Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 8-2/2687 |
Registreeritud | 20.03.2025 |
Sünkroonitud | 21.03.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
Toimik | 8-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikantselei |
Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
Vastutaja | Heddi Lutterus (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Vabariigi Valitsus
.03.2025 nr 1-1/15-599/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni k.a 18.
märtsil algatatud Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
(erakondade rahastamise kontrollorgan) eelnõu (599 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: 1) eelnõu kolmel lehel
2) seletuskiri üheksal lehel
Eneli Illaru
631 6332, [email protected]
EELNÖU
Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (erakondade rahastamise kontrollorgan)
§ l. Riigikontrolli seaduse muutmine
Riigikontrolli seaduses tehaksejärgmised muudatused:
l) paragrahvi 3 tekst muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
?5„(!) Riigikontrolli tegevuse peamine eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikoguleja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult.
(2) Peale löikes l sätestatu on Riigikontrolli tegevuse eesmärk erakondade, valimisliitude ja uksikkandidaatide rahastamise nöuete täitmise kontrolli kaudu tagada demokraatia pöhimöttest tuleneva poliitilise tegevuse rahastamise läbipaistvus.";
2) seadust täiendatakse paragrahviga 6 järgmises sönastuses:
„§ 61. Erakonna, valimisliidu ja uksikkandidaadi tegevuse rahastamise kontroll
(l) Riigikontroll kontrollib käesoleva seaduse 61. peatilkis sätestatud korras, kas erakond, valimisliitja uksikkandidaatjärgivad erakonnaseaduses sätestatud rahastamise nöudeid.
(2) Riigikontroll nöustab erakondi erakondade rahastamise nöuete kusimustes ning esitab erakonna taotluse alusel erakonnale ettepanekuid majanduslike raskuste illetamiseks, erakonna likviidsuse taastamiseks, maksejöulisuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks.";
3) seadust täiendatakse peatukiga 6 . peatukigajärgmises sönastuses:
,,61. peatukk Erakonna, valimisliidu ja uksikkandidaadi tegevuse rahastamise kontrollimise alused ja
kord
§ 522. Kontrollitegevuse alused
(l) Erakonna, valimisliidu ja uksikkandidaadi tegevuse rahastamise kontrollimisel lähtub Riigikontroll käesoleva seaduse §-dest 38, 39 ja 47 ning käesoleva peatuki sätetest.
(2) Riigikontroll vöib erakonna, valimisliiduja tiksikkandidaadi tegevuse rahastamise nöudeid, rahastamise alast aruandlust ja avalikustamist ette nägevatest eräkö nnaseaduse sätetest kinnipidamise kontrollimiseks erakonna, erakonna nimekirjas kandi deerinud isiku, valimisliidu, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isiku voi uksikkandidaadi suhtes kohaldada järgmiseid meetmeid: ^iigikogu KantseEei
viit /-7^7T^ 7 l /
2) seletuse vötmine.
(3) Dokumente nöutakse kirjalikus taotluses, milles tuuakse ära nöude eesmärkja öiguslik alus ning viidatakse ettekirjutuse tegemise vöimalusele dokumendi tähtajaks esitamata jätmise korral. Dokumendi esitamise tähtajaks ei määrätä luhemat aega kui kumme päeva.
(4) Riigikontrolli nöudmisel on erakond, valimisliitu juhtima öigustatud isik, erakonna voi valimisliidu nimekirjas kandideerinud isik voi uksikkandidaat kohustatud andma Riigikontrolli määratud möistliku tähtaja jooksul kirjalikke ja suulisi seletusi Riigikontrolli esitatud kusimustes. Riigikontroll vöib nouda, et seletusi antakse Riigikontrolli asukohas.
§ 523. Riigikontrolli ettekirjutus
(l) Riigikontroll vöib erakonna, valimisliiduja iiksikkandidaadi tegevuse rahastamise nöudeid, rahastamise alast aruandlustja avalikustamist ette nägevate erakonnaseaduse sätete rikkumise körvaldamiseks voi käesoleva seaduse § 52 löikes 2 nimetatud meetmete tagamiseks teha erakonnale, erakonna nimekirjas kandideerinud isikule, valimisliidule, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikule voi uksikkandidaadile ettekirjutuse.
(2) Käesoleva paragrahvi löikes l nimetatud ettekirjutuse tegemise öigus on kuni kolme aasta jooksul teo toimepanemisest voi tähtpäevaks kohustuse täitmatajätmisest.
(3) Ettekirjutusele kirjutab alla riigikontrolör voi tema volitatud isik.
