| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 10-4/2717-1 |
| Registreeritud | 20.03.2025 |
| Sünkroonitud | 21.03.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 10 Õiguspoliitika alase tegevuse korraldamine |
| Sari | 10-4 Kirjavahetus asutuste ja isikutega |
| Toimik | 10-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Ametiühingute Keskliit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Ametiühingute Keskliit |
| Vastutaja | Heddi Lutterus (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Saatja: Liisa-Ly Pakosta - JUSTDIGI <[email protected]>
Saadetud: 19.03.2025 18:23
Adressaat: <"[email protected]">
Koopia: <"Liisa Pakosta">
Teema: FW: Töölepingu seaduse muutmise eelnõust
From: Inge Mirov <[email protected]> Sent: Wednesday, March 19,
2025 4:25 PMTo: Kristina Kallas <[email protected]>; Liisa Ly Pakosta
<[email protected]>; Hanno Pevkur
<[email protected]>; Yoko Alender
<[email protected]>; Heidy Purga
<[email protected]>; Erkki Keldo - MKM <[email protected]>;
Jürgen Ligi - RAM <[email protected]>; Signe Riisalo - SOM
<[email protected]>; Margus Tsahkna
<[email protected]>Subject: Töölepingu seaduse muutmise eelnõust
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja
korral palume linke ja faile mitte avada.
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja
korral palume linke ja faile mitte avada.Austatud Vabariigi Valitsuse
liikmed
Edastame Eesti Ametiühingute Keskliidu kirja Töölepingu seaduse muutmise
eelnõust.
LugupidamisegaEesti Ametiühingute KeskliitLaulupeo 24,
Tallinn+372 6412800;
Eesti Ametiühingute Keskliit
Inimväärse elu nimel!
Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail: [email protected] │ www.eakl.ee
Vabariigi Valitsus Meie 19.03.2025 nr 1-9/16 Töölepingu seaduse muutmise eelnõust Lugupeetud Vabariigi Valitsuse liikmed EAKL sai meedia vahendusel teadlikuks, et Vabariigi Valitsusele on esitatud Töölepingu seaduse muutmise eelnõu, millega lisatakse seadusesse paindlikkust. Me ei hakka Valitsuse liikmeid koormama teadmistega sotsiaaldialoogi vajalikkusest, kuid oleme sunnitud avaldama oma nördimust ja pahameelt, sest Eesti Ametiühingute Keskliitu kui töötajate esindajat ei teavitatud oluliselt muudetud eelnõu liikumisest Vabariigi Valitsusele. Juhime tähelepanu mõnedele olulistele puudusele eelnõus:
- Eelnõu lubab kõikide töötajatega Eestis sõlmida töölepingu, mille järgi on töötajatele garanteeritud töö ja tasu 10 töötunni ulatuses nädalas. Ülejäänud osas sõltub töötaja tööaeg ja töötasu tööandjast. Eelnõuga seadustatakse töötajatele ebastabiilne sissetulek.
- Eelnõus puudub paindlikkus töötajatele, sest puudub võimalus ühepoolselt keelduda lisatundide
tegemisest pärast tööajagraafiku, mis võib summeeritud tööajaga töötamise korral olla kokku
lepitud kuudeks, allkirjastamist. Tööaega on lubatud seaduse kohaselt arvestada erandjuhtudel
isegi kuni 12 kuulise perioodi kohta. Kui töötaja nõustub tööandja koostatud tööajagraafikuga
kogu tööaja summeerimise perioodiks, siis on ta kohustatud vastavalt graafikule tööd tegema ja
tal pole õigus graafikus olevatest töötundidest keelduda. Seega töötaja ei saa enam graafikut
ilma tööandja nõusolekuta muuta. Samas töötajale, kes tõepoolest vajab paindlikku tööaja
korraldust, on see õigus lisatundidest lühikese etteteatamisega keelduda äärmiselt oluline.
