Vastus EHR- Rapla maakond, Rapla vald, Uusküla, 20143 Rapla-Aranküla tee sidetrassi reservtoru kasutusteatis, menetlus nr 478168

34/65

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

Veere tee 5 Külitse Kambja vald 61702 Tartumaa Reg.kood: 10737693 EP 10737693-0001 EE P003341 ELK 000039 [email protected]

TELLIJA: RAPLA VALLAVALITSUS Rapla linn, Tallinna mnt 14

TÖÖ : 9/2023

RIIGITEE 20143 RAPLA – ARANKÜLA Km 0.02 – 0.767

ÄÄRNE JALGRATTA- JA JALGTEE

PÕHIPROJEKT

Kaust 1 Teedeosa

Projekti eest vastutav isik:

Hillar Lemba

Kutsetunnistus 203335

/allkirjastatud digitaalselt/

Tartu, VEEBRUAR 2024

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

2/68

Sisukord

1. Projekteerimise lähteülesanne ............................................................................................... 4

2. Projekteerimistingimused ...................................................................................................... 5

2.1 Transpordiamet................................................................................................................................ 5

2.2 Telia Eesti AS ................................................................................................................................. 10

2.3 Elektrilevi OÜ ................................................................................................................................. 13

2.4 AS Rapla Vesi ................................................................................................................................. 15

3. Kooskõlastused ..................................................................................................................... 16

3.1 Telia Eesti AS ................................................................................................................................. 17

3.2 Elektrilevi OÜ ................................................................................................................................. 18

3.3 Rapla Vesi ...................................................................................................................................... 20

3.4 Transpordiamet.............................................................................................................................. 21

4. Nõupidamiste protokollid ..................................................................................................... 22

5. Üldosa ja lähteandmed ......................................................................................................... 27

5.1 Projekti koosseis ............................................................................................................................ 28

5.2 Kergliiklusteega seotud planeeringud ja projektid ...................................................................... 29

5.3 Uuringud ........................................................................................................................................ 29

5.4 Kasutatud normdokumendid ja uuringud ..................................................................................... 30

6. Kaitsealused objektid ........................................................................................................... 31

7. Maaparandusrajatised .......................................................................................................... 31

8. Geodeetilised punktid ........................................................................................................... 31

9. Liikluskorraldus ehituse ajal ................................................................................................ 32

10. Olevad tehnovõrgud ......................................................................................................... 32

11. Krundijaotus ..................................................................................................................... 34

12. Projektiga kavandatud lahendused .................................................................................. 35

12.1 Üldist .............................................................................................................................................. 35

12.2 Asendiplaan.................................................................................................................................... 35 12.2.1 Kergliiklustee lõikude lühikirjeldus .................................................................................................. 36 12.2.2 Ristmikud ja mahasõidud ................................................................................................................. 38 12.2.3 Nähtavused ......................................................................................................................................... 38 12.2.4 Puhkekohad ........................................................................................................................................ 39 12.2.5 Liikluskorraldus .................................................................................................................................. 39

12.3 Pikiprofiil ........................................................................................................................................ 41

13. Tehniline seletuskiri.......................................................................................................... 41

13.1 Ettevalmistustööd .......................................................................................................................... 41

13.2 Mullatööd ....................................................................................................................................... 42

13.3 Kasvupinnase eemaldamine .......................................................................................................... 42

13.4 Muldesse sobiv pinnas ................................................................................................................... 42

13.5 Muldkeha ehitamine juurdeveetavast pinnasest .......................................................................... 43

13.6 Keskliivast kiht .............................................................................................................................. 43

13.7 Nõlvade, teemaa ja KLT peenra kindlustamine ............................................................................ 43

13.8 Sajuvete ärajuhtimine ................................................................................................................... 43

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

3/68 13.8.1 Truubid ................................................................................................................................................ 43 13.8.2 Sajuvete drenaaž ............................................................................................................................... 44 13.8.3 Veetoru külmakaitse .......................................................................................................................... 45

13.9 Liikluskorraldusvahendid ja piirded. Nägemispuudega inimeste erivajadustest tulenevad abinõud ....................................................................................................................................................... 48

13.10 Katend........................................................................................................................................ 49 13.10.1 Katendite konstruktsioonid ............................................................................................................... 49 13.10.2 Bussiooteplatvorm ............................................................................................................................. 51

13.11 Nõuded katendi materjalidele .................................................................................................. 51

13.12 Kavandatud kõrghaljastus ........................................................................................................ 51

13.13 Kasutus- ja hooldusjuhend ....................................................................................................... 52

13.14 Suvihoole ................................................................................................................................... 53

13.15 Talihoole .................................................................................................................................... 53

13.16 Liikluskorraldusvahendite hooldamine ..................................................................................... 54

13.17 Haljastuse hooldamine .............................................................................................................. 54

14. Joonised ............................................................................................................................ 56

14.1 J 1 ASENDISKEEM .......................................................................................................................... 57

14.2 J 2.1 ASENDIPLAAN PK 0+00...1+70 ............................................................................................ 58

14.3 J 2.2 ASENDIPLAAN PK 1+70...3+80 ............................................................................................ 59

14.4 J 2.3 ASENDIPLAAN PK 3+80...5+60 ........................................................................................... 60

14.5 J 2.4 ASENDIPLAAN PK 5+60...7+10 ............................................................................................ 61

14.6 J 2.5 ASENDIPLAAN PK 7+10...7+60 ............................................................................................ 62

14.7 J 3.1 KLT PIKIPROFIIL ................................................................................................................. 63

14.8 J 3.2 SAJUVETE DREENAAŽITORUSTIKU PIKIPROFIIL ................................................................ 64

14.9 J 4.1 TÜÜPSED RISTLÕIKED. KLT tiheasustusalal PK 3+36 (Sõnajala tn)...5+88 ...................... 65

14.10 J 4.2 TÜÜPSED RISTLÕIKED. Eraldi muldel .............................................................................. 66

14.11 TRUUBI TÜÜPJOONIS ............................................................................................................... 67

14.12 MP TÜÜPJOONIS 2.1.3 DRENAAŽIKOLLEKTORI SUUE ............................................................. 68

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

4/68

1. Projekteerimise lähteülesanne

Projekteerimise lähteülesandeks (vt seletuskirja Lisa 1) on 13.07.2023 Rapla Vallavalitsuse poolsee projektijuhi e-kiri koos lisadega.

Lähteülesande põhjal oli projekti ülesandeks Rapla Vallavalitsuse tellimusel 2020. aastal koostatud riigitee 20143 Rapla – Aranküla äärse kergliiklustee (KLT) põhiprojekti (Toner-Projekt OÜ töö nr 02/2020, mille eraldi osaks elektri, side, valgustuse projekt - Priimus-Projekt OÜ töö nr 8-EVS-20) korrigeerimine.

2020. aasta põhiprojektis oli Tõru (6690737) ja Tamme (6690738) vahelisel lõigul sajuvete äravool sõiduteelt kavandatud mööda äärekiviga, mis eraldas KLT-d sõiduteest, moodustatud rentslit.

Transpordiamet ei kooskõlastanud nimetatud põhiprojekti, tuues põhjuseks võimalikud riigitee kahjustused äärekiviga kavandatud KLT lõigul – oleva tänava piirkonnas puuduva sajuvete äravoolu eesvoolu puudumisest tingituna ei saanud restkaeve kavandada standardiga soovitatud tihedusega.

Uue projektlahendusena tuli projekteerida KLT Sõnajala tänava (6690730) ja Kalda talutee (6690739) vahelises lõigus, km 0,35-0,6 sõidutee muldkehast eemale, vahetult riigi transpordimaa 20143 Rapla-Aranküla tee (66904:001:2000) ja erakinnistute piiride lähedale selliselt, et oleks tagatud Transpordiameti poolt nõutud ohutu vahemaa maantee ja kergliiklustee vahel ning sadevee immutamiseks vajalik kraavitus (TRAM e-kiri 18.10.2023 14:45).

Muudatustest tulenevalt tuli ümber projekteerida ka teevalgustus, side- ja elektriliinid.

Joonis 1 20143 Rapla – Aranküla KLT asukoht

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

5/68

2. Projekteerimistingimused

2.1 Transpordiamet Transpordiamet uusi projekteerimistingimusi ei väljastanud.

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

6/68

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

7/68

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

8/68

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

9/68

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

10/68

2.2 Telia Eesti AS

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

11/68

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

12/68

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

13/68 2.3 Elektrilevi OÜ

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

14/68

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

15/68 2.4 AS Rapla Vesi

AS Rapla Vesi üldised nõuded teede projekteerimisel/rajamisel

 Kõvakattega tee alla jäävad kaped peavad olema ujuvkaped kandevõimega 40T, vajadusel olemasolevad asendada;

 Kõik teealasse jäävad kaped peavad olema tõstetud tee tasapinda. Maakraani/siibri spindel peab jääma maapinnast mitte sügavamale kui 15 cm. Pärast tööde lõppu peavad siibrid, maakraanid olema maapealt suletavad/avatavad;

 Ehituse ajal tuleb jälgida, et oleks tagatud kõikide kapede säilimine.  Kõik ehitustsooni jäävad ÜVK rajatiste kaevuluugid on projektis ette nähtud tõsta projektiga

etteantud tasapinda. Kõvakattega tee alla jäävad kaevud tuleb tõsta tee tasapinda.  Vajadusel tuleb vanad amortiseerunud kaevud, mida pole võimalik reguleerida, välja

vahetada või rekonstrueerida selliselt, et kaevudele tekiks reguleeritav tõusutoru ja need tõsta tee tasapinda.

 Kui teetööde käigus tuleb välja kasutuselt väljas vee- ja/või kanalisatsioonikaevusid, siis need tuleb teetööde käigus likvideerida. Likvideerida tuleb kaevud ka juhul, kui projektis kaevud ei kajastu. Betoonkaevudel demonteerida ülemine kaevurõngas. Kaevus asuvad kasutuselt väljas torudel tuleb sulgeda kaevus toruotsad. Peale seda kaevud täita.

 Ehituse ajal tuleb jälgida, et oleks tagatud kõikide luukide säilimine. Vanad purunenud, kolksuvad jm defektidega kaevuluugid tuleb välja vahetada uute mittekolksuvate kaevuluukidega.

 Kui kaev, kaevu kaas, tõusutoru, kaevu krae jne on purunenud või puruneb tööde käigus, tuleb see vahetada.

 Kanalisatsiooni ei tohi ajada tööde ajal ehitusprahti täis, kui nii juhtub, tuleb kanalisatsioon uuesti puhastada.

 Kaevude kõrguste muutmisel peab kaevu teleskoop jääma kaevukeha sisse vähemalt 20 cm.  Kaevu teleskoobi maksimaalne pikkus on 80 cm. Juhul kui tõstetakse kaevukaant ja

teleskooptoru ei jää vähemalt 20 cm kaevukeha sisse, siis tuleb pikendada kaevukeha mitte teleskooptoru.

 Kui teetöödega maapinna kõrgust vähendatakse ja seetõttu vee- ja/või kanalisatsioonitaristu jääb külmumispiirist kõrgemale, tuleb vee- ja/või kanalisatsioonitaristu ümber tõsta või soojustada.

34/65

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

3. Kooskõlastused

Tabel 1 Kooskõlastuste koondtabel

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

KAUST 1 TEEDEOSA OÜ Toner-Projekt töö nr 09/2023

KAUST 2 ELEKTRI-, SIDE- ja VALGUSTUSLIINID OÜ Priimus - Projekt töö nr 32-EVS-23

Jrk. nr.

Kooskõlast. organisatsiooni Kooskõlastus Kooskõlastaja Kuupäev

või asutuse nimi 1 Telia Eesti AS

2 Elektrilevi OÜ Kooskõlastus nr 8404775929, vt p 3.2 Maie Erik Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

30.01.2024

3 Rapla Vesi Kooskõlastatud e – kirjaga, vt p 3.3 Tarmo Ärmpalu AS Rapla Vesi 5272707

19.01.2024 10:04

4 TRANSPORDIAMET

5

6

Originaalkooskõlastused on projekteerija, OÜ Toner-Projekt arhiivis ja projekti laos.

34/65

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

3.1 Telia Eesti AS

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

18/68

3.2 Elektrilevi OÜ

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

19/68

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

20/68 3.3 Rapla Vesi

Kooskõlastan Riigitee 20143 Rapla – Aranküla Km 0.02 – 0.767 äärse kergliiklustee projekti. Lugupidamisega Tarmo Ärmpalu AS Rapla Vesi 5272707

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

21/68 3.4 Transpordiamet

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

22/68

4. Nõupidamiste protokollid

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

23/68

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

24/68

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

25/68

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

26/68

34/65

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

5. Üldosa ja lähteandmed

Projekteeritav kergliiklustee (edaspidi KLT) paikneb Raplamaal, Rapla valla Rapla linnas ja Uusküla külas.