§ 524. Sunniraha
Riigikontroll vöib määrätä käesoleva seaduse § 523 löikes l sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 15 000 eurot.
§ 52s. Ettekirjutuse vaidlustamine
Kui eräkö nd, erakonna nimekirjas kandi deerinud isik, valimisliit, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isik voi uksikkandidaat leiab, et Riigikontrolli ettekirjutusega rikutakse tema öigusi, vöib ta pöörduda kohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.".
§ 2. Erakonnaseaduse muutmine
Erakonnaseaduses tehaksejärgmised muudatused:
l) seaduses asendatakse sönad ,,erakondade rahastamise järelevalve komisjon" ja ,,komisjon" sönaga ,,Riigikontroll" vastavas käändes;
2) paragrahv 126 lg 4 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,,(4) Erakonna sidusorganisatsiooniks ei ole Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus Euroapa Parlamendi ja nöukogu määruse nr 1141/2014 mis käsitleb „ Euroopa tasandi erakondade ja Euroapa tasandi poliitiliste sihtasutuste pöhikirja ning rahastamist" (ELT L 317, 4.11.2014, lk 7—27; möistes.";
3) paragrahvid 1210 kuni 1213 tunnistatakse kehtetuks.
2
§ 3. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduse § 29 punkt 32 tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1572 löike l punktist 5 jäetakse väljä sönad ,ja erakondade rahastamisejärelevalve komisjoni".
§ 5. Seaduse joustumine
Seadusjöustub 2026. aasta l.jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2025
Algat^b E^gtJ^-onservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon
[artin Helme
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
18.03.2025
3
Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrolliorgan)
eelnöu seletuskiri
l. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvöte
Erakonnaseadus (EKS) jöustus 16.juunil 1994 ning vahepealse ajajooksul on diskussioone tekitanudja ulatuslikke muutusi läbi teinud erakondade rahastamist reguleeriv osa. 2011. aasta l. aprillil jöustusid olulised muudatused seoses erakondade rahastamisega - sätestati seaduse tasandil, et erakond on kohustatud demokraatia pöhimöttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt seaduses ettenähtud viisil (EKS §12 Ig l) ning erakondade rahastamise kontrolliorganiks loodi erakondade rahastamisejärelevalve komisjon (ERJK) (EKS § 1210)1.
ERJK on tegutsenud ligikaudu 15 aastat. Selle ajajooksul on oluliselt kasvanud teadlikkus rahastamise läbipaistvuse tagamise olulisusest ning paranenud kontrolli töhusus. Samuti on praktika käigus esile kerkinud oiguslikke ja korralduslikke kitsaskohti töhusa järelevalve läbiviimiseks ning tekkinud arvestataval määral valdkondlikku kohtupraktikat.
Seaduse eelnöu väljatöötamine tulenes vajadusest tagada professionaalsem kontrolli erakondade tegevuse rahastamise tile. Selleks asendatakse senine erakondade rahastamise järelevalve komisjon uue kontrolliorganiga, milleks on Riigikontroll.
Erakondade rahastamise pöhimötteid käesoleva eelnöuga ei muudeta. Jätkuvalt lähtutakse Veneetsia komisjoni juhistest ja raportist erakondade rahastamisest CDL-INF (2001) 0082, Veneetsia komisjoni erakondade hea halduse tavast CDL-AD (2009)0023 ning Euroopa Nöukogu Ministrite Komitee poolt 8. aprillil 2003 vastu voetud soovitusest liikmesriikidele (Rec (2003) 4) ilhistest korruptsioonivastastest eeskirjadest erakondade ja valimiskampaaniate rahastamisel .
