Vastus teenuste ja eelarve revisjoni vahekokkuvõttele

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Andrus Pirso

Rahandusministeerium

Teie: 04.03.2025

Meie: 20.03.2025 nr 1-11/268

Vastus teenuste ja eelarve revisjoni

vahekokkuvõttele

Tutvustasite 04.03.2025 Siseministeeriumi suhtes läbiviidava „Teenuste ja eelarve revisjoni“ I

vaheetapi tulemusi ning tegite valitsemisala teenuste andmekorje tabeli jm andmete pinnalt

omapoolsed ettepanekud tõhustamiskava analüüsimise fookusteemadeks.

12.03.2025 arutas Siseministeeriumi valitsemisala juhtkond Rahandusministeeriumi poolt

tehtud järeldusettepanekuid ning ka omapoolseid ettepankuid, kus nähakse riigiüleselt

tõhustamiskohtasid. Alljärgnevas toon teie esitluses olnud kogumite kaupa välja

Siseministeeriumi valitsemisala juhtkonna tagasiside koos selgituste ning otsusena.

1. Asutustelt laekunud tugiteenuste ettepanekud

1.1. Dokumendihalduse osaline konsolideerimine RTK-sse.

Andmekorje tabelist nähtus lisainfo. SIM poolne ettepanek puudutas vaid SIM enda

arhiivinduse ja uue keskse süsteemi viimist RTK-sse.

OTSUS: tõhustamiskavasse analüüsimiseks mitte lisada.

1.2. Asutuste personalijuhtimise konsolideerimine.

Andmekorje tabelist nähtus lisainfo. SIM pole pidanud vajalikuks VA personalijuhtimise

konsolideerimist SIMi. Kõne all on täna sisemiselt (juhtimis)koolituste jm arendustegevuste

ühine korraldamine.

OTSUS: tõhustamiskavasse analüüsimiseks mitte lisada.

1.3. Ministeeriumite väliskommunikatsiooni osaline konsolideerimine.

RM sõnastus on eksitav. SIM VA kommunikatsiooni võrgustikus on arutatud välisveebi

tehnilise halduse tsentraliseerimist, samuti sotsiaalmeedia halduse keskselt korraldatavaks

muutmist.

OTSUS: lisada tõhustamiskavasse analüüsimiseks korrigeeritud sõnastusega (välisveebi ja

sotsiaalmeedia haldus).

1.4. Ministri autojuhi teenuse üleandmine PPA-le

Seda teemat võib maksimaalselt SIM VA sisemiselt edasi arutada.

OTSUS: tõhustamiskavasse analüüsimiseks mitte lisada.

1.5. Minna kasutusrendi asemel üle omandisõidukitele

Tegemist pole vaid SIM VA asutuste sõidukipargi probleemiga, mistõttu korrigeerida teema

pealkirja ja ettepanek on RM-ile riigiüleselt kasutusrendiga kaasnevate kulude kokkuhoiuks

omandisõiduki kasutamise võimaluse loomist analüüsida. Täna on paljude VA erisõidukite

2 (6)

rentimisel ja selle lõppemisel vaja teha topelt kulud – tehnika ja erilahenduste paigaldamisele

lisandub rendilepingu lõppemisel sõiduki algsesse seisundisse tagasi viimise suured kulud.

Rendisõidukite kasutamise võimalus peab ka jääma. Vajalik seadusemuudatus.

OTSUS: lisada tõhustamiskavasse riigiüleselt analüüsimiseks korrigeeritud sõnastuses.

1.6. Suunata kommunikatsiooni tegevused ainult nendele põhiteenustele (1247, kriis);

mille teadlikkus inimeste hulgas on madal.

Jääb ebaselgeks, mille pinnalt RM sellise ettepaneku sõnastas, ei toetata, kuna sellist olukorda

ei peeta võimalikuks.

OTSUS: tõhustamiskavasse analüüsimiseks mitte lisada.

