Riigivara valitsemise kord Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas

KÄSKKIRI

20.03.2025 nr 36

Riigivara valitsemise kord Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas

Riigivaraseaduse § 2 lõike 7, § 4 lõike 5, § 8 lõigete 6–71, § 10 lõike 6, § 12 lõike 6, § 18 lõike 4,

§ 19 lõike 4, § 37 lõike 6, § 55 lõike 2 ja § 57 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002.

a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punktide 5 ja

13 alusel:

1. Kinnitan riigivara valitsemise korra Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalas (lisatud).

2. Vara valitsemine viia kooskõlla korras toodud tingimustega hiljemalt kolme kuu jooksul korra

jõustumisest arvates. Nimetatud tähtpäevani võib rakendada käskkirja punktis 5 nimetatud

korda.

3. Korra jõustumise hetkel pooleli olevad vara käsutamise menetlused või toimingud viiakse

lõpuni menetluse või toimingu alustamise ajal kehtinud korra kohaselt.

4. Volitatud asutus võib eri liiki vara valitsemise korraldamiseks kehtestada täiendava sisemise

korra.

5. Tunnistan kehtetuks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri

29.01.2018. a käskkirja nr 1.1-1/18-012 „Riigivara valitsemise kord Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas“.

Käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva

jooksul käskkirja teatavaks tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

2

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 20.03.2025 käskkirjaga nr 36

Lisa

Riigivara valitsemise kord Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas

Sisukord 1. Üldsätted .............................................................................................................................. 3

2. Mõisted ................................................................................................................................ 4

3. Vara arvestus ........................................................................................................................ 4

4. Vara asutusesisene kasutamine ............................................................................................ 5

5. Vara käsutamise menetlus .................................................................................................... 5

6. Vara kasutamiseks võtmine .................................................................................................. 6

7. Vara üleandmine riigivara valitsejate vahel ja valitsemisala piires ..................................... 7

8. Vara kasutamiseks andmine vara valitsejate vahel ja valitsemisala piires........................... 7

9. Vara kasutamiseks andmine ja võõrandamine kolmandale isikule ...................................... 7

10. Riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise pakkumismenetlus ............................. 8

11. Vara kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine ............................................ 9

12. Vara inventuur .................................................................................................................... 10

3

1. Üldsätted

1.1. Riigivara valitsemise kord (edaspidi kord) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

(edaspidi ministeerium) valitsemisalas reguleerib riigivara omandamist, vastuvõtmist,

kasutamist, üleandmist, võõrandamist, kõlbmatuks tunnistamist, mahakandmist ja

hävitamist, varade arvestust ning inventuuri läbiviimist ministeeriumis ning ministeeriumi

valitsemisalas.

1.2. Kui minister on volitatud asutuse juhti volitanud tegema riigivara valitseja nimel toiminguid,

mille kohta kord sätestab riigivara valitsejaga kooskõlastamise nõude, siis tegutseb volitatud

asutuse juht vastavalt volikirjale.

1.3. Ministeeriumi valitsemisalas on riigivara valitsemise eesmärgiks riigivõimu teostamine,

reservina säilitamine või tulu teenimine.

1.4. Riigivara valitsemisel juhindutakse riigivaraseadusest (edaspidi RVS), teistest riigivara

reguleerivatest õigusaktidest, korrast ning ministeeriumi ja Rahandusministeeriumi vahel

sõlmitud tugifunktsioonide koostöökokkuleppest.

1.5. Ministeeriumi kantsleril on üldvolitus edasivolitamise õigusega käsutada ministeeriumi

valitsemisel olevat riigivara ja täita muid riigivara valitseja ülesandeid. Volitus ei kehti juhul,

kui see ei ole kooskõlas korra või õigusaktiga, milles on selline pädevus antud ainuüksi

kõrgemalseisvale isikule või asutusele.

1.6. Ministeeriumi riigivara haldamist, millele ei ole määratud volitatud asutust, korraldavad

Rahandusministeeriumi ühisosakonna haldustalitus ja kinnisvaratalitus.

1.7. Kinnisasjade üle peavad riigivara valitseja ja volitatud asutus arvestust ning teevad vajalikke

toiminguid riigi kinnisvararegistris (edaspidi RKVR) ning muudes asjakohastes

andmekogudes. Riigivara valitseja ja volitatud asutus vastutavad tegelikkusele vastavate

andmete sisestamise eest RKVR-i.