Pohiseaduse (PS) § l Ig l kohaselt on Eesti iseseisevja söltumatu demokraatlik vabariik, kus körgeima riigivöimu kandja on rahvas. Nimetatud sättes ning PS §-s 10 on väljendatud demokraatia pöhimöte kui uks pöhiseaduse aluspöhimötetest, Demokraatia printsiibis sisaldub erakonnademokraatia pohimöte ning erakonnal on esindusdemokraatlikus riigis taita oluline roll. Riigikohus on märkinud, et ,,Erakonnademokraatia pöhimöttest lähtuvalt defineerib erakonnaseadus erakonna kui Eesti kodanike vabatahtliku poliitilise uhenduse, mille eesmärgiks on oma liikmeteja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivoimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Sellisena on erakond demokraatiat tagavaks sillaks uhiskonnaja riigi vahel, mille funktsiooniks on poliitilisi seisukohti koondadaja hoomatavaks
' https://www.riigiteataia.ee/akt/l 12072014039 2 Guidlines and Report on the Financing of Political Parties CDL-INF(2001)008 on Veneetsia komisjoni kodulehel kättesaadav: https://www.venice.coe.int/webforms/documents/?Bdf=CDL-INF('2001')008-e 3 Code of Good Practice in the Field of Political Parties CDL-AD (2009)002 on Veneetsia komisjoni kodulehel kättesaadav: https://www.Venice.coe.int/webforms/documents/default.aspx?pdffile=CDL-ADf2009)002-e 4 Soovitus (2003) 4 on kättesaadav Euroapa Nöukogu kodulehel: https://www.coe.int/t/dgl/leKalcQOperation/economiccrime/CYbercrime/cY%20activitY%20interface2006/rec%20 2003%20C4')%20Dol%20Darties%20EN.Ddf
l
tervikuks kujundada ning neid valimistel edu saavutamise korral avalikku vöimu teostades ellu viia."5 Erakonna olemust arvestades on töhus erakondade rahastamise kontroll demokraatiaja avalike huvide kaitse seisukohalt oluline.
Riigikontrolli seaduses (RKS), erakonnaseaduses (EKS), maksukorralduse seaduses (MKS) ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses (RKKTS) muudetakse sätteid, mis seonduvad erakondade, valimisliitudeja uksikkandidaatide rahastamise kontrollimise organi muutmisega.
1.2. Märkused
Eelnou ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnöudega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnöuga muudetakse Riigikontrolli seadust (RKS), erakonnaseadust (EKS), maksukorralduse seadust (MKS) ning Riigikogu kodu- ja töökorra seadust (RKKTS).
PS § 104 löike 2 punktide 6 ja 13 kohaselt on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ja Riigikontrolli seaduse muutmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Sellest tulenevalt on eelnöu seadusena vastuvötmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnöu eesmärk on muuta erakondade, valimisliidu ja uksikkandidaadi rahastamise kontroll professionaalsemaks ning selleks antaksejärelevalvepädevus Riigikontrollile.
3.3. Eelnöu sisu selgitused
Aastatel 1994-2004 oli erakondade valimisaruannete kontrollijaks Vabariigi Valimiskomisjon. 2004. aastast oli selleks Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon6 ning 2011. aastast alates on kontrolliorganiks ERJK.
Euroapa Nöukogu Ministrite Komitee soovitus liikmesriikidele Rec (2003) 4 uhistest korruptsioonivastastest eeskirjadest erakondade ja valimiskampaaniate rahastamisel7 artikkel 14 näeb ette riikides söltumatujärelevalve sisseviimise, mis tähendab, et:
a. Riigid peavad tagama erakondade rahastamise ning valimiskampaaniate jarelevalve söltumatuse.
b. Söltumatu järelevalve peab sisaldama järelevalvet erakondade eelarvete ule, sealhulgas valimiskampaania kulude kohta, ning ka nende esitlemistja avalikustamist.
OSCE/ODHIRjaVeneetsiakomisjonijuhiste8kohaseltpeavadriigidöigusloomesjapraktikas vötma kasutusele töhusad meetmed, et oleks tagatud järelevalvet teostava organi erapooletus ning poliitilisest möjust söltumatus.
5 RKPJKo 02.05.2005, nr 3-4-1-3-05, p 31, 6 Kättesaadav: httos://www.riigiteataia.ee/akt/691976 7httDS://www.coe.int/t/del/leealcooperation/economiccrime/cvbercrime/cv%20activitv%20mterface2006/rec%2 02003%20f4)%20Dol%20Darties%20EN.Ddf 8 https://www.osce.org/odihr/77812?download=true , punktid 211 ja 212.
2
2012. aastal asus GRECO kolmanda hindamisvooru aruandes9 seisukohale, et nende soovitus teha eräkö ndade ja valimiskampaaniate rahastamise kontrollimine ulesandeks soltumatule organile, kellel on mandaat, volitused, rahalised vahendid ja personal rahastamise töhusaks kontrollimiseks, poliitilise tegevuse rahastamist käsitlevate eeskirjade vöimalike rikkumiste uurimiseks ning vajaduse korral sanktsioonide kehtestamiseks (VII soovitus) on rahuldavalt rakendatud.
