(EIS) algatatud kooskõlastamine

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ hm@hm.ee/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

ministeeriumid

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing

20.03.2025 nr 8-2/25/1327

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitamine

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda

eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 5 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Lisad:

1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Lisa 1_Kohutuslike üldharidusõpingute moodulite kirjeldused

4. Lisa 2_Bio- ja keemiatööstuse tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

5. Lisa 3_Ehitustehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

6. Lisa 4_Ilu- ja heaoluteenused õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite

kirjeldused 7. Lisa 5_Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute

struktuur ja moodulite kirjeldused

2 (2)

8. Lisa 6_Jätkusuutliku ettevõtluse korraldus õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja

moodulite kirjeldused 9. Lisa 7_Külalismajandus õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite

kirjeldused 10. Lisa 8_Logistika ja laokorraldus õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja

moodulite kirjeldused

11. Lisa 9_Masintöötlustehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

12. Lisa 10_Side- ja võrgutehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

13. Lisa 11_Tekstiiltoodete disain ja -tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute

struktuur ja moodulite kirjeldused 14. Lisa 12_Toiduainete tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja

moodulite kirjeldused 15. Lisa 13_Tööstuse digitehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja

moodulite kirjeldused

16. Lisa 14_Visuaalmeedia tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

17. Lisa 15_Valikõpingute moodulite „Ettevõtlusõpe“ ja „Riigikaitseõpetuse välilaager“ kirjeldused

Aulika Riisenberg 735 0651

aulika.riisenberg@hm.ee

1

Lisa 10 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri määrusega

„Kutsekeskhariduse riiklik õppekava”

Side- ja võrgutehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

1. Õppekava üldandmed

1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma andmebaaside ja võrgu disain ning haldus, võimaldades õpilasel omandada teadmised, oskused ja hoiakud õpingute jätkamiseks

või töötamiseks oskustöölisena telekommunikatsiooni (sh ka elektrooniline side, kaugandmeside, kaugside ja digitaalside) valdkondades.

1.2. Õppekava õppe maht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohutuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid sh praktika 95 EKAPit ja

valitavaid põhiõpinguid 30 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud.

2. Õppekava põhiõpingute struktuur

2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit;

2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sidetehnoloogiate areng, 5 EKAPit; 4) elektroonika ja digitehnika alused, 5 EKAPit;

5) andmeside ja võrgutehnoloogia alused, 5 EKAPit; 6) raadioside alused, 5 EKAPit;

7) infoturve, 5 EKAPit; 8) ohud telekommunikatsioonisektoris, 5 EKAPit; 9) mõõteriistad ja trükkplaadid, 5 EKAPit;

10) raadiosidevõrkude planeerimine, 5 EKAPit; 11) IT-süsteemide alused, 5 EKAPit;

12) IP-võrgud ja uued tehnoloogiad, 5 EKAPit; 13) praktika, 25 EKAPit.

2.2. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud, millest õpilane valib ühe:

1) andmesidevõrkude suund; 2) riigikaitselise side suund;

3) side- ja ringhäälinguvõrkude suund.

2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht andmesidevõrkude suunal on järgmised:

1) koht- ja laivõrkude (LAN+WAN) ehitus ja haldamine, 5 EKAPit; 2) IP-võrkude haldamine ja ruutimine, 5 EKAPit;

3) monitooring ja veaotsing võrkudes, 5 EKAPit; 4) infoturbelahendused ja tulemüürid, 5 EKAPit; 5) enamlevinud võrguseadmete haldamine, 5 EKAPit;

6) diagnostika ja jõudluse optimeerimine koht- ja laivõrkudes, 5 EKAPit.

2

2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht riigikaitselise side suunal on järgmised: 1) raadioside ja antennitehnoloogia, 5 EKAPit;

2) kaablite ja konnektorite tehnoloogia, 5 EKAPit; 3) IP- ja raadiosidelahendused kaitseväes, 5 EKAPit;

4) sidevõrkude spektrianalüüs signaali haldamine, 5 EKAPit; 5) kaitseväe infrastruktuur ja pilvetehnoloogiad, 5 EKAPit; 6) droonitehnoloogiad ja autonoomsete süsteemide sidelahendused, 5 EKAPit.

2.5. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht side- ja ringhäälinguvõrkude

suunal on järgmised:

1) raadioside ja modulatsioonitehnoloogiad, 5 EKAPit; 2) antennitehnoloogia ja leviedastus, 5 EKAPit; 3) mobiilside ja tugijaamade tehnoloogia, 5 EKAPit;

4) ringhäälingutehnoloogia ja OTT-platvormid, 5 EKAPit; 5) häirete ja signaaliprobleemide tuvastamine, 5 EKAPit;

6) uued tehnoloogiad ja tulevikutrendid sidevõrkudes, 5 EKAPit.

3

3. Side- ja võrgutehnoloogia õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused

3.1. Kõikidele suunavalikutele ühised põhiõpingute moodulid

Mooduli

nr Mooduli nimetus

Mooduli õppe maht Eesti

kutsehariduse

arvestuspunktides (EKAP)

1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks.

Õpiväljund Õpilane

1) püstitab enesearengu

eesmärgid, arvestades enda võimeid ja võimalusi ning

väärtustades tervislikke eluviise

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel;

• analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele toimetulekule;

• hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid;

• koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi;

• kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks;

• oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks;

• analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi;

• sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks

2) kasutab teadlikult erinevaid õpistrateegiaid ja -viise enda

• selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades erinevaid teabeallikaid;

4

õpitegevuse kavandamisel ja juhtimisel

• iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega;

• oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele;

• analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid;

• koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest;

• annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet;

• kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes;

• selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi;

3) tegutseb seatud eesmärkide

saavutamiseks vastutustundlikult nii

iseseisvalt kui kollektiivi liikmena

• suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele;

• jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja

• -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus);

• kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele;

• toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist;

• iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid;

• analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus;

• teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

4) mõistab ettevõtliku, väärtust loova ja vastutustundliku tegutsemise olulisust nii

endale kui ühiskonnale

• selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule;

• toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks;

• kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga;

• kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid;

• analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid;

5

• kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid;

• kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid;

5) mõistab tööturu toimimise põhimõtteid ja enda

arenguvajadusi tööturule sisenemiseks

• selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste mõju majanduskeskkonnale;

• iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega;

• selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes;

• võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel;

• võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi;

• kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest;

• selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega;

6) kasutab varasemaid teadmisi,

oskusi ja kogemusi igapäevaeluga seonduvate

ülesannete lahendamisel

• lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja meetodeid;

• planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega;

• esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles;

• kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes;

• kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid;

• koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest;

• otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust;

• lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi;

• toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus.

2. Digioskuste arendamine 5 EKAP

6

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega.

Õpiväljundid

Õpilane

1) kasutab digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks

sobivaid infootsingu ja andmehalduse võtteid,

hinnates digisisu asjakohasust

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane teave;

• otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja -tööriistu;

• analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust;

• salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus;

• töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil;

2) kasutab info jagamiseks, suhtlemiseks ja koostööks

sobivaid digilahendusi, arvestades digikeskkonnas

kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning küberturvalisuse nõudeid

• kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse;

• jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobiva vahendi;

• kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused;

• kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks;

• järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi;

• haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega;

• analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile;

3) loob ja täiustab digisisu, kasutades sobivaid tööriistu sh tehisintellekti lahendusi

vastutustundlikult ning arvestades autoriõiguse

põhimõtteid

• loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega;

• kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale;

• järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega;

7

• rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile;

• kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti;

• analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust;

4) kaitseb oma digiseadet,

isikuandmeid, privaatsust ja tervist, rakendades

küberturvalisuse ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid

• kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara;

• tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks;

• rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele;

• analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks;

• analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest;

• säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid;

• reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju;

• analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje

vähendamiseks;

5) lahendab digitehnoloogia

kasutamisega seotud probleeme, tuvastades

tehnilised tõrked ning valides sobivad lahendused nende likvideerimiseks

• tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil;

• valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke alternatiive;

• kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele;

• analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks;

• toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks.

3. Sidetehnoloogiate areng 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab põhjalikud teadmised telekommunikatsioonitehnoloogiate ajaloost ja kaasaegsete sidevõrkude

arengusuundadest ning valdkonda reguleerivatest normdokumentidest.

Õpiväljundid

Õpilane:

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

8

1) kirjeldab telekommunikatsioonitehnolo

ogiate ajaloo olulisemaid etappe ja nende mõju

kaasaegsete sidevõrkude arengule;

2) selgitab kaasaegseid ja

tulevikusuundumusi telekommunikatsioonitehnolo

ogias ning nende tähtsust; 3) rakendab

telekommunikatsioonivaldko

nna seadusi ja regulatsioone igapäevatöös, järgides

privaatsus- ja andmekaitsenõudeid.

• kirjeldab kaasaegseid sidevõrke ja telekommunikatsioonivahendeid;

• koostab ülevaate telekommunikatsioonitehnoloogiate ajaloo olulistest etappidest ja selgitab nende tähtsust lihtsas ja arusaadavas vormis vastavalt lähteülesandele;

• selgitab telekommunikatsioonitehnoloogiate tulevikusuundade olulisust, tuginedes juhendaja poolt antud materjalidele;

• koostab raporti kaasaegsete ja tulevikusuundumuste kohta, kasutades esitatud materjale ja näiteid;

• täidab praktilise ülesande, kus rakendab seadusi ja regulatsioone vastavalt juhistele;

• lahendab juhtumianalüüsi, kasutades valdkonna seadusi ja regulatsioone.

4. Elektroonika ja digitehnika alused 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused elektroonika ja digitehnika komponentide ja seadmete tööpõhimõtetest sh

koostamisest ja testimisest ning osakab leida elektriliste ja digitaalsete süsteemide skeemidelt edasiseks tööks vajaliku infot.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) paigaldab juhendamisel

lihtsaid elektroonikakomponente;

2) koostab lihtsa standarditele

vastava elektriskeemi; 3) koostab lihtsa digitaalse

loogikaskeemi, kontrollides selle toimivust.

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• selgitab elektroonikaskeemi tööpõhimõtet, kasutades lihtsustatud tehnilisi termineid.

• selgitab elektroonikakomponentide tööpõhimõtteid ja nende rolli elektri- ja digitaalsüsteemides;

• paigaldab ja ühendab lihtsaid elektroonikakomponente vastavalt juhistele;

• koostab lihtsa elektriskeemi, järgides skeemide standardit ja märgistusi;

• loeb ja koostab vastavalt juhendile lihtsamaid skeeme, järgides skeemitehnika põhimõtteid;

• koostab lihtsa digitaalse loogikaskeemi, kontrollides selle toimivust ja vastavust ülesandele.

• nimetab komponentide ja vooluringi algtasemel testimiseks kasutatavaid mõõteriistu;

• demonstreerib multimeetri ja vooluringi testeri kasutamist pingete, voolu ja takistuste mõõtmisel vastavalt juhistele.

9

5. Andmeside ja võrgutehnoloogiate alused 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab võrkude ja andmeside, sealhulgas LAN, WAN, TCP/IP mudelite ja protokollide praktilistes rakendustes kasutamise põhitõed ning oskuse paigaldada ja hallata andmesidevõrke, tuvastada ja lahendada võrguprobleeme ning dokumenteerida

võrguliikluse andmeid

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kirjeldab andmesidevõrkude (LAN ja WAN)

põhifunktsioone ja komponente;

2) seadistab ja testib lihtsaid andmesidevõrke vastavalt juhendile;

3) rakendab võrguliikluse jälgimiseks ja

dokumenteerimiseks vajalikke töövahendeid;

4) seadistab ja testib TCP/IP

protokolle vastavalt juhendile;

5) määrab ja kasutab IP- aadresse ning marsruutimise põhimõtteid erinevates

võrguskeemides.

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• teostab ülevaate LAN ja WAN võrkude põhikomponentidest ja nende funktsioonidest lähtudes juhendist;

• seadistab lihtsa andmesidevõrgu, dokumenteerides seadistusprotsessi vastavalt juhendile;

• testib seadistatud andmesidevõrgu toimimist;

• jälgib võrguliiklust kasutades vajalikke töövahendeid;

• koostab võrguliikluse aruande vastavalt ülesandele;

• selgitab TCP/IP protokollide põhialuseid ja nende rakendamist võrgukonfiguratsioonides;

• seadistab TCP/IP protokolle, testides nende toimivust;

• määrab IP-aadressid, esitades tulemused vastavalt juhendile;

• konfigureerib marsruutimise kasutades IP-aadresse erinevates võrguskeemides.

6. Raadioside alused 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaate raadio- ja mobiilside toimimisest, sealhulgas signaalide ülekandest, sagedusaladest ja nende rakendamise võimalustest ja meetoditest erinevates keskkondades.

Õpiväljundid

Õpilane:

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

10

1) kirjeldab raadiolainete leviku iseärasusi erinevates

keskkonnatingimustes, arvestades sagedusalade

omadusi; 2) tuvastab signaaliülekande

probleemid ja teeb

ettepanekud nende lahendamiseks praktilises

kontekstis; 3) kirjeldab

mobiilsidetehnoloogiate (2G–

5G) põhimõtteid ja kasutusvõimalusi erinevates

olukordades; 4) paigaldab ja seadistab

mobiilsideseadmeid, järgides

juhiseid ja tööohutuse põhimõtteid.

• koostab juhistele vastava ülevaate raadiolainete levikuga seotud füüsikalistest nähtustest, kirjeldades nende mõju signaali kvaliteedile;

• nimetab erinevate antennide ja fiiderseadmete tööpõhimõtteid, omadusi ja kasutusvõimalusi;

• valib ülesandest lähtuvalt sobiva antennitüübi ning fiiderseadme, selgitades valikut;

• tuvastab signaaliülekande häired praktilises keskkonnas koostades aruande parandusettepanekutega;

• põhjendab mobiilsidetehnoloogiate (2G-5G) põhimõtteid tehes kokkuvõtte kaaslastele;

• selgitab suuliselt mobiilsidetehnoloogiate kasutusvõimalusi ja nende eeliseid erinevates olukordades;

• paigaldab mobiilsideseadmeid vastavalt juhistele ja järgides tööohutuse reegleid;

• seadistab mobiilsideseadmeid, esitades vastavalt juhistele korrektse dokumentatsiooni seadistusprotsessi kohta.

7. Infoturve 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused infoturbe rakendamiseks võrguhalduses, sealhulgas tulemüüride ja muude turvameetmete seadistamiseks ning riskide hindamiseks ja maandamiseks.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) rakendab infoturbe

põhimõtteid ja hindab riskihaldust võrgus, lähtudes

tänapäevastest küberohtudest; 2) seadistab tulemüüre ja

rakendab võrgu turvalisuse

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• koostab vastavalt juhistele riskianalüüsi ning maandamisplaani, võttes arvesse konkreetseid küberohte, nagu andmepüük (phishing), pahavara (malware) ja lunavara (ransomware);

• rakendab koostatud plaani, lähtudes küberohtudest;

• seadistab tulemüüri, jälgides liikluse filtreerimist, reeglite rakendamist ja ebatavalise liikluse blokeerimist;

• kasutab ja konfigureerib autentimisvahendeid, nagu kahefaktoriline autentimine (2FA) ja VPN-lahendused, dokumenteerides protsessi vastavalt juhistele;

• tuvastab võrgu anomaaliad, rakendades IDS/IPS (Intrusion Detection and Prevention Systems) süsteeme;

11

tööriistu keerukates keskkondades;

3) rakendab sobivaid kaitsemeetmeid küberohtude

korral; 4) rakendab tuvastatud

küberohtude korral sobivaid

kaitsemeetmeid, analüüsides juhendamisel nende mõju;

5) kasutab infoturbe ja võrgu turvalisusega seotud ingliskeelset terminoloogiat.

• demonstreerib oskust logide analüüsimiseks ja logihaldussüsteemide (nt SIEM – Security Information and Event Management) kasutamiseks küberintsidentide avastamisel ja tõrjumisel;

• selgitab ja rakendab vastavalt juhistele kaasaegseid infoturbe parimaid praktikaid, sealhulgas tarkvara ajakohastamist, turbeauditite läbiviimist ja varunduslahenduste rakendamist;

• lahendab praktilises ülesandes mitmekihilise rünnaku simulatsiooni, tõendades arusaama küberrünnakute mehhanismidest ja kaitsemeetoditest;

• kasutab ingliskeelset erialaterminoloogiat turberaportite koostamisel ja nende suulisel esitamisel.

8. Ohud telekommunikatsioonisektoris 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised telekommunikatsioonivaldkonna tööohutusnõuetest ja -standarditest, küberohtudest ja infoturbest ning oskused ohutuks töötamiseks telekommunikatsioonisektoris.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) selgitab telekommunikatsioonisektori tööohutuse- ja tervisenõudeid

ning järgib neid tööülesannete täitmisel;

2) kasutab tööriistu ja -võtteid ohutult vastavalt kehtivatele standarditele ning tagab

töökeskkonna ohutuse; 3) selgitab rahvusvaheliste ja

kohalike ohutusstandardite ning regulatsioonide olulisust telekommunikatsiooni

paigaldustöödes;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• teeb ülevaate telekommunikatsioonisektori tööohutuse- ja tervishoiunõuetest kasutades infootsingut;

• kirjeldab tööohutusstandardeid rakendamist etteantud praktilistes olukordades;

• demonstreerib vastavalt juhistele tööriistade ohutut ja korrektselt kasutamist praktiliste harjutuste käigus;

• lahendab ette antud juhtumianalüüsi, tuvastades keskkonna- või tööohutusega seotud probleemi;

• esitab juhendile vastava kirjaliku töö rahvusvahelise ja kohalike ohutusstandardite kasutamise kohta, konkreetse paigaldustöö näitel;

• selgitab küberohtude mõju esitades kirjalikult ettepanekud turvameetmete rakendamiseks;

• demonstreerib autentimisvahendite (nt paroolid, 2FA) korrektset kasutamist praktilises ülesandes.

12

4) tuvastab ja kirjeldab küberohte rakendades

sobivaid autentimis- ja turvameetmeid nende

ennetamiseks.

9. Mõõteriistad ja trükkplaadid 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane on omandanud teadmised elektroonikaseadmete testimiseks ja hooldamiseks vajalikke mõõteriistade, nagu multimeeter ja spektromeeter kasutamiseks ning praktilised oskused, mis on vajalikud elektrooniliste komponentide korrektseks jootmiseks ja

trükkplaatide töökindluse hindamiseks ning dokumenteerimiseks.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kasutab mõõteriistu (nt

multimeeter, spektromeeter, osakilloskoop) elektroonikaseadmete

testimiseks ja vigade tuvastamiseks;

2) joodab elektroonikakomponente trükkplaatidele vastavalt

standarditele, kontrollides töö kvaliteeti;

3) hindab trükkplaadi töökindlust dokumenteerides mõõtmistulemused ja

parandustööd.

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• viib läbi täpseid mõõtmisi vastavalt juhendile, kasutades mõõteriistu korrektselt ja ohutusnõudeid järgides;

• tuvastab elektroonikasüsteemide vead, dokumenteerides vastavalt antud juhistele.

• teostab ülesandele vastava korrektse ja funktsionaalse jootmise, kontrollides kvaliteedi vastavust standarditele;

• hindab trükkplaadi töökindlust tehes nõuetele vastavad parandused;

• koostab nõuetele vastava dokumentatsiooni, kasutades digivahendeid;

• valib sobiva mõõteriista vastavalt ülesandele selgitades selle kasutamise protsessi;

• koostab trükkplaadi kvaliteedikontrolli aruande vastavalt juhendile, kirjeldades leitud probleeme ja tehtud parandusi;

• järgib ohutusnõudeid praktiliste tööde käigus, tõendades oma teadmisi ja oskusi;

• analüüsib vastavalt juhendile mõõtmistulemusi, tuvastades võimalikud kõrvalekalded ja esitades parandusettepanekud;

• demonstreerib praktilise töö käigus dokumenteerimisvahendite kasutamise oskust mõõtetulemuste ja parandustööde selgeks edastamiseks;

• hindab koostöös juhendajaga praktilise töö tulemust, selgitades parema täpsuse ja kvaliteedi saavutamist.

10. Raadiosidevõrkude planeerimine 5 EKAP

13

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab praktilised teadmised ja oskused raadiosidevõrkude planeerimiseks, sealhulgas sagedusjaotuste, levitingimuste ja raadioside tööpõhimõtete mõistmiseks. Õpilasel areneb suutlikkus hinnata ja koostada raadiosidevõrke vastavalt

TTJA (Tehnilise Järelevalve ja Tarbijakaitse Amet) nõuetele ning lahendada praktilisi ülesandeid leviala mõõtmistes.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) selgitab sagedusjaotuste ja

levitingimuste põhimõtteid ning nende mõju

raadiosidevõrkude planeerimisele;

2) koostab ja planeerib lihtsaid

raadiosidevõrke, järgides sagedusalade kasutamise

reegleid ja TTJA nõudeid; 3) teostab praktilisi mõõtmisi

raadiosides, järgides

kehtivaid standardeid, dokumenteerides tulemused

nõuetekohaselt.

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• demonstreerib sagedusjaotuste mõistmist, põhjendades nende mõju võrgu planeerimisel;

• planeerib juhendi järgi raadiosidevõrgu, kasutades sagedusalade optimaalseks kasutamiseks sobivaid meetodeid;

• arvutab levitingimuste parameetrid esitades vastava analüüsi tulemuse;

• rakendab TTJA nõudeid raadioside mõõtmistel, esitades korrektselt dokumenteeritud mõõtmistulemused ja hinnates nende vastavust standarditele;

• viib läbi sagedusalade analüüsi mõõtmised, tõlgendades tulemusi lähtuvalt juhistest;

• koostab aruande planeeritud raadiosidevõrgu töökindluse ja vastavuse kohta vastavalt nõuetele, esitledes seda rühmas.

11. IT-süsteemide alused 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused IT-süsteemide toimimise alustest, sealhulgas operatsioonisüsteemide paigaldamisest, haldamisest ning skriptimisvahendite kasutamisest. Õpilasel on oskused, mis võimaldavad hallata tööjaamu,

servereid ning automatiseerida haldustegevusi erinevates operatsioonisüsteemides..

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kirjeldab operatsioonisüsteemide

struktuuri, funktsioone, põhimõisteid selgitades nende

vajalikkust IT-süsteemides;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• selgitab esitluse vormis operatsioonisüsteemide erinevusi ja kasutusvõimalusi, kasutades korrektset erialast terminoloogiat;

• paigaldab operatsioonisüsteeme dokumenteerides protsessi;

• seadistab juhistele vastavalt kasutajakontosid ja komponente lokaalses võrgus;

• koostab lihtsamaid haldusülesandeid automatiseerivaid skripte kasutades sobivaid skriptimiskeskkondi;

14

2) paigaldab ja haldab tööjaamu ja servereid, seadistades

kasutajakontosid ja komponente lokaalses võrgus;

3) kasutab skriptimisvahendeid korduvate haldustegevuste automatiseerimiseks erinevates

operatsioonisüsteemides (Linux/BSD, Windows);

4) koostab ja dokumenteerib lihtsamaid skripte, rakendades matemaatilisi ja loogilisi

põhiseoseid.

• automatiseerib skriptimisvahendite abil tööjaamade ja/või serverite haldustegevusi;

• testib tööjaamade ja serverite toimivust vastavalt juhendile;

• rakendab matemaatilisi ja loogilisi seoseid skriptide koostamisel;

• dokumenteerib koostatud skriptid lähtuvalt nõuetest.

12. IP-Võrgud ja uued tehnoloogiad 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused IP-võrkude ehitamiseks ja haldamiseks, sealhulgas kohtvõrkude (LAN -

Local Area Network), laivõrkude (WAN - Wide Area Network) ja Etherneti tehnoloogiate kasutamiseks. Õpilane on tuttav uusimate võrgutehnoloogijate, nagu tarkvarapõhised võrgud (SDN - Software-Defined Networking) ja võrgu virtualiseerimine (NFV - Network Function Virtualization) ning OSI mudeli (Open Systems Interconnection) praktilise rakendamisega kaasaegses võrguhalduses.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) paigaldab ja haldab IP-võrke, kasutades erinevaid

tehnoloogiaid sealhulgas kohtvõrke (LAN), laivõrke (WAN) ja Etherneti

tehnoloogiaid; 2) tunneb OSI mudeli (Open

Systems Interconnection) kihte ja nende toimimist rakendades uusi tehnoloogiaid, nagu

tarkvarapõhised võrgud (SDN)

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• teostab IP-võrgu seadistamise vastavalt etteantud nõuetele ja dokumenteerib protsessi, tõendades täpsust ja töökindlust;

• lahendab võrguühendusega seotud probleeme, kasutades tehnilist dokumentatsiooni ja vearaporteid;

• demonstreerib praktilise töö käigus oskust võrguühenduste optimeerimiseks, kasutades kohtvõrke (LAN) ja laivõrke (WAN);

• selgitab OSI mudeli (Open Systems Interconnection) kihte ja nende ülesandeid, võrguliikluse analüüsimisel;

• kasutab tarkvarapõhiseid võrke (SDN) ja võrgu virtualiseerimist (NFV) lihtsa võrgutopoloogia loomisel, selgitades nende eeliseid traditsiooniliste lahenduste ees;

• koostab ja esitleb uute tehnoloogiate rakendamise projekti, hõlmates nende rakendamist ja võimalikke probleeme võrguhalduses vastavalt ette antud ülesandele;

15

ja võrgu virtualiseerimine (NFV), võrguhalduses;

3) lahendab võrguliikluse probleeme kasutades

asjakohaseid tööriistu ning võrgu konfiguratsiooni meetodeid.

4) kasutab erialast ingliskeelset terminoloogiat (nt LAN,

WAN, SDN, NFV, OSI) korrektselt, nii suuliselt kui ka kirjalikult, tehniliste

dokumentide ja võrguseadistuste kirjeldamisel.

• selgitab võrguliikluse probleeme pakkudes välja lahenduse;

• vastavalt juhistele viib läbi võrguliikluse analüüsi, kasutades sobivaid tööriistu ja konfiguratsiooni meetodeid (nt Wireshark), ning selgitab tulemusi;

• selgitab võrguliiklusese analüüsi tulemusi, kasutades erialast sõnavara;

• kasutab ingliskeelset erialaterminoloogiat (LAN, WAN, SDN, NFV, OSI) võrguseadistuste ja dokumentatsioonide koostamisel ning tehniliste ülesannete täitmisel.

13. Praktika 25 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija oskab rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvub erialale iseloomulike tööülesannete ja töökeskkonnaga, ettevõtte struktuuri, sisekorra, töökorralduse, meeskonnatöö põhimõtetega, tehnilisele dokumentatsioonile esitatavate nõuetega, kvaliteedi ja tööohutuse nõuetega

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kandideerib praktikale lähtudes kooli praktikakorralduse

protsessi nõuetest; 2) kirjeldab vastavalt

spetsialiseerumisele

valdkondliku praktikaettevõtte igapäevatööd ja annab ülevaate

protsessidest töösoleva projekti rakendamisel meeskonnas;

3) rakendab õpitud teoreetilisi

teadmisi ja oskusi praktilises

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• tutvub praktikajuhendiga ja praktikakorraldust reguleerivate dokumentidega;

• alustab praktikale kandideerimisprotsessi koostades korrektsed dokumendid;

• püstitab endale isikliku praktikaülesande konkreetseks praktikaks lähtudes praktikakoha võimalustest, projektidest ja enda huvidest ning arenguvajadustest;

• teeb kirjaliku kokkuvõtte praktika ettevõttest, igapäevatööst ja kasutatavatest protsessidest praktikaaruandes;

• töötab juhendamisel väljavalitud ettevõtte meeskonnas, kirjeldades praktikaaruandes oma tööülesandeid ja rolli organisatsioonis;

• kasutab erialases töös asjakohaseid töömeetodeid, töövahendeid ja materjale ning tuleb toime põhiliste töödega;

• tuleb toime erinevates töösituatsioonides ja meeskondades;

16

töökeskkonnas, lahendades erialaseid ülesandeid vastavalt

juhistele. 4) võtab vastutuse enda

töökorralduse ja tulemuste eest, näidates üles täpsust, koostööoskust ja ametialast

suhtumist; 5) töötab vähemalt ühes

valdkonnaga tegelevas ettevõtte projektimeeskonnas vastavalt spetsialiseerumisele;

6) dokumenteerib oma tööprotsessid ja tulemused,

kasutades asjakohast terminoloogiat ja erialale sobivaid formaate;

7) analüüsib oma töökogemust ja oskuste arengut, tuues välja

tugevused ja võimalikud parenduskohad praktikaaruandes.

• võtab vastutust talle antud tööülesannete lõpuni viimiseks ja hindab enda töö tulemusi ning leiab võimalusi enda arendamiseks.

• kasutab sobivaid töövahendeid, tehnoloogiaid ja meetodeid erialaste tööülesannete täitmiseks, järgides tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid;

• täidab talle antud ülesanded ja hindab enda töö tulemusi;

• hindab informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust, süstematiseerib, võrdleb ja analüüsib hangitud teadmisi ning kasutab seda oma töös;

• planeerib oma aega lähtuvalt tööülesandest, tähtaegadest, töökoha eripärast ja organisatsiooni/tellija nõuetest;

• mõistab oma tegevuse mõju organisatsiooni tulemustele;

• suhtleb ametialaselt korrektselt, võtab vastutuse talle antud ülesannete eest;

• analüüsib enda praktikatulemusi ja kirjeldab võimalusi enda oskuste edasiarendamiseks;

• täidab ja esitab nõuetekohase praktikadokumentatsiooni õigeaegselt koolipoolsele juhendajale;

• esitleb enda praktika kogemusi, teostatud tööülesandeid ja enda valmisolekut tööülesannete täitmisel praktikaseminaril.

3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid andmesidevõrkude suunal

14. Koht- ja Laivõrkude (LAN+WAN) ehitus ja haldamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused kohtvõrkude (LAN) ja laivõrkude (WAN) kavandamiseks, ehitamiseks ja haldamiseks, hõlmates ka traadita kohtvõrkude lahendusi ja alternatiivsete sidesüsteemide rakendusi sh keskendutakse

kaabeldusvõrkudele, passiivsetele optilistele võrkudele (PON), võrguseadmetele, ühendustele ning võrkude jõudluse ja turvalisuse optimeerimisele. Lisaks omandab õpilane teadmised alternatiivsete tehnoloogiate, nagu satelliit-, mobiil- ja raadioside lahenduste, integreerimiseks WAN-võrkudes, et tagada usaldusväärne side ka välitingimustes ja raskesti ligipääsetavates piirkondades.

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

17

Õpilane:

1) ehitab koht- ja laivõrke, sealhulgas

traadita võrgulahendusi, valides sobivad tehnoloogiad ja seadmed;

2) koostab lihtsa passiivse optilise

võrgu (PON) topoloogia; 3) paigaldab ja keevitab

valguskaableid ning otsastab vaskkaableid, tagades kaablite töökindluse ja vastavuse

standarditele; 4) seadistab LAN ja WAN

võrguseadmeid ning rakendab alternatiivsete sidesüsteemide lahendusi, nagu mobiil- ja

satelliitside; 5) hindab koht- ja laivõrkude jõudlust

ning turvalisust, dokumenteerides mõõtmistulemused ja rakendades optimeerimislahendusi.

Õpilane:

• planeerib kohtvõrgu komponente, sealhulgas traadita võrgulahendusi, tõendades planeerimisoskust ja seadmete paigaldamise täpsust vastavalt juhendile;

• paigaldab kohtvõrgu komponente, sealhulgas traadita võrgulahendusi, tõendades planeerimisoskust ja seadmete paigaldamise täpsust vastavalt juhendile;

• koostab esitluse PON-võrgu topoloogia kohta, järgides kehtivaid standardeid ja tehnilisi juhiseid;

• keevitab valguskaableid ja otsastab vaskkaableid, hinnates töö täpsust ja kvaliteeti vastavalt juhendile;

• vastavalt juhendile seadistab LAN ja WAN võrguseadmeid, kasutades ka alternatiivseid sidesüsteeme, ning optimeerib nende töökindlust ja kiirust;

• kasutab diagnostikavahendeid võrguprobleemide lahendamiseks ning dokumenteerib ja analüüsib võrkude testimise tulemusi vastavalt juhistele;

• hindab võrgu turvalisust ja töökindlust, rakendades sobivaid meetmeid vastavalt kaasaegsetele standarditele ning ette antud juhendile;

• kavandab ja rakendab alternatiivseid sidesüsteeme vastavalt juhistele, tõendades nende sobivust ja integreerimist WAN-võrkudesse;

• komplekteerib seadmekapi ja paigaldab seadmeid ja paneele ning teostab vajalikud ühendused vastavalt ette antud juhistele ja paigaldusnormidele.

15. IP-võrkude haldamine ja ruutimine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab põhjalikud teadmised ja praktilised oskused IP-võrkude haldamiseks ja ruutimiseks, keskendudes OSPF, BGP ja EIGRP protokollide kasutamisele ning võrkude turvalisuse ja jõudluse optimeerimisele.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) tunneb ruutimise protokollide

OSPF, BGP ja EIGRP tööpõhimõtteid ning nende

kasutamise eeliseid ja piiranguid; 2) seadistab ja optimeerida MPLS-

võrke ning rakendada VPN-

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• seadistab ruutimise protokollid OSPF, BGP ja EIGRP vastavalt juhistele ning analüüsib võrguliikluse optimeerimise tulemusi;

• vastavalt juhendile demonstreerib ruutimise protokollidega seotud probleemide tuvastamise ja lahendamise oskust, kasutades diagnostikavahendeid ja simulatsioonikeskkonda Cisco Packet Tracer;

18

lahendusi turvalise side tagamiseks;

3) lahendab IP-võrkudes ruutimisprobleeme, rakendades sobivaid võrguseadistusi ja

tehnoloogiaid; 4) selgitab võrgu turvalisuse ja

jõudluse põhimõtteid ning rakendab neid praktikas IP-võrkude haldamisel.

• konfigureerib MPLS-võrke ja VPN-lahendusi, tõendades vastavalt juhendile nende rakendamise vastavust turvanõuetele;

• tagab võrgu turvalisuse ja optimaalse jõudluse, kasutades asjakohaseid meetodeid ja tööriistu vastavalt juhistele ja standarditele;

• rakendab autentimis- ja krüpteerimismeetodeid IP-võrkudes, tõendades nende vastavust kaasaegsetele standarditele;

• analüüsib IP-võrkude seadistust ja jõudlust vastavalt juhistele, esitades soovitused optimeerimiseks;

• koostab dokumentatsiooni IP-võrkude seadistuse ja jõudluse kohta vastavalt juhistele, esitades soovitused optimeerimiseks;

• kasutab vastavalt juhistele simulatsioonikeskkonda (nt. Cisco Packet Tracer'i või EVE-NG) võrgutopoloogiate kavandamiseks, seadistamiseks ja testimiseks.

16. Monitooring ja veaotsing võrkudes 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab praktilised oskused võrguhalduse ja -monitooringu tööriistade kasutamiseks, keskendudes

võrgu jälgimisele, anomaaliate tuvastamisele, veaotsingule ja automatiseeritud diagnostikavahendite rakendamisele.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kasutab monitooringutööriistu ja analüüsida võrguliiklust

Wiresharki abil; 2) tuvastab võrgu anomaaliaid

monitooringu ja logianalüüsi

põhjal; 3) kasutab diagnostikaseadmeid ja -

tarkvara võrguprobleemide tuvastamiseks ja tõrkeotsinguks;

4) rakendab skriptimisvahendeid (nt

Bash, Python) monitooringu ja veaotsingu automatiseerimiseks, sh

logide analüüsimiseks ja automatiseeritud lahenduste loomiseks.

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• demonstreerib monitooringutööriistade kasutamist võrguliikluse jälgimiseks ja anomaaliate tuvastamiseks vastavalt ülesannetele;

• selgitab ja dokumenteerib tuvastatud võrguprobleemide põhjused vastavalt ülesandele ja pakub lahendusi;

• tõendab diagnostikaseadmete kasutamise täpsust vastavalt ülesandele ja oskust nende abil võrguvead tuvastada;

• demonstreerib skriptide koostamise ja kasutamise oskust võrgu diagnostikas ja monitooringus, näidates automatiseeritud lahenduste rakendamist vastavalt juhistele;

• analüüsib logisid ja võrgutulemusi, koostades aruande ja esitades soovitused süsteemi optimeerimiseks;

• hindab võrgu turvalisuse ja jõudluse aspekte diagnostikaprotsessi põhjal ning selgitab võimalikud riskid ja nende maandamisvõimalused tulenevalt ülesandest;

• esitab selge ja korrektselt vormistatud dokumentatsiooni diagnostika ja monitooringu tulemustest vastavalt juhistele;

19

• rakendab monitooringutarkvara seadistusi, tõendades nende vastavust etteantud juhistele ja parimatele praktikatele.

17. Infoturbelahendused ja tulemüürid 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused infoturbelahenduste ja tulemüüride seadistamiseks ning haldamiseks, keskendudes võrgurünnakute ennetamisele, füüsilisele ja võrguturvalisusele, andmete kaitsmisele ning VPN- ja krüpteerimislahenduste

rakendamisele.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) seadistab tulemüüre, et kaitsta võrke rünnakute ja häkkimiste eest;

2) rakendab tulemüüride reeglite ja poliitikate põhimõtteid erinevates võrgukeskkondades;

3) oskab seadistada VPN-e ja rakendada krüpteerimislahendusi

andmeside kaitsmiseks; 4) rakendab VPN-protokolle ja

krüpteerimise tööpõhimõtteid

turvaliste ühenduste tagamiseks; 5) rakendab meetmeid seadmete

kaitsmiseks volitamata juurdepääsu eest füüsilise turvalisuse põhimõtteid järgides.

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• seadistab tulemüürid vastavalt turvalisuse nõuetele ja ette antud juhistele, demonstreerides reeglite ja poliitikate rakendamise täpsust;

• hindab tulemüüride efektiivsust võrgurünnakute blokeerimisel ja dokumenteerib kaitsemeetmete rakendamise vastavalt juhistele;

• demonstreerib oskust tuvastada ja blokeerida rünnakuid, kasutades tulemüüride võimalusi vastavalt juhistele;

• rakendab vastavalt juhistele VPN-lahendusi ja krüpteerimismeetodeid, tõendades turvaliste ühenduste seadistamise oskust;

• tulenevalt ülesandest selgitab ja dokumenteerib VPN-protokollide kasutust erinevates turvastsenaariumides;

• tuvastab ja lahendab VPN-ühenduste probleeme, tagades andmeside turvalisuse ja töökindluse lähtudes juhendist;

• hindab füüsilise turvalisuse lahenduste tõhusust ja dokumenteerib võimalikud riskid ning vastumeetmed vastavalt juhistele;

• kasutab logianalüüsi ja diagnostikat tulemüüride ja VPN-i seadistuste kontrollimiseks ning parendamiseks vastavalt juhistele;

• testib tulemüüride ja VPN-lahenduste töökindlust, esitades dokumenteeritud tulemused vastavalt ette antud juhistele.

18. Enamlevinud võrguseadmete haldamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab praktilised oskused enamlevinud võrguseadmete (nt ruuterid, switchid ja tulemüürid) seadistamiseks ja haldamiseks, keskendudes võrgu jõudluse ja turvalisuse optimeerimisele.

20

Õpiväljundid

Õpilane:

1) seadistab võrguseadmeid nõuetele vastavalt;

2) tunneb võrguseadmete

põhifunktsioone, turvafunktsioone ja nende rakendamist;

3) rakendab võrgu turvaseadistusi, tagades andmete turvalisuse ja võrgu töökindluse;

4) lahendab võrguseadmetega seotud probleeme jälgides seadmete

jõudlust.

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• seadistab võrguseadmeid korrektselt ja dokumenteerib nende konfiguratsioonid vastavalt nõuetele;

• demonstreerib turvafunktsioonide kasutamist, sealhulgas tulemüüride ja liikluse haldamise seadistusi vastavalt juhistele;

• tuvastab ja lahendab võrguprobleeme vastavalt juhendile, näidates oskust kasutada diagnostikatööriistu;

• haldab ja optimeerib seadistatud võrguseadmete jõudlust, esitades tulemused vastavalt juhistele mõõtmiste ja analüüsi kaudu;

• selgitab ja dokumenteerib võrguseadmete tööpõhimõtteid ja konfiguratsioone vastavalt juhendile, kasutades erialast terminoloogiat;

• demonstreerib oskust seadistada ja hallata turvalahendusi erinevatel võrguseadmetel vastavalt juhistele, järgides tööstusstandardeid;

• rakendab võrguseadmetele tarkvarauuendusi ja turvapaiku vastavalt juhistele, hindades nende mõju võrgu töökindlusele.

19. Diagnostika ja jõudluse optimeerimine koht- ja laivõrkudes 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab põhjalikud teadmised ja praktilised oskused koht- ja laivõrkude töökindluse ja jõudluse analüüsimiseks, probleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks sh keskendutakse kaasaegsete diagnostikavahendite ja jõudluse optimeerimise

meetodite kasutamisele, et õpilane saaks praktilised teadmised kuidas parandada võrkude efektiivsust ja stabiilsust. Moodul valmistab õpilasi ette reaalseteks tööülesanneteks võrguhalduses, sealhulgas võrguprobleemide analüüsiks, optimeerimiseks ja tulemuste dokumenteerimiseks.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kasutab võrgudiagnostika tööriistu

koht- ja laivõrkude töökindluse ja jõudluse hindamiseks;

2) tuvastab võrguprobleeme diagnostikavahendite abil;

3) rakendab jõudluse optimeerimise

tehnikaid ja tööriistu, parandades võrgu töökindlust ja efektiivsust;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kasutab võrgudiagnostika tööriistu täpselt ja dokumenteerib tulemused vastavalt nõuetele;

• demonstreerib oskust lahendada võrguprobleeme, analüüsides diagnostikaandmeid ja rakendades vastavalt juhistele sobivaid meetodeid;

• teostab võrgu jõudluse optimeerimise ülesandeid, tõendades mõju võrgu töökindlusele ja jõudlusele vastavalt juhistele;

• rakendab vastavalt juhistele võrgu analüüsis erinevaid meetodeid ja tööriistu, sh võrguliikluse modelleerimine ja jõudluse prognoosimine;

21

4) rakendab diagnostika ja jõudluse analüüsiga seotud protokolle

praktilises töös.

• esitab analüüsitulemuste raporti, kirjeldades vastavalt juhistele optimeerimise mõju võrgu stabiilsusele ja efektiivsusele;

• lahendab keerukaid jõudluse ja töökindlusega seotud probleeme, rakendades vastavalt juhistele uuenduslikke optimeerimisvõtteid.

3.3. Valitavad põhiõpingud riigikaitselise side suunal

20. Raadioside ja antennitehnoloogia 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab põhjalikud teadmised ja praktilised oskused raadioside tehnoloogia ja antenniteooria

rakendamiseks kaitseväe sidevõrkudes sh keskendutakse erinevate raadiojaamade tüüpide tundmisele, sagedusalade mõistmisele ning antennide paigaldamisele ja testimisele.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kasutab raadiojaama ja mõistab raadioside põhialuseid, sealhulgas

sagedusalasid ja modulatsioonide mõju

raadiosides; 2) paigaldab ja testib erinevaid

antennitüüpe ning hindab

nende töökindlust ja leviala kaitseväe sidevõrkudes;

3) järgib tööohutusnõudeid raadioside ja antennitehnoloogia

seadistamisel ning kasutamisel.

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• näitab oskust valida ja kasutada sobivaid sagedusalasid vastavalt sidevajadustele ning dokumenteerib tulemused korrektselt tulenevalt ülesandest;

• lahendab praktilistes ülesannetes vastavalt juhistele raadioside tõrkeid ja optimeerib seadmete töökindlust;

• teostab antennide paigaldamise, järgides täpset juhendit ja tööohutusnõudeid;

• viib läbi leviala mõõtmisi vastavalt juhendile ja koostab raporti, mis sisaldab hinnangut antennide töökindlusele ja seadmete jõudlusele;

• tõendab erialaterminoloogia tundmist ja rakendamist praktikas, kasutades õiget sõnavara seadistuste ja aruannete koostamisel;

• rakendab raadiojaama kasutamise oskusi vastavalt juhistele praktilistes tingimustes, tõendades seadmete õiget käsitlemist ja hooldamist.

21. Kaablite ja konnektorite tehnoloogia 5 EKAP

22

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kaablikonnektorite ja kaablite paigaldamiseks ja testimiseks sh keskendutakse näiteks BNC, N-716 ja ilmastikukindlate konnektorite kasutamisele, kaitseväe sidekaablite standarditele ning kaablite töökindluse ja

vastupidavuse hindamisele rasketes tingimustes.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) paigaldab erinevaid

kaablikonnektoreid vastavalt kaitseväe standarditele (sh

BNC, N-716) ning hinnata ühenduste töökindlust ja ilmastikukindlust;

2) testib ja diagnoosib kaableid kasutades sobivaid

diagnostikaseadmeid, rakendades standarditele vastavaid töövõtteid;

3) rakendab militaar- ja raskete tingimuste jaoks sobilikke

kaableid ja ühendusmeetodeid järgides rahvusvahelisi standardeid.

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• paigaldab kaablikonnektorid (nt BNC, N-716) täpselt ja järgib kaitseväe standardeid ning dokumenteerib tulemused vastavalt juhendile;

• demonstreerib ilmastikukindlate ühenduste loomise oskust ja hindab ühenduste töökindlust vastavalt juhistele;

• kasutab diagnostikaseadmeid, tuvastab ühendusprobleeme ning lahendab need efektiivselt vastavalt ette antud ülesandele;

• testib ja hindab kaablite mehaanilist ja elektrilist töökindlust, esitades testide tulemused vastavalt dokumenteerimisnõuetele;

• demonstreerib teadmisi militaarstandarditest ja nende rakendamisest vastavalt juhistele praktilistes ülesannetes;

• järgib elektroonikaseadmete ja kaablite ühendamisel rahvusvahelisi standardeid (nt IPC-A-610 ja IPC-A- 620).

22. IP- ja Raadiosidelahendused Kaitseväes 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused kaitseväe IP-põhiste lahenduste, raadiolingisüsteemide, satelliitside ja mobiilsidetehnoloogiate kasutamiseks sh keskendutakse sagedusplaanimisele ja spektrihaldusele, et tagada usaldusväärne ja turvaline side välitingimustes.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) rajab kaitseväe IP-võrke ja raadiosidelahendusi, kasutades

tehnoloogiaid nagu 5G, LTE,

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• rajab vastavalt juhenditele praktilises ülesandes kaitseväe IP-võrgu, kasutades sobivaid tehnoloogiaid nagu 5G, LTE ja LEO-satelliitside;

23

LEO, MEO ja GEO satelliitside;

2) jaotab sagedusribasid eri võrkude vahel jälgides

sagedusplaneerimise ja spektrihalduse põhimõtteid;

3) paigaldab raadiolingi- ja

satelliitsideseadmeid vastavalt kaitseväe nõuetele;

4) valdab erialast ingliskeelset terminoloogiat, mis on vajalik sidevõrkude rajamisel ja

hooldamisel.

• seadistab vastavalt juhenditele praktilises ülesandes kaitseväe IP-võrgu, kasutades sobivaid tehnoloogiaid nagu 5G, LTE ja LEO-satelliitside;

• selgitab sagedusplaanimise ja spektrihalduse protsessi ning dokumenteerib sageduste jaotuse eri võrkude vahel vastavalt juhistele;

• seadistab raadiolingi- ja satelliitsideseadmeid, hinnates nende töökindlust ja kvaliteeti ning tuvastades võimalikud vead tulenevalt ülesandest;

• kasutab erialast ingliskeelset terminoloogiat seadmete konfigureerimisel, protokollide rakendamisel ja dokumentatsiooni koostamisel;

• hindab raadioside ja IP-võrgu lahenduste turvalisust vastavalt juhistele ning teeb ettepanekuid võimalike turvaprobleemide lahendamiseks;

• lahendab sagedusvahemike ja spektrihaldusega seotud juhtumianalüüse, järgides kaitseväe regulatsioone, standardeid ja järgides juhiseid;

• demonstreerib võrguühenduste tõrkeotsingu oskust, analüüsides ja lahendades sidekatkestusi praktilises keskkonnas vastavalt juhistele.

23. Sidevõrkude spektrianalüüs ja signaali haldamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused spektrianalüüsi ja signaali haldamise tehnoloogiate kasutamiseks kaitseväe sidevõrkudes sh keskendutakse spektrianalüsaatorite ja SDR (Software Defined Radio) lahenduste rakendamisele s.o, s signaalide tuvastamine, seire ning segamise tehnoloogiate turvalisuse ja operatsioonivõime tagamine.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kasutab spektrianalüsaatorit sageduste ja signaalide

analüüsimiseks ning häirete tuvastamiseks kaitseväe sidevõrkudes;

2) tagab SDR-tehnoloogiaid (Software Defined Radio)

rakendades sidevõrkude turvalisuse;

3) rakendab signaalide segamise

tehnoloogiaid kaitseväe

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• demonstreerib vastavalt juhistele spektrianalüsaatori kasutamist sagedusribade ja signaalide tuvastamisel;

• juhendit järgides kasutab SDR-tehnoloogiaid sidevõrkude seireks ja häirete tuvastamiseks, näidates oskust valida sobivad lahendused vastavalt situatsioonile;

• rakendab signaali segamise meetodeid praktilistes ülesannetes, järgides ette antud juhiseid ja turvanõudeid,

• selgitab spektrihalduse ja signaalide seire tehnoloogiate rakendamise põhimõtteid kaitseväe kontekstis vastavalt ette antud ülesandele;

• koostab põhjaliku raporti seire tulemustest vastavalt juhendile ja esitab ettepanekud sageduste optimeerimiseks või segamise strateegiate rakendamiseks;

• tuvastab võimalikke turvariske ja pakub lahendusi nende kõrvaldamiseks, kasutades saadud analüüsiandmeid ja juhistes olevat infot.