KLT on kavandatud V klassi riigi kõrvalmaantee 20143 Rapla – Aranküla parempoolsesse kaitsevööndisse vahemikus km 0,02 (PK 0+00, olev KLT) kuni riigi kõrvalmaanteeni 20144 Uusküla tee (Papli tn) km 0,767 (PK 7+60). Maantee kaitsevööndiks on 30 m (Ehitusseadustik, § 71. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd).

Kogu KLT ulatuses kehtib maanteel asulasisene kiiruspiirang 50 km/h.

KLT Lõpp km 0,767, KLT PK 7+60

KLT Algus km 0,02, KLT PK 0+00

Joonis 2 Kergliiklustee skeem

Teeregistris on tee nr 20143 km 0.0...0.771 2022 aasta keskmine ööpäevane liiklus (AKÖL) 858 autot/ööp, sellest sõiduautod ja pakiautod 99%, veoautod ja autobussid 1% ning autorongid 0%.

Teelõigu KLT poolset Vallamaja bussipeatust läbib Peatus.ee andmetel kokku 4 bussi (vt tabel 2): E-R 2 bussiliini, E-P 1 ja L-P 1 liin.

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

28/68 Tabel 2 Vallamaja peatuse bussigraafik

Peatuses puudub ootekoda ja -platvorm, bussid peatuvad sõidurajal.

5.1 Projekti koosseis

Käesolev põhiprojekt koosneb kahest kaustast:

- Kaust 1 Teedeosa

- Kaust 2 Elektri-, side- ja valgustusliinid

Krundijaotuskavad on koostatud ja Tellijale üle antud digitaalselt.

Teedeosa projekti ja krundijaotuskavade koostajaks on OÜ Toner-Projekt; elektri-, side- ja valgustusliinide projekti koostas OÜ Priimus – Projekt, töö nr 32-EVS-23.

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

29/68 5.2 Kergliiklusteega seotud planeeringud ja projektid

Kavandatud KLT on kooskõlas kehtiva Rapla valla üldplaneeringuga planeerituga.

Joonis 3 Väljavõte Rapla valla üldplaneeringu joonisest

Esimene KLT lõik jääb vahemikus ca PK 0+27…3+40 (Sõnajala tänav) kehtestatud Koguduse ja Saula kinnistute detailplaneeringu alale.

5.3 Uuringud

Põhiprojekti koostamisel on tuginetud uuringutele:

- Geodeetilised uuringud - OÜ Alt ja Ülevalt töö nr G49/2023 „Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn ja Uusküla. Uusküla tee kergliiklustee projekteerimine. Geodeetilised uurimistööd“.

Geodeetilised mõõdistustööd tehti 2023 aasta augustis OÜ Alt ja Ülevalt poolt, reg. 11233150, litsents 747Ma; MTR EEG000067, vastutav geodeet Peeter Haiba (tase geodeet VI).

Plaanilised koordinaadid on L-Est 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.

Alusplaan on kooskõlastatud projektiga haaratud ala liinivaldajatega.

Elektrikaablid on joonisele kantud Elektrilevi OÜ digitaalse andmeväljastuse nr.

4504812250 18. 08. 2023 põhjal.

Telia AS’le kuuluvad sidekaablid on looduses tuvastatud trassiotsija ja generaatori Radiodetection RD7000 abil.

Digitaalkujul katastripiirid on väljastatud Maa-ametist *dgn formaadis seisuga 29. 08. 2023.

- Geoloogilised uuringud – OÜ Rakendusgeoloogia, Töö nr 20-034B Tee 20143 Rapla- Aranküla km 0..0,7 kergliiklustee projekteerimine. Ehitusgeoloogiline uuring.

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

30/68 Puurimistööd viidi läbi 15.06.2020.

Välitööde käigus puuriti käsipuuriga 3 puurauku ja puuragregaadiga A-Sondi 204 6 puurauku, sügavusega 0,75...2,00 meetrit.

Töö on teostatud Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud juhendist „Geotehniliste uuringute juhis” (MA 2018-014). Pinnaste nimetused on antud GOST 25-100-95 järgi, Maanteeamet 2006 aasta parandustega järgi. Sulgudes on antud nimetused (lühendid) EVS-EN-ISO 14688-1 ja 2 järgi. Lisaks on aruandes antud igale savi ja kruusapinnasele niiskustundliku pinnase liigituse (A…G) ning külmakerke tegur B. Kõrgused on esitatud EH2000 süsteemi. Koordinaadid on L-EST 97` süsteemis.

Uuringud on Tellijale üle antud digitaalselt projekti laos.

VÄLJAVÕTE GEOLOOGILISTE UURINGUTE ARUANDEST

Ehitusgeoloogilised tingimused kergtee rajamiseks on järgmised:

Muld (kiht 6, qIV) on tugevalt kokkusurutav ja eriti külmaohtlik pinnas ning ei sobi kergtee aluseks pinnaseks. Orgaanilise aine sisaldusega keskliiv (kiht 4, tIV) on eriti külmakerkeline pinnas. Kergtee alt tuleks mõlemad kihid eemaldada ning asendada kiht kihilt tihendatud liiv või kruus pinnasetega.

Savipinnased (kihid 5, 7 ja 8) on leondumise ohtlikud, kui pinnas leonduks, kaotaks ta oluliselt kandevõimes. Leondumise vältimiseks ei tohiks savipinnas seista lahtises kaevikus vee all ja märjal pinnasel ei tohiks liikuda ehitusmehhanismidega. Leondunud savipinnas ei hoia nõlvu.

Piirkonna külmumissügavus on ca 1,30 meetrit, lumest lahti hoitavatel teedel ja platsidel külmub talvel pinnas kuni 2,05 m sügavuseni.

Niiskuspaikkonnatüübilt on tegemist lõigul PK 0+15... 2+80 liigniiske paikkonnaga ülejäänud lõigul niiske paikkonnaga. Liigniiskel lõigul on palju kuivenduskraave, nende kinni ajamisel võib pinnasevee tase tõusta maapinnani.

Uuringualal uuringusügavuses dreenivaid pinnaseid ei esine.

5.4 Kasutatud normdokumendid ja uuringud Normdokumentidena olid eskiisprojekti koostamisel aluseks:

• Ehitusseadustik;

• Liiklusseadus;

• Planeerimisseadus;

• Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 09.01.2020 määrus nr 2);

• Maanteede projekteerimisnormid (MTM 5. augusti 2015. a määrus nr 106, Lisa „Tee projekteerimise normid”);

• EVS 843 Linnatänavad;

• Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28);

• Teetööde tehnilised kirjeldused, (MA peadirektori 18.02.2019.a. käskkiri nr 1-2/19/096);

• EVS 613:2001/A1:2008/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;

• EVS 614:2008/A1:2016 Teemärgised ja nende kasutamine;

• EVS 901-1 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid;

• EVS 901-2 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained;

• EVS 901-3 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud;

• KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND. KT_025_J12_r1. Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113;

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

31/68 • Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis TA 2021 (Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori korraldus 16.04.2021 nr 1.1-3/21/162);

• Killustikust katendikihtide ehitamise juhend. Transpordiamet 2022 (KT_025_J8_r1. Kinnitamine 26.01.2022 nr 1.1-7/22/43);

• Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi MA 2017-003 2020. aasta redaktsioon (MA peadirektori 29.03.2017. a käskkiri nr 0088 ja selle muutmine 23.12.2020 nr 1-2/20/1055);

• Tee ehitamise kvaliteedi nõuded, 23.11.2020. a redaktsioon (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31);

• Riigiteede liikluskorralduse juhend (TRAM 2023, kinnitamine 19.01.2023 nr 1.1 - 7/23/9);

• Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele, 01.01.2021. a redaktsioon (MKM 22.02.2011 määrus nr 12);

• Riigiteede haljastustööde juhis (MA 2018-13, MA peadirektori 20.12.2018 käskkiri nr 1- 2/18/545)

6. Kaitsealused objektid

Kaitsealuseid objekte tööde tsooni ei jää.

7. Maaparandusrajatised

Maaparandusrajatisi tööde tsooni ei jää.

8. Geodeetilised punktid

Maa-ameti kaardirakenduse geodeetiliste punktide andmebaasi andmeil on projektiga kavandatavate tööde lähialas 2 geodeetilist punkti, vaata tabelist 3.

Tabel 3 Geodeetilised punktid

X Y

6+08;

4 m vas 1261 6541904.515 546408.149 Vt märkust POL

Kohalik võrk

II järk 3

TULEB ÜMBER

PAIGALDADA!

7+52;

4,6 m

vas

14 6542018.24 546493.812 Vt märkust GPS

Erineva

metoodika

ja täpsusega

teostatud

GPS-

mõõtmised

3

Tööd toimuvad

väljaspool

kaitsevööndit

Kaitsevööndi

raadius

(m)

Maa-ameti kodulehel

esitatud kõrgus

67.626 on +0.104 m

vale,looditud kõrgus

on 67.522 m,

(lähtereeper SRP 313)

Maa-ameti kodulehel

esitatud kõrgus

63.306 on +0.113 m

vale,looditud kõrgus

on 63.193 m,

(lähtereeper SRP 313)

MärkusedAsukoht Punkti

nr

Koordinaat EH2000

kõrgus

(m)

Punkti

liik Punkti klass

KLT ehitustööd ei ulatu geodeetiliste punkti nr 14 kaitsevööndisse, mis on 3 m punkti tsentrist.

o Kui tekib kahtlus, et punkt on kahjustada saanud, siis tuleb teha kontrollmõõdistamine. Tõid võib teha vastava kutsetunnistuse (VI järk) omava spetsialistiga maamõõdufirma.

Kuna PK 6+04 on Rapla valla soovil kavandatud ühine mahasõit Pargi ja Kalda maaüksustele, siis tuleb punkt 1261 teisaldada, ehk siis paigaldada lähikonda uus sama täpsusklassi punkt. Uue märgi asukoha valikul peab tagatama nähtavus naabruspunktile. Märgi paigaldus- ja mõõdistustööde aruanne

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

32/68 esitada Maa-ametile. Tõid võib teha vastava kutsetunnistuse (VI järk) omava spetsialistiga maamõõdufirma.

9. Liikluskorraldus ehituse ajal

Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“, vastu võetud 13.07.2018 nr 43, avaldatud RT I, 19.07.2018, 12 ja juhendi „Riigiteede liikluskorralduse juhend. TRANSPORDIAMET 2023“ nõudeid.

Tööd teostatakse liiklust sulgemata.

Enne ehituse algust tuleb koostada objekti liiklusmärkidega tähistamise üldskeem ja ehitusaegsed liikluskorralduslikud skeemid erinevatele tööetappidele.

Liiklusskeemid tuleb kooskõlastada Transpordiametiga ja kohaliku omavalitsusega.

Ehitajal tuleb Transpordiametilt taotleda liiklusvälise tegevuse luba.

Kogu ehitusperioodi vältel peab olema tagatud juurdepääs külgnevatele kinnistutele ning teedele- tänavatele, samuti bussiliiklus.

Ehitajal on kohustus pühade, mis oluliselt mõjutavad liikluskoormust (nt. jaanipäev) arvestamisega tööde teostamisel (pausid töös, liikluskorraldus, liiklusohutuslik järelevalve jne).

10. Olevad tehnovõrgud

Olevad õhu- ja maa-alused liinid on kantud kommunikatsioonivaldajate poolt kooskõlastatud geodeetilisele alusplaanile.

- Telia Eesti AS kaablid, õhuliinid ja jaotusseadmed;

- Elektrilevi OÜ elektriõhuliinid ja maakaablid;

- AS Rapla Vesi vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning maapealne hüdrant (PK 3+40 par);

- Tänavavalgustuse õhuliinid ja valgustusmastid.

Maa-aluste elektri- ja sideliinide kaitsmist – ümbertõstmist käsitleb põhiprojekti Kaust 2 Elektri-, side- ja valgustusliinid.

Sidekaevude, samuti reo- ja sajuvee kanalisatsioonikaevude andmed on näidatud käesoleva projekti vastavates aruannetes, vt Kaevude tehniliste andmete tabel G4_2020_EH.xlsx.

Töötsooni jäävate kaevude kaante kõrgusarvud ja nende tõstmise ulatus on toodud KLT töötsoonis olevate kaevude aruandes.

Kanalisatsiooni ja veekaevude kõrguse reguleerimisel ning töötamisel vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndis tuleb järgida AS Rapla Vesi üldiseid nõudeid teede projekteerimisel/rajamisel, vt käesoleva seletuskirja p 2,4!