2011. aastal loodud rahastamisejärelevalve organi ERJK täielik vastavus söltumatuse nöuetele on siiski kiisitav ning seda eelköige pöhjusel, et ERJK koosseis ei vasta täies ulatuses soltumatuse kriteeriumile. Välistatud ei ole poliitiline möju ERJK liikmete ille, kuna ERJK-sse kuuluvaa ka Riigikogus esindatud erakondade nimetatud liikmed, kes ei tohi olla Riigikogu ega Vabariigi Valitsuse liikmed.10 Riigikogu XIV koosseisus on esindatud 5 erakonda, seega moodustavad enamuse ERJK koosseisust erakondade esindajad. Sisuliselt tähendab see, et erakonnad teostavad kontrolli iseenda tegevuse ule. Järelevalveorgan peab lisaks söltumatule toimimisele ka naima söltumatu.
Lisaks söltumatuse nöudele peavad järelevalveorgani liikmed omama head erialast ettevalmistust, mis on vältimatult vajalik nöuetekohase kontrolli tagamiseks. ERJK liikmete suhtes ei ole sätestatud nöudeid, mis tagaksid valdkondliku ekspertteadmise ja vajaliku professionaalsuse olemasolu komisjonis. Samuti on ERJK liikmeks oleks sellesse kuuluvate isikute körvaltegevus.
Riigikontroll kui söltumatu institutsioon
PS § 132 järgi on Riigikontroll oma tegevuses söltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. PS §-s 133 on piiritletud Riigikontrolli padevus, milleks on:
l) kontrollida riigiasutuste, riigiettevötete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust;
2) riigi vara kasutamist ja säilimist; 3) kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist; 4) nende ettevötete majandustegevust, kus riigil on ule poole osakute voi aktsiatega
määratud häältest voi kelle laene voi lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik.
Majanduskontrolli möistet PS §-s 132 tuleb moista kui auditit köige laiemas tähenduses - seaduslikkuse ja tulemuslikkuse (säästlikkuse, töhususe ja möjususe) kontroll. Riigikohus on öelnud, et majanduskontroll peab andma nii avalikkusele kui ka seadusandjale ulevaate riigivara kasutamise kohta, samuti aitama avaliku halduse kandjatel hinnata oma tegevuse kvaliteeti ning avastada ja körvaldada puudusi oma tegevuses; lisaks peab kontroll tagama avaliku vöimu kasutamise läbipaistvuse, mis omakorda toetab usaldust avaliku vöimu vastu.
Riigivara möiste kohta PS § 133 p-s 3 on Riigikohus öelnud, et PS-s kasutatud möiste ,,riigivara" hölmab riigile kuuluvaid rahaliselt hinnatavaid asju ja öigusi ning riigi rahalisi vahendeid söltumata nende kasutajast; PS § 133 p-ga 3 ei ole vastuolus majanduskontrolli teostamine KO V uksuse valdusse antud riigi kinnis- ja vallasvara, riigieelarvest antavate
9
httDS://rm.coe.int/CoERMPublicCommonSearchServices/DisDlavDCTMContent?documentId=09000016806c32 b0, lk 11. 10EKS § 1010 lg2p4- kättesaadav https://www.riieiteataia.ee/akt/l 12072014039 . u RKPJKo 19.03.2009, 3-4-1-17-08, p 36
3
sihtotstarbeliste eraldiste, toetuste ja riiklike ulesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamise
Muude, sh erakondade rahastamise järelevalve kontrollimise, ulesannete panemme Riigikontrollile. PS § 133 annab Riigikontrollile garantii seadusandja sekkumise vastu Riigikontrolli kui söltumatu kontrolliorgani pädevusse; Riigikogu ei voi Riigikontrollilt PS §-s 133 sätestatud pädevust ära vötta; PS § 133 kindlustab mh ka selle, et seadusandja ei paneks Riigikontrollile ulesandeid, mis ei ole seotud Riigikontrolli pöhitegevusega ja mis vöivad pöhiulesannete täitmist raskendada.13 PS § 133 mote on ka Riigikontrolli kui riigiorgani pädevuse piiritlemine, mis lähtub PS eesmärgist piirata avalikku vo imu ja kaitsta rahvast avaliku vöimu tegevuse eest. Riigikontrollile pöhiseadusliku pädevusega vörreldes lisaulesannete panemine peab eelnevat arvestades olema öigustatav möne kaaluka pöhjusega. Riigikontrolli pädevuse laiendamist KO V uksuste munitsipaalvara valdamise, kasutamise ja käsutamise osas öigustas Riigikohtu arvates vajadus tagada avaliku vöimu kasutamise läbipaistvus ja öiguspärasus.
