Järelevalve akt

Rõuge Hooldekodu [email protected]

JÄRELEVALVE AKT

19.03.2025 nr 5.1-3/8190-1

I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse vastavust

SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus nr 36) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2.

1.3. Järelevalve teostamise koht: Sänna mnt 4, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võru maakond, 66201.

1.4. Paikvaatluse aeg: 04.02.2025. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve

talituse peaspetsialistid Kadri Plato ja Tõnis Palgi (järelevalvemeeskonna juht). 1.6. Teenuseosutaja poolt osales järelevalvetoimingutes hooldekodu juhtaja Siiri Kuus. 1.7. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: päringud majandustegevuse registris (MTR) ja

töötamise registris (TÖR), paikvaatlus, dokumentide analüüs, e-kirjavahetus, vestlused klientide ja nende lähedastega ning hooldekodu töötajatega.

II. JÄRELEVALVE TULEMUSED SKA tuvastas, et Rõuge Hooldekodu ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:

2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Rõuge Hooldekodu poolt 09.02.2025 esitatud töötajate nimekirja kontrollimisel tuvastati, et abihooldustöötaja L.T., kelle tööleping oli sõlmitud 31.12.2024, andmeid ei olnud kantud tegevusloale. Kuna L.T. töösuhe lõppes 04.03.2025, on tuvastatud rikkumine lõppenud. Arvestades, et Rõuge Hooldekodus tuvastatud rikkumine on kõrvaldatud, lõpetab Sotsiaalkindlustusamet järelevalvemenetluse.

2

III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE

3.1. Majandustegevusnõuete täitmine MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Seisuga 03.02.2025 oli MTR-is tegevusloale nr SÜH000023 kantud üheksa vahetult üldhooldusteenust osutava töötaja andmed. Rõuge Hooldekodu 09.02.2025 esitatud töötajate nimekirja kontrolli tulemusest nähtus, et abihooldustöötaja L.T. (tööleping sõlmitud 31.12.2024) andmeid ei ole tegevusloale kantud. Juhataja selgituse kohaselt oli L.T. eemal olevatele hooldustöötajatele asendust pakkuv abihooldustöötaja (töölepingu lõpp 04.03.2025). SKA seisukoht: hooldekodu ei täitnud MSÜS § 30 lõikes 2 sätestatud nõuet. 3.2. SHS § 20 lõiked 1 - 3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise keskkonna ja toimetuleku, teenusesaajate majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis. Rõuge Hooldekodule on 29.11.2019 väljastatud tegevusluba üldhooldusteenuse osutamiseks kuni 27 teenusesaajale. Paikvaatluse käigus tuvastati, et teenusesaajate arv vastab tegevusloal märgitule. Teenust osutatakse kahekorruselises hoones, mis vastab kehtivatele tuleohutus- ja tervisekaitsenõuetele vastavalt Päästeameti ja Terviseameti hinnangutele. Hooldekodu hoone on ligipääsetav abivahendiga liikujale, ratastooliga liikujad saavad kasutada poolkorruse ulatuses tõstukit; treppidel liikumiseks kasutatakse trepironija abi (lifti majas ei ole). Teenusesaajatele koostatakse hooldusplaanid. Suurema hooldusvajadusega kliendid paigutatakse hooldekodu ülemisele korrusele, kus on vajadusel tõstuki ja pesuraami kasutamise võimalus. Teenuse osutamisel arvestatakse asjaoluga, et hooldekodul kinnine õueala puudub. Hooldekodu ei ole sobiv dementsusega teenusesaajatele, kes on iseseisvalt liikuvad. Juhataja sõnul selliste inimeste teenusele võtmist välditakse. Hooldekodu toad on remonditud, valgusküllased ning kohaldatud abivahendiga liikumise jaoks. Mitmekohaliste tubade lakke on kinnitatud siinidel vahekardinad, mida on võimalik kasutada privaatsuse loomiseks. Hooldekodu tagab teenusesaajatele võimaluse kanda isiklikke riideid, ning hoida enda juures mõistlikus koguses isiklikke esemeid. Tagatud on teenusesaajate toitlustamine ja pesu pesemine. Teenusesaajad saavad abi kutsuda kasutades randmel kantavaid häirenuppe. Hooldekodu stendil on nähtav tulekahju korral tegutsemise juhis. Evakuatsiooniõppusi korraldatakse regulaarselt. Asutus on taganud hooldustöötajatele võimaluse esmaabi koolitusel osalemiseks. Ettepanekute ja kaebuste menetlemise kord on leitav infostendilt. Hooldekodu on külastamine lubatud ainult eelneva registreerimisega. 3.3. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks (määrus nr 36). Määruse nr 36 § 2 lõigete 1 - 4 alusel tuleb teenuseosutajal tagada hooldusteenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on määratud kindlaks teenusesaaja hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguteks. Hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine. Teenuseosutajal tuleb teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult teavet, kui teenussaaja seisundis on olulisi muutusi ning võimaldada tutvuda hooldusplaaniga.

3

Teenusesaajatele on koostatud hooldusplaanid, milles on arvestatud isiku abivajadust ning võimekust. Vastavalt ametijuhendile on hooldustöötajate töö eesmärgiks kliendi heaolu tagamine ja turvalise elukeskkonna loomine. Teenusesaajat aidatakse inimväärse elu korraldamisel ning võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Hooldustöötaja ametijuhend sisaldab põhjalikku tegevuste ja väärtuste kirjeldust, millest teenuse osutamisel lähtutakse. Järelevalve käigus küsitletud lähedased ja teenusesaajad olid töötajate tegevuse ja suhtumisega rahul. Teenusesaajate kontaktisikud pidasid infovahetust hooldekoduga operatiivseks. Ametijuhendist lähtuvalt teavitab hooldustöötaja kliendi surma korral juhtunust juhatajat, kliendi esindajat ning vastutab surmajuhtumiga seonduvate toimingute korrektse läbiviimise eest.

SKA seisukoht: teenuseosutamine vastab määruse nr 36 § 2 lõigetes 1-4 sätestatule. Määruse nr 36 § 2 lõikes 5 on loetletud isikuhooldustoimingud.

Teenust osutatakse peamiselt suurenenud hooldusvajadusega inimestele, sh dementsusega teenusesaajatele. Hooldustöötaja ja abihooldustöötaja ametijuhendid sisaldavad isikuhooldustoimingute tegemise kirjeldust piisava detailsusega ning on suunatud kõrge hooldusteenuse kvaliteedi saavutamisele. Hooldustoimingute läbiviimist kontrollib hooldekodu juhtaja. Teenusesaajad saavad toitu kolm korda päevas ning vajadusel ka õhtuoodet. Paikvaatluse käigus läbiviidud vestlustest selgus, et söötmist vajas kaheksa teenusesaajat. Vedeliku pakkumine toimub vähemalt iga kolme tunni järel või iga kord, kui personal siseneb teenusesaaja tuppa. Riiete ja voodipesu korrashoid on korraldatud majasisese pesupesija poolt. Teenusesaajate riided on kappides ja isiklikud riided on pesuks märgistatud. Teenusesaajad saavad kanda isiklikke riideid ja jalanõusid. Piiratud liikumisvõimega teenusesaajaid aidatakse vastavalt vajadusele. Voodikeskseid, kes on suutelised istuma, tõstetakse päeva jooksul ratastooli. Kasutatakse tõstukeid ning erinevaid kandelinasid, et hõlbustada teenusesaajate liigutamist. Tualetitoimingutel osutatakse abi vastavalt vajadusele. WC asub koridoris ning teenusesaajad paigutatakse võimalusel tubadesse nende liikumisvõimet arvestades. Teenusesaajad, kes on suutelised ise suuhügieeni eest hoolitsema, pesevad hambaid või kasutavad ühekordseid suupuhastamise pulki. Klientide suuhügieeni tagamise eest hoolitsevad hooldustöötajad. Üldine kehapesu toimub kord nädalas tööpäeviti. Selle eest vastutab pesija, kelle ülesandeks on ka küünte hooldus. Igapäevaselt pestakse 5–6 inimest ning habemeajamine toimub kolmel korral nädalas. Hooldustoimingute tegemine dokumenteeritakse.

SKA seisukoht: määruse nr 36 § 2 lõike 5 sätestatud tingimused on täidetud. Määruse nr 36 § 2 lõikes 6 on loetletud terviseseisundiga seotud toimingud.

Hooldekodus esineb asutuses tõsisemaid kukkumisi harva. Töötajatel on pikaajaline kogemus teenusesaajate terviseseisundi jälgimisel ja nad osavad probleeme ära tunda. Lamatiste ennetamiseks on kasutusel spetsiaalsed madratsid. Hooldustöötajad manustavad teenusesaajatele ravimid, mis apteegis isiku põhiselt pakendatud. Hooldustöötajatel on lubatud klientidele iseseisvalt anda ainult käsimüügiravimeid; manustatud ravimid dokumenteeritakse. Koostööd meditsiiniõega on hinnatud heaks. Hooldekodu on taganud töötajatele esmaabi andmise koolituse.

SKA seisukoht: määruse nr 36 § 2 lõike 6 sätestatud tingimused on täidetud. Määruse nr 36 § 2 lõikes 7 on loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud.

Hooldekodus töötab osakoormusega tegevusjuhendaja kes tegeleb teenusesaajaid aktiveerivate tegevuste läbiviimisega. Läbiviidavad tegevused hõlmavad igapäevast liikumist ja füüsilist aktiivsust, sealhulgas võimlemist, kõndimist koridoris ning suveperioodil liikumist õuealal. Teenusesaajatele pakutakse tegevusi, mis ühendavad nii füüsilise kui ka kognitiivse aktiivsuse. Läbiviidud tegevuste kohta peetakse isikupõhist arvestust tabelina. Voodikesksete teenusesaajate puhul viiakse läbi kergemat võimlemist, abistatakse istuvasse asendisse ning suheldakse nendega individuaalselt. Teenusesaajate õueviimine toimub peamiselt sooja ilmaga.

4

Teenusesaajate telefoniga suhtlemise võimekus on üldiselt piiratud, kuid vajadusel neid selles abistatakse.

SKA seisukoht: määruse nr 36 § 2 lõikes 7 sätestatud tingimused on täidetud. 3.4. SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on sätestatud nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja koostatavad hooldusplaanid.

Hooldusplaan koostatakse ühe kuu jooksul, kaasates hooldustöötajaid, kes vastutavad plaani koostamise ja täitmise eest. Hooldusplaan sisaldab teenusesaaja seisundi hindamist, abivajaduse määratlemist ning sellest lähtuvaid tegevusi. Tervishoiutöötaja osa hooldusplaanis on hetkel piiratud, kuna meditsiiniõde töötab Lõuna-Eesti Haiglas ega ole hooldekodu koosseisuline töötaja. Kontrollitud viis hooldusplaani sisaldasid lisaks hooldusvajaduse hindamisele ka lühikest hinnangut tervishoiuteenuse osutamise vajaduse kohta. Hooldusplaanide õigeaegset täitmist ja kliendi seisundi muutuste dokumenteerimist jälgib hooldekodu juhataja. Järelevalve menetluse käigus esitatud viie teenusesaaja hooldusplaanid vastasid SHS sätestatud nõuetele.

SKA seisukoht: SHS § 21 sätestatud nõuded on täidetud. 3.5. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi üldhoodusteenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada üldhooldusteenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Rõuge Hooldekodu edastatud nimekirjas on kümne vahetult teenust osutava töötaja andmed; isikute vastavust SHS § 22 lõikes 5 sätestatud nõuetele on kontrollinud 04.12.2024 (sooritatud karistusregistri päring). Päevasel ajal on hooldekodus tööl 24-tunnises vahetuses põhihooldustöötaja ja üks abihooldustöötaja. Abihooldustöötajad töötavad 8-tunnistes vahetustes, nende tööaeg on 06:00-14:00 ja 14:00-22:00. Tööpäeviti on majas osakoormusega abihooldustöötaja/tegevusjuhendaja. Öisel ajal on valves üks hooldustöötaja. Kolme viimase kuu tööajagraafikutest nähtub, et abihooldustöötajate juhendamine on kvalifitseeritud hooldustöötaja poolt tagatud. SKA seisukoht: SHS § 22 sätestatud nõuded on täidetud. 3.6. SHS § 22¹ lg 6 kohaselt avalikustab väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja teenuskoha maksumuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumuse ühe teenusesaaja kohta. Rõuge Hooldekodu kohamaksumus on avalikustatud Rõuge valla veebilehel. Alates 01.07.2024 on kohatasu 1250 eurot kuus, millest hoolduskomponent 600 ning majanduskulud 650 eurot; alates 01.04.2025 on Rõuge Hooldekodu kohatasu 1320 eurot kuus, millest hoolduskomponent 610 ja majanduskulud 710 eurot. Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024. a) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu esitatud personaliandmete põhjal olema ühe teenusesaaja kohta 703 eurot kuus. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud.

5

IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. Tegevusloale kanda ka tähtajalise töölepingu alusel vahetult üldhooldusteenust osutavad töötajad. 4.2. Üle vaadata Rõuge Hooldekodu klientide kaebuste registreerimise ja lahendamise kord. Dokumendi tekstis on nimetatud asutusi, mis on tänaseks tegevuse lõpetanud (Võru Maavalitsus ja Tervishoiuamet). (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Palgi peaspetsialist (järelevalve)