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

33/68 Tabel 4 Kaevukaante aruanne

Vasak Parem

0+20 Sidekaev S2 3.7 61.79 61.79 0.00 bet 90x180 cm oleva kraavi nõlval, kindlustatakse uue muldega

Maapealne hüdrant

Siibri kape

3+55 Sidekaev S7 1.1 63.53 63.53 0.00 bet 90x180 cm haljasalal

3+90 Piki Tõru tänavat 7 m KLT katte servast

Veekaev ja maakraani kape

64.1 64.10 0.00 haljasalal, ca 1 m Tõru tn katte servast

3+95 Piki Tõru tänavat 5 m KLT katte servast

Kanalikaev K91 64.27 64.39 0.12 bet Tõru tn katte servas

4+16 Sidekaev S8 2.7 65.11 65.11 0.00 bet 90x180 cm Sõidutee nõlval

4+59 Kanalikaev KK30 0.3 65.69 65.90 0.21 plast

140/120 mm KLT vasakul nõlval

4+59 Veevarustuse maakraani kape

0.1 65.82 66.01 0.19 plast KLT katte vasakus servas

4+70 Sidekaev S9 0.5 66.14 66.1 -0.04 bet 90x180 cm KLT katte vasakus servas

5+88 Veevarustuse maakraani pikendusel

2.3 67.91 68.25 0.34 Met toru d200 mm, ca 1.5 m

kõrge

KLT nõlval, 0.3 m KLT katte paremast servast

5 kaevu/kapet

haljasalal, 0.9 m KLT katte paremast servast

Tõru tn teljest 2,9

Tõru tn teljest 2,1

Oleva kaevu kaane/kappe reguleerimine projekteeritud tasapinda KOKKU

Asukoht PK Kaev

Kaugus KLT projektjoonest (KLT

katte vas serv) m

Kaevu kõrgusarv

Proj. kõrguasarv

Proj. ja olevate

kõrguste vahe

Kaevu materjal ja mõõdud

Märkused

3+40 3.0 0.0063.2763.27

Mullatööd kogu KLT ulatuses tuleb maa-aluste kommunikatsioonide tõttu läbi viia erilise ettevaatusega:

- tööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas;

- kaablid peavad olema eelnevalt lahti šurfitud;

- suuremate kivide või muu takistuse, mis liigutamisel võivad ohustada maa-aluseid kaableid, ilmnemisel tuleb tööd peatada ja kooskõlastada edasine tegevus kommunikatsiooni valdajaga;

- töödel tuleb kasutada mehhanisme, mille erisurve pinnasele on võimalikult väike;

- lubamatu on mehhanismide käiguosa „puksimine“ pinnasel;

- tööd tuleb läbi viia kuivades oludes.

Tööde käigus võib ilmneda vajadus täiendavate kaablikaitsemeetmete järele, vastavate asjaolude ilmnemisel tehakse sellekohane otsus kaablivaldaja, ehitaja ja tellija koostöös.

Maakaablite ümbruses tuleb 1 m raadiuses teha kaevetööd käsitsi.

Kaablikaevikud, mis jäävad kergliiklustee või mahasõitude alla, tuleb täita katendi keskliivast kihi põhjani liivpinnasega, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0.2 m/24h.

Juhul kui maapinnas või veekogus töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule viitavat märgistust, tuleb tööd kohe peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku selgitamiseks.

Tööd kommunikatsioonide kaitsetsoonis võivad toimuda ainult haldaja (omaniku) järelevalve all.

Vahetult enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude paigaldamise teostusjoonised. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada.

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

34/68 NB! Kaevetöödel ja liikluskorraldusvahendite paigaldusel tuleb tähelepanelikult järgida majandus- ja taristuministri 25. 06 2015. a määruses nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ (06.02.2022 redaktsioon) sätestatud korda ja liinirajatiste valdajate kooskõlastustingimusi!

11. Krundijaotus

Kergliiklusteele vajaliku maa moodustamiseks on koostatud krundijaotuskavad, mis on asjasse puutuvatele maaomanikele esitamiseks antud Tellijale üle digitaalselt.

KLT kavandamisel riigitee alusele maale (POS 3 20143 Rapla-Aranküla tee) Sõnajala tänavast kuni PK 5+95 koostatakse isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid. Vastavuses Transpordiameti juhendiga “ Juhis isikliku kasutusõiguse seadmiseks jalgratta- ja jalgtee ehituse projektides“. (https://transpordiamet.ee/media/4500/download)

34/65

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

12. Projektiga kavandatud lahendused

12.1 Üldist Asendiplaan ja pikiprofiil on kavandatud 3D geodeetilisele alusplaanile.

Projekt on optimaalse asendiplaanilise ja vertikaalse lahendi leidmiseks koostatud kolmemõõtmelisena.

KLT tööristlõiked 20 m sammuga, samakõrgusjooned ja kergliiklustee asfaltkatte servad (kaustas DGN REF PP UUSKÜLA 2023, fail 2023 3D VERT JA KLT kate) on esitatud digitaalselt.

Kergliiklustee asfaltkatte laiuseks on projekti koostamise nõudeid järgides kavandatud 2,5 m, va tiheasustusala läbival lõigul PK 3+39…5+88, kus ruumipuudusel on katte laiuseks 2,0 m. Asfaldikihi paksuse kasvumulla ja murukülviga kindlustatud tugipeenrad on 0,25 m laiused, va torupiirdega lõigud (PK 0+11…0+35 vas ja PK 0+17…0+35 par) ning vasakpoolne, teekraaviga külgnev KLT tugipeenar PK 0+35…1+70, kus peenra laiuseks on 0,5 m.

KLT projektjooneks on KLT asf katte vasakpoolne (sõidutee poolne) serv.

KLT tuleb plaaniliselt ja kõrguslikult kokku viia olevate mahasõitude ja ristmike kattega.

Uue asfaltkatte liitumisel olevaga lõigatakse olev kate sirgeks ca 25..30 cm laiuses, uue ja vana asfaltkatte liitumisvuugil kasutatakse vuugiliimi.

Ristumistel asfaltkattega mahasõitudega järgib kergliiklustee põikkalle mahasõidu katte serva pikikallet.

Joonisel 4 on mahasõitude - ristmikega kokkuviimise põhimõtteline skeem.

Joonis 4 Kergliiklustee ja mahasõidu ristumine

12.2 Asendiplaan

KLT kauguse valikul külgnevast sõiduteest on arvestatud:

o Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” Lisa MAANTEEDE PROJEKTEERIMISNORMID. Tabel 7.5;

o Projekteerimise lähteülesandega;

o Transpordiameti projekteerimistingimustega;

o Transpordiameti poolt 18.10.2023 esitatud nõuetega

o Oleva maastikulise situatsiooniga;

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

36/68 o Olevate tehnovõrkudega.

Kogu teelõigul on kehtestatud asulasisene kiiruspiirang 50 km/h.

Tabel 5 Väljavõte Maanteede projekteerimisnormidest

Kergliiklusteede asendiplaaniline paigutus on toodud joonistel 1 Asendiskeem, M 1:2000 ja joonistel 2.1...2.5 M 1:500.

Mulde ja kraavide nõlvad on kavandatud kaldega 1:1,5.

12.2.1 Kergliiklustee lõikude lühikirjeldus

- PK 0+00…3+36 (Sõnajala tn)

Kavandatud KLT algab varem rajatud KLT-lt ja paikneb alguses, kuni Sõnajala tänavani, sõiduteest eraldi muldel. Lõigule on kavandatud KLT valgustus. Sõidutee ja KLT vahelise eraldusriba vähim laius on seal 7,0 m („hea“, vt Tabel 5).

Kergliiklustee asfaltkatte laiuseks on projekti koostamise nõudeid järgides kavandatud 2,5 m (Normid 2015.a, tabel 7.5). Asfaldikihi paksuse (5 cm) kasvumulla ja murukülviga kindlustatud tugipeenrad on 0,25 m laiused, va torupiirdega lõigud (PK 0+11…0+35 vas ja PK 0+17…0+35 par) ning vasakpoolne, teekraaviga külgnev KLT tugipeenar PK 0+35…1+70, kus peenra laiuseks on 0,5 m.

Põikkalle on nii kattel kui ka tugipeenardel 2% sõidutee poole.

Sõidutee ja KLT vahele jääb ca PK 0+15 kuni PK 2+90-ni olev teekraav, mis on kuni PK 1+70-ni eelvooluks viiele põikkraavile. Kuna kavandatud KLT sulgeb põikkraavide sissevoolud, on projektiga ette nähtud (vastavalt NP nr 1 otsusele) KLT alla igale põikkraavile truup.

Olev Rapla – Aranküla tee (km 0,029) alune 0,6 m läbimõõduga ja 1,34% kaldega truup on eesvooluks kolmele läbimõõduga 500 mm plastist (PP) truubile:

- Kavandatud truup lõunapoolsele olevale kraavile (PK 0+19, kalle 0,3%)

- KLT ning riigitee vahelisele kraavile kavandatud truup (PK 0+21, kalle 0,4%)

- Olev truup läänepoolsel kraavil, kalle 0,16%.

Riigitee aluse 600 mm truubi läbiva vee maht ja truubi läbilaskevõime on tagatud endiselt, vt tabel 6. Arvutus on failis RIIGITEE TRUUBI Di600mm läbilaskevõime kontroll.xlsx

Tabel 6 Kokkuvõte Colebrook-White'i hüdraulilisest arvutusest osalise täitega isevoolsele torule

795 l/s

510 l/s

285 l/s

Eesvoolutruubi max vooluhulk 75% täituvuse korral

Sisenevate truupide max vooluhulk 75% täituvuse korral kokku

Reserv 75% torutäite korral on

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

37/68 Kraav sõidutee ja KLT vahel säilub. PK 0+21 on selle kraavi nõlvas, KLT-st 2,5 m vasakul, sidekaev millest väljuv sidekanalisatsioon on maapinna kohal (vt foto 2). Kaugemale kaevust pole KLT-d võimalik viia, kuna teisel pool on elektrikaablid ja -seadmed. Sidekaev tuleb kindlustada – selleks on kavandatud kraavi kohale, KLT ja kaevu vahele toetav mulle ja selle alla truup.

Nii kergliiklustee kui ka toetava mulde aluste truupide väljavoolud viiakse seal sidekanalisatsiooni alt läbi.

Vahemikku PK 2+90…Sõnajala tn on kavandatud KLT-st vasakule poole kraav. Sinna juhitakse Sõnajala aluse sajuveetoruga drenaaži sajuveed. Läbi KLT alla, PK 2+62 kavandatud truubi voolavad veed sõidutee ja KLT vaheliselt alalt olevasse looduslikku voolusängi (projekti avakoosoleku otsus).

PK 0+69 (tee nr 20143 km 0,08) lõikub KLT 6690736 Saula teega (eratee), mis on juurdepääsuks Koguduse ja Saula kinnistute detailplaneeringu alale.

Foto 2 Sidekanalisatsioon PK 0+21 vasakul Sidekaev Sidekanalisatsioon

- PK 3+36 (Sõnajala tn)…PK 5+88

Sõnajala tänavast kuni PK 5+88 on KLT kavandatud tiheasustusest tingitud ruumipuuduse tõttu ja TRAM juhiste kohaselt võimalikult olevate naaberkinnistute piiri lähedale.

Sellest tingituna on olev tänavavalgustus kogu ulatuses vaja uuendada, olulised ümberehitused tuli kavandada nii elektri- kui ka sideliinide ja -ehitiste ümberehituseks ning joogiveetorustiku soojustamiseks. Tänavavalgustuse ja side- ning elektriliinide lahendused ristumistel drenaažitorustikuga on Elektri-, side- ja valgustusliinide kaustas.

KLT asf katte laiuseks on sellel lõigul 2,0 m (Normid 2015.a, tabel 7.5), 0,25 m laiused tugipeenrad kindlustatakse asf kihi paksuse (5 cm) kasvumulla ja murukülviga (Riigiteede haljastustööde juhis MA 2018-13 Tabel 3, III muruklass).

Kõik ebaseaduslikud ehitised (truubid, tugimüürid jne) ja kõrghaljastus tuleb TRAM-i juhiste kohaselt teemaa-alalt likvideerida. Osaliselt kõrvalkinnistule jäävad, teemaal ebaseaduslikud torustikud tamponeeritakse teemaa piiril.

Selle lõigu sajuvete äravooluks kavandatud süsteemi (nõvad, immutus, drenaaž, kaevud) kirjeldus on seletuskirja punktis 13.8.

- PK 5+88…PK 7+60 (riigi kõrvalmaantee 20144 Uusküla tee, Papli tn)

KLT lõpuosa PK 5+88…PK 7+62 on samuti kavandatud eraldi muldele. Ka sellele lõigule nii nagu kogu KLT ulatuses, on projekteeritud KLT valgustus.

Sõidutee ja KLT vaheline laius on seal 7,0 m („hea“, vt Tabel 5).

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

38/68 KLT asf katte laiuseks on sellel lõigul 2,5 m (Normid 2015.a, tabel 7.5), 0,25 m laiused tugipeenrad kindlustatakse asf kihi paksuse (5 cm) kasvumulla ja murukülviga (Riigiteede haljastustööde juhis MA 2018-13 Tabel 3, III muruklass).