24

sidevõrkude turvalisuse ja tõhususe suurendamiseks;

4) tuvastab ja analüüsib signaale, dokumenteerides tulemused ja

pakkudes lahendusi häirete ja turvariskide vähendamiseks.

24. Kaitseväe infrastruktuur ja pilvetehnoloogiad 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused kaitseväe infrastruktuuri, sh mastide, sidevõrkude ja

andmekeskuste paigaldamiseks, haldamiseks ja hooldamiseks sh keskendutakse pilvetehnoloogiate rakendamisele kaitseväe võrgus, kõrgustööde üldpõhimõtetele ning tööohutuse tagamisele komplekssetes süsteemides.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kirjeldab kaitseväe infrastruktuuri, andmekeskuste ja pilvetehnoloogiate

kasutamise põhimõtteid ning nende rolli sidevõrkude

haldamisel ja kaitseväe operatsioonides;

2) paigaldab kaitseväe

infrastruktuuri elemente, sealhulgas sidevõrkude

mastistruktuure ja andmekeskuste riistvara, kasutades sobivaid

töövahendeid; 3) kasutab pilvetehnoloogiaid ja

virtualiseerimist kaitseväe süsteemide haldamisel, tagades andmete turvalisuse ja

töökindluse.

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab vastavalt juhendile kaitseväe infrastruktuuri ja pilvetehnoloogiate põhikomponente ning seob neid kaitseväe operatsioonide vajadustega;

• rakendab tööohutusnõudeid vastavalt juhistele sidevõrkude ja andmekeskuste seadmete paigaldamisel ja hooldamisel;

• konfigureerib pilvekeskkondade seadistused vastavalt ette antud juhistele;

• testib pilvekeskkondade töökindlust vastavalt ette antud juhistele;

• kontrollib kaitseväe süsteemide töökindlust ja turvalisust vastavalt tehnilistele nõuetele;

• dokumenteerib kaitseväe süsteemide töökindlust ja turvalisust vastavalt tehnilistele nõuetele;

• rakendab kõrgustööde ohutusnõudeid kirjeldades neid vastavalt ülesandele;

• tuvastab sidevõrkude ja andmekeskuste riistvara tõrked ning rakendab sobivaid lahendusi vastavalt juhendile;

• rakendab kõrgustööde ja tööohutuse nõudeid kaitseväe infrastruktuuri ja tehnoloogiliste lahenduste paigaldamisel ja hooldamisel.

25

25. Droonitehnoloogiad ja autonoomsete süsteemide sidelahendused 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab põhjalikud teadmised ja praktilised oskused droonide ja autonoomsete süsteemide toimimisest ning nende juhtimisest sh keskendutakse droonide ja autonoomsete robotite tööpõhimõtetele, nende juhtimisele, programmeerimisele ning

integreerimisele sidevõrkudesse. Lisaks õpilane tunneb autonoomsete süsteemide turvalisuse ja eetika põhimõtteid.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) programmeerib droone ning autonoomseid roboteid

vastavalt juhistele; 2) suudab integreerida droone ja

autonoomseid süsteeme sidevõrkudesse;

3) tunneb autonoomsete

süsteemide turvalisuse ja eetika põhimõtteid;

4) hindab autonoomsete süsteemide töökindlust ja efektiivsust erinevates

rakendustes.

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• tunneb droonide ja autonoomsete süsteemide tööpõhimõtteid ning kasutusvaldkondi;

• demonstreerib droonide ja autonoomsete süsteemide juhtimise oskust vastavalt juhistele praktiliste ülesannete kaudu;

• koostab ja esitab juhistele vastava projekti, mis hõlmab drooni või autonoomse roboti programmeerimist ja integratsiooni sidevõrku;

• kirjeldab juhendamisel autonoomsete süsteemide turvalisuse ja eetika küsimusi ning esitab vastavad lahendused;

• rakendab droonide ja autonoomsete süsteemide juhtimisel ohutusnõudeid järgides seadusandlust ja juhiseid;

• hindab autonoomsete süsteemide töökindlust kasutades erinevaid rakendusi;

• kasutab erialast sõnavara juhendite ja uurimustöö koostamisel.

26

3.4. Valitavad põhiõpingute moodulid side- ja ringhäälinguvõrkude suunal

26. Raadioside ja modulatsioonitehnoloogiad 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused raadioside tehnoloogiate ning modulatsioonitehnikate rakendamiseks raadio- ja televisioonisüsteemides. Fookuses on raadiosageduste efektiivne kasutamine, modulatsioonitehnikad, sagedusala planeerimine, häirete tuvastamine ning tehniliste lahenduste

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kirjeldab ja rakendab erinevaid

modulatsioonitehnikaid (AM, FM, PM) raadiosides;

2) planeerib ja optimeerib raadiosagedusi, arvestades rahvusvahelisi standardeid;

3) rakendab lainepõhimõtteid (levik, peegeldumine,

sumbumine) raadiosageduste kasutamisel;

4) kasutab vajalikke meetodeid ja

tööriistu häirete tuvastamiseks ja lahendamiseks.

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• seadistab modulatsioonitehnikaid, hinnates nende efektiivsust ja vastavust standarditele;

• rakendab korrektseid modulatsioonimeetodeid vastavalt tehnilistele juhistele ja selgitab nende eeliseid;

• optimeerib sagedusala kasutust, dokumenteerides planeerimise protsessi ja tulemusi;

• seadistab raadiosageduste kasutamise optimaalselt, järgides rahvusvahelisi nõudeid ja parimaid tavasid;

• rakendab lainepõhimõtteid raadiosageduste planeerimisel, demonstreerides praktilisi näiteid ja analüüsides tulemusi;

• kasutab sobivaid tehnoloogiaid ja meetodeid lainelevi parandamiseks ning kirjeldab nende mõju sidelahenduste kvaliteedile;

• lahendab raadioside häireid ja modulatsiooniprobleeme, pakkudes sobivaid tehnilisi lahendusi ja esitades parendusettepanekuid;

• dokumenteerib sagedusala planeerimise ja seadistamise protsessi ning koostab raporti tõhususe tõstmiseks.

27. Antennitehnoloogia ja leviedastus 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab praktilised oskused antennitehnoloogiate kasutamiseks ja paigaldamiseks side- ja ringhäälingusüsteemides, keskendudes antennide tüübi valikule, paigaldamisele, leviedastuse optimeerimisele ja leviprobleemide lahendamisele.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) tunneb antenniteooriat ja

antennide tööpõhimõtteid, sealhulgas suunadiagramme,

polarisatsiooni ja

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• paigaldab korrektselt antenne ja hindab töökindlust vastavalt tehnilistele nõuetele;

• analüüsib suunadiagramme, polarisatsiooni ja antennivõimendust ning rakendab saadud tulemusi antennide seadistamisel vastavalt tehnilistele nõuetele;

27

antennivõimendust, lähtuvalt tehnilistest nõuetest;

2) lahendab leviprobleeme, kasutades antennitestimise tööriistu ja leviala

modelleerimise tarkvara; 3) kalibreerib antenne vastavalt

keskkonnatingimustele kasutades leviedastuse optimeerimise tehnikaid;

4) paigaldab erinevaid antennitüüpe (nt satelliit-,

raadio- ja televisiooniantennid) ning hinnata nende töökindlust ja leviala.

• lahendab leviala ja signaali ülekandega seotud probleeme, kasutades sobivaid mõõtmisvahendeid ja tarkvara ning dokumenteerib lahendused vastavalt juhistele;

• rakendab leviala optimeerimise meetodeid täpselt, analüüsides nende mõju signaali kvaliteedile ja ulatusele, esitades juhendile vastavad tulemused;

• tuvastab häired, mis mõjutavad mobiilsidevõrkude antennide toimimist vastavalt juhendile, esitades lahendused koos dokumenteeritud analüüsiga;

• kõrvaldab häired, mis mõjutavad mobiilsidevõrkude antennide toimimist vastavalt juhendile, esitades lahendused koos dokumenteeritud analüüsiga;

• rakendab mobiilside antennide seadistamist, järgides LTE/5G nõudeid ja dokumenteerides tulemused;

• tuvastab leviprobleeme, kasutades antennitestimise tööriistu ja leviala modelleerimise tarkvara.

28. Mobiilside ja tugijaamade tehnoloogiad 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised mobiilsidetehnoloogiatest (2G–5G ja tulevikus 6G), tugijaamade kavandamisest ja haldamisest ning mobiilse andmeside integreerimisest kaasaegsetesse hübriidvõrkudesse. Õpilane on tuttav satelliidipõhiste mobiilside lahendustega

ja oskab tagada turvalisuse ja kvaliteediteenuse (QoS) vastava mobiilside. .

Õpiväljundid

Õpilane:

1) paigaldab mobiilsidetehnoloogia tugijaamu, hinnates nende

töökindlust ja jõudlust. 2) tunneb mobiilse andmeside

turvalisuse tagamise

põhimõtteid, sealhulgas QoS (Quality of Service) meetmeid

ning satelliidipõhiseid mobiilsidelahendusi.

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab mobiilsidetehnoloogiate (2G, 3G, 4G, 5G ja 6G) tööpõhimõtteid, arhitektuuri ja kasutusalasid;

• planeerib vastavalt juhendile mobiilsidevõrke;

• seadistab mobiilside tugijaamu, järgides täpsust ja optimaalse katvuse tagamise nõudeid;

• demonstreerib oskust seadistada mobiilsidevõrkude QoS-parameetreid vastavalt juhendile;

• analüüsib mobiilsidevõrgu liiklusvoogusid, tagades turvalisuse ja jõudluse;

• tuvastab ja lahendab mobiilsidevõrkude ja tugijaamade tõrkeid, kasutades sobivaid meetodeid ja tööriistu ning ette antud juhiseid;

• hindab ja rakendab mobiilside ja satelliidipõhiste lahenduste integreerimist, esitades dokumenteeritud tulemused ja soovitused vastavalt juhistele;

• testib ja hindab vastavalt juhendile tugijaamade töökindlust ja jõudlust, võrreldes tulemusi standarditega;

28

3) rakendab mobiilside integreerimist

hübriidvõrkudesse (nt mobiilside ja satelliitside koos toimimine).

• koostab juhendile vastava raporti 5G/6G tehnoloogia rakendamisest ja satelliidil põhineva mobiilside kasutamise potentsiaalist.

29. Ringhäälingutehnoloogia ja OTT-platvormid 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused ringhäälingutehnoloogia (raadio ja televisioon) toimimisest ja leviedastusest ning kaasaegsete voogedastus- ja OTT (Over-the-Top) platvormide rakendamisest sh keskendutakse õppes signaali edastamisele,

leviala optimeerimisele, edastuskanalite häirekindlusele ja uuenduslike digitaalsete tehnoloogiate kasutamisele.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) tunneb ringhäälingutehnoloogia (raadio ja televisioon)

tööpõhimõtteid, seadmete kasutust ja digitaalse

edastustehnoloogia aluseid; 2) seadistab ringhäälingu- ja OTT-

platvormide seadmeid ning

tarkvara, tagades optimaalse jõudluse ja leviala;

3) edastab signaali ja optimeerib leviala, kasutades sobivaid tehnoloogiaid ja

kodeerimisstandardeid; 4) tunneb voogedastuse ja OTT-

platvormide (nt YouTube,

Netflix) tööpõhimõtteid ja kasutab neid rakendustes,

tagades kvaliteetse ja häirekindla edastuse.

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• seadistab ringhäälingu- ja OTT-seadmed täpselt vastavalt etteantud ülesandele ja juhistele, järgides tehnilisi nõudeid;

• tõendab seadmete töökindlust ja leviala optimeerimise oskust vastavalt etteantud meetoditele ja ülesande kirjeldusele;

• hindab seadmete ja süsteemide toimivust, tuginedes dokumenteeritud analüüsile ja ülesande nõuetele;

• optimeerib leviala vastavalt edastuskanalite vajadustele ning dokumenteerib tulemused vastavalt juhendile;

• lahendab signaali edastuse ja vastuvõtuga seotud probleeme, rakendades sobivaid tehnoloogiaid vastavalt tööülesande kirjeldusele;

• rakendab edastuskanalite häirekindluse parandamise meetmeid vastavalt juhendile ja tehnilistele standarditele;

• rakendab heli- ja videokodeerimise standardeid korrektselt ning tõendab nende mõju edastuskvaliteedile vastavalt ülesande nõuetele;

• hindab ja rakendab sobivaid tehnoloogiaid edastuskanalite efektiivseks kasutamiseks, järgides etteantud juhiseid ja ülesandeid;

• seadistab OTT-platvormid täpselt, tõendades nende funktsionaalsust ja kvaliteeti vastavalt juhendile ja ülesandele;

• hindab OTT-platvormide kasutuskogemust ja süsteemide häirekindlust dokumenteeritud analüüsi põhjal ning ülesande kirjelduse alusel.

29

30. Häirete ja signaaliprobleemide tuvastamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab praktilised oskused häirete ja signaaliprobleemide tuvastamiseks ning lahendamiseks side- ja ringhäälingusüsteemides, keskendudes elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) tagamisele ja spektrihäirete käsitlemisele.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) tunneb elektromagnetiliste häirete (EMI) allikaid ja nende mõju side- ning

ringhäälingusüsteemidele; 2) kasutab diagnostikaseadmeid

häirete tuvastamiseks ja analüüsimiseks;

3) rakendab meetmeid

elektromagnetilise ühilduvuse tagamiseks ja häirete

ennetamiseks; 4) hindab kosmosetehnoloogiate ja

kliimatingimuste mõju signaali

kvaliteedile ning rakendada sobivaid lahendusi.

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab elektromagnetiliste häirete liike ja nende mõju, lähtudes etteantud juhistest ja ülesande kirjeldusest;

• kasutab diagnostikaseadmeid korrektselt häirete ja signaaliprobleemide tuvastamiseks vastavalt juhendile ja tehnilistele nõuetele;

• rakendab tõhusaid meetmeid häirete ennetamiseks ja signaali kvaliteedi parandamiseks vastavalt ülesandele ja tehnilistele standarditele;

• arvestab kosmosetehnoloogiate ja kliimatingimuste mõju süsteemide planeerimisel, järgides etteantud juhiseid ja tööülesandeid;

• lahendab praktilisi ülesandeid, mis hõlmavad häirete tuvastamist ja signaali kvaliteedi taastamist, vastavalt töö kirjeldusele ja juhendile;

• koostab dokumenteeritud aruandeid tuvastatud probleemide ja rakendatud lahenduste kohta, lähtudes tööülesandest ja dokumenteerimisnõuetest.

31. Uued tehnoloogiad ja tulevikutrendid sidevõrkudes 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab põhjaliku ülevaade kaasaegsetest ja arenevatest tehnoloogiatest sidevõrkudes, sealhulgas asjade internetist (IoT), masin-masin kommunikatsioonist (M2M), tehisintellekti ja masinõppe rakendustest võrgujuhtimises, rohetehnoloogiatest

ning energiatõhususest võrkudes, samuti virtuaalvõrkudest (NFV, SDN) ja pilvepõhistest lahendustest. Õpilane on valmistunud õpitud tehnoloogiate rakendamiseks ning mõistmiseks tulevikutrendide kontekstis.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) tunneb uusi tehnoloogiaid raadio

ja televisiooni edastuses, nagu

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• rakendab uusi tehnoloogiaid ringhäälingus vastavalt etteantud juhistele ja ülesande kirjeldusele;

• hindab uute tehnoloogiate mõju ringhäälingu arengule, esitades põhjendatud seisukohti vastavalt analüüsile ja ülesandele;

30

digitaalne ringhääling, 5GBC ja OTT-teenused;

2) hindab uute tehnoloogiate mõju ringhäälingu arengule ja

kasutamisele; 3) tunneb mobiilsidetehnoloogiate

uusi trende, nagu 6G ja asjade

internet (IoT); 4) hindab uute tehnoloogiate mõju

mobiilsidevõrkudele ja tulevikulahendustele

• kirjeldab mobiilsidetehnoloogiate uusi trende, tuues välja nende peamised omadused vastavalt etteantud juhendile ja teoreetilisele materjalile;

• hindab uute tehnoloogiate mõju mobiilsidevõrkudele, esitades põhjendatud seisukohti vastavalt analüüsi tulemustele ja tööülesandele;

• rakendab asjade interneti (IoT) ja masin-masin kommunikatsiooni (M2M) põhimõtteid praktilistes ülesannetes vastavalt etteantud tööjuhendile;

• kasutab tehisintellekti ja masinõppe rakendusi võrgujuhtimises vastavalt juhistele ja etteantud tööprotsessidele;

• selgitab rohetehnoloogiate ja energiatõhususe põhimõtteid võrkudes, tuues näiteid vastavalt õppeülesandele ja juhendmaterjalidele;

• rakendab virtuaalvõrkude (NFV, SDN) ja pilvepõhiste lahenduste aluseid praktilistes ülesannetes vastavalt etteantud juhistele ja tööprotsessi kirjeldusele.

1

Lisa 11 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri määrusega

„Kutsekeskhariduse riiklik õppekava”

Tekstiiltoodete disaini ja -tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

1. Õppekava üldandmed

1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha

töötlemine ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused ja hoiakud õpingute

jätkamiseks või töötamiseks oskustöölisena tekstiili- ja rõivaalal.

1.2. Õppekava õppe maht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt:

1) kohutuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid sh praktika 91 EKAPit ja

valitavaid põhiõpinguid 34 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit, sh 5 EKAPit vabaõpinguid.

2. Õppekava põhiõpingute struktuur

2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised:

1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit;

4) ringmajandus tekstiili- ja rõivaalal, 4 EKAPit; 5) materjaliõpetus, 3 EKAPit;

6) õmblustehnoloogia alusõpe, 7 EKAPit; 7) väärtuspõhine disain ja ettevõtlus rahvusvahelises keskkonnas, 7 EKAPit; 8) kujundamise alusõpe, 4 EKAPit;

9) fotograafia, 3 EKAPit; 10) toote detailide tehnoloogia, 8 EKAPit;

11) praktika, 25 EKAPit.

2.2. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud, millest õpilane valib ühe:

1) rõivaste disaini ja -tehnoloogia suund; 2) interjööri kujundamise suund; 3) tekstiilide disaini ja -tehnoloogia suund.

2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht rõivaste disain ja -tehnoloogia

suunal on järgmised:

1) moejoonistamine, 2 EKAPit; 2) rõivaste konstrueerimine, modelleerimine ja õmblemine, 24 EKAPit;

3) rõivakomplekti õmblemine, 8 EKAPit.

2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht interjööri kujundamise suunal on

järgmised: 1) sisustustekstiilitoodete disain ja tehnoloogia, 15 EKAPit;

2) ruumide kujundamine, 8 EKAPit; 3) sisustustoodete arendamine, 3 EKAPit;

4) sisekujundusprojekt kliendile, 8 EKAPit.

2.5. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht tekstiilide disain ja -tehnoloogia

suunal on järgmised:

2

1) Eesti rahvusliku tekstiilipärandi alused, 2 EKAPit; 2) tekstiilmaterjalide valmistamse tehnoloogia, 7 EKAPit; 3) tekstiilmaterjalide kujundamise tehnoloogia, 8 EKAPit;

4) kangakudumine ja rahvuslik tekstiil, 9 EKAPit; 5) tootedisain ja turundus, 8 EKAPit.

3

3. Tekstiiltoodete disaini ja -tehnoloogia õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused

3.1. Kõikidele suundadele ühised põhiõpingute moodulid

Mooduli nr Mooduli nimetus

Mooduli õppe maht Eesti

kutsehariduse

arvestuspunktides (EKAP)

1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks.

Õpiväljund

Õpilane:

1) püstitab enesearengu eesmärgid, arvestades enda

võimeid ja võimalusi ning väärtustades tervislikke eluviise

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel;

• analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele toimetulekule;

• hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid

töövahendeid;

• koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi;

• kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks;

• oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks;

• analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi;

• sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks;

2) kasutab teadlikult erinevaid

õpistrateegiaid ja -viise enda • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades

erinevaid teabeallikaid;

• iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega;

4

õpitegevuse kavandamisel ja juhtimisel

• oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele;

• analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid;

• koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest;

• annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet;

• kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes;

• selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi;

3) tegutseb seatud eesmärkide saavutamiseks

vastutustundlikult nii iseseisvalt kui kollektiivi liikmena

• suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse

eesmärkidele;

• jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja

• -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus);

• kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele;

• toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist;

• iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid;

• analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus;

• teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

4) mõistab ettevõtliku, väärtust

loova ja vastutustundliku tegutsemise olulisust nii

endale kui ühiskonnale

• selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule;

• toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks;

• kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga;

• kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid;

• analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid;

5

• kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid;

• kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid;

5) mõistab tööturu toimimise põhimõtteid ja enda

arenguvajadusi tööturule sisenemiseks

• selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste mõju majanduskeskkonnale;

• iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega;

• selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes;

• võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel;

• võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi;

• kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest;

• selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega;

6) kasutab varasemaid teadmisi,

oskusi ja kogemusi igapäevaeluga seonduvate

ülesannete lahendamisel

• lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja meetodeid;

• planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega;

• esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles;

• kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes;

• kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid;

• koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest;

• otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust;

• lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi;

• toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus.

2. Digioskuste arendamine 5 EKAP

6

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kasutab digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks

sobivaid infootsingu ja andmehalduse võtteid,

hinnates digisisu asjakohasust

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane teave;

• otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja -tööriistu;

• analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust;

• salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus;

• töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil;

2) kasutab info jagamiseks, suhtlemiseks ja koostööks

sobivaid digilahendusi, arvestades digikeskkonnas

kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning küberturvalisuse nõudeid

• kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse;

• jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobiva vahendi;

• kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused;

• kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks;

• järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi;

• haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega;

• analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile;

3) loob ja täiustab digisisu, kasutades sobivaid tööriistu sh tehisintellekti lahendusi

vastutustundlikult ning arvestades autoriõiguse

põhimõtteid

• loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega;

• kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale;

• järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega;

7

• rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile;

• kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti;

• analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust;

4) kaitseb oma digiseadet,

isikuandmeid, privaatsust ja tervist, rakendades

küberturvalisuse ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid

• kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara;

• tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks;

• rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele;

• analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks;

• analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest;

• säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid;

• reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju;

• analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje

vähendamiseks;

5) lahendab digitehnoloogia

kasutamisega seotud probleeme, tuvastades

tehnilised tõrked ning valides sobivad lahendused nende likvideerimiseks

• tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil;

• valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke alternatiive;

• kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele;

• analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks;

• toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks.

3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane omandab esimesed praktilised oskused ja teadmised tekstiilide disaini ja tootmise valdkonnast, arendab loovust ja meeskonnatöö oskusi ning saab ülevaate oma õpitee võimalustest.

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

8

Õpilane:

1) kasutab erinevaid käsitöö- ja

õmblustehnikaid vastavalt etteantud juhendile

Õpilane:

• nimetab ja kirjeldab erinevaid käsitsipisteid ja nende kasutusvõimalusi lähtuvalt juhendist;

• teostab vähemalt kolm erinevat käsitsipistet (nt traagelduspiste, varspiste, ahelpiste, nööbi õmblemine) juhendi järgi;

• viimistleb töö korrektselt, järgides kvaliteedinõudeid;

• rakendab oma töödes õpitud käsitöö ja õmblustehnikaid, näidates üles püsivust ja huvi tehnika omandamise vastu;

• käsitleb õmblusseadmeid järgides hooldus- ja tööohutusnõudeid;

• täiustab oma töövõtteid arvestades juhendajalt saadud tagasisidet hindab oma töö tulemust ja toob välja parendusvõimalusi;

2) teostab loomingulise projekti,

kasutades oma loovust ja kujundusoskusi

• loob moodboardi, mis väljendab selgelt valitud meeleolu, kasutades visuaalseid elemente loovalt;

• kasutab praktiliselt erinevaid värvikombinatsioone loovtöödes;

• visualiseerib loomingulise projekti ideekavandi, kasutades isikupäraseid ja loomingulisi lahendusi;

• loob maketi või prototüübi valitud materjalidest, kasutades erinevaid tehnikaid ja loovaid lahendusi;

• esitleb oma projekti arusaadavalt, põhjendades oma disainivalikuid;

3) rakendab igapäevaelus

vastutustundliku tarbimist ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid

• analüüsib oma riidekapi sisu ja selgitab rõivaste keskkonnamõju, pakkudes säästvaid lahendusi;

• selgitab oma igapäevaelu tarbimise vähendamise ja taaskasutuse eelistamise olulisust, põhjendades oma seisukohti;

• toob välja praktilised lahendused igapäevaelus keskkonnasõbralikumate valikute tegemiseks;

4) osaleb meeskonna projektides, esitledes selgelt oma visiooni ja toetades

meeskonnaliikmete ideid.

• panustab meeskonnatöösse, jagades oma ideid ja toetades kaaslasi;

• toetab meeskonda, pakkudes lahendusi ja motiveerides kaaslasi;

• vastutab oma rolli eest meeskonnaprojektis, panustades ühiselt seatud eesmärgi saavutamisse;

5) omandab esmase ülevaate

oma õpitee võimalustest • osaleb ettevõtete töötubades ja vilistlastega kohtumistel, näidates üles huvi ja esitades asjakohaseid

küsimusi;

• reflekteerib oma kogemust õpitee- ja töömaailmaga seotud tegevustes tehes järeldusi edasise õpitee suunavaliku ja tulevaste karjäärivõimaluste osas;

• koostab ja esitleb oma karjääriplaani, kirjeldades enda huve ja tuleviku eesmärke.

4. Ringmajandus tekstiili- ja rõivaalal 4 EKAP

9

Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane rakendab jätkusuutlikkuse ja ringmajandusega seotud põhimõtteid keskendudes tekstiili valdkonnale

Õpiväljundid

Õpilane:

1) teeb kestlikke valikuid igapäevaelus ja tarbimises läbi jätkusuutlike ärimudelite

tekstiili ja rõivavaldkonnas;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab ringmajanduse põhimõisteid, põhimõtteid sh oskab ära tunda niinimetatud rohepesu;

• selgitab üksikisiku ja kogukondade võimalusi kestlike valikute osas;

2) mõistab tekstiiltoodete

olelusringi hindamise põhimõtteid ja

korduskasutuse ning ringlussevõtu võimalusi tekstiili ja rõivavaldkonnas;

• teeb ettepanekuid tekstiilmaterjalide säästvamaks kasutamiseks ja ringlussevõtuks ning jäätmeteta tootmiseks;

• kirjeldab tekstiiltoodete ja rõivaste tootearendusprotsessi ja ringdisaini põhimõtteid;

3) kasutab disain - ja loovmõtlemist toodete

jätkusuutlike lahenduste loomisel meeskondliku

projekti raames

• viib ellu toodete jätkusuutlikule kasutamisele ja toote eluea pikenemisele suunatud projekte meeskonnatööna;

• toob näiteid toodete väärindamise ja eluea pikendamiseks oma peres ja kogukonnas.

5. Materjaliõpetus 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane omandab teadmised erinevatest tekstiilkiududest ja -materjalidest, nende liigitamisest, hooldusest ning tootmis- ja töötlemistehnoloogiatest, mõistab tekstiilmaterjalide tootmisega kaasnevat keskkonnamõju ning rakendab materjalide taaskasutuse ja

ümbertöötlemise meetodeid.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) eristab ja kirjeldab erinevaid

tekstiilkiude, määrates nende päritolu, omadused ja hooldusvõtted

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• nimetab erinevaid tekstiilkiude

• teostab juhendist lähtuvalt kiudude põletuskatse, kirjeldab saadud tulemusi

• koostab tekstiilkiudude näidistega tabeli

10

2) selgitab tekstiilmaterjalide valmistamise tehnoloogiaid

ja kangaste tootmise ning töötlemise keskkonnamõju,

tuues välja võimalused materjalide taaskasutuseks ja ümbertöötlemiseks;

• määrab tekstiilmaterjalide koostise, struktuuri, viimistluse ja omadused;

• tuvastab lõimelõnga suuna ja kanga parema/pahema poole;

• valib sobiva õmblusniidi ja õmblusmasina nõela vastavalt valitud materjalile;

• nimetab kaunistusmaterjale ja nende kasutamise võimalusi;

• selgitab kangaste tootmise ja töötlemisega kaasnevat keskkonnamõju;

3) hooldab kangaid ja

tekstiiltooteid ettenähtud hooldusnõudeid järgides

• hooldab kangaid ja tekstiiltooteid vastavalt hooldusnõuete tingimustele;

• kirjeldab toote võimalikke kahjustusi, mis tulenevad hooldusnõuete eiramisest;

4) selgitab tekstiilmaterjalide ja -toodete ümbertöötlemise tehnoloogiat ja erinevaid

meetodeid uute toodete valmistamisel taaskasutatud

materjalidest

• selgitab valitud toote ümbertöötlemise võimalusi;

• nimetab vähemalt kolm tekstiiltoodete taaskasutamise võimalust;

5) omab ülevaadet

innovatsiooni ja tehnoloogiate arengust kestlike tekstiilmaterjalide

valdkonnas

• nimetab vähemalt neli innovaatilist arengut tekstiilmaterjalide valdkonnast ja toob näiteid, millistel toodetel kasutada;

• teeb ettekande valitud uudsest materjalist.

6. Õmblustehnoloogia alusõpe 7 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane omandab õmblemise ja viimistlemise tehnoloogia baasteadmised ja praktilised oskused erinevate toodete

valmistamiseks

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kasutab oma töös kaasaegseid õmblustööstuse seadmeid

lähtudes nende

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab juhendi alusel pistetüübid ja erinevate pistete kasutusvaldkonda /põhimõtteid;

• valib juhendi alusel tekstiiltoote kanganäidisest lähtuvalt sobiva numbriga õmblusniidi ja nõela, põhjendades valikuid;

11

kasutusvõimalustest ja tööpõhimõtetest

• selgitab juhendi alusel süstikpisteõmblusmasina, kolme- nelja- viieniidilise äärestusühendusõmblusmasina ja siksak õmblusmasina tööpõhimõtteid, kasutusvaldkonda järgides tööohutus- ja hooldusnõudeid;

• seab töökorda õmblusmasinad vastavalt kasutatavale materjalile;

• selgitab juhendi alusel vaakumlauaga aurutriikraua tööpõhimõtet, valib vastavalt kasutatavale materjalile triikimistemperatuuri ning järgides hooldus- ja tööohutusnõudeid;

2) õmbleb kvaliteetseid õmblusi ja käsitsipisteid, ühendades

detaile ja järgides tehnoloogilist skeemi või näidist

• õmbleb juhendi ja näidise alusel erinevaid käsitsipisteid, kaunistuselemente ja furnituuri;

• kasutab õigeid töövõtteid järgides kvaliteedi ja tööohutusnõudeid;

• annab hinnangu oma viimistletud töö kvaliteedile, selgitades juhendi alusel oma töö põhjal defektsete käsitsipistete ja õmbluste tekkimise põhjuseid ning õmblusvigade kõrvaldamise võimalusi;

3) töötleb erinevate tööproovide detailid lõigete alusel,

järgides tehnoloogilise töötlemise järjestust või

näidist ning ajakava

• lõikab tööproovide detailid vastavalt tehnoloogilise töötlemise järjestusele arvestades materjali kulu ja kvaliteedinõudeid;

• õmbleb tööproovide detailid vastavalt tehnoloogilise töötlemise järjestusele ja kvaliteedinõuetele;

• viimistleb tööproovi nõuetekohaselt ja annab hinnangu tööle;

4) töötleb kodutekstiili tooteid,

järgides toote mõõte, tehnoloogilise töötlemise järjestust ja

kvaliteedinõudeid

• lõikab kodutekstiiltoodete detailid vastavalt tehnoloogilise töötlemise järjestusele ja kvaliteedinõuetele;

• õmbleb kodutekstiiltoodete detailid vastavalt tehnoloogilise töötlemise järjestusele, tööjuhisele ja kvaliteedinõuetele;

• võrdleb valminud ja viimistletud tööd etteantud näidise ja tehnoloogilise kirjeldusega ning annab hinnangu oma töö kvaliteedile;

5) kasutab tööprotsessis õmbluste läbilõikejooniseid

ja toote tehnoloogilist kirjeldust

• vormistab läbilõikejooniseid, rakendades õmbluste märkimise tingmärke oma töös;

• vormistab juhendi alusel toote tehnoloogilise kaardi ja -kirjelduse.

7. Väärtuspõhine disain ja ettevõtlus rahvusvahelises keskkonnas 7 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kestliku ja keskkonnasõbraliku toote idee kavandamiseks ja rakendamiseks ettevõtluses, arendab meeskonnatöö oskusi, koostab lihtsustatud turundusplaani, kasutab erinevaid esitlustehnikaid oma toodete edukaks tutvustamiseks ja müümiseks

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

12

Õpilane:

1) selgitab disaini eri etappide ja

protsesside omavahelist seotust ning ringse disaini

võimalusi jätkusuutlikus tootearenduses;

Õpilane:

• teeb ülevaate disaini põhimõtetest ja valdkonna uutest arengutest, seostades disaini suhet inimeste ja ümbritseva keskkonnaga;

• selgitab juhendi alusel ideede teostatavust võttes arvesse turunõudlust, materjalide korduvkasutamist ja ringdisaini võimalusi;

2) planeerib tootearenduse tööprotsessi, lähtudes

püstitatud eesmärgist ja disainmõtlemise põhimõtetest

• sõnastab juhendi alusel töö eesmärgi ja toote vajalikkuse kasutades disainmõtlemise tööriistu;

• planeerib toote valmimiseks vajaliku lahenduskäigu, koostades tööprotsessi tegevus- ja ajakava;

3) kujundab tooteid kavandades erinevaid kestlikke lahendusi, lähtudes sihtrühmast ja

eesmärgist, kasutades erinevaid disainmõtlemise

tööriistu ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid.

• kavandab valitud toote erinevaid lahendusi, lähtudes sihtrühmast ja eesmärgist, kasutades disainmõtlemise tööriistu ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid;

• valib säästliku tootelahenduse ning materjalid lähtudes eesmärgist ja kestlikkuse põhimõtetest;

• teeb parendusettepanekuid ja annab soovitusi, kuidas toodete ja teenuste puhul liikuda jätkusuutlikuma disaini suunas;

• esitab juhendist lähtuvalt oma ideekavandi arvestades kaasaegse disaini ja keskkonnadisaini võimalustega;

4) osaleb meeskonnaliikmena koostöö projektides

• teostab valitud projekti meeskonnatööna, kasutades erialaseid teadmisi ja oskuseid;

• esitleb teostatud projekti, mõtestades meeskonnatöö tulemust ja enesearengut, selgitades enda panust tööprotsessis;

• annab ülevaate meeskonnatööst ning selle õnnestumisest, kirjeldades projekti jooksul toimunud meeskonnatöö protsesse ja andes neile hinnanguid;

5) mõistab ettevõtluse, sh.

kestliku ettevõtluse põhialuseid

• selgitab, mis on kestlik ettevõtlus ja millised on selle põhimõtted, tuues näiteid kestliku ettevõtluse rakendamisest;

• selgitab ettevõtluse rolli ühiskonnas, kirjeldades ettevõtluse rolli ja selle mõju keskkonnasäästlikkusele;

• nimetab erinevaid ettevõtlusvorme ja nende sobivust kestliku ettevõtluse eesmärkide saavutamiseks;

6) esitleb oma ideid veenvalt, kasutades erinevaid turundus- ja esitlustehnikaid

• valmistab ette lühikese ja selge esitluse oma toote prototüübi kohta;

• loob esitlusi, kasutades keskkonnasõbralikke visuaalseid abivahendeid;

• esitab oma idee enesekindlalt ja veenvalt, tuues välja toote keskkonnasõbralikud eelised.

13

8. Kujundamise alusõpe 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane arendab oma loovust ja erinevaid eneseväljenduse võimalusi läbi kunsti - ja loovtegevuse

Õpiväljundid

Õpilane:

1) joonistab geomeetrilisi

kujundeid ja ruumilisi keskkondi, arvestades perspektiivi, proportsioonide,

valguse ja varjuga

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• joonistab juhendamise ja näidise põhjal erinevaid geomeetrilisi objekte ja ruumilisi keskkondi, arvestades proportsioonide, perspektiivi reeglite ning valguse ja varju tehnikaga;

• kasutab tööde teostamisel erinevaid joonistamise vahendeid ja tehnikaid;

2) teostab värvusõpetuse

kujunduslahendusi, lähtudes erinevatest värvisüsteemidest

ja -harmooniatest ning värvide psühholoogilisest mõjust

• kavandab juhendi alusel erinevaid lahendusi värvusõpetuse põhimõtetest lähtudes, arendades ideid ja otsides parimat lahenduskäiku;

• vormistab välja valitud kujundused segades ja kombineerides värve, arvestades koloriidi ja värvivahekordadega ;

• loob kujunduslahendusi, mis arvestavad värvide psühholoogilist mõju ning sobivust antud konteksti;

3) maalib objekte ja ruumilisi

keskkondi, arvestades koloriidi ja värvivahekordadega

• maalib juhendamise ja näidise põhjal erinevaid geomeetrilisi objekte ja ruumilisi keskkondi, arvestades proportsioonide, perspektiivi reeglite ning valguse ja varju tehnikaga;

• kasutab tööde teostamisel erinevaid maalimise tehnikaid, vahendeid ja võtteid;

• arvestab maalimisel valguse mõju objektile ja keskkonnale ning kujutab vastavalt valgust ja varju;

4) teostab kompositsiooni

kujunduslahendusi, kasutades kompositsiooni ülesehituse

põhimõtteid tasapinnal ja ruumis

• kavandab juhendi alusel tasapinnalisi ja ruumilisi lahendusi lähtudes kompositsiooni põhimõtetest, otsides parimat lahenduskäiku;

• vormistab välja valitud kujundused, kasutades kompositsiooni ülesehituse põhimõtteid joonte, pindade, mahtude, vormide ja värvide organiseerimisel tasapinnal ja ruumis;

• vormistab tehtud tööd vastavalt vormistuse reeglitele;

5) joonestab geomeetrilisi

kujundeid ja pinnalaotusi vormistades joonised vastavalt standarditest

tulenevatele nõuetele

• valib joonestustööle sobiva formaadi, täidab selle kirjanurga ja standardkirjaga;

• joonestab geomeetriliste kujundite kaks - ja kolmvaateid ja pinnalaotusi kandes joonisele kõik vajaminevad mõõdud ning arvestades mõõtkava;

• koondab õpimappi kõik mooduli jooksul valminud praktilised ja iseseisvad tööd.

14

9. Fotograafia 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane kasutab fotograafiat oma tööde ja projektide jäädvustamisel, rakendades tehnilisi ja kujunduse alaseid oskusi pildistamisel ning fotode töötlemisel

Õpiväljundid

Õpilane:

1) omab algteadmisi fotograafia põhimõistetest ja terminitest, tehnilisest arengust

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• selgitab fotograafia põhimõisteid, tuues näiteid nende rakendamisest;

• kirjeldab fotograafia tehnilist arengut ning tunneb ära peamised digitaalse ja analoogfotograafia erisused;

2) pildistab sise- ja välisruumides erinevates

valgustingimustes, rakendades tehnilisi ja

kunstilisi oskuseid

• seadistab kaamerat ja/ või nutitelefoni vastavalt teemale, valgustusele ja kohale;

• pildistab ülesande alusel digitaalselt fotosid, lähtudes valgustingimustest ja tehnilistest ning kunstilistest eesmärkidest;

3) kasutab teadmisi

fotokompositsioonist objektide pildistamisel ja

fotode digitaalselt töötlemisel

• pildistab ja töötleb fotosid juhendi alusel, kasutades õpitud teadmisi fotokompositsioonist ja tehnilistest ning kunstilistest eesmärkidest;

• kadreerib ja paigutab pildistatavaid objekte erineval moel vastavalt juhendile;

• töötleb juhendi alusel fotosid digitaalselt kasutades selleks eesmärgipäraselt sobivaid fototöötlusprogramme;

• rakendab oskusi ja teadmisi pildifailide omaduste ja faili transpordi kohta fotode korrigeerimisel ja edastamisel;

4) esitleb valmis töid, selgitades tööprotsessi ja saavutatud tulemust

• esitleb fotosid selgitades juhendist lähtuvalt töö tehnilist käiku;

• esitleb fotosid andes hinnangu töö käigus toimunud enda arengule.

10. Toote detailide tehnoloogia 8 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb erinevate toodete detailide töötlemise ja ühendamise tehnoloogiaid ning juhindub oma töös tootekaardist

Õpiväljundid

Õpilane: Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• nimetab näidiste põhjal toodete detailide nimetused, kasutades erialast sõnavara;

15

1) koostab toodete detailide ühendamiseks vajalikud

tehnoloogilise töötlemise järjestused juhendi alusel

• nimetab näidise põhjal toote detailide ühendamiseks tehnoloogilise kaardi koostamise põhimõtteid, vormistades selle paberkandjal või digitaalselt;

2) lõikab välja toodete detailid lõigete ja juhendi alusel

• selgitab juhendi alusel lõigete ja lekaalide kangale paigutamise põhimõtteid, tuues välja nende erinevused ja nimetades lekaalide märgistused;

• lõikab juhendi alusel erinevaid toodete detaile järgides tööohutuse- ja kvaliteedinõudeid;

3) õmbleb detailid järgides tehnoloogilist järjestust või näidist

• selgitab näidise põhjal defektsete õmbluste tekkimise põhjuseid ja kõrvaldamise võimalusi;

• valib töö teostamiseks õmblusniidi, õmblusmasinanõela, furnituuri ja vahematerjali põhjendades valikuid;

• õmbleb erinevaid tööproove ja koostab oma näidiste mapi;

4) seab töökorda ja töötab erinevate juurdelõikus-, õmblus- ja

viimistlusseadmetega

• nimetab juurdelõikusseadmete liike selgitades nende kasutamist;

• demonstreerib juhendi alusel erinevatel õmblusseadmetel töötamist, programmide kasutamist ja selgitab seadmete hooldamise vajadust;

• demonstreerib juhendi põhjal termopressi ja aurutriikraua hooldust ja selgitab hooldamise vajadust.

11. Praktika 25 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid kogenud töötaja juhendamisel praktikakeskkonnas konkreetsete tööülesannete täitmisel. Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon, õpilane arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, meeskonnatööoskust, kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal

Õpiväljundid

Õpilane:

1) planeerib praktika eesmärgid ja tööülesanded tulenevalt

etteantud praktikajuhendist ja/või praktikakeskkonnas väljakujunenud

töökorraldusest;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• koostab praktikajuhendi alusel praktikale asumiseks vajalikud dokumendid, kasutades vajadusel praktikajuhendaja abi;

• sõnastab ja kirjeldab oma praktika eesmärgid;

• koostöös praktika juhendajaga koostab tööplaani, arvestades eelnevate teadmistega, praktikaasutuse töökorralduse ja võimalustega ning isiklike praktika eesmärkidega;

2) rakendab omandatud

erialaseid teadmisi ja oskusi praktika keskkonnas

• tutvub praktika töökorraldusega läbides töökohal tööohutusalase juhendamise;

• järgib tööplaani, arvestab juhendaja ja/või kolleegide tagasisidega, vajadusel kohandab tööplaani;

16

tööülesannete täitmisel järgides tööohutuse - ja

kvaliteedinõudeid;

• korrastab enne ja peale tööd oma töökoha, vajalikud materjalid ja töövahendid, töötades tervist säästvalt ja järgides ergonoomika nõudeid;

• kasutab oma erialaseid teadmisi ja tehnikaid praktiliste ülesannete lahendamiseks järgides tööprotsessi juhiseid ja kvaliteedinõudeid;

• valib tööks sobivad materjalid ja tööriistad ning planeerib nende kasutamist säästlikult, arvestades materjalikulu ja keskkonnamõjuga;

• täidab igapäevaselt praktikapäevikut, dokumenteerides tööülesanded ja õpikogemuse, reflekteerib praktika kogemust ning vastavalt juhendile täidab praktikaaruannet;

3) arendab suhtlemis- ja

koostööoskusi töötingimustes, mõistab oma rolli ja vastutust meeskonna

liikmena ühiste eesmärkide saavutamisel

• täidab oma tööülesanded õigeaegselt, korrektselt ja vastutustundlikult;

• suhtleb meeskonnaliikmetega lugupidavalt ja koostööd toetaval viisil;

• arutab juhendajaga töö käigus tekkinud probleeme, teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;

4) reflekteerib enda toimetulekut erinevate

tööülesannetega praktika keskkonnas;

• koostab ja esitleb juhendi alusel praktikaaruande, andes hinnangu enda tööle;

• täidab enesehinnangu vormi, analüüsides koostatud tööplaani täitmist ja püstitatud eesmärkide saavutamist;

• esitab ettepanekuid tööprotsessi tõhustamiseks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks, tuues välja praktilised lahendused.

3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid rõivaste disain ja -tehnoloogia suunal

12. Moejoonistamine ja moestilistika 2 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab teadmised figuuri - ja moejoonistamise maailmast, arendades oma käelist väljendusoskust

Õpiväljundid

Õpilane:

1) selgitab rõivaste moekunsti ja rõivastumise ajaloolist

kujunemist ning nende mõju tänapäeva moetööstusele;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• võrdleb juhendi alusel moekunsti erinevaid arenguperioode;

• selgitab seoste kaudu, kuidas ajaloolised rõivastumistrendid kajastuvad tänapäeva moedisainis;

17

2) annab ülevaate figuuritüüpidest ja nende

seosest lõigete konstrueerimise

põhimõtetega;

• kirjeldab erinevaid figuuritüüpi ja nende iseloomulikke omadusi, soovitades sobivaid tegumoode ja värvilahendusi;

• joonistab moekirjelduse alusel erinevaid rõivaid või rõivaste detaile baasfiguurile;

• joonistab ülesandest lähtuvalt detailseid moejooniseid eest ja tagant vaates;

3) loob seeria

moeillustratsioonidest kasutades erinevaid tehnikaid

ja arvutigraafika võimalusi

• valib tehnikad ja joonistusvahendid vastavalt etteantud stiilile;

• joonistab moejoonistusi arvestades figuuri proportsioonide, pooside ja stilistikaga;

• loob moodboardi oma tehtud töödest.

13. Rõivaste konstrueerimine, modelleerimine ja õmblemine 24 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused rõivaste konstrueerimisest ja modelleerimisest ning kergete rõivaste valmistamise tehnoloogilistest protsessidest, rakendades sobivaid töövõtteid ja tehnoloogiaid kvaliteetsete rõivatoodete valmistamiseks ning järgides

tööohutuse ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) võtab kliendilt mõõdud

dokumenteerides need nõuetele vastavalt

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• valib sobivad mõõtmisvahendid ja töövõtted, võtab mõõdud, arvestades kliendi figuuri eripäradega, dokumenteerib need;

2) konstrueerib toote põhilõiked mõõtude tabeli ja kliendi individuaalsete mõõtude

alusel

• konstrueerib toote põhilõike kasutades tabeli mõõte ja etteantud konstrueerimisjuhiseid;

• konstrueerib toote põhilõike kasutades kliendi mõõte ja etteantud konstrueerimisjuhiseid;

• kontrollib konstruktsioonide täpsust tehes vajadusel parandusi;

3) modelleerib põhilõiget

kohandades seda kliendi mõõtudest ja disainist

lähtuvalt

• loob konstruktsiooni, arvestades valitud disaini ja kliendi vajadusi;

• valib sobivad modelleerimisvõtted, järgides tehnilisi juhiseid;

• kontrollib modelleeritud lõike vastavust esteetilistele ja tehnilistele nõuetele;

4) lõikab välja erinevate toodete

detailid kontrollides nende • selgitab materjalide ja töövahendite sobivust konkreetse toote õmblemiseks;

• valib keskkonnasäästlikke ja kvaliteetseid materjale, kasutades materjaliõpetuse moodulis omandatud teadmisi;

18

vastavust lekaalidele ja vajadusel dubleerides

• lõikab välja toote detailid, kasutades lõigete kangale paigutamisel ja juurdelõikusel säästlikkuse põhimõtteid;

• kasutab materjale ja vahendeid sihipäraselt, tagades nende säästliku kasutamise;

• kasutab detailide dubleerimiseks sobivaid abimaterjale;

5) koostab tootele kergete

rõivaste tegumoest lähtuva tehnoloogilise töötlemise

järjestuse käsitsi või erialast programmi kasutades, lähtudes kergete rõivaste

õmblemise erinevatest tehnoloogiatest ja

materjalidest

• vormistab toote tehnoloogilise töötlemise järjestuse käsitsi või erialast arvutiprogrammi kasutades;

• selgitab erinevaid õmblustehnoloogia võimalusi lähtudes toodete disainist;

6) õmbleb tooteid prooviks,

vajadusel korrigeerides istuvust

• ühendab toote detailid, järgides tehnoloogilist juhendit ja õiget tööjärjekorda;

• valmistab tooted ette prooviks, kasutades traageldamist või õmblemist;

• selgitab juhendi alusel proovi tegemise põhimõtteid;

• demonstreerib juhendi alusel prooviparanduste ülekandmist detailidele;

7) õmbleb toote järgides toote tehnoloogilist järjestust ja viimistleb selle vastavalt

kvaliteedinõuetele

• õmbleb toote, viies sisse proovides tehtud parandused;

• kasutab kuumniisket töötlemist toote valmistamise erinevatel tööetappidel;

• hindab toote vastavust kvaliteedi- ja tehnilistele nõuetele, vajadusel parandab vead, tagades toote vastavuse nõuetele.