1.8. Hoonestatud kinnisasja või selle osa kolmandalt osapoolelt kasutamiseks võtmise lepingud

ning kasutusele võetud või võetavatele pindadele tehtavate investeeringute tegemise ja

lepingute lõpetamise kokkulepped kooskõlastatakse eelnevalt Rahandusministeeriumi

ühisosakonna kinnisvaratalitusega (edaspidi kinnisvaratalitus). Põhjendatud juhul

ministeeriumi nõusolekul võivad volitatud asutus ja kinnisvaratalitus kokku leppida teisiti.

1.9. Vara kasutamise ja käsutamise toimingud, sealhulgas inventuur, tehakse üldjuhul riigitöötaja

iseteenindusportaali (edaspidi RTIP) või RKVR-i kaudu, välja arvatud juhul, kui on

otstarbekas kasutada erinevat keskkonda.

1.10. Kui korras või muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, otsustab vara käsutamise ja

kasutamise:

1.10.1. minister – kui RVS-ist tulenevalt on vajalik Vabariigi Valitsuse eelnev nõusolek;

1.10.2. kantsler – punktis 1.9.1 nimetamata juhul, sh kinnisasja kasutamiseks võtmine

asjaõigusliku kasutuslepinguga;

1.10.3. asutuse juht või tema volitatud isik – RVS § 181 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud juhtudel

või vallasasja hariliku väärtusega alla 30 000 euro kasutusse võtmisel kasutuslepinguga.

4

1.11. Vara ja vara arvestuse eest vastutavaks isikuks on asutuse juht, tema määratud või

kehtestatud korras määratud teenistuja. 2. Terminid

2.1. asutus – ministeerium või volitatud asutus vara valdaja ülesannetes;

2.2. teenistuja – ministeeriumi või volitatud asutusega töö- või teenistussuhtes (edaspidi

teenistussuhe) olev ametnik ja töötaja;

2.3. vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus;

2.4. põhivara – riigivara, mille üle asutus on kohustatud pidama raamatupidamise eeskirjade

kohast bilansilist arvestust;

2.5. väheväärtuslik vara – riigivara, mis ei ole põhivara ja mille üle peetakse bilansivälist

arvestust;

2.6. IT-vara – riigivara, mis võib olla infosüsteem, tarkvaraline rakendus, koht- ja laivõrguga

seotud või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alusteenuste osutamiseks vajalik riistvara

või tarkvara;

2.7. varud – materjalid või tarvikud, mida tarbitakse teenuste osutamisel ning mille üle peetakse

arvestust vastavalt asutuses määratud korrale;

2.8. vara kirjeldus – vara täielik nimetus, identifitseerivad andmed (võimaluse korral tehnilised

andmed), soetamise aeg ja soetusmaksumus, põhivara puhul jääkväärtus ning RKVR-i vara

kood või muus registris registreeritud vara puhul vastav registreerimisnumber;

2.9. vara arvestuse eest vastutav isik – teenistuja, kes vastutab vara kasutamise ja käsutamise

toimingute korrektse tegemise ning vastavas programmis kajastamise eest;

2.10. vara eest vastutav isik – teenistuja, kes vastutab konkreetse vara olemasolu, säilimise ja

sihipärase kasutamise eest;

2.11. vara kasutaja – vara kasutajaks määratud juriidiline või füüsiline isik. Vara võib olla ka

ühiskasutuses (näiteks grupiprinter, köögimööbel vms), sel juhul varale konkreetset

kasutajat ei määrata;

2.12. vara käsutamine – vara omandamine, kasutamiseks andmine, kasutamiseks võtmine,

üleandmine, võõrandamine, kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine;

2.13. kinnisvaratalitus – Rahandusministeeriumi ühisosakonna kinnisvaratalitus, kelle ülesanne

on ministeeriumide vahelise kokkuleppe alusel muu hulgas korraldada ministeeriumi

riigivara valitsemist.

3. Vara arvestus

3.1. Vara üle peab arvestust asutus, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (mh kontrollib vara

kasutamist) ja kannab põhilisi vara kasutamisega seotud riske.

3.2. Üldjuhul peetakse vara arvestust RTIP-is või RKVR-is. Tulenevalt asutuse töö spetsiifikast

või vara liigist võidakse arvestuse pidamiseks kasutada ka muud arvestuskeskkonda.