Põikkalle on nii kattel kui ka tugipeenardel 2% sõidutee poole

Projekteeritud kergliiklustee kaugused sõidutee välimisest servast on asendiplaani joonistel.

12.2.2 Ristmikud ja mahasõidud

Tabel 7 Ristmike ja mahasõitude aruanne

5 cm 6 cm 20 cm 20 cm 5 cm 6 cm

ke sk

m 1

5 c

m

ke sk

m 1

5 c

m

m m m² m² m² m² m² m² m² m²

1 6690730 Sõnajala tn,

pos 8 12.0 - - 74 86 91 - 9 7 - mustkate

R1=6m; R2=6m

2 6690737 Tõru tn, pos

10 12.5 - - 74 87 114 - 12 - - asfalt

R1=5m R2=5m

3 Uusküla tee 8 m/ü pos

11 6.7 - 29 - 35 36 6 - - - kruus

R1=3m R2=3m

4 Uusküla tee 6 m/ü pos

12 6.0 - 21 - 25 27 3 - - - kruus

R1=3m R2=3m

5 Uusküla tee 8 m/ü pos

13 6.7 - 32 - 37 38 5 - - - kruus

R1=3m R2=3m

6 6690738 Tamme tn,

pos 14 7.3 - - 45 45 58 - 6 7 - asfalt

R1=4m R2=5m

7 Uusküla tee 10 m/ü pos 15, uus asukoht

6.0 - 29 - 29 30 5 - - - Olev ms betoon

R1=3m R2=3m

Oleval sissesõidul tuleb lammutada 11 m2 bet teed

8

Uusküla tee 10 m/ü pos 15; juurdepääs

Kaldamäe ja Kaldaveere m/ü-le

5.5 3.5 25 - 29 31 4 - 12 kruus R1=3m R2=3m

9 6690739 eratee, pos 17 Kalda ja Pargi m/ü

juurdepääs 11 27 - 77 89 95 - 10.0 136

Olev ms kruus

R1=5m R2=5m

Oleval mahasõit likvideeritakse

136 270 462 520 23 37 14 148

1. Mahasõitude ja tänasvate kindlustus-, haljastus- ja mullatööd sisalduvad põhitee mahtudes.

P öö

rd er

aa d

iu s

A sf

al tk

at e

p õh

it ee

a sf

. ka

tt e

se rv

as t

K es

kl ii

v, C

u 2

.. 3

, m

in f

il tr

. 1

,0 m

/2 4

h

nr

O le

m as

ol ev

k at

e

P ee

n ra

k in

d lu

st u

s si

d u

m at

a m

in er

aa lm

at er

ja li

st s

eg u

st f

r. 0

.. .3

2

m m

, m

ää ru

se L

is a

1 0

, p

os 6

M är

ku se

d

K ru

u sk

at e

K il

lu st

ik u

st a

lu sk

ih t

fr 4

/3 2

m m

M u

n ak

iv is

il lu

ti s

b et

oo n

se g

u l

A C

1 2

s u

rf

Tee nimetus, otstarve

Asukoht

Tööpiirkonna pikkus

Ü le

m in

ek p

ro j.

k at

te lt

o le

va le

ka

tt el

e; j

al g

te e

kr u

u sk

at e

fr 0

/3 2

m m

, m

ää ru

se L

is a

1 0

, p

os 6

5+52

5+68

6+04

2. Mahasõitude ja tänavate oleva asf katte freesimine on arvestatud põhitee mahtudes.

PK

4+32

4+68

5+00

5+09

KOKKU

MÄRKUSED:

3+36

3+92

12.2.3 Nähtavused

Projektiga lisandunud ristumise PK 6+04 riigimaanteega nähtavus rahuldab 2023 aasta Tee projekteerimise norme (lisa 2 joonis 8 ja lisa 1 tabel 18), nähtavuskolmnurk 7*105 m. Nähtavuskolmnurk KLT-ga ristumisel on seal suurem kui 15*10 m.

KLT ristumistel Saula tee (PK 0+69) ja Sõnajala tänavaga (PK 3+36) on teeandekohustus KLT-l liiklejal (vt seletuskirja joonis 5 KLT ja tänava lõikumised, väljavõte IB Stratum tööst), nähtavuskolmnurk Lauto15 m * Lkl 10 m (2023 a Normid Lisa 2 joonis 26).

Tõru tn PK 3+92 ja Tamme tn PK 5+09, on LM 221-ga pandud teeandekohustus sõiduteel liiklejale. 2023 a Normide Lisa 2 joonis 26 kohane nähtavuskolmnurk Lauto 15 m * Lkl 15 m. Oleva situatsiooni tõttu (kõrvalkruntide hooned, aiad, kõrghaljastus ja muu selline) ja KLT on Transpordiameti nõudel viidud vahetult kõrvalkinnistute piiri lähedale, on nähtavuskolmnurgaks maksimaalselt 10*10 m. Kuna

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

39/68 individuaalelamuid teenendavate tänavate liiklus pole intensiivne ja eeldatav KLT kasutajate arv ööpäevas jääb alla 500 (JR+JK), on siin kõrvalekalle normist paratamatu.

Kinnistute juurdepääsude ja KLT lõikumisel tiheasustusalal pole 2023 Normide Joonise 30 nähtavusnõuet võimalik tagada KLT paiknemise tõttu vahetult kõrvalkinnistute väravate kõrval.

12.2.4 Puhkekohad

Puhkekohtad on kavandatud PK 0+05 ja PK 5+93 KLT-st paremale poole.

Puhkekoha mõõtmed on näidatud asendiplaani joonistel 2.1 ja 2.4.

Puhkekoha põikkalle järgib kõrvalasuva KLT kallet, katend on analoogne KLT kattega.

Rapla linnas on varem puhkekohta paigaldatud fotol 2 kujutatud pink ja prügikast, milliste paigaldamist tuleks eelistada.

Kooskõlastatult Rapla vallaga võib kasutada ka teist tüüpi vandaalikindlaid pinke ja prügikaste.

Foto 3 Puhkekoha pink ja prügikast

12.2.5 Liikluskorraldus

KLT ristumised tänavatega on asendiplaanilistel joonistel. Ristumised on kavandatud reguleerimata teeületustena.

Maanteeameti liikluskorralduse spetsialistide soovitusel on KLT ja tänavate lõikumisel projekti liikluskorralduses lähtutud Inseneribüroo Stratum tööst „Jalgratta- ja jalgteede lõikumisel sõiduteedega. Liikluskorralduslike lahenduste uuring. Tallinn 2017“ (vt joonis 5 allpool).

Aruande lahendused on kooskõlas hetkel kehtivate seadustega, mis reguleerivad liikluskäitumist.

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

40/68 Joonis 5 KLT ja tänava lõikumised, väljavõte IB Stratum tööst

Asendiplaanilistel joonistel 2.1…2.5 on näidatud ristumiste nähtavuspiirid. PK 3+36 Sõnajala tänavalt peateele liikujal on paremale poole KLT-le nähtavus piiratud, seetõttu on lõikumise ette kavandatud LM 557.

Vaata ka käesoleva seletuskirja peatükki 13.9 Liikluskorraldusvahendid ja piirded.

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

41/68 12.3 Pikiprofiil

Maksimaalseks pikikaldeks on 7,1 % vahemikus PK 6+15...6+40 – vastab Maanteede projekteerimisnormide rahuldavale lähtetasemele (Tabel 7.7 pikikalle 8%, tõusu maksimaalne pikkus 25 m).

KLT pikiprofiil on esitatud joonisel 3.1.

13. Tehniline seletuskiri

Tehniline seletuskiri lähtub Maanteeameti (nüüd Transpordiamet) peadirektori käskkirjaga 18.02.2019 nr 1-2/19/096 kinnitatud „Teetööde tehnilistest kirjeldustest“, edaspidi TTK.

Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad kehtivates asjakohastes normdokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma hankedokumentides.

Hankedokumentatsiooni vastuolu korral projektiga tuleb lugeda õigeks hankedokumentatsioonis toodu.

Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda.

Kasutada võib ainult materjale ja tooteid milliste vastavus on tõendatud Eesti Vabariigis kehtivate protseduuridega.

Enne tööde algust peab töövõtja hankima kõik tööde teostamiseks vajalikud load ja kooskõlastused.

Ehitustehnoloogia ja kvaliteet nii nagu ka katsemeetodid ja katsetamise tihedus peavad vastama TTK- le ja asjakohastele normidele ning juhenditele, millised on jõus ehitusperioodil.

Ehitaja peab iga üksiku TTK spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis.

Enne mullatööde algust peavad olema tehtud kõik vajalikud eeltööd.

Tööde käigus peab ehitaja kindlustama vete äravoolu muldelt ja tee maa-alalt, kaevates ajutisi kraave ja rajades vajadusel ajutisi truupe. Üheski ehituse faasis ei tohi lubada vee püsimist kaevendites ja aluspinnase läbi leondumist. Tööd tuleb läbi viia kuival ajal.

13.1 Ettevalmistustööd Enne võsa (hekkide) ja peenmetsa raadamist nii nagu ka enne üksikpuude raiet peab Töövõtja teavitama kavandatud töödest piirinaabrit, kellele need enne maavõõrandust kuulusid või jätkuvalt kuuluvad.

Enne puude langetamist on Töövõtja kohustatud hankima asjakohased load.

Tööd tuleb läbi viia kooskõlastatult piirinaabriga, saadava puidu omandikuuluvuse määrab Rapla vald.

Likvideeritava kõrghaljastuse alad ja likvideeritavad üksikpuud on märgitud asendiplaani joonistel. Kergliiklustee vabast ruumist, KLT kohal 2,5 m kõrge ja asfaltkatte servast 0,25 m kaugusel, tuleb kärpida puude oksad, piirata hekk ja eemaldada muu sinna ulatuv.

Vaatamata projektis toodule, on võimalik, et vaba ruumi tagamiseks on vaja kärpida puude võrasid. Vastav otsus võetakse vastu koos töö Tellijaga.

Maa-alalt juuritakse kännud välja ja veetakse kohalike omavalitsuste ja Keskkonnaameti poolt kooskõlastatavasse mahapaneku kohta. Juurimise võib asendada tee mulde alla mitte jäävates kohtades kändude freesimisega vähemalt 20 cm sügavuselt. Raiutud põõsad ja peenmets hakitakse kohapeal.

Kännuaugud täidetakse ja maa-ala planeeritakse ümbritseva maapinna kõrguseni.

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

42/68 Töövõtja peab silmas pidama, et tee maa-ala puhastamise alla kuulub ka selle planeerimine, niitmine (sh. enne mullatöödega alustamist) ning kivide ja olevate postkastide ja väikevormide tõstmine kõrvalkruntidele. Need tööd eraldi makseartiklina tasustamisele ei kuulu.

Kõik ebaseaduslikud ehitised (truubid, tugimüürid jne) ja kõrghaljastus tuleb TRAM-i juhiste kohaselt teemaa-alalt likvideerida. Osaliselt kõrvalkinnistule jäävad, teemaal ebaseaduslikud torustikud tamponeeritakse teemaa piiril.

13.2 Mullatööd

Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab ehitaja kõik kaevikud ja kaevekohad veevabad hoidma. Ehitaja peab rajama ajutised äravoolud, voolusängid või dreenid vete juhtimiseks ehitaja poolt rajatud veekogumis kohtadesse.

Pinnase kaevandamine sisaldab ka pinnase vedu ja töid mahapanekukohal.

Kõik mullatööde mahud on antud geomeetrilistena tihedas olekus. Töövõtja peab arvestama pinnase kobeda mahumassiga veomahtude arvestamisel.

Kui ühes kaevendis on nii sobivat kui ka sobimatut pinnast, siis tuleb need kaevandada eraldi, vältides pinnaste segunemist.

Kaevendi nõlvade ja põhjade planeerimine ja tihendamine nõutava kaldeni ning tihendustegurini kuuluvad kaevetööde koosseisu ja nende eest eraldi ei maksta.

Täidendi, sh. keskliivast kihi, ja selle nõlvade planeerimine nõutava kaldeni ning tihendamine nõutava tihendustegurini kuuluvad täidendi tööde koosseisu ja nende eest eraldi ei maksta.

Raskete vibrorullide kasutamine truupide peal ja maa-aluste liinirajatiste kohal, samuti neist 1m kummalegi poole pole lubatud.

Süvendite ja mullete pealispind ning nõlvad planeeritakse projektis ette antud kalletega.

13.3 Kasvupinnase eemaldamine Kasvupinnas eemaldatakse kogu paksuses projekteeritud KLT mulde taldmiku alt.

Projektis on ette nähtud keskmiselt 30 cm mullakihi eemaldamine. Lõiguti on kihi paksus varieeruv, KLT alguse 50 cm-st kuni 15 cm.

Kõlblik kasvumuld ladustatakse kergliiklustee maa-alal ja kasutatakse hiljem nõlvade kindlustuseks ning töötsooni haljastusel.

KLT aluspinnas tuleb planeerida ja tihendada tihendustegurini vähemalt 0,95 standardsel Proctorteimil.