2. RM vaates teemad, mille osas näevad vajadust edasi tegeleda

2.1. Eelarve jääkide ja ülekantavate analüüs

OTSUS: nõus analüüsimisega

2.2. Täiskasvanute keeleõpe

OTSUS: nõus analüüsimisega

2.3. Kõrghariduse rahastamine valitsemisalades

Teema pealkiri on eksitav. RM poolt tehtud vahetulemuste kokkuvõtte esitluses kuvati välja

selgelt teemat, mille fookuses oli Sisekaitseakadeemia SIM VA-st HTM VA-sse äraviimine.

Esitluses ja selle märkmetes toodu põhjendused olid kallutatud või tehtud vähese teadlikkuse

pinnalt. SIM ei toeta SKA äraviimist HTM valitsemisalasse. Samas nõustume, et

Sisekaitseakadeemia puhul on vajalik analüüsida olemasoleva infra ning kompetentsi baasilt

täna pakutava õppe ja tegevuste ulatust koostoimes teiste kõrgkoolide poolt pakutavaga

(milliseid oskusi ja kompetentse on võimalik pakkuda teiste kõrgkoolide pinnalt ning kas on

oskusi ja kompetentse, mida saab pakkuda üksnes SKA).

OTSUS: analüüsi ese ümber sõnastada, et oleks mõistetav analüüsi tegelik eesmärk.

2.4. Teenuste mõõdikute sihttasemed vs täitmine vs teenuste eelarve

Ei toeta RM tasandil teema analüüsimist. Ettepanek analüüsida SIM VA sisemiselt

„Teenusepõhise juhtimise (TPJ) 2.0“ arenduse raames. Teema vajab analüüsi fookusteemana

riigiüleselt (RM + RK koostöö strateegilise planeerimise, tegevuspõhise eelarvestamise ja

teenuste juhtimise raamistiku kooskõla vaates) , mitte vaid SIM VA teenuste keskselt. Tegemist

on riigiülese võimelüngaga.

OTSUS: tõhustamiskavasse analüüsimiseks SIM teenuste keskselt mitte lisada või analüüsida

vaid riigiülese teemana.

3. Dubleerimised sarnaste teenuste osutamisel?

3.1. Ennetuse teenus - TRAM, SKA-LSV, RIA, TAI, TTJA jt

Ennetuse teemad on üpris erinevad, neid lihtsalt kokku panna ei saa. Et RM-il oleks lihtsam

seda teemat analüüsida, tuleks ette võtta 2014.a Riigikantselei juurde loodud vigastuste

ennetamise rakkerühma koostatud põhjalik analüüs.

Oluline on mõista, et teenuste andmekorje tabelist PÄA poolt välja toodud erinevate PäA-s täna

eraldi käsitletud ennetuse teenuste kokkupaneku ettepaneku/tahte näol ei ole tegemist riigiülese

tõhustamistegevusega, vaid asutuse sisese juhtimisetegevuste tõhustamisega, mis

realiseeritakse SIM VA TPJ 2.0 arenduse raames. Analüüsida on võimalik siiski näiteks PPA

ja TRAM liiklusohutuse ennetuse tegevuste võimalikku kattuvust.

OTSUS: lisada tõhustamiskavasse analüüsimiseks korrigeeritud sõnastusega liiklusohutuse

ennetustegevuse vaates

3.2. Merereostustõrje, SAR ja rannikuvalve teenus - PPA, PÄA, KVS, TRAM

3 (6)

Alates 2023 ühendati KAMi VA-sse SIM VA-st PPA laevastik, mille kohta tehti ka analüüs.

Lisaks loodi 1.juulist 2023 riigilaevastik, kuhu anti üle kogu riigi veesõidukite haldus ning mille

loomine põhines samuti analüüsil. SIM ettepanek on riigi poolt tervikvõime loomise ja loetletud

kolme teenuse osutamise tegevused nüüd uuesti üle analüüsida, et saada vastused küsimustele

kuidas on 2 aastat hiljem antud reformid oma eesmärki täitnud, kuidas on tervikvõime vaates

teenuste osutamise kvaliteediga ja kas kogumis on riik saavutanud tõhususe RE vahendite

kasutamisel.