14. Rõivakomplekti õmblemine 8 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja õmbleb kliendile rõivakomplekti, arvestades töömahu, sihtrühma ja turuhindadega ning esitleb oma tööd kliendi seljas viisil, mis toetab tulevast erialast eneseteostust.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) koostab rõivakomplekti kavandi ja esialgse hinnapakkumise, lähtudes

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kavandab rõivakomplekti, järgides kliendi vajadusi ja sihtrühma ootusi;

• kooskõlastab kavandi juhendajaga, arvestades kliendi soove;

• esitab visuaalselt atraktiivse ja tehniliselt korrektse kavandi koos hinnapakkumisega;

19

kliendi võimalustest ja ootustest

2) võtab kliendilt täpsed

mõõdud ja arvestab neid rõivakomplekti kavandamisel ning lõigete konstrueerimisel

• arvestab rõivakomplekti lõigete konstrueerimisel kliendi mõõtude ja figuuri eripäradega;

• kontrollib mõõtude alusel loodud lõigete vastavust kavandile;

3) planeerib oma tööprotsessi ajagraafiku, vastavalt

töömahule ja kliendi vajadustele

• koostab endale realistliku tööplaani, jagades töö etapid ajaliselt ja loogiliselt;

• järgib plaani ning vajadusel kohandab seda, selgitades muudatuste põhjuseid;

4) valmistab kliendile kvaliteedi nõuetele vastava kaheosalise

rõivakomplekti, rakendades erialaseid teadmisi ja oskusi

• soovitab kliendile sobivaid materjale, arvestades kliendi eelistusi ja kavandi nõudeid;

• valib materjalist lähtuvalt töötlemise tehnoloogia;

• teeb rõivaproove ja prooviparandusi vastavalt vajadusele, järgides toodete sobivust kliendile ja vastavust kavandiga;

• kontrollib valminud rõivakomplekti õmblus- ja viimistluse kvaliteeti, viies vajadusel sisse parandused;

5) koostab rõivakomplekti hinnakalkulatsiooni,

arvestades tööaega, materjalikulu ja turuhindu

• arvutab töömahu ja tegevuskulude põhjal teenuse lõpliku hinna, tuues välja peamised kulukomponendid;

• võrdleb esialgset hinnapakkumist tegeliku hinnakalkulatsiooniga;

6) koostab lihtsa turundusplaani kliendile loodud rõivakomplekti jaoks, valides

sobivad turunduskanalid toote müügiks

• koostab rõivakomplektile lihtsa turundusplaani, määratledes sihtrühma vajadused;

• valib sobivad turunduskanalid rõivakomplekti müügiks;

• selgitab, kuidas valitud müügikanalid toetavad rõivakomplekti sihtrühmani jõudmist;

20

7) esitleb valminud rõivakomplekti kliendile

• esitleb valminud rõivakomplekti istuvust kliendi seljas;

• reflekteerib, mida ta õppis kavandamise ja valmistamise käigus tuues välja parendusvõimalused;

• koostab juhendi alusel rõivakomplekti valmistamise protsessist e- portfoolio;

• selgitab toote kavandamise, kanga lõikamise ja õmblemise tööetappe;

• annab hinnangu rõivakomplekti töö kvaliteedile ja parenduse võimalustele, mida ta õppis projekti teostamisel ja mida saaks edaspidi paremaks teha;

• analüüsib oma kutsealast arengut rõivakomplekti õmblemise protsessis, seostades seda lähemate ja kaugemate eesmärkidega, tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja tegevustes.

3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid interjööri kujundamise suunal

15. Sisustustekstiiltoodete disain ja tehnoloogia 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane et õpilane mõtleb loovalt, arendab sisekujunduslike ideid ja -tooteid tulenevalt sihtrühmast ning valmistab sisustustooteid tuginedes materjalide taaskasutamise - ja ettevõtlus printsiipidele

Õpiväljundid

Õpilane:

1) liigitab sisustus tekstiil- ja nahast tooted lähtudes

kasutusvaldkonnast

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• liigitab tööülesannetest lähtuvalt sisustus tekstiiltooteid, kasutades erialalist sõnavara eesti - ja inglise keeles;

• selgitab olemasoleva info põhjal erinevate sisustus tekstiiltoodete omadusi, kvaliteedinõudeid ja kasutamisvõimalusi;

• nimetab ülesande alusel sisustuskangaste liike, kasutusvaldkondi kasutades erialast sõnavara;

• kirjeldab juhendi ja näidise alusel kanga omadusi, tuues esile positiivsed ja negatiivsed kanga omadused;

• liigitab juhendi ja näidiste põhjal vahe-, soojendus-, kaunistus ja täitematerjalid tuues välja kasutusvaldkonna võimalused;

2) kavandab erinevaid sisustustekstiil- ja nahast

sisustustooteid

• valib kavandist lähtuvalt tööks vajalikud materjalid põhjendades oma valikuid;

• koostab toote tehnoloogilise joonise ja tehnilised skeemid erialases arvutiprogrammis;

3) konstrueerib kavandatud

tootele lõiked erialases • konstrueerib tehnoloogilise joonise ja mõõtude alusel lõiked arvestades kangaste omadusi;

• valmistab lõike kasutades mulaaži meetodit;

21

arvutiprogrammis tehnoloogilise joonise alusel

4) koostab toote tehnoloogilise

töötlemise järjekorra arvestades materjali kuluga

• koostab juhendi alusel õmblemise tehnoloogilise töökäigu võttes arvesse tehnilisi skeeme ja vormistab joonised erialalises arvutiprogrammis;

• koostab materjalide kulu arvestades toote hinnakalkulatsiooni ja arve;

5) valmistab erinevaid sisustustekstiil- ja nahast

tooteid järgides tehnoloogilise töötlemise järjestust, ajakava, ohutus- ja

kvaliteedinõudeid

• selgitab juhendi põhjal nahatöö seadmete kasutusvaldkondi ja tööpõhimõtteid arvestades tööohutus- ja hooldusnõudeid;

• paigutab lõiked kangale lisades õmblusvarud ja vastasmärgid;

• paigutab lõiked nahkmaterjalile, arvestades naha topograafiaga ja lisades õmblusvarud;

• õmbleb kavandatud sisustustekstiiltooteid vastavalt tehnoloogilise töötlemise järjestusele;

• selgitab toote valmistamise ajakava koostamise vajadust;

• võrdleb valminud tööd kavandi ja tehnilise joonisega andes hinnangu oma tööle;

• selgitab juhendi alusel mõõtmisel ja õmblemisel tekkinud mõõtmis- ja õmblusvigade põhjuseid.

16. Ruumide kujundamine 8 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane omandab ruumide projekteerimise põhitõed ja koostab ruumi kujunduslikke lahendusi lähtudes sisekujunduse stiilidest, võimalustest ja ruumide funktsionaalsusest

Õpiväljundid

Õpilane:

1) eristab interjööri stiile, arvestades neid

ruumikujunduslike lahenduste koostamisel

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab erinevate interjööri stiilide tunnuseid nimetades dekoorelemente, värvikombinatsioone ja tekstiilelemente;

• koostab erinevate stiilide näidete põhjal ruumikujunduslikke ideekavandeid;

2) kasutab sisustusmaterjale lähtudes nende koostisest ja

kasutusvõimalustest erineva otstarbega ruumide kujundamisel

• liigitab juhendi ja näidiste põhjal sisustusmaterjale nende koostise, töötlemismeetodite ja kasutusvaldkondade järgi;

• nimetab ökoloogilised ehitus - ja siseviimistlus materjalid ja võimalused taaskasutuseks;

3) teeb kujundusprojekte kasutades

• selgitab kavandatud ideelahendusi põhjendades oma valikuid, näidete alusel;

• esitleb oma ideekavandeid ja lähtuvalt tagasisidest parendab;

22

arvutiprojekteerimist, järgides kujunduskvaliteedi

nõudeid

• omandab teadmised ArchiCAD tarkvaraga projekteerimiseks;

• projekteerib eluruumi vastavalt etteantud stiilile ja interjöörile ning projekteerimise nõuetele ja normidele;

• koostab eluruumi valgustuse - ja põrandaplaanid arvestades ruumide funktsionaalsusega;

• koostab interjööri 3D mudeli koos mööbli paigutusega;

• koostab interjööri aksessuaaride ja sisekujundus detailide kontseptsioonitahvlid ( Consept Boards);

• koostab eskiisprojekti presentatsiooni.

17. Sisustustoodete arendus 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane omandab teadmised tootearenduse ja disaini põhimõtetest, mis võimaldavad luua uusi kestlikke ja

valdkonnaalaseid tootearenduse lähenemisviise

Õpiväljundid

Õpilane:

1) mõistab ideest ja sihtgrupist

lähtuva tootearenduse planeerimise protsesside ja ressursside vajalikkust

tulenevast turunõudluses

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• selgitab brändi ja imago loomise vajadust, tuues näiteid sisustustoodete brändidest;

• koostab juhendi alusel tootearendusplaani arvestades sihtrühma ja turunõudlust;

• kavandab ideest lähtuvalt toote prototüübi teostamise protsessi;

2) teostab sihtgrupist lähtudes

toote prototüübi arvestades proportsioonide ja

mõõtudega

• vormistab toote proto jaoks kunstilise kavandi ja tehnilised joonised;

• selgitab tooteprototüübi tegemise ja testimise vajalikkust;

• valib kavandatud tootele materjalid ja selgitades teostusviisi valikut;

• modelleerib lähteülesande alusel idee vajalikus mõõtkavas maketina või prototüübina;

3) kirjeldab erinevaid turundusstrateegiaid valides

toote turundamiseks sobivaima kanali

• koostab praktilise turundusplaani, mis sisaldab selgeid eesmärke, sihtgrupi analüüsi ja turunduskanalite valikut;

• kujundab turundusmaterjalid, järgides kavandamisel toote visuaalset identiteeti;

• kujundab tekstilise reklaaminfo visuaalselt, kasutades kujundusgraafilisi võtteid ja kompositsiooni nõudeid.

18. Sisekujundusprojekt kliendile 8 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane koondab kliendi ideed ühtseks tervikuks ja koostab ruumi kujunduslikke lahendusettepanekuid lähtudes

sisekujunduse stiilidest, võimalustest ja kliendi ootustest

23

Õpiväljundid

Õpilane:

1) selgitab välja kliendi vajadused rakendades sobivat

keelekasutust ja lugupidavat kultuurilist suhtlemist

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kasutab aktiivse kuulamise ja küsitlemise tehnikaid selgitades kliendi vajadused;

• tutvustab sisekujunduslike võimalusi, arvestades kliendi soove, vajadusi ja õigusi;

2) koostab ruumide sisekujunduse lahendusi

lähtuvalt kliendi soovidest

• arvestades kliendi tagasidestatud muudatusettepanekutega pakub uusi lahendusi;

• koostab juhendi alusel ja kliendi soovidest lähtuvalt projekti ideedest töökavandid;

• koostab kliendile esitlemiseks kujundusprojekti illustreerimiseks inspiratsiooni moodboardi;

3) kasutab fotosid kujundusprojekti illustreerimiseks

• fotografeerib juhendi alusel objekte ja tööetappe;

• kasutab oma fotode töötlemiseks sobivat fototöötlusprogrammi;

• koostab fotoalbumi kujundusprojekti illustreerimiseks;

4) vormistab kliendile sisekujundusprojekti vastavalt nõuetele

• koostab nõuetekohaselt vormistatud arve ja hinnapakkumise;

• koostab töökäigu ja ajalise planeeringu, mille kooskõlastab kirjalikult kliendiga;

• vormistab kujunduslahenduse kasutades erialaseid arvutiprogramme;

• vormistab kujundusprojekti stendi;

5) annab teostatud töö kliendile üle kooskõlastatud tellimuses

kokkulepitud vormis

• annab hinnangu kujundusprojekti töö kvaliteedile ja kujunduslahenduste edasiarendamise võimalustele;

• esitleb sisekujundusprojekti kasutades visuaalseid ja graafilisi võimalusi.

3.4. Valitavad põhiõpingute moodulid tekstiilide disaini ja -tehnoloogia suunal

19. Eesti rahvusliku tekstiilpärandi alused 2 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane teab Eesti rahvakultuuri ajalugu ja traditsioonilisi käsitöötehnikaid, mõistab Eesti esemelise rahvakultuuri eripära, selle väärtustamise ning säilitamise vajalikkust ja tänapäeva arengusuundi ning rakendab saadud teadmisi museaaliga töötamisel

Õpiväljundid

Õpilane: Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• koostab juhendi alusel ülevaate ühest Eesti rahvakultuuri arenguperioodist;

• kirjeldab juhendi alusel Eesti esemelise rahvakultuuriga seotud uskumusi ja traditsioone;

24

1) selgitab Eesti rahvakultuuri kujunemislugu ja selle

ilminguid talurahva kultuuris

• kirjeldab juhendi alusel looduslike materjalide kasutusvõimalusi eestlaste elukorralduses erinevatel ajaloo perioodidel;

2) kasutab rahvakunsti alast kirjandust, muuseumi fonde ja erinevaid meediaid,

rakendab saadud teadmisi museaaliga töötamisel

• selgitab erinevate algallikate kasutamise vajadust ja võimalusi erialases töös;

• nimetab juhendi alusel museaali uurimisel läbi viidavaid tegevusi;

• koostab museaali tehnoloogilise kirjelduse koos eseme teostamiseks vajalike jooniste, skeemide ja mustritega;

3) selgitab Eesti rahvakunstile omast ornamentikat,

traditsioonilisi värve ja kompositsioonivõtteid erinevate tehnoloogiate

lõikes

• selgitab teabeallikate põhjal enamlevinud traditsioonilisi värve, kompositsioonivõtteid ja ornamente rahvuslikel esemetel;

• koostab esitluse, milles selgitab rahvuslike mustrite integreerimise võimalusi kaasaegsesse telstiildisaini;

4) kirjeldab Eesti

traditsiooniliste käsitöötehnikate ja

tekstiilikunsti kujunemislugu, arengut, levikut ja kasutusala

• kirjeldab teabeallikate alusel ühe Eesti traditsioonilise tekstiilitehnika arengulugu, levikut ja kasutusala;

• koostab erinevaid infoallikaid kasutades ülesande põhjal ülevaate ühe Eesti tekstiilikunstniku kohta ning vormistab elektrooniliselt ja korrektses eesti keeles esitluse;

• nimetab vähemalt kolm eesti meistrit, kes kasutavad rahvakunsti tänapäevases kontekstis, toob näiteid;

• toob ülesande põhjal välja professionaalse tekstiilkäsitöö ja hobitegevuse erijooni kaasajal.

20. Tekstiilmaterjalide valmistamise tehnoloogia 7 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane omandab teadmised erinevatest tekstiilmaterjalidest, nende struktuurist ja valmistamise tehnoloogiatest, oskab rakendada digitaalseid tööriistu ja jätkusuutlikke tehnoloogiaid

Õpiväljundid

Õpilane:

1) rakendab erinevaid meetodeid vanade tekstiilide

taas- ja ümbertöötlemiseks, kasutades mehaanilisi ja keemilisi protsesse

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• töötleb ümber vanu tekstiilesemeid, kasutades mehaanilise tööprotsessi tehnoloogiaid;

• loob taaskasutuse põhimõtetel mehaanilisel töötlusel uue tekstiilmaterjali;

• koostab esitluse tekstiilkiudude keemilise ümbertöötlemise võimalustest;

25

2) kavandab tekstiili valmistamise tööprotsessi,

kasutades digitaalseid töövahendeid

• koostab tööprotsessi plaani, kasutades digitaalseid töövahendeid;

• kavandab mõõtkavas toote joonise;

3) koob etteantud mustreid kasutades erinevaid

silmuskoekangaid

• nimetab silmuskudumisel kasutatavaid materjale ja nende omadusi ning kirjeldab sellest lähtuvalt nende kasutusvõimalusi;

• nimetab juhendi alusel koekirja tingmärgid, demonstreerib ülesande alusel põhisilmuste õigeid kudumisvõtteid;

• koob mustriskeemide või juhendite põhjal vastavaid koepindu, selgitab mustriskeemi alusel töökäiku;

• koostab juhendi alusel lõikejärgse kootud eseme kavandi koos tööproovi ja mõõtkavas tööjoonistega, selgitab kavandi põhjal valitud materjali ja tehnoloogia omavahelist sobivust ning koe tiheduse reguleerimise võimalusi;

• koob tööjuhendi, kavandi ja mustriskeemi alusel erinevaid kvaliteedinõuetele vastavaid esemeid edasi- tagasi võttega või ringselt, rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid;

• dokumenteerib jooksvalt tööprotsessi kordusvalmistamiseks ja kogemuse talletamiseks;

• demonstreerib ülesande alusel kootud esemete nõuetekohast viimistlust, selgitab viimistlemise viise ja vajadust;

• selgitab valminud eseme põhjal materjali- ja keskkonnasäästliku kasutamise põhimõtteid ning vajadust, nimetab vähemalt kaks võimalust infotehnoloogia vahendite kasutamiseks kudumises;

• kirjeldab juhendi alusel kootud eseme valmistusviisi, materjale ja kasutusala, tuletab kudumisskeemi ja pakub võimalusi selle kohandamiseks uuele tootele;

4) kasutab heegeldamise

tehnikaid tekstiilmaterjalide ja -lisandite valmistamisel

• nimetab juhendi alusel heegeldamise tingmärke ja selgitab mustriskeemi alusel töökäiku;

• demonstreerib ülesande alusel õigeid heegeldusvõtteid, heegeldades mustriskeemide või juhendite põhjal vastavaid heegelpindu;

• koostab ülesande alusel heegeldatud eseme kavandi koos tööproovi ja mõõtkavas tööjoonistega, selgitab kavandi põhjal valitud materjali ja tehnoloogia omavahelist sobivust ning pinna tiheduse reguleerimise

võimalusi;

• koostab ülesande alusel tööde järjekorra, selgitab töö planeerimise vajadust;

• arvestab ülesande alusel toodete valmistamiseks vajaliku aja ja materjalikoguse, selgitab arvestamise käiku;

• heegeldab tööjuhendi, kavandi ja mustriskeemi alusel erinevaid kvaliteedinõuetele vastavaid esemeid edasi-tagasi võttega või ringselt, rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid;

26

• dokumenteerib jooksvalt tööprotsessi kordusvalmistamiseks ja kogemuse talletamiseks;

• demonstreerib ülesande alusel heegeldatud eseme nõuetekohast viimistlust, selgitab viimistlemise viise ja vajadust;

5) õmbleb loovalt erinevaid lapitehnika tehnoloogiaid

kasutades

• leiab sobivad lapitehnika tehnoloogiad rõivaste, silmkoeliste esemete ja sisustustekstiilide taaskasutuseks, arendab idee ja esitab kavandil;

• loob taaskasutatavast tekstiilesemest lähtudes uue(d) toote(d), arvestades kavandile esitatavaid nõudeid ja värvusõpetuse ning kompositsiooni põhimõtteid;

• selgitab tekstiilide taaskasutuse tähtsust keskkonnamõjude seisukohalt;

• hindab tekstiileseme materjali ja teeb sellest lähtuvalt ettepanekuid taaskasutuseks;

• töötleb eseme ümber, tehes selleks vajalikud eeltööd ja kasutades loovalt ning otstarbekalt õpitud tehnoloogilisi võtteid.

21. Tekstiilmaterjalide kujundamise tehnoloogia 8 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane korraldab tööprotsessi, kujundab tekstiilmaterjale sünteetiliste värvidega vastavalt kavandile, juhendile ja tööjoonisele, järgib oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid ja kasutab erialast sõnavara

Õpiväljundid

Õpilane:

1) värvib käsitöönduslikult kangaid ja lõngu, kasutades taimi või sünteetilisi värve

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• nimetab juhendi alusel villa töötlemise etapid;

• värvib kangaid ja lõngu, kasutades sobivaid värvikemikaale või -taimi ning värvimistehnikaid;

• selgitab näidete varal tööohutuse ja keskkonnanõudest tulenevalt nende järgimise vajadust;

• töötab materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kasutades;

• dokumenteerib tööprotsessi kordus valmistamiseks ja kogemuse talletamiseks;

2) kasutab enda töös värvikindluse määramise, tärgeldamise ja kuumniiske

töötlemise töövõtteid ja - vahendeid

• nimetab juhendi alusel tärgeldamise ja kuumniiske töötlemise kasutusalasid, töövõtteid ja -vahendeid, kirjeldab sellest lähtuvalt nende kasutusvõimalusi;

• viimistleb tekstiilesemeid lähtuvalt materjalist, kasutades sobivaid töövõtteid;

• dokumenteerib tööprotsessi, kasutades erialast sõnavara;

3) kavandab eseme ja mõõtkavas tööjoonise

• kirjeldab juhendist lähtuvalt tekstiili trükkimiseks, maalimiseks ja värvimiseks sobivaid töövahendeid ning tarvikuid ja nende varumise võimalusi;

27

arvestades materjali eripära ja kasutatavat tehnoloogiat

• hindab erinevate materjalide ja värvide sobivust tekstiili trükkimiseks või maalimiseks vastavalt valitud tehnoloogiale;

• kavandab trükitud ja maalitud tekstiilesemeid või kangaid, arvestades värvusõpetuse ja kompositsiooni põhimõtteid;

4) kujundab tekstiilmaterjale

sünteetiliste värvidega vastavalt kavandile, juhendile ja tööjoonisele, kasutades

erinevaid trüki- ja maalitehnikaid ning sobivaid

kinnitus- ja peitsaineid

• nimetab õiguaktide põhjal tööohutuse ja keskkonnanõudeid värvide ja kemikaalidega töötamisel;

• selgitab näidete varal töökoha ettevalmistamise ja töövahendite valiku põhimõtteid lähtuvalt kujundustehnikast;

• koostab töö planeerimise vajadusest lähtuvalt tegevuste järjestuse;

• arvestab toodete valmistamiseks vajaliku aja ja materjalikoguse, selgitab arvestamise käiku;

• valmistab kavandist ja tööjoonisest lähtuvalt trükipaku või templi;

• trükib käsitsi tekstiilmaterjale kattevärvide, reservainete ja reaktiivvärvidega ning söövitamistehnikas, lähtudes kavandist ja kvaliteedinõuetest;

• maalib käsitsi tekstiilesemeid lähtudes kavandist;

• viimistleb valminud esemed, kasutades tehnoloogiaga sobivaid värvide kinnitus- ja viimistlusvõtteid;

• töötab keskkonnasäästlikult, ergonoomiliselt ja ohutult;

• nimetab võimalusi infotehnoloogia vahendite kasutamiseks tekstiilide trükkimises ja maalimises;

• dokumenteerib tööprotsessi kordus valmistamiseks ja kogemuse talletamiseks;

5) valmistab ette töökoha ja

töövahendid vastavalt kasutatavale tikkimistehnikale

• nimetab juhendi alusel levinumaid tikkimiseks sobivaid kangaliike, tikkimise materjale ning töövahendeid;

• loetleb juhendi alusel tikkimiseks sobivate aluskangaste ja tikkimismaterjalide omadusi ja kasutusalasid;

• koostab eseme/kavandi ja mustrijoonise põhjal tikkimise tööjuhendi ja tööplaani;

• arvestab kavandi ja mustrijoonise põhjal ning tööproovi abil tikandi valmistamiseks vajaliku materjalikulu ja võimaliku ajakulu;

• valib kavandi ja tööjuhise alusel tikkimiseks sobivad materjalid ja töövahendid;

• teeb tikkimiseks vajalikud eeltööd, märkides kangale lõimelõnga suuna, arvestades tööks vajalikud mõõdud ja keskkohad ning märkides ja vajadusel kinnitades mustrijoonise kangale, kasutades sobivaid töövahendeid;

6) tikib esemeid vastavalt kavandile, tööjoonisele ja

mustriskeemile

• tikib, kasutades ühe- ja kaherealisi põhipisteid ning enamlevinud tikandeid;

• tikib kavandi, tööjoonise ja mustriskeemi alusel õpitud tikandeid kasutades erinevaid esemeid, kasutades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, järgib juhendis etteantud kvaliteedinõudeid;

• viimistleb juhendi alusel tikitud eseme, arvestades tööks kasutatud materjali kiulist koostist, selgitab oma tegevust ning viimistlemise vajadust;

28

• dokumenteerib tööprotsessi kordus valmistamiseks ja kogemuse talletamiseks.

22. Kangakudumine ja rahvuslik tekstiil 9 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane korraldab tööprotsessi, rakendab kangasteljed ja koob vastavalt kavandile ja rakendusskeemile liht- ja liitsidustes kangaid ning kirivöid, järgib oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kasutab tekstiiltoodete

kudumisel kangastelgi, kangakudumise abivahendeid

ning kanga rakendusskeeme

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• demonstreerib juhendi alusel kangastelgede töökorda seadmist nimetades kangastelgede osad;

• nimetab juhendi alusel kudumise abivahendeid ja selgitab nende otstarvet, kasutab erialast sõnavara;

• selgitab kootud eseme ja kangakirja põhjal lõime- ja koelõnga omavahelist seost;

2) kavandab eseme mõõtkavas

tööjoonise, arvestades materjali ja kasutatava tehnoloogia eripäradega

• koostab juhendi alusel telgedel kootud eseme kavandi;

• selgitab valitud materjali ja tehnoloogia omavahelist sobivust;

3) planeerib tööde järjekorra,

toote valmistamiseks kuluva aja ning materjali koguse

• selgitab juhendi alusel töökoha ettevalmistamise põhimõtteid ja nimetab võimalikke puudusi telgede ning abivahendite juures;

• koostab juhendi alusel tööde järjekorra, selgitab töö planeerimise vajadust;

• planeerib kavandist lähtudes tööde ajakava ja järjekorra ning materjali koguse;

• koostab ülesande, arvestades soa numbri, kirjakorra, kokkutõmbe protsendi ja äärelõngadega;

4) koob telgedel vastavalt kavandile, tööjoonisele ja

rakendusskeemile erinevatest materjalidest lihtsidustes

kangaid

• käärib arvestuste põhjal lõime ja seab selle telgedele;

• koob telgedel algsiduseid ja nende lihtsamaid tuletisi lähtudes kavandist või tööjoonisest;

• koob vööteljel või umbses ringis juhendi alusel kirivöid;

• demonstreerib ülesande alusel eseme nõuetekohast viimistlemist;

• dokumenteerib jooksvalt tööprotsessi kordus valmistamiseks ja kogemuse talletamiseks;

5) töötab materjali- ja keskkonnasäästlikult, kasutab

vajadusel oma töös infotehnoloogilisi vahendeid

• selgitab valminud eseme põhjal materjali- ja keskkonnasäästliku kasutamise põhimõtteid ning vajadust;

• kirjeldab infotehnoloogiliste vahendite kasutamise võimalikkust telgedel kootud esemete valmistamise dokumenteerimisel.

29

ja sobivaid erialaseid programme

23. Tootedisain ja turundus 8 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane korraldab väikeettevõtluse põhitõdedest lähtudes oma tegevust, valmistab ja turundab sihtgruppe arvestades tekstiilkäsitöö tooteid ja/või teenuseid, valmistab ette nende reklaami ja müügi

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kujundab sihtgrupist lähtudes ja turusituatsiooni arvestades tooteid ja/või teenuseid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• selgitab juhendi alusel sihtgrupi leidmise vajalikkust ja grupi vajadustele vastava toote ja/või teenuse kujundamise põhimõtteid ja teostusviise;

• kavandab ja valmistab tootenäidiseid ning kujundab toote ja/või teenuse hinna;

• korraldab toodete pakendamist ning vajadusel koostab kasutus- ja hooldusjuhendi;

2) planeerib oma töö leides toodetele/teenustele

sobivaima teostusviisi, lähtudes sihtgrupist,

logistikast, tasuvusest ja tootmisbaasist

• kavandab juhendi alusel vähemalt ühe tekstiileseme või esemete sarja või tekstiilkäsitöö tootel põhineva teenuse tervikliku arendusprojekti;

• põhjendab toote materjali ja teostusviisi ja/või teenuse osutamise viisi valikut;

• koostab projekti plaani põhjal kavandatud toote valmistamise/ teenuse osutamise detailse kirjelduse ja ajakava;

• valmistab eeltööde põhjal toote;

3) valmistab ette toote ja/või

teenuse reklaami ja müügi arvestades nõudlust, võimalusi ja tasuvust

• nimetab vähemalt 3 erinevat võimalust toote ja/või teenuse turustamiseks ning reklaamiks;

• valmistab toote ja/või teenuse müügi ja reklaami lähtuvalt juhendist;

• arvestab juhendi alusel oma toote/teenuse omahinna ja bruto- ning netotöötasu;

• nimetab vähemalt 3 erinevat võimalust toote ja/või teenuse turustamiseks ning reklaamiks, valmistab ette toote ja/või teenuse müügi ja reklaami;

• esitleb juhendi alusel projekti ja analüüsib selle tulemusi;

4) korraldab väikeettevõtluse põhitõdedest lähtudes oma tegevust, kasutades

infotehnoloogilisi vahendeid ja arvestades kutsealast teavet

• selgitab autoriõiguste kasutamise olulisust ja toob näiteid;

• koostab juhendi alusel lihtsustatud äriplaani oma toote/teenuse põhjal ettevõtlusega tegelemiseks.

30

ja õigusakte, sh autoriõiguse seadust

1

Lisa 12 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri määrusega

„Kutsekeskhariduse riiklik õppekava”

Toiduainete tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

1. Õppekava üldandmed

1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma toiduainete töötlemine ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute

jätkamiseks või töötamiseks toiduainete töötlemisega tegelevates ettevõtetes vastavalt valitud spetsialiseerumisele.

1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohutuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 55 EKAPit ja valitavaid

põhiõpinguid 70 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud.

2. Õppekava põhiõpingute struktuur

2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit;

2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) praktika, 25 EKAPit.

2.2. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud ja spetsialiseerumised, millest õpilane valib ühe:

1) pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia suunal on võimalik spetsialiseeruda pagaritoodete valmistamisele või kondiitritoodete valmistamisele;

2) taimsete toiduainete tehnoloogia suunal on võimalik spetsialiseeruda toiduainete

konserveerimisele või jookide valmistamisele; 3) loomsete toiduainete tehnoloogia suunal on võimalk spetsialiseeruda piimatoodete

valmistamisele või lihatoodete valmistamisele.

2.3. Valitavad põhiõpingud ja nende õppe maht pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia suunal:

2.3.1. Erinevatele spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht:

1) pagaritoodete tehnoloogia alused, 8 EKAPit; 2) pagaritoodete valmistamise alused, 12 EKAPit;

3) kondiitritoodete tehnoloogia alused, 8 EKAPit; 4) kondiitritoodete valmistamise alused, 12 EKAPit.

2.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel pagaritoodete valmistamisele:

1) Pärmita nisutainatoodete valmistamine, 3 EKAPit; 2) Kihitamata pärmitainatoodete valmistamine, 4 EKAPit;

3) Kihitatud pärmitainatoodete valmistamine, 6 EKAPit; 4) Lamineeritud pärmitainatoodete valmistamine, 5 EKAPit; 5) Pagaritoodete tootmise planeerimine ja kulude juhtimine, 3 EKAPit;

6) Rukkitainatoodete valmistamine, 6 EKAPit; 7) Erinevast jahust pagaritoodete valmistamine, 3 EKAPit.

2

2.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel kondiitritoodete valmistamisele: 1) biskviittainatoodete valmistamine, 8 EKAPit; 2) maiustuste valmistamine, 3 EKAPit;

3) beseetainatoodete valmistamine, 3 EKAPit; 4) keedutainatoodete valmistamine, 3 EKAPit;

5) mure- ja suhkrulise taina toodete valmistamine, 4 EKAPit; 6) erinevast jahust kondiitritoodete valmistamine, 2 EKAPit; 7) kaunistuste valmistamine, 4 EKAPit;

8) kondiitritoodete tootmise planeerimine ja kulude juhtimine, 3 EKAPit.

2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht taimsete toiduainete tehnoloogia

suunal:

2.4.1. Erinevatele spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid: 1) sissejuhatus taimse põhitoorainega toodete tehnoloogiasse, 15 EKAPit;

2) konserveerimise alused, 13 EKAPit; 3) jookide valmistamise alused, 12 EKAPit.

2.4.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel toiduainete konserveerimisele: 1) köögiviljade töötlemine, 8 EKAPit; 2) marja- ja puuviljahoidiste ja konservide ning mahlatoodete valmistamine, 4

EKAPit; 3) teraviljasaaduste töötlemine, 4 EKAPit;

4) köögivilja konservide valmistamine, 6 EKAPit; 5) toodete fermenteerimine, 4 EKAPit; 6) loomsete toodete analoogide valmistamine, 4 EKAPit.

2.4.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel jookide valmistamisele: 1) mittealkohoolsete jookide valmistamine, 6 EKAPit;

2) taimsete jookide valmistamine, 6 EKAPit; 3) õlle valmistamine, 6 EKAPit; 4) veini, puuvilja- ja marjaveini valmistamine, 6 EKAPit;

5) piirituse ja piiritusjookide valmistamine, 6 EKAPit.

2.5. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende maht loomsete toiduainete tehnoloogia suunal

2.5.1. Erinevatele spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid: 1) sissejuhatus loomsete toiduainete tehnoloogiasse, 25 EKAPit; 2) loomsete toiduainete toiduohutus ja kvaliteet, 9 EKAPit;

3) loomsete toiduainete keskkonnahoidlik tootmine ja jäätmemajandus, 3 EKAPit; 4) arvestus ja aruandlus, 3 EKAPit.

2.5.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel piimatoodete valmistamisele: 1) värskete piimatoodete valmistamine,4 EKAPit; 2) fermenteeritud piimatoodete valmistamine, 7 EKAPit;

3) või valmistamine, 5 EKAPit; 4) juustu valmistamine, 7 EKAPit;

5) kondenseeritud ja kuivatatud piimatoodete valmistamine, 4 EKAPit;

2.5.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel lihatoodete valmistamisele: 1) tapasaaduste tehnoloogia ja lihalõikus,4 EKAPit;

2) lihavalmististe valmistamine, 4 EKAPit; 3) sültide, tarrendtoodete ja pasteetide valmistamine, 4 EKAPit;

4) praetud ja küpsetatud lihatoodete valmistamine, 4 EKAPit; 5) vorstide valmistamine, 6 EKAPit; 6) lihakonservide ja -preservide valmistamine, 2 EKAPit.

3

3. Toiduainete tehnoloogia õppekava Põhiõpingute moodulite kirjeldused

3.1. Kõikidele suundadele ja spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid

Mooduli nr Mooduli nimetus

Mooduli õppe maht Eesti

kutsehariduse

arvestuspunktides (EKAP)

1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja

tulemuslikult toimimiseks.

Õpiväljund

Õpilane

1) püstitab enesearengu

eesmärgid, arvestades enda

võimeid ja võimalusi ning

väärtustades tervislikke

eluviise

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel;

• analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele toimetulekule;

• hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid

töövahendeid;

• koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi;

• kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks;

• oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks;

• analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi;

• sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks;

2) kasutab teadlikult erinevaid

õpistrateegiaid ja -viise enda • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades

erinevaid teabeallikaid;

4

õpitegevuse kavandamisel ja

juhtimisel • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega;

• oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele;

• analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid;

• koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest;

• annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet;

• kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes;

• selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi;

3) tegutseb seatud eesmärkide

saavutamiseks

vastutustundlikult nii

iseseisvalt kui kollektiivi

liikmena

• suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele;

• jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja

• -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus);

• kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele;

• toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist;

• iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid;

• analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus;

• teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

4) mõistab ettevõtliku, väärtust

loova ja vastutustundliku

tegutsemise olulisust nii

endale kui ühiskonnale

• selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule;

• toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks;

• kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga;

• kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid;

• analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid;

5

• kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid;

• kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid;

5) mõistab tööturu toimimise

põhimõtteid ja enda

arenguvajadusi tööturule

sisenemiseks

• selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste mõju majanduskeskkonnale;

• iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega;

• selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes;

• võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel;

• võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi;

• kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest;

• selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega;

6) kasutab varasemaid teadmisi,

oskusi ja kogemusi

igapäevaeluga seonduvate

ülesannete lahendamisel

• lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja meetodeid;

• planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega;

• esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles;

• kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes;

• kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid;

• koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest;

• otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust;

• lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi;

• toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus.

2. Digioskuste arendamine 5 EKAP

6

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega.

Õpiväljundid

Õpilane

1) kasutab digikeskkonnast

vajaliku teabe leidmiseks

sobivaid infootsingu ja

andmehalduse võtteid,

hinnates digisisu

asjakohasust

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane teave;

• otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja -tööriistu;

• analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust;

• salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus;

• töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil;

2) kasutab info jagamiseks,

suhtlemiseks ja koostööks

sobivaid digilahendusi,

arvestades digikeskkonnas

kehtivaid suhtlus- ja

käitumisnorme ning

küberturvalisuse nõudeid

• kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse;

• jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobiva vahendi;

• kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused;

• kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks;

• järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi;

• haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega;

• analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile;

3) loob ja täiustab digisisu,

kasutades sobivaid tööriistu sh tehisintellekti lahendusi

vastutustundlikult ning

arvestades autoriõiguse

põhimõtteid

• loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega;

• kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale;

• järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega;

7

• rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile;

• kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti;

• analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust;

4) kaitseb oma digiseadet,

isikuandmeid, privaatsust ja

tervist, rakendades

küberturvalisuse ja

jätkusuutliku arengu

põhimõtteid

• kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara;

• tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks;

• rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele;

• analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks;

• analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest;

• säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid;

• reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju;

• analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje

vähendamiseks;

5) lahendab digitehnoloogia

kasutamisega seotud

probleeme, tuvastades

tehnilised tõrked ning

valides sobivad lahendused

nende likvideerimiseks

• tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil;

• valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke alternatiive;

• kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele;

• analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks;

• toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks.

3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane on kursis kestliku toidutootmisega toidujulgeoleku tagamiseks ja toidukultuuri säilitamiseks, mõistab

toiduohutus-, tööohutus- ja töötervishoiunõuete täitmise olulisust, planeerides ja teostades koristustöid.

Õpiväljundid

Õpilane

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

8

1) omab ülevaadet

toiduainetööstuse tähtsusest

Eesti majanduses ja

ettevõtete olulisusest

toidujulgeoleku tagamisel ja

toidukultuuri säilitamisel

• grupeerib toiduainete töötlemisega tegelevad majandusharud, võttes aluseks töödeldava tooraine, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

• võrdleb omavahel üht tüüpi toidusektori ettevõtteid, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid;

• selgitab tarbija usalduse tõstmise vajadust kodumaise toidutootja vastu, tagamaks toidujulgeolekut kriisisituatsioonides;

• loetleb juhendi alusel toidujulgeolekut ja toidutootmise tarneahelat mõjutavad tegurid, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust;

• kirjeldab Eestis toidule antavaid päritolu- ja kvaliteedimärke koos taotlemise/ väljastamise kriteeriumidega, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid;

• selgitab Eesti piirkondlikke toidutavasid vastavalt juhendile;

2) tunneb toiduohutus-,

tööohutus- ning töötervishoiu mõisteid ja põhimõtteid

vastavalt kehtivatele

õigusaktidele

• selgitab isikliku hügieeni nõuete järgimise olulisust toiduohutuse tagamisel;

• nimetab WHO “Toiduohutuse viis võtit”, selgitades nende tähtsust ohutuks toidu valmistamiseks;

• kirjeldab toiduainete töötlemise ettevõtetele esitatavaid töötervishoiu - ja tööohutusnõudeid, toetudes kehtivatele õigusaktidele;

• loetleb toiduainete töötlemise ettevõtte töökeskkonna ohutegurid, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• kirjeldab ohutegureid, mis on sagedasemad kutsehaiguse põhjustajad toidukäitlejale, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust;

• kirjeldab ohuolukorras käitumist juhendi alusel;

• selgitab esmaabi andmist kergemate vigastuste korral, võttes aluseks etteantud juhendi;

3) on kursis kestliku

toidutootmise põhimõtetega,

väärtustades neid oma töös

• selgitab kestlikkuse kontseptsiooni ja toidutootmise keskkonnamõju hindamise aluseid;

• kirjeldab tootmisjääkide ja -kadude tekkepõhjuseid ning nende vähendamise võimalusi, kasutades teaduslikele uuringutele põhinevaid andmeid;

• selgitab meeskonnatööna jäätmete liigiti sorteerimist juhendi alusel;

• tunneb erinevatest materjalidest toiduainepakendite liike, nende märgistamise ja käitlemise nõudeid vastavalt pakendiseadusele;

• selgitab pakendite mõju tarbijakäitumisele ja toidukadude vähendamisele, võttes aluseks pakendite disaini ja kasutamismugavuse;

• kirjeldab meeskonnatööna pakendiringluse põhimõtteid vastavalt sorteerimise juhendile;

9

4) planeerib ja teostab

koristustöid, lähtudes

kestlikkuse põhimõtetest

• valib mustuse tüübist lähtuvalt sobivad koristusained ja -tarvikud ning koristuse liigi ja puhastusmeetodi;

• teostab pagaritöökojas desinfitseerimist, arvestades pindade omadusi ja tööohutuse nõudeid;

• planeerib koristustöid, tehes keskkonnahoidlikke otsuseid.

4. Praktika 25 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kinnistab ja arendab kutsealaseid teadmisi ja oskusi, arendab võtmepädevusi ning kujundab hoiakuid täites töökeskkonnas tööülesandeid juhendamisel nii individuaalselt kui meeskonnas

Õpiväljundid

Õpilane

1) koostab praktika eesmärgid lähtudes isiklikest

arengueesmärkidest ja -

vajadustest ning

praktikajuhendist

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• seab praktikaeesmärgid lähtudes enda isiklikest arengueesmärkidest ja -vajadustest;

• kavandab isikliku arenguga seotud praktikaülesanded, lähtuvalt seatud isiklikest arengueesmärkidest;

• vormistab nõuetele vastavad praktikadokumendid;

2) täidab juhendamisel

praktikaülesandeid, kasutades

ergonoomilisi töövõtteid,

järgides toidu- ja tööohutuse

nõudeid ning kestlikkuse

põhimõtteid lähtuvalt

ettevõtte töökorraldusest ja

isiklikest eesmärkidest

• planeerib enda tööd lähtudes isiklikest eesmärkidest koos ettevõttepoolse praktikajuhendajaga;

• täidab juhendamisel kas individuaalselt või meeskonna liikmena praktikaülesandeid järgides ettevõtte töökorraldust;

• valmistab tehnoloogilise juhendi alusel tooteid, kasutades ergonoomilisi töövõtteid ja järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid;

• hoiab korras oma töökoha ja selle ümbruse, seadmed ja vahendid, järgides ettevõtte puhastusplaani;

3) annab hinnangu praktika

eesmärkide täitmisele • analüüsib juhendi alusel enda võtmepädevuste arengut lähtuvalt isiklikest arengueesmärkidest;

• annab hinnangu oma kutsealaste oskuste arengule lähtuvalt isiklikest eesmärkidest;

• selgitab lähtuvalt praktika tulemustest oma arenguvajadusi.

10

3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia suunal

3.2.1. Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia suunale ühised põhiõpingute moodulid

4. Pagaritoodete tehnoloogia alused 8 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab algteadmised pagaritoodete toorainete, liigitamise ja valmistamise baastehnoloogiate kohta ning toodete valmistamiseks kasutatavate seadmete ja töövahendite, nende tööohutusnõuete ja puhastamise põhimõtete kohta

Õpiväljundid

Õpilane

1) tunneb pagaritoodete valmistamisel kasutatavaid

tooraineid, nende

kvaliteedinõudeid ja

säilitamise tingimusi

lähtuvalt kehtivatest

regulatsioonidest

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• grupeerib pagaritoodete tooraineid etteantud juhendi alusel, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

• kirjeldab juhendi alusel pagaritoodete valmistamiseks kasutatavate toorainete koostist, toiteväärtust ja omadusi;

2) võrdleb pagaritoodete

valmistamise

baastehnoloogiaid juhendi

alusel

• toob näiteid toiduainete kvaliteedi- ja toidumärgiste kohta, kasutades infootsingul digivahendeid;

• kirjeldab erinevate toorainete säilitamise tingimusi juhendi alusel;

• esitab meeskonnatööna kokkuvõtte toorainete sensoorsest hindamisest juhendi alusel.

• grupeerib pagaritooted vastavalt kasutatud toorainele, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

3) kirjeldab pagaritööstuses

kasutatavate seadmete ja

töövahendite tööpõhimõtteid

ja nende kasutamisega seotud

ohutusnõudeid

• annab ülevaate pärmita, pärmiga ja juuretisega nisutainatoodete valmistamise baastehnoloogiatest juhendi alusel;

• kirjeldab pärmita ja juuretisega rukkitainatoodete valmistamise baastehnoloogiaid juhendi alusel;

• selgitab erinevast jahust pagaritoodete valmistamise baastehnoloogiaid juhendi alusel;

• grupeerib pagaritööstuses kasutatavaid seadmeid ja töövahendeid vastavalt juhendile, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

4) selgitab pagaritööstuses

kasutatavate seadmete ja

töövahendite

• selgitab etteantud seadmete ja töövahendite tööpõhimõtteid;

• kirjeldab seadmete ja töövahendite ohutusnõudeid, lähtudes kasutus- ja ohutusjuhendist;

• kirjeldab pagaritööstuse keskkonnahoidliku puhastuse põhimõtteid;

11

keskkonnahoidliku puhastuse

põhimõtteid • nimetab seadmete ja töövahendite puhastamiseks sobivad koristustarvikud ja puhastusained, järgides nende

sobivust puhastatavale seadmele ja töövahendile.

5. Pagaritoodete valmistamise alused 12 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab pagaritoodete valmistamise esmased praktilised oskused, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ja kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) valmistab tehnoloogilise

juhendi alusel lihtsamaid

kihitamata ja kihitatud

pärmitainatooteid, järgides

toidu- ja tööohutusnõudeid ja kestlikkuse põhimõtteid

2) valmistab tehnoloogilise

juhendi alusel lihtsamaid

lamineeritud

pärmitainatooteid, järgides

toidu- ja tööohutusnõudeid ja

kestlikkuse põhimõtteid

3) valmistab lihtsamaid pärmiga

rukkitainatooteid

tehnoloogilise juhendi alusel,

järgides toidu- ja tööohutuse

nõudeid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• valmistab säästlikult tehnoloogilise juhendi alusel lihtsamaid kihitamata pärmitainatooteid, kasutades sobivaid seadmeid ja töövahendeid, järgides toidu- ja tööohutust;

• valmistab tehnoloogilise juhendi alusel lihtsamaid kihitatud pärmitainatooteid, kasutades sobivaid seadmeid ja töövahendeid, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• määrab sensoorselt valmistoodete vastavuse kvaliteedinõuetele, nimetades kihitamata pärmitainast toodete valmistamise ja küpsetamise vigu;

• valmistab säästlikult tehnoloogilise juhendi alusel lihtsamaid lamineeritud pärmitainatooteid, kasutades sobivaid seadmeid ja vahendeid, järgides toidu- ja tööohutust;

• määrab sensoorselt valmistoodete vastavuse kvaliteedinõuetele, nimetades kihitatud pärmitainast toodete valmistamise ja küpsetamise vigu;

• valmistab tehnoloogilise juhendi alusel lihtsamaid pärmiga rukkitainatooteid, kasutades sobivaid seadmeid ja töövahendid, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• määrab sensoorselt valmistoodete vastavuse kvaliteedinõuetele, nimetades pärmiga rukkitainatoodete valmistamise ja küpsetamise vigu.

6. Kondiitritoodete tehnoloogia alused 8 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab algteadmised kondiitritoodete toorainete, liigitamise ja valmistamise baastehnoloogiate kohta ning toodete valmistamiseks kasutatavate seadmete ja töövahendite, nende tööohutusnõuete ja puhastamise põhimõtete kohta

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

12

Õpilane

1) tunneb kondiitritoodete

valmistamisel kasutatavaid

tooraineid, nende

kvaliteedinõudeid ja

säilitamise tingimusi

lähtuvalt kehtivatest

regulatsioonidest

2) selgitab kondiitritoodete

valmistamiseks kasutatavate

tainaste, kreemide ja

suhkruliste pooltoodete

valmistamise

baastehnoloogiaid juhendi

alusel

3) kirjeldab kondiitritööstuses kasutatavate seadmete ja

töövahendite tööpõhimõtteid

ja nende kasutamisega seotud

ohutusnõudeid

4) selgitab kondiitritööstuses

kasutatavate seadmete ja

töövahendite

keskkonnahoidliku puhastuse

põhimõtteid

Õpilane

• grupeerib kondiitritoodete tooraineid etteantud juhendi alusel, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

• annab ülevaate mure-, keedu-, biskviit-, besee- ja suhkrulisest tainast kui kondiitritoodete valmistamisel kasutatavatest toorainetest, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• kirjeldab juhendi alusel kondiitritoodete valmistamiseks kasutatavaid toorainete koostist, toiteväärtust ja omadusi, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust;

• selgitab juhendi alusel kondiitritoodete toorainete kvaliteedi- ja toidumärgiseid, kasutades infootsingul digivahendeid;

• sõnastab toiduainete säilitamise nõudeid juhendi alusel;

• esitab meeskonnatööna kokkuvõtte toorainete sensoorsest hindamisest juhendi alusel;

• kirjeldab kondiitritoodete liigitamise põhimõtteid tulenevalt valmistusviisidest ja kasutatud toorainetest;

• võrdleb juhendi abil erinevate kondiitritainaste liike, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

• selgitab juhendi alusel iga tainatüübi peamisi valmistamisviise ja tehnoloogilisi iseärasusi;

• grupeerib juhendi alusel küpsetatud pooltooteid ja kondiitritooteid, leides igale tooterühmale sobivaid seadmeid ja töövahendeid;

• selgitab juhendi alusel kondiitritoodete valmistamisel kasutatavate kreemide baastehnoloogiaid;

• võrdleb juhendi alusel suhkruliste pooltoodete baastehnoloogiaid;

• grupeerib kondiitritööstuses kasutatavaid seadmeid ja töövahendeid vastavalt juhendile, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

• selgitab etteantud seadmete ja väikevahendite tööpõhimõtteid, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• kirjeldab seadmete ja väiketöövahendite ohutusnõudeid, lähtudes kasutus- ja ohutusjuhendist;

• kirjeldab kondiitritööstuse keskkonnahoidliku puhastuse põhimõtteid;

• nimetab seadme puhastamiseks sobivad koristustarvikud ja puhastusained, järgides nende sobivust puhastatavale seadmele;

• kirjeldab seadme puhastamist vastavalt puhastus- ja ohutusnõuetele.