3.3. Ministeeriumi valitsemisel olev vara jaguneb põhivaraks, väheväärtuslikuks ja rendivaraks

ning varudeks (sh kulumaterjal).

3.4. Vara üle peetakse arvestust järgmiselt:

3.4.1. põhivara üle peetakse arvestust ministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja

kohaselt;

3.4.2. väheväärtusliku ja rendivara üle peetakse bilansivälist arvestust varade koguselises ja

summalises väljenduses varaliikide kaupa. Vajadusel kehtestab asutus täpsema korra;

3.4.3. varude, sh kulumaterjali üle peetakse arvestust asutusesiseselt, vajadusel kehtestab asutus

täpsema korra.

5

3.5. Kui asutus ei ole kehtestanud muud korda, korraldab vara registreerimise registrites (RKVR,

kinnistuportaal, e-kinnistusraamat, ehitisregister jm) asutuse varade arvestuse eest vastutav

isik, kes vastutab ka asjakohaste muudatuste tegemise eest nendes registrites.

3.6. Vallasasi, sealhulgas rendile võetud ja antud vallasasi, mille üle peetakse arvestust,

märgistatakse võimalusel unikaalse inventarinumbriga. Kui asutus ei ole määranud teisiti,

korraldab vara arvestuse eest vastutav isik vastava kleebise kinnitamise varale. Kui varale ei

ole võimalik kleebist kinnitada, leitakse vara identifitseerimiseks muu sobiv lahendus.

4. Vara asutusesisene kasutamine

4.1. Vara antakse teenistuja kasutusse teenistusülesannete täitmiseks. Vara antakse teenistuja

isiklikku kasutusse või mitmele teenistujale ühiskasutamiseks.

4.2. Kasutusse antud vara tuleb kasutada heaperemehelikult. Teenistuja vastutab varale tekkinud

kahju eest vastavalt õigusaktidele.

4.3. Vara antakse teenistuja isiklikku kasutusse RTIP-is või vajadusel mõnes muus varade

arvestamise programmis, kus teenistuja määratakse vara kasutajaks.

4.4. Vara kasutajal ei ole õigust anda vara kolmandate isikute kasutusse.

4.5. Vara viimisel asutusest väljapoole peab teenistuja tagama, et vara ei ole kolmandatele

isikutele kättesaadav.

4.6. Vara kasutusse saamisel peab kasutaja veenduma selle töökorras olekus. Kasutaja peab vara

peale kasutamist tagastama samas seisukorras, nagu ta selle oma kasutusse sai, arvestades

selle normaalset kulumist.

4.7. Asutusel on õigus igal ajal nõuda vara tagastamist, eelkõige juhul, kui ilmneb vara

mittesihipärane kasutamine või hooletu hoidmine või kasutamine.

4.8. Vara mittesihipärase kasutamise, vara kahjustamise, hävinemise, kadumise jms juhtumeid

menetleb korda rikkunud teenistuja asutus.

4.9. Kasutaja teatab häiretest vara töös asutuses määratud üksusele või isikule, kes korraldab

häire põhjuse väljaselgitamise, tehnilise hoolduse ja remondi. Teisele asutusele kuuluva IT-

vara häirete korral tuleb teavitada vastavat asutust.

4.10. Teenistussuhte lõppemisel tagastab teenistuja tema kasutusse antud vara otsesele juhile või

teisele kokkulepitud isikule oma viimasel tööpäeval või muul kokkulepitud ajal.

4.11. Punkte 4.1–4.9 kohaldatakse ka juhul, kui vara antakse kasutamiseks sama valitsemisala

teise asutuse teenistujale.

5. Vara käsutamise menetlus

5.1. Asutus, kelle valduses vara on, korraldab vastavalt õigusaktidele, korrale ja riigivara

valitseja antud volitustele vara käsutamist.

5.2. Vara harilik väärtus või kasutustasu selgitatakse välja, arvestades RVS-i sätteid. Vallasasja

harilik väärtus või kasutustasu selgitatakse välja turupõhise hinnavaatluse teel (samaväärse

vara eest turul pakutav müügihind või kasutustasu), asjatundja hinnangu alusel või muul

viisil (edaspidi hinnang). Asutus täpsustab vajadusel vallasasja hariliku väärtuse selgitamise

tingimusi. Kui vallasasja hariliku väärtuse hinnang on vara käsutamise otsuse tegemise

hetkel vanem kui kuus kuud, peab asutus veenduma, et hinnangu aluseks olevad asjaolud ei

6

ole muutunud. Kui vallasasja harilikku väärtust ei ole võimalik eelnevalt loetletud viisidel

selgitada, lähtutakse selle raamatupidamislikust jääkväärtusest.