Kui Riigikohus on pidanud lubatavaks laiendada Riigikontrolli pädevust munitsipaalvara valdamise, kasutamise ja käsutamise kontrolli osas argumentidega, et KOV uksused on osa avalikust sektorist ja avaliku vöimu teostamise susteemist, et nad paiknevad riigi tasandiga samas ruumis nii faktiliselt kui ka öiguslikult, et need uksused on osa riigieelarve susteemist ning möjutavad oma tegevusega ka riigi majanduslikku seisundit, siis eräkö ndade rahastamise kontrolli Riigikontrollile panemise öigustamiseks need kaalutlused kasutatavad ei ole. Erakonnad on eraöiguslikud juriidilised isikud (mittetulundusuhingud), pöhiöiguste kandjad, kelle vara allikaks ei ole uksnes riigieelarvelised eraldised. Erakonna tulu allikaks vöivad olla liikmemaksud, eraldised riigieelarvest, annetused ning erakonna varaga tehtävää tehingud.14 Samas teisest kuljest teeb erakonnad eriliseks ja nende rahastamise kontrolli demoh-aatliku susteemi toimimise aspektisi oluliseks asjaolu, et nad taotlevad valimistel rahvalt volitust riigivoimu teostamiseks. Erakond ei ole oma tegevuse eesmärgist tulenevalt vörreldav mistahes teise mittetulundusuhendusega, EKS näeb erakondadega seonduvalt ette mitmeid pohiöigusi piiravaid erisusi, alustades erakonna liikmete nimekirjade avalikustamisest kuni erakonna rahastamise läbipaistvuse tagamise nöueteni ja kohustusele alluda riigi kontrollile.
Ulesannete omasus. KOV uksuste munitsipaalvara kontrolli puudutanud lahendis asus Riigikohus seisukohale, et see ulesanne on Riigikontrollile kui söltumatut majanduskontrolli teostavale organile omane.1 Nii vöib ka erakondade rahastamise kontrolli - amannete öigsuse ja öigeaegsuse, rahastamise allikate seaduslikkuse hindamine, avalikkuse informeerimine - pöhimotteliselt pidada kokku käivaks Riigikontrolli pöhitegevusega.
Öiguskantsler on samuti varasemalt leidnud, et ,,Nendele tingimustele - soltumatus, mandaat, volitused, rahalised vahendid ja personal rahastamise töhusaks kontrollimiseks - vastab minu hinnangul Eesti Vabariigis tänä ainult Riigikontroll."16
12 RKPJKo 19.03.2009, 3-4-1-17-08, p 39 13 RKPJKo 19.03.2009, 3-4-1-17-08, p 43; 14EKS § 12'lg 2. 15 RKPJKo 19.03.2009, 3-4-1-17-08, p 49 16 Öiguskantsleri seisukoht Vabariigi Valitsuse 11. jaanuaril 20 l O algatatud erakonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnöu (655 SE) kohta, kättesaadav: httDS://www.riieikoeu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/14387d86-e34e- 5550-ccdb- c81093a57d5e/Erakonnaseaduse%20muutmise%20ia%20selleea%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muut inise%20seadus, eelnöu seletuskirja Iisa lk 33,
4
Rahvusvaheline praktika kontrolliorgani määratlemisel
Riikidel on öigus määratleda kontrollorgan, pidades silmas organi söltumatuse tagamise nöuet (liikmete määramine, too korraldamine, rahastamine). Kontrollorganeid vo ib riigis olla uks, samas vöib kontrollimise funktsioon olla riigisiseselt jagatud mitme erineva asutuse vahel. Kontrolliorganiks vöib teoreetiliselt olla näiteks Justiitsministeerium, valimiste keskasutus (Riigi Valimisteenistus), auditiga tegelev asutus (Riigikontroll), kohus, maksujärelevalvega tegelev asutus (Maksu- ja Tolliamet) voi selleks eraldi loodus organ. Näiteks Soomes teostab kontrolli Riigikontroll. 7
Igal riigil on öigus, arvestades väljä kujunenud haldusorganisatsiooni ning ressursside optimaalset kasutamist, kujundada sobilik kontrollisusteemja määrätä selleks pädev organ.
Eelnöu §-ga l muudetakse Riigikontrolli seadust.
Punktiga l täiendatakse RKS §-s 3 sätestatud Riigikontrolli tegevuse eesmärke ning paragrahvile lisatakse löige 2, mille kohaselt on Riigikontrolli tegevuse eesmärk tagada kontrolli kaudu demokraatia pöhimöttest tulenevalt erakondade, valimisliitude ja uksikkandidaatide poliitilise tegevuse rahastamise (valimisteks tehtavate kulutuste) läbipaistvus.