7. Kondiitritoodete valmistamise alused 12 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kondiitritoodete valmistamise esmased praktilised oskused, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid

ja kestlikkuse põhimõtteid

13

Õpiväljundid

Õpilane

1) valmistab juhendi alusel

kondiitritoodete baaskreeme,

järgides kvaliteedi-, toidu- ja

tööohutusnõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

2) valmistab tehnoloogilise juhendi alusel muretainast

lihtsamaid kondiitritooteid,

järgides toidu- ja

tööohutusnõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

3) valmistab tehnoloogilise

juhendi alusel keedutainast

lihtsamaid kondiitritooteid,

järgides toidu- ja

tööohutusnõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

4) valmistab tehnoloogilise

juhendi alusel biskviittainast

lihtsamaid kondiitritooteid,

järgides toidu- ja

tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

5) valmistab tehnoloogilise

juhendi alusel beseetainast

lihtsamaid kondiitritooteid,

järgides toidu- ja

tööohutusnõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• valmistab juhendi alusel kondiitritoodete baaskreeme, sh võikreemid, koorekreemid, keedukreemid ja munavalgekreemid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadu;

• hindab sensoorselt kreemide vastavust kvaliteedinõuetele hindamislehe alusel, märkides kreemi vea koos tekkepõhjusega;

• valmistab tehnoloogilise juhendi alusel lihtsamaid muretainast lihtsamaid kondiitritooteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid;

• hindab sensoorselt valmistoodete vastavust kvaliteedinõuetele hindamislehe alusel, määrates toote vead koos tekkepõhjustega;

• valmistab tehnoloogilise juhendi alusel keedutainast lihtsamaid kondiitritooteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid;

• hindab sensoorselt valmistoodete vastavust kvaliteedinõuetele hindamislehe alusel, määrates toote vead koos tekkepõhjustega;

• valmistab tehnoloogilise juhendi alusel biskviittainast lihtsamaid kondiitritooteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid;

• hindab sensoorselt valmistoodete vastavust kvaliteedinõuetele hindamislehe alusel, määrates toote vead koos tekkepõhjustega;

• valmistab tehnoloogilise juhendi alusel beseetainast lihtsamaid kondiitritooteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid;

• hindab sensoorselt valmistoodete vastavust kvaliteedinõuetele hindamislehe alusel, määrates toote vead koos tekkepõhjustega;

• valmistab tehnoloogilise juhendi alusel suhkrulisesr tainast lihtsamaid kondiitritooteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid;

• hindab sensoorselt valmistoodete vastavust kvaliteedinõuetele hindamislehe alusel, määrates toote vead koos tekkepõhjustega.

14

6) valmistab tehnoloogilise

juhendi alusel suhkrulisest

tainast lihtsamaid

kondiitritooteid, järgides

toidu- ja tööohutusnõudeid

ning kestlikkuse põhimõtteid

3.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel pagaritoodete tehnoloogiale

8. Pärmita nisutainatoodete valmistamine 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab pärmita nisutainatooteid tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) kirjeldab pärmita

nisutainatooteid, lähtudes erinevate riikide

traditsioonidest

2) valmistab pärmita kihitamata

nisutainatooteid

tehnoloogilise juhendi alusel,

järgides toidu- ja

tööohutusnõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

3) valmistab lamineeritud

tainatooteid tehnoloogilise

juhendi alusel, järgides toidu-

ja tööohutusnõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• grupeerib erinevate riikide traditsioonilisi pärmita nisutainatooteid, tuues välja sarnasused ja erinevused, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid

ühistöövahendeid;

• selgitab pärmita nisutainaste valmistamise tehnoloogiaid ja küpsetamise põhimõtteid juhendi alusel;

• valmistab tehnoloogilise juhendi alusel erineva tehnoloogiaga pärmita nisutainast lameleiva, näkileiva küpsetuspulbri või soodaga kergitatud saia, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• määrab sensoorselt valmistoodete vastavust kvaliteedinõuetele, nimetades pärmita kihitamata nisutainatoodete valmistamise ja küpsetamise vigu;

• valmistab tehnoloogilise juhendi alusel lehttainast tooteid, kasutades sobivad seadmeid ja töövahendeid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid;

• määrab sensoorselt lehttainast toodete vastavust kvaliteedinõuetele, nimetades valmistamise ja küpsetamise vigu.

9. Kihitamata pärmitainatoodete valmistamine 4 EKAP

15

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kihitamata pärmitainast tooteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) selgitab kihitamata

pärmitaina tehnoloogiaid ja

küpsetusnõudeid

2) valmistab kihitamata

pärmitainast tooteid

tehnoloogilise juhendi alusel,

järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• selgitab kihitamata pärmitainast pagaritoodete valmistamise tehnoloogiaid ja küpsetusnõudeid;

• kirjeldab pärmitaina töötlemisel ja kerkimisel tekkivaid vigu ja nende vältimise võimalusi;

• valmistab tehnoloogilise juhendi alusel kihitamata pärmitainast plaadipirukad, rullsaiad, pirukad ja pitsad, kasutades sobivaid seadmeid ja töövahendeid, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• määrab sensoorselt kihitamata pärmitainatoodete vastavust kvaliteedinõuetele, nimetades valmistamisel tekkinud vigu.

10. Kihitatud pärmitainatoodete valmistamine 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kihitatud pärmitainast tooteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse

põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) selgitab kihitatud pärmitaina

koostisosade omadusi,

kihitamise ja kergitamise

tehnoloogiat ning nende mõju

toote kvaliteedile

2) valmistab kihitatud

pärmitainast tooteid

tehnoloogilise juhendi alusel,

järgides toidu- ja

tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab kihitatud pärmitaina valmistamiseks kasutatavate koostisosade omadusi, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• kirjeldab kihitamise protsessi etappe juhendi alusel;

• seostab kihitamise mõju toote kvaliteedi ja tekstuuriga;

• rakendab kihitamise tehnikat, saavutamaks taina kihilisust vastavalt tehnoloogilistele nõuetele;

• valmistab tehnoloogilise juhendi alusel kihitatud pärmitainast soolaste ja magusate täidistega väikesaiu, kringleid ja punutisi, kasutades sobivaid seadmeid ja töövahendid, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides

tooraine kadusid;

• määrab sensoorselt kihitatud pärmitainatoodete vastavust kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused.

16

11. Lamineeritud pärmitainatoodete valmistamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab lamineeritud pärmitainast tooteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) selgitab lamineeritud

pärmitaina koostisosade omadusi, kihitamise ja

kergitamise tehnoloogilisi

põhimõtteid ning nende mõju

tootele

2) valmistab lamineeritud

pärmitainast tooteid,

kasutades sobivaid töövõtteid

ja seadmeid, järgides toidu-

ja tööohutuse nõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• eristab pagaritootes kasutatavad toorained ja määrab sensoorselt tooraine kvaliteedi;

• kirjeldab pärmitaina kihitamise protsessi ja selle mõju toodete tekstuurile, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• selgitab kergitamise ja küpsetamise protsesse ja mõju lõpptulemusele juhendi alusel;

• võrdleb kihitatud ja lamineeritud toodete tehnoloogiat, selgitades nende valmistamisprotsessi eripärasid ja mõju lõpptoodete tekstuurile;

• valmistab tehnoloogilise juhendi alusel erinevaid soolaseid ja magusaid täidiseid, vältides tooraine kadusid;

• valmistab tehnoloogilise juhendi alusel lamineeritud pärmitainast tooteid, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• määrab sensoorselt lamineeritud pärmitainast toodete vastavust kvaliteedinõuetele, nimetades valmistamise ja küpsetamise vigu.

12. Pagaritoodete tootmise planeerimine ja kulude juhtimine 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab tootmise planeerimiseks ja kulude juhtimiseks sobivat tootmistarkvara ning tootmistarkvarast saadud andmeid pagaritoodete valmistamisel

Õpiväljundid

Õpilane

1) kasutab tootmise

planeerimisel ja kulude juhtimisel pagaritoodete

tootmiseks sobivat

tootmistarkvara, järgides

küberturvalisuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• tunneb küberturvalisuse põhimõtteid ja rakendab neid praktilistes olukordades;

• seadistab tootmistarkvaras enda kasutajamenüü juhendi alusel;

• loob tootmistarkvaras pagaritoodete tootmiseks vajalikud artiklikaardid ja tellimused vastavalt juhenditele;

• vormistab tootmistarkvaras pagaritoote tootmis- ja müügitellimuse, lahendades reaalelulisi probleemülesandeid;

• koostab tootmistarkvaras pagaritoote kohta arve;

• koostab pagaritoote tehnoloogilise juhendi näidise alusel;

17

2) kasutab tootmistarkvarast

saadud andmeid erinevate

pagaritoodete valmistamisel

3) koostab

tootmisdokumentatsiooni,

kasutades tabeltöötluse

programmi

• koostab pagaritoote kalkulatsioonikaardi näidise alusel.

13. Rukkitainatoodete valmistamine 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab tehnoloogiliste juhendite alusel rukkitainast pagaritooteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) valmistab pärmita ja pärmiga

rukkitainatooteid

tehnoloogilise juhendi alusel,

järgides toidu- ja

tööohutusnõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

2) valmistab juuretisega

rukkitainatooteid

tehnoloogilise juhendi alusel,

järgides toidu- ja tööohutuse

nõudeid ning kestlikkuse

põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• valmistab tehnoloogilise juhendi alusel pärmita ja pärmiga rukkitainatooteid, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• määrab sensoorselt rukkitoodete vastavust kvaliteedinõuetele, nimetades valmistamisel tekkinud vigu;

• valmistab juhendi alusel rukkijuuretise ja keedu, järgides toiduohutusnõudeid

• valmistab tehnoloogilise juhendi alusel juuretisega rukkitainatooteid, sh rukkileiva, peenleiva, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• määrab sensoorselt valmistoodete vastavuse kvaliteedinõuetele, nimetades juuretisega rukkitainatoodete valmistamisel tekkinud vigu.

14. Erinevast jahust pagaritoodete valmistamine 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane on teadlik eritoitumise nõuetest ja rakendab neid tehnoloogiliste juhendite alusel pagaritoodete valmistamisel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

18

Õpilane

1) kirjeldab erinevast jahust

pagaritoodete valmistamist

lähtuvalt eritoitumisest

2) valmistab erinevast jahust

pagaritooteid tehnoloogilise

juhendi alusel, järgides toidu-

ja tööohutust ning

kestlikkuse põhimõtteid

Õpilane

• eritoitumisest lähtuvalt teeb kokkuvõtte laktoosi-, gluteeni- ja suhkruvabade pagaritoodete valmistamiseks kasutatavatest toorainetest, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• võrdleb erinevast jahust pagaritoodete valmistamise tehnoloogiaid, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust;

• valmistab tehnoloogilise juhendi alusel erinevast jahust sepiku, karaski ja gluteenivaba pagaritoote, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• määrab sensoorselt valmistoodete vastavust kvaliteedinõuetele, nimetades toodete valmistamisel tekkinud vigu.

3.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel kondiitritoodete tehnoloogiale

15. Biskviittainatoodete valmistamine 8 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab biskviittainast küpsiseid, kooke, torte ning kreeme ja suhkrulisi pooltooteid, järgides toidu- ja

tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) selgitab biskviittaina valmistamise

erinevaid tehnoloogiaid

2) kirjeldab kreemide ja suhkruliste

pooltoodete valmistamisel erinevaid

tehnoloogiaid

3) valmistab biskviittainast tooteid

tehnoloogilise juhendi alusel, järgides

toidu- ja tööohutusnõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• grupeerib biskviittaina valmistamise tehnoloogiad juhendi alusel, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

• võrdleb toidurasvata ja toidurasvaga biskviittaina valmistamise tehnoloogiaid juhendi alusel;

• kirjeldab kreemide ja suhkruliste pooltoodete valmistamise erinevaid tehnoloogiaid juhendi alusel;

• seostab kreemide ja suhkruliste pooltoodete sobivust biskviittainast kookide ja tortide valmistamisel;

• valmistab küpsiseid tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid;

• valmistab erinevate kreemide ja suhkruliste pooltoodetega biskviittainast kooke tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid;

• valmistab erinevate kreemide ja suhkruliste pooltoodetega biskviittainast torte tehnoloogilise juhendi alusel, kasutades asjakohaseid töövahendeid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid.

19

16. Maiustuste valmistamine 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab tehnoloogiliste juhendite alusel trühvleid ja komme, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) valmistab trühvleid tehnoloogilise

juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse

põhimõtteid

2) valmistab komme tehnoloogilise juhendi

alusel, järgides toidu- ja

tööohutusnõudeid ning kestlikkuse

põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab trühvlite valmistamise erinevaid tehnoloogilisi võtteid ja võimalusi;

• valmistab juhendi alusel trühvleid, kasutades asjakohaseid seadmeid ja töövahendeid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid;

• selgitab erinevate kommide, sh kummi, vahu ja karamelli valmistamise tehnoloogilisi protsesse;

• valmistab juhendi alusel komme, kasutades asjakohaseid seadmeid ja töövahendeid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid.

17. Beseetainatoodete valmistamine 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab tehnoloogiliste juhendite alusel beseetainast küpsiseid, kooke ja torte, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) selgitab beseetaina valmistamise

erinevaid tehnoloogiaid

2) valmistab beseetooteid tehnoloogiliste

juhendite alusel, järgides toidu- ja

tööohutusnõudeid ning kestlikkuse

põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• grupeerib beseetaina valmistamise tehnoloogiad juhendi alusel, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

• selgitab beseetaina valmistamise erinevaid tehnoloogiaid;

• valmistab beseetainast küpsiseid tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadu;

• valmistab beseetainast kooke tehnoloogilise juhendi alusel, kasutades asjakohaseid töövahendeid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid.

18. Keedutainatoodete valmistamine 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab tehnoloogiliste juhendite alusel keedutainast küpsiseid, kooke ja torte, järgides toidu- ja

tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

20

Õpiväljundid

Õpilane

1) selgitab keedutaina valmistamise

erinevaid tehnoloogiaid

2) valmistab keedutainast tooteid

tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides

toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse

põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• grupeerib keedutaina valmistamise tehnoloogiad juhendi alusel, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

• selgitab keedutaina valmistamise erinevaid tehnoloogiaid juhendi alusel;

• valmistab keedutainast kooke tehnoloogiliste juhendite alusel, kasutades asjakohaseid töövahendeid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid

• valmistab keedutainast torte tehnoloogiliste juhendite alusel, kasutades asjakohaseid töövahendeid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid.

19. Mure- ja suhkrulise taina toodete valmistamine 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab tehnoloogiliste juhendite alusel muretainast ja suhkrulisest tainast tooteid ja kaunistusi,

järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) võrdleb muretaina ja suhkrulise taina

valmistamise erinevaid tehnoloogiaid

juhendi alusel

2) valmistab muretainast tooteid

tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides

järgides toidu- ja tööohutust ning

kestlikkuse põhimõtteid

3) valmistab suhkrulisest tainast kaunistusi

ja tooteid tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• grupeerib muretaina valmistamisel tehnoloogiaid juhendi alusel, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

• võrdleb muretaina valmistamise erinevaid tehnoloogiaid juhendi alusel

• grupeerib suhkrulise taina valmistamise tüüpe, olenevalt kasutatavast toorainest juhendi alusel, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

• võrdleb erinevaid suhkrulise taina valmistamise tehnoloogiaid juhendi alusel;

• valmistab magusaid ja soolaseid korvikesi või tartlette tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• valmistab kaetud ja katmata magusaid ja soolaseid pirukaid, sh quiche’it, tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• valmistab kaunistatud piparkooke tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid

• valmistab suhkrulisest tainast kaunistusi, kasutades loovustehnikaid;

• valmistab suhkrulisest tainast kooke ja küpsiseid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid.

21

20. Erinevast jahust kondiitritoodete valmistamine 2 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane on teadlik eritoitumise nõuetest ja valmistab erinevast jahust kondiitritooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) kirjeldab erinevast jahust

kondiitritoodete valmistamise tehnoloogiaid lähtuvalt eritoitumisest

2) valmistab erinevast jahust

kondiitritooteid tehnoloogilise juhendi

alusel, järgides töö- ja toiduohutust ning

kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• teeb kokkuvõtte laktoosi-, gluteeni- ja suhkruvabade kondiitritoodete valmistamiseks kasutatavatest toorainetest, arvestades eritoitumist;

• selgitab erinevate jahude küpsetusomadusi ning toob näiteid kondiitritoodete valmistamise kohta;

• valmistab tehnoloogilise juhendi alusel erinevast jahust kondiitritooteid, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid

• määrab sensoorselt valmistoodete vastavust kvaliteedinõuetele, nimetades vigu.

21. Kaunistuste valmistamine 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kondiitritoodetele kaunistuselemente, järgides toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) valmistab šokolaadist ja glasuurist

kaunistusi juhendi alusel, järgides toidu-

ja tööohutust ning kestlikkuse

põhimõtteid

2) valmistab martsipanist/ dekoormassist kaunistusi juhendi alusel, järgides

toiduhügieeni ja tööohutust ning

kestlikkuse põhimõtteid

3) valmistab marjadest ja puuviljadest

kaunistusi juhendi alusel, järgides toidu-

ja tööohutust ning kestlikkuse

põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• valmistab glasuurist kaunistusi juhendi alusel ning loob kompositsiooni, kasutades loovustehnikaid, asjakohaseid töövahendeid ja seadmeid, järgides toidu- ja tööohutust ning

vältides tooraine kadusid;

• valmistab šokolaadist kaunistusi juhendi alusel ning loob kompositsiooni, kasutades loovustehnikaid, asjakohaseid töövahendeid ja seadmeid, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• valmistab martsipanist/ dekoormassist kaunistusi juhendi alusel ning loob kompositsiooni, kasutades loovustehnikaid ja asjakohaseid töövahendeid, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• valmistab martsipanist/ dekoormassist figuure juhendi alusel, kasutades loovustehnikaid ja asjakohaseid töövahendeid, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

22

• valmistab marjadest kaunistusi juhendi alusel ning loob kompositsiooni, kasutades loovustehnikaid, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• valmistab puuviljadest kaunistusi juhendi alusel ning loob kompositsiooni, kasutades loovustehnikaid, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid.

22. Kondiitritoodete tootmise planeerimine ja kulude juhtimine 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab tootmise planeerimiseks ja kulude juhtimiseks sobivat tootmistarkvara ning tootmistarkvarast saadud andmeid kondiitritoodete valmistamisel

Õpiväljundid

Õpilane

1) kasutab tootmise planeerimisel ja kulude

juhtimisel kondiitritoodete tootmiseks

sobivat tootmistarkvara, järgides

küberturvalisuse põhimõtteid 2) kasutab tootmistarkvarast saadud

andmeid erinevate kondiitritoodete

valmistamisel

3) koostab tabeltöötluse programmi

kasutades tootmisdokumentatsiooni

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• sooritab küberturvalisuse testi tunneb küberturvalisuse põhimõtteid ja rakendab neid praktilistes olukordades;

• seadistab tootmistarkvaras enda kasutajamenüü juhendi alusel;

• loob tootmistarkvaras kondiitritoodete tootmiseks vajalikud artiklikaardid ja tellimused vastavalt juhenditele;

• vormistab tootmistarkvaras kondiitritoote tootmis- ja müügitellimuse, lahendades reaalelulisi probleemülesandeid;

• koostab tootmistarkvaras kondiitritoote kohta arve;

• koostab kondiitritoote tehnoloogilise juhendi näidise alusel;

• koostab kondiitritoote kalkulatsioonikaardi näidise alusel.

3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid taimsete toiduainete tehnoloogia suunal

3.3.1. Taimsete toiduainete tehnoloogia suunale ühised põhiõpingute moodulid

23. Sissejuhatus taimse põhitoorainega toidutoodete tehnoloogiasse 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased teadmised taimsete toorainete ja nende kvaliteedile esitatavate nõuete kohta ning

tootes kasutatava loomse tooraine nõuete, taimse toidutooraine kasutamise ajalooliste võtete ning kaasaegsete säilitamise, töötlemise ja konserveerimise meetodite kohta ja kehtiva toidualase seadusandluse, kasutatavate seadmete kohta koos tööohutus- ja puhastamise nõuetega.

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

23

Õpilane

1) kirjeldab taimse

põhitoorainega toidutoodete

valmistamiseks kasutatavaid

tooraineid

2) eristab mitteloomse ja loomse

tooraine varumise spetsiifikat

3) selgitab aedviljatoodete

toorainele esitatavaid

kvaliteedinõudeid lähtuvalt

kehtivatest regulatsioonidest

4) selgitab taimse tooraine

erinevaid riknemise

põhjuseid, säilitamise

vajadusi ja töötlemise

võimalusi 5) kirjeldab toiduainetööstuses

kasutatavate seadmete

põhiomadusi ja nende

kasutamisega seotud

puhastamis- ja ohutusnõudeid

Õpilane

• selgitab teabeallikate põhjal aedviljade raku ehitust ja keemilist koostist;

• võrdleb puuviljade ja marjade iseloomulikke omadusi ja toitainelist koostist, kasutades teaduslikele uuringutele põhinevaid andmeid;

• kirjeldab teraviljade iseloomulikke tunnuseid ja tera ehitust juhendi alusel;

• grupeerib mitteloomset toorainet juhendi alusel;

• liigitab teabeallikate põhjal aedvilju toiduks tarvitatava osa järgi;

• kirjeldab muutusi taimses tooraines nii viljade valmimisel kui töötlemisel;

• selgitab mitteloomse tooraine varumist ja kvaliteedinõudeid juhendi alusel;

• kirjeldab mitteloomse tooraine vedamise, vastuvõtmise ja säilitamise nõudeid, lahendades reaalelulisi probleemülesandeid;

• kirjeldab loomse tooraine käitlemise erinõudeid;

• kirjeldab loomse tooraine vastuvõtmist ja säilitamise nõudeid juhendi alusel;

• leiab seadusandlusest nõudeid joogivee, soola, suhkru, vürtside, lisaainete ja toidulisandite kohta;

• leiab seadusandlusest erinõudeid loomse tooraine kohta;

• kirjeldab taimsete toiduainete säilitamise tekkelugu, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• teeb kokkuvõtte taimse tooraine riknemise põhjustest, kasutades teaduslikele uuringutele põhinevaid andmeid;

• kirjeldab erinevaid toiduainete säilitamise ja töötlemise võimalusi juhendi alusel;

• tutvustab hoidiste kvaliteedile ja märgistusele esitatavaid nõudeid juhendi alusel;

• leiab infot kehtivas toidualases seadusandluses, lähtudes etteantud juhendist;

• nimetab toiduainetööstuses kasutatavaid seadmeid ja nendele esitatavaid kasutamise nõudeid vastavalt tootegruppidele;

• kirjeldab seadme puhastamiseks sobivaid tarvikuid ja puhastusaineid juhendi alusel;

• kirjeldab seadme puhastamist vastavalt selle kasutusjuhendile;

• kirjeldab seadme tööohutuse nõudeid lähtuvalt kasutus- ja tööohutusjuhendist.

24. Konserveerimise alused 13 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased teadmised taimse toidutooraine konserveerimise meetodite kohta

Õpiväljundid

Õpilane

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

24

1) selgitab taimse tooraine

konserveerimise vajadust ja

põhimõtteid

2) kirjeldab erinevate taimsete

toodete konserveerimise

tehnoloogia iseärasusi

toodete valmistamise käigus

• kirjeldab taimse tooraine konserveerimise põhimõtteid, sealhulgas erinevaid meetodeid ning nendele esitatavaid töö- ja toiduohutusnõudeid;

• selgitab taimse tooraine konserveerimise olulisust ja vajadust toiduohutuse, säilivuse ja toiteväärtuse säilitamise kontekstis;

• kirjeldab erinevate taimsete toodete konserveerimise tehnoloogiate eripära, sealhulgas tootmisprotsesside etappe, kasutatavaid meetodeid ja seadmeid;

• selgitab, kuidas erinevad konserveerimistehnoloogiad mõjutavad taimsete toodete maitset, tekstuuri ja toiteväärtust ning ohutust toidu valmistamise käigus.

25. Jookide valmistamise alused 12 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased teadmised alkohoolsete ning mittealkohoolsete jookide valmistamise tehnoloogiate kohta ja valmistab tooteid vastavalt etteantud tehnoloogilisele juhendile, järgides toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) selgitab põhiliste jookide

liigitust ja valmistamise

tehnoloogilist protsessi 2) valmistab jooke vastava

tehnoloogilise liini

seadmetega, järgides töö- ja

toiduohutusnõudeid ja

kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab jookide liigitamise põhimõtet juhendi alusel;

• kirjeldab jookide valmistamise tehnoloogilisi protsesse, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• nimetab erinevate jookide valmistamiseks vajalikke tooraineid, sealhulgas nende koostisosade omadusi, rolli ja mõju jookide organoleptilistele näitajatele ja kvaliteedile;

• valmistab ette tooraine ja pooltooted, lähtudes valmistatava toote retseptist, kasutatavatest seadmetest ning sätestatud nõuetest;

• valmistab jooke tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid.

3.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel toiduainete konserveerimisele

26. Köögiviljade töötlemine 8 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised köögiviljade töötlemise tehnoloogiate kohta ja valmistab tooteid vastavalt etteantud tehnoloogilisele juhendile, järgides toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane Hindamiskriteeriumid

Õpilane

25

1) kirjeldab köögiviljatoodete

liigitust ja köögiviljatoodete

valmistamise tehnoloogilist

protsessi

2) käitleb köögiviljatoodete

toorainet, järgides toidu- ja

tööohutust

3) valmistab toodet vastavalt

etteantud tehnoloogilisele juhendile, järgides toidu- ja

tööohutust ning kestlikkuse

põhimõtteid

• liigitab köögivilju vastavalt tooraineliigile ja valmistusviisidele, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• kirjeldab köögiviljade esmase töötlemise viise ja selleks kasutatavate seadmete tööpõhimõtteid juhendi alusel;

• kirjeldab köögiviljatoodete valmistamise tehnoloogilisi protsesse, arvestades tootmise iseärasusi;

• kirjeldab seadmete ohutut kasutamist tehnoloogilises protsessis;

• töötleb toorainet vastavalt tootmise iseärasustele, arvestades nõudeid toorainele, toidu- ja tööohutusele ning keskkonnale;

• kontrollib toodete pakendamise ja märgistamise protsessi vastavust nõuetele

• pakib, markeerib ja ladustab toote, jälgides juhendeid ja nõudeid.

27. Marja- ja puuviljahoidiste ja konservide ning mahlatoodete valmistamine 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised marjade ning puuviljade töötlemise tehnoloogiate kohta ja valmistab marja- ja

puuviljahoidiseid ja konserve ning mahlatooteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) kirjeldab marja- ja

puuviljahoidiste ning

konservide valmistamise

tehnoloogilist protsessi

2) kirjeldab mahlatoodete

valmistamise tehnoloogilist

protsessi

3) valmistab marjadest ja

puuviljadest hoidiseid, konserve ja mahlu

tehnoloogiliste juhendite

alusel, järgides toidu- ja

tööohutusnõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• liigitab marja- ja puuviljahoidiseid ning konserve vastavalt tooraine liigile ja valmistusviisidele, arvestades tootmise iseärasusi;

• kirjeldab marja- ja puuviljahoidiste ning konservide valmistamise tehnoloogilisi protsesse, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• liigitab mahlatooteid vastavalt tooraine liigile ja valmistusviisidele, arvestades lõpptoote iseärasusi;

• kirjeldab juhendi alusel mahlatoodete valmistamise tehnoloogilisi protsesse, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• valmistab mahla ja nektarit tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid;

• valmistab kompotti tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid;

• valmistab moosi/ keedist tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid;

26

• valmistab siirupit tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid;

• määrab sensoorselt valmistoodete vastavust kvaliteedinõuetele, nimetades toodete valmistamisel tekkinud vigu.

28. Teraviljasaaduste töötlemine 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised teraviljasaaduste kvaliteedinõuete ja töötlemise protsesside kohta ning valmistab tooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) analüüsib teraviljasaaduste

valmistamiseks kasutatavat

toorainet ja selle kasulikke

omadusi 2) valmistab teraviljasaadustest

tooteid, järgides toidu- ja

tööohutusnõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• liigitab teraviljad ehituse/ välimuse alusel vastavalt juhendile;

• kirjeldab mõiste “täistera” tähendust ja täisteratoodete kasulikkust, kasutades erinevaid teabevahendeid allikakriitiliselt;

• võrdleb nisust, rukkist, kaerast, odrast, hirsist, maisist, tatrast ja riisist valmistatavaid teraviljasaadusi, kasutades erinevaid teabevahendeid;

• kirjeldab teravilja töötlemise viise juhendi alusel;

• kirjeldab teraviljade tervislikkust juhendi alusel, kasutades erinevaid teabevahendeid allikakriitiliselt;

• valmistab helvestest, tangudest ja kruupidest tooteid juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid;

• valmistab võrdlevalt erinevast jahust tooteid juhendi alusel, analüüsides tervislikkuse aspekti;

• degusteerib organoleptiliselt õppetöö käigus valmistatud tooteid.

29. Köögivilja konservide valmistamine 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab köögivilja konserve tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) kirjeldab köögivilja

konservide valmistamise

tehnoloogiaid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• liigitab köögiviljakonservid vastavalt tooraine liigile ja valmistusviisidele, arvestades tootmise iseärasusi ja soovitatavat tarvitamismeetodit;

• kirjeldab juhendi alusel köögivilja konservide valmistamise retsepti koostamist ja tehnoloogilisi protsesse;

27

2) analüüsib köögivilja

konservide kvaliteedinõudeid

ja märgistusele esitatavaid

nõudeid, kasutades

tõenduspõhiseid fakte ja

teabeallikaid

3) valmistab köögivilja

konserve vastavalt etteantud

retseptidele ja tehnoloogilistele juhenditele,

järgides toidu- ja

tööohutusnõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

• põhjendab tehnoloogilises protsessis erinevate kuumtöötlus tsüklite valikut ja mõju köögivilja konservi kui valmistoote ohutusele ja kvaliteedile;

• selgitab köögivilja konservide kvaliteedinõudeid toote tehnilise kirjelduse alusel;

• kirjeldab köögivilja konservidele esitatavaid märgistuse nõudeid, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• esitab ühe vabalt valitud köögiviljakonservi märgistuse analüüsi, kasutades tõenduspõhiseid fakte;

• hindab organoleptiliselt erinevat liiki köögivilja konserve;

• töötleb toorainet vastavalt tootmise iseärasustele, arvestades nõudeid toorainele, toidu- ja tööohutusele;

• kontrollib toodete pakendamise ja märgistamise protsessi tulemuse vastavust seadusandlusest tulenevatele nõuetele;

• pakib, markeerib, ladustab toote, jälgides juhendeid ja nõudeid;

• määrab sensoorselt toodete vastavust kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused.

30. Toodete fermenteerimine 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab fermenteeritud taimseid tooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja

tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) kirjeldab fermenteeritud

taimsete toodete

valmistamisega seotud

mikroorganisme ja juuretisi,

kasutades neid toodete

valmistamisel

2) valmistab taimseid

fermenteeritud tooteid tehnoloogilise juhendi alusel,

järgides toidu- ja

tööohutusnõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab fermenteeritud taimsete toodete valmistamisega seotud mikroorganisme ja juuretisi juhendi alusel, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• kirjeldab mikroorganismide ning juuretiste omadusi ja rolli tootmisprotsessis;

• kirjeldab erinevate toodete valmistamise tehnoloogiate peamisi etappe ja erinevusi, sealhulgas fermentatsiooniprotsessi ja kasutatavaid mikroorganisme;

• kirjeldab erinevate fermenteeritud toodete valmistamise tehnoloogiate peamisi etappe ja erinevusi;

• valmistab taimseid fermenteeritud tooteid vastavalt etteantud retseptile, kasutades vastavaid seadmeid, järgides nende kasutamise tehnilisi juhendeid, toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• määrab sensoorselt toodete vastavust kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused.

28

31. Loomsete toodete analoogide valmistamine 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loomseid analoogtooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) selgitab loomsete toodete

analoogide liigitust ja valmistamise tehnoloogilist

protsesside omavahelist

erinevust

2) valmistab loomsete toodete

analooge tehnoloogilise

juhendi alusel, järgides toidu-

ja tööohutusnõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab loomsete toodete analoogide toorainete käitlemise protsessi vastavalt etteantud tehnoloogilisele juhendile ning mõistab töö- ja toiduohutusnõudeid;

• selgitab loomsete toodete analoogide valmistamise protsessi ning vastava tehnoloogilise liini seadmete tööpõhimõtteid ja nende rolli toote kvaliteedi ja ohutuse tagamisel;

• võrdleb loomsete toodete analoogide koostisosade, valmistamisprotsesside ning toiduohutuse nõuete erinevusi võrreldes traditsiooniliste loomsete toodetega, sealhulgas taimsete ja muude alternatiivsete valkudega;

• käitleb toorainet vastavalt etteantud tehnoloogilisele juhendile, järgides töö- ja toiduohutusnõudeid;

• valmistab loomsete toodete analoogide tooteid, järgides sätestatud nõudeid ja toiduohutuse standardeid;

• määrab sensoorselt toodete vastavust kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused.

3.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel jookide valmistamisele

32. Mittealkohoolsete jookide valmistamine 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab mittealkohoolseid jooke tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) seostab mittealkohoolsete

jookide liigitust ja

valmistamise tehnoloogilist

protsessi tootmisnõuetega

2) käitleb mittealkohoolsete

jookide toorainet vastavalt

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• liigitab joogid vastavalt tooraine liigile ja valmistusviisidele, arvestades tootmise iseärasusi;

• kirjeldab juhendi alusel mittealkohoolsete jookide valmistamise tehnoloogilisi protsesse, kasutades erinevaid allikaid;

• hindab tooraine vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele;

• reguleerib vajadusel seadme näitajaid, arvestades töödeldava tooraine iseärasust;

29

etteantud tehnoloogilisele

juhendile, järgides töö- ja

toiduohutusnõudeid

3) valmistab mittealkohoolseid

jooke vastava tehnoloogilise

liini seadmetega, järgides

toidu- ja tööohutusnõudeid

ning kestlikkuse põhimõtteid

• valmistab vastavate seadmetega ette toorainet, järgides tooraine töötlemise tehnoloogiat, toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• seadistab segamis-ja töötlemisliinide seadmed töökorda vastavalt tööoperatsioonile;

• valmistab mittealkohoolseid jooke vastavalt etteantud retseptile, kasutades vastavaid seadmeid, järgides nende kasutamise tehnilisi juhendeid ning tootmistehnoloogilisi parameetreid ning vältides tooraine

kadusid;

• hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused.

33. Taimsete jookide valmistamine 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab taimseid jooke tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) seostab taimsete jookide

liigitust ja valmistamise

tehnoloogilist protsessi

tootmisnõuetega

2) käitleb taimsete jookide

toorainet vastavalt etteantud

tehnoloogilisele juhendile

järgides töö- ja toiduohutus-

nõudeid

3) valmistab taimseid jooke

vastava tehnoloogilise liini

seadmetega, järgides toidu- ja

tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

● liigitab joogid vastavalt tooraine liigile ja valmistusviisidele, arvestades tootmisiseärasusi;

• kirjeldab juhendi alusel tootmiseks vajalikke tehnoloogilisi protsesse ja parameetreid, kasutades erinevaid allikaid;

• hindab tooraine vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, reguleerib vajadusel seadme näitajaid;

• valmistab vastavate seadmetega ette toorainet, järgides tooraine töötlemise tehnoloogiat ning vältides tooraine kadusid;

• valmistab taimseid jooke vastavalt etteantud retseptile, kasutades vastavaid seadmeid, järgides nende kasutamise tehnilisi juhendeid ning tootmistehnoloogilisi parameetreid ning vältides tooraine kadusid;

• hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused.

34. Õlle valmistamine 6 EKAP

30

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab õlut tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) kirjeldab linnase

valmistamise tehnoloogiat

2) töötleb õlle toorainet,

arvestades käitlemise

tehnoloogilisi nõudeid

3) valmistab õlut vastavalt

etteantud retseptuurile, kasutades vastavaid

seadmeid, järgides toidu- ja

tööohutuse nõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• iseloomustab etteantud juhendi alusel linnase tooraineid, selle kvaliteedinäitajaid ja osatähtsust linnaste valmistamisel;

• kirjeldab linnase valmistamise tehnoloogilist protsessi, kasutatavaid seadmeid ja nimetab tehnoloogilised näitajad;

• iseloomustab õlle valmistamise tooraineid juhendi alusel ja selgitab nende osatähtsust õlle kvaliteedis;

• hindab tooraine vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele ja vajadusel reguleerib seadme näitajaid;

• valmistab vastavate seadmetega ette toorainet, järgides tooraine töötlemise tehnoloogiat, vältides tooraine kadusid;

• valmistab toote vastavalt etteantud retseptile, kasutades vastavaid seadmeid, järgides nende kasutamise tehnilisi juhendeid ning tootmistehnoloogilisi parameetreid, vältides tooraine kadusid;

• hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused.

35. Veini, puuvilja- ja marjaveini valmistamine 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab veini, puuvilja- ja marjaveini tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja

tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) kirjeldab veinide, puuvilja-,

marjaveinide liigitust ja

valmistamise tehnoloogilist

protsessi, arvestades

tootmisnõudeid

2) käitleb veini, puuvilja-,

marjaveinide toorainet

vastavalt etteantud

tehnoloogilisele juhendile,

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• loetleb etteantud juhendi alusel veinide, puuvilja- ja marjaveinide toorainet, nende kvaliteedinäitajaid ja osatähtsust veinide valmistamisel;

• nimetab veini, puuvilja-, marjaveinide põhitoorained ning selgitab selle osatähtsuse/kvaliteedi olulisust veini valmistamisel;

• iseloomustab veini, puuvilja-, marjaveinide valmistamise tooraineid juhendi alusel ja selgitab selle osatähtsust toote kvaliteedile;

• hindab toorme vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, reguleerib vajadusel seadme näitajaid;

• valmistab vastavate seadmetega ette toorainet, järgides tooraine töötlemise tehnoloogiat, vältides tooraine kadusid;

31

järgides töö ja toiduohutuse

nõudeid

3) valmistab veini, puuvilja-,

marjaveinide vastava

tehnoloogilise liini

seadmetega, järgides toidu- ja

tööohutuse nõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

• valmistab toote vastavalt etteantud retseptile, kasutades vastavaid seadmeid, järgides nende kasutamise tehnilisi juhendeid ning tootmistehnoloogilisi parameetreid ning toidu- ja tööohutuse nõudeid;

• hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused.

36. Piirituse ja piiritusjookide valmistamine 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab piiritust ja piiritusjooke tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid

ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) kirjeldab piirituse ja

piiritusjookide liigitust ja

valmistamise tehnoloogilist

protsessi, arvestades

tootmisnõudeid

2) käitleb piirituse ja

piiritusjookide toorainet

vastavalt etteantud

tehnoloogilisele juhendile,

järgides töö ja toiduohutuse

nõudeid

3) valmistab piiritust ja

piiritusjooke vastava tehnoloogilise liini

seadmetega, järgides toidu- ja

tööohutuse nõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• nimetab piirituse valmistamiseks kasutatava põllumajandusliku tooraine liigid;

• loetleb tehnoloogilises järjestuses piirituse valmistamise seadmeid, nende kasutamist protsessis vastavalt tehnoloogilisele dokumentatsioonile;

• kirjeldab etteantud juhendi alusel piirituse ja piiritusjookide toorainet, nende kvaliteedinäitajaid ja osatähtsust toodete valmistamisel;

• iseloomustab piirituse ja piiritusjookide valmistamise tooraineid juhendi alusel ja selgitab selle osatähtsust jookide kvaliteedile;

• hindab tooraine vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, reguleerib vajadusel seadme näitajaid;

• valmistab vastavate seadmetega ette toorainet, järgides tooraine töötlemise tehnoloogiat, vältides tooraine kadusid;

• valmistab toote vastavalt etteantud retseptile, kasutades vastavaid seadmeid, järgides nende kasutamise tehnilisi juhendeid ning tootmistehnoloogilisi parameetreid ning toidu- ja tööohutuse nõudeid;

• hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused.

32

3.4. Valitavad põhiõpingute moodulid loomsete toiduainete tehnoloogia suunal 3.4.1. Loomsete toiduainete tehnoloogia suunale ühised põhiõpingute moodulid

37. Sissejuhatus loomsete toiduainete tehnoloogiasse 25 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab algteadmised ja baasoskused lihatoodete tehnoloogia, piimatoodete tehnoloogia, munatoodete tehnoloogia ja kalatoodete tehnoloogia kohta ning valmistab tooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) valmistab lihtsamaid

lihatooteid tehnoloogiliste

juhendite alusel, järgides

toidu- ja tööohutusnõudeid ja

kestlikkuse põhimõtteid

2) valmistab piimatooteid

vastava tehnoloogilise liini seadmetega, jälgides

tehnoloogilist protsessi ning

toidu- ja tööohutusnõudeid ja

kestlikkuse põhimõtteid

3) kasutab mune ja munatooteid

toodete valmistamisel

tehnoloogilise juhendi alusel,

järgides toiduohutusnõudeid

4) valmistab kaladest erinevaid

kalatooteid tehnoloogiliste

juhendite alusel, järgides

toidu- ja tööohutust ja

kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• nimetab loomi ja linde, kelle liha kasutatakse toiduks, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• määrab värske liha sensoorseid omadusi juhendi alusel;

• kirjeldab toiduks kasutatavate loomade ja lindude liha töötlemise erinevaid tehnoloogiaid;

• valmistab sealihast lihtsamaid lihatooteid juhendi alusel, kasutades asjakohaseid töövõtteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ja vältides tooraine kadusid;

• valmistab linnulihast lihtsamaid lihatooteid juhendi alusel, kasutades asjakohaseid töövõtteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid, vältides tooraine kadusid;

• valmistab loomalihast lihtsamaid lihatooteid juhendi alusel, kasutades asjakohaseid töövõtteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid, vältides tooraine kadusid;

• liigitab piimatooted vastavalt tooraine liigile ja valmistusviisidele;

• kirjeldab toorainele esitatavad kvaliteedi- ja säilitamisnõuded ja piima eeltöötlemise nõudeid, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• kirjeldab piimatoodete valmistamise tehnoloogilisi protsesse;

• valmistab piimatooteid vastavalt etteantud retseptile, kasutades vastavaid seadmeid, järgides nende kasutamise tehnilisi juhendeid, toidu- ja tööohutust ja vähendades tooraine kadusid;

• teab erinevate kodulindude munadele esitatavaid nõudeid;

• valmistab munadest ja munatoodetest tooteid, järgides toiduohutusnõudeid;

• hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused;

• nimetab söögiks enimkasutatavate kalade liike, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• liigitab kalatooteid vastavalt töötlemise tehnoloogiatele juhendi alusel;

• eeltöötleb kalu vastavalt juhendile, vältides tooraine kadusid;

• valib maitseained ja maitsestab kalatooteid vastavalt retseptile;

33

• külm- ja kuumtöötleb kalu vastavalt tehnoloogilisele juhendile, järgides toidu- ja tööohutust;

• pakendab kalatooted, järgides toidu- ja tööohutust.

38. Loomsete toiduainete toiduohutus ja kvaliteet 9 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab toiduohutuse järgimise tähtsust toidutoorme ja toodete ohutul käitlemisel ja säilitamisel

Õpiväljundid

Õpilane

1) selgitab toiduhügieeni järgimise tähtsust liha ja

piima käitlevas ettevõttes

2) selgitab puhastustööde

olulisust toiduohutuse

tagamisel toidukäitlemis-

protsessis

3) selgitab liha ja piima käitleva

ettevõtte

enesekontrollisüsteemi ja

selle järgimise tähtsust

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• selgitab toiduhügieeni mõju toote ohutust ja kvaliteeti, tuues esile peamised hügieeni põhimõtted ja nende mõju töötlemisprotsessis;

• kirjeldab toiduhügieeni tagamiseks vajalikke samme, analüüsides iga sammu tähtsust ja põhjendades, kuidas need aitavad ennetada saastumist ja säilitada toodete kvaliteeti;

• kirjeldab juhendi alusel keemilise ja mikrobioloogilise puhtusekontrolli meetodeid liha ja piima käitlevas ettevõttes;

• selgitab sobivad pesemis- ja desinfitseerimisained koostisosade ja omaduste põhjal teatud mustuse liigi eemaldamiseks;

• selgitab toiduseaduse alusel ettevõtte enesekontrolli kohustust ja selle rakendamise vajalikkust;

• kirjeldab erinevate lisaainete kasutusvajadust juhendi alusel;

• nimetab liha-/ piimatoote tehnoloogilise skeemi põhjal kontrollpunktid ja kriitilised kontrollpunktid.

39. Loomsete toiduainete keskkonnahoidlik tootmine ja jäätmemajandus 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab teadmisi keskkonnasäästlike lahenduste loomise kohta loomsete toiduainete tootmises

Õpiväljundid

Õpilane

1) selgitab loomsete kaas- ja

kõrvalsaaduste väärindamise

olulisust keskkonna

säästmiseks

2) kirjeldab loomsete

toiduainete tootmise

keskkonnamõjusid ja

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• selgitab erinevaid meetodeid kaas- ja kõrvalsaaduste väärindamiseks, kasutades teaduslikele uuringutele põhinevaid andmeid;

• kirjeldab kaas- ja kõrvalsaaduste väärindamise keskkonnamõjusid;

• kirjeldab loomsete toiduainete tootmise peamisi keskkonnamõjusid;

• toob välja ressursikasutuse efektiivsust loomsete toiduainete tootmisel, jäätmete vähendamise võimalusi ning ringlussevõtu määra, kasutades tunnimaterjale;

• kirjeldab loomsete toiduainete tootmise eetilist aspekti, lähtudes põllumajandusloomade heaolust;

34

erinevaid meetodeid

ressursside säästlikuks

kasutamiseks toiduainete

ahelas

3) sorteerib loomsete

toiduainete tootmisest

tulenevaid toidujäätmeid

• mõistab jäätmete sorteerimise olulisust loomsete toiduainete tootmise keskkonnamõjude vähendamisel;

• rakendab õigeid sorteerimismeetodeid juhendist lähtuvalt.

40. Arvestus ja aruandlus 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab oma digioskusi liha-/ piimatoodete valmistamise protsessis vajalike arvustuste tegemiseks

Õpiväljundid

Õpilane

1) arvutab liha-/ piimatoote

valmistamiseks vajalikud

toorainete koguse, arvestades

töötlemise kadusid

2) koostab liha-/ piimatoote

tehnoloogilise juhendi,

kasutades Microsoft Exceli

või Google arvutustabeli võimalusi

3) teab hinnakujunduse

põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• arvutab toorainete kogused etteantud retseptide alusel;

• teostab asendustooraine arvestusi näidise alusel;

• vormistab tehnoloogilise juhendi näidise alusel;

• sisestab tehnoloogilisse juhendisse toote valmistamise toorained, kogused ja väljatuleku arvutamiseks vajaminevad valemid;

• kirjeldab hinnakujunduse põhimõtteid juhendi alusel;

• kujundab ühe liha-/ piimatoote müügihinna näidise alusel.

3.4.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel piimatoodete valmistamisele

41. Värskete piimatoodete valmistamine 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab värskeid piimatooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid

ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

35

Õpilane

1) kirjeldab erinevate

piimatoodete valmistamise

tehnoloogiat

2) valmistab värskeid

piimatooteid tehnoloogiliste

juhendite alusel, järgides

toidu- ja tööohutusnõudeid ja

kestlikkuse põhimõtteid

Õpilane

• liigitab piimatooted vastavalt tooraine liigile ja valmistusviisidele;

• kirjeldab piima eeltöötlemist vastavalt juhendile, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• loetleb toorainele esitatavad nõuded lähtuvalt kehtivatest regulatsioonidest;

• hindab tooraine vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, reguleerib vastavalt seadme näitajaid;

• valmistab piimatooteid vastavalt etteantud retseptile, kasutades vastavaid seadmeid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid;

• hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused.

42. Fermenteeritud piimatoodete valmistamine 7 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab fermenteeritud piimatooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) kirjeldab piimatoodete

valmistamisega seotud

mikroorganisme ja juuretisi,

mida kasutatakse toodete valmistamisel

2) kirjeldab fermenteeritud

piimatoodete valmistamise

tehnoloogiate iseärasusi

piimatoodete valmistamise

käigus

3) valmistab fermenteeritud

piimatooteid tehnoloogiliste

juhendite alusel, järgides

toidu- ja tööohutusnõudeid

ning kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab fermenteeritud piimatoodete valmistamisega seotud mikroorganisme ja juuretisi;

• kirjeldab mikroorganismide ja juuretiste omadusi ja rolli tootmisprotsessis;

• kirjeldab erinevate fermenteeritud piimatoodete, nt jogurti, juustu ja keefiri valmistamise tehnoloogiate peamisi etappe ja erinevusi, sealhulgas fermentatsiooniprotsessi ja kasutatavaid mikroorganisme;

• kirjeldab erinevate fermenteeritud piimatoodete valmistamise tehnoloogiate peamisi etappe ja erinevusi;

• valmistab fermenteeritud piimatooteid vastavalt etteantud retseptile, kasutades vastavaid seadmeid, järgides nende kasutamise tehnilisi juhendeid, toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused.

36

43. Või valmistamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab võid ja rasvatooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) kirjeldab või ja rasvatoodete

klassifitseerimise aluseid ja põhimõtteid, arvestades

kehtestatud nõudeid ja

standardeid

2) selgitab või ja rasvatoodete

valmistamistehnoloogia

iseärasusi

3) valmistab võid või

rasvatooteid tehnoloogiliste

juhendite alusel, järgides

toidu- ja tööohutuse nõudeid

ning kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab võile ja rasvatoodetele kehtestatud nõudeid kasutatava tooraine alusel;

• iseloomustab juhendi alusel erinevate võide ja rasvatoodete klassifitseerimise põhimõtteid;

• kirjeldab erinevate võide ja rasvatoodete valmistamistehnoloogia põhietappe ja nende iseärasusi, selgitades juhendi alusel, kuidas need mõjutavad toodete omadusi ja kvaliteeti;

• hindab tooraine vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele;

• valmistab tehnoloogilise skeemi järgides võid või rasvatoodet, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused.