OTSUS: lisada tõhustamiskavasse analüüsimiseks korrigeeritud teemana laevastiku ja

riigilaevastiku loomise ühendamise eesmärkide täitmise analüüs.

3.3. Piirikontrolli teostamise teenus - PPA, MTA

PPA hinnangul oleks võimalik piirikontrolli protseduurid liita tollikontrolli tegevustega, st

andes see ülesanne üle PPA piirivalvele. Täna suudaks PPA piiripunktides seda ise ära teha,

vabastades sellega tolliametnike ressurssi piiripunktis. Ettepanek ei puuduta MTA riiklikku

järelevalve teostamist.

OTSUS: lisada tõhustamiskavasse analüüsimiseks piirikontrolli ja tollikontrolli tegevuste

ühendamise teema

3.4. Viisateenus - PPA, VÄM

PPA-l pole midagi selle vastu, kui viisade menetlus ja väljastamine tervikuna hakkaks asuma

VÄMis.

OTSUS: nõus analüüsimisega

3.5. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete valdkonna tegevused ja teenused - PÄA,

TTJA, Keskkonnaamet, Terviseamet, Tööinspektsioon, MTA

OTSUS: nõus analüüsimisega

4. Muud RM ettepanekud, mis vajavad kaalumist ja ootavad SIM VA otsust edasi

tegelemiseks

4.1. Asutuste sarnastes/kattuvates/haakuvates teenustes ja tegevustes dubleerimise

tuvastamine

Analüüsime SIM VA siseselt TPJ 2.0 arenduse tegevuste raames.

OTSUS: tõhustamiskavasse analüüsimiseks mitte lisada.

4.2. Kodanikuühiskonna arendamise üleviimine KUMi alla

SiM ei toeta ettepanekut viia kodanikuühiskonna valdkond üle KuMi. Oma seisukohta

põhjendame järgmiselt:

Kodanikuühiskond on otseselt seotud turvalisuse, kogukondade arendamise, elanikkonnakaitse

ja kriisivalmiduse, usuelu, siseturvalisuse vabatahtlike, demokraatlike väärtuste edendamise ja

tugevdamise ning ühiskondliku usalduse kasvatamisega. Tugev kodanikuühiskond on

demokraatia ja turvalisuse alustala. Turvalised, tugevad ja elujõulised kogukonnad on

kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse nurgakivideks. Peame vajalikuks tegeleda ja suunata

vahendeid kodanikuühiskonna kriisikindluse tõstmiseks. Hetkel on SiM, KuM ja VäM ette

valmistamas Sidusa Eesti arengukava vahehindamist, mille raames mh soovime analüüsida,

kuivõrd arengukava alaeesmärgid ja nende saavutamiseks loodud programmid on kogumina

kokkusobivad. Valdkonna üle viimine ei too rahalist kokkuhoidu ega loo uut väärtust.

Asekantsleri ametikoha puudumine ei ole pärssinud ei usu- ega kodanikuühiskonna valdkonna

arendamist. Peame perspektiivikaks hinnata riigi osalusega sihtasutuste võimalikku

ümberstruktureerimist ja sarnaste tegevuskvaldkondadega SA-de potentsiaalset liitmist.

Näitena ühildada KÜSK ja VPK juures tegutsev Eesti Koostöö Kogu.

OTSUS: esialgsel kujul analüüsi ei toeta, muuta analüüsi teemafookust riigi osalusega

sihtasutuste tegevuste dubleerimiskohtade tuvastamiseks.

4 (6)

4.3. Rahvastikuregistri väljaviimine SIMist

RR osa on juba analüüsitud põhjalikult. Kokkuhoidu kaasa ei tooks, kuna täna toimub SIMist

poliitika kujundamine ja rakendus sama ressurssiga. RR väljaviimine SIMist nt PPA-sse tooks

kaasa hoopis olulisel määral püsiva lisavajaduse, mitte kokkuhoidu ja tõhustamist.

OTSUS: tõhustamiskavasse analüüsimiseks mitte lisada.