Punktiga 2 täiendatakse RKS-i 2. peatukki ning lisatakse § 61. Täiendus on vajalik, kuna erakonna tegevuse rahastamise kontroll ei ole majanduskontroll RKS § 6 möttes, kuid RKS-s peab Riigikontrolli ulesandena olema selgesönaliselt sätestatud erakonna tegevuse rahastamise kontroll.
Kehtivast öigusestjäetakse väljä EKS § 1210 löikes l2 ettenähtud erakorralise auditi läbiviimise öigus. ERJK on erakorralist auditit läbi viinud uhel korral - 2016. aastal. Tegemist ei ole hädavajaliku meetmega rahastamise kontrollimiseks. Kuna kontrollimise ulesannet täidab edaspidi Riigikontroll, kelle pöhiliseks ulesandeks on auditite läbi viimine, siis on eeldused loodud ka nende ekspertteadmiste paremaks kasutamiseks erakonna rahastamise kontrollimisel.
Punktiga 3 täiendatakse RKS-i uue peatukiga 61, milles nähakse ette erakonna rahastamise kontrollimise menetlus analoogselt kehtiva EKS §-dega 1210kuni 12 3.
Paragrahvis 522 nähakse ette, et rahastamise kontrollimiseks on Riigikontrollil öigus nouda dokumente ja vötta seletusi. ERJK-1 on EKS § 1211 Ig-st 6 tulenevalt öigus saada seaduse täitmise kontrollimiseks dokumente köikidelt paragrahvi 12 löikes l nimetatud isikutelt. Dokumente nöutakse kirjalikus taotluses, milles tuuakse ära nöude eesmärk ja öiguslik alus ning viidatakse ettekirjutuse tegemise vöimalusele dokumendi tähtajaks esitamata jätmise korral. Dokumendi esitamise tähtajaks ei määrätä luhemat aega kui kumme päeva.
Riigikontrolli menetlustoimingud on RKS § 41 kohaselt teabe noudmine, seletuse vötmineja vaatlus. Seega on Riigikontrollil, vörreldes ERJK-ga, rohkem menetlustoiminguid.
Järelevalvet teostaval organil peab olema öigus teha toiminguid, mis on taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalsed, s.t vajalikud, sobivad ja möödukad. Vaatlus ei ole erakonna
17 Vt 2018. aasta rahastamise aruannet - kättesaadav: https://www.vtv.fi/app/uploads/2019/03/NAOF-R82019vp- Reuort-to-Parliament-on-the-monitoring-of-the-fiindine-of-Dolitical-uarties-m-2018.pdf
5
rahastamise kontrollimiseks vajalik menetlustoiming, mistöttu selle toimingu tegemise öigust ette ei nähta. Erakonna tegevuse rahastamise kontrollimiseks on Riigikontrollil öigus nouda dokumenteja vötta seletusi.
Paragrahv 523 löikes l nähakse samaselt EKS §-ga 1211 ette ettekirjutuse tegemise oigus, kui erakond, erakonna nimekirjas kandideerinud isik, valimisliit, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isik voi uksikkandidaat ei taida EKS nöudeid. Loobutud on kehtiva EKS §12 löike l punktides l kuni 5 toodud rikkumiste loetelust, kuna see ei ole vajalik. Ettekirjutust on öigus teha köigi EKS-s sisalduvate rahastamisega seonduvate kohustuste rikkumise korral ning nende loetlemine selle sättes on uleliigne.
Löikes 2 nähakse ette, et ettekirjutuse tegemise öigus on kuni kolme aasta jooksul teo toimepanemisest voi tähtpäevaks kohustuse täitmatajätmisest.
Kehtiv seadus ei näe ette tähtaega, mille jooksul on järelevalveorganil öigus ettekirjutus teha. Tähtaega ei näe ette ka teised riiklikku järelevalvet ning selle käigus ettekirjutuse tegemise öigust sätestavad seadused. Samas on järelevalvepraktika näidanud, et on juhtumeid, kus objektiivsetel pöhjustel saadakse rikkumistest teada aastaid hiljem. Näiteks seoses käimas olevate kohtumenetlustega (kriminaalasjad on pika menetlusajaga), aga ka Riigikontrolli auditites esile tooduga. Seega ei ole tegemist olukorraga, kusjärelevalveorgan oleks tegutsenud teadlikult viivitusega voi olnud tegevusetu. Vaatamata sellele on vajalik tagada öigusrahu ning selleks nähakse ette kolme aasta pikkune tähtaeg ettekirjutuse tegemiseks. Erakondade rahastamise järelevalve on praeguseks piisavalt heal tasemel, vältimaks olukordi, kus rikkumised selguvad aastaid pärast nende toime panemist.
