Sissetulev kiri

EELNÕU

22.02.2025

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Kliimaministri 17. augusti 2023. a

määruse nr 46 „Kaugküttesüsteemide

investeeringute toetuse andmise

tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

§ 1. Kliimaministri 17. augusti 2023. a määruses nr 46 „Kaugküttesüsteemide investeeringute

toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L 2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12, edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 sätestatud

juhtudel;“;

2) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui toetus on VTA määruse alusel vähese tähtsusega abi, ei tohi toetuse suurus koos

eelneva kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ületada 300 000 eurot.“;

3) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) renoveeritakse soojuse tootmise seade, mille võimsus on kuni 1 megavatti ja mis asub

võrgupiirkonnas, mille taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta tootmismaht on kuni

2500 megavatt tundi või“;

4) paragrahvi 6 lõiget 9 täiendatakse pärast esimest lauset järgmise tekstiosaga:

„Soojusmajanduse arengukava kinnitamisest kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ei tohi

taotluse esitamise hetkel olla möödunud rohkem kui kolm aastat.“;

5) paragrahvi 9 lõiked 4–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Toetust antakse kõige rohkem 450 000 eurot ühe renoveeritava või uue soojuse tootmise

seadme nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides, kui seadme nominaalvõimsus on üle

0,5 megavati.

(5) Toetust antakse kõige rohkem 550 000 eurot ühe renoveeritava või uue soojuse tootmise

seadme nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides, kui seadme nominaalvõimsus on

0,5 megavatti või vähem.“;

6) määrust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses:

„11. peatükk

Määruse rakendamine

§ 27. Rakendussäte

Käesoleva määrust kohaldