Puuduste kõrvaldamine

Andmekaitse Inspektsioon Kaitseressursside Amet

Tatari 39 Aiandi 15

Tallinn 10134 Tallinn 12918 (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Reservväelaste kompensatsioonisüsteemi poliitika kujundamine läbi

õppekogunemisele kutsutute sissetulekute ja kehtivate toetuste

võrdluse

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või X

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

JAH (Ülle Kangur,

[email protected],

+37258667864)

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

EI

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

EI

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Kaitseressursside Amet, registrikood 70007647,

Aiandi 15, 12918 Tallinn, [email protected], 800

2525.

Kontaktisik:

Rainer Järvela

Kaitseressursside Amet, Reservteenistuse büroo

Mobiil: +372 53038648

E-post: [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Statistikaamet

Reg kood: 70000332

Aadress: Tatari tn 51, 10134, Tallinn

Kontaktisik: Ilona Reiljan

+3726259390

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Kaitseressursside Ameti põhimäärus § 7 punkt

1, mis määrab ameti ülesandeks riigikaitse

eesmärkide saavutamiseks inimvaraga seotud

vajaduste analüüsimise ja punkt 12 ameti

tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide

väljatöötamiseks või muutmiseks ettepanekute

tegemise.

Nimetatud uuring toetab Kaitseministeeriumi

20.06.2024 otsustatud „RKAK 2026-2035

ettevalmistamise lähteülesanne“ Lisa 2

Analüüside vajadused (dokumendi tase -

asutusesiseseks kasutuseks), KRA-le määratud

analüüside läbiviimist.

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5

kohaselt loetakse teadusuuringuks ka

täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil.

Nende koostamiseks on täidesaatval

riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava

või volitatud töötleja andmekogusse ning

töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse

Inspektsioon kontrollib enne nimetatud

isikuandmete töötlemise algust käesolevas

paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Uuringu eesmärk on võimalikult adekvaatselt hinnata reservteenistusse kutsutute toetuste

piisavust ning analüüsida võimalusi, kuidas reservteenistuses viibitud aja eest makstav toetus

kompenseeriks isikutele õiglasel määral tekkinud sissetuleku muutuse. Uuringu tulemused

toetavad riigikaitse arengukava 2026-2035 otsuseid ning loovad võimalikult hea teadmise

tekkivatest lisakuludest. Lisaks võimalikule toetuse tõusule on üheks analüüsitavaks osaks ka

hüpoteetiline üleminek toetuste maksmise süsteemile, kus lähtutakse isikustatud sotsiaalmaksu

laekumisest (sarnaselt vanemahüvitisele). Kokkuvõtvalt on isikuandmete töötlemise eesmärk

saada võimalikult täpsed andmed riigikaitselise inimvara puudutavate otsuste tegemiseks ja

planeerimiseks aastateks 2026-2035.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuritavate koosseis ei pruugi alluda riigi keskmistele andmetele. Reservteenistusse kutsutakse

isikud, kes on nimetatud sõjaaja ametikohale. Ametikohale nimetamine eeldab tavapäraselt

ajateenistuse läbimist. Ajateenistusse kutsutakse omakorda kindla vanusekategooria ning

tervisenõuetele vastavad isikud, millest tulenevalt on nad ka eristatavad üldisest keskmisest.

Samuti näitavad varasemad uuringud, et teatud hulk aastaid pärast ajateenistust teenivad isikud

tavapärasest kõrgemat tulu. Selliste erisuste baasil on oluline lähtuda uuringus just sihitud

valimist.

Reservteenistuses viibimise ajal ei ole tööandjad kohustatud teenistuse ajal palka maksma, seega

on oluline reservteenistuse eest makstavate toetuste analüüsis mõista millisel määral on

mõjutatud isikute sissetulek ning sellega kaasnev võimalike rahaliste probleemide suurus. Taolist

arusaama saab võimalikult täpselt mõista ainult teades reservväelaste sissetulekuid.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Käesolevale temaatikale on avalikult tähelepanu pööranud nii meedia, riigikogu liikmed ning

õiguskantsler, kes on kaitseministrile teinud ettepaneku leidmaks reservväelastele õiglasem

toetuste maksmise süsteem, mis võtab arvesse üldist elukallidust ja palkade tõusu. Seega on laiem

ülekaalukas huvi olemas.

Riigikaitse ja kaitsevalmiduse küsimused on käsitletavad avaliku huvina.

Reservväealaste seas iga-aastaselt läbi viidavas rahulolu-uuringus on korduvalt tõstetud esile

reservteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse suurust, mis enam ei kata isikute tavapärast

sissetulekut, mistõttu tekib olukord, kus sissetuleku languse tõttu ei ole võimalik isikul elulisi

kohustusi täita. See on tekitanud olukorra, kus õppekogunemise kutse saanud reservis olevad

isikud ei ilmu õppekogunemisele või taotlevad õppekogunemiselt vabastust raske majandusliku

olukorra tõttu. Seda esineb eelkõige perekondades, kus reservis olev isik on ainus, kes teenib

elatist. Kuigi reservväelaste toetuse süsteemi muutmine puudutab otseselt vastavasse sihtrühma

kuuluvaid isikuid, siis kaudne mõju avaldub ka sihtrühma lähikondsetele, leibkonnale ja

tööandjatele. Ka meie ühiskonna huvides on oluline, et Eesti riigis oleks isikute tahe ja

motivatsioon kõrge täita riigikaitselist kohustust ja panustada sõjalisse riigikaitsesse.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Analüüsi käigus kasutatakse registriandmeid, mis pärinevad Maksu- ja Tolliametist ning mis on

statistikaametil olemas seoses riiklike statistikatöödega ning õppustel osalenute isikukoode koos

õppuse nime ja auastme grupiga, mille KRA kontakt saadab statistikaametile.

Registriandmete kasutamine on andmete taaskasutamine, mis ei lisa andmesubjektidele täiendavaid

kohustusi. Analüüsi tulemused esitatakse tellijale anonüümselt, üldistatud kokkuvõttena, seega ei

kahjusta uuring ka andmesubjekti õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu. Uuringu tulemustes ei

ole isikud tuvastatavad.

Õppustel osalenute eest makstud sotsiaalmaksu ja selle aluseks oleva tulu andmed on statistikaametis

juba olemas, selleks ei ole vaja teha lisapäringuid. Andmeid kasutatakse pseudonüümitud kujul.

Sotsiaalmaksuga maksustatava tulu andmed on pseudonüümitud riikliku statistika tegemise käigus.

Tellimustöö käigus lisanduvad andmed pseudonüümitakse statistikaameti vastavas osakonnas pärast

laekumist.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Registriandmed sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kohta pärinevad Maksu- ja Tolliameti vormist

TSD ja ESD ning on Statistikaametis juba olemas seoses riikliku palga- ja sissetulekute statistika

tegemisega. Plaanitava analüüsi jaoks ei ole vaja andmeid Maksu- ja Tolliametist juurde hõivata.

Valimisse kuuluvate isikute isikukoodid saadetakse Statistikaametile krüpteerituna asutuse

registrikoodile.

Andmed paiknevad ja nende töötlus toimub Statistikaameti serverites, mis asuvad Eestis.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Uuringus töödeldakse aastatel 2023 ja 2024 suurõppustele (Ussisõnad 2023 ja Kevadtorm 2024)

kutsutute andmeid. Kokku päritakse infot 20 664 inimese osas. Valimi siseselt eristatakse

ohvitseri, allohvitseri ja sõduri ametikohti ning osalenuid, vabastatuid ja mitteilmunuid.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

1. Ussisõnad 2023 osas periood 08.2022-07.2023 (valim 15 257 inimest)

2. Kevadtorm 2024 osas periood 05.2023-04.2024 (valim 5407 inimest)

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Isikukood (veerg eemaldatakse analüüsist pärast andmete pseudonüümimist).

Isiku pseudonümiseeritud identifitseerimiskood

Õppuse nimi, kus isik osales

Õppusel osalemise staatus

Auastme grupp

Väljamakse kuu

Väljamakse aasta

Väljamakse liik

Väljamakse summa

Deklareeritud sotsiaalmaksu summa

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

1) KRA poolt edastatavad andmed õppustel osalenute kohta. Andmed pärinevad

kaitseväekohustuslaste registrist, mida haldab KRA.

2) Maksu- ja tolliameti deklaratsiooni TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon lisa 1 )

residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed ning arvutatud sotsiaalmaks vastava

ajaperioodi kuude kohta (andmed on Statistikaametis olemas seoses riiklike

statistikatööde tegemisega)

3) Maksu- ja tolliameti deklaratsioon ESD (erijuhtude sotsiaalmaksu ja kohustusliku

kogumispensioni täiendava sissemakse deklaratsioon) liikide 6114 (doktoranditoetus) ja

615 (Töötaja, kes saab töövõimetuspensioni või on osalise või puuduva töövõimega isik)

vastava ajaperioodi kuude kohta. Andmed on Statistikaametis olemas seoses riiklike

statistikatööde tegemisega.

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava

keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

Kõik andmeallikad sisaldavad liitmiseks ka pseudonüümitud isiku identifikaatorit (moodustatud

isikukoodi alusel)

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

JAH

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Statistikaametis olemasolevad andmed on andmestikus pseudonüümituna. KRA poolt saadetavad

andmed pseudonümiseeritakse statistikaametisse saabumisel vastavas statistikaameti osakonnas.

Vastutav töötleja ei pääse ligi pseudonüümimise võtmele ega pseudonüümitud alusandmetele.

Andmete linkimine (ühendamine) toimub pseudonüümitud isiku identifitseerimiskoodi järgi.

Pärast pseudonüümimist isikukoodi ei töödelda.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritakse isikukood, mille tulemusel saadakse igale inimesele unikaalne

identifitseerimiskood. Kogu andmekoosseis on loetletud punktis 9.2

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Andmed pseudonümiseeritakse Statistikaametisse saabumisel kasutades üldist pseudonüümimise

võtit (st võtit, millega pseudonüümitakse kõik Statistikaametisse saabuvad või Statistikaametis

tekkivad andmed). Pseudonümiseerimisega tegeleb Statistikaametis eraldi tiim, analüütikutel

isikukoodidega andmetele ligipääsu ei ole. Pseudonümiseerimise võtit hoitakse tähtajatult.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Tellimustöö jaoks kokku pandud andmestikus olevad andmed kustutatakse pärast töö üleandmist

tellijale 30 päeva jooksul (II kvartalis 2025). Tööks kasutatud alusandmeid (riikliku statistika

tegemiseks vajalikke alusandmeid) tellimustöö teostamise järel ei kustutata.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

JAH

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 -

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli

14 lõike 5 punkti b kohaselt tuleb isikute

andmetöötlusest teavitamata jätmine kõne alla

juhul, kui isikuandmeid töödeldakse avalikes

huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või

ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil.

Tegemist on avalikes huvides teostatava

uuringuga, kus andmeid töödeldakse

pseudonüümitud kujul.

Kuna andmete töötlemine ei kahjusta

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

andmesubjekti huve, sest väljund on statistiline

üldistus ja andmeid ei kasutata otsuste

tegemiseks üksikisikute kohta, siis ei toimu

teavitus isikustatult vaid uuringust teeb KRA

avaliku postituse oma kodulehel. Postituses

kajastatakse uuringu eesmärk, valim,

kasutatavad isikuandmed ning isikuandmete

kaitset tagavad meetmed.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

Vastutava töötleja andmekaitsetingimused on

leitavad:

https://kra.ee/kaitseressursside-

ametist/isikuandmete-tootlemisest/

Volitatud töötleja andmekaitsetingimused on

leitavad:

https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse

Antud uuringut spetsiifilised

andmekaitsetingimused tuuakse välja avalikus

postituses KRA kodulehel, mis lähtuvad antud

taotluses väljatoodud andmetele.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

EI

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Anu Rannaveski

_____________________________ allkirjastatud digitaalselt (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

Aiandi 15 / 12918 Tallinn / 717 0700 / [email protected] / www.kra.ee

Registrikood 70007647

Andmekaitse Inspektsioon Teie: 03.03.2025 nr 2.2.-1/25/7-2

[email protected]

Meie: 20.03.2025 nr 1-8/25/1-3

Puuduste kõrvaldamine Vaadates üle teie poolt välja toodud puudused ja täiendamise ettepanekud on meie vastus järgnev:

1. Nõustume, et taotluse teabe tunnistamine asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe

seaduse § 35 lg 1 punkti 12 alusel ei ole põhjendatud ning eemaldame vastava märke

taotluselt. Käsitleme taotlust ja selle sisu edaspidi avaliku teabena.

2. Nõustume ettepanekuga, et teadusuuringu läbiviimise õigusliku alusena on kohasem

lähtuda KRA põhimääruse § 7 punktist 1. Küll aga varasemat viidet ei saa pidada valeks,

kuna teadusuuringu tulemustest lähtuvalt võidakse otseselt kujundada ümber senine

toetuste poliitika. Sellekohane põhjendus kajastub ka uuringu eesmärgis.

3. Oleme täiendanud ülekaaluka avaliku huvi olemasolu, kuid käsitletav termin ei ole selgelt

piiritletud ning üheselt mõõdetav, mistõttu ei saa me nõustuda arvamusega, et varasem

põhjendus ei ole piisav.

4. Oleme kõrvaldanud puudused 4-7 vastavalt Statistikaameti sisendile.

5. Nimetatud muudatused on fikseeritud taotluse vormis algtekstist erineva värviga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Rannaveski

peadirektor

Lisa(d): Taotlus

Rainer Järvela

[email protected]