5.3. Põhi- ja bilansivälise vara käsutamine otsustuskorras peab olema objektiivselt põhjendatud

kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja vastavad dokumendid säilitatud

dokumendihaldussüsteemis, RKVR-is, RTIP-is või muus keskkonnas.

5.4. Enne põhivara kõlbmatuks tunnistamist selgitab asutus kirjalikult välja, kas vara on vajalik

ministeeriumi valitsemisala asutustele või teistele riigivara valitsejatele. Enne

väheväärtusliku vara käsutamist lähtutakse vara vajalikkuse väljaselgitamisel otstarbekuse

ja mõistlikkuse põhimõttest.

5.5. Kinnisvara vajalikkus selgitatakse välja RKVR-i vastava menetlusega.

5.6. Vara puhul, mille käsutamise otsustab minister või kantsler, esitab volitatud asutus

dokumendihaldussüsteemis ministeeriumile taotluse või otsuse eelnõu, mis peab sisaldama

järgmist:

5.6.1. vara kirjeldus;

5.6.2. vara käsutamise vajalikkuse põhjendus;

5.6.3. kinnitust, et vara ei ole vajalik ministeeriumi valitsemisalas olevatele asutustele või teistele

riigivara valitsejatele (v.a vara üleandmisel teisele riigiasutusele);

5.6.4. muud andmed, mis on vajalikud vara käsutamise otsustamiseks.

5.7. Ministeerium vaatab taotlused läbi, kontrollib nende põhjendatust ning teeb ettepaneku vara

käsutamise kohta RVS-is sätestatud korras otsuse tegemiseks kantslerile või ministrile.

5.8. Põhi- ja bilansivälise vara käsutamise toimingu kohta koostatakse otsus ja vajadusel akt.

Dokumendid allkirjastab asutuse juht, kui asutuse kehtestatud korras ei ole sätestatud teisiti.

Akt peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

5.8.1. akti koostaja asutuse nimetus ja esindaja nimi;

5.8.2. toimingu tegemise aeg;

5.8.3. vara kirjeldus;

5.8.4. toimingu aluseks oleva otsuse pealkiri, number ja kuupäev (v.a juhul, kui otsuse

vormistamine ei ole vajalik);

5.8.5. toimingu aluseks oleva lepingu osapool, number ja sõlmimise kuupäev (v.a juhul, kui

lepingu sõlmimine ei ole vajalik);

5.8.6. kinnisvara korral ka vara päraldiste EHRi või RKVRi number (olemasolul) ning kirjeldus

vara seisukorra ja puuduste kohta.

6. Vara kasutamiseks võtmine

6.1. Vara kasutamiseks võtmine on teisele isikule või teisele riigivara valitsejale kuuluva või

teise riigivara valitseja volitatud asutuse valduses oleva vara tasuta või tasu eest

kasutamiseks võtmine ministeeriumi või volitatud asutuse poolt.

6.2. Teisele riigivara valitsejale või teise riigivara valitseja volitatud asutusele kuuluva vara

kasutamiseks võtmiseks osaliselt või ajutiselt sõlmitakse kirjalik vara kasutamise kokkulepe,

milles nähakse ette vara kasutamise tingimused ja kulude katmise kord.

6.3. Kinnisasja kasutamiseks võtmise asjaõigusliku kasutuslepinguga otsustab ministeerium või

volituse korral volitatud asutus.

7

6.4. Hoonestatud kinnisvara kasutamiseks võtmisel lähtutakse RVS §-s 91 sätestatud korrast ning

kasutuslepingu tingimuste määramisel ja kasutustasu kujunemisel RVS § 91 lõike 1 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest.

6.5. Asutus sisestab sõlmitud kinnisvara kasutamiseks võtmise lepingu või vara kasutamise

kokkuleppe RKVR-i kümne tööpäeva jooksul alates lepingu või kokkuleppe

allkirjastamisest. Kui lepingu sõlmimisega kaasneb kinnistusraamatu kanne, sisestatakse

andmed registri andmebaasi kümne tööpäeva jooksul asjaõiguse kinnistusraamatusse

kandmisest arvates.