Kõlbmatu kasvupinnas eemaldatakse objektilt või planeeritakse teemaale nii, et see ei põhjustaks takistust vee äravoolule kõrvalkinnistutelt ja tee maa-alalt kraavi.

Eemaldatud mulla aluse pinnase põhja planeerimine ja tihendamine nõutava kaldeni ning tihendustegurini kuuluvad kasvupinnase eemaldamistööde koosseisu ja nende eest eraldi ei maksta.

13.4 Muldesse sobiv pinnas Keskliivast kihi aluses muldes võib kasutada kergest saviliivast või peenliivast pinnast või neist paremate filtratsiooninäitajatega, kf>=0.2m/ööpäevas, materjali. Projekti mahtudes on kogu väljakaevatav pinnas arvestatud muldes kasutamiseks kõlbmatu pinnasena.

Osa väljakaevatud pinnasest võib olla omadustega, mis vastavad mulde materjali nõuetele – vastav otsus võetakse vastu Tellijaga kooskõlastatult.

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

43/68 13.5 Muldkeha ehitamine juurdeveetavast pinnasest

Muldkeha ehitamine juurdeveetavast pinnasest sisaldab toodud täitematerjali maksumust ja täitepinnase kaevamist, laadimist, transporti, paigaldamist, planeerimist ja tihendamist kuni lõppviimistluseni.

Käesolevas projektis on arvestatud, et karjäärist on vajalik juurde vedada kogu keskliivast kihi ning peenliivast mulde materjal.

13.6 Keskliivast kiht Keskliivast kihi pealis- ja aluspind planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse vähemalt tihendustegurini 0,98, kihi paksuseks on 20 cm.

Kasutatava keskliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1.0 m/ööpäevas, filtratsioonimoodulite määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20.

Peenliiva kasutamine selles kihis pole lubatud.

13.7 Nõlvade, teemaa ja KLT peenra kindlustamine Nõlvad ja kergliiklustee maa-ala kindlustatakse - haljastatakse üldjuhul mulla (hmin=5cm) ja murukülviga. Need kindlustustööd peavad vastama III muruklassi nõuetele (Riigiteede haljastustööde juhis (MA 2018-13, MA peadirektori 20.12.2018 käskkiri nr 1-2/18/545).

Sarnaselt nõlvadega kindlustatakse 0,25 m laiused peenrad, mõlemalt poolt asfaltkatte paksuselt (5cm) mullakihi ja murukülviga. Arvestatud on ka 1 m laiuse riba haljastusega mõlemal pool kergliiklustee mulde nõlva (kraavi välisnõlva) piirist.

13.8 Sajuvete ärajuhtimine

Sajuvete juhtimine on kirjeldatud ka käesoleva seletuskirja peatükis 12.2.

13.8.1 Truubid

Projektiga on kavandatud 7 uut ümartruupi. Kavandatud truubid ja kraavid ning nende voolusuunad ja kõrgusarvud on asendiplaani joonistel 2.1...2.5 ning pikiprofiilidel.

Kõik ümartruubid on kavandatud plastikust.

Truubid ehitatakse 30 cm paksusele fraktsioneerimata mineraalmaterjalist (killustik või purustatud kruus) fr. 0...32 mm alusele, millele on lisatud 10cm paksune liivast sängituskiht.

Plasttruupide korrosioonikindlusklass peab olema K4.

Plasttoru peab vastama standardite EN 13476 ja SFS 5906 nõuetele.

Truupide aruanne on esitatud allpoololevas tabelis 9.

Truubi paigaldamiseks kaevatud kaevik peab olema külgedelt kaldega, et vältida pinnase varisemist kaeviku põhja ning hilisemaid deformatsioone katte pinnal.

Truupide ehitustööde teostamisel, sh kaeviku rajamisel, toestamisel ja tagasitäitmisel tuleb arvestada EVS-EN 1610 nõuetega.

Truupide kivimaterjalist alus tihendatakse vähemalt keskmise tihendustegurini 0,95, Loadman või Inspector seadmega mõõtes minimaalselt 130 MPa.

Nõlvade kindlustus truubi otsakutel toimub vastavuses truubi tüüpjoonisega.

Ehitatavate truupide otsad ja mulde nõlvad kindlustatakse betoonsegule C15/20 sängitatud munakivilaotisega II profiili (vt tabel 8) geosünteedil. Minimaalne kindlustuskihi paksus on 15cm, seda kindlustuse ülaosas. Alumised kindlustuskivid peavad olema suurema läbimõõduga (25...30cm), kindlustuskihi paksus väheneb alt ülesse kuni 15cm paksuseks.

Truupide otste ja mulde nõlvade kindlustustöö ja selle maksumus on arvatud truubi ehitustööde koosseisu ja ei kuulu eraldi tasustamisele.

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

44/68 Truupide sisse- ja väljavooludel kujundatakse torude otsakindlustused muldkeha nõlva ja kraavide järgi vastavalt tüüpjoonistele ja maastikulisele situatsioonile.

Truupide ehituse koosseisu kuulub ka kaeviku tagasitäide materjaliga, mille omadused vastavad mulde pinnastele esitatavatele nõudmistele ning katendi (aluste) taastamine aladel, mis pole kaetud projekteeritud katendi (aluste) mahtudega. Samuti kuulub tööde koosseisu aluste ehitus ning nõrkade pinnaste väljavahetus truubi aluse all ja selleks vajalikud materjalid.

Truupide tehnoloogilise ehitusskeemi, sh liikluskorralduse, koostab ja kooskõlastab

omanikujärelevalvega (Tellijaga) Töövõtja.

Ehituse töövõtja peab arvestama veetõrje vajadusega truupide ehitusel.

Tabel 8 Geosünteetide spetsifikatsiooniprofiilid

13.8.2 Sajuvete drenaaž

Tiheasustusalal (PK 3+36 (Sõnajala tn) - PK 6+00 on sajuvete ärajuhtimissüsteemi rajamine raskendatud – kraavide kaevamine pole võimalik selleks kasutada oleva kitsa maa-ala ning sellel olevate maa-aluste liinirajatiste (side, elekter, vesi, olmekanal) ja -ehitiste tõttu.

Sajuvete juhtimiseks KLT ja sõidutee vaheliselt haljasribalt on sinna kavandatud KLT peenrast 0,5 m sügavune ja 0,2 m laiuse põhjaga nõva. KLT poolne nõva nõlv on kaldega 1:1.5, sõidutee poolne nõlv on kaldega, mis kujuneb sõidutee peenra serva ja nõva sõidutee poolse põhja serva vahel.

Nõva alla on kavandatud ülemises perimeetris perforeeritud drenaažitoru 200/176 mm, rõngasjäikusega SN8, kogupikkusega 255 m (nt KWH pipe Wehoduo Ässa või sarnane).

Torustiku kaeviku põhi peab olema min 20 cm laiem toru välisservast, st 0,6 m laiune.

Kaeviku põhja paigaldatakse dreeniv geotekstiil NorGeoSpec profiil arvestusega, et selle laius oleks piisav dreeni ümbritseva killustiktäitega „koti“ moodustamiseks, tekstiili ülekatteks arvestada vähemalt 0,2 m.

Geotekstiilile paigaldatakse kogu kaeviku laiuses 10 cm paksune fr 4/16 killustikust dreenitoru alus ja sellele dreenitoru.

Toru ümbritsetakse kogu kaeviku laiuses (0,2 m torust kummalegi poole) killustikuga, fr 4/16 mm, kusjuures dreenitoru peal peab killustikukihi paksus olema vähemalt 30 cm.

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

45/68 Peale tihendamist keeratakse varem paigaldatud geotekstiil killustikukihile „kotti“. Paigaldamisel peab jälgima, et drenaažisüsteem ei kahjustuks ega nihku õigest asendist.

Killustikuga täidetud „kotist“ ülespoole jääv kaevik (pealt laiusega ca 1 m) täidetakse killustikuga fr 16/32 – see on kavandatud valingvihmade reservmahutiks ja immutamiseks projekteeritud drenaaži.

Kaeviku killustiktäide tihendatakse kergelt, kandevõime nõudeid seal ei kohaldata.

Projekteeritud on 4 teleskoopset drenaaži kontrollkaevu PE või PP Ø400/315 mm: DK 2 PK 3+60; DK 3 PK 4+01; DK 4 PK 4+73; DK 5 PK 5+95 ja üks teleskoopne kaev PE või PP Ø560/500 mm: DK 1 PK 3+40. Kõik drenaažikaevud on kavandatud 0,6 m sügavuse settekotiga. Kaev peab vastama standardile EVS-EN 13598-2. Kaevu tõusu- ja teleskooptoru min rõngasjäikus SN2. Teleskoobi pikkus ei tohi olla üle 800 mm. Teleskooptoru peab jääma kaevukeha sisse vähemalt 20 cm. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehases tehtud keevisühendustena.

Kaevuluuk peab vastama standardile EVS-EN-124. Kaevuluugi kaas peab olema ujuvat tüüpi ja vastama koormusklassile C250.

Kaevust DK 1 juhitakse drenaaži veed Sõnajala tn aluse sajuvee toruga DN250 SN8 Teisel pool tänavat algavasse kraavi. Toru suudmes tuleb kraav kindlustada analoogselt truubi otse kindlustusega.

Plasttorude vastavus järgmistele standarditele peab olema sertifitseeritud: • PVC torud EN 1401-1; • PP torud EN 13476-3; • PE torud EN 12201.

Kaevetööd tuleb teostada kooskõlastas haldusterritooriumil kehtiva kaevetööde eeskirjaga. Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest:

• „ RIL 77 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend” (edaspidi RIL 77);

• EVS-EN 1610 „Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“.

Torud ja kaevud transporditakse, ladustatakse ja paigaldatakse viisil, mis on kooskõlas tootja juhendite ja ettekirjutustega.

Sajuvete drenaaž on asendiplaani joonistel, selle pikiprofiil on joonisel 3.2 ja tüüpne ristlõige joonisel 4.1.

Sajuvete süsteemi arvutus tiheasustusalal on failis DREENAAŽI JA IMMUTUSE ARVUTUS.xlsx.

Et leevendada drenaaži rajamise ehitusaegset mõju sõidutee konstruktsioonidele tuleb järgida allpooltoodud nõudeid:

1. Avatud kaeviku max pikkus ei tohi olla üle 10 m. 2. Tööpäeva lõpus ei tohi jääda ühtegi lahtist kaevikut. 3. Üle 1,5 m sügavused kaevikud tuleb sõidutee poolsest küljest toestada.

Side- ning elektriliinide lahendused ristumistel drenaažitorustikuga on OÜ Priimus – Projekt poolt koostatud Elektri-, side- ja valgustusliinide kaustas, töö nr 32-EVS-23. Põhimõttelised lahendused on näidatud ka asendiplaani joonistel.

Nii KLT kui ka tehnovõrkude (sh drenaaž koos kaevudega) hooldekohustus määratakse TRAM- iga sõlmitavate isikliku kasutusõiguse lepingutega KOV-le kui tehnovõrgu valdajale.

13.8.3 Veetoru külmakaitse

PK 5+09 Tamme tn ja PK 5+52 Uusküla tee 10 mahasõidu vahelisel alal ületavad kavandatud nõva ja dreenaažitoru olevat joogivee torustikku. Olev pinnakatte veetorul väheneb seal nõva tõttu 0,4…0,5 m.

Vahemikus PK 5+20…5+33 on projektis kavandatud veetoru soojustamine ekstrudeeritud polüstüreenist soojustusplaadiga. See paigaldatekse 1.5m laiuselt piki veetoru, Toru ja plaadi vahe jäetakse 20..30 cm. Plaadi koormustaluvus - 225 kN/m² (EN1606) ning veeimavus 0.2% (EN12087).