- Muutub sisutühjaks Töölepingu seadus § 37, mis lubab tööandjal töötaja töötasu vähendada
ajutiselt, majanduslikult raskel ajal. Kuna töötaja poolt tehtavate töötundide hulk hakkab
sõltuma tööandjast, siis hakkavad ettevõtte majandusriski kandma töötajad ning selline olukord
ei pruugi olla ajutine. Töötajatel kaob võimalus selline leping ühepoolselt üles öelda ning saada
töötuskindlustushüvitist, mis sõltub tema tööstaažist ja töötasust.
- Kehtiva seaduse järgi on ületunnitöö töölepingus kokku lepitud töötundidest rohkem töötamine
ja ületundide eest tuleb tasuda suuremat töötasu. Paindliku tööaja korral on võimalik, et
osakoormusega töölepingu sõlminud töötajaga on kokku lepitud lisatunnid kuni täiskoormuseni
ja seetõttu ületunde ei teki. Eelnõuga välistatakse kõikidel osalise töökoormusega töötajatel
ületunnitöö tegemine ning sellest tulenev suurema töötasu saamise võimalus. Praktikas on
võimalik, et kõik töölepingud saavad tulevikus olema sõlmitud sellisel viisil ja tänases mõistes
osaline töökoormus kaotab oma senise tähenduse.
- Tööandjal puudub kohustus maksta tööajakavas kokku lepitud töötundide eest, kui ta ei paku
töötajale tööd tööajakavas ettenähtud mahus.
- Töötajatel puudub võimalus teha teise tööandja juures lisatööd isegi juhul, kui osalise tööajaga
tööleping on sõlmitud 10 tunni peale, sest võimalus lisatundidega tööaega suurendada
täistööajani ja need tööajakavas kokku leppida paneb töötajale kohustuse olla valmis tööd
tegema terve kokkulepitud perioodi, kuid ei anna talle õigust saada kokkulepitud mahus tööd,
kui tööandja peaks otsustama töömahtu vähendada. Seades sellega töötaja väga haavatavasse
olukorda.
- Eelnõuga seadustatakse töötajatele ebakindel sotsiaalne kaitse. Kui töötundide arv on väike, võib see vähendada töötajate sotsiaalset kindlustatust. Näiteks vähenevad pensioni- ja töötuskindlustusmaksete laekumised. Ebaühtlane sissetulek mõjutab otseselt töötajatele makstavaid töötushüvitisi ja muid toetusi
Ebastabiilse sissetuleku ja majandusliku kindlustatuse tagajärjel vähenev sotsiaalne kaitse võib viia haavatava tööturu tekkimiseni. Palume eelnõu menetlus peatada ja saata tagasi eelnõu koostanud ministeeriumile, et eelnõud oleks võimalik veel täiendavalt tööturu osapoolte poolt arutada ja olulised puudused kõrvaldada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Vask EAKLi esimees
Eesti Ametiühingute Keskliit
Inimväärse elu nimel!
Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail: [email protected] │ www.eakl.ee
Vabariigi Valitsus Meie 19.03.2025 nr 1-9/16 Töölepingu seaduse muutmise eelnõust Lugupeetud Vabariigi Valitsuse liikmed EAKL sai meedia vahendusel teadlikuks, et Vabariigi Valitsusele on esitatud Töölepingu seaduse muutmise eelnõu, millega lisatakse seadusesse paindlikkust. Me ei hakka Valitsuse liikmeid koormama teadmistega sotsiaaldialoogi vajalikkusest, kuid oleme sunnitud avaldama oma nördimust ja pahameelt, sest Eesti Ametiühingute Keskliitu kui töötajate esindajat ei teavitatud oluliselt muudetud eelnõu liikumisest Vabariigi Valitsusele. Juhime tähelepanu mõnedele olulistele puudusele eelnõus:
- Eelnõu lubab kõikide töötajatega Eestis sõlmida töölepingu, mille järgi on töötajatele garanteeritud töö ja tasu 10 töötunni ulatuses nädalas. Ülejäänud osas sõltub töötaja tööaeg ja töötasu tööandjast. Eelnõuga seadustatakse töötajatele ebastabiilne sissetulek.