7. Vara üleandmine riigivara valitsejate vahel ja valitsemisala piires

7.1. Kinnisasi või piiratud asjaõigus ja vallasasi, mille harilik väärtus on 30 000 eurot või

rohkem, antakse teisele riigivara valitsejale või selle volitatud asutusele üle ning võetakse

teiselt riigivara valitsejalt või selle volitatud asutuselt vastu ministri või kantsleri ja teise

riigivara valitseja pädeva isiku kokkuleppel. Vastav kokkulepe ning vara üleandmise ja

vastuvõtmise akt registreeritakse RKVR-s.

7.2. Vallasasi, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro, antakse teisele riigivara valitsejale või

selle volitatud asutusele üle ning võetakse teiselt riigivara valitsejalt või selle volitatud

asutuselt vastu asutuste pädevate isikute kokkuleppel.

7.3. Valitsemisala piires võib vara üle anda lihtsustatud korras üleandmise ja vastuvõtmise

aktiga, olenemata vara harilikust väärtusest.

8. Vara kasutamiseks andmine vara valitsejate vahel ja valitsemisala piires

8.1. Riigivara valitsejate vahel kinnis- ja vallasasja osaliselt või ajutiselt kasutusse andmise

korral vormistatakse vara kasutamise kokkulepe. Vara kasutamiseks andmise kokkuleppe

sõlmimise pädevuse määramisel lähtutakse korra punktides 7.1 ja 7.2 toodud vara väärtusest

sõltuvatest piirmääradest.

8.2. Vara kasutamiseks andmine valitsemisala piires toimub olenemata vara harilikust väärtusest

asutuste vahelise kirjaliku kokkuleppega, milles kajastatakse vajadusel kulude jaotamise

kord, mis tagab vara majandusliku säilimise ning muud olulised asjaolud vara otstarbeka ja

sihipärase kasutuse kohta.

9. Vara kasutamiseks andmine ja võõrandamine kolmandale isikule

9.1. Riigi tarkvara kasutamiseks andmise ja võtmise korral järgitakse RVS-i 3. peatüki 2. jaos

sätestatud põhimõtteid.

9.2. Asutusele mittevajalik kinnisasi või piiratud asjaõigus ja vallasasi, mille harilik väärtus on

30 000 eurot või rohkem, antakse kolmandale isikule kasutamiseks või võõrandatakse

vastavalt RVS-ile.

9.3. Asutusele mittevajalik vallasasi, mille harilik väärtus ületab väheväärtusliku vara

maksumust, kuid on alla 30 000 euro, antakse kasutamiseks või võõrandatakse üldjuhul

enampakkumise või valikpakkumise korras. Objektiivselt põhjendatud juhtudel võib sellist

vara võõrandada otsustuskorras.

9.4. Asutusele mittevajalik väheväärtuslik vara antakse kasutamiseks või võõrandatakse üldjuhul

otsustuskorras. Väheväärtusliku vara otsustuskorras kasutamiseks andmise või

8

võõrandamise vastu huvi puudumise korral eeldatakse, et vara ei ole RVS § 55 lõike 1 punkti

1 tähenduses otstarbekas kasutamiseks anda või võõrandada ning selline vara tunnistatakse

kõlbmatuks.

9.5. Asutuse põhitegevust tutvustavad või informatiivse loomuga trükised ja teavikud ning

meened, mille soetusmaksumus ei ületa 500 eurot, võõrandatakse otsustuskorras üldjuhul

tasuta. Võõrandamisel lähtutakse eesmärgipärasuse ja otstarbekuse põhimõttest ning riigi

huvidest.

9.6. Vallasasja puhul, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro, ja RVS § 19 lõike 4 punktis 1

nimetatud juhtudel kinnisvara otsustuskorras kasutamiseks andmise või võõrandamise korral

ei pea eraldi vara käsutamise otsust vormistama, kui vara käsutamise leping sisaldab RVS

§ 21 lõike 1 punktides 1, 3, 6 ja 8 või § 38 lõike 1 punktides 1, 2, 7 ja 8 sätestatud andmeid.