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

46/68

34/65

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

Tabel 9 Truupide aruanne

D N

= 1

0 0

m m

D N

= 2

5 0

m m

d =

5 0

0 m

m

d =

6 0

0 m

m

d =

3 0

0 m

m

d =

4 0

0 m

m

d =

5 0

0 m

m

m m m m m m m %

1 0+00 KLT lõpu suunas Olev KLT truup säilub plast - - 24.4 - - - - - 60.30 60.26 0.16%

2 0+16 vasakule Olev riigitee truup säilub plast - - - 20.2 - - - - 60.13 59.86 1.34%

3 0+19 vasakule Uus truup oleva kraavi läbilask KLT alt. Välavoolul viiakse toru maapinna kohal oleva sidekanali alt läbii

- - - - - plast - - 10.1 60.16 60.13 0.3%

4 0+21 KLT alguse suunas Uus truup oleva kraavi läbilask sidekaevu toetava mulde alt. Välavoolul viiakse toru maapinna kohal oleva sidekanali alt läbii

- - - - - plast - - 7.7 60.16 60.13 0.4%

5 0+69 KLT alguse suunas Olev truup sõidu ja KLT vahel säilub. PUHASTADA! plast - - - 12.0 - - - - 60.46 60.28 1.5%

6 0+62 Risti KLT-ga,olevasse teekraavi

Uus truup - - - - - plast - 9.5 - 60.49 60.36 1.4%

7 1+03 Risti KLT-ga,olevasse teekraavi

Uus truup - - - - - plast - 7.5 - 60.80 60.74 0.8%

8 1+42 Risti KLT-ga,olevasse teekraavi

Uus truup - - - - - plast - 7.5 - 60.87 60.80 0.9%

9 1+69 Risti KLT-ga,olevasse teekraavi

Uus truup - - - - - plast - 7.5 - 60.94 60.88 0.8%

10 2+62 paremale Uus truup KLT alla, läbilask looduslikku voolusängi - - - - - plast 5.5 - - 61.51 61.27 4.4%

11 4+21 Olev POS 11 Uusküla tee 4 elamu illuminaatorist plast 2.4

12 4+26 Olev POS 11 Uusküla tee 4 jalgtee truup asbo - 4 - - - - - -

14 4+34 Olev POS 11 Uusküla tee 4 hoone sissesõidutee truup

asbo - 8.3 - - - - - -

15 4+42 Olev POS 11 Uusküla tee 4 krundi truup asbo 2.6 - - - - - - - KOKKU UUED TRUUBID 5.5 32.0 17.8 KOKKU LIKVIDEERITAVAD TRUUBID 5.00 12.30

M a

te rj

a l

V ä

lj a

vo o

lu

k õ

rg u

sa rv

S is

se vo

o lu

k

õ rg

u sa

rv

K a

lle

M a

te rj

a l

LIKVIDEERIDA KUI EBASEADUSLIKUD

RAJATISED TEEMAAL, kinnistu piiril

tamponeerida!!

A su

k o

h t

[P k

]

Nr

V o

o lu

s u

u n

d

Selgitused

T E H N I L I S E D N Ä I T A J A D

Toru pikkus, läbimõõt ja materjal

Olemasolev truup

Toru pikkus, läbimõõt ja materjal

Projekteeritud truup

MÄRKUSED:

1. Põhitee truupide sisse- ja väljavoolude kindlustustööd munakividega, 10 cm paksusel betoonalusel + NGS 2 geotekstiilil, ja selle maksumus on käesolevas projektis arvatud komplekssena põhitee truupide ehitustööde koosseisus.

2. Truubi päiste kindlustus tuleb teostada vastavalt Transpordiameti truubi tüüpjoonisele.

34/65

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

13.9 Liikluskorraldusvahendid ja piirded. Nägemispuudega inimeste erivajadustest tulenevad abinõud

o Liikluskorraldusvahendid

Liiklusmärkide, teekattemärgiste, tähispostide ja piirete materjalide, omaduste, paigaldusel tuleb lähtuda Riigiteede liikluskorralduse juhend TRANSPORDIAMET 2023.

Kavandatud liiklusmärgid peavad vastama standardile EVS 613. Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest - DSL1-DSL3).

Sõiduteele paigaldatakse I suurusgrupi LM-d ja KLT-le 0-grupi märgid.

Tabel 10 Liiklusmärkide aruanne

vasak parem nr 0-gr I-gr nr 0-gr I-gr - 0+03 435 1 - - - -

0+65 - 435 1 - - - -

- 0+73 435 1 - - - -

3+32 - 435 1 - - - -

- 3+39 435+557 1 1 - - -

3+43 - - - - 644+644+221 - 3 Sõnajala

3+86 - 435 1

- 3+95 435 1 - 644+644+221 - 3 Tõru

4+56 - - - - 2*541a - 1 Kahepoolne A/B LM "Vallamaja"

5+03 - 435 1 - - - -

- 5+13 435 1 - 644+644+221 - 3

5+85 - - - - 682 element - 1

6+00 - 435 1 - - - -

- 6+08 435 1 - - - -

6+09 - 221 - 1 - - -

7+60 - 435+445 2 - - - -

13 2 0 11OBJEKT KOKKU:

Asukoht PK

Liiklusmärk, ümbertõstetav Märkused

Liiklusmärk, uus

Projekteeritud ja olevad, sh likvideeritavad ja ümbertõstatavad) LM-d on asendiplaanilistel joonistel 2.1…2.5.

Liiklusmärgid paigaldatakse vastavalt asendiplaani joonistele.

Enne märgipostide paigaldamist peab omanikujärelvalve (või Tellija) kiitma heaks märkide täpse asukoha, suuna ja kõigi märkide omavahelise kauguse.

Kõik liiklusmärgid peavad olema CE-märgistusega.

Tööde teostusel peavad olema täidetud standardi EVS 613:2001 ja EVS 613:2001/A1:2008 nõuded.

Betoonvundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206:2014+A1:2016 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Töövõtja peab tagama liiklusmärkide püsivuse.

Jalakäijate teel liiklejaile kavandatud liiklusmärkide suurusgrupp on 0, ülejäänutel I.

Märkidel kasutatakse vähemalt II klassi valgustpeegeldavat kilet.

Liiklusmärkide aluse materjaliks on alumiinium, pleki paksuseks 1,85 mm.

Liiklusmärkide paigalduskõrguseks kergliiklustee katte servast peab olema, 2,2 m. Märgid ei tohi jääda liikumisruumi.

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

49/68 Kupitsaid liiklusmärkidele ei rajata. Töövõtja vastutab nõutava posti pikkuse kindlaksmääramise eest, mis annab märkide õige vertikaalse vahe. Postid tuleb välitingimustes lõigata saega ning lõikeotsad katta korrosioonivastase värviga.

o Katte märgistus

Riigimaanteedele tehakse kattemärgised kuumvaluplastikust, mujal värviga.

Kergliiklustee telge ei märgistata.

o Kergliiklustee piirded (jalakäijapiirdesüsteemid)

Tsingitud terastorupiirded peavad vastama Teetööde tehniliste kirjelduste peatükis 7.4 jalakäija piirdesüsteemi kohta käivatele juhistele ja standarditele.

Piirete paigutus on näidatud asendiplaani joonisel 2.1.

o Nägemispuudega inimeste erivajadustest tulenevad abinõud

Käesolevas projektis on arvestatud ning ehitusel tuleb arvestada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ (Vastu võetud 29.05.2018 nr 28).

- Liitumisel oleva kergliiklusteega PK 0+00 ja suunamiseks PK 0+05 projekteeritud puhkekohta on vaegnägijaile kavandatud reljeefsed suunavad tähised.

- Reljeefne suunav tähis on ette nähtud ka vaegnägijate suunamiseks Vallamaja bussipeatuse PK 4+50 ooteplatvormile.

- Suunava tähisena tuleb kasutada reljeefselt ribilise pealispinnaga betoonist nn triibuplaate mõõtmetega umbes 300×300 mm (vt ka joonist EPL-03).

- Enne ristumist nr 20144 Uusküla tee, Saula tee ning Sõnajala, Tõru ja Tamme tänavate, samuti Pargi ja Kalda m/ü juurdepääsuga on ette nähtud hoiatavad tähised.

Hoiatava tähisena tuleb kasutada betoonkiviplaate mõõtmetega umbes 300×300 mm, mis on reljeefselt punktidega kaetud (nn mummuplaadid). Neid tuleb hoiatava taktiilse tähisena paigaldada minimaalselt 2 rida (500-600 mm) ja see peab asuma sõiduteest 300–600 mm kaugusel.

Mummuplaadid tuleb paigaldada risti kergliikleja käigusuunaga ka juhul, kui ristuva tee katte serv pole käigusuunaga risti.

13.10 Katend

13.10.1 Katendite konstruktsioonid

Katendite konstruktsioonid on esitatud joonistel 4.1 ja 4.2.

Asfaldist katendikihtide ehitusel peab järgitama normdokumente „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis TA 2021“ (Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori korraldus 16.04.2021 nr 1.1- 3/21/162); ja Tee ehitamise kvaliteedi nõuded, 23.11.2020. a redaktsioon (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31).

Killustikust katendikihtide ehitusel peab järgitama normdokumente „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ Transpordiamet 2022 (KT_025_J8_r1. Kinnitamine 26.01.2022 nr 1.1-7/22/43) ja Tee ehitamise kvaliteedi nõuded, 23.11.2020. a redaktsioon (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31).

Katendi keskliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1,0 m/ööpäevas.

Mulde materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,2 m/ööpäevas.

Filtratsioonimoodulite määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20.

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

50/68 Tabel 11 Kergliiklustee katend

Katendi konstruktiivne kiht Paksus (cm)

Asfaltsegu AC 8 surf 5

Lubjakivist ridakillustik alus fr 4..32 mm 20

Keskliivast aluskiht 20

Sobivast pinnasest mulle või aluspinnas

Tabel 12 Ristuvate mahasõitude katend

Katendi konstruktiivne kiht Paksus (cm)

Asfaltsegu AC 12 surf 70/100 5

Lubjakivist ridakillustik alus fr 4..32 mm 20

Keskliivast aluskiht 20

Sobivast pinnasest mulle või aluspinnas

Tabel 13 Ristuvate tänavate katend

Sõnajala tee; Tõru tn; Tamme tn, PK 6+04 Pargi ja Kalda m/ü juurdepääs

Katendi konstruktiivne kiht Paksus (cm)

Asfaltsegu AC 12 surf 70/100 6

Lubjakivist ridakillustik alus fr 4..32 mm 20

Keskliivast aluskiht 20

Sobivast pinnasest mulle või aluspinnas

Tabel 14 Kõrvalmaantee katendi bussiooteplatvormi äärekivide paigalduse järgne taastamine

Katendi konstruktiivne kiht Paksus (cm)

Asfaltsegu AC 12 surf 70/100 4

Asfaltsegu AC 16 base 70/100 5

Lubjakivist ridakillustik alus fr 4..32 mm 29

Olev alus ja mulle

Katendi ja kaeviku tagasitäite konstruktsioonid on toodud joonisel 4 Tüüpsed ristlõiked.

Mahasõitude asfaltkate viiakse oleva mahasõiduga kokku keskmiselt 15cm paksuse purustatud kruusast fr 0...32 mm kihiga. Projektis on arvestatud kokkuviigu pikkuseks 3 m.

Keskliivast kihi ühikhinna aluseks on kihi pindala m2 -tes, mõõdetuna kihi pealt. Ühikhinnas peab arvestatama kõikide tööde ja kuludega, sh. karjääris kaevandamine, materjali maksumus, vedu, tööd mahalaadimiskohal, planeerimine nõutava kaldeni ning tihendamine nõutava tihendustegurini, 0,98 standardsel Proctorteimil.

Killustikaluse ühikhinnaks on m2, mõõdetuna kihi pealt.. Ühikhinnas peab arvestatama kõikide tööde ja kuludega, sh. materjali maksumus, vedu, tööd mahalaadimiskohal, planeerimine nõutava kaldeni ning tihendamine nõutava kandevõimeni, 140 MPa mõõdetuna objektil LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega.

Kergliiklustee 0,25…0,5 m laiused tugipeenrad kindlustatakse asfaldikihi paksuselt (5cm) kasvumulla ja murukülviga.

Mahasõitude peenrad kindlustatakse lubjakivikillustikust mineraalmaterjaliseguga - Tee ehitamise kvaliteedi nõuded, lisa 10, segu 6.

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

51/68 13.10.2 Bussiooteplatvorm

Olev kate freesitakse ja alused kaevatakse välja Tabelis 14 näidatud katendi paigalduseks vajalikus sügavuses ooteplatvormi sõidutee poolsest servast 0,3 m laiuselt. Rajatakse min 10 cm paksune äärekivi killustikalus ja 10 cm paksune katkematu alus betoonist margiga C15/20. Paigaldatakse sõidutee 15*30* 80 (100) cm äärekivid kindlustades need nii esi- kui ka tagantküljest betooniga. Äärekivide nn bet „pätsidele“ paigaldus pole lubatud. Sõidutee poolne bet kindlustus peab jääma allapoole asf kihte.

Paigaldatakse ja tihendatakse katendi killustikalus fr 4/32, mis koos äärekivi alusega on 29 cm paksune.

Paigaldatakse kandevkiht AC16 base 5 cm ja kulumiskiht AC12 surf 4 cm. Oleva ja uue asf kulumiskihi ühendamiseks kasutatakse vuugiliimi.

Kasutatavad betoonist äärekivid peavad vastama standardile EVS-EN 1340 (Betoonist äärekivid). Kasutatav betoon peab vastama EVS-EN 206 nõuetele. Betoonist sillutuskivid peavad vastama standardile EVS-EN 1338 ja sillutusplaadid standardile EVS-EN 1339.

Nõuded jalgtee betoonist äärekividele: - paindetugevus klass 1 - kulumiskindluse klass 2

Sõidutee äärekivi kõrguseks oleva sõidutee katte pinnast on kavandatud 12 cm.