44. Juustu valmistamine 7 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab juustu tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) kirjeldab juustude klassifitseerimise aluseid ja

põhimõtteid, arvestades

kehtestatud nõudeid ja

standardeid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab erinevate juustude klassifitseerimise aluseid ja põhimõtteid, viidates asjakohastele standarditele ja regulatsioonidele;

• klassifitseerib juhendi alusel juustusid vastavalt kehtestatud nõuetele ja standarditele;

• kirjeldab juustude valmistamistehnoloogia põhietappe ja nende iseärasusi, selgitades juhendi alusel, kuidas need mõjutavad toodete omadusi ja kvaliteeti;

• kirjeldab tooraine mõju erinevate juustutüüpide valmistamise tehnoloogiale ja lõpptoodangu omadustele;

37

2) selgitab juustude

valmistamise tehnoloogia

iseärasusi sõltuvalt toorainest

3) valmistab juustu

tehnoloogiliste juhendite

alusel, järgides toidu- ja

tööohutus- nõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

• valmistab juustu, järgides tehnoloogilistes juhendites esitatud etappe ja kontrollides ning reguleerides iga etapi protsessi parameetreid;

• rakendab toidu- ja tööohutusnõudeid igas etapis, tuues esile ohutusmeetmed ja põhjendades nende järgimise vajadust saastumise vältimiseks ning toote kvaliteedi tagamiseks;

• hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused.

45. Kondenseeritud ja kuivatatud piimatoodete valmistamine 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et valmistab kondenseeritud ja kuivatatud piimatooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja

tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) kirjeldab piima

konserveerimise võimalusi,

klassifitseerimise aluseid ja

põhimõtteid, arvestades

kehtestatud nõudeid ja

standardeid

2) valmistab piimapõhiseid

konserve järgides toidu- ja

tööohutusnõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab erinevate piima konserveerimise meetodeid kasutades asjakohast juhendit;

• klassifitseerib juhendi alusel piimakonserve vastavalt kehtestatud nõuetele ja standarditele;

• kirjeldab erinevate kondenseeritud ja kuivatatud piimatoodete valmistamistehnoloogia põhietappe ja nende iseärasusi, selgitades juhendi alusel, kuidas need mõjutavad toodete omadusi ja kvaliteeti;

• valmistab piimapõhiseid konserve tehnoloogilise skeemi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid;

• hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused.

46. Jäätise valmistamine 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab jäätist tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane Hindamiskriteeriumid

Õpilane

38

1) kirjeldab jäätise liikide

klassifitseerimise aluseid ja

põhimõtteid, arvestades

kehtestatud nõudeid ja

standardeid

2) selgitab jäätiste valmistamise

tehnoloogia iseärasusi

toodete valmistamise käigus

3) valmistab jäätist tehnoloogiliste juhendite

alusel, järgides toidu- ja

tööohutus- nõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

• selgitab jäätise liikide klassifitseerimise aluseid ja põhimõtteid, tuues välja, kuidas need vastavad kehtivatele nõuetele ja standarditele;

• klassifitseerib jäätise liike vastavalt standarditele, tuues esile olulised eristavad omadused ja põhjendades oma valikuid;

• kirjeldab jäätiste valmistamisprotsessis kasutatavate tehnoloogiate peamisi etappe ja tooraine erinevusi, tuues esile, kuidas need mõjutavad jäätise organoleptilise näitajaid;

• selgitab toidu- ja tööohutusnõuete tähtsust jäätise valmistamisprotsessi etappides, tuues esile meetmed, mis tagavad toote ohutuse ja kvaliteedi;

• valmistab jäätis tehnoloogilise skeemi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid;

• hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused.

3.4.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel lihatoodete valmistamisele

47. Tapasaaduste tehnoloogia ja lihalõikus 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised tapasaaduste algtöötlemise protsesside kohta ning konditustab ja siirib liha järgides

toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) kirjeldab tapasaaduste

algtöötlemise protsesse ning

lihas toimuvate kvaliteedi

muutuste olemust tapajärgselt

2) konditustab ja siirib liha

ohutult vastavalt toidu- ja

ohutusnõuetele, lähtudes

kestlikkuse põhimõtetest

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• selgitab tapasaaduste algtöötlemise etappe ja nende mõju värske liha kvaliteedile;

• kirjeldab liha kvaliteedis toimuvate biokeemiliste muutuste olemust ning nende mõju liha säilivusele ja kasutuskõlblikkusele;

• kirjeldab erinevate tapaloomade ja lindude lõikusskeeme ja jaotustükke;

• lõikab sea poolrümpa vastavalt juhendile jälgides hügieeni- ja ohutusnõudeid;

• arvutab lõigatud liha väljatuleku juhendi alusel.

48. Lihavalmististe valmistamine 4 EKAP

39

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab lihavalmistisi vastavalt tehnoloogilisele juhendile järgides toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) kirjeldab lihavalmististe

tooraine omadusi ja

valmistamise tehnoloogiaid

2) valmistab lihavalmistisi

tehnoloogiliste juhendite

alusel järgides toidu- ja

tööohutust ja kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• iseloomustab lihavalmististe valmistamiseks vajaminevaid tooraineid juhendi alusel;

• kirjeldab lihavalmististe valmistamise tehnoloogilisi etappe juhendi alusel;

• analüüsib erinevate lihatükkide omadusi ning nende sobivust erinevate lihavalmististe tootmiseks;

• valmistab hakklihast lihavalmistist tehnoloogilise juhendi alusel järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• valmistab tükilihast lihavalmistist tehnoloogilise juhendi alusel järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• valmistab marineeritud lihavalmistist tehnoloogilise juhendi alusel järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• valmistab fermenteeritud lihavalmistist tehnoloogilise juhendi alusel järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused.

49. Sültide, tarrendtoodete ja pasteetide valmistamine 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab sülte, tarrendtooteid ja pasteete tehnoloogiliste juhendite alusel järgides toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) kirjeldab sültide,

tarrendtoodete ja pasteetide

tooraine omadusi ja valmistamise tehnoloogiaid

2) valmistab sülte, tarrendeid ja

pasteete tehnoloogiliste

juhendite alusel, järgides

toidu- ja tööohutust ning

kestlikkuse põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• iseloomustab sültide, tarrendtoodete ja pasteetide valmistamiseks vajaminevaid tooraineid ja abitooraineid;

• teab sültide, pasteetide ja tarrendtoodete valmistamise tehnoloogilisi etappe koos parameetritega;

• võrdleb pasteetide, sültide ja tarrendtoodete tehnoloogilisi skeeme juhendi alusel;

• valmistab pasteeti tehnoloogilise juhendi alusel järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• valmistab sülti tehnoloogilise juhendi alusel järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• valmistab tarrendit tehnoloogilise juhendi alusel järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused.

40

50. Praetud ja küpsetatud lihatoodete valmistamine 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab praetud ja küpsetatud lihatooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) kirjeldab praetud ja

küpsetatud lihatoodete tooraine omadusi ja

valmistamise tehnoloogiaid

2) valmistab praetud ja

küpsetatud lihatooteid

tehnoloogiliste juhendite

alusel, järgides toidu- ja

tööohutust ning kestlikkuse

põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• iseloomustab praetud ja küpsetatud lihatoodete valmistamiseks vajaminevaid tooraineid ja abitooraineid juhendi alusel;

• koostab praetud lihatoote tehnoloogilise juhendi ja retsepti vastavalt juhendile;

• võrdleb praetud ja küpsetatud lihatoodete tehnoloogiaid juhendi alusel;

• valib toodete valmistamiseks õige tooraine ja abitooraine, arvestades valmistootele esitatavaid nõudeid;

• valmistab praetoote tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutust;

• valmistab fritüüritud lihatoote tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• valmistab paneeritud lihatoote tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• valmistab täidetud lihatoote tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• valmistab küpsetatud lihatoote tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• määrab juhendi alusel sensoorselt valmistoodete vastavuse kvaliteedinõuetele.

51. Vorstide valmistamine 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab vorste vastavalt tehnoloogilisele juhendile, järgides toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) kirjeldab vorstide tooraine

omadusi ja valmistamise

tehnoloogiaid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• iseloomustab vorstide valmistamiseks kasutatavaid tooraineid juhendi alusel;

• arvutab ettenähtud vorsti valmistamiseks vajalikud tooraine kogused vastavalt juhendile;

• kirjeldab vorstide valmistamisel kasutatavaid täite- ja lisaaineid vastavalt tehnoloogiale;

• võrdleb vorstide tehnoloogiaid juhendi alusel;

41

2) valmistab vorste

tehnoloogiliste juhendite

alusel, järgides toidu- ja

tööohutust ning kestlikkuse

põhimõtteid

• valmistab vorstisegu vastavalt tehnoloogilisele juhendidele, järgides hügieeninõudeid;

• valmistab viinereid ja sardelle vastavalt tehnoloogilisele juhendidele, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• valmistab suitsuvorste vastavalt tehnoloogilisele juhendidele, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• valmistab grillvorste vastavalt tehnoloogilisele juhendidele, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused.

52. Sinkide valmistamine 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab sinke vastavalt tehnoloogilisele juhendile, järgides toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid

Õpilane

1) kirjeldab sinkide tooraine

omadusi ja valmistamise

tehnoloogiaid

2) valmistab sinke

tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja

tööohutust ning kestlikkuse

põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab sinkide valmistamiseks sobivaid jaotustükke ja nende ettevalmistust töötlemiseks juhendi alusel;

• põhjendab tooraine kvaliteeti mõju valmistoodete omadustele, lähtudes tooraine töötlemise etappidest ja kvaliteedinäitajatest;

• võrdleb sinkide valmistamise tehnoloogiaid juhendi alusel;

•

• koostab singi tehnoloogilise skeemi ja skeemile kirjeldava teksti juhendi alusel;

• valib abitoorained ja -materjalid sinkide valmistamiseks lähtuvalt tehnoloogilisest juhendist;

• valmistab tumbleeritavaid sinke lähtuvalt tehnoloogilisest juhendist, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• valmistab mitte tumbleeritavaid sinke lähtuvalt tehnoloogilisest juhendist toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused.

53. Lihakonservide ja -preservide valmistamine 2 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et valmistab lihakonserve ja -preserve tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse põhimõtteid

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

42

Õpilane

1) kirjeldab lihakonservide ja -

preservide tootmise

tehnoloogilisi protsesse

2) valmistab lihakonserve

tehnoloogiliste juhendite

alusel järgides toidu- ja

tööohutust ning kestlikkuse

põhimõtteid

Õpilane

• iseloomustab toodete valmistamiseks vajaminevaid tooraineid juhendi alusel;

• arvutab toote valmistamiseks vajalike tooraine kogused lähtuvalt juhendist;

• selgitab lihakonservide ja preservide tootmise etappe, valides sobivaid tehnoloogilisi meetodeid;

• selgitab HACCP põhimõtteid ning nende tähtsust toiduohutuse tagamisel konservide tootmisprotsessis;

• valmistab lihakonservi tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid;

• hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused.

1

Lisa 13 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri määrusega

„Kutsekeskhariduse riiklik õppekava”

Tööstuse digitehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

1. Õppekava üldandmed

1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma elektroonika ja automaatika ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute

jätkamiseks või töötamiseks digitaalsete tehnoloogiatega tööstuskeskkonnas.

1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt:

1) kohutuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 95 EKAPit ja valitavaid

põhiõpinguid 30 EKAPit;

3) valikõpingud 35 EKAPit, sh 5 EKAPit vabaõpinguid.

2. Õppekava põhiõpingute struktuur

2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit;

3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) kaasaegse tööstuse alused, 8 EKAPit; 5) masintöötlustehnoloogiad,8 EKAPit;

6) professionaalne areng ja meeskonnatöö, 3 EKAPit; 7) elektrisüsteemide alused, 4 EKAPit;

8) mehhatroonika alused, 4 EKAPit; 9) automaatjuhtimissüsteemide alused, 4 EKAPit; 10) robotitehnika alused, 4 EKAPit;

11) praktika, 30 EKAPit.

2.2. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud, millest õpilane valib ühe:

1) mehhatroonika suund; 2) robootika suund; 3) tööstuse digitehnika suund.

2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht mehhatroonika suunal on järgmised:

1) mehhatroonika seadmed, 12 EKAPit; 2) mehhatroonika, 18 EKAPit.

2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht robootika suunal on järgmised:

1) robotitehnika, 12 EKAPit; 2) robootika, 18 EKAPit.

2.5. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht tööstuse digitehnika suunal on järgmised:

1) tööstuse digitehnika, 30 EKAPit.

2

3. Tööstuse digitehnoloogia õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused

3.1. Kõikidele suundadele ühised põhiõpingute moodulid

Mooduli nr Mooduli nimetus

Mooduli õppe maht Eesti

kutsehariduse

arvestuspunktides (EKAP)

1 Oskused eluks ja tööks 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja

tulemuslikult toimimiseks.

Õpiväljund

Õpilane

1) püstitab enesearengu eesmärgid, arvestades enda

võimeid ja võimalusi ning väärtustades tervislikke

eluviise

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel;

• analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele toimetulekule;

• hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid

töövahendeid;

• koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi;

• kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks;

• oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks;

• analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi;

• sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks;

2) kasutab teadlikult erinevaid

õpistrateegiaid ja -viise enda õpitegevuse kavandamisel ja

• selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega;

3

juhtimisel • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele;

• analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid;

• koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest;

• annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet;

• kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes;

• selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi;

3) tegutseb seatud eesmärkide

saavutamiseks vastutustundlikult nii iseseisvalt kui kollektiivi

liikmena

• suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele;

• jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja

• -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus);

• kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele;

• toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist;

• iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid;

• analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus;

• teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

4) mõistab ettevõtliku, väärtust loova ja vastutustundliku

tegutsemise olulisust nii endale kui ühiskonnale

• selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule;

• toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks;

• kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga;

• kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid;

• analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid;

4

• kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid;

• kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid;

5) mõistab tööturu toimimise põhimõtteid ja enda

arenguvajadusi tööturule sisenemiseks

• selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste mõju majanduskeskkonnale;

• iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega;

• selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes;

• võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel;

• võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi;

• kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest;

• selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega;

6) kasutab varasemaid teadmisi,

oskusi ja kogemusi igapäevaeluga seonduvate

ülesannete lahendamisel

• lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja meetodeid;

• planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega;

• esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles;

• kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes;

• kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid;

• koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest;

• otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust;

• lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi;

• toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus.

2. Digioskuste arendamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades

5

digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega.

Õpiväljundid

Õpilane

1) kasutab digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks sobivaid infootsingu ja

andmehalduse võtteid, hinnates digisisu

asjakohasust

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane teave;

• otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja

• -tööriistu;

• analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust;

• salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus;

• töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil;

2) kasutab info jagamiseks, suhtlemiseks ja koostööks sobivaid digilahendusi,

arvestades digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja

käitumisnorme ning küberturvalisuse nõudeid

• kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse;

• jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobiva vahendi;

• kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused;

• kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks;

• järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi;

• haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega;

• analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile;

3) loob ja täiustab digisisu,

kasutades sobivaid tööriistu sh tehisintellekti lahendusi

vastutustundlikult ning arvestades autoriõiguse põhimõtteid

• loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega;

• kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale;

• järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega;

• rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile;

6

• kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti;

• analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust;

4) kaitseb oma digiseadet, isikuandmeid, privaatsust ja

tervist, rakendades küberturvalisuse ja jätkusuutliku arengu

põhimõtteid

• kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara;

• tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks;

• rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele;

• analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks;

• analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest;

• säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid;

• reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju;

• analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks;

5) lahendab digitehnoloogia kasutamisega seotud

probleeme, tuvastades tehnilised tõrked ning valides sobivad lahendused

nende likvideerimiseks

• tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil;

• valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke alternatiive;

• kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele;

• analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks;

• toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks.

3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab õpingute jätkamiseks vajalikud teadmised ja oskused õpitavast valdkonnast töötervishoiu-,

tööohutuse nõuetest ning õnnetusjuhtumil tegutsemise korrast.

Õpiväljundid

Õpilane:

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

7

1) iseloomustab tööstuse olemust, arengut ning

analüüsib tööstusrevolutsioonide mõju

tuginedes etteantud allikatele

• kirjeldab tööstuse ajaloolist arengut ja kaasaegset olemust, kasutades etteantud allikatest saadud teavet;

• analüüsib juhendamisel tööstuse põhimõtteid ja toob välja selle mõju valdkonnale, kasutades erialast terminoloogiat;

• kaardistab valdkondliku karjääri ja õpitee võimalused tööülesandest lähtuvalt;

2) rakendab erinevaid töömeetodeid materjalide

töötlemisel käsitööseadmetega, sooritades praktilisi

ülesandeid juhendi alusel

• valib tööülesande täitmiseks sobivad töömeetodid ja käsitööseadmed materjali omadustest lähtuvalt;

• kasutab käsitööseadmeid ohutult, järgides töötervishoiu ja tööohutus nõudeid;

• kontrollib tehtud töö vastavust tööülesandele;

3) selgitab ja järgib töö- ja

keskkonnaohutuse põhimõtteid, hinnates

ohutegureid töökeskkonnas kehtiva dokumentatsiooni alusel

• kirjeldab Töötervishoiu ja tööohutuse korraldust kooli näitel võttes aluseks organisatsioonis kehtestatud dokumentatsiooni;

• hindab etteantud töökeskkonna riskitegureid juhendmaterjali alusel;

• järgib praktilistel töödel töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid, kasutades nõuete kohaselt isikukaitsevahendeid;

4) koostab eskiisjoonise ja selgitab

tootmisdokumentatsiooni olemust ning vajalikkust

etteantud juhendist lähtuvalt.

• selgitab tehnilise joonestamise aluspõhimõtteid, sealhulgas sümboleid, tähiseid ja mõõtkava standardist lähtuvalt;

• koostab lähtuvalt tööülesandest juhendamisel etteantud detailist eskiisjoonise;

• selgitab etteantud juhendi alusel töökäskude, tehnoloogilise kaardi, raportite, saatelehtede ja valdkonnaga seotud tootmisdokumentide sisu ja vajalikkust.

4. Kaasaegse tööstuse alused 8 EKAP

Eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane omandab eelteadmised ja praktilised oskused elektrotehnika, mehaanika, elektroonika ja digitaaltehnikast,

et lahendada tööülesandeid kaasaegses tööstuskeskkonnas.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kirjeldab kaasaegse tööstuse

toimimist ja

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• selgitab kaasaegse tööstuse toimimise seoseid jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuvalt;

8

automatiseerimistehnoloogi aid võttes aluseks teema- ja

ajakohased infoallikad

• kirjeldab juhendmaterjali alusel automatiseerimistehnoloogiaid, robotite ja andurite mõju ning rakendumist kaasaegses tööstuskeskkonnas;

• selgitab etteantud näidetest lähtuvalt kuidas digitaalsed kaksikud ja infovõrgud parandavad tootmisprotsesside tõhusust;

2) koostab juhendmaterjali

alusel elektroonikasüsteemi • valib juhendmaterjalist lähtuvalt sobivad elektrikomponendid;

• arvutab elektriskeemi elementide pinged, voolutugevuse ja võimsuse alalis- ja vahelduvvoolu ahelas, rakendades füüsika seadusi;

• koostab töötava elektroonikaskeemi juhendmaterjali alusel ning arvestab skeemi komponentide põhiparameetreid;

3) selgitab mehhatroonika seadmete tööpõhimõtteid

koostatud süsteemi näitel

• kirjeldab mehhatroonika süsteemi põhikomponentide tööd ja nende omavahelisi seoseid, võttes aluseks koostatud skeemi ja juhendmaterjali;

• mõõdab pneumaatilisi ja hüdraulilisi suurusi ja rakendades pneumaatika ja hüdraulika seadusi etteantud ülesannete lahendamisel;

• koostab ja ühendab juhendmaterjali alusel mehhatroonika süsteemi kasutades vajalikke tööriistu ja komponente;

4) koostab roboti mudeli, millele paigaldab ja

seadistab anduri(d), katsetades nende abil roboti

tööd liikumise või ülesannete täitmist.

• koostab roboti mudeli etteantud juhendmaterjali alusel;

• paigaldab ja seadistab anduri(d), tuginedes tehnilisele dokumentatsioonile;

• testib koostatud roboti tööd liikumise või ülesannete täitmist, lähtudes katseprotokollist.

5. Masintöötlustehnoloogiad 8 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused masintöötlustehnoloogiates kasutatavatest materjalidest, seadmetest,

mõõtmisvahenditest, tehnilisest dokumentatsioonist, järgides töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning oskab luua seoseid tehnikateadus valdkonnaga.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kasutab põhilisi lukksepatööriistu- ja

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• teostab detailide markeerimis-, töötlemis- ja parandustöid (viilimine, puurimine, keermestamine jne), vastavalt tööülesandele ja kvaliteedinõuetele;

9

töövõtteid ning teostab metallide töötlemis- ja

parandustöid järgides kvaliteedi ning

töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid

• kontrollib valminud detailide vastavust ülesande joonisele;

• järgib tööd tehes juhiseid, seadmete-, töötervishoiu ja tööohutusnõudeid ning rakendab tervist säästvaid tööviise, asendeid, vahendeid ja võtteid;

2) kirjeldab lehtmetallide töötlemisel kasutatavate

tööpinkide kasutusvaldkondi, tehnoloogilisi võimalusi ja

seadistuse põhimõtteid tehnilise dokumentatsiooni

alusel

• toob näiteid lehtmetalli töötlemisel rakendatavate tööpinkide kasutusvaldkondadest ja nende otstarbest võttes aluseks asjakohase tehnilise dokumentatsiooni;

• kirjeldab töö- ja mõõteriistade seadistuse põhimõtteid tehnilise dokumentatsiooni alusel;

• toob näiteid lehtmetalli töötlustehnoloogiate kasutusvõimalustest tehnika ja tootmis valdkonnas, kasutades erialaseid allikaid;

3) kirjeldab erinevate

metallilõikepinkide kasutusvaldkondi, tehnoloogilisi võimalusi ja

seadistuse põhimõtteid tehnilise dokumentatsiooni

alusel

• toob näiteid metallilõiketöötlemises rakendatavate tööpinkide kasutusvaldkondadest ja nende otstarbest võttes aluseks asjakohase tehnilise dokumentatsiooni;

• kirjeldab töö- ja mõõteriistade seadistuse põhimõtteid tehnilise dokumentatsiooni alusel;

• toob näiteid metallilõiketöötlus tehnoloogiate kasutusvõimalustest tehnika ja tootmis valdkonnas, kasutades erialaseid allikaid;

4) kirjeldab erinevate

keevitusprotsesside eeliseid, puuduseid, kasutusvaldkondi ja

tööpõhimõtteid lähtuvalt erialastest allikatest.

• esitleb keevitajale kehtivaid tuletöötegijale kehtestatud nõudeid ohutuse ja ohutu töökeskkonna tagamisel kehtiva seadusandluse alusel;

• toob näiteid keevitusprotsesside kasutusvaldkondadest ja nende otstarbest tuginedes erialastele allikatele;

• toob näiteid keevitustehnoloogiate kasutusvõimalustest tehnika ja tootmis valdkonnas, kasutades erialaseid allikaid.

6. Professionaalne areng ja meeskonnatöö 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused ja teadmised projektide planeerimiseks, koordineerimiseks ja elluviimiseks meeskonnatööna.

10

Õpiväljundid

Õpilane:

1) koostab projekti plaani, sealhulgas määratleb

eesmärgid, tähtajad ja vajalikud ressursid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• koostab realistliku ja tervikliku projekti plaani, mis sisaldab eesmärke, tähtaegu ja vajalikke ressursse arvestades tööülesande nõudeid;

• suudab hinnata ressursside vajadust ja luua ajakava, mis toetab projekti edukat elluviimist;

2) jaotab projekti ressursse ja ülesandeid

meeskonnaliikmete vahel vastavalt nende tugevustele ja kompetentsidele

• määratleb meeskonnaliikmete rollid ja jagab ülesanded vastavalt nende oskustele ja kogemustele;

• jälgib ülesannete täitmist ja vajadusel muudab ressursside jaotust, et tagada projekti sujuv kulg lähtudes projekti edenemisest;

3) osaleb aktiivselt meeskonnatöös, et saavutada

ühine eesmärk, sealhulgas tagasiside andmist ja

saamist, ning probleemide lahendamise oskusi meeskonnas

• osaleb aktiivselt meeskonna aruteludes ja tegevustes, andes oma panuse ideede vahetusse, probleemide lahendamisse ja ülesannete täitmisse, et tagada meeskonna ühine eesmärk ja edukas koostöö;

• annab ja võtab vastu konstruktiivset tagasisidet ning lahendab tekkinud probleeme koostöös teiste õpilastega arvestades teiste arvamustega et saavutada parim võimalik tulemus;

4) selgitab projekti tulemusi, meeskonnatöö protsessi ning

annab konstruktiivset tagasisidet projektile ja

meeskonnaliikmetele

• toob välja projekti käigus esinenud probleemid ning analüüsib, kuidas need mõjutasid projekti tulemusi ja meeskonnatööd;

• pakub parandusettepanekuid ja täiendusi, et tulevikus sarnaste probleemide vältimiseks meeskonnatööd ja projekti täitmist parendada;

5) rakendab digitaalseid

tööriistu, nagu Taiga, Google Docs või Microsoft Teams, et hallata projekti

ülesandeid ja ajakava

• kasutab digitaalseid tööriistu projekti ülesannete koordineerimiseks ja teabe jagamiseks meeskonnaga, tagades projekti ülesannete ning tegevuste dokumenteerimise digikeskkondades vastavalt ajakavale ja määratud tähtajale;

• suudab ajakava jälgida ning vajadusel teha muudatusi ja kohandada tegevuste järjekorda, et tähtaegadest kinni pidada;

6) esitleb projekti tulemusi meeskonna poolt koostatud

esitluse kaudu

• koostab lõpparuande või esitluse, kus tutvustatakse projekti tulemusi, õppetunde ja kogemusi, tuues esile projekti olulisemad aspektid ja õppetunnid;

11

• demonstreerib esitluse ajal selget, struktureeritud kommunikatsiooni ja vastab esitluse käigus kuulajate küsimustele andes vajadusel täiendavat selgitust;

7) juhib kogu projekti

protsessi, sealhulgas projekti algatamist, planeerimist, elluviimist ja lõpetamist.

• algatab projekti, määratleb projekti ulatuse ja eesmärgid ning juhib projekti etappide täitmist, jälgides ajakava ja ressursside kasutamist, et tagada projekti sujuv kulg ja edukas elluviimine;

• oskab tuvastada ja maandada projekti käigus tekkinud riske ning teha otsuseid, mis toetavad projekti edukat lõpetamist arvestades projekti ajakava, ressursside ja meeskonnatöö olukorda.

7. Elektrisüsteemide alused 8 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused elektrisüsteemide toimimise põhimõtetest, komponentidest ning

paigaldamise ja hooldamise alustest.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) mõõdab ja analüüsib elektrisüsteemide

põhiparameetreid, kasutades sobivaid mõõtevahendeid ja

tehnikaid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• mõõdab juhendmaterjali alusel elektrilisi parameetreid, nagu vool, pinge ja takistus, täpselt ja vastavalt tehnilistele nõuetele;

• analüüsib juhendamisel mõõtmistulemusi ning hindab elektrisüsteemi toimivust, võrreldes tulemusi kehtivate normide ja standarditega;

2) paigaldab ja ühendab

elektrisüsteemide komponente, järgides ohutusnõudeid ja tehnilisi

juhiseid

• paigaldab juhendmaterjali alusel elektrisüsteemi komponente ning kontrollib, et paigaldatud süsteem vastab tehnilistele nõuetele ja töötab ootuspäraselt;

• koostab töötava elektriskeemi, järgides juhendmaterjali ja arvestades komponentide tehnilisi parameetreid;

• järgib paigaldamisel ohutusnõudeid, viies kõik etapid läbi kooskõlas kehtivate tööohutusstandarditega;

3) lahendab elektriliste

ahelatega seotud probleeme ning tuvastab ja kõrvaldab

süsteemi rikete ja tõrgete põhjused

• tuvastab etteantud näidetest ja juhendmaterjalidest lähtudes elektrisüsteemi tõrked, analüüsib nende põhjuseid ja kõrvaldab need vastavalt tööjuhistele;

• testib koostatud elektrisüsteemi, mõõtes parameetreid ja võrreldes tulemusi juhendmaterjalis esitatud nõuetega;

• taastab juhendmaterjali alusel süsteemi töökorras oleku ning dokumenteerib lahendused selgelt ja vastavalt nõuetele;

4) rakendab elektriohutuse põhimõtteid, tagades

• rakendab igas tööetapis elektriohutusnõudeid, tuginedes kehtivatele standarditele ja seadusandlusele;

• valib juhendmaterjali alusel sobivad elektri- ja mõõteseadmed, arvestades tööülesande spetsiifikat;

12

seadmete ja tööprotsesside turvalisuse vastavalt

standarditele ja nõuetele.

• loob ja viib läbi katseprotokolli alusel elektrisüsteemi testimise, hinnates süsteemi töökindlust ja toimivust.

8. Mehhatroonika alused 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused mehhatroonika põhimõtetest, komponentidest ning nende ühtseks

süsteemiks ühendamise võimalustest.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) selgitab mehhatroonika põhialuseid, kirjeldades

mehhaanika, elektroonika ja automaatika integreeritud

rolli tehnilistes süsteemides

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• selgitab mehhatroonika seost: mehaanika, elektroonika, tarkvaraarenduse ja juhtimistehnoloogiatega võttes aluseks valdkonna põhifunktsioonid;

• toob näiteid mehhatroonikasüsteemide rakendustest erinevates tööstusharudes lähtuvalt erialastest infoallikatest;

2) eristab ja selgitab

mehhatroonikas kasutatavaid komponente ja

seadmeid nende funktsioonist lähtuvalt

• identifitseerib mehhatroonika põhikomponendid ja selgitab nende tööpõhimõtteid vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile;

• võrdleb mehhaanilisi, elektroonilisi ja pneumaatilisi komponente nende funktsionaalsuse alusel;

• tuvastab erinevat tüüpi andurid ja täiturid, nende kasutusvaldkonda silmas pidades;

3) töötab ohutult järgides töötervishoiu, töö-, elektri- ja keskkonnaohutusnõudeid

• arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel inimeste ja keskkonnaga täites töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid;

• kasutab töökohta eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgides töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid;

• kasutab töötamisel ettenähtud isikukaitsevahendeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid lähtudes kehtestatud nõuetest;

4) kasutab mehhatroonika tehnilist dokumentatsiooni, sealhulgas jooniseid, skeeme

ja spetsifikatsioone süsteemide kokkupanekuks

ja hooldamiseks

• loeb ja tõlgendab mehhatroonikasüsteemide elektri- ja pneumaatikaskeeme etteantud ülesandest;

• kasutab tootjatehnilist dokumentatsiooni seadmete paigaldamisel ja hooldamisel;

• koostab ja täidab mehhatroonikasüsteemidega seotud tehnilise aruandluse vastavalt standarditele;

13

5) koostab mehhatroonika- süsteeme, ühendades

seadmeid, seadistades komponente ja kontrollides

süsteemide töökindlust.

• koostab erinevtest komponentidest juhendi alusel mehhatroonikasüsteeme;

• kasutab sobivaid mõõtevahendeid ja testib mehhatroonikasüsteemi tööd;

• määratleb juhendi alusel ja lähteülesandest tulenevalt süsteemi töövõimekuse ja võimalikud vead.

9. Automaatjuhtimissüsteemide alused 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused automaatjuhtimise põhimõtete ja tehnoloogiate valdkonnas ning suudab rakendada juhtimisteooriat ja süsteemide modelleerimise teadmisi tööstuslikes keskkondades.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) leiab automaatikaskeemidelt ja projektidest vajaliku teabe

tööülesande täitmiseks

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• leiab tööülesande lahendamiseks vajaliku teabe joonistelt, valmistab ette vajalikud materjalid ning töövahendid, kontrollides nende vastavust nõuetele;

• koostab tööplaani, määrab tööoperatsioonide järjestuse ja tagab materjalide ja töövahendite vastavuse tööülesandele;

2) töötab ohutult järgides töötervishoiu, töö-, elektri-

ja keskkonnaohutusnõudeid

• arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel inimeste ja keskkonnaga täites töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid;

• kasutab töökohta eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgides töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid;

• kasutab töötamisel ettenähtud isikukaitsevahendeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid lähtudes kehtestatud nõuetest;

3) paigaldab ja ühendab

süsteemi komponendid vastavalt projekti- ja kaablitootja nõuetele

• paigaldab ja asendab madalpinge- ja signaalikaablid, paigaldades juhtimis-, täitur- ja andurseadmed ning mõõteriistad;

• järgib projekti ja kaablitootja nõudeid, hinnates paigaldiste vastavust normidele;

• dokumenteerib tehtud tööde tulemused ja muudatused kasutades digitaalseid lahendusi;

4) kontrollib ühenduste

kvaliteeti ja tuvastab võimalikud rikked sobiva

mõõtmismeetodiga

• viib läbi automaatikaseadmete ülevaatuse, taastab süsteemi rikete korral ning osaleb remondimeeskonnas koostöös spetsialistidega;

• viib läbi hooldustöid vastavalt hooldusjuhenditele ja dokumenteerib tehtud muudatused digitaalselt.

10. Robotitehnika alused 4

14

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused robotite programmeerimiseks, seadistamiseks, käitamiseks ja hooldamiseks.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) koostab loogikakontrolleri ja robotiprogrammide koodi

vastavalt kvaliteedistandarditele

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• programmeerib loogikakontrolleri ja robotiprogramme, testides ning dokumenteerides muudatused, järgides kvaliteedistandardeid ja autoriõigusi;

• viib läbi testimise ja dokumenteerib kõik tehtud muudatused korrektselt;

2) paigaldab ja seadistab anduri vastavalt tehnilistele

spetsifikatsioonidele

• valib anduri vastavalt tehnilistele spetsifikatsioonidele ja süsteemi nõuetele;

• paigaldab anduri õigesse asukohta, järgides tootja juhiseid ja ohutusnõudeid;

• ühendab anduri õigesti, tagades selle töökindluse;

• kõrvaldab talitushäired läbi testimise ning dokumenteerib kõik vastavalt süsteemi nõuetele;

3) käitab ja testib roboti ajamit

vastavalt tehnilistele spetsifikatsioonidele

• valib ja ühendab roboti ajami vastavalt tehnilistele spetsifikatsioonidele;

• käivitab ajami järgides tootja juhiseid ja ohutusnõudeid;

• kontrollib ajami tööd ning veendub selle korrektsetes liikumistes ja reaktsioonides;

• testib ajami parameetreid ja kohandab seadistusi vastavalt vajadusele;

• registreerib kõik tuvastatud vead ja kõrvalekalded ning teavitab vastutavat töötajat probleemidest;

4) ühendab roboti

kommunikatsioonivõrkudeg a vastavalt dokumentatsioonile ning

kontrollib ühenduse toimivust

• valib sobiva kommunikatsiooniliidese vastavalt roboti tehnilisele dokumentatsioonile;

• ühendab roboti kommunikatsioonivõrkudega, järgides dokumentatsiooni ja ohutusnõudeid;

• konfigureerib võrguühenduse vastavalt süsteemi nõuetele;

• testib ühenduse toimivust ja andmevahetust roboti ja teiste seadmete vahel;

• tuvastab ja kõrvaldab võimalikke ühendusprobleeme.

11. Praktika 30 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab meeskonna liikmena õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ning hoiakuid masintöötlustehnoloogiat rakendavates ettevõtetes.

Õpiväljundid

Õpilane: Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

15

1) planeerib oma isiklikud praktika eesmärgid ja

tööülesanded lähtuvalt erialastest kompetentsidest.

• kaardistab realistlikud, mõõdetavad ja ajaliselt määratletud praktika eesmärgid lähtudes erialastest kompetentsidest;

• koostab juhendaja juhendamisel konkreetseid tööülesandeid sisaldava tegevuskava ja ajakava nende täitmiseks lähtudes praktika eesmärkidest;

2) tutvub ettevõtte

töökorralduse ja sisekorraeeskirjadega ning seadmete kasutus- ja

ohutusjuhenditega lähtudes praktika eesmärkidest.

• järgib praktikaettevõtte töökorraldust arvestades töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades sätestatut;

• osaleb töökohal tööohutus- ja töötervishoiualasel juhendamisel ja vastaval väljaõppel enne tööle asumist või järgneva töö juurde asumisel ning kinnitab seda vastavalt ettevõttes sätestatud korrale;

3) täidab juhendamisel ja iseseisvalt praktikaettevõttes

juhendaja määratud tööülesandeid lähtudes koostatud tegevus- ja

ajakavast.

• valmistab ette töökoha, järgib töötamisel tööohutus- ja töötervishoiualaseid nõudeid, töö lõppedes korrastab töökoha ja töövahendid lähtudes tööülesandest;

• valib ja valmistab ette vajalikud materjalid ja abivahendid, lähtudes tööülesandest ja tehnoloogilisest dokumentatsioonist;

• valib ja valmistab ette vajalikud töövahendid, seadmed lähtudes tehnoloogilisest dokumentatsioonist ja tööülesandest;

• kontrollib detaili või toote vastavust tehnoloogilises dokumentatsioonis antud mõõtmetele, kasutades selleks sobivat tehnoloogiat lähtudes standarditest;

• hindab juhendamisel valminud detaili või toote kvaliteeti, selgitab välja võimalike vigade tekkimise põhjused ja võimalusel likvideerib need vastavalt kehtestatud nõuetele;

• täidab juhendamisel tehnilise dokumentatsiooni kasutades vajadusel infotehnoloogilisi vahendeid lähtudes tööülesandest;

4) töötab ohutult järgides kutse-eetika-, töötervishoiu,

töö-, elektri-, tule- ja keskkonnaohutusnõudeid.

• arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel inimeste ja keskkonnaga täites töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid;

• kasutab töökohta eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgides töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid;

• kasutab töötamisel ettenähtud isikukaitsevahendeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid lähtudes kehtestatud nõuetest;

5) reflekteerib iseseisvalt ja juhendamisel oma kutsealast

tegevust ettevõtetes

• analüüsib koostöös juhendajaga tööetapi käigus ja lõppedes oma tegevust ning panust meeskonnatöösse tulenevalt erialastest kompetentsidest;

16

lähtuvalt praktika eesmärkidest, tegevus- ja

ajakavast.

• täidab elektroonilist praktikapäevikut kirjeldades praktika käigus tehtud tööülesandeid ning esitab selle ettevõttepoolsele juhendajale hindamiseks lähtudes praktikajuhendist;

• koostab praktikaaruande kasutades erialast terminoloogiat, annab hinnangu enda tööle, täidab eneseanalüüsi sisaldava kokkuvõtte vormistades dokumendid korrektses eesti keeles elektrooniliselt ning esitleb seda lähtudes juhendist.

3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid mehhatroonika suunal

12. Mehhatroonika seadmed 12 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused mehhatrooniliste seadmete ehituse, tööpõhimõtete, hoolduse ja rikete

diagnoosimise kohta.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) analüüsib ja hindab

mehhatroonika seadmete tööpõhimõtteid ning nende rakendusi tööstuses

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab mehhatroonika seadmete tööpõhimõtteid lähtudes tehnilisest dokumentatsioonist ja tööstusstandarditest (IEC 60204-1, ISO 12100);

• analüüsib mehhatroonika seadmete kasutamist erinevates tööstusharudes, kasutades praktilisi juhtumiuuringuid;

• hindab mehhatrooniliste lahenduste mõju tootmise efektiivsusele ja töökindlusele, kasutades süsteemianalüüsi meetodeid (FMEA, Root Cause Analysis);

• võrdleb erinevaid mehhatroonika juhtimistehnoloogiaid kasutades reaalajas juhtimise ja automaatika lahendusi;

• koostab ülevaate mehhatroonika seadmete kasuteguritest kasutades simulatsioonitarkvara ja tööstuslike süsteemide analüüsi;

• hindab mehhatroonika seadmete ohutust, lähtudes masinate ohutusstandarditest ja tööprotsesside riskianalüüsist;

2) seadistab ja häälestab

mehhatroonikasüsteemide elektri-, pneumaatika- ja hüdraulikakomponente

• valib ja ühendab mehhatroonikasüsteemide elektri-, pneumaatika- ja hüdraulikakomponente lähtudes tehnilistest nõuetest ning standarditest (ISO 4414, IEC 60204-1, ISO 1219-1);

• häälestab ja kalibreerib andureid ja täiturmehhanisme kasutades tootja juhiseid ning kalibreerimisprotokolle;

• kontrollib ja valideerib komponentide töökindlust kasutades mõõtevahendeid ning diagnostikatarkvara;

• optimeerib mehhatrooniliste süsteemide seadistusi lähtudes energiatõhususe ja töökindluse põhimõtetest;

17

• testib pneumaatika-, hüdraulika- ja elektroonikakomponente kasutades simuleeritud ja reaalseid töötingimusi;

• dokumenteerib mehhatroonikasüsteemide seadistuse vastavalt ettevõtte ja kvaliteedijuhtimise standarditele;

3) programmeerib ja testib

mehhatrooniliste süsteemide juhtimisseadmeid (PLC, HMI, SCADA)

• loob ja rakendab PLC-koodi kasutades IEC 61131-3 programmeerimiskeeli (Ladder Logic, Structured Text, Function Block Diagram);

• koostab ja testib HMI kasutajaliideseid kasutades SCADA süsteeme ning andmevisualiseerimise tööriistu;

• optimeerib juhtimisprotsesse rakendades reaalajas juhtimist ja andmeanalüüsi meetodeid;

• integreerib erinevaid juhtimissüsteeme kasutades tööstuslikke andmevahetusprotokolle (Modbus TCP, PROFINET, OPC UA);

• valideerib ja testib PLCja SCADA-süsteeme kasutades simulatsioonikeskkondi ning diagnostikavahendeid;

• dokumenteerib juhtimissüsteemide seadistused ja testimistulemused vastavalt ettevõtte kvaliteedistandarditele ning tööstusprotsesside nõuetele;

4) analüüsib ja lahendab

mehhatroonika seadmete rikkeid, viies läbi

diagnostikat ning hooldust

• kasutab diagnostikavahendeid rikete tuvastamiseks ja analüüsimiseks, kasutades termograafiat, vibratsioonianalüüsi ning signaalimonitooringut;

• selgitab rikete tekkepõhjuseid ja rakendab tõrkeotsingu meetmeid lähtudes tootja dokumentatsioonist ning tööstusstandarditest;

• viib läbi mehhatroonikasüsteemi tõrkeotsingu kasutades süsteemset veaotsingu metoodikat (Fault Tree Analysis, Root Cause Analysis);

• koostab ja järgib hoolduskavasid lähtudes seadmete töömahust ning ennetava hoolduse standarditest (ISO 55000, CMMS süsteemid);

• viib läbi süsteemi ennetava hoolduse ja testib selle töökindlust kasutades süsteemianalüüsi meetodeid;

• dokumenteerib hooldustööd ja tehtud muudatused vastavalt tööstusettevõtte hooldusprotseduuridele ning kvaliteedinõuetele;

5) kasutab mehhatroonika seadmete tehnilist

dokumentatsiooni tööülesannete täitmisel

• koostab ja ajakohastab mehhatroonikasüsteemide skeeme ja tehnilist dokumentatsiooni kasutades CAD tarkvara (AutoCAD, EPLAN, SolidWorks Electrical);

• dokumenteerib seadmete paigaldus- ja hooldustööd vastavalt tootmisettevõtte kvaliteedisüsteemile;

• koostab juhendid ja protokollid lähtudes tööstusstandarditest ja seadme kasutusnõuetest;

• ajakohastab ja täiendab elektriskeeme ning tööstusautomaatika süsteemide jooniseid kasutades digitaalset dokumentatsioonihaldust;

18

• viib läbi süsteemide dokumentatsiooni auditeerimise lähtudes ISO 9001 ja tööstuslikest kvaliteedistandarditest;

• arhiveerib ja haldab mehhatroonikasüsteemi dokumentatsiooni tagades selle vastavuse regulatsioonidele ning ettevõtte nõuetele;

6) hooldab nõuetekohaselt

mehhatroonikaseadmeid ja - süsteeme

• teostab mehhatrooniliste süsteemide ennetavat ja plaanilist hooldust lähtudes tootja soovitustest ja ISO 55000 standardist;

• kasutab diagnostika- ja ennetava hoolduse meetodeid, sealhulgas vibratsioonianalüüsi ning termograafiat;

• analüüsib mehhatroonikasüsteemi rikete põhjuseid ja töökindlust, kasutades süsteemset veaotsingu metoodikat;

• viib läbi rikete kõrvaldamist, kasutades tootmisseadmete hooldustarkvara ja süsteemianalüüsi meetodeid;

• koostab hooldustööde aruandeid ja dokumenteerib tehtud muudatused vastavalt tööstusettevõtte kvaliteedinõuetele;

• hindab mehhatrooniliste seadmete töökindlust ja kuluefektiivsust, kasutades tööstuslikke hooldusstrateegiaid ning varuosade haldust.

13. Mehhatroonik 18 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused mehhatroonikasüsteemide tööpõhimõtetest, programmeerimisest, seadistamisest ja hooldusest.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) analüüsib ja hindab mehhatroonikasüsteemide

tööpõhimõtteid ning nende optimeerimise võimalusi tööstuskeskkonnas

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab mehhatroonikasüsteemide tööpõhimõtteid lähtudes tehnilisest dokumentatsioonist ja tööstusstandarditest (IEC 60204-1, ISO 12100);

• analüüsib mehhatroonikasüsteemide toimivust kasutades süsteemianalüüsi meetodeid (FMEA, Root Cause Analysis, Six Sigma);

• võrdleb erinevaid mehhatroonikasüsteemide juhtimistehnoloogiaid kasutades tööstusautomaatika tarkvara ja digitaalset simulatsiooni;

• optimeerib mehhatroonikasüsteemide tööprotsesse kasutades reaalajas andmeanalüüsi ja tootmismõõdikuid (OEE, KPI);

• hindab mehhatrooniliste lahenduste energiatõhusust kasutades energiatarbimise analüüsi ja ISO 50001 põhimõtteid;

19

• koostab ülevaate mehhatroonikasüsteemide optimeerimisvõimalustest lähtudes majanduslikust tasuvusest ja tootlikkusanalüüsist;

2) integreerib

mehhatroonikasüsteeme tööstuskeskkonda ja tagab nende koostöö teiste

süsteemidega

• analüüsib ja valib sobivad mehhatroonikaseadmed lähtudes tehnilistest nõuetest ja tööstusstandarditest (ISO 13849, IEC 61508);

• ühendab ja seadistab mehhatroonikasüsteeme kasutades tööstuslikke andmevahetusprotokolle (OPC UA, PROFINET, Modbus TCP/IP);

• testib ja valideerib integreeritud mehhatroonikasüsteeme kasutades diagnostikavahendeid ja simulatsioonikeskkondi;

• optimeerib süsteemide seadistusi lähtudes reaalajas monitoorimise ja andmeanalüüsi tulemustest;

• hindab süsteemi töökindlust ja kuluefektiivsust kasutades OEE analüüsi ja hooldusandmeid;

• dokumenteerib süsteemi integreerimise tulemused vastavalt tööstuslikele kvaliteedistandarditele ja ettevõtte protseduuridele;

3) programmeerib ja testib

keerukaid mehhatroonikasüsteemide

juhtimisseadmeid (PLC, SCADA, HMI, tööstusrobotid)

• loob ja rakendab PLC-koodi kasutades IEC 61131-3 programmeerimiskeeli ja tööstusautomaatika standardeid;

• programmeerib ja testib SCADA ja HMI süsteeme kasutades andmete visualiseerimise ja protsessijuhtimise tööriistu;

• integreerib mehhatroonikasüsteemid tööstusrobotite ja tehisnägemise süsteemidega kasutades tööstusautomaatika võrgulahendusi ja standardprotokolle;

• testib ja valideerib programmeeritud juhtimissüsteeme kasutades simulatsioonitarkvara ja reaalseid tootmisandmeid;

• optimeerib juhtimisalgoritme ja tööparameetreid lähtudes süsteemi töökoormusest ja ressursikasutusest;

• dokumenteerib juhtimissüsteemi programmeerimise ja testimise tulemused vastavalt ettevõtte kvaliteedinõuetele ja ISO standarditele;

4) analüüsib ja lahendab mehhatroonikasüsteemide

rikkeid, kasutades ennetavat diagnostikat ning rikete

analüüsi meetodeid

• kasutab diagnostikavahendeid ja analüüsimeetodeid rikete tuvastamiseks ning tõrkeotsinguks (Fault Tree Analysis, Root Cause Analysis);

• rakendab ennetavat hooldust ja töökindluse analüüsi kasutades tööstuslikke hooldustarkvarasid (CMMS, ISO 55000);

• selgitab rikete põhjuseid ja soovitab lahendusi lähtudes tootja juhistest ning ettevõtte hooldusstrateegiast;

• teostab mehhatroonikasüsteemide hooldust ja testib seadmete töökindlust kasutades vibratsioonianalüüsi, termograafiat ning reaalajas andmemonitooringut;

• koostab ennetava hoolduse plaani lähtudes seadmete töökoormusest ja kasutusandmetest;

20

• dokumenteerib hooldustööd ja süsteemi parendused vastavalt ettevõtte kvaliteedisüsteemile ning tööstusstandarditele;

5) koostab

mehhatroonikasüsteemide tehnilist dokumentatsiooni ning juhendab süsteemide

kasutamist ja hooldust

• koostab ja ajakohastab mehhatroonikasüsteemide skeeme ja tehnilist dokumentatsiooni kasutades CAD tarkvara (AutoCAD, EPLAN, SolidWorks Electrical);

• dokumenteerib seadmete paigaldus- ja hooldustööd vastavalt tootmisettevõtte kvaliteedisüsteemile;

• koostab juhendid ja protokollid lähtudes tööstusstandarditest ning seadme kasutusnõuetest;

• ajakohastab ja täiendab elektriskeeme ning tööstusautomaatika süsteemide jooniseid kasutades digitaalset dokumentatsioonihaldust;

• viib läbi tehnilise dokumentatsiooni auditeerimise lähtudes ISO 9001 ja tööstuslikest kvaliteedistandarditest;

• koostab juhiseid mehhatroonikasüsteemide kasutamiseks ja hoolduseks lähtudes seadmete tööohutus- ning kvaliteedinõuetest;

6) rakendab ohutus- ja

riskijuhtimise meetmeid mehhatroonikasüsteemide

käitamisel

• hindab mehhatroonikasüsteemidega seotud ohte ja rakendab ennetusmeetmeid lähtudes ISO 13849 ja IEC 61508 standarditest;

• seadistab ja testib turvasüsteeme, sealhulgas ohutusreleed ning hädaseiskamis mehhanisme;

• koostab ja rakendab riskianalüüse ning tööohutuse protokolle vastavalt tööstusohutuse nõuetele;

• koolitab mehhatroonikasüsteemide kasutajaid ohutusprotseduuride järgimisel;

• monitoorib süsteemi käitumist ja tuvastab võimalikke ohte, kasutades automaatseire ja häiresüsteeme;

• dokumenteerib riskianalüüsi tulemused ja ohutuse parendusmeetmed vastavalt ettevõtte ja tööstusharu standarditele.

