamine ja selgemaks muutmine võib kriminaalmenetlusalast

piiriülest koostööd muuta kiiremaks ja efektiivsemaks ja seeläbi positiivselt mõjutada

välissuhteid.

6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kaasa olulisi põhimõttelisi muudatusi

uurimisasutuste, prokuratuuri ja kohtute töökorralduses. KarS muudatus täpsustab § 2161

kohaldamisala. KrMS § 217 lõike 10, § 133 ja § 499 muudatuste puhul on tegemist eelkõige

täpsustustega, et viia KrMS sätted sõnaselgelt kooskõlla direktiivides 2013/48/EL ja

2016/800/EL sätestatuga. Seega ei kaasne nendega menetlejate jaoks ümberkorraldusi.

Kuigi KrMS § 34 muudatuse jõustumise järel on menetlejal edaspidi kohustus kahtlustatavale

ja süüdistatavale selgitada ka nende õigust saada teavet menetluse üldise käigu kohta, ei too

muudatus kaasa märkimisväärset töökoormuse kasvu. Edastatav teave on üldise iseloomuga

ning igapäevaselt kriminaalmenetlusega kokku puutuva menetleja jaoks lihtsasti kas või koha

peal selgitustega edasi antav. Siiski võib olla vajalik ametnike teavitamine muutunud õiguste

selgitamise korrast. Kuna tegemist on teabega, mis kirjeldab menetluse üldist käiku, võimaldab

see menetlejal arvesse võtta ka kriminaalmenetluse huvisid ega kohusta edastama sellist teavet,

mis võiks ohtu seada kriminaalmenetluse tõhusa läbiviimise.

KrMS § 275 lõike 2 muudatus ei avalda märgatavat mõju asutuste töökoormusele, kuna

alaealiste vahistamine on Eestis harv. Viimase viie aasta jooksul on Eestis kokku vahi all

viibinud üksnes 36 alaealist, kusjuures viimase aasta jooksul oli alaealiseid vahistatuid üksnes

6. Lisaks tuleb omakorda arvestada, et niigi harvad alaealiste vahistuse juhud piirduvad reeglina

kohtueelse menetlusega, mistõttu on muudatuse mõju veelgi väiksem, sest see eviks mõju

üksnes juhtudel, mil isik on vahi all kohtumenetluse ajal. Neil üksikutel teoreetilistel juhtudel,

kui alaealine on kohtumenetluse ajaks vahi alla jäetud, avaldab muudatus positiivset mõju, kuna

kohustab kohut vahistuse jätkuvat põhjendatust sagedamini hindama.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

8

Kuna eelnõuga ei planeerita põhimõttelisi erisusi võrreldes kehtiva korraga, ei kaasne

muudatustega eelduslikult kulude kasvu ega vähenemist. Samuti puudub alus arvata, et eelnõu

mõjutaks riigi tulusid.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral on vaja muuta justiitsministri 14. juuli 2014. a määruse

nr 22 „Õiguste deklaratsiooni näidisvormi kehtestamine“ lisa 1, mida tuleb täiendada klausliga,

mille kohaselt on isikul õigus saada teavet menetluse üldise käigu kohta. Uusi rakendusakte

kehtestada ega olemasolevaid kehtetuks tunnistada ei ole vaja.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu muudatused jõustuvad üldises korras, et tagada vacatio legis’e nõue.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele

ning arvamuse avaldamiseks Riigiprokuratuurile, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule,

Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru

Maakohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile ja Tartu Ülikooli

õigusteaduskonnale.