4.4. Erakondade rahastamise väljaviimine SIMist

SIM hinnangul ei peaks antud tegevus asuma SIM VA-s, vaid nt RK-s. Seni pole tegevuse

väljaviimine SIMist õnnestunud.

OTSUS: nõus analüüsimisega.

4.5. SMIT poolt teenuste osutamine.

Vaadeldakse SIM VA siseselt TPJ 2.0 arenduse vaates 2025-2026 kestel.

OTSUS: tõhustamiskavasse analüüsimiseks mitte lisada.

5. SIM VA juhtkonnalt täiendavad ettepanekud tõhustamiskavasse analüüsimiseks:

5.1. Kriminaalmenetluste uurimise konsolideerimine PPA-sse.

St väljaspool SIM VA väikese menetluskoormusega (mõni menetlust aastas) asutuste jaoks,

nagu nt MTA narkokuriteod, Keskkonnaamet, nõuab kriminaalmenetluse uurimine kvaliteetse

kompetentsi loomist ja hoidmist kasina praktika pinnalt. Asutustes tuleb üleval pidada väga

kallist kriminaalmenetluse inimressurssi, tagada muutuv kompetentsi olemasolu, piisava

praktika vilumuseta menetluskvaliteet, tehnika jm varustus. Kriminaalmenetluse

konsolideerimisel väheneks oluliselt ka riigi halduskoormus, mis kaasneb

kriminaalmenetluseks vajalike riigisaladuse juurdepääsulubade menetlemisega, samuti asutuste

jälitusõigusega. Ettepanek ei puuduta MTA riiklikku järelevalve teostamist. Samuti on vajalik

analüüsida, kuidas haakuvad SIM VA pädevuses olevate majanduskuritegude ja MTA

maksukuritegude kuriteomenetlused.

5.2. HIS arenduse kiirendamisse investeerimine. Statsionaarsete kiiruskaamerate poolt fikseeritud piirkiiruse ületamisi automaatselt menetleva

Hoiatusmenetluse infosüsteemi (HIS) arendusse lisainvesteeringu leidmine tõstaks IS

süsteemijõudlust menetleda piirkiiruse rikkumisi. Selle tulemusena tekiks trahvitasude näol

riigile aastas lisatulu ca 15 milj ning avaldaks positiivset mõju ka liiklusohutuse suurenemisele.

5.3. Riigiülese tõlketeenuse konsolideerimine (nii menetlus- kui menetlusväline). Igal asutusel ei ole mõistlik enda tõlkekeskust välja arendada. Enamikes asutustes ei ole tööl

tõlkevaldkonna spetsialiste, vaid tõlketööd korraldavad kas üldosakonnad vms tugiosakonnad,

seetõttu puuduvad neil ka valdkonna spetsiifilised teadmised. Probleeme on tõlkehangete

läbiviimisega, rahul pole ei tellijad ega hangetes osalevad bürood. Hetkel käimasolev riigi

keskse tõlkekeskkonna Tõlkevärava arendus tekitab avalikule sektorile platvormi, kus

tõlketeenuse korraldust tsentraalselt hallata.

Pikalt on räägitud sellest, et puudu on meditsiini jms avaliku teenuste tõlkest (nt KOVid,

sotsiaalvaldkond) – kui ressursid koondada kokku, oleks tulevikus võimalik kogu avalikule

sektorile pakkuda tõlketeenust, sh suulist tõlketeenust. PPA kui suurim avaliku sektori

’tõlkebüroo’ võib loomulikult olla selle konsolideerimise eestvedajaks. Praegu puudub info

erinevate asutuste mahtude/vajaduste kohta, seega ei oska ennustada kokkuhoiu määra. Vaja

oleks kindlasti põhjalikku kaardistust ja analüüsi.

5.4. Sotsiaalse kiirabi teenuste osutamine. Lisaks liiklusõnnetuste, objektivalve, surnute veo teemadele on probleemiks politsei- ja

päästeametnike ehk operatiivressursi kasutamine sotsiaalteenuste osutamiseks. Kurname riigi

kõige kallimat ressurssi nende ülesannetega, samal ajal sellel ressursil neid kompetentse ja

5 (6)

vahendeid ei ole, et neid ülesandeid hästi täita. Ettepanek riigiüleselt analüüsida, kuidas on

korraldatud kiirabi, KOVid+ PPA+PäA ressursi kasutamine sotsiaalteenuste osutamiseks 24/7,

vabastades politsei- ja päästeressurssi nende põhitegevuse jaoks.