9.7. Vara kasutusse andmise või võõrandamise lepingut ei pea sõlmima kirjalikult juhul, kui

kasutusse antava või võõrandatava vallasasja kasutustasu või müügihind jääb alla asutuse

määratud maksumuse, mille puhul asjade ostmisel kehtib kirjaliku lepingu sõlmimise

kohustus, välja arvatud juhul, kui lepingu sõlmimise kohustus tuleneb õigusaktist. Kui

asutuse kirjaliku lepingu sõlmimise kohustus on sätestatud lisaks muudel tingimustel kui

määratud maksumus, otsustab lepingu sõlmimise vajaduse asutuse juht. 10. Riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise pakkumismenetlus 10.1. Avaliku enampakkumise või valikpakkumise korraldaja määrab enampakkumise või

valikpakkumise tingimused, mis peavad olema kooskõlas vara käsutamise otsuses sätestatud

tingimustega, tagama pakkujate võrdse kohtlemise, menetluse läbipaistvuse ja

kontrollitavuse ning konkurentsi efektiivse ärakasutamise, tagades riigile parima

pakkumistulemuse.

10.2. Enampakkumise või valikpakkumise tingimused peavad sisaldama järgmist:

10.2.1. enampakkumise või valikpakkumise objektiks oleva vara nimetus, asukoht ja

registrinumber;

10.2.2. vara kasutamiseks andmise või võõrandamise korraldaja nimetus, registrikood ja aadress;

10.2.3. enampakkumise või valikpakkumise toimumise viis, kas suuliselt, elektrooniliselt või

kirjalikult;

10.2.4. suulise enampakkumise puhul enampakkumise toimumise aeg ja koht, kirjaliku

enampakkumise puhul pakkumiste esitamise tähtpäev ja kord ning pakkumiste avamise

aeg, elektroonilise enampakkumise puhul pakkumiste esitamise tähtpäev ja kord ning

enampakkumise toimumise aadress üldkasutatavas andmesidevõrgus;

10.2.5. kasutustasu või müügi alghind, kui see on määratud;

10.2.6. valikpakkumise puhul kasutamiseks andmise või võõrandamise lisatingimused ja parima

pakkumise väljaselgitamise alused;

10.2.7. kasutamiseks antava või võõrandatava riigivaraga tutvumise aeg, koht ja kord;

10.2.8. avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel osalemise tingimused ja kord;

10.2.9. osavõtutasu rakendamise korral selle suurus, tasumise tähtpäev ja kord;

10.2.10. tagatise rakendamise korral selle suurus, tagatisraha tasumise tähtpäev ja kord või muu

tagatise esitamise tingimused ja kord;

10.2.11. lepingu sõlmimise tähtaeg ja olulised tingimused;

10.2.12. viide enampakkumise tingimuste ja lepingu projekti kättesaadavuse kohta;

10.2.13. vajadusel muud enampakkumise või valikpakkumise toimumise tingimused.

9

10.3. Korraldaja avaldab avaliku enampakkumise või valikpakkumise teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded vastavalt RVS-is sätestatud korrale ning teates tuleb märkida vähemalt

punktides 10.2.1 ja 10.2.12 nimetatud andmed.

10.4. Lisaks punktis 10.3 nimetatud teatele avaldatakse vajaduse korral enampakkumise või

valikpakkumise kohta informatsiooni ka muude infokanalite vahendusel eesmärgiga tagada

piisav informeerimine. Sobilik infokanal valitakse, lähtudes enampakkumise või

valikpakkumise objektist ja sihtrühmast.

10.5. Avaliku enampakkumise korraldaja esitab vara käsutamise otsustajale ettepaneku

enampakkumise tulemuste kinnitamiseks viie tööpäeva jooksul RVS § 67 kohaselt

enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates.

10.6. Valikpakkumise korraldaja esitab vara käsutamise otsustajale ettepaneku valikpakkumise

tulemuste kinnitamiseks viie tööpäeva jooksul valikpakkumise tulemuste selgumisest.

10.7. Vara puhul, mille käsutamise otsustab minister või kantsler, esitab volitatud asutus

ministeeriumile enampakkumise või valikpakkumise tulemuste kinnitamiseks vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse, mis peab sisaldama järgmist:

10.7.1. ülevaade enampakkumise või valikpakkumise toimumise kohta;

10.7.2. avaliku enampakkumise või valikpakkumise dokumendid;

10.7.3. avaliku enampakkumise korral enampakkumise võitja ja paremuselt teise pakkumise

teinud isiku nimi ja pakkumissumma;

10.7.4. valikpakkumise korral ettepanek, kelle pakkumine tunnistada parimaks;

10.7.5. ettepanek riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise lepingu sõlmimise tähtaja

määramiseks.