Löikes 3 antakse ettekirjutusele alla kirjutamiseks pädeva isiku määramise öigus riigikontrolörile. Järelevalve käigus tehtav ettekirjutus on haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 Ig l möistes. Haldusakti andmise öigus on haldusorgani juhil voi tema volitatud isikul. Riigikontrolli juht on RKS § 15 Ig l kohaselt riigikontrolör, tai on öigus haldusakt anda ise voi volitada andmise öigus edasi.
Paragrahv 524 näeb ette sunniraha määramise öiguse sarnaselt kehtiva EKS § 1212 regulatsiooniga ning sunniraha ulemmääraksjääb 15 000 eurot. Sunniraha määramised jäävää praktikas reeglina vahemikku 500-1500 eurot, mönel korral on hoiatatud ka maksimaalse sunniraha määraga.
Väljä on jäetud viisise regulatsioon (kehtiv EKS § 1212 Ig 2), kuna viivise rakendamine on praktikas osutunud kontrolliorganile ebamöistlikuks ressursimahuks. Ettekirjutuse täitmiseks tuleb rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras. Viivis ja sunniraha on mölemad kohustuse täitmise tagamise meetmed, mis sisuliselt dubleerivad teineteist.
Paragrahv 52 näeb ette kaebeöiguse sarnaselt kehtiva EKS §-ga 1213. Kui erakond, erakonna nimekirjas kandideerinud isik, valimisliit, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isik voi uksikkandidaat leiab, et Riigikontrolli ettekirjutusega rikutakse tema öigusi, vöib ta pöörduda kohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.
Kavandatud muudatustejöustumise hetkel pooleliolevates kohtumenetlustes asub Riigikontroll halduskohtumenetluse seadustiku möistes uldöigusjärglasena ERJK asemel menetlusosaliseks.
6
See eeldab asutusesiseselt kohtus esindamise volituste jm kohtumenetluses osalemiseks vajalike dokumentide vormistamist, sh kohtuja teiste menetlusosaliste teavitamist.
Eelnöu §-ga 2 muudetakse erakonnaseadust.
Punktiga l asendatakse sönad ,,erakondade rahastamise järelevalve komisjon" sönaga ,,Riigikontroll" vastavas käändes. Tegemist on terminoloogilise muudatusega, mis esitatakse ökonoomselt uhe muudatusettepanekuna.
Punktiga 2 asendatakse vananenud EL-i öigusakti viide korrektse viitega. Muudatus ei seondu käesoleva eelnöu reguleerimisesemega, kuid tehakse öigusakti ajakohasuse ja korrektsuse tagamise eesmärgil.
Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks paragrahvid 1210 kuni 1213, kuna vastav regulatsioon sisaldub edaspidi Riigikontrolli seaduses (vt eelnöu §-s l kavandatud muudatused). ERJK on EKS § 1210 lg 10 alusel kantud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse. Seoses ERJK tegevuse löpetamisega tuleb riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri pidamise korra § 6 alusel teha asutuse löpetamisega seonduvad toimingud ka registris.
Eelnöu §-ga 3 muudetakse maksukorralduse seadust.
Maksukorralduse seaduse § 29 p 32 näeb ette maksuhalduri öiguse avaldada maksusaladust sisaldavat teavet erakondade rahastamise järelevalve komisjonile ulatuses, mis on vajalik komisjonile erakonnaseadusega pandud ulesannete täitmiseks, tunnistatakse kehtetuks. Kuna RKS § 29 p 9 juba sisaldab Riigikontrolli öigust saada maksusaladust sisalduvat teavet riigikontrolli seaduses sätestatud ulesannete täitmiseks ning erakondade rahastamise kontroll on edaspidi Riigikontrolli ulesanne, siis seetottu ei ole vajalik maksukorralduse seaduse § 29 täiendamine.
Eelnöu §-ga 4 muudetakse Riigikogu kodu- ja töökorra seadust.
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1572 löike l punktist 5 jäetakse väljä sönad Ja erakondade rahastamise järelevalve komisjoni", kuna Riigikogu Kantselei ulesandeks ei ole edaspidi erakondade rahastamisejärelevalve komisjoni teenindamine.