3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid robootika suunal

14. Robotitehnika 12 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused tööstusrobotite ehituse, juhtimise, programmeerimise ja optimeerimise kohta. Õpilased õpivad robotite integreerimist tootmissüsteemidesse, nende hooldust ning turvalise kasutamise põhimõtteid.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) analüüsib ja hindab robotite

tehnoloogiaid ning nende

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab robotite peamisi komponente ja tööpõhimõtteid lähtudes tehnilisest dokumentatsioonist ja standarditest (ISO 10218-1, ISO 9283);

21

rakendusvõimalusi tööstuses • analüüsib erinevat tüüpi robotite kasutusvõimalusi tööstuses, logistikas ja teeninduses, kasutades praktilisi näiteid;

• hindab robotite rakendamise mõju tootmise efektiivsusele, tööjõukuludele ja ressursikasutusele, kasutades majanduslikke analüüsimeetodeid;

• võrdleb erinevaid robotite juhtimissüsteeme kasutades tööstuslikke protokolle (PROFINET, EtherCAT, Modbus TCP/IP);

• koostab ülevaate robotite kasutusvõimalustest kasutades simulatsioonitarkvara ja tootmisprotsesside modelleerimist;

• hindab robotite ohutust ja koostöövõimalusi lähtudes töökeskkonna ning ISO-standardite nõuetest;

2) programmeerib ja testib tööstusroboti töötsükleid ning liikumismustreid

vastavalt tootmisprotsessi nõuetele

• koostab optimeeritud roboti tööprogrammi kasutades tööstusstandardeid ja tootmisliini nõudeid;

• seadistab ja testib roboti liikumismustreid kasutades simulatsioonitarkvara ning füüsilisi katseid;

• optimeerib roboti liikumist ja tsükliaega lähtudes tööprotsessi efektiivsusest ning energiasäästust;

• rakendab robotile erinevaid trajektoore kasutades kinemaatilisi modelleerimisvahendeid ja tööstusspetsiifilisi algoritme,

• valideerib ja kohandab roboti juhtimisparameetreid tööstusliku automatiseerimise nõuete kohaselt;

• dokumenteerib roboti töötsükli vastavalt tootja juhistele ja tööstusprotsesside kvaliteedinõuetele;

3) integreerib robotid tootmissüsteemidesse ja tagab nende koostöö teiste

seadmetega

• seadistab roboti ja ühendab selle juhtimissüsteemiga kasutades standardiseeritud liideseid (Ethernet/IP, PROFINET, OPC UA);

• programmeerib ja testib roboti koostööd PLC, HMI ja teiste automaatikasüsteemidega;

• määrab ja seadistab robotite turvatsoonid lähtudes ISO 13849-1 ja ISO 10218-2 nõuetest;

• tagab andmevahetuse ja juhtimissüsteemi töökorrasoleku kasutades võrguanalüüsi tööriistu ja protokollide valideerimist;

• testib roboti funktsionaalsust kasutades reaalajas monitoorimist ja tootmisliini teststsenaariumeid;

• dokumenteerib roboti integreerimise tulemused vastavalt kvaliteedijuhtimise ja standardiseeritud protokollidele;

4) kasutab koostöörobotite

(cobot) tehnoloogiaid ja hindab nende tööohutust

• analüüsib koostöörobotite tööpõhimõtteid lähtudes turvastandarditest ja kasutusjuhistest;

• seadistab ja programmeerib koostööroboteid kasutades tootja spetsifikatsioone ja simuleerides tööprotsesse;

• testib koostööroboti tööohutust kasutades ISO/TS 15066 standardit ja turvamehhanisme;

• hindab koostööroboti sobivust erinevates tootmisprotsessides lähtudes tööefektiivsusest ja töötajate ohutusnõuetest;

22

• rakendab robotite sensoripõhist juhtimist kasutades jõu ja puutesensoreid ohutuks tööks inimeste kõrval;

• dokumenteerib koostööroboti rakendamise tulemused tuginedes riskianalüüsile ja ettevõtte töökeskkonna nõuetele;

5) kasutab tehisnägemise süsteeme tööstusrobotites

• selgitab tehisnägemise tööpõhimõtteid ja nende rakendamist kvaliteedikontrollis ja tootmisprotsessides;

• seadistab ja programmeerib tehisnägemise süsteemi kasutades pilditöötlusalgoritme ja tööstuskaameraid;

• integreerib tehisnägemise lahendusi robotite juhtimissüsteemi kasutades standardiseeritud protokolle (GigE Vision, Camera Link, Modbus TCP);

• testib ja optimeerib pilditöötlusalgoritme kasutades masinõppe ja tehisintellekti meetodeid;

• hindab tehisnägemise täpsust ja efektiivsust kasutades statistilist protsessikontrolli (SPC) ja vigade analüüsi;

• dokumenteerib tehisnägemise süsteemi rakendamise tulemused lähtudes kvaliteedijuhtimise ja tootmisoptimeerimise standarditest;

6) rakendab robotite hoolduse ja ennetava diagnostika meetmeid

• koostab ja järgib roboti hooldusprotokolle vastavalt tootja juhistele ja tööstusstandarditele (ISO 13381-1, CMMS süsteemid);

• viib läbi robotite diagnostikat kasutades vibratsioonianalüüsi, termograafiat ja rikete ennetamise tööriistu;

• analüüsib ja dokumenteerib roboti töövõimekust kasutades OEE ja FMEA meetodeid ;

• optimeerib roboti tööparameetreid lähtudes energiakasutuse ja hooldusandmete analüüsist;

• teostab ennetavat hooldust ja määrab rikke võimalikke põhjuseid kasutades CMMS ja masinõppe meetodeid;

• koostab dokumentatsiooni hooldustööde ja töökindluse parandamise kohta vastavalt ettevõtte kvaliteedisüsteemi nõuetele.

15. Roboti operaator 18 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused tööstusrobotite programmeerimiseks, seadistamiseks ja nende töö optimeerimiseks tootmisprotsessides.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) analüüsib ja hindab tööstusrobotite

tööpõhimõtteid, struktuuri

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab tööstusrobotite põhikomponente ja tööpõhimõtteid lähtudes tehnilisest dokumentatsioonist ja rahvusvahelistest standarditest (ISO 10218, ISO 15066);

23

ning rakendusvõimalusi tootmisprotsessides

• analüüsib robotite kasutamise eeliseid ja piiranguid tootmisliini efektiivsuse, kuluefektiivsuse ning tööohutuse aspektist;

• võrdleb erinevaid robotite juhtimissüsteeme ja kommunikatsiooniprotokolle kasutades tööstusautomaatika standardeid (PROFINET, EtherNet/IP, OPC UA);

• analüüsib robotite rakendamist erinevates tööstusharudes kasutades juhtumiuuringuid ja simulatsioonitarkvara;

• hindab robotite kasutamise mõju tootmise energiatõhususele lähtudes ISO 50001 energiamanagement standardist;

• koostab ülevaate robotite optimaalsest rakendamisest lähtudes tööstusettevõtte vajadustest ja tootmisprotsessi nõuetest;

2) programmeerib ja optimeerib tööstusroboti

liikumismustreid ning töötsükleid vastavalt

tootmisprotsessi nõuetele

• loob ja rakendab tööstusroboti liikumisprogrammi kasutades tootja tarkvara (FANUC, ABB, KUKA, UR, Yaskawa);

• optimeerib roboti liikumistrajektoore ja töötsüklit kasutades simulatsioonikeskkondi ning reaalajas jälgimist;

• kohandab roboti liikumisprofiile lähtudes täpsuse, kiiruse ja energiakasutuse optimeerimise põhimõtetest;

• rakendab AI-põhist liikumise ja töökoormuse optimeerimist kasutades andmetöötlust ning masinõppe meetodeid;

• dokumenteerib roboti tööprogrammi ja tehtud optimeerimised vastavalt tööstusettevõtte kvaliteedinõuetele;

3) rakendab ja seadistab koostöörobotite (cobot) süsteeme, hinnates nende

sobivust tootmisprotsessis

• analüüsib koostöörobotite tööpõhimõtteid ja võimalusi lähtudes ISO/TS 15066 standardist ning tööstusprotsessi nõuetest;

• seadistab ja programmeerib koostööroboteid kasutades ohutusnõudeid ning tootja spetsifikatsioone;

• testib koostööroboti ohutust ja liikumispiiranguid kasutades sensoripõhist tuvastust ning jõuandureid;

• hindab koostöörobotite kasutamise eeliseid ja piiranguid lähtudes tootlikkusanalüüsist ning tööohutusnõuetest;

• dokumenteerib koostööroboti rakendamisel tehtud parendused lähtudes ettevõtte tööohutuse ja tootmisefektiivsuse nõuetest;

4) rakendab ja optimeerib tehisnägemise süsteeme

robotite kvaliteedikontrollis ning tootmise

• kirjeldab ja analüüsib tehisnägemise rakendusi lähtudes pilditöötlusalgoritmidest ja tööstuslike kvaliteedikontrolli standarditest;

• seadistab ja programmeerib tehisnägemise süsteemi kasutades tööstuskaameraid ja tarkvara (Cognex, OpenCV, Halcon, NI Vision);

24

automatiseerimisel • testib ja optimeerib pilditöötlusalgoritme kasutades masinõppe ja tehisintellekti põhiseid meetodeid;

• dokumenteerib tehisnägemise süsteemi seadistuse ja kasutuselevõtu lähtudes tööstusettevõtte kvaliteedinõuetest

5) rakendab ja optimeerib tehisnägemist, viib läbi

tööstusrobotite hoolduse ning diagnostika, tagades töökindluse ja ohutuse.

• viib läbi roboti regulaarsed hooldustoimingud vastavalt tootja tehnilisele dokumentatsioonile ja standardile ISO 13381-1;

• kontrollib ja testib roboti elektrisüsteemi ning andureid, järgides IEC 60204-1 nõudeid ning roboti tootja elektriskeeme;

• kasutab ennetava hoolduse meetodeid, sealhulgas vibratsioonianalüüsi ja termograafiat, lähtudes ISO 10816 ja ISO 18436 standarditest;

• loeb ja analüüsib roboti diagnostikateateid ja vealogi, järgides ISO 10218-2 nõudeid;

• dokumenteerib hooldustööd ja rikete analüüsi vastavalt ISO 9001 standardile ning täidab CMMS hooldusraporteid;

6) tagab tööstusrobotite

ohutuse ja riskijuhtimise vastavalt standarditele ning

töökeskkonna nõuetele

• hindab tööstusrobotitega seotud ohte ja rakendab ennetusmeetmeid lähtudes ISO 10218 ja ISO 13849 standarditest;

• seadistab ja testib robotite ohutussüsteeme, sealhulgas hädaseiskamis mehhanisme ning ohutustsoone;

• rakendab riskianalüüsi ja tööohutuse protokolle tööstusrobotite kasutamisel;

• koolitab töötajaid robotite ohutusprotseduuride järgimisel ja võimalike ohtude ennetamisel;

• monitoorib ja analüüsib roboti käitumist reaalajas, tuvastades võimalikud ohutusprobleemid ning optimeerides tööprotsessi;

• dokumenteerib ohutusanalüüsi ja riskide maandamise meetmed vastavalt ettevõtte ning tööstusharu standarditele.

3.4. Valitavad põhiõpingute moodulid tööstuse digitehnika suunal

16. Tööstuse digitehnika 12 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmisi ja oskusi digitaalsete tehnoloogiate rakendamiseks tööstuses, keskendudes IoT, tööstuslike andmeanalüüsi platvormide ning küberturvalisuse lahendustele.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) analüüsib ja hindab

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

25

digitehnoloogiate rakendusvõimalusi

tootmisprotsessides

• selgitab tööstusautomaatika ja digitehnoloogiate põhikomponente lähtudes tehnilisest dokumentatsioonist ja standarditest (IEC 61131-3, ISO 22400-2)

• analüüsib erinevate digitehnoloogiate rakendusi kasutades praktilisi juhtumiuuringuid ja tootmissektori analüüse

• hindab digitaliseerimise mõju tootmisefektiivsusele ja ressursikasutusele, kasutades OEE (Overall Equipment Effectiveness) analüüsi

• võrdleb erinevaid andmekogumisja töötlemissüsteeme kasutades tööstusautomaatiat ja pilvepõhiseid lahendusi

• koostab ülevaate digitaliseeritud tootmisprotsesside kasuteguritest kasutades andmeanalüüsi tööriistu (Power BI, Tableau, Python Pandas)

• hindab digitaliseeritud lahenduste turvalisust ja töökindlust lähtudes infoturbe standarditest (ISO 27001, IEC 62443)

2) kasutab ja haldab tööstuslikke

andmesideprotokolle ning võrgulahendusi

tootmiskeskkonnas

• kirjeldab ja rakendab tööstuslikke andmesideprotokolle kasutades standardiseeritud protokolle (OPC UA, PROFINET, EtherNet/IP, MQTT, Modbus TCP/IP)

• konfigureerib ja testib võrguseadmeid tööstuslikus keskkonnas, kasutades diagnostikavahendeid (Wireshark, NetFlow, SNMP)

• tagab tööstusliku andmevahetuse turvalisuse kasutades autentimis ja krüpteerimisprotokolle (TLS, VPN, IPSec)

• analüüsib võrguliikluse töökindlust ja võimalikke häireid kasutades võrguseire süsteeme (Nagios, Zabbix)

• optimeerib andmevahetusprotsesse lähtudes süsteemi jõudlusnõuetest ja reaalajas andmetöötluse vajadustest

• dokumenteerib kommunikatsioonisüsteemide seadistuse vastavalt tööstusliku IT-standarditele ja infoturbe nõuetele

3) rakendab ja optimeerib digitaliseeritud tootmissüsteeme, kasutades

pilvetehnoloogiaid ning andmeanalüütikat

• seadistab ja haldab pilvepõhiseid tööstusautomaatika lahendusi, kasutades tööstusstandardeid ja IoT arhitektuure

• analüüsib ja töötleb tootmisandmeid kasutades andmeanalüüsi tööriistu (Python, TensorFlow, Power BI)

• rakendab masinõppe algoritme tootmisprotsesside ennustavaks analüüsiks ja optimeerimiseks

• hindab digitaliseeritud tootmissüsteemide jõudlust ja töökindlust kasutades reaalajas monitoorimist

• koostab andmepõhiseid optimeerimisettepanekuid, lähtudes tootmise efektiivsuse ja ressursikasutuse analüüsidest

26

• dokumenteerib digitaliseeritud tootmissüsteemide halduse ja optimeerimise vastavalt tööstuslikele regulatsioonidele

4) rakendab ja haldab

tööstusliku infoturbe ja küberturvalisuse meetmeid

• analüüsib tööstusvõrkude ja süsteemide turvalisust kasutades infoturbe riskihindamise meetodeid (NIST, IEC 62443)

• seadistab ja haldab tulemüüre, VPN-e ja turvameetmeid vastavalt infoturbe standarditele ja tööstuslikele nõuetele

• rakendab autentimis- ja juurdepääsuhalduse meetmeid kasutades rollipõhist ligipääsu ja multifaktorilist autentimist

• hindab süsteemi haavatavusi ja rakendab parandusmeetmeid kasutades turvatestimise tööriistu (Metasploit, Nessus)

• rakendab infoturbe lahendusi IoT ja tööstusautomaatika seadmetes, järgides turvastandardeid ja seaduse nõudeid

• dokumenteerib infoturbe meetmete rakendamise vastavalt ettevõtte ja rahvusvahelistele standarditele

5) rakendab ja haldab IoT seadmeid ning digitaalse

kaksiku (Digital Twin) lahendusi tootmiskeskkonnas

• seadistab ja testib IoT lahendusi kasutades tööstusliku andmevahetuse protokolle (MQTT, OPC UA, Edge Computing)

• optimeerib andmevahetuse ja süsteemide ühendatavust lähtudes tootmisprotsesside vajadustest ja tööstusvõrkude arhitektuurist

• rakendab digitaalse kaksiku tehnoloogiat reaalajas süsteemide jälgimiseks ja tootmisprotsesside optimeerimiseks

• võrdleb simulatsioonimudelite ja reaalsete tootmisandmete vastavust kasutades süsteemianalüütikat ja diagnostikat

• hindab IoT ja digitaalse kaksiku skaleeritavust kasutades tööstuslikke arhitektuurimudeleid ja simulatsioonikeskkondi

6) rakendab andmeanalüütika ning tehisintellekti lahendusi

tootmisprotsesside optimeerimiseks

• analüüsib ja töötleb tootmisandmeid kasutades statistilisi ja masinõppe meetodeid (Python, TensorFlow, Power BI)

• rakendab andmepõhiseid otsustusmudeleid optimeerides tootmisprotsesse ja ressursside kasutust

• hindab masinõppe ja tehisintellekti rakendusi ennetava hoolduse ja vigade tuvastamiseks

• arendab ja testib optimeerimisalgoritme kasutades simuleeritud ja reaalajas andmeid

• koostab ülevaate andmepõhise tootmise eeliste ja riskide kohta lähtudes tööstusstandarditest ja majanduslikest analüüsidest

27

• dokumenteerib andmeanalüüsi ja tootmise optimeerimise tulemused vastavalt ettevõtte ning standardite nõuetele

17. Tööstuse digitehnika 18 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused digitaliseeritud tootmissüsteemide, tööstusautomaatika ja IoT lahenduste kasutamiseks.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) planeerib ja rakendab digitaliseeritud

tootmissüsteemide lahendusi, integreerides tootmisprotsessidesse

andmepõhiseid automatiseeritud lahendusi

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• analüüsib digitaliseeritud tootmissüsteemide arhitektuuri ja andmevoogusid lähtudes tööstusstandarditest (ISA-95, IEC 62264, ISO 22400-2)

• valib ja rakendab digitaliseeritud tootmise lahendusi kasutades SCADA, MES ja ERP süsteeme vastavalt tootmisprotsessi vajadustele

• testib ja hindab digitaliseeritud tootmissüsteemide efektiivsust ja töökindlust kasutades tootmismõõdikuid (OEE, KPI)

• optimeerib tootmisprotsesse kasutades reaalajas andmetöötlust ja masinõppe algoritme

• koostab digitaliseerimise strateegia võttes arvesse tööstusettevõtte vajadusi ja kulutõhususe analüüsi

• dokumenteerib digitaliseeritud lahenduste rakendamise vastavalt tööstuslikele standarditele ja ettevõtte regulatsioonidele

2) kasutab digitaliseeritud tootmise juhtimiseks

tööstuslikku tarkvara ja pilveteenuseid, hallates

tootmisandmeid ning optimeerides protsesse reaalajas

• seadistab ja kasutab pilvepõhiseid tootmisseire ja juhtimissüsteeme lähtudes ettevõtte IT-arhitektuurist ja tööstusstandarditest (Edge Computing, MQTT, OPC UA)

• haldab ja analüüsib tööstusandmeid kasutades andmeanalüüsi tööriistu (Power BI, Tableau, Python Pandas)

• optimeerib tootmisandmete töötlust kasutades reaalajas andmevooge ja tehisintellekti-põhiseid analüüsimeetodeid

• tagab tootmisandmete turvalise säilitamise ja ligipääsu kasutades infoturbe standardeid (ISO 27001, IEC 62443)

• konfigureerib ja testib andmeedastusprotokolle kasutades Modbus TCP, PROFINET, MQTT ja VPN lahendusi

• dokumenteerib tootmise digitaliseerimise töövood ja optimeerimisettepanekud lähtudes ettevõtte ja rahvusvahelistele standarditele

28

3) rakendab infoturbe ja küberturvalisuse meetmeid

digitaliseeritud tootmiskeskkonnas

• analüüsib tööstusvõrkude ja automaatikasüsteemide turvalisust kasutades infoturbe riskihindamise meetodeid (NIST, IEC 62443, ISO 27001)

• seadistab ja haldab tulemüüre, VPN-e ja turvameetmeid kasutades tööstusspetsiifilisi lahendusi (Fortinet, Palo Alto, Cisco Security, OPC UA Security)

• rakendab autentimis- ja juurdepääsuhalduse meetmeid kasutades multifaktorilist autentimist ja rollipõhist ligipääsu

• hindab süsteemi haavatavusi ja rakendab parandusmeetmeid kasutades turvatestimise tööriistu (Metasploit, Nessus, Wireshark)

• viib läbi küberintsidentide simulatsioone ja riskianalüüse lähtudes tööstuslike infoturbemeetmete ning ISO standardite järgi

• dokumenteerib infoturbe meetmete rakendamise vastavalt tööstusettevõtte turvaprotseduuridele

4) optimeerib tootmisprotsesse, rakendades tehisintellekti ja suurandmete analüüsi, et

parandada tootlikkust ning ressursikasutust

• töötleb ja analüüsib tootmisandmeid kasutades masinõppe ja statistilisi meetodeid (TensorFlow, Scikit- Learn, SQL andmebaasid)

• arendab andmepõhiseid otsustusmudeleid kasutades AI-algoritme ennetava hoolduse ja kvaliteedikontrolli jaoks

• hindab ja võrdleb erinevaid suurandmete analüüsi lahendusi lähtudes tootmisettevõtte vajadustest ja tööstusstatistikast

• rakendab optimeerimisalgoritme kasutades simulatsioonitarkvara ja reaalajas andmeanalüüsi tööriistu

• koostab andmepõhise tootmise analüüsiaruande lähtudes majanduslikust tasuvusest ja kvaliteedikontrolli nõuetest

• dokumenteerib andmeanalüüsi ja tootmise optimeerimise tulemused vastavalt ettevõtte ning rahvusvaheliste standardite nõuetele

5) ühendab ja haldab IoT

seadmeid digitaliseeritud tööstuses, seadistades andmeside ning süsteemide

integreerituse

• seadistab ja testib IoT lahendusi kasutades tööstusliku andmevahetuse protokolle (MQTT, OPC UA, Edge Computing, LoRaWAN)

• optimeerib IoT seadmete kommunikatsiooni lähtudes tööstuslike juhtimissüsteemide ning võrgu arhitektuurist

• tagab IoT andmete turvalisuse ja töökindluse kasutades krüpteerimisprotokolle ning autentimismeetodeid

• integreerib IoT seadmeid SCADA, MES ja ERP süsteemidega kasutades tööstusstandardite arhitektuure

• testib IoT süsteemide töökindlust ja skaleeritavust kasutades simulatsioone ning kaughalduse tööriistu

• dokumenteerib IoT süsteemide seadistuse ja kasutuselevõtu lähtudes infoturbe ja tööstuslike reguleeringute nõuetest

29

6) rakendab ja optimeerib digitaalse kaksiku (Digital

Twin) tehnoloogiaid tootmisprotsessides,

simuleerides ning analüüsides süsteemide andmeid reaalajas

• loob digitaalse kaksiku kontseptsiooni vastavalt tööstussüsteemi tehnilistele ja toimimisnõuetele, lähtudes ISO 23247-1 standardist.

• seadistab ja ühendab andureid ning IoT-seadmeid, et koguda reaalajas andmeid digitaalse kaksiku mudeli sisendiks, järgides tööstusprotokolle (OPC UA, MQTT, Modbus TCP).

• modelleerib tootmisprotsessi simulatsioonitarkvaras (nt Ansys Twin Builder, MATLAB Simulink, Siemens MindSphere), et hinnata süsteemi jõudlust ja töökindlust.

• analüüsib digitaalse kaksiku ja reaalsüsteemi vahelisi andmeid, võrreldes simuleeritud ja tegelikke tootmisandmeid andmeanalüüsi tööriistadega (nt Python, Power BI).

• hindab ja optimeerib tootmisprotsessi simulatsioonitulemuste põhjal, kasutades masinõpet ja AI-põhiseid otsustusalgoritme.

• rakendab veaprognoosi ja ennetava hoolduse lahendusi digitaalse kaksiku abil, analüüsides ajaloolisi ja reaalajas tööandmeid.

• seadistab ja valideerib süsteemi ühenduvuse ja kommunikatsiooni digitaalse kaksiku ning tööstuslike juhtimissüsteemide (PLC, SCADA, MES) vahel.

• dokumenteerib digitaalse kaksiku kasutuselevõtu ja optimeerimise tulemused, järgides tööstusettevõtte kvaliteedinõudeid ja standardeid.

1

Lisa 14 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri määrusega

„Kutsekeskhariduse riiklik õppekava”

Visuaalmeedia tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

1. Õppekava üldandmed

1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine ning

võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks või töötamiseks oskustöölisena erinevates

loomesektori valdkondades, sealhulgas teleproduktsioonis, multimeediaettevõtetes, reklaami- ja trükikodades, üritusturunduses ning visuaalmeedia tootmises.

1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt:

1) kohutuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 77 EKAPit ja valitavaid

põhiõpinguid 48 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud.

2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised:

1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit;

2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit;

4) materjaliõpetuse alused, 4 EKAPit; 5) kompositsioon ja värviõpetus, 4 EKAPit; 6) visuaalmeedia alused, 6 EKAPit;

7) 3D-graafika alused, 4 EKAPit; 8) loomevaldkonna projekt, 4 EKAPit;

9) praktika, 25 EKAPit.

2.2. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud ja spetsialiseerumised, millest

õpilane valib ühe: 1) printmeedia suunal on võimalik spetsialiseeruda trükitehnikatele ja

trükimasinate hooldusele, trükiettevalmistusele erinevatel trükitehnoloogiatel või järeltöötlusele erinevatel trükitehnoloogiatel;

2) foto- ja videograafia suund;

3) visuaalmeedia suund.

2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht printmeedia suunal on järgmised:

2.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõikidele spetsialiseerumistele:

1) trükiste tootmise protsess, 6 EKAPit; 2) trükiettevalmistuse alused, 10 EKAPit;

3) kvaliteedinõuded trüki- ja pakenditööstuses, 4 EKAPit; 4) trükitehnikad ja trükkimine, 10 EKAPit; 5) järeltöötlus, 6 EKAPit;

2.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel trükitehnikatele ja trükimasinate hooldusele:

2

1) trükkimine ning trükimasinate hooldus, 12 EKAPit.

2.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel trükiettevalmistusele erinevatel trükitehnoloogiatel:

1) trükiettevalmistus erinevatele trükitehnoloogiatele, 12 EKAPit.

2.3.4. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel järeltöötlusele erinevatel

trükitehnoloogiatel: 1) järeltöötlus erinevatele trükitehnoloogiatele, 12 EKAPit.

2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht foto- ja videograafia suunal

on järgmised:

1) fotograafia, 12 EKAPit; 2) fototöötlus, 6 EKAPit; 3) digitaalse ekraanilahenduse loomine, 4 EKAPit;

4) digitrükk, 4 EKAPit; 5) videomontaaž, 6 EKAPit;

6) operaatoritöö, 6 EKAPit; 7) animatsioon, 10 EKAPit;

2.5. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht viusaalmeedia suunal on järgmised:

1) vektorgraafika, 8 EKAPit; 2) pikselgraafika, 6 EKAPit; 3) fotograafia, 4 EKAPit;

4) kujundamine ja küljendamine, 12 EKAPit; 5) tüpograafia, 4 EKAPit;

6) digitrükk, 4 EKAPit; 7) audiovisuaalne meedia, 10 EKAPit.

3

3. Visuaalmeedia tehnoloogia õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused

3.1. Kõikidele suundadele ja spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid

Mooduli

nr

Mooduli nimetus Mooduli õppe maht

Eesti kutsehariduse

arvestuspunktides

(EKAP)

1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja

tulemuslikult toimimiseks.

Õpiväljund

Õpilane

püstitab enesearengu eesmärgid, arvestades enda võimeid ja võimalusi ning väärtustades

tervislikke eluviise

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel;

• analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele toimetulekule;

• hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid;

• koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi;

• kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks;

• oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks;

• analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi;

• sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks

kasutab teadlikult erinevaid õpistrateegiaid ja -viise enda

õpitegevuse kavandamisel ja juhtimisel

• selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega;

• oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele;

• analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid;

• koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest;

4

• annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet;

• kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes;

• selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; tegutseb seatud eesmärkide

saavutamiseks vastutustundlikult

nii iseseisvalt kui kollektiivi

liikmena

• suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele;

• jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja

• -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus);

• kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele;

• toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist;

• iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid;

• analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus;

• teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

mõistab ettevõtliku, väärtust loova ja vastutustundliku tegutsemise olulisust nii endale

kui ühiskonnale

• selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule;

• toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks;

• kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga;

• kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid;

• analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid;

• kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid;

• kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid;

mõistab tööturu toimimise põhimõtteid ja enda arenguvajadusi tööturule

sisenemiseks

• selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste mõju majanduskeskkonnale;

• iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega;

• selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes;

• võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel;

5

• võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi;

• kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest;

• selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; kasutab varasemaid teadmisi,

oskusi ja kogemusi igapäevaeluga seonduvate

ülesannete lahendamisel

• lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja meetodeid;

• planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega;

• esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles;

• kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes;

• kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid;

• koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest;

• otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust;

• lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi;

• toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus.

2. Digioskuste arendamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades

digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega.

Õpiväljundid

Õpilane 1) kasutab digikeskkonnast

vajaliku teabe leidmiseks sobivaid infootsingu ja

andmehalduse võtteid, hinnates digisisu asjakohasust

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane teave;

• otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja -tööriistu;

• analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust;

• salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus;

• töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil;

2) kasutab info jagamiseks,

suhtlemiseks ja koostööks sobivaid digilahendusi,

arvestades digikeskkonnas

• kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse;

• jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobiva vahendi;

6

kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning küberturvalisuse nõudeid

• kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused;

• kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks;

• järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi;

• haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega;

• analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu,

kasutades sobivaid tööriistu sh tehisintellekti lahendusi vastutustundlikult ning

arvestades autoriõiguse põhimõtteid

• loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega;

• kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale;

• järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega;

• rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile;

• kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti;

• analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust;

4) kaitseb oma digiseadet, isikuandmeid, privaatsust ja

tervist, rakendades küberturvalisuse ja jätkusuutliku arengu

põhimõtteid

• kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara;

• tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks;

• rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele;

• analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks;

• analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest;

• säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid;

• reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju;

• analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks;

5) lahendab digitehnoloogia kasutamisega seotud

probleeme, tuvastades

• tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil;

• valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke alternatiive;

7

tehnilised tõrked ning valides sobivad lahendused nende likvideerimiseks

• kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele;

• analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks;

• toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks.

3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab meediatehnoloogiate erialased baasteadmised, oskused ning hoiakud arvestades töötervishoiu- ja tööohutusnõuete ning autoriõigustega.

Õpiväljundid

Õpilane 1) võrdleb erinevate meediasektorite

tööturgu ja võimalusi ning töökeskkonna eripära olenevalt spetsialiseerumistest.

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab õpitava eriala töö iseloomu ja erinevate meediasektorite töökeskkonna eripära;

• selgitab meediasektori spetsialiseerumiste võimalusi kaardistades erialavaldkonna tööturu võimalusi.

2) jälgib autoriõigusi ja

meediatehnoloogiate head tava rakendades seda kutsealases töös;

• selgitab autoriõiguse ja meediatehnoloogia hea tava rakendamise põhimõtteid ning olulisust ülesande alusel;

• lahendab lähteülesande arvestades autoriõigustega.

3) kasutab otstarbekohaselt erialaseid seadmeid, käsitöövahendeid ja mõõteriistu vastavalt kasutus- ja

ohutusnõuetele.

• selgitab seadmete kasutamisel tekkivaid ohutegureid ja esmaabivõtteid;

• teostab lihtsamaid mõõtmisi ja lõikamisi sidudes mõõteühikuid mõõtevahenditega;

• valib lähteülesande alusel töö jaoks sobiva töövahendi kasutades seda ohutult ja sihipäraselt.

4) eristab operatsioonisüsteeme ja

andmekandjaid rakendades neid

otstarbekohaselt;

• kasutab operatsioonisüsteeme ja faililaiendeid lähtuvalt nende ülesehitusest;

• haldab faile lähteülesande alusel lähtudes töökorraldusest;

• salvestab lähteülesande alusel töö andmekandjale.

5) kirjeldab kaugtöö tarkvara kasutamise

võimalusi rakendades sobivat kaugtöö

tarkvara tööde teostamisel

meediatehnoloogia projektides;

• eristab kaugtöö tarkvara erinevaid võimalusi selgitades kaugtöö tarkvara kasutamise eeliseid;

• kasutab failide jagamise ja haldamise platvorme erinevates meediatehnoloogia projektides.

6) eristab piksel- ja vektorgraafika

tööpõhimõtteid rakendades

valdkonnas kasutatavaid tarkvarasid;

• kasutab piksel- ja vektorgraafika dokumentide loomisel sobivaid failide parameetreid lähteülesande alusel;

• rakendab vektor- ja pikselgraafika sobivaid tööriistu kujundite loomisel ja piltide töötlemisel ülesande abil.

8

7) kasutab kujutava geomeetria

põhimõtteid tasapinnaliste ja

ruumiliste kujundite modelleerimisel.

• loob 2D kujutise, rakendades kujutava geomeetria põhimõtteid;

• joonestab ja valmistab 3D kujundi, kasutades tasapinnaliste ja ruumiliste kujundite tehnikaid.

4. Materjaliõpetuse alused 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab meedia valdkonnas erinevate tehnoloogiate rakendamisel omavahel kokkusobivaid materjale

lähtudes materjalide omadustest, kasutusotstarbest ning säästlikkuse ja ressursitõhususe põhimõtetest.

Õpiväljund

Õpilane

1) kasutab lähteülesande alusel sobivad

materjale, arvestades materjalide

tehnoloogiliste omadustega

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• arvutab lähteülesande alusel vajamineva paberi koguse printides töö sobivale paberile;

• kirjeldab materjalide sobivust erinevate meediatehnoloogiate nõuetele kasutades neid digitrükkimisel;

• teostab valitud materjalidega järeltöötluse arvestades järeltöötlusmaterjalide tehnoloogiliste omadustega;

• eristab fotopabereid ja –materjale printides fotod fotopaberitele.

2) Kasutab materjale säästlikult ja

keskkonna nõuetele vastavalt

rakendades juhendamisel kestlikkuse

aluspõhimõtteid.

• eristab materjalide jääkide sobivust taaskasutuseks;

• käitleb materjalide jääke lähtudes jäätmete käitlemise nõuetest.

5. Kompositsioon ja värviõpetus 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab luua tasakaalustatud ja selgeid kujunduslahendusi, kasutades kompositsioonipõhimõtteid, tüpograafilist võrgustikku ja värviteooriat.

Õpiväljund

Õpilane

1) loob kompositsioonilisi tervikuid

põhjendades valikuid;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• põhjendab kompositsiooni elementide valikuid, arvestades kompositsiooni organiseerimise põhimõtetega;

• lahendab tasapinna kompositsiooniülesandeid, lähtudes kujunduse organiseerimise põhimõtetest ja printsiipidest.

2) rakendab võrgustikku töövahendina

pinna organiseerimiseks ning

kujunduse tasakaalu saavutamiseks;

• selgitab võrgustiku rolli kujunduses, tuues välja selle tähtsuse pinna organiseerimisel ning kujunduse selguse ja tasakaalu loomisel;

• kasutab kujundustöödes võrgustikku organiseeritud ja tasakaalustatud lõpptulemuse saavutamiseks.

3) eristab värve värvimudelite, -

süsteemide ja -koodide alusel luues

tasakaalustatud ja kontrastseid

värvilahendusi;

• kirjeldab värvimudeleid ja -süsteeme rakendades neid ülesannete lahendamisel;

• segab värvikoodide alusel värve luues kontrasti ja harmoonilisi värviahendusi.

9

4) rakendab värvide vastastikuse mõju ja

nägemisillusioonide põhimõtteid

kujundustöö teostamisel, põhjendades

oma valikuid;

• põhjendab värvide psühholoogilisi omadusi, selgitades nende mõju;

• rakendab värvide vastastikuse mõju ja nägemisillusioonide põhimõtteid kujundustöös.

6. Visuaalmeedia alused 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab esmase ülevaate ja praktilised oskused visuaalmeedia alustest ning rakendamise võimalustest erinevates meediatehnoloogiates.

Õpiväljund

Õpilane

1) tunneb ära erinevad visuaalmeedia

liigid kirjeldades tehnoloogiate

kasutusvõimalusi;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab visuaalmeedia – foto, video, animatsiooni, veebi, printmeedia erinevaid võimalusi ja põhimõtteid kasutades erialast sõnavara;

• Selgitab visuaalmeedia otstarvet lähtudes kasutusvaldkonnast.

2) visualiseerib lähteülesande alusel

ideid kasutades loo jutustamisel

erinevaid visualiseerimise tehnikaid;

• kirjutab lähteülesande alusel loo kontseptsooni;

• loob visandite alusel jutustuse kasutades erinevaid visualiseerimise tehnikaid.

3) loob animatsiooni, kasutades video

monteerimiseks sobivat tarkvara ja

kirjeldades animatsiooni loomise,

protsessi;

• kavandab ülesande alusel animatsiooni, selgitades animatsiooni loomise protsessi;

• Loob lähteülesande alusel animatsiooni, monteerides video sobiva tarkvara abil.

4) kasutab foto- ja videokaameraid

selgitades kaamerate kasutamise

põhimõtteid;

• seadistab kaamera lähteülesande alusel;

• pildistab kaameraga arvestades fotograafia tehniliste ja kompositsiooni nõuetega;

• teostab fotode esmase pilditöötlusprotsessi lähteülesande alusel;

• filmib kaameraga;

• arvestades filmimise tehniliste ja kompositsiooni nõuetega;

• teostab esmase videotöötlusprotsessi lähteülesande alusel.

5) eristab trükitehnoloogiaid kirjeldades

nende kasutusvaldkondi ja printides

töö lähteülesande alusel.

• kirjeldab erinevaid trükitehnoloogiaid lähtudes kasutusvaldkonnast;

• selgitab trükitehnoloogiate trükiettevalmistuse erinevusi teostades;

• trükiettevalmistuse ning printides töö lähteülesande alusel.

7. 3D-graafika alused 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab 3D-tarkvara eesmärgipäraselt ning loob tehnilistele nõuetele vastavaid 3D-graafika lahendusi, mis

hõlmavad mudelite, animatsioonide ja stseenide loomist.

Õpiväljund Hindamiskriteeriumid

10

Õpilane

1) eristab 3D võimalusi ja tarkvara,

kirjeldades 3D kasutusvaldkondi ja

arengusuundi;

Õpilane

• kirjeldab 3D kasutusvaldkondi ja arengusuundi selgitades 3D loomise põhimõtteid.

2) eristab 3D-graafika põhimõtteid ja

failiformaate kasutades 3D-graafika

loomisel sobivat tarkvara;

• selgitab 3D-graafika kasutamise põhimõtteid ja sobivaid failiformaate lähteülesande alusel;

• loob juhendamisel 3D mudeli kasutades sobivat 3D-graafika tarkvara lähteülesande alusel.

3) loob 3D printimise tarkvara abil 3D-

mudeleid, kasutades 3D printimisel

sobivaid materjale lähteülesande

alusel.

• kirjeldab 3D printimiseks sobivaid materjale, printides juhendamisel töö 3D printeriga lähteülesande alusel.

8. Loomevaldkonna projekt 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab algteadmised ja esmased oskused loomevaldkonna projekti planeerimisest, teostusest, analüüsist

ning esitlemisest.

Õpiväljund

Õpilane

1) osaleb loomevaldkonna projekti

kavandamisel ja töörühma loomisel

arvestades grupi liikmete erialaste

oskuste ja projekti eesmärgiga;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• loob kogutud andmete põhjal kavandeid, selgitades ideeni jõudmise mõttekäiku;

• kirjeldab oma rolli ja panust loomevaldkonna projekti töörühmas.

2) koostab loomevaldkonna projekti

arvestades ajakava, eesmärgi ja

tähtajaga;

• osaleb loomevaldkonna projekti töös vastavalt projekti ülesannete jaotusele, aidates kaasa grupi ühise eesmärgi saavutamisele;

• kooskõlastab rühmaliikmetega loomevaldkonna projekti ajakava arvestades projekti eripära ja rühmaliikmete ülesandeid.

3) teostab loomevaldkonna projekti

vastavalt kriteeriumidele etteantud

ajakavas;

• järgib loomevaldkonna projekti ajaplaani ja tähtaega;

• rakendab õpitud oskusi oma ülesande täitmisel arvestades projekti eesmärki ja ajaplaani;

• analüüsib oma rolli ja panust loomevaldkonna töös ja projekti teostust arvestades meeskonnatöö toimimist ja lõpptulemust;

• tagasisidestab teiste rühmaliikmete tööd.

4) esitleb loomevaldkonna projekti nii

suuliselt kui visuaalsete näidete abil.

• selgitab loomevaldkonna projekti teostust rühmaliikmena suuliselt;

• demonstreerib oma loomevaldkonna projekti tööprotsessi ja lõpptulemust digitaalselt visuaalsete näidetega.

9. Praktika 25 EKAP

11

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija oskab rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvub erialale iseloomulike tööülesannete ja töökeskkonnaga, ettevõtte struktuuri, sisekorra, töökorralduse, meeskonnatöö põhimõtetega, tehnilisele dokumentatsioonile esitatavate nõuetega, kvaliteedi ja tööohutuse nõuetega.

1) kandideerib praktikale lähtudes kooli

praktikakorralduse protsessi nõuetest;

• tutvub praktikajuhendiga ja praktikakorraldust reguleerivate dokumentidega;

• alustab praktikale kandideerimisprotsessi koostades korrektsed dokumendid.

2) kirjeldab vastavalt

spetsialiseerumisele valdkondliku

praktikaettevõtte igapäevatööd ja

annab ülevaate protsessidest

töösoleva projekti rakendamisel

meeskonnas;

• teeb kirjaliku kokkuvõtte praktika ettevõttest, igapäevatööst ja kasutatavatest protsessidest ning esitleb seda praktikaaruande lisana;

• kasutab sobivaid töövahendeid, tehnoloogiaid ja meetodeid erialaste tööülesannete täitmiseks, järgides tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid.

3) rakendab õpitud teoreetilisi teadmisi

ja oskusi praktilises töökeskkonnas,

lahendades erialaseid ülesandeid

vastavalt juhistele;

• püstitab endale isikliku praktikaülesande konkreetseks praktikaks lähtudes praktikakoha võimalustest, projektidest ja enda huvidest ning arenguvajadustest;

• hindab informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust, süstematiseerib, võrdleb ja analüüsib hangitud teadmisi ning kasutab seda oma töös;

• täidab talle antud ülesanded ja hindab enda töö tulemusi.

4) võtab vastutuse enda töökorralduse ja

tulemuste eest, näidates üles täpsust,

koostööoskust ja ametialast

suhtumist;

• võtab vastutust talle antud tööülesannete lõpuni viimiseks ja hindab enda töö tulemusi ning leiab võimalusi enda arendamiseks.

• planeerib oma aega lähtuvalt tööülesandest, tähtaegadest, töökoha eripärast ja organisatsiooni/tellija nõuetest;

• mõistab oma tegevuse mõju organisatsiooni tulemustele;

• suhtleb ametialaselt korrektselt, võtab vastutuse talle antud ülesannete eest.

5) töötab vähemalt ühes valdkonnaga

tegelevas ettevõtte

projektimeeskonnas vastavalt

spetsialiseerumisele;

• tuleb toime erinevates töösituatsioonides ja meeskondades;

• kasutab erialases töös asjakohaseid töömeetodeid, töövahendeid ja materjale ning tuleb toime põhiliste töödega.

6) dokumenteerib oma tööprotsessid ja

tulemused, kasutades asjakohast

terminoloogiat ja erialale sobivaid

formaate;

• töötab juhendamisel väljavalitud ettevõtte meeskonnas, kirjeldades praktikaaruandes oma tööülesandeid ja rolli organisatsioonis;

• täidab ja esitab nõuetekohase praktikadokumentatsiooni õigeaegselt koolipoolsele juhendajale.

7) analüüsib oma töökogemust ja

oskuste arengut, tuues välja

• analüüsib enda praktikatulemusi ja kirjeldab võimalusi enda oskuste edasiarendamiseks;

• esitleb enda praktika kogemusi, teostatud tööülesandeid ja enda valmisolekut tööülesannete täitmisel praktikaseminaril.

12

tugevused ja võimalikud

parenduskohad praktikaaruandes.

3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid printmeedia suunal 3.2.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele printmeedia suunal

10. Trükiste tootmise protsess 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised trükitehnoloogia ajaloolisest arengust ja trükiste tootmise protsessist ning oskuse

arvestada ja kasutada tootmiseks vajalikke materjale, arvestades materjalide kasutamise ohutusnõuetega.

Õpiväljund

Õpilane

1) iseloomustab trükitehnoloogia sh

arenguetappe läbi ajaloo;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• eristab trükitehnoloogiaid selgitades nende kujunemist läbi ajaloolise arengu;

• eristab trükitehnoloogiate kasutusvaldkondi seostades need kasutatavate materjalidega;

• kirjeldab erinevaid tootmise etappe lähtuvalt trükitehnoloogiast.

• selgitab trükiettevalmistuse arengut seostades selle seonduvate trükitehnoloogiate kasutamisega;

• seostab trükitehnikaid trükikunstis kasutatavate tehnikatega illustreerides trükitehnikaid näidetega lähteülesande alusel

• kirjeldab trükiste järeltöötlusprotsessi selgitades protsessi arengut läbi ajaloo;

• kirjeldab automatiseeritud järeltöötlusprotsessi lähtudes tehnoloogiast.

2) eristab trükitehnoloogiaid ja

trükitehnoloogiate kasutusvaldkondi,

lähtudes trükitoodangust;

• kirjeldab trükitööstuse majanduslikku ja ökoloogilist mõju keskkonnasäästliku tootmise põhimõtetest lähtudes;

• võrdleb trükitehnoloogiaid seostades trükitehnoloogiad kasutatavate materjalidega;

• võrdleb trükiprotsesside erinevusi arvestades trükikodade töökorraldust.

3) selgitab trükiste tootmise protsessi ja

kasutatavate materjalide ja

kemikaalide kasutusotsarvet, lähtudes

trükitehnoloogiate eripäradest;

• kirjeldab trükiste tootmise protsessi seostades selle keskkonnasäästliku tootmise põhimõtetega;

• kirjeldab trükiprotsessis kasutatavate materjalide ja kemikaalide kasutamist järgides nende kasutamise ohutusnõudeid.

4) valmistab trükivorme arvestades

kasutatavaid trükitehnoloogiaid ja

ohutusnõudeid

• eristab trükitehnikate trükivorme kirjeldades trükivormide valmistamist ajaloo lõikes;

• valmistab erinevate tehnoloogiate trükivorme, arvestades tehnoloogia ning keskkonna- ja ohutus- nõuetega;

• kasutab trükivormide valmistamisel seadmeid lähtudes trükiprotsessist, kasutusjuhenditest ja ohutusnõuetest.

13

5) arvutab trükitoote hinna arvestades

trükitehnoloogiat ja tootmisprotsessi;

• koostab trükise tellimuse töökäsu ülesandes kirjeldatud andmete põhjal;

• arvutab trükise hinna lähteülesande alusel.

6) kirjeldab tarnetingimusi lähtudes

võlaõigusseadusest.

• selgitab ülesande põhjal erinevaid tarneõiguse mõisteid lähtudes võlaõigusseadusest;

• kirjeldab tarnetingimuste mõju teenuse osutaja ja kliendi vahelistele lepingulistele suhetele lähtudes võlaõigusseadusest.

11. Trükiettevalmistuse alused 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kujundustöö kavandamise, kujundamise ja töö- ja väljundfailide valmistamiseks lähtudes toote ja trükiseadme parameetritest.

Õpiväljund

Õpilane

1) kontrollib lähteülesande alusel

trükifaile lähtudes trükitehnoloogia

nõuetest;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• hindab visuaalselt lähteülesande alusel trükifailide sobivust arvestades trükitehnoloogia tehniliste nõuetega;

• kontrollib failide kontrolli tarkvaraga trükifaile kasutades tehnoloogiale ja materjalile sobivat seadistust.

2) loob trükise ülesehituse lähteülesande

alusel arvestades valitud

trükitehnoloogia nõuetega;

• koostab graafiliste elementide ja tekstiga kujunduse salvestades selle sobivasse failiformaati lähteülesande alusel;

• küljendab trükise arvestades tüpograafia- ja kompositsiooni nõuetega lähteülesande alusel.

3) rakendab kujundusfailidele

värvihaldust eristades erinevate

materjalide värvistandardeid;

• kirjeldab erinevate trükitavate materjalide värvistandardeid lähtudes trükitehnoloogiast;

• kasutab faili loomisel sobivat värvistandardit lähtudes materjalist.

4) loob personaliseeritud trükifailid

kirjeldades personaliseerimise

tehnilisi nõudeid;

• kirjeldab personaliseeritud trükifailide loomist seostades selle lähteülesande andmebaasiga;

• loob personaliseeritud trükifaili, kasutades andmebaase lähteülesande alusel.