5.5. Riigiüleselt varade halduse analüüsimise ettepanek.

Politsei jm muude ametkondade kätte sattunud leidude hoiustamine ei peaks olema politsei

ülesanne, võiks olla nt KOVide ülesanne. Kohtutäiturite poolt arestitud vara peab täna

hoiustama PPA, tuues kaasa ametile halduskoormuse ja olulise eelarve vajaduse asja väärtuse

säilitamiseks vajaliku hoiustamistingimuste tagamise. Kohtutäituritel puudub motivatsioon asja

kiireks lahendamiseks. Ettepanek analüüsida leidude käitlemist ning kohtutäituritele varade

(arestitud, ära võetud, konfiskeeritud) haldamise kohustuse andmist.

5.6. Riigiasutuste kinnisvara temaatika. Ettepanek analüüsiks, kuidas motiveerida asutusi kinnisvara kuludelt kokku hoidma – laiemalt

ja süsteemsemalt rakendama, sh kui hoian kulu kokku, siis saan selle raha asutusele.

5.7. Kriisivarud. Ettepanek analüüsida üle riigi varudekeskuse roll kriisivarude haldamises.

5.8. HTM poolt keskse ehk riigiülese digiõppeplatvormi Moodle arenduse ja

koordineerimise lõpetamine. Kõikidel riigiasutustel eksisteerib sarnane vajadus oma töötajate ja teenistujate kompetentsi

hoidmiseks või täiendamiseks luua e-kursusi ning see vajadus on ajas kasvav, arvestades

tänapäeva elukestva õppe ning tehnoloogia trende. Tegemist on riigiülese horisontaalse

vajadusega. HTM Moodle digiõppeplatvormi kaotamine võis tuua näilise kokkuhoiu riigile,

kuid HTM Moodlet kasutanud riigiasutused peavad nüüd kõik iseseisvalt leidma täiendavaid

vahendeid sisemise kompetentsi loomiseks ja hoidmiseks, et IT platvormi ja selle arendamist

ülal pidada. Riigi vaates teevad asutused sama eesmärgi saavutamiseks dubleerivaid tegevusi,

sh kasutavad ka riigieelarvet, et „oma Moodle“ või sellesarnase alternatiivset

digiõppeplatvormi luua.

5.9. Riigiülese juhtimisinfosüsteemi puudumine. TERE rakendamiseks ning teenusepõhise strateegilise planeerimise ja juhtimise haldamiseks

keskse juhtimisinfosüsteemi puudumine on põhjustanud vähemalt 10a kestel asutuste poolt

korduvate kulutuste tegemisi alustades analüüside tellimisest ja nende pinnalt erinevates

platvormides või IS-ide väljaarendamise katseteni. Luhtunud katsete järel korratakse järgmisi

lahendusi. Vaid väiksemad asutused saavad leppida Excel tabelites majandamisega ning

tugivaldkonna võtmeisikute ajaloolisele mälule juhtimisotsuste seoste või tagamaade osas.

Täna nt on Riigikantselei läbi strateegiajuhtide võrgustiku antud probleemi tõttu kaardistamas,

millised tööplaanide, strateegiate juhtimise jm juhtimisinfo haldamise keskkonnad on

ministeeriumites ja selle allasutustes kasutusel. Analüüsida tuleks, millist kokkuhoidu on riigil

võimalik saavutada, kui riigis on kokku lepitud vastutav ministeerium, kes kujundaks eeltoodud

äriprotsessidele tervikliku raampõhimõtted ja loob riigiasutustele võimaluse eesmärkide

saavutamiseks kasutada keskset juhtimisinfosüsteemi.