- Eelnõus puudub paindlikkus töötajatele, sest puudub võimalus ühepoolselt keelduda lisatundide
tegemisest pärast tööajagraafiku, mis võib summeeritud tööajaga töötamise korral olla kokku
lepitud kuudeks, allkirjastamist. Tööaega on lubatud seaduse kohaselt arvestada erandjuhtudel
isegi kuni 12 kuulise perioodi kohta. Kui töötaja nõustub tööandja koostatud tööajagraafikuga
kogu tööaja summeerimise perioodiks, siis on ta kohustatud vastavalt graafikule tööd tegema ja
tal pole õigus graafikus olevatest töötundidest keelduda. Seega töötaja ei saa enam graafikut
ilma tööandja nõusolekuta muuta. Samas töötajale, kes tõepoolest vajab paindlikku tööaja
korraldust, on see õigus lisatundidest lühikese etteteatamisega keelduda äärmiselt oluline.
- Muutub sisutühjaks Töölepingu seadus § 37, mis lubab tööandjal töötaja töötasu vähendada
ajutiselt, majanduslikult raskel ajal. Kuna töötaja poolt tehtavate töötundide hulk hakkab
sõltuma tööandjast, siis hakkavad ettevõtte majandusriski kandma töötajad ning selline olukord
ei pruugi olla ajutine. Töötajatel kaob võimalus selline leping ühepoolselt üles öelda ning saada
töötuskindlustushüvitist, mis sõltub tema tööstaažist ja töötasust.
- Kehtiva seaduse järgi on ületunnitöö töölepingus kokku lepitud töötundidest rohkem töötamine
ja ületundide eest tuleb tasuda suuremat töötasu. Paindliku tööaja korral on võimalik, et
osakoormusega töölepingu sõlminud töötajaga on kokku lepitud lisatunnid kuni täiskoormuseni
ja seetõttu ületunde ei teki. Eelnõuga välistatakse kõikidel osalise töökoormusega töötajatel
ületunnitöö tegemine ning sellest tulenev suurema töötasu saamise võimalus. Praktikas on
võimalik, et kõik töölepingud saavad tulevikus olema sõlmitud sellisel viisil ja tänases mõistes
osaline töökoormus kaotab oma senise tähenduse.
- Tööandjal puudub kohustus maksta tööajakavas kokku lepitud töötundide eest, kui ta ei paku
töötajale tööd tööajakavas ettenähtud mahus.
- Töötajatel puudub võimalus teha teise tööandja juures lisatööd isegi juhul, kui osalise tööajaga
tööleping on sõlmitud 10 tunni peale, sest võimalus lisatundidega tööaega suurendada
täistööajani ja need tööajakavas kokku leppida paneb töötajale kohustuse olla valmis tööd
tegema terve kokkulepitud perioodi, kuid ei anna talle õigust saada kokkulepitud mahus tööd,
kui tööandja peaks otsustama töömahtu vähendada. Seades sellega töötaja väga haavatavasse
olukorda.
- Eelnõuga seadustatakse töötajatele ebakindel sotsiaalne kaitse. Kui töötundide arv on väike, võib see vähendada töötajate sotsiaalset kindlustatust. Näiteks vähenevad pensioni- ja töötuskindlustusmaksete laekumised. Ebaühtlane sissetulek mõjutab otseselt töötajatele makstavaid töötushüvitisi ja muid toetusi
Ebastabiilse sissetuleku ja majandusliku kindlustatuse tagajärjel vähenev sotsiaalne kaitse võib viia haavatava tööturu tekkimiseni. Palume eelnõu menetlus peatada ja saata tagasi eelnõu koostanud ministeeriumile, et eelnõud oleks võimalik veel täiendavalt tööturu osapoolte poolt arutada ja olulised puudused kõrvaldada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Vask EAKLi esimees