5) Konstrueerib pakendi arvestades

pakendite tehniliste, keskkonnaalaste-

materjalide taaskasutuse nõuetega,

• kirjeldab pakendite kavandamise põhimõtteid lähtudes keskkonnaalastest-, materjalide taaskasutuse ja tehnoloogia tehnilistest nõuetest;

• konstrueerib tootele pakendi lähteülesande alusel.

12. Kvaliteedinõuded trüki- ja pakenditööstuses 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused trükioriginaalide, trükiste ja pakendite kvaliteedi hindamiseks, kasutades sobivaid mõõtevahendeid järgides kehtivad ISO trükistandardid.

Õpiväljund

Õpilane

1) selgitab trükioriginaalide tehnilisi

nõudeid lähtudes trükimaterjalidest

ja trükitehnoloogiast;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• eristab trükioriginaalidele esitatavaid tehnilisi nõudeid lähtudes trükimaterjalidest ja trükitehnoloogiast;

• analüüsib juhendamisel trükioriginaale arvestades trükimaterjali ja trükitehnoloogiaga kvaliteedinõuetega.

14

2) eristab trükitõmmistele esitatavaid

tehnilisi nõudeid lähtudes

trükimaterjalide trükistandarditest

• kirjeldab trükitõmmistele esitatavaid tehnilisi nõudeid lähtudes trükistandarditest;

• selgitab trükistandardite mõju trükikvaliteedile lähtudes trükitehnoloogiast.

3) kirjeldab järeltöötluse kvaliteedile

esitatavaid nõudeid lähtudes

tehnoloogiast ja materjalidest;

• selgitab järeltöötluse kvaliteedile esitatavaid nõudeid rakendades neid järeltöötluse kvaliteedi tagamisel.

4) rakendab värvihaldust trükiste

kvaliteedi tagamisel arvestades

trükitehnoloogiaga;

• kirjeldab värvihalduses trükimaterjalide värvistandardeid lähtudes trükitehnoloogiast;

• kasutab trükioriginaalide valmistamisel trükimaterjalile sobivat värvihaldust lähteülesande alusel.

5) kasutab trükikvaliteedi tagamiseks

trükikvaliteedi kontrollimise

seadmeid ja tarkvara, lähtudes

trükitehnoloogia kvaliteedinõuetest;

• mõõdab trükiste värvinäidiseid ja trükiste proovitõmmiseid sobivate mõõteseadmetega järgides seadmete kasutusjuhiseid ja ohutusnõudeid;

• analüüsib juhendamisel värvihaldustarkvara abil mõõtmistulemisi võrreldes mõõtmistulemusi trükitehnoloogia standardi väärtustega;

• valmistab kalibreeritud printeril värvinäidised lähtudes trükitehnoloogiast ja trükistandarditest.

6) kirjeldab ISO kvaliteedijuhtimise

süsteeme selgitades

kvaliteedijuhtimissüsteemide

vajalikkust trükikvaliteedi tagamise

protsessis.

• kirjeldab ISO kvaliteedijuhtimissüsteeme ja nende kasutamist trükiettevõtetes lähtudes ISO kvaliteedijuhtimise standardist;

• kirjeldab ISO kvaliteedijuhtimise sertifitseerimist selgitades sertifikaadi saamise protsessi.

13. Trükitehnikad ja trükkimine 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused ja teadmised erinevatel trükiseadmetel trükkimiseks.

Õpiväljund

Õpilane

1) kirjeldab trükitehnikate ja

trükiseadmete tööpõhimõtteid

lähtudes seadme kasutusjuhenditest ja

ohutusnõuetest;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• selgitab trükitehnikate ja trükiseadmete tööpõhimõtteid lähtudes seadme kasutus- ja ohutusjuhenditest;

• eristab trükitehnikaid ja trükiseadmeid lähtudes tehnoloogiast;

• selgitab trükiseadmete seadistamise tööpõhimõtteid arvestades trükitehnika ning seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega.

2) arvestab trükimaterjalide kogused

sisestades materjalid trükiseadmesse

järgides seadme kasutusjuhendit ja

ohutusnõudeid;

• valib sobiva koguse trükimaterjale lähteülesande alusel;

• sisestab materjalid seadmesse järgides seadme kasutusjuhendit ja ohutusnõudeid.

3) seadistab trükiseadme kasutamise ajal

kvaliteedi tagamiseks trükiseadet

• kirjeldab erineva tehnoloogiaga trükiseadmete kasutamist arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega;

15

arvestades kasutusjuhendi ja

ohutusnõuetega, lähteülesande alusel;

• seadistab trükiprotsessi käigus trükiseadet, et tagada trükitava toote kvaliteet arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega;

• trükib lähteülesande alusel töö arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega.

4) valmistab trükistele lisandväärtuse

andmise trükivormid kirjeldades

trükisele lisandväärtuste andmise

erinevaid tehnoloogiaid;

• eristab trükistele lisandväärtuste andmise võimalusi, lähtudes trükitehnoloogiast;

• kirjeldab trükistele lisandväärtuste andmise tehnoloogiate seadmeid lähtudes ohutusnõuetest;

• valmistab lähteülesande alusel trükisele lisandväärtuse andmise trükivormid arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega.

5) kirjeldab trükiseadmete ehitust

lähtudes seadme tehnilisest

dokumentatsioonist

• selgitab trükiseadmete ehitust lähtuvalt seadme tehnilistest joonistest.

14. Järeltöötlus 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised erinevatest järeltöötlusviisidest ja järeltöötluseks kasutatavatest seadmetest ning oskused töötamiseks erinevate järeltöötlusseadmetega.

Õpiväljund

Õpilane

1) kirjeldab järeltöötluse viise ja

kasutusvaldkondi, seostades neid

järeltöötlusseadmetega;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab lähteülesande alusel järeltöötlusviise ja nende kasutusvaldkondi;

• eristab järeltöötlusseadmeid seostades need järeltöötlusviisidega.

2) eristab järeltöötlusmaterjale,

arvestades vajaliku järeltöötluse

viisiga;

• kirjeldab järeltöötluse viiside jaoks sobivaid materjale, selgitades materjalide omadusi sobiva järeltöötlusviisi jaoks;

• kasutab lähteülesande alusel sobivaid materjale arvestades järeltöötlusseadme võimaluste ja seadme kasutusjuhendiga;

• valib lähteülesande alusel sobiva järeltöötlusmaterjali lähtudes kasutatavast järeltöötlusviisist.

3) teostab järeltöötluse erinevatel

järeltöötlusseadmetel järgides

seadmete kasutusjuhendit ja

ohutusnõudeid;

• kasutab järeltöötlemisel sobivaid töövõtteid rakendades neid järeltöötlusseadmega töötamisel;

• teostab lähteülesande alusel järeltöötluse sobiva materjali ja seadmega, arvestades kasutatava seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega.teostab järeltöötlust lähteülesande alusel järgides järeltöötlusseadmete kasutusjuhendit ja seadmete ohutusnõudeid.

3.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid printmeedia suunal spetsialiseerumisel trükitehnikatele ja trükimasinate hooldusele

15. Trükkimine ning trükimasinate hooldus 12 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused ja teadmised erinevatel trükiseadmetel trükkimiseks.

Õpiväljund Hindamiskriteeriumid

16

Õpilane

1) eristab trükiseadmeid seostades

tehnoloogia trükiseadmega;

Õpilane

• kirjeldab erinevate tehnoloogiate trükiseadmeid selgitades seadme otstarvet ja kasutusvaldkonda.

2) valib trükkimiseks lähteülesande

alusel sobiva tehnoloogiaga seadme,

kirjeldades seadme otstarvet ja

kasutusvaldkonda;

• põhjendab trükiseadme valikut lähtudes kasutusvaldkonnast ja lähteülesande eesmärgist.

3) trükib lähteülesande alusel töö valides

tehnoloogiaga sobiva materjali

järgides trükiseadme kasutusjuhendit

ja ohutusnõudeid;

• valib lähteülesande alusel sobiva trükimaterjali arvestades seadme tehniliste võimalustega;

• seadistab trükiseadme lähteülesande materjalile sobivaks arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega;

• trükib lähteülesande alusel valitud materjalile töö arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega.

4) prindib 3D töö lähteüleande alusel

sobivale materjalile kasutades 3D

printerit ning järgides seadme

kasutusjuhendit ja ohutusnõudeid.

• kirjeldab erinevaid 3D trükkimise seadmeid, arvestades kasutusvaldkonnaga;

• kirjeldab erinevaid 3D trükkimise materjale lähteülesande alusel;

• valib lähteülesande alusel sobiva 3D trükimaterjali;

• seadistab 3D trükiseadme valitud materjali järgi arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega;

• trükib 3D lähteülesande alusel mudeli järgides seadme kasutujuhendit ja ohutusnõudeid.

5) teostab lähteülesande alusel CNC töö,

kirjeldades CNC seadme töö

põhimõtet ja järgides seadme

kasutusjuhendit ja ohutusnõudeid;

• selgitab CNC seadme töö põhimõtet arvestades seadme tehniliste parameetritega;

• eristab erinevaid CNC seadme kasutusvõimalusi lähtudes kasutusvaldkonnast;

• selgitab CNC seadme tööriistade kasutusotstarvet lähteülesande alusel;

• teostab CNC pingil töö sobiva CNC tööriistaga lähteülesande alusel.

6) kirjeldab lasergraveerimis- ja

lõikemasina tööpõhimõtet lähtudes

seadme tehnilistest parameetritest;

• selgitab graveerimis- ja lõikemasina tööpõhimõtet kirjeldades seadme kasutusvõimalusi;

• valib lähteülesande alusel graveerimis- ja lõikeseadme tööks materjali arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega.

7) kasutab graveerimis- ja lõikeseadet,

eristades tehnilisi parameetreid ning

arvestades sobiva materjali ja seadme

kasutusjuhendiga;

• seadistab graveerimis- ja lõikeseadme lähteülesande alusel arvestades seadme kasutusjuhendiga;

• graveerib lähteülesande alusel töö arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega;

8) selgitab trükiseadmete

hoolduspõhimõtteid lähtudes seadme

kasutus- ja hooldusjuhendist.

• kirjeldab trükiseadmete hoolduspõhimõtteid lähtudes hooldusjuhenditest;

• hooldab trükiseadmeid lähtudes hooldusjuhendist ja ohutusnõuetest.

17

3.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid printmeedia suunal spetsialiseerumisel erinevate trükitehnoloogiate

trükiettevalmistusele

16. Trükiettevalmistus erinevatele trükitehnoloogiatele 12 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused trükiettevalmistuse kavandamises ja erinevate trükitehnoloogiatega sobivate

failide loomises, arvestades toote ning trükiseadme parameetritega.

Õpiväljund

Õpilane

1) loob kujundusfaili, selgitades

tüpograafia- ja kujunduspõhimõtteid

lähteülesande alusel;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab lähteülesande alusel tüpograafia ja kujunduspõhimõtete kasutamist kujundusfaili loomisel.

2) loob lähteülesande alusel tarkvara abil

trükifaili lähtudes kasutatavast

trükitehnoloogiast;

• kirjeldab trükiettevalmistuses kasutavaid erinevaid kujundustarkvarasid lähtudes nende otstarbest;

• loob lähteülesande alusel trükifaili kasutades sobivaid tüpograafia- ja kujunduselemente.

3) rakendab sobivat küljendustarkvara

lähteülesande alusel selgitades trükise

küljendamise põhimõtteid;

• kasutab trükiettevalmistuses lähteülesande alusel sobivat küljendustarkvara arvestades tehnoloogia tehniliste nõuetega;

• kavandab trükise küljendamise maketi lähteülesande alusel;

• küljendab lähteülesande alusel trükise arvestades trükise küljendamise põhimõtetega.

4) kasutab lähteülesande alusel

trükioriginaalide kontrollimise tarkvara

lähtudes trükioriginaalidele

esitatavatest tehnilistest nõuetest

• kirjeldab lähteülesande alusel trükioriginaalide tehnilisi nõudeid lähtudes trükimaterjalist ja trükitehnoloogiast;

• kasutab lähteülesande alusel trükioriginaalide kontrollimiseks sobivat tarkvara seadistades selle lähtuvalt trükitehnoloogiast.

5) kirjeldab pakendite tehnilisi lahendusi

ja pakendi tootmise seadmeid lähtudes

pakendi otstarbest;

• selgitab erinevaid pakenditele esitatavaid keskkonnaalaseid ja tehnilisi nõudeid lähtudes kasutatavast pakendi materjalist ja otstarbest;

• selgitab erinevate pakendiseadmete tööpõhimõtet lähtudes pakendist ning tehnilistest ning keskkonnaalastest nõuetest.

6) kavandab ja valmistab pakendi

lähteülesande alusel;

• konstrueerib sobiva tarkvara abil lähteülesande alusel pakendi mudeli;

• prindib konstrueeritud pakendi mudeli sobivale materjalile lähteüleande alusel;

• valmistab sobival seadmel pakendi arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega.

7) konstrueerib optimeeritud toodete

paigutuse trükitavale materjalile

lähtudes trükiseadmest;

• kasutab sobivat tarkvara toodete optimaalse paigutuse konstrueerimiseks trükitavale materjalile arvestades trükiseadme tehniliste parameetritega lähteülesande alusel;

18

• kirjeldab erinevaid voltimisskeeme ja nende paigutusi trükitavale materjalile lähtudes trükiseadme tehnilistest parameetritest;

• prindib lähteülesande alusel näidisena trükiste paigutuse proofi printeril lähtudes trükiseadme tehnilistest parameetritest;

• koostab prinditud näidistest toote maketi kontrollides visuaalselt paigutuse sobivust trükiseadmele või trükiplaadile, trükitavale materjalile ja järeltöötluse vajadusele.

8) loob RIPi tarkvara abil väljundfaili

trükivormide või printerite jaoks,

seadistades RIP-i tarkvara lähtudes

seadmest ja kasutatavatest

materjalidest lähteülesande alusel;

• kirjeldab RIPi ja RIP-i tarkvara lähtudes;

• trükimaterjalidest ja trükitehnoloogiast;

• seadistab lähteülesande alusel RIPi lähtudes trükimaterjalist ja trükiseadmest;

• loob RIPi tarkvara abil väljundfaili trükivormide või printerite jaoks, arvestades väljundseadme tehniliste parameetritega ja värvihalduse nõuetega.

9) loob lähteülesande alusel sobiva

failihaldustarkvara abil

automatiseeritud töövoo, kirjeldades

automatiseeritud trükiettevalmistuse

töövoogude loomise protsessi;

• selgitab automatiseeritud trükiettevalmistuse töövoogude loomise protsessi põhimõtteid lähtuvalt trükitehnoloogiast;

• kirjeldab erinevaid failihaldus- ja automatiseeritud töövoogude tarkvarasid lähtuvalt trükitehnoloogiast;

• kasutab lähteülesande alusel failihaldustarkavara automatiseeritud töövoo loomiseks.

10) konstrueerib lähteülesande alusel

sobiva tarkvara abil 3D-mudeleid

kirjeldades erinevaid 3D-trüki

materjale;

• kirjeldab lähteülesande alusel 3D printimise materjale ja nende omadusi lähtudes kasutusotstabest;

• valib lähteülesande alusel sobiva 3D trükimaterjali;

• konstrueerib lähteülesande põhjal sobiva tarkvaraga 3D mudeli.

11) kasutab lähteülesande printimiseks

sobivat 3D printerit arvestades seadme

kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega.

• seadistab 3D printeri arvestades materjali ning seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega;

• prindib lähteülesande alusel 3D mudeli sobivale materjalile järgides seadme kasutusjuhendit ja ohutusnõudeid.

3.2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid printmeedia suunal erinevat trükitehnoloogiate järeltöötlusele

17. Järeltöötlus erinevatele trükitehnoloogiatele 12 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valib töödeks sobivad järeltöötlusmaterjalid, rakendab neid erinevate järeltöötlusprotsesside läbiviimiseks ning valmistab erinevaid tooteid..

Õpiväljund

Õpilane

1) eristab erinevaid

järeltöötlusviise ja –

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab lähteülesande alusel erinevaid järeltöötlusviise lähtudes materjalidest ja lõpptulemusest;

• eristab järeltöötlusseadmeid, seostades need sobiva järeltöötlusega.

19

seadmeid lähtudes

trükitehnoloogiast ja

kasutusotstarbest;

2) kirjeldab järeltöötluse etappe

ja võimalusi kasutades

järeltöötluseks sobivat

seadet;

• selgitab lähteülesande alusel vajalike järeltöötlusseadmete tööpõhimõtteid ja töövõtteid;

• kasutab toote valmistamiseks sobivaid järeltöötlusseadmeid ja töövõtteid lähteülesande alusel arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega.

3) eristab kasutatavaid

järeltöötlusmaterjale

seostades materjalid sobiva

järeltöötlusviisi ja -seadmega

• selgitab lähteülesande alusel järeltöötlusmaterjalide omadusi ning sobivust lähteülesande järeltöölusviisiga;

• valib sobiva järeltöötlusmaterjali lähteülesande alusel arvestades järeltöötlusseadme tehniliste nõuetega.

4) eristab järeltöödeldavaid

materjale ja nende omadusi

arvestades kasutusvaldkonda

ja järeltöötluse tehnilisi

nõudeid;

• kirjeldab lähteülesande alusel järeltöödeldavaid materjale seostades need järeltöötlusviisiga;

• selgitab järeltöödeldavate materjalidele esitatavaid tehnilisi nõudeid lähtudes järeltöötlusviisist;

• valib lähteülesande alusel sobiva järeltöödeldava materjali arvestades järeltöötluse tehniliste nõuetega.

5) teostab ülesande järel-

töötluse selleks sobiva

seadmega, kirjeldades

seadme tööpõhimõtet;

• seadistab järeltöötlusseadme arvestades töödeldava materjaliga, seadme kasutusjuhendiga ja ohutusnõuetega;

• teostab järeltöötluse selleks sobival järeltöötlusseadmel järgides seadme kasutusjuhendit ja ohutusnõudeid.

6) liigitab järeltöötluses

kasutavad materjalid

järeltöölusviisi järgi

hoiustades materjalid

kasutusvaldkonna alusel.

• hoiustab järeltöötlusmaterjale eristades need kasutatava järeltöötlusseadme või -viisi järgi;

• seostab järeltöötlusmaterjali järeltöötlusviisi järgi arvestades kasutusvaldkonnaga.

3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid Foto- ja videograafia suunal

18. Fotograafia 12 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab fotograafiaalased teadmised, oskused ja hoiakud ning oskab iseseisvalt pildistades jäädvustada sündmusi ja olukordi.

Õpiväljund Hindamiskriteeriumid

20

Õpilane

1) selgitab pildi tekkimise protsessi

eksperimenteerides iseehitatud

kaamera baasil;

Õpilane

• selgitab pildi tekkimise põhimõtet füüsikaliste seaduspärasuste alusel;

• demonstreerib iseehitatud Pinhole kaamera tööpõhimõtet lähteülesande alusel.

2) rakendab erinevaid fotograafia

tehnoloogiaid pildistades erinevate

seadmetega;

• valib lähteülesande alusel töö teostamiseks sobiva tehnoloogia;

• pildistab lähteülesande alusel erinevate seadmetega.

3) eristab pildistamisel kaamera

sätteid seadistades kaamera

arvestades ümbritsevate oludega;

• seadistab kaamera lähteülesande alusel;

• kasutab pildistamisel sobivaid sätteid lähtuvalt ümbritsevast olukorrast.

4) hindab erinevate objektide

pildistamisel keskkonna

valgusolude mõju ja eri liiki

valgustingimusi kasutades tööks

sobivaid parameetreid;

• arvestab valgusolude mõju ja keskkonna tingimusi kasutades pildistamisel vajadusel lisavalgust;

• seadistab kaamera erinevate objektide pildistamisel valgusoludele sobivalt lähteülesnde alusel.

5) eristab fotograafia žanreid

arvestades pildistamisele nende

iseärasustega;

• selgitab fotograafia žanreid rakendades lähteülesande alusel žanrile sobivaid töövõtteid;

• pildistab erinevates fotograafiažanrites lähteülesande alusel.

6) haldab suure pildihulga

arhiveerimist ja tööprotsessi

tagades turvalise ja organiseeritud

andmehalduse;

• haldab arhiveeritud pildihulka turvaliselt kasutades sobivaid failistruktuure ja varundusmeetodeid;

• tagab töövoo efektiivsuse organiseerides faile süsteemselt ja turvaliselt;

7) arvestab pildistamise protsessi

planeerimisel ja teostamisel

tegevuste erinevate etappide

iseärasuste ja ajakavaga;

• planeerib pildistamise etappe arvestades eel- ja järeltegevuste ajalist mahtu ja iseloomu;

• järgib pildistamise ajakava arvestades töömahtu ja tähtaega.

8) esitleb oma töid kasutades

erinevaid esitlusviise

• esitleb oma tööd analüüsides tööprotsessi ja töötulemust.

19. Fototöötlus 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse töödelda fotosid kasutades pikselgraafika tarkvara ning rakendada kaasaegseid

tehnoloogilisi ja loomingulisi lahendusi ning tehisintellekti võimalusi.

Õpiväljund

Õpilane Hindamiskriteeriumid

Õpilane

21

1) selgitab erinevate failiformaatide

kasutamise võimalusi salvestades

oma töö sobivasse failiformaati

lähteülesande alusel;

• kasutab etteantud ülesande puhul sobivat failiformaati;

• salvestab töö sobivasse failiformaati lähteülesande alusel.

2) Kasutab pikselgraafika tarkvara

tööriistu ja funktsioone

pilditöötluses eesmärgipäraselt;

• kasutab lähteülesande alusel pilditöötluses pikselgraafika tarkvara sobivaid tööriistu;

• loob lähteülesande alusel fotokollaaži kasutades erinevaid tehnikaid.

3) selgitab tehisintellekti kasutamise

eeliseid ja võimalusi fototöötluses

rakendades neid loovalt ülesannete

lahendamisel;

• eristab fototöötlustarkvaras tehisintellekti lahendusi ja võimalusi;

• kasutab tehisintellekti lahendusi vastavalt ülesande eesmärgile;

• koostab tehisintellektile fototöötluse lähteülesande juhise töö teostamiseks.

4) esitleb oma töid kasutades

erinevaid esitlusviise.

• esitleb oma tööd analüüsides tööprotsessi ja töötulemust;

20. Digitaalse ekraanilahenduse loomine 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused digitaalse ekraanilahenduse loomiseks, hõlmates kavandamist, kujundusfailide koostamist, optimeerimist erinevatele seadmetele ning lahenduse esitlemist ja põhjendamist.

Õpiväljund

Õpilane

1) kavandab lähteülesande alusel

digitaalse ekraanilahenduse

rakendades tüpograafia,

kompositsiooni ja värvikäsitluse

põhimõtteid;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• määratleb lähteülesande põhjal digitaalse ekraanilahenduse eesmärgi;

• loob visuaalse kavandi arvestades lähteülesande nõuete ning tüpograafia, kompositsiooni ja värvikäsitluse põhimõtetega;

2) loob digitaalse ekraanilahenduse

ülesehituse, kasutades sobivat

kujundustarkvara ja -tööriistu

lähteülesande alusel;

• selgitab kujundustarkvarade ja tööriistade kasutamise sobivust lähtudes tehnilistest ja kujundusnõuetest;

• kasutab kujundustarkvara, luues digitaalse ekraanilahenduse lähteülesande alusel.

3) koostab lähteülesande põhjal

ekraanilahenduse kujundusfailid

tagades loogilise struktuuri ja

tõrgeteta töövoo;

• loob failid ja kausta struktuuri nimetades failid loogiliselt ja arusaadavalt.

• kontrollib failide formaatide sobivust ülesande eesmärgiga tagades ühilduvuse edasise töövoo jaoks.

4) optimeerib loodud digitaalse

ekraanilahenduse lähtudes

• seadistab ekraanilahenduse mõõtmeid ja resolutsiooni arvestades väljundseadmete spetsifikatsioonidega;

• optimeerib faili suurusi, säilitades visuaalse kvaliteedi.

22

erinevate ekraanide ja seadmete

nõuetest;

5) esitleb loodud digitaalset

ekraanilahendust selgitades

kujunduslahendusi ja tööprotsessi.

• esitleb oma tööd, analüüsides tööprotsessi ja töötulemust;

• põhjendab oma kujunduslahendusi ja tööprotsessi kasutades erialast sõnavara.

21. Digitrükk 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused digitaalse ekraanilahenduse loomiseks, hõlmates kavandamist,

kujundusfailide koostamist, optimeerimist erinevatele seadmetele ning lahenduse esitlemist ja põhjendamist.

Õpiväljund

Õpilane

1) prindib töö lähteülesande alusel

arvestades erinevate printerite

tööpõhimõtete ja printerite jaoks

sobivate failiformaatidega;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab laser- ja tindiprinterite erinevusi lähtudes kasutusotstarbest;

• loob printeri jaoks sobiva trükifaili arvestades printeri tüübi ja tehniliste nõuetega;

• prindib töö sobiva printeriga lähteülesande alusel.

2) prindib töö lähteülesande alusel

erinevatele materjalidele

arvestades printeri kasutusjuhendi

ja ohutusnõuetega;

• sisestab lähteülesande alusel materjali printerisse arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega;

• prindib töö lähtuvalt prinditehnoloogiast ülesandes kirjeldatud materjalile arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega.

3) prindib töö lähteülesande alusel

rakendades materjalile sobivat

värvihaldust

• selgitab erinevate printerite värvihalduse põhimõtteid arvestades prinditava materjaliga;

• prindib lähteülesande alusel töö rakendades valitud materjalile sobivat värvihaldust.

4) eristab seadmete järeltöötluse

võimalusi rakendades ülesande

alusel sobivaid järeltöötlusviise.

• seadistab järeltöötluseks sobiva seadme arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega;

• teostab järeltöötluse sobival seadmel arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega.

22. Videomontaaž 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse luua narratiivi ja visuaalset rütmi, monteerida videot, töödelda heli, pilti ja graafikaelemente luues tehniliselt korrektseid ja terviklikke videosid.

Õpiväljund

Õpilane

1) selgitab erinevate failiformaatide

kasutamise võimalusi, salvestades

failid sobivasse formaati

lähteülesande alusel;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• selgitab lähteülesande põhjal erinevate failiformaatide omadusi ja kasutusotstarvet;

• salvestab töö sobivasse failiformaati lähteülesande alusel.

23

2) teostab sobiva tarkvara abil

videomontaaži, arvestades töövoo

ja lähteülesande nõuetega;

• kirjeldab lähteülesande alusel videomontaaži erinevate tarkvarade võimalusi;

• teostab sobiva tarkvara abil videomontaaži järgides planeeritud töövoogu lähteülesande alusel.

3) rakendab videomontaaži

põhimõtteid ja tehnikaid, luues

stiilile, žanrile ja narratiivile

sobivaid montaaže lähteülesande

alusel;

• kirjeldab videomontaaži põhimõtteid selgitades erinevaid stiile ja žanreid lähteülesande alusel;

• loob stiilile, žanrile ja narratiivile montaaže, rakendades videomontaaži põhimõtteid ja tehnikaid lähteülesande alusel.

4) kohandab materjali lähteülesandele

sobivalt, kasutades

graafikaelemente ja tüpograafiat,

saavutades visuaalse ja akustilise

terviku;

• rakendab multikaamera montaaži põhimõtteid, luues sünkroniseeritud ja järjepideva visuaalse terviku lähteülesande alusel;

• kohandab lähteülesande alusel monteeritava materjali visuaalseks tervikuks, rakendades sobivaid graafikaelemente ja tüpograafiat

• loob visuaalse ja akustilise terviku, monteerides materjali lähteülesande alusel.

5) teostab montaaži järeltöötluse

etappe lähteülesande alusel;

• teostab montaaži järeltöötluse rakendades sobivaid tööriistu ja tehnikaid ning arvestades heli, värvide ja montaaži sujuvusega lähteülesande alusel;

• rakendab montaaži järeltöötluse etappe tagades tehnilise kvaliteedi.

6) esitleb loodud videomontaaži

selgitades žanri, stiili ja narratiivi

valikuid.

• esitleb oma tööd analüüsides tööprotsessi ja töötulemust;

• põhjendab oma valikuid kasutades erialast sõnavara.

23. Operaatoritöö 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja praktilised oskused videotehnika kasutamiseks, kaamera seadistamiseks ning filmimise tehniliste ja loominguliste võtete kasutamiseks erinevates olukordades.

Õpiväljund

Õpilane

1) eristab kaamera ja videotehnika

seadmeid, kirjeldades nende

kasutusvaldkondi;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab kaamera ja videotehnika seadmete praktilist rakendamist, põhjendades nende sobivust erinevates tööolukordades.

2) seadistab kaamera võtteoludele

kohaselt, tagades videomaterjali ja

heli kvaliteedi;

• demonstreerib kaamera parameetrite seadistamist rakendades värvihalduse põhimõtteid filmitud materjali kvaliteedi saavutamiseks;

• valib võtteoludele sobivad kaamera seadistused arvestades valgus- ja fookustingimustega.

3) valib visuaalse tulemuse

saavutamiseks sobiva tehnika ja

• rakendab värvihalduse põhimõtteid, tagades stabiilsuse ja kvaliteedi erinevates kaadrites;

• kohandab valgust, kasutades vajadusel lisavalgustust ning arvestades stseenis valitsevaid olusid soovitud visuaalsete tulemuste saavutamiseks;

24

seaded lähtuvalt võttepaiga

oludest;

• loob võttekeskkonna, kasutades valgustuse ja varjude kombinatsioone ning kaameraliikumist visuaalse tulemuse saavutamiseks.

4) töötab meeskonnas operaatorina,

luues juhendamisel režii jaoks

vajalikud kadreeringud;

• rakendab operaatori töövõtteid, valides sobivad kaameranurgad, kaadrisuurused ja liikumise narratiivsete eesmärkide saavutamiseks;

• osaleb multikaamera meeskonnas operaatorina pakkudes režiile vajalikke kadreeringuid.

5) analüüsib juhendamisel

stsenaariumit koostades

võtteplaani video loomiseks;

• koostab juhendamisel võtteplaani analüüsides stsenaariumi;

• rakendab kompositsiooni ja kaadrisuhteid lähtudes stsenaariumist ja võtteplaanist;

• loob stsenaariumi visuaalse lahenduse tagades võtteplaani tehnilise kvaliteedi.

6) teostab voogedastuse, seadistades

tehnilise varustuse ja

koordineerides protsessi sujuva

ülekande tagamiseks.

• valib juhendamisel voogedastuseks sobivad seadmed ja tarkvara, seadistades tehnilise varustuse ülekande teostamise nõuetele;

• jälgib voogedastuse protsessi, koordineerides juhendamisel tehniliste seadmete tööd.

24. Animatsioon 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja praktilised oskused animatsiooni kavandamiseks, animatsiooni elementide loomiseks, erinevate animatsioonitehnika rakendamiseks, animatsiooni ajastuse ja liikumise analüüsimiseks ning täiustamiseks, samuti failide organiseerimiseks ja

turvaliseks arhiveerimiseks.

Õpiväljund

Õpilane

1) kavandab lähteülesande alusel

animatsiooni loojoonise arvestades

visuaalsete ja tehniliste nõuetega;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• selgitab animatsiooni eesmärki lähteülesande alusel;

• loob animatsiooni loojoonise arvestades visuaalsete ja tehniliste põhimõtetega.

2) loob lähteülesande alusel

animatsiooni kujunduselemendid

põhjendades visuaalsete

elementide valikuid;

• põhjendab animatsiooni visuaalsete elementide valikut, selgitades nende seost lähteülesande eesmärkidega;

• loob animatsiooni kujunduselemendid algmaterjalide ja juhiste alusel.

3) rakendab erinevaid

animatsioonitehnikaid kasutades

sobivat tarkvara ja tööriistu;

• kasutab animatsioonitarkvara funktsioone sujuvate liikumiste loomiseks;

• rakendab sobivaid animatsioonitehnikaid lähteülesande alusel.

4) loob animatsiooni heliosa

arvestades animatsiooni soovitud

lõpptulemusega;

• valib sobiva heliosa, mis toetab animatsiooni visuaalseid elemente;

• põhjendab oma helikujunduse valikuid arvestades animatsiooni eesmärgiga.

25

5) analüüsib animatsiooni ajastust ja

liikumise kvaliteeti korrigeerides

animatsiooni;

• analüüsib juhendamisel animatsiooni ajastuse täpsust ja loogilisust;

• parandab animatsiooni liikumise kvaliteeti järgides ülesande eesmärki.

6) analüüsib animatsiooni visuaalseid

ja tehnilisi aspekte, optimeerides

tehnilisi parameetreid;

• analüüsib juhendamisel visuaalsed aspekte arvestades ülesande stiilinõuetega;

• optimeerib tehnilisi parameetreid järgides animatsiooni nõudeid.

7) eristab failiformaate arhiveerides

faile süsteemselt ja turvaliselt;

• arhiveerib faile süsteemselt järgides andmehalduse põhimõtteid;

• rakendab varundusmeetmeid failide turvaliseks säilimiseks.

8) esitleb animatsiooni selgitades

animatsiooni loomise protsessi.

• esitleb oma tööd analüüsides tööprotsessi ja töötulemust;

• põhjendab oma valikuid kasutades erialast sõnavara.

3.4. Valitavad põhiõpingute moodulid visuaalmedia suunal

25. Vektorgraafika 8 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse luua kujutisi vektorgraafika tarkvara abil, rakendades kaasaegseid tehnoloogilisi ja loomingulisi lahendusi ning tehisintellekti võimalusi.

Õpiväljund

Õpilane

1) rakendab vektorgraafika tarkvara ja

sobivaid tööriistu ülesande alusel,

selgitades vektorgraafika kujutiste

loomise tööpõhimõtteid;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• selgitab vektorgraafika kujutise loomise tööpõhimõtteid rakendades neid ülesande lahendamisel;

• kasutab vektorgraafika tööriistu teadlikult ja süsteemselt lähteülesannetes.

2) eristab erinevaid värvihalduse

printsiipe, kohandades neid sobivale

värviruumile ja rakendades neid

tarkvara seadistustes;

• selgitab materjalide seotust värvihalduse printsiipidega kasutades neid tarkvara värvihalduse seadistustes;

• rakendab õiget värviruumi ülesande alusel.

3) selgitab väljundfailide tehnilisi

nõudeid arvestades erinevate

tehnoloogiatega;

• kirjeldab erinevate tehnoloogiate väljundfaile ja nende loomise tarkvarasid arvestades tehniliste nõuetega;

• loob tehnolooogiapõhiselt sobiva väljundfaili, kasutades selleks sobivat tarkvara.

4) kirjeldab vektorgraafika

tehisintellekti võimalusi rakendades

neid lähteülesande lahendamisel.

• eristab vektorgraafika tarkvaras tehisintellekti lahendusi ja võimalusi;

• kasutab tehisintellekti lahendusi vastavalt ülesande eesmärgile;

• koostab tehisintellektile vektorgraafika lähteülesande juhise töö teostamiseks.

26

26. Pikselgraafika 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse töödelda fotosid kasutades pikselgraafika tarkvara ning rakendades kaasaegseid tehnoloogilisi ja loomingulisi lahendusi ning tehisintellekti võimalusi.

Õpiväljund

Õpilane

1) selgitab erinevate failiformaatide

kasutamise võimalusi salvestades

oma töö sobivasse failiformaati

vastavalt lähteülesandele;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kasutab etteantud ülesande puhul sobivat failiformaati;

• salvestab töö sobivasse failiformaati vastavalt lähteülesandele.

2) kasutab pikselgraafika tarkvara

pilditöötluses eesmärgipäraselt;

• kasutab pilditöötluses pikselgraafika tarkvara erinevaid tööriistu eesmärgipäraselt ülesannete lahendamisel;

• kasutab erinevaid tehnikaid fotokollaaži loomisel sõltuvalt tööeesmärgist;

3) kirjeldab fototöötluse tehisintellekti

võimalusi, rakendades neid

lähteülesande lahendamisel;

• eristab fototöötlustarkvaras tehisintellekti lahendusi ja võimalusi;

• kasutab tehisintellekti lahendusi vastavalt ülesande eesmärgile;

• koostab tehisintellektile fototöötluse lähteülesande juhise töö teostamiseks.

4) Selgitab digitaalse näidisfaili

vajalikkust kasutades seda tööde

esitlusprotsessis.

• koostab oma töö digitaalse esitluse näidisfaili;

• presenteerib oma tööd näidisfaili abil.

27. Fotograafia 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab erialased teadmised, oskused ja hoiakud fotograafias.

Õpiväljund

Õpilane

1) selgitab erinevate failiformaatide

kasutamise võimalusi salvestades

oma töö sobivasse failiformaati

vastavalt lähteülesandele;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• valib lähteülesande alusel õiged kaamera sätted;

• rakendab pildistamisel sobivaid sätteid.

2) tunneb ära keskkonna valgusolude

mõju rakendades seda pildistamisel;

• seadistab kaamera valgusoludele sobivalt lähtuvalt töö eesmärgist;

• arvestab pildistamisel valgusolude mõju ja keskkonda.

3) arvestab pildistamisel objekti

iseärasustega;

• seadistab kaamera vastavalt objekti iseärasustele;

• pildistab objekti iseärasusi arvestades.

27

4) eristab fotograafia žanreid

rakendades nende põhimõtteid

pildistamisel;

• eristab fotograafia žanreid;

• pildistab erinevates fotograafiažanrites vastavalt tööeesmärgile.

5) haldab suure pildihulga

arhiveerimist ja tööprotsessi tagades

turvalise ja organiseeritud

andmehalduse.

• haldab ja arhiveerib suure pildihulga turvaliselt, kasutades sobivaid failistruktuure ja varundusmeetodeid;

• tagab töövoo efektiivsuse, organiseerides faile süsteemselt ja turvaliselt.

28. Kujundamine ja küljendamine 12 EKAP

Eesmärk: õppija omandab teadmised ja oskused erinevate kujundus- ja küljendustarkvarade, värviruumide, küljendamise ja ekraaniformaatide

põhimõtete tundmiseks, rakendamiseks ning tehniliselt korrektsete kujunduslahenduste loomiseks erinevatesse meediatehnoloogiatesse.

Õpiväljund

Õpilane

1) eristab erinevate kujundus- ja

küljendustarkvarade võimalusi ja

kasutusvaldkondi rakendades

sobivaid tarkvara lahendusi

lähteülesande alusel;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• selgitab erinevate kujundus- ja küljendustarkvarade kasutamise põhimõtteid;

• kasutab kujundus- või/ja küljendustarkvara lähteülesande alusel.

2) kasutades sobivat värviruumi

lähteülesande lahendamisel,

arvestades meediatehnoloogiate

kasutusvaldkondade erinevaid

värviruume;

• valib sobiva värviruumi lähteülesande alusel;

• rakendab sobivat värviruumi etteantud meediatehnoloogia väljundfaili loomisel.

3) kasutades kujundamisel erinevaid

ekraani kujundamise põhimõtteid,

mõõtkavasid ja failiformaate ;

• selgitab erinevate ekraanide mõõtkavade suhet erinevates mõõtühikutes;

• rakendab erinevaid ekraani kujundamise põhimõtteid, sobivaid mõõtkavasid ja failiformaate luues optimeeritud digitaalseid visuaale.

4) kombineerides erinevaid tarkvarasid

lõpptulemuse saavutamiseks,

arvestades erinevate

meediatehnoloogiate lõimimise

ristkasutuse põhimõtteid,;

• selgitab erinevate meediatehnoloogiate lõimimise ristkasutuse põhimõtteid ja võimalusi ristkasutusülesande kavandamisel;

• loob ristmeedia visuaalseid lahendusi, rakendades sobivaid kujundus- ja küljendustarkvarasid ning arvestades erinevate tehnoloogiate tehniliste ja visuaalsete nõuetega.

5) loob lähteülesande alusel korrektsed

ja kvaliteetsed kujundusfailid,

• kirjeldab erinevate kujundusfailide otstarvet ja loomise nõudeid, selgitades nende tehnilisi eripärasusi;

28

arvestades faili loomise protsessi ja

otstarvet;

• kujundab lähteülesande alusel korrektsed kujundusfailid, kontrollides visuaalselt ja digitaalselt nende vastavust kvaliteedi nõuetele ja otstarbele.

6) loob esitluse erinevate

meediatehnoloogiate keskkondade

jaoks, presenteerides oma tööd

sihtrühmale sobivas formaadis.

• loob esitluse kujunduse erinevatele failiformaatidele, arvestades erinevate formaatide visuaalsete ja tehniliste nõuete ning keskkonnaga;

• presenteerib oma töö veebi- ja trükiversiooni arvestades sihtrühmaga.

29. Tüpograafia 4 EKAP

Eesmärk: õpilane omandab teadmised ja oskused tüpograafia põhimõtete, trükikirjade klassifikatsioonide, kirjatüübi anatoomia ning valikuprintsiipide kohta, et rakendada neid trükiste kujundamisel.

Õpiväljund

Õpilane

1) kirjeldab tüpograafia põhimõtteid

kombineerides tüpograafia elemente

lähteülesannetes;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• selgitab tüpograafia elementide kasutust ja sobivust lähteülesande kontekstis;

• kombineerib tüpograafia elemente järgides esteetilisi ja tehnilisi nõudeid.

2) eristab trükikirjade klassifikatsioone

selgitades kirjatüübi anatoomiat ja

kirjade valikuprintsiipe;

• tuvastab trükikirjade klassifikatsioonid ja nende seosed kirjatüübi anatoomiaga;

• analüüsib juhendamisel kirjatüüpide valikut, põhjendades nende sobivust ülesande raames.

3) kujundab trükise ülesehituse

järgides tüpograafia põhimõtteid ja

kompositsioonireegleid;

• rakendab kompositsioonireegleid ja tüpograafia põhimõtteid trükise visuaalses ülesehituses;

• hindab trükise funktsionaalsust ja esteetilisust arvestades etteantud nõudeid.

4) mõtestab visuaalse identiteedi ja

logode kasutamise võimalusi

rakendades ülesannetes tüpograafia

põhimõtteid ja kujundamise

reegleid.

• selgitab põhjendatult visuaalse identiteedi ja logode kasutamise võimalusi, rakendades ülesannetes tüpograafia põhimõtteid ning arvestades kujundamise reegleid;

• esitleb loovaid lahendusi, arvestades tüpograafia põhimõtteid ja visuaalset terviklikkust.

30. Digitrükk 4 EKAP

Eesmärk: õpilane omandab teadmised ja oskused kasutada printereid ja seadmeid printimiseks ning järeltöötluseks rakendades kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi.

Õpiväljund

Õpilane

1) eristab erinevate printerite

tööpõhimõtteid ja printerite jaoks

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab laser- ja tindiprinterite erinevusi ja kasutusotstarvet;

• loob printeri jaoks sobiva faili lähtudes printeri tüübist ja tehnilistest nõuetest.

29

sobivaid failiformaate printides töö

lähteülesande alusel;

2) eristab printimisel erinevaid

trükimaterjale printides töö vastavalt

väljundile arvesse võttes printeri

kasutusjuhendit ja ohutusnõudeid;

• prindib töö sobiva printeriga lähteülesande alusel;

• valib tööks sobiva materjali sisestades selle printerisse vastavalt seadme kasutusjuhendile ja ohutusnõuetele.

3) kirjeldab erinevate printerite

värvihalduse võimalusi kasutades

neid erinevatele materjalidele

printimisel;

• prindib töö ülesandes kirjeldatud materjalile arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega;

• selgitab erinevate printerite värvihalduse võimalusi ja mõju;

• prindib töö ülesandes kirjeldatud materjalile rakendades materjalile sobivat värvihaldust.

4) eristab erinevate seadmete

järeltöötluse etappe ja võimalusi

rakendades ülesande alusel sobivaid

järeltöötluse viise.

• seadistab järeltöötluseks sobiva seadme arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega;

• teostab järeltöötluse sobival seadmel arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega.

31. Audiovisuaalne meedia 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja praktilised oskused kaamera, heli ja valgustuse kasutamiseks, videotöötluse ja

animatsioonide loomiseks ning videomaterjali arhiveerimiseks, rakendades kaasaegse audiovisuaalse meedia põhimõtteid ja tehnoloogiaid.

Õpiväljund

Õpilane

1) kohandab kaamera sätteid

filmimisel, tagades eesmärgipärase

seadistamise;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• valib lähteülesande alusel õiged kaamerasätted;

• rakendab filmimisel sobivaid kaamerasätteid.

2) selgitab kadreeringu vajadust,

rakendades operaatoritöös erinevaid

kaadriplaane;

• kirjeldab ülesande eesmärgi põhjal sobivad kaadriplaanid;

• rakendab sobivaid kaadriplaane tagades eesmärgipärase tulemuse.

3) tunneb ära keskkonna valgusolud ja

lisavalgustuse vajaduse rakendades

filmimisel sobivaid valgussätteid;

• hindab keskkonna valgusolusid selgitades nende mõju filmimise kvaliteedile;

• määrab lisavalguse rakendamise vajaduse vastavalt võtte eesmärgile;

• kohandab valgustusseadeid ning vajadusel lisavalgust soovitud tulemuse saavutamiseks filmimisel;

• valib ülesande jaoks sobivad helisalvestusseadmed ja mikrofonid.

4) salvestab võttel kvaliteetse heli

seadistades helisalvestus-seadmed ja

mikrofonid vastavalt oludele;

• seadistab helisalvestusseadmed vastavalt võtte tingimustele ja tehnilistele nõuetele;

• salvestab kvaliteetse heli kontrollides salvestuse vastavust ülesandele ja oludele.

30

5) kasutab soovitud video loomiseks

video-töötlustarkvara järgides

videomontaaži põhimõtteid;

• monteerib etteantud ülesande põhjal sobiva video rakendades videotöötlustarkvara funktsioone;

• järgib videomontaaži põhimõtteid eesmärgipärase tulemuse saavutamiseks.

6) loob animatsioone kasutades

sobivaid animatsioonitehnikaid ja

tarkvarasid;

• rakendab erinevaid animatsioonitehnikaid kasutades sobivat tarkvara;

• loob 2D ja 3D animatsiooni järgides lähteülesande tehnilisi nõudeid.

7) haldab videomaterjali arhiveerimist

tagades organiseeritud

andmehalduse põhimõtteid.

• loob süsteemse failistruktuuri videomaterjali haldamiseks;

• tagab videomaterjali turvalise säilitamise ja juurdepääsu arhiveeritud failidele.

1

Lisa 15 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava”

Valikõpingute moodulite „Ettevõtlusõpe“ ja „Riigikaitseõpetuse välilaager“ kirjeldused

Koolil on kohutus pakkuda kutsekeskharidusõppe õppekavades õpilastele ettevõtluseõppe ja riigikaitseõpetusega seonduvaid valikõpinguid, mis on ühesuguste

nimetuste, õppe mahtude ja õpiväljunditega kõigis õppekavades ja mille kirjeldused on esitatud alljärgnevalt:

Jrk.nr Mooduli nimetus Mooduli õppe maht Eesti

kutsehariduse

arvestuspunktides (EKAP)

1. Ettevõtlusõpe 4 -6 EKAP

Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused, hoiakud, mis võimaldavad tal olla ettevõtlik töötaja ja luua iseendale

töökoht

Märkus: Ettevõtlusõppe mooduli õppe maht on 4 arvestuspunkti. Juhul, kui kool soovib pakkuda õpilastele laiemat ettevõtlusalast ettevalmistust kas teeninduse, tööstuse või loometegevuse valdkonnas, tõuseb õppe maht 6 EKAP-ni. täiendava õpiväljundi omandamiseks.

Õpiväljundid

Õpilane

1) mõistab ärivõimalusi, lähtudes iseenda eeldustest ja

oskustest ning keskkonna toetavatest ja piiravatest teguritest

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab enda võimalusi tegutseda ettevõtjana või ettevõtliku töötajana, lähtudes õpitava eriala ettevõtluskeskkonnast;

• selgitab juhendi alusel ettevõtte toimimist olemasolevas ettevõtluskeskkonnas;

• arutleb meeskonnas kavandatud äriidee teostatavuse üle;

2) kavandab turundustegevused

äriidees kirjeldatud tootele, tarbijale ja turutingimustele

• iseloomustab meeskonnatööna sihtrühmi ja turgu lähtuvalt tootest;

• selgitab meeskonnatööna valitud turundustegevusi lähtuvalt sihtrühmast, turust ja tootest;

3) mõistab ettevõtte

eelarvestamise, finantseerimise ja

majandusarvestuse põhimõtteid, lähtudes õigusaktidest ja heast tavast

• koostab juhendi alusel meeskonnatööna ettevõtte investeeringute ja tegevuskulude eelarve ning müügiprognoosi;

• selgitab meeskonnatööna ettevõtte finantseerimisvõimalusi, kasutades teabematerjale;

• selgitab juhendi alusel majandusarvestuse põhimõtteid, lähtudes õigusaktides sätestatud nõuetest ja heast tavast;

2

4) kavandab ettevõtlustegevuse

õpitavas valdkonnas, lähtudes äriideest ja

ettevõtluskeskkonnast

• koostab ärimudeli meeskonnatööna, lähtudes valitud strateegiast;

• kirjeldab asutamisprotsessi vastavalt valitud ettevõtlusvormile;

• hindab juhendatud meeskonnatööna ettevõtte tasuvust lähtuvalt ärimudelist.

Täiendav õpiväljund teenindusega seonduva ettevõtluse suunal 2 EKAP

Õpiväljund

Õpilane

5) kavandab teenindusprotsessi, lähtudes teenusedisaini põhimõtetest

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab teenuse vastavust ärimudelile, lähtudes sihtrühma eripärast;

• kirjeldab kliendi teekonna, lähtudes teenusedisaini põhimõtetest ja kvaliteedinõuetest;

• kavandab teenuse müügi ,lähtudes sihtrühma eripärast.

Täiendav õpiväljund tootmisega seonduva ettevõtluse suunal 2 EKAP

Õpiväljund Õpilane

5) kavandab tootmisprotsessi, lähtudes ärimudelist

Hindamiskriteeriumid Õpilane

• selgitab tootmisprotsessi vastavust kavandatud ärimudelile;

• kavandab tootmisprotsessiks vajaliku tarneahela;

• arvutab toote omahinna, arvestades kavandatud tootmisprotsessi;

• põhjendab turundustegevused lähtuvalt tootest ja ärimudelist.