Äärekivide paigaldus sisaldab kõiki sellega seotud töid, materjale ja maksumusi alates aluste ehitusest kuni lõppviimistluseni.

Kasutatavad sõidutee äärekivid peavad olema valmistatud graniitkillustiku baasil ja vastama EVS-EN 1340:2003+AC:2006 nõuetele.

Nõuded sõidutee betoonist äärekividele:

- vastupidavus külma ja jäätumisvastaste soolade mõjule klass 3(D), keskmine massikadu mitte üle 1,0kg/m2

- paindetugevus klass 3

- kulumiskindluse klass 3

13.11 Nõuded katendi materjalidele

Asfaltsegude valmistamisel kasutada bituumenit penetratsiooniga 70/100.

KLT asfaltsegu AC 8 surf täitematerjal peab 45% ulatuses vastama standardi EVS 901-3:2021 tabeli 7 veeru 900 ≤AKÖL 20 < 1499 auto/ööp näitajatele. Filleri kasutamisel lähtuda nõudest AKÖL ≥ 900. Muus osas standardi EVS 901-3 jalgratta-, jalg- ja kõnniteede ning õuealade nõuetele.

Kergliiklustee killustikaluse materjal. Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele KLT aluse ehitusel on määratud Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi (Transpordiamet 2022) tabeli 1 veerus 7, AKÖL 20 < 500 auto/ööp.

Mahasõitude ja tänavate, samuti riigimaantee Rapla - Aranküla katendi taastamise asfaltsegu AC 12 surf peab vastama standardi EVS 901-3:2021 osa 3 Asfaltsegud Tabeli 7 veeru 900 ≤AKÖL 20 < 1499 auto/ööp esitatud nõuetele, kuna riigimaanteel kasutatakse libedustõrjel soolasid.

Mahasõitude ja tänavate, samuti riigimaantee Rapla - Aranküla katendi taastamise Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele on määratud Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi (Transpordiamet 2022) tabeli 1 veerus 6, AKÖL 20 500 -3000 auto/ööp.

Riigimaantee Rapla - Aranküla katendi taastamise asfaltsegu AC 16 base peab vastama EVS 901-3:2021 tabeli 9 veeru 900 ≤AKÖL 20 < 1499 auto/ööp näitajatele.

13.12 Kavandatud kõrghaljastus Pargi kinnistule (kat tunnus 66901:001:0835, üldkasutatav maa 100%) on projektis ette nähtud 3 puu (Läänepärn „Pallida“) istutus, töö on lisatud projekti mahtudesse.

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

52/68 Projektis pole istutuskohti näidatud, need näitab tööde käigus ehitajale ette valla esindaja.

Nõuded istikule: istiku kõrgus 200-250 cm, tüve ümbermõõt min 11-12 cm. Toestada! Eelistatuim istutuse aeg on septembri lõpp- oktoobri algus.

13.13 Kasutus- ja hooldusjuhend

KLT ja riigimaantee hooldepiirid lepivad kokku Rapla vald (KLT hooldaja) ja Maanteeamet (riigimaantee valdaja).

TEE SEISUNDITASE

Teede seisundinõuded määrab Majandus- ja taristuministri 14.07.2015.a määrus nr 92.

Seisundinõuetega määratletakse tee seisund, mis võimaldab ohutult Liiklusseadust ning tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõudeid täites. Seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele.

Teemaal asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik.

Riigimaanteede seisunditase KLT projekti realiseerumisega ei muutu.

TEE KAITSEVÖÖND

Teede kaitsevöönd ja tegevus tee kaitsevööndis on reguleeritud Ehitusseadustikus.

§ 71. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

(1) Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav.

(2) ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee (edaspidi Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada.

(3) Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus.

Riigimaantee nr 20143 kaitsevöönd on 30 m.

§ 72. Tegevus tee kaitsevööndis

(1) Tee kaitsevööndis on keelatud:

1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;

2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;

3) kaevandada maavara ja maa-ainest;

4) teha metsa lageraiet;

5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.

(2) Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale.

(3) Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju.

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

53/68 (4) Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.

13.14 Suvihoole

Kergliiklusteel võib teehoiutöid teha kuni 8 tonni kaaluvate masinatega, teljekoormusega mitte üle 4tonni.

KLT hooldus teostatakse vastavalt kattega kergliiklustee seisunditaseme nõuetele (Majandus- ja taristuministri 14.07.2015.a määrus nr 92, Lisa 10).

Lisaks tuleb jälgida eritingimusi, mis on tingitud käesoleva projekti iseloomust:

- Kord aastas (kevadel) tuleb üle vaadata truubid. Vajadusel likvideeritakse ilmnenud ummistused, pestakse läbi torustikud, likvideeritakse uhtekahjustused.

- Kevadel ja pärast tugevamat sadu peab kontrollima tee mulde nõlvade seisukorda, uhtekohad tuleb koheselt likvideerida.

- Teostada haljastuse hooldus vastavalt käesoleva juhendi punktile 14.4.

- Kivikindlustusel tuleb vajaduse ilmnemisel teostada umbrohu tõrjet.

Kivikindlustustelt umbrohu eemaldamiseks kasutatakse mehhaanilist kitkumist. Teiseks võimaluseks on umbrohutaimede põletamine vedelgaasipõletiga. Põletamine võib mõjutada kivi pinda ja lühendada betooni eluiga.

Regulaarselt tuleb läbi viia teeäärse kõrghaljastuse seiret, vajaduse ilmnemisel tuleb kergliiklustee ääres kõrghaljastuse tee gabariiti ulatuvad oksad kärpida ja liiklejaile potentsiaalset ohtu kujutavad puud ja nende oksad likvideerida.

13.15 Talihoole

Kergliiklusteel võib teehoiutöid teha kuni 8 tonni kaaluvate masinatega, teljekoormusega mitte üle 4tonni.

KLT hooldus teostatakse vastavalt kattega kergliiklustee seisunditaseme nõuetele (Majandus- ja taristuministri 14.07.2015.a määrus nr 92, Lisa 10).

Lisaks tuleb jälgida eritingimusi, mis on tingitud käesoleva projekti iseloomust:

- Ei ole lubatud lükata lund kergliiklusteelt sõiduteele ja vastupidi.

- Lumevallid ei tohi piirata liiklejate nähtavust.

- Lumevallid ei tohi olla mahasõitudel, sõidu- ega kergliiklusteel ega ka peenral, vajadusel tuleb lumi neilt ära vedada.

Lumeladustuste alad määratakse Rapla valla (KLT hooldaja), Leonhard Weiss Viater OÜ (riigimaantee hooldaja) ja Transpordiameti (riigimaantee valdaja) koostöös.

- Äärekivi joon tuleb talihoole ajaks märgistada tähistega, et vältida äärekivide vigastusi.

- Lume sulamisel tuleb üle vaadata kõik kraavid – truubid – sajuveetorustikud ja -kaevud ja vajadusel eemaldada sulavete liikumisteelt takistused (lumi, jää jne.).

- Lumetõrje mehhanismide kiirus peab olema valitud selline, et oleks välditud liikluskorraldusvahendite ja kõrvalkinnistute aedade deformeerumine lumekoristustööde tõttu.

- Kergliiklustee lumekoristuse käigus mahasõitudele jäänud lumevallid tuleb koheselt eemaldada, samuti sõiduteelt kergliiklusteele lükatud lumavallid.

- Kergliiklusteedel libedusetõrjeks kloriide ei kasutata.

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

54/68 13.16 Liikluskorraldusvahendite hooldamine

- Teemärgised Teemärgiste seisukord fikseeritakse kevadisel ülevaatusel. Märgised taastatakse niipea kui ilmastikuolud seda lubavad.

- Liiklusmärgid Liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad vähemalt 30 m kauguselt ja reflekteeruvad, 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta. Juhul kui nimetatud tingimused ei ole tagatud, tuleb märgid korrastada või välja vahetada samast materjalist märkidega, mille pinna valgustpeegeldavad omadused ja suurusgrupp on samad, kui teistel samale teelõigule paigaldatud märkidel.

13.17 Haljastuse hooldamine - Puude hooldamine Kärpimine: Kärpimine kujundab puuvõrad ühtlasemaks. Kärpides antakse puule kasvamise ligikaudsed piirid. Kärbitakse üks kord aastas, õitsvaid puid kohe peale õitsemist, et taim jõuaks enne sügist uued võrsed kasvatada. Kärpimise peab läbi viima õppinud arborist. Kärpimine aitab taime noorendada. Kärpimise vajalikkuse üle otsustab tee omanik.

- Põõsaste hooldamine

Tagasilõikamine: Esimestel kasvuaastatel tuleb lehtpõõsaid tugevalt tagasi lõigata. Tagasilõikamine teostada spetsialisti poolt. Tagasilõikamine soodustab taime harunemist ja kompaktsema taime moodustumist. Hilisema tagasilõikemaise vajaduse määrab tee omanik. Mägimännid tagasilõikamist ei vaja. Vabakujulise haljastuse korral pole tagasilõikamine hiljem vajalik.

- Muru hooldamine

Väetamine: Rajatud muru tuleb väetada vähemalt korra varakevadel ja korra sügisel. Varakevadel ja suvel kasutatav väetis peab olema lämmastikusisaldusega 18-22. Sügisel kasutatav väetis peab olema madalama lämmastikusisaldusega, kuni 12, kuid suurema fosfaadi ja kaaliumkarbonaadi sisaldusega. Väetise külvinorm on 3 kg 100 m2 kohta.

Muru niitmine: Niitmine esimesel kasvuaastal: Esimene niitmine teostada 5-6 nädalat peale külvi. Esimesel kasvuaastal niita 2-4 korda (olenevalt külviajast), kui taimed on 10-12 cm kõrgused, niite kõrguseks 5-7 cm. Muru ja muld peavad niitmise ajal olema kuivad. Niitmine teisel kasvuaastal: Niita 2 korda kuus, mitte lasta rohul kasvada kõrgemaks kui 20 cm. Niitmine alates kolmandast kasvuaastast : Vastavalt vajadusele ja seisundinõuetele 3-6 korda aastas. Tee servades ei tohi muru lasta kasvada kõrgemaks kui 25 cm. See on vajalik roomajate teele tuleku tõkestamiseks, mujal hoida muru kõrgus vastavalt seisundinõuetele 30-40 cm. Teine niide suurte puhmikuliste nõrgestamiseks, niite kõrgus 5-10 cm. Enne talve viimane niitmine teostada IX või X, olenevalt õhutemperatuurist, niite kõrguseks jätta 5-8 cm.

Muru ei niideta ega trimmerdata puudele ja põõsastele lähemal kui 50 cm puittaime juurekaelast.

Kastmine: Külvijärgselt tuleb jälgida, et idanenud seemned ei kuivaks, kasta piisavalt, aga kastmissurve ei tohi olla liiga suur, et mitte muruseemet välja uhtuda. Muru tuleb istutamise aastal põuaperioodil korduvalt kasta. Muru kastes tuleb jälgida, et vee määr oleks piisav juurteni jõudmiseks - sügavus ca 30-40 mm korraga. Peale kamara moodustamist teehaljastuses olevat muru ei kasteta.