Eelnöu §-ga 5 nähakse ette seadusejöustumine l. jaanuaril 2021. Seaduse vastuvötmise ning rakendamise vahele peab jäämä piisav aeg muudatuste ettevalmistamiseks. See puudutab nii eelarvelisi kui ka töökorralduslikke ettevalmistusi muudatuste rakendamiseks.
4. Eelnöu terminoloogia
Eelnöu ei sisalda uusi, vähetuntud ega vöörkeelseid termineid.
5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu oigusele
Eelnöuga tehtävää muudatused ei ole seotud Euroapa Liidu öigusega. Eelnöu väljatöötamise käigus on tutvutud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide, eelkoige Soome seadusega.
6. Seaduse möjud
7
Eelnöu näeb peamise muudatusena ette erakondade rahastamise järelevalve komisjoni asendamise uue kontrolliorganiga - Riigikontrolliga.
Möju avalikkusele
Sihtruhm - valijad
Kontrollitegevuse professionaalsuse töusu töttu muutub sihtruhma jaoks erakondade rahastamise kontroll arusaadavamaks ning suureneb rahastamise läbipaistvus. Valijate informeeritus on teadlike valimisotsuste tegemise eelduseks.
Sihtruhm - erakonnad, valimisliidud, uksikkandidaadid
Muudatus möjutab kogu sihtriihma. Kontrolliorgani muutumine ei too kaasa muudatusi rahastamise nöuetes. Sihtruhma tuleb piisava ajavaruga teavitada organi muutusest ning vajadusest esitada aruandeid uuele organile. Pooleliolevaid kontrollitoiminguid jätkab ERJK asemel Riigikontroll, samuti osaleb Riigikontroll öigusjärglasena ERJK asemel käimasolevates kohtumenetlustes.
Möju Riigikontrollile
Riigikontrollile pannakse täiendav ulesanne, mille täitmine eeldab organisatoorseid umberkorraldusi, ametnike värbamistja/vöi väljaöpetjms. Muudatuste ettevalmistamiseks ning elluviimiseks nähakse seaduses ette piisavjöustumisaeg.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Riigikontrolli kulud eeldatavalt suurenevaa lisanduva ulesande täitmise töttu, kuid Riigikogu Kantselei kulud (funktsioonidja ametnikkond) vähenevää.
Riigi kulud vähenevää seetöttu, et enam ei nähta ette komisjoni liikmete töötasusid. EKS § 12 Ig 11 kohaselt saavaa komisjoni liigeja asendusliige tasu komisjoni koosolekust osavötmiseja komisjoni muude ulesannete täitmise eest. Komisjoni liikmeja asendusliikme tunnitasu suurus on 25-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunni töötasu alammäär.18
8. Rakendusaktid
Kavandatud muudatustest tulenevalt tuleb muuta Riigikogu juhatuse kinnitatud Riigikogu Kantselei pöhimäärust. Kuna ERJK-d teenindavad ametnikud kuuluvaa Riigikogu Kantselei koosseisu, siis tuleb muuta ka Riigikogu Kantselei teenistujate koosseisu. Söltuvalt sellest, kas Riigikontroll täidab kontrollifunktsiooni olemasoleva ametnikkonnaja struktuuri raames, vajab otsustamist, kas muuta tuleb ka Riigikontrolli struktuuri ja teenistujate koosseisu.
9. Seadusejöustumine
Seadus jöustub 2026. aasta l. jaanuaril. Kontrolliorgani muutumisega seoses on vajalik teha Riigikogu Kantseleis ja Riigikontrollis kontrollifunktsio.oni uleminekuga seonduvaid
18 Alates l. jaanuarist 2019. a on tunnitasu alammääraks 3,21 eurot, kättesaadav: https://www.riieiteataia.ee/akt/l 18122018007
8
organisatoorseid umberkorraldusi. Piisavalt pikk jöustumisaeg tagab nöuetekohase kontrolli törgeteta j ätkumise.
Algatab Eesti Kons^vatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 18.03.2025
Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
9
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 19.03.2025 / 1-1/15-599; Riigikantselei / 19.03.2025 / 2-5/25-00489
Resolutsiooni teema: Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrollorgan) eelnõu (599 SE)
Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 10.04.2025
Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 03.04.2025
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 17.4.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0289. Kontroll: Andres Kruus
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 19.03.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655
.
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/25-0289 - Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrollorgan) eelnõu (599 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 19.3.2025 resolutsioonile Osapooled: Justiits- ja Digiministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 10.04.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0b9f4d9f-e228-452d-aa90-e63d3a315f8c Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0b9f4d9f-e228-452d-aa90-e63d3a315f8c?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main