Täiendav õpiväljund loometegevusega seotud ettevõtluse suunal 2 EKAP

Õpiväljund Õpilane 5) kavandab loovusel, oskusel

või andel põhinevast loomingulisest ideest toote või

teenuse

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• kirjeldab tootearenduse põhimõtteid, lähtudes ärimudelist;

• arvutab toote omahinna, arvestades toote või teenuse eripäraga;

• kavandab tooteesitluse ja müügi, lähtudes sihtrühmast.

2. Riigikaitseõpetuse välilaager 1,5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija rakendab riigikaitseõpetuse moodulis omandatud teadmisi ning omandab välilaagri tingimustes toimetulekuks

vajalikud oskused.

Märkus: Õppetegevus välilaagris viiakse läbi Kaitseväe ja Kaitseliidu ohutuseeskirjade ja väljaõpet reguleerivate eeskirjade alusel ning see toimub Kaitseliidu või Kaitseväe struktuuriüksuses või nende korraldatud kohas. Relva- ja laskeõpe viiakse läbi vaid juhul, kui lasketiirus on võimalik tagada

õppeks vajalikud tingimused, vahendid, sh isikukaitsevahendid ja pädevad õppe läbiviijad. Kui see ei ole võimalik, siis jääb õpiväljund nr 5 saavutamata, aga see ei mõjuta mooduli kokkuvõtva hinde kujunemist.

Õpiväljundid

Õpilane

1) rajab meeskonna liikmena nõuetekohase välilaagri,

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• valib ja komplekteerib vastavalt ilmastikule ja riigikaitseõpetuse välilaagris eesootavatele tegevustele isikliku varustuse, tuginedes ette antud nimekirjale;

3

kasutades olemasolevaid

vahendeid ja allüksuse varustust ning järgides

etteantud reegleid ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid

2) käitub välilaagri ajal vastavalt kehtestatud

reeglitele

• pakib välilaagriks oma koti ette antud nimekirja alusel;

• püstitab meeskonnatööna välitingimustes majutus-, söögi- ja hügieenialad, järgides välitingimustes toitlustamise ja hügieeni reegleid ning keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid;

• valmistab välitingimustes sooja toitu, lähtudes olemasolevatest toiduainetest ja arvestades hügieeninõudeid välitingimustes;

• rakendab vajalikke meetmeid, et ennetada looduses reostuse ja metsatulekahjude teket;

• selgitab individuaal- ja allüksuses kasutatava varustuse otstarvet ja kasutamise reegleid;

• kasutab välitingimustes hakkamasaamiseks vajalikku üksikisiku ja meeskonna varustust eesmärgipäraselt ja reeglite kohaselt;

• tagab enda isikliku hügieeni ja hooldab oma isiklikku varustust vastavalt etteantud juhistele;

• täidab antud ülesandeid vastutustundlikult ja tähtaegselt, arvestades kehtestatud reeglitega;

3) orienteerub maastikul kompassi ja topograafilise

kaardi abil

• iseloomustab öisel maastikul orienteerumist piiravaid tegureid, tuginedes juhistele;

• määrab oma asukoha maastikul kaardi ja kompassi abil;

• orienteerub meeskonnas topograafilise kaardi ja kompassi järgi vähe- ja keskmiselt liigendatud maastikul nii päeval kui ka öösel;

• kasutab peamisi moondamis- ja varjatud liikumisviise, arvestades maastikku ja päevavalguse piisavust;

4) oskab anda esmaabi ja transportida kannatanut

välitingimustes

• selgitab esmaabi põhimõtetele tuginedes kannatanu seisundi hindamise võimalusi ja kannatanule välitingimustes abiandmise iseärasusi, sh võimalikke ohte kannatanu asendi muutmisel;

• selgitab, millega tuleb arvestada esmaabi andjal enda ohutuse tagamisel, arvestades õnnetussituatsiooni ja esmaabi andmise üldiste põhimõtetega;

• demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid lavastatud õnnetuse korral kannatanu abistamiseks;

• demonstreerib käepäraste ja meditsiiniliste abivahendite kasutamist lähtuvalt kannatanu vigastusest;

• demonstreerib erinevaid kannatanu transportimise võtteid, lähtudes vigastusest;

Juhul kui välilaagris on võimalik

läbi viia laskeõpet lasketiirus, siis: 5) käsitseb juhendaja kontrolli

all tsiviil- või mittesõjarelva ja laskemoona, järgides

etteantud nõudeid ja ohutuseeskirju

• käitub lasketiirus kehtestatud reeglite ja laskmiskäskluste järgi;

• demonstreerib erinevaid laskeasendeid vastavalt antud laskmiskäsklustele ja kasutab õiget päästmistehnikat;

• sooritab ohutult tiirulaskmise praktilisi harjutusi juhendaja kontrolli all, järgides relva ja laskemoonaga ümberkäimise ohutuseeskirju ja -nõudeid.

1

Lisa 1 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava”

Kohustuslike üldharidusõpingute moodulite kirjeldused

Mooduli

nr

Mooduli nimetus Mooduli õppe maht Eesti

kutsehariduse

arvestuspunktides (EKAP)

1. Keel ja kirjandus 14 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane väljendab ennast eesti keeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult, kujundab keele ja kirjanduse kaudu rahvuslikku, riiklikku ja iseenda identiteeti ning arendab tekstide analüüsimise ja tõlgendamise abil kriitilist ja loomingulist mõtlemist, aktsepteerides

kultuuridevahelisi erinevusi.

Õpiväljundid

Õpilane 1) väljendub nii suuliselt kui ka

kirjalikult selgelt, asjakohaselt ja

eesmärgipäraselt sõltuvalt suhtlusolukorrast ja teksti liigist

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• vahendab kogemusi ja teadmisi, väljendab arvamusi ja hinnanguid ning kohandab oma keelevalikuid vastavalt suhtlusolukorrale või teksti liigile;

• struktureerib nii kirjas kui ka kõnes loogilise ülesehitusega ja sidusat teksti;

• argumenteerib selgelt ja veenvalt, kaitseb oma seisukohti nii suuliselt kui kirjalikult;

• korrigeerib ja redigeerib oma teksti, kasutab otstarbekalt keeleallikaid ja teabekeskkondi ning teeb teadlikke keelevalikuid;

• kuulab, loeb ja annab asjakohast tagasisidet ning kasutab seda tekstiloomes ja suhtlusolukordades, näiteks rühmatöös, täidab eesmärgipäraseid, koostööd soodustavaid ülesandeid;

• kasutab ja edastab eri allikaist, sh digi- ja meediakeskkondadest leitud infot, hindab teabe usaldusväärsust;

• kasutab nii kirjas kui ka kõnes mitmekesist ja sobilikku sõnavara;

• osaleb tekstikesksetes aruteludes;

2) loeb, kuulab ja vaatab eri liiki ja žanrist tarbe- ja ilukirjandustekste, sh

(audio)visuaalseid, seotud ja sidumata jm tekste ning

arutleb nende üle

• väljendab oma seisukohta loetu, kuuldu ja nähtu üle ning valib selleks sobiva keelekasutuse ja teksti liigi;

• sünteesib mitmest allikast pärit infot ja arutluskäike;

• vahendab kogemusi ning osaleb ühisarutelus loetud ja vaadatud teoste üle, tuues asjakohaseid näiteid;

• reflekteerib uut infot ja erinevaid vaatenurki ning kujundab oma arvamuse;

• leiab tundmatutele sõnadele ja väljenditele tähendusi lähtuvalt kontekstist või kasutades sobivaid andmebaase;

• täidab ülesandeid eesmärgipäraselt ja koostööd tehes;

2

3) kasutab nii suulises kui kirjalikus tekstiloomes erinevaid allikaid (ka

tehisintellekti), järeldab ja loob seoseid, teadvustab

intellektuaalomandit;

• tõlgendab, analüüsib ja koostab eri liiki suulisi ja kirjalikke tekste;

• eristab faktidel põhinevat teavet ja arvamust;

• kasutab tekstiloomes erinevaid allikaid ja alustekste (sealhulgas tehisintellekti loodut) ning viitab nendele;

• toetub tekstiloomes usaldusväärsetele ja sobivatele allikatele;

• võrdleb kahte teksti või teost, käsitledes nende sarnasusi ja erinevusi;

• osaleb eesmärgipäraselt veebitoimingutes ja -koostöös;

• kasutab tehisintellekti võimalusi teadlikult oma õpiprotsessi toetamiseks;

• kasutab pingevabalt ja mitmekülgselt levinumaid digiseadmeid ja -rakendusi ning järgib süstemaatiliselt andmekaitsega seotud juhiseid;

• mõistab veebiidentiteedi loomise ja selle kaitsmise põhimõtteid;

• täidab ülesandeid eesmärgipäraselt ja koostööd tehes; 4) kujundab keele ja kirjanduse

abil enda identiteeti, mis võimaldab enesejuhtimist, eneseanalüüsi ning

sügavamat ühiskonna ja kultuuride mõistmist ja

nendes osalemist;

• seostab keele- ja kirjandusnähtusi ühiskondliku ja kultuurilise kontekstiga;

• selgitab keele ja kirjanduse rolli kultuuri kandjana ja avaliku suhtluse vahendajana;

• nimetab ja analüüsib eesti kultuurile ja eestlaste identiteedile olulisemaid tüvitekste, -teoseid;

• seostab teose (sh film ja näidend) või teksti sündmustikku, tegelasi ja konteksti isiklike kogemustega;

• koostab selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi ning ettekandeid huvi- ja erialavaldkonna teemadel;

• kohaneb mitmesugustes, sh võõrastes suhtlusolukordades ja oskab valida sobivaid strateegiaid;

• täidab ülesandeid eesmärgipäraselt ja koostööd tehes;

5) tõlgendab nii eesti kui maailma kirjanduse teoseid ning suhestab neid erinevate

eluvaldkondade ja iseendaga.

• loeb õpingute ajal tervikteoseid, valides mitmekesist lugemismaterjali vastavalt huvidele, soovidele ja vajadustele;

• esitab küsimusi ja vastab loetu põhjal küsimustele, mõistes ka teoste allteksti ja kujundlikku keelt;

• kasutab eri tekstide puhul erinevat lugemisstrateegiat;

• tõlgendab teost kirjandusloolisest kontekstist lähtuvalt;

• nimetab kirjanduse põhižanre, nende tunnuseid, ülesehitust ja tõlgendusvõimalusi ning olulisemaid esindajaid;

• kasutab tekstianalüüsis õigesti kirjanduse põhimõisteid;

• eristab tekstinäidete põhjal žanre ja kujutamisviise,

• võrdleb teoste sisu, väljenduslaadi ja ülesehitust, kasutades oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid;

• avaldab ja põhjendab oma arvamust loetu kohta, kasutades oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate;

• täidab ülesandeid eesmärgipäraselt ja koostööd tehes.

2. Eesti keel teise keelena 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane on ühiskonda lõimunud, digipädev, ennastjuhtiv ja teadlik eesti keele kasutaja, kes väärtustab keelelist ja kultuurilist mitmekesisust, hindab kriitiliselt enda keeleoskust, seab edasisi keeleõppe eesmärke.

Märkus: sõltuvalt õpilase riigikeele valdamise tasemest kohandatakse talle keele ja kirjanduse moodulis toimuvat õpet kasutades vajadusel eesti keel teise keelena õppe metoodikat ja keeleõppe raamdokumendis sätestatud ootusi vajalikule keeletasemele jõudmiseks.

3

Õpiväljundid

Õpilane 1) mõistab keelt, et aru saada

üldistest teemadest, sh kujundlikust keelest

2) saab aru pikkadest eri laadi tekstidest, kui on võimalik lugeda korduvalt ja kasutada

teabeallikaid

Hindamiskriteeriumid Õpilane

• mõistab kõneleja keelt, suudab jälgida pikka mõttevahetust;

• tunneb ära erinevad tekstitüübid, levinumad kõnekujundid ja idioomid;

• tabab ja toob välja iga vestleja peamõtte arutelus;

• valib sobivaid teatmeallikaid teksti paremaks mõistmiseks;

• loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist;

3) kirjeldab loovalt ja üksikasjalikult, jutustab

ning kirjutab tekste, rõhutades olulisi seisukohti

ja lõpetades teksti sobiva kokkuvõttega, milleks oskab kasutada ka digivahendeid

4) rakendab teksti tüübist ja teemast lähtuvalt sobivat

tooni, stiili ja registrit

• loob erinevaid tekstitüüpe, mille arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane;

• kirjeldab tegevusjuhiseid ja teenuste tutvustusi;

• koostab põhjaliku ülevaate pikkadest ja keerukatest artiklitest, erinevatest abstraktsetest tekstidest, andes edasi teksti mõtte ja autori arvamuse;

• valib ja kasutab etteantud teemale kohaseid argumente;

• kasutab loovalt sobilikku sõnavara etteantud stiiliga tekstis;

5) väljendub ladusalt, korrektselt ja mõjusalt mitmesugustel üldistel ning

õpinguid, tööd ja vaba aega puudutavatel teemadel,

sidudes mõtteid selgelt nii suulises kui kirjalikus tekstis, suheldes koostöiselt

nii tava- kui digikeskkonnas 6) kasutab spontaanses

suhtluses grammatiliselt õiget keelt ega pea sõnumit eriti lihtsustama, valib

olukorrale sobiva registri

• osaleb arutelus, väitleb abstraktse teema üle, põhjendab oma seisukohti ja teeb kaaslastega koostööd;

• suhtleb erinevatel teemadel, juhib vestlust ja annab tagasisidet;

• kohaneb mitmesugustes suhtlusolukordades ja valib sobivad -strateegiad;

• hääldab sõnu ja lauseid selgelt ja loomulikult;

• mõistab vestluskaaslaste väljendatut üksikasjalikult;

• tuleb toime läbirääkimistega avalikus, töö- ja hariduselus;

4

7) suudab suhtlust tõhusalt vahendada ja toetada, kohandades oma

väljendusviisi, ning arutelu edasi arendada, esitades

küsimusi; 8) oskab teha märkmeid ja

kokkuvõtteid,

tõlkida/tõlgendada ning selgelt edasi anda tekstide ja

visuaalide mõtet

• juhib suurema pingutuseta vestlust tuttaval teemal;

• tõlgendab diagramme, jooniseid ja tabeleid, annab edasi neis sisalduvat infot;

• muudab oma väljendusviisi vastavalt suhtluskaaslase vajadustele ja tasemele;

• esitab arusaamatuste korral lisaküsimusi ja vastab küsimustele;

• tõlgib mõtteid ja arutelusid eesti keelest teise keelde ja/või vastupidi nii, et säilib algteksti mõte;

• koostab kokkuvõtteid ja teeb kokkuvõtlikke märkmeid (loeng, telesaade, ettekanne jms);

• sõnastab loetud teksti ümber, refereerib nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud infot, austades intellektuaalset omandit, kasutab korrektset viitamist.

3. Matemaatika 12 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab matemaatikapädevused ja probleemilahendusoskuse tasemel, mis toetab mitmekülgset haridusteed

elukestvas õppes ning valmistab ette tööturule sisenemiseks.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) rakendab matemaatika ja

eluliste probleemülesannete lahendamisel ning tulemuste kontrollimisel sobivaid

meetodeid ja digivahendeid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• lahendab matemaatilisi ja elulisi probleemülesandeid, eristades erinevaid arvuhulki ning kasutades sobivaid matemaatilisi tehteid (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine, astendamine, juurimine) ja protsentarvutust, sh bruto- ja netopalga, hinna kujunemise, maksude ja laenudega seotud arvutusi;

• teisendab avaldisi, rakendades tehteid astmete ja juurtega;

• lahendab reaalelulise kontekstiga probleemülesandeid võrrandite, võrratuste ning nende süsteemide abil, võttes arvesse hulgateooria seoseid;

• kasutab matemaatiliste ja eluliste probleemülesannete lahendamisel ja tulemuste kontrollimisel sobivaid, sh digitaalseid tööriistu;

2) kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja - oskusi erinevate

valdkondade probleemülesannete

lahendamisel, hinnates kriitiliselt nende sobivust ja piiranguid

• arvutab tasandiliste kujundite ümbermõõdu ja pindala, rakendades vajalikke valemeid, sh trigonomeetrilisi seoseid, siinus- ja koosinusteoreemi, et lahendada reaalelulisi probleemülesandeid;

• võrdleb ja arvutab tahk- ja pöördkehade pindala ja ruumala, avaldab valemitest vajalikke suurusi;

• kasutab vektoreid ja joone võrrandeid geomeetriaprobleemülesannete lahendamisel, kontrollides, saadud tulemuste õigsust, mh kasutades tarkvaralisi lahendusi;

• visualiseerib punkti asukohta, sirgete ja tasandite asendit ruumis, selgitades kahe sirge, sirge ja tasandi ning kahe tasandi vahelise nurga mõistet reaalses mudelis;

5

3) selgitab erineval kujul (teksti, tabeli, graafiku, valemitena vms) esitatud

matemaatilist infot, kasutades vajaduse korral

erinevaid teabeallikaid

• selgitab funktsiooni mõistet ja üldtähist ning funktsiooni uurimisega seotud mõisteid, leides valemiga esitatud funktsiooni määramispiirkonna, nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonna;

• joonestab ja tõlgendab funktsioonide graafikuid ja nende vastastikust asendit, kirjeldades graafiliselt esitatud funktsiooni omadusi joonise põhjal ning seostades joone kuju ja asendit koordinaatteljestikus selle valemiga;

• lahendab logaritm-, eksponent- ja trigonomeetrilisi võrrandeid nii analüütiliselt kui ka graafiliselt;

4) analüüsib erineval moel esitatud matemaatilisi, sh

statistilisi andmeid, hinnates nende usaldusväärsust

• hindab sündmuse tõenäosust, sõnastades liitsündmuse elementaarsündmuste kombinatsioonina ning kasutades kombinatoorikat ja sündmuse tõenäosuse määramise meetodeid;

• lahendab reaalelulisi probleemülesandeid, kogudes ja töödeldes andmeid, sh kasutades tabelarvutusprogramme ning kirjeldades juhuslikku suurust arvkarakteristikute ja diagrammide abil, samuti illustreerides IKT vahendite abil ning tehes järeldusi uuritava nähtuse kohta;

5) annab hinnangu lahendusprotsessile ja saadud

tulemuste tõepärasusele, tehes vajaduse korral

parandusi ning esitledes tulemusi loogiliselt ja veenvalt

• lahendab reaalelulisi probleemülesandeid, kasutades aritmeetilise ja geomeetrilise jada omadusi ning liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise mudeleid;

• kirjeldab funktsiooni tuletise omadusi ja lahendab ekstreemumülesandeid, kasutades funktsiooni tuletise mõistet ja geomeetrilist tähendust;

• arvutab tasandilise kujundi pindala, kasutades algfunktsiooni mõistet ja määratud integraali;

• kontrollib saadud tulemuste õigsust süstemaatilise kontrollimise ja võrdlemise abil;

• esitab matemaatilist teksti, kasutades korrektseid matemaatilisi termineid ja sümboleid.

4. Võõrkeel keeleoskustasemel B1 4,5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles nii kõnes kui kirjas erinevates ühiskondlikes ja kultuurisituatsioonides

motiveeritult ning kriitiliselt mõtleva, iseseisva keelekasutajana.

Õpiväljundid

Õpilane 1) suhtleb õpitavas

võõrkeeles, väljendades

arvamusi ja kirjeldades kogemusi, kasutades

mitmekesist sõnavara ja keelestruktuure peamiselt mitteametlikes olukordades

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• suhtleb selgelt ja arusaadavalt nii kõnes kui kirjas erinevates olukordades, väljendades suhtlemise eesmärgi mõistmist ja saavutades soovitud tulemuse;

• väljendab arvamusi ja kirjeldab kogemusi loomulikult ja veenvalt, kasutades tasemele sobivaid keelestruktuure ning väljendab oma mõtteid arusaadavalt ja täpselt;

• rakendab mitmesuguseid keelestruktuure, sealhulgas erinevaid grammatilisi konstruktsioone ja sõnavara suhtluse rikastamiseks;

• kasutab peamiselt mitteametlikes suhtlussituatsioonides sobivat igapäevast ja erialast sõnavara, mis võimaldab sujuvat suhtlust erinevates olukordades ja teemadel;

6

2) käitub erinevates suhtlusolukordades vastava

kultuuri suhtlus-, keele- ja kultuurinorme arvestavalt

• tutvustab kirjalikult ja suuliselt enda ja teiste rahvaste kultuure, sh elukeskkonda, traditsioone ja kultuurinorme, kasutades endale tuttavat sõnavara;

• võrdleb teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi omavahel ja enda kultuuriga, kasutades vajadusel digitehnoloogilisi vahendeid;

• suhtleb võõrkeeles päevakajalistel teemadel, arvestades vestluspartneri kultuurilise eripäraga;

3) kasutab õppimiseks

erinevaid võõrkeelseid allikaid ja õpistrateegiaid ning kohandab need

vastavalt enda vajadustele ja keeletasemele

• rakendab õppimise toetamiseks erinevaid võõrkeelseid infoallikaid koos juhendmaterjalidega;

• iseloomustab enda võõrkeeleoskust ja kasutab erinevaid õpistrateegiaid;

• loeb ja kasutab erinevaid võõrkeelseid tekste ja/või teoseid, kasutades mitmesuguseid asjakohaseid allikaid;

• kasutab eetiliselt ja peamiselt iseseisvalt erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid;

4) võrdleb nii kodumaiseid kui ka rahvusvahelisi võimalusi edasiõppimiseks ja tööturul toimetulekuks

• tutvustab üldsõnaliselt oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi;

• esitleb suuliselt ja kirjalikult enda erialaseid teadmisi ja oskusi peamiselt iseseisvalt, kasutades vajadusel erinevaid digitehnoloogilisi vahendeid;

• kirjeldab üldsõnaliselt oma praktika- ja/või töökogemust;

5) väärtustab ennastjuhtiva õppijana võõrkeelte oskust, loob ja säilitab õpimotivatsiooni

• osaleb aktiivselt auditoorses töös ja/või sooritab iseseisvaid ülesandeid, läheneb õppeprotsessile uurivalt;

• tutvustab ennast ja/või enda erialast tegevust, väljendades end üldsõnaliselt;

• osaleb erinevate võõrkeelte ja kultuuridega seotud tegevuses ja näitab üles meeskondlikkust;

• kirjeldab endale olulisi (õpi)probleeme ja/või (õpi)saavutusi ning pakub välja lahendusi, väljendades mõtteid lihtsate lausetega.

5. Võõrkeel keeleoskustasemel B2 7,5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles nii kõnes kui kirjas erinevates ühiskondlikes ja kultuurisituatsioonides

motiveeritult ning kriitiliselt mõtleva iseseisva keelekasutajana.

Õpiväljundid Õpilane

1) suhtleb õpitavas võõrkeeles edasijõudnud keelekasutajana

ladusalt nii kõnes, kirjas kui ka veebisuhtluses eesmärgipäraselt, väljendades

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• suhtleb selgelt ja arusaadavalt nii kõnes kui kirjas erinevates olukordades, väljendades suhtlemise eesmärgi mõistmist ja saavutades soovitud tulemuse;

• väljendab arvamusi ja kirjeldab kogemusi loomulikult ja veenvalt, kasutades tasemele sobivaid keelestruktuure, ning väljendab enda mõtteid arusaadavalt ja täpselt;

• kasutab mitmekesiseid keelestruktuure, sealhulgas keerulisemaid grammatilisi konstruktsioone, et täpselt, selgelt ja

7

erinevaid seisukohti ja arvamusi

mitmekülgselt väljendada oma mõtteid ja seisukohti;

• kasutab laialdast igapäevast ja erialast sõnavara, mis on sobilik nii ametlikes kui mitteametlikes suhtlussituatsioonides, demonstreerides keeleoskust erinevates kontekstides;

2) käitub erinevates suhtlusolukordades vastava

kultuuri suhtlus-, keele- ja kultuurinorme arvestavalt

• tutvustab kirjalikult ja suuliselt enda ja teiste rahvaste kultuure, sh elukeskkonda, traditsioone ja kultuurinorme, kasutades temaatilist sõnavara;

• analüüsib teiste kultuuride sarnasusi ning erinevusi omavahel ja enda kultuuriga, kasutades vajadusel digitehnoloogilisi vahendeid;

• suhtleb võõrkeeles ladusalt ühiskondlikult olulistel teemadel, arvestades vestluspartneri kultuurilise eripäraga;

3) kasutab õppimiseks erinevaid võõrkeelseid

allikaid ja õpistrateegiaid ning kohandab neid

vastavalt enda vajadustele ja keeletasemele

• rakendab õppimise toetamiseks erinevaid võõrkeelseid infoallikaid iseseisvalt;

• iseloomustab enda võõrkeeleoskust ja kasutab erinevaid õpistrateegiaid;

• loeb ja kasutab erinevaid võõrkeelseid tekste ja/või teoseid, kasutades mitmesuguseid asjakohaseid allikaid;

• kasutab eetiliselt ja iseseisvalt erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid;

4) võrdleb nii kodumaiseid kui

ka rahvusvahelisi võimalusi edasiõppimiseks ja tööturul toimetulekuks

• tutvustab suuliselt ja kirjalikult oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi;

• esitleb suuliselt ja kirjalikult enda erialaseid teadmisi ja oskusi iseseisvalt, kasutades vajadusel erinevaid digitehnoloogilisi vahendeid;

• kirjeldab üksikasjalikult oma praktika- ja/või töökogemust;

5) väärtustab ennastjuhtiva õppijana võõrkeelte oskust,

loob ja säilitab õpimotivatsiooni

• osaleb aktiivselt auditoorses töös ja/või sooritab iseseisvaid ülesandeid, läheneb õppeprotsessile uurivalt;

• tutvustab ennast ja/või enda erialast tegevust, väljendades end üksikasjalikult;

• osaleb võõrkeelte ja erinevate kultuuridega seotud tegevuses ja näitab üles meeskondlikkust;

• kirjeldab endale olulisi (õpi)probleeme ja/või (õpi)saavutusi ning pakub välja lahendusi, põhjendades ja laiendades enda mõttekäike.

6. Loodusained 18 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilasest kujuneb vastutustundlik, ennastjuhtiv ja kriitiliselt mõtlev indiviid, kes huvitub teda ümbritsevast

keskkonnast, võtab igapäevaelus vastu teaduspõhiseid otsuseid, mõistab jätkusuutliku tehnoloogia ja tootmise olulisust ning väärtustab elurikkust.

8

Õpiväljundid

Õpilane 1) kasutab loodusainetes

omandatud teadmisi ja oskusi keskkonna objektide ja

nähtuste ning nendevaheliste põhjuse-tagajärje seoste selgitamiseks

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kasutab looduses toimuvate protsesside selgitamiseks bioloogia, keemia, füüsika ja geograafia põhimõisteid ja

seaduspärasusi;

• kasutab korrektset bioloogia-, keemia-, füüsika- ja geograafiaalast sõnavara nii suulisel ettekandel kui ka

kirjalikult;

• selgitab bioloogia, keemia, füüsika ja geograafia omavahelisi seoseid ja erinevusi ning tähtsust teaduse ja

tehnoloogia, sh inseneeria valdkonnas, rõhutades loovuse ja innovatsiooni rolli;

• kasutab erinevaid mudeleid (sh arvutisimulatsioone ja matemaatilisi mudeleid) loodusobjektide ja nähtuste

uurimisel;

• koostab teaduslikke meetodeid kasutades loodusnähtuste või protsesside mudeleid;

• koostab mõistekaarte, diagramme, graafikuid ja andmetabeleid projektides või uurimuslikes ülesannetes olevate

andmete visualiseerimiseks;

• lahendab matemaatiliste võtete ja valemite abil elulisi ja loodusteaduslikke ülesandeid;

2) sõnastab uurimisküsimusi ja

hüpoteese, kavandab ja korraldab loodusteaduslikke

uuringuid, analüüsib ja tõlgendab tulemusi ning teeb kehtivaid järeldusi ja

ennustusi

• sõnastab loodusteaduslike mudelite leidmiseks või kontrollimiseks hüpoteese või uurimisküsimusi;

• kavandab ja viib läbi ohutul viisil loodusteaduslikke uuringuid, kasutades sobivaid katsevahendeid või

simulatsioone looduse seaduspärasuste tundma õppimiseks;

• kasutab sobivaid mõõtevahendeid ja andmeanalüüsi tööriistu, et koguda täpseid ja usaldusväärseid andmeid;

• teeb kogutud andmete põhjal põhjendatud teaduspõhiseid järeldusi;

• esitab saadud tulemused suuliselt või kirjalikult, kasutades vajadusel digivahendeid;

• kasutab loodusainetes omandatud teadmisi ja oskusi eluliste probleemide lahendamiseks, rakendades loovat ja

kriitilist mõtlemist, digitaalseid tööriistu ja meeskonnatööoskusi;

3) leiab iseseisvalt usaldusväärset

loodusteaduslikku informatsiooni ja kasutab seda erinevate ülesannete

lahendamisel

• kasutab erinevaid infoallikaid, juhendatult analüüsib ja hindab kriitiliselt nende teabe usaldusväärsust, eristab

teaduspõhiseid fakte pseudoteaduslikest väidetest ning rakendab fakte loodusprotsesside selgitamisel ja

probleemide lahendamisel;

• analüüsib erinevaid seisukohti elu päritolu kohta ning selgitab oma arusaamu;

• kasutab loodusteaduslike uuringute läbiviimiseks andmeportaale ja digitaalseid teabeallikaid;

• kasutab loodusteaduslike ülesannete lahendamiseks ning koostööks kaasõpilastega digitehnoloogiavahendeid;

4) rakendab loodusainetes

omandatud teadmisi ja oskusi probleemide lahendamiseks ja otsuste tegemiseks

• selgitab kliimamuutuste teket ja rohetehnoloogia mõju ning pakub lahendusi keskkonnasäästliku kliimapoliitika

rakendamiseks;

• märkab ja lahendab igapäevaelu probleeme ning langetab argumenteeritud otsuseid, kasutades loovat mõtlemist;

9

• kasutab mehhaanika, dünaamika, termodünaamika ja elektroenergeetika seaduseid tehnoloogiliste probleemide

lahendamisel;

• kasutab reaaleluliste ülesannete lahendamiseks keemiliste elementide perioodilisustabelit, lahustuvustabelit,

metallide pingerida ja teisi teabeallikaid;

5) saab aru teaduse olemusest, seostab loodusteadusi ja

tehnoloogiat

• analüüsib teaduse olemust ning seostab loodusteadusi ja tehnoloogiat, rakendades teadmisi praktilistes olukordades

ja luues uuenduslikke lahendusi;

• toob näiteid pindpinevuse, kapillaarsuse ja märgamise esinemisest looduses ja tehnikas;

• kirjeldab valguse ja heli omadusi ning nende rolli looduses ja tehnoloogias, rakendades laineõpetuse põhimõtteid

ja tuues näiteid igapäevastest tehnoloogilistest lahendustest;

• selgitab aine olekuid ja faasisiirdeid, rakendades termodünaamika põhimõtteid.

• toob esile teabeallikate alusel toidutootmise ja põllumajanduse mõju looduskeskkonnale, pakkudes välja lahendusi

kaasaegse tehnoloogia abil;

6) selgitab kliimamuutuste ja

rohetehnoloogia mõju keskkonnale

• selgitab süsinikuringe ja energiasäästu tähtsust kliimamuutuste kontekstis, ning nende mõju globaalsele

soojenemisele;

• toob näiteid peamistest kliimamuutusi põhjustavatest teguritest ning kliimamuutuse võimalikest tagajärgedest

loodusele ja ühiskonnale;

• arutleb roheoskuste vajalikkuse ja nende mõju üle elukeskkonnale, kasutades loodusteaduslikku terminoloogiat;

• hindab kliimamuutuste mõju veekeskkonnale ja analüüsib juhendamisel vesiviljeluse mõju ökosüsteemidele;

• selgitab meetodeid metallide korrosiooni vähendamisel ning arutleb rohetehnoloogia rakendamise võimaluste üle

keemiatööstuses;

• kirjeldab maailma energiamajanduse muutusi ja nende seoseid kliimapoliitikaga;

• toob näiteid rohetehnoloogia rakendamise mõjust erinevates majandusharudes ning selgitab, kuidas see toetab

jätkusuutlikkuse parendamist;

7) selgitab elurikkuse ja

jätkusuutliku arengu olulisust ning kasutab neid

põhimõtteid igapäevaelus

• iseloomustab teabeallikate põhjal jätkusuutliku arengu põhimõtteid ning nende rakendamise võimalusi erinevates

kontekstides;

• selgitab teabeallikate põhjal elurikkuse olulisust ning selle säilitamise võimalusi;

• selgitab hoiakuid ja käitumist, mis näitavad vastutustundlikkust elurikkuse ja jätkusuutliku arengu säilitamisel;

• järgib tervislikke eluviise arvestades tervisliku toitumise ja nakkushaigustest hoidumise põhimõtteid;

• selgitab tööstuse ja tehnoloogia arengu mõju keskkonnale ja globaalsele elurikkusele, kasutades teaduslikele

uuringutele põhinevaid andmeid;

• hindab kemikaalide kasutamist argielus ja nende mõju keskkonnale ja tervisele;

10

• arutleb üleilmastumise mõju üle eri eluvaldkondadele tuues välja selle mõju kestlikule arengule;

8) selgitab oma eriala seoseid loodusteaduste ja

tehnoloogiaga elukestva õppe kontekstis.

• selgitab loodusteaduste ja tehnoloogiaga seotud elukutsete tähtsust 21.sajandi majanduses;

• kirjeldab loodusteaduste arengusuundi ja analüüsib, kuidas omandatud teadmisi ja oskusi rakendada

karjäärivalikul;

• seostab loodusteadusi õpitava erialaga;

• rakendab loodusteaduslikke teadmisi ja oskusi erialases õppes ja tegevuses;

• kirjeldab õpitava eriala arengut loodusteaduslikust vaatepunktist;

• selgitab, milliseid loodusseadusi ja ohutusaspekte tuleks valitud erialal arvesse võtta;

• teeb erialaõppes loodusteaduslikele teadmistele tuginevaid otsuseid ning prognoosib nende tagajärgi, tuginedes

sotsiaalsetele, majanduslikele, kõlbelistele ja õigusalastele seisukohtadele.

7. Sotsiaalained 13 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime muutuvas maailmas iseenda ja oma lähikonnaga, lähtudes üldinimlikest ja demokraatlikest

väärtustest, mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ning enda rolli vastutustundliku ja keskkonnateadliku ühiskonnaliikmena.

Õpiväljundid

Õpilane

1) iseloomustab kaasaegse maailma kujunemist ning

Eesti ja maailma ajaloo vahelisi seoseid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• selgitab ajaloolisi ja tänapäeval toimuvaid ühiskondlikke protsesse ning nende põhjuseid ja tagajärgi;

• eristab ajalooperioode vastavalt nende iseloomulikele tunnustele ning selgitab ajastute vahetumise põhjuseid;

• selgitab üksikisiku valikute ja otsuste mõju Eesti ja maailma ajaloole;

• nimetab Eesti ja maailma ajaloo pöördelisi sündmusi ja protsesse, selgitab nende tähtsust ja mõju ühiskonna arengule;

• kirjeldab minevikus elanud inimeste elu ajaloolises kontekstis;

• võrdleb vähemalt kahte ajaloolist sündmust erinevatest vaatenurkadest ning seob need tänapäeva ühiskonna konkreetsete sündmuste või arengutega;

2) mõistab kultuurilise

mitmekesisuse väärtust ning kultuuride ja rahvaste rolli

selles

• toob näiteid, kuidas erinevate kultuuride ja rahvaste pärand on mõjutanud tänapäevase maailma kujunemist;

• uurib eesti ja maailmakultuuri pärandit ja selgitab selle tähendust kultuurilise mitmekesisuse säilitamisel ja kaitsmisel;

• selgitab peamiste religioonide ja ideoloogiliste õpetuste tekkelugu, leviku põhjusi ning mõju ühiskonna arengule minevikus ja tänapäeval;

• analüüsib ühiskondlike ja tehnoloogiliste arengute mõju kultuurilisele mitmekesisusele maailmas ja Eestis;

11

3) eristab olulist infot

ebaolulisest ning tõlgendab

andmeid, kasutades

allikakriitiliselt erinevaid

teabevahendeid

• hindab kriitiliselt leitud infot, eristab olulist ebaolulisest ning teeb vahet tõenduspõhistel allikatel ja valeuudistel;

• selgitab tehisaru rolli informatsiooni levitamisel ja tõlgendamisel, kasutades tehisaru eetiliselt ja eesmärgipäraselt;

• otsib infot oma kodukoha ja eriala kohta ning esitab seda põhjendatud meediumi vahendusel;

• valib kriitiliselt erinevaid teabeallikaid, viidates korrektselt kasutatud allikatele, järgides autoriõiguse ja intellektuaalse omandi nõudeid;

• tõlgendab leitud andmeid, kasutades erinevaid teabevahendeid allikakriitiliselt;

4) selgitab ühiskonnaliikme

aktiivset rolli ja vastutust,

lähtudes kodanikuaktiivsuse,

keskkonnahoiu ning inim- ja

kodanikuõiguste olulisusest

demokraatlikus ühiskonnas

• selgitab ühiskonnaliikme rolli ja vastutust tööturul, majanduses ja demokraatliku ühiskonna toimimises;

• toob näiteid säästva majanduse, sotsiaalse ettevõtluse, kestlikkuse ja õiglase kaubanduse põhimõtetest ning selgitab nende seost ühiskonnaliikmete vastutusega;

• kirjeldab majanduse toimimise põhialuseid ning riigi, tarbija ja ettevõtja rolli, huve, õigusi ja vastutust demokraatlikus ühiskonnas;

• analüüsib demokraatia põhimõtteid, inim- ja kodanikuõigusi;

• selgitab enda õigusi ja kohustusi Eesti riigi suhtes ning toob konkreetseid näiteid, kuidas neid õigusi ja kohustusi praktikas rakendada;

• nimetab aktuaalseid rahvusvahelisi sündmusi, sh kriisiolukordi ning oskab kirjeldada nende mõju kodanikele ja ühiskonnale laiemalt;

• selgitab tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide (ÜRO, EL, NATO) toimimist ning enda võimalusi ja vastutust seoses nendega demokraatliku ühiskonna kontekstis;

5) analüüsib enda isiksust,

lähtudes erinevatest rollidest

ja kohustustest ühiskonnas

• toob näiteid põhilistest teguritest, mis mõjutavad inimeste käitumist ja emotsioone;

• kasutab erinevaid enesehindamise vahendeid enda isiksuse ja vaimse tervise analüüsiks;

• kirjeldab tervislikke eluviise, mis toetavad inimese füüsilist ja vaimset heaolu;

• kirjeldab peamisi vaimse tervise häireid, nimetab abi saamise võimalusi vaimse tervise häirete ja kriisi olukorras;

• kirjeldab peamisi kriisi-, trauma- ja leinareaktsioone ning nende mõju igapäevaelule;

• toob näiteid psühhoaktiivsete ainete mõjust inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele;

• nimetab erinevaid lähisuhtekonfliktide ja -vägivalla märkamise, ennetamise ning abi saamise viise;

• kirjeldab seksuaalsuse erinevaid dimensioone ja individuaalsust ning turvalise seksuaalelu ja -tervise tegureid, sh seksuaalse nõusoleku põhimõtet ja stereotüüpide mõju inimese seksuaalkäitumisele;

• analüüsib ühiskonna ja kultuuri mõju läbi ajaloo kooseluvormidele ja seksuaalsusele ning pereliikmete rollidele;

12

6) mõistab ühiskonnas

toimuvate protsesside mõju

üksikisikule ning paarisuhete

ja peremudelite

mitmekesisusele

• iseloomustab ühiskonnas toimuvate muutuste ja arengute mõju paarisuhete ja peremudelite mitmekesisusele, pereväärtustele ning perekonna rollile inimese elus;

• kirjeldab tervislike ja toetavate suhete algatamise ja hoidmise kujunemist ning analüüsib paarisuhte erinevaid etappe;

• analüüsib lahkumineku ja lahutuse põhjusi ning mõju pereliikmetele;

• kirjeldab vanemluse erinevaid aspekte ja kasvatusstiile ning analüüsib päritolupere mõju inimese arengus;

• kirjeldab pereplaneerimise valikuid ja seda mõjutavaid tegureid, iseloomustab raseduse kulgu läbi trimestrite ning peredünaamika muutusi pärast lapse sündi;

• toob näiteid pereelu, sh abielu ja laste elu, reguleerivatest õigusaktidest ja analüüsib, kuidas need sätestavad perekonnaliikmete õigusi ja kohustusi;

• koostab perekonna eelarve pereliikmete vajadusi, pere majanduslikku olukorda ja võimalusi arvestades.

8. Visuaal- ja helikultuur 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane huvitub eesti ja maailma visuaal- ja helikultuurist, väärtustab nende rolli enese ja ühiskonna toimimises ning

tunneb rõõmu eneseväljendusest

Õpiväljundid

Õpilane

1) mõistab kunsti ja muusika rolli ja olulisust enese,

kogukonna ja ühiskonna toimimises

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• jäädvustab enda valitud vahendiga enese igapäevaelu ja ümbritseva keskkonna looduslikku ning inimese loodud visuaal- ja helikultuuri;

• arutleb loodusliku ning inimese loodud visuaal- ja helikultuuri rolli ja olulisuse üle enese, kogukonna ja ühiskonna toimimises;

• osaleb erinevates liikumistegevustes ja mängudes individuaalselt või koos kaaslastega;

2) mõtestab visuaal- ja helikultuuri mitmekesisust

Eestis ja maailmas, seostades seda ühiskonna ja tehnoloogia muutumisega

ajas

• selgitab heli- ja visuaalkultuuri mitmekesisust Eesti ja maailma tähtteoste najal kui ajaloolist ja tänapäevast eneseväljendust, kasutades asjakohast põhisõnavara;

• arutleb visuaal- ja helikultuuri muutumise üle ühiskonna ja tehnoloogia muutumise mõjul;

3) väljendab end visuaali või heli kaudu loovprojektis,

kasutades erinevaid väljendusvahendeid,

-tehnikaid ja -vorme

• rakendab erinevaid vahendeid, tehnikaid ja vorme tunnete, mõtete ja kogemuste väljendamiseks loovprojektis;

• esitab ja põhjendab loova eneseväljenduse ideed, protsessi ja tulemust üksi või grupis;

• arutleb loova eneseväljenduse olulisuse üle isikliku arengu seisukohast.

9. Kehakultuur 5,5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane on tervislike eluviisidega ja füüsiliselt aktiivne ning omab teadmisi ja oskusi füüsilise, vaimse ja sotsiaalse

13

heaolu hindamiseks ja väärtustamiseks.

Õpiväljund

Õpilane

1) iseloomustab objektiivselt enda kehalist ja sotsiaalset võimekust ning rakendab

tervise edendamiseks erinevaid põhimõtteid ja

tegevusi

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• seostab erinevaid liikumisviise enesega ning mõistab nende olulisust enesemääratlemise, sotsiaalsete oskuste ja kodanikupädevuse kujunemisel;

• rakendab enda kehalisi ja sotsiaalseid oskusi, lähtudes omandatust, ning seostab neid enda tervisliku seisundiga, tegutsedes ja liikudes nii individuaalselt kui grupis;

• osaleb erinevates liikumistegevustes ja mängudes individuaalselt või koos kaaslastega;

2) arendab vaimset ja füüsilist tasakaalu, on ennastjuhtiv

ning omab pädevusi, mis toetavad terviseteadliku, vaimselt ja füüsiliselt

aktiivse inimese kujunemist

• kaardistab enda vaimse tervise seisundit, kasutades selleks teaduspõhiseid enesehindamise tööriistu ja tehnikaid;

• rakendab igapäevaelus liikumis- või treeningpäevikut, et toetada enda vaimset heaolu;

• koostab nädala toitumiskava, lähtudes organismi vajadustest ja toidugruppide mitmekesisusest, jälgides makro- ja mikrotoitainete soovitusi ning arvestades enda tervise eripärasid, toidukordade regulaarsust ning toidu soetamise

võimalusi;

• iseloomustab enda unerežiimi etteantud näitajate põhjal ning selgitab kvaliteetse une vajadust vaimse ja füüsilise heaolu tagamiseks.

• toob näiteid, kuidas virtuaalmaailmas ja ekraanide ees veedetud aeg võib kahjustada und ja vaimset tervist; 3) rakendab teadlikult erinevaid

liikumistegevusi ning näeb liikumist ja tantsu kultuuri

osana ning iseennast selle kujundajana

• näeb liikumisharrastust ja sporti eesti kultuuri osana ja rahvusliku identiteedi kujundajana;

• lähtub erinevates liikumistegevustes ohutustehnika nõuetest ning hea tava põhimõtetest;

• osaleb aktiivselt liikumis- või tervise edenduse ürituse organiseerimise meeskonnas ning tagasisidestab hiljem oma tegevusi ja nende mõju ürituse edule, tuues edaspidi välja parandusvõimalused;

• osaleb aktiivselt kogukonna liikumis- või tervise edenduse üritustel, näidates üles isiklikku initsiatiivi ja levitades infot nende kohta, et kaasata uusi osalejaid;

• selgitab liikumise olulisust kultuuri, tantsu ja alternatiivsete liikumisviiside kaudu, tuues esile liikumise mõju, sh selle kohta sotsiaalmeedias leiduva info tõepärasuse ning võimalikud ohud tervisele ja heaolule;

4) iseloomustab ennast sportliku eneseväljenduse abil ning

kirjeldab oma rolli tervisliku elukeskkonna loojana sotsiaalsest, kultuurilisest või

tervislikust taustast sõltumata

• selgitab tervise tugevdamise, liikumise ja harjutamise võimalusi linnaruumis ja looduses, arvestades erinevate sihtrühmade sotsiaalsete, kultuuriliste, aga ka tervisest ja keskkonnast tulenevate võimalustega;

• kaardistab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisrajad, harjutusväljakud ja liikumisvõimalused, analüüsib nende kasutusvõimalusi lähtuvalt kasutaja vanusest, arengust ning tervisest tulenevatest vajadustest ja piirangutest;

• seostab erinevaid keskkondi liikumisvõimalustega ning nende regulaarset kasutamist tervise, liikumisrõõmu ja isikliku väärtussüsteemiga;

• tagasisidestab virtuaalses keskkonnas veedetud tegevuste ja aja mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele ning sotsiaalsele käitumisele;

• kasutab mobiilirakendusi (näiteks Spordivägi vms) liikumisharjumuse kujundamiseks ja kehalise aktiivsuse

14

jälgimiseks;

• analüüsib oma füüsilist arengut tuginedes mooduli alguses ja lõpus sooritatud Kaitseväe kehaliste võimete testi tulemustele;

5) kujundab enda igapäevast vaimset ja füüsilist töökeskkonda ning tervist

toetavat jätkusuutliku teed eneseanalüüsi ja eriala valiku

toel

• selgitab töö iseloomust tulenevaid terviseriske ning rakendab ennetavaid ja tervist toetavaid teaduspõhiseid praktikaid nii töökeskkonnas kui ka isiklikus elus;

• märkab sümptomeid, mis viitavad ületöötamisele või läbipõlemisele, ning teab, kuidas neid leevendada või kuhu vajadusel abi saamiseks pöörduda;

• seostab tööalase sotsiaalse suhtluse ja võrgustumise olulisust enesearengu ja vaimse tervise hoidmisega, tuues esile nende positiivse mõju isiklikule ja professionaalsele arengule.

10. Riigikaitseõpetus 1,5 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab Eesti riigikaitse korraldust ja selle laia käsitust ning oma võimalusi ja kohustusi riigikaitsega seonduvalt.

Õpiväljundid

Õpilane 1) mõistab maailma ja Euroopa

sõjaajaloo olulisemate

sündmuste vahelisi seoseid, sh seoseid relvastuse

arenguga, ning nende sündmuste tagajärgi ja mõju Eesti riigile, ühiskonnale ja

inimeste saatusele

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• selgitab maailma ja Euroopa sõjaajaloo olulisemaid sündmusi, kasutades mõisteid sõjalised koormised, rüütlivägi, palgaarmee, nekrutikohustus, massiarmee, tankiarmee, sõjaväekohustus, positsioonisõda, maailmasõda;

• analüüsib maailma ja Euroopa sõjaajaloo olulisemate sündmuste (sh sõdade) tagajärgi ja mõju Eesti riigile, ühiskonnale ja inimeste saatusele (oma perekonna näitel);

• selgitab näidete varal relvastuse arengut ja sellega kaasnenud olulisemaid muutusi sõjapidamise viisides läbi ajaloo;

2) selgitab külma sõja aegsete ning tänapäevaste sõjaliste

kriiside ja relvakonfliktide erinevusi ning mõju rahvusvahelisele

julgeolekule

• võrdleb rahvusvahelist julgeolekukeskkonda külma sõja ajal ja tänapäeval, kasutades mõisteid sõda, sõjaline kriis, relvakonflikt, terrorism, infosõda ja hübriidsõda, traditsiooniline ja asümmeetriline oht, küberturvalisus,

massihävitusrelv, heidutus;

• nimetab julgeoleku riske ja ohte, sh ohud Eesti julgeolekule tänapäeval, ning toob esile nende ennetamise võimalusi, lähtudes psühholoogilise kaitse viiest toimealast;

• iseloomustab võrdlevalt olulisemaid rahvusvahelisi sõjalisi kriise ja relvakonflikte nii külma sõja ajal kui tänapäeval;

• analüüsib juhendamisel olulisemate rahvusvaheliste sõjaliste kriiside ja relvakonfliktidega seotud arenguid ning kirjeldab nende reguleerimiseks ja ohjamiseks kasutatavaid meetmeid;

15

• toob teabeallikate põhjal näiteid NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO rahvusvahelistest missioonidest ja rahuvalveoperatsioonidest, kus Eesti kaitsejõud on osalenud rahvusvaheliste konfliktide ennetamises ja ohjamises

ning konfliktijärgses rahu tagamises;