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

55/68

34/65

Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt

14. Joonised

Jrk nr

IKÕ ala

Pos nr

(plaanil)

Kinnistu registriosa nr Katastriüksuse tunnus,

nimi

Asukoht riigitee (nr ja

nimi) suhtes (lõigu algus

ja lõpp)

Ala pindala

m2

1 Pos 1 11230950 66904:001:2000

20143 Rapla-Aranküla tee

20143 Rapla-Aranküla tee

km 0.34…0.60 499

DRENAAŽI IKÕ TABEL

Jrk nr

IKÕ ala

Pos nr

(plaanil)

Kinnistu registriosa nr Katastriüksuse tunnus,

nimi

Asukoht riigitee (nr ja

nimi) suhtes (lõigu algus

ja lõpp)

Ala pindala

m2

1 Pos 12 11226750 66904:001:2011

20144 Uusküla tee L1

20144 Uusküla tee L1

km 0.01 25

JALGRATTA- JA JALGTEE IKÕ TABEL

Jrk nr

IKÕ ala

Pos nr

(plaanil)

Kinnistu registriosa nr Katastriüksuse tunnus,

nimi

Asukoht riigitee (nr ja

nimi) suhtes (lõigu algus

ja lõpp)

Ala pindala

m2

1 Pos 1 13117150 67001:001:0018

20143 Rapla-Aranküla tee

20143 Rapla-Aranküla tee

km 0.02…0.03 20

2 Pos 2 11230950 66904:001:2000

20143 Rapla-Aranküla tee

20143 Rapla-Aranküla tee

km 0.04 4

JALGRATTA- JA JALGTEE IKÕ TABEL

Jrk nr

IKÕ ala

Pos nr

(plaanil)

Kinnistu registriosa nr Katastriüksuse tunnus,

nimi

Asukoht riigitee (nr ja

nimi) suhtes (lõigu algus

ja lõpp)

Ala pindala

m2

1 Pos 3 11230950 66904:001:2000

20143 Rapla-Aranküla tee

20143 Rapla-Aranküla tee

km 0.35…0.40 146

2 Pos 4 11230950 66904:001:2000

20143 Rapla-Aranküla tee

20143 Rapla-Aranküla tee

km 0.40…0.44 134

3 Pos 5 11230950 66904:001:2000

20143 Rapla-Aranküla tee

20143 Rapla-Aranküla tee

km 0.44…0.47 129

JALGRATTA- JA JALGTEE IKÕ TABEL

Jrk nr

IKÕ ala

Pos nr

(plaanil)

Kinnistu registriosa nr Katastriüksuse tunnus,

nimi

Asukoht riigitee (nr ja

nimi) suhtes (lõigu algus

ja lõpp)

Ala pindala

m2

1 Pos 6 11230950 66904:001:2000

20143 Rapla-Aranküla tee

20143 Rapla-Aranküla tee

km 0.47…0.50 108

2 Pos 7 11230950 66904:001:2000

20143 Rapla-Aranküla tee

20143 Rapla-Aranküla tee

km 0.51 18

3 Pos 8 11230950 66904:001:2000

20143 Rapla-Aranküla tee

20143 Rapla-Aranküla tee

km 0.52…0.56 149

4 Pos 9 11230950 66904:001:2000

20143 Rapla-Aranküla tee

20143 Rapla-Aranküla tee

km 0.57 45

5 Pos 10 11230950 66904:001:2000

20143 Rapla-Aranküla tee

20143 Rapla-Aranküla tee

km 0.58…0.61 71

JALGRATTA- JA JALGTEE IKÕ TABEL

TP

TP H

E Kauplus

kinnikasvanudkraav

kuusehekk

k u u s e h e k k

T Õ

R U T N

A

A

A

A

A

bet

A

A

+0.5

+0.5

pin na ste

e

pinnas

pinnas

pinnas

pinnas

pinnas

2

L3560:(L35089) 35kV

kändkänd

TP

TP

pl

b e t

b e t

b e t

pv

kr

H

KE

4 H

K 2H

KE

6. 2H

KE

8 2H

KE

10 H

K

H

K

bet

kanal

peenar

elupuuhe kk kadakahe

kk

elupuuhekk

elupuuhekk

kuusehekkkuusehekk

kr

p l

p l

pl

bet

bet

A

pl

bet bet

bet

kr

A

A

A

k r

pl

A

A

A A

A

k r

k r

A

+0.5 +0.5

V

TINGMÄRGID

Demonteeritav

Masti tugi

Valgustusmast

Õhukaabel

Maakaabel

Servituudi ala

Katastripiir

66904:001:1620

Uusküla tee 166904:001:0063

Kraami

66904:001:0257

Uusküla tee 2

66904:001:0258

Sõnajala tn 2a

Sõnajala tänav L1

66904 :001:0

269Uusküla tee L

1

66901:001:0386

Uusküla tee 3

6 6 9 0 1 :0

0 1 :0

7 2 3

6 6 9 0 7 3 7

T õ ru tä

n a v

6 6 8 0 1 :0

0 1 :0

7 2 1

6 6 9 0 7 3 0 S õ n a ja la tä

n a v

L 1

6 6 8 0 1 :0

0 1 :0

9 0 7

6 6 9 0 2 1 3 S il d e m ä e te e L 3

66801:001:0936

Tõru tn 2a

Uusküla tee L7

66801:001:206 8

66801:001:2069

66901:001:0836

Valapargi

66904:00 1:2000

20143 R apla-Aranküla

tee

66904:001:1440

Uusküla tee 4

66904:001:0540

Uusküla tee 10

66904:001:1270

Uusküla tee 7

66904:001:1450

Uusküla tee 8

66904:001:1440

Uusküla tee 4

66904:001:1730

Kappeli tn 1

66904:001:0042

Uusküla tee 6

66904:001:0144

Uusküla tee 5

6 6 9 0 1 :0

0 1 :0

2 7 5

6 6 9 0 7 3 8

T a

m m

e tä

n a v

66901:001:0835

Pargi

6 6 9 0 1 :0

0 1 :0

8 7 7

6 6 9 0 7 5 4

K a p p e li tä

n a v

66801:001:1088

Kappeli tn 2

66904:001:2000 20143 Rapla-Aranküla tee

Kaust: Elektri-, side- ja valgustuslinid

km 0,020...0,767 jalgratta- ja jalgtee

Riigi kõrvalmaantee 20143 Rapla - Aranküla

POS-1

POS-2 POS-3

POS-4

POS-4

TELLIJA

JOONISE NRPROJEKTEERIS JOONISE NIMETUS

PROJEKTI NR

30.01.2024

3.1I.Aljas

MÕÕTKAVA

STAADIUM

MTR. EE10440332-0001

REG. NR. 10440332

[email protected]

TEL 517 2561

51011, TARTU

SANGVIINI 18

OÜ PRIIMUS-PROJEKT

Priimus-Projekt PPIsikliku kasutusõiguse plaan 66904:001:2000

32-EVS-23Vallavalitsus Rapla

S

N

S

N

GEODEETILINE ALUSPLAAN

L-Est 97, EH2000

august 2023

töö nr G49/2023

OÜ Alt ja Ülevalt

1:500

Jä tk

u b ü la l p a re

m a l

Jä tk

u b a ll v a s a k u l

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hillar Lemba

OÜ TONER-PROJEKT

[email protected]

Teguri 55

51013, Tartu, Tartu maakond

Teie 17.01.2024

Meie 02.02.2024 nr 7.1-2/24/847-2

Riigitee 20143 Rapla-Aranküla tee kaitsevööndis

jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti kooskõlastamine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Rapla maakonnas Rapla vallas riigitee nr

20143 Rapla-Aranküla km 0,02-0,77 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale ning osaliselt riigitee

alusele maale projekteeritud jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi

projekt).

Projekti koostamisel on arvestatud meie 16.03.2020 kirjas nr 15-2/20/11423-2 esitatud projekti

koostamise nõuetega.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 kooskõlastame Toner-Projekt OÜ

koostatud töö nr 9/2023 „Riigitee 20143 Rapla-Aranküla km 0,02-0,767 äärne

kergliiklustee“ (eriosad: elektri-, side- ja valgustusliinid, OÜ Priimus-Projekt töö nr 32-EVS-23)

ja anname EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest

kõrvalekaldumiseks.

Kirjale on lisatud projekti asendiplaanid, seletuskiri ja IKÕ plaanid (lisad).

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate nõuetega.

1. Esitada taotlus Transpordiameti maade osakonnale riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks.

1.1. JJT rajamiseks riigitee alusele maale palume kohalikul omavalitsusel täita taotluse

blankett „Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus

jalgratta- ja jalgtee ehituseks“ (https://transpordiamet.ee/riigiteede-

juhendid#kergliiklusteed).

1.2. Tehnovõrgu rajamiseks riigitee alusele maale palume tehnovõrgu valdajal täita taotluse

blankett „Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku

isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks“

https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#tehnovorgud--2.

2. JJT ja valgustuse ehitamiseks väljastab tee ehitusloa kohalik omavalitsus EhS § 39 lg 1 ja §

101 lg 1 alusel. Ehitusloa saab väljastada peale kasutusõiguse lepingute sõlmimist. Palume

kaasata meid ehitusloa menetlusse.

3. 30 päeva enne ehitustööde algust tuleb esitada Transpordiametile EhS § 43 lg 2 kohane

ehitamise alustamise teatis.

2 (2)

4. Koos ehitamise alustamise teatisega on vajalik esitada meile kooskõlastamiseks ehitusaegse

liikluskorralduse projekt vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43

„Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.

5. Ehitustegevus riigitee alusel maal peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.

6. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt [email protected] .

Me ei tee kooskõlastusmenetluse mahus projektile ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike

puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Me ei võta kohustusi JJT ja valgustuse

ehitamiseks, omanikujärelevalve teostamiseks ega hooldamiseks.

Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehtib kaks aastat allkirjastamise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Joonsaar

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: asendiplaanid, seletuskiri ja IKÕ plaanid

Merike Joonsaar

58627078, [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rapla Vallavalitsus

[email protected]

Viljandi mnt 17

79511, Rapla maakond, Rapla vald,

Rapla linn

Teie 10.03.2025

Meie 19.03.2025 nr 7.1-2/25/3845-2

Kasutusteatise nr 2511301/02519 eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete Transpordiameti kaasanud ehitisregistris kasutusteatise nr 2511301/02519 (menetlus nr

478168) menetlusse. Koos kasutusteatise taotlusega on ehitisregistrisse lisatud ka tehnovõrkude

teostusdokumendid ja teostusjoonised.

Ehitisregistris esitatud teostusjoonise järgi on rajatud sidetrassi reservtoru riigitee nr 20143

Rapla-Aranküla tee km 0,33-0,61 maaüksusele (tunnus: 66904:001:2000) ning tee

kaitsevööndisse.

Transpordiamet on kooskõlastanud 02.02.2024 kirjaga nr 7.1-2/24/847-2 (lisatud) projekti „Toner-

Projekt OÜ koostatud töö nr 9/2023 „Riigitee 20143 Rapla-Aranküla km 0,02-0,767 äärne

kergliiklustee“ (eriosad: elektri-, side- ja valgustusliinid, OÜ Priimus-Projekt töö nr 32-EVS-23)“

versiooni.

Juhime tähelepanu, et Transpordiameti poolt 02.02.2024 kirjaga nr 7.1-2/24/847-2 kooskõlastatud

projekti materjalides ei kajastatud sidetrassi reservtoru rajamise lahendust ning teadaolevalt ei ole

Transpordiamet sidetrassi reservtoru rajamise lahendust riigitee nr 20143 Rapla-Aranküla tee km

0,33-0,61 maaüksusele (tunnus: 66904:001:2000) ka eraldi lubanud ega kooskõlastanud.

Lisaks nähtub EHRis, et 20.01.2025 on väljastatud ehitusteatis nr 2511201/00942 sidetrassi

reservtoru rajamiseks (EHR kood 221476266) riigitee nr 20143 Rapla-Aranküla tee km 0,33-

0,61 maaüksusele (tunnus: 66904:001:2000), kaasamata selleks ehitusteatise menetlusse

Transpordiametit, kui maaüksuse volitatud asutust. Seega juhime tähelepanu, et

Transpordiamet ei ole kooskõlastanud sidetrassi reservtoru ehitusteatise taotlust, mille

aluseks on OÜ Priimus-Projekt töö nr 32-EVS-23 asendiplaan kuupäevaga 17.01.2025 ega

lubanud sidetrassi reservtoru selliselt riigitee maaüksusele rajada.

Samuti nähtub sidetrassi reservtoru kasutusteatise nr 2511301/02519 taotluses kajastatud

tehnovõrkude teostusdokumentidest ja teostusjoonistelt, et sidetrassi reservtoru/side

kanalisatsiooni paiknemine (sh sügavus) on vastuolus Transpordiameti juhendiga: Nõuded

tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel ning kliimaministri 17.11.2023 määrusega nr

71 „Tee projekteerimise normid“.

Transpordiamet täidab omaniku ülesandeid riigiteede osas (EhS § 92 lg 6) ning peab tagama

2 (2)

teehoiu korraldamise, teede ja teede toimimiseks vajalike rajatiste korrashoiu, et tagatud oleksid

tingimused ohutuks liiklemiseks (EhS § 97 lg 1). Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda

ümbritsev maa-ala, mis on vajalik ehitise toimimiseks ning kaitsevööndis kehtivatest piirangutest

võib kõrvale kalduda ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust (EhS § 70).

Samuti kui kavandatakse tehnovõrkude rajamist tee piirides on tee omanikul õigus määrata

nõudeid (mõõtudele, tehnoloogiale jne) § 99 lg 3.

Transpordiamet on seisukohal, et teemaal ja tee kaitsevööndis tehnovõrkude ehitamine ilma

kooskõlastatud projektita ja riigivara ebaseaduslik kasutamine on lubamatu.

Tulenevalt eeltoodust, tuginedes Riigivaraseadusele ning arvestades, et riigitee piirides rajatud

sidetrassi reservtoru on vastuolus EhS § 99 lg 3 ning Transpordiameti nõuetega, sh kehtiva

juhendiga ja rajatud ebaseaduslikult, seega Transpordiamet ei aktsepteeri antud lahendust ning

sidetrassi reservtoru ei saa kasutusse võtta ega väljastada vastavat kasutusteatist.

Võttes aluseks EhS § 13, § 19, § 24, § 70, § 71, § 72, § 92, § 97, § 99 ning Transpordiameti

põhimääruse, ei kooskõlasta Transpordiamet kasutusteatist nr 2511301/02519.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Laur Kõiv

peaspetsialist

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: 7.1-224847-2 02.02.2024 Valjaminev kiri

Laur Kõiv

55901417, [email protected]