10.8. Avaliku enampakkumise või valikpakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise,

sealhulgas nurjunuks tunnistamise otsuse teeb vara käsutamise otsustaja RVS §-s 68

sätestatud alustel ja korras.

10.9. Punkte 10.6–10.9 ei rakendata juhul, kui volitatud asutust on volitatud enampakkumise või

valikpakkumise tulemusi kinnitama. 11. Vara kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine

11.1. Asutuse kõlbmatuks muutunud vara, mille harilik väärtus on 30 000 eurot või rohkem,

tunnistatakse kõlbmatuks riigivara valitseja nõusolekul.

11.2. Asutuse kõlbmatuks muutunud vara, mille harilik väärtus on 29 999 eurot või vähem,

tunnistatakse kõlbmatuks asutuse juhi või tema volitatud isiku otsusega.

11.3. Vara kasutaja, vara eest vastutatav isik või inventuurikomisjon teeb vara kõlbmatuks

tunnistamise ettepaneku vara arvestuse eest vastutavale isikule, kes esitab vara

mahakandmise otsuse kinnitamiseks asutuse juhile või kantslerile.

11.4. Vara mahakandmise otsuse alusel koostab asutus kõlbmatuks tunnistatud vara kohta

mahakandmise akti, milles märgitakse toimingud mahakantava varaga. Vastavalt vara

seisukorrale võib vara suunata taastöötlemiseks või taaskasutamiseks või hävitamiseks. Kui

vara otsustatakse hävitada, koostab vara hävitamise akti varade hävitamist korraldav asutus

ja esitab selle varade arvestuse eest vastutavale isikule, kes lisab selle RTIP-i või mõnda

teise vara arvepidamiskeskkonda.

11.5. Hävitamisele kuuluv vara hävitatakse võimalikult odavalt ja keskkonnasäästlikult.

10

12. Vara inventuur

12.1. Asutus peab tagama vara heaperemeheliku kasutamise ja säilimise kontrolli, tegema

aastainventuuri ja vajaduse korral erakorralisi inventuure, lähtudes maksumusest või

muudest asjakohastest määratlustest (nt kaasatakse inventuuri rendivarad ja

väheväärtuslikud omastamisele ja vargusele sensitiivsed varad).

12.2. Asutus võib otsustada erakorralise inventuuri tegemise varade eest vastutavate isikute

vahetumise korral ning varguse, röövimise, omastamise ja kuritarvituse, samuti väärtuste

riknemise (üleujutus, põleng) kindlakstegemiseks.

12.3. Inventuuri tegemisel järgitakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis1,

ministeeriumi valitsemisala finantsarvestuse toimemudelis, raamatupidamise sise-eeskirjas

ning asutuse varade kasutamist, käsutamist ja arvestust reguleerivates kordades sätestatud

nõudeid. Rendivara ja väheväärtusliku vara inventeerimise otsustab asutuse juht.

12.4. Ministeeriumi valitsemisala IT-vara inventeerib vara soetanud asutus. IT-vara inventuuri

võib korraldada kauglugemise teel, kusjuures inventuuri lõppaktis tuleb kirjeldada

kauglugemisel kasutatud tehnoloogiat.

12.5. Inventuuri tulemuste kohta vormistatakse lõppakt, mis koosneb järgmistest

dokumentidest/osadest:

12.5.1. inventeeritud varade koondakt, mille alusel tehakse võrdlus raamatupidamise andmetega;

12.5.2. inventuurikomisjoni varade märkuste akt, kus tuuakse välja vara mahakandmise,

kasutusea pikendamise ja muud ettepanekud;

12.5.3. vajadusel puudujääkide ja ülejääkide ning põhivara eluea muutmise ettepanekud/aktid;

12.5.4. vajadusel vara kasutajate, vara arvestuse eest vastutavate isikute ja teiste teenistujate

seletused puudu- ja ülejääkide, riknemiste ja teiste kahjude kohta.

12.6. Aastainventuuri lõppakti kinnitab asutuse juht. Erakorralise inventuuri lõppakti kinnitab

asutuse juht või tema poolt selleks volitatud isik.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/111032020002?leiaKehtiv