Edastame punktis 2.3. toodule lisaks Sisekaitseakadeemia SIM VA-sse jäämise

vajalikkuse esmased põhjendused:

1) Sisekaitseakadeemia ei ole lihtsalt õppeasutus, vaid on integreeritud osa siseturvalisuse

tagamisest ning laiapindsest riigikaitsest. Tänaseks on Sisekaitseakadeemiasse loodud

karjäärikeskus, mis värbab töötajaid kogu valitsemisalale ning loodud on elanikkonnakaitse

teadus- ja arenduskeskus, millel oluline roll poliitikakujundajatele sisendi andmiseks ning

arendusteks

2) Õpe SKA-s on seotud eriteenistuse staatusega, kaitseriietuse, varustuse, tehnika ning

kriisirollidega, mis sätestatud seadusega, siis tähendaks õppeasutuse üleviimine teise

haldusalasse väga suurt halduskoormust nii seadusandluse muutmise, koostöö (teenistuste

tehnika kasutamine jms) kui ka tulevikus kriisivalmiduse ja laiapindse riigikaitse

valdkonnas (SKA on varuasukoht ning reserv teenistustele), mistõttu praegusel äreval ajal

6 (6)

hakata analüüsima või muutma seda valdkonda, mis toob igaljuhul kaasa, nii nagu iga

muudatus, teatavaks ajaks nõrgenemise (sh periood on pikk arvestades analüüsi,

muudatuste ettevalmistamise ning uuesti töökorda jõudmise faase), ei ole hetkel kuidagi

mõistlik samm.

3) SIM on järjepidevalt teinud samme, et suurendada koostööd ning läbipaistvust, nii viidi 2a

tagasi näiteks õppekohtade tellimise protsess sisekaitselise haridusseminari põhiseks, kus

kõikide SKA õppevaldkondade asutused esitlevad oma pikaajalisi personaliprognoose ning

vajadusi. Seejuures on kõik õppevaldkonnad võrdses seisus ning lähtutakse tegelikust

vajadusest, eelarve võimalustest ning mõjust, ehk aastati võivad prioriteedid erineda ning

sellest tulenevad ka siseministri fookusteemad, kuid see ei tähenda, et õppekohtade

tellimine oleks kuidagi ebavõrdne. Pigem vastupidi, politsei õppekohtade jaoks küsiti

lisaraha, et mitte teha seda kellegi teise arvelt.

4) Samuti on SIM valitsemisalas olnud viimastel aastatel fookuses teadus-, arendus ja

innovatsioonitegevus, mis Sisekaitseakadeemiaga otseselt seotud. Valmimas on SIM

valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia, mis seab SKAle

olulise rolli siseturvalisuse teadus- ja arendustegevuses. Valdkonna koordineerimine viidi

ühte meeskonda vähem kui aasta tagasi (tiimipõhine juhtimine), mis on aga juba praeguseks

olulisel määral tõstnud koostöövõimekust, hariduse-, teaduse ja innovatsiooniteemade

nähtavust ning võime kasvu, kuivõrd neid teemasid vaadeldakse ühtse tervikuna

valitsemisala üleselt. Koostöö Sisekaitseakadeemia ning valitsemisala asutuste vahel on

parem kui kunagi varem läbi TAI võrgutiku ning ühiste eesmärkide seadmise, mille tõttu

oleks praegu muudatuste tegemine ennatlik ning pidurdaks oluliselt edusamme, mis on

tehtud õppekohtade planeerimise loogikas, teadus- ja arendustegevuses ning nende

omavahelises seoses.

Lisaks on SIM seadnud 2025 tööplaanis eesmärgiks SIMi kui koolipidaja rolli defineerimise

ning SKA rolli täpsustamise laiapindses riigikaitses (valmib 2026), mistõttu ei ole mõistlik

hetkel siseturvalisuse valdkonda nõrgestada, kus töötajaid on prognooside kohaselt puudu

kasvavas trendis ning alus on pandud terviklikule siseturvalisuse arendamisele nii hariduse,

teaduse, innovatsiooni kui siseturvalisuse tagamise vaates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Abel

Strateegia- ja arendusosakonna juhataja

Siseministeerium

Anne Abel 6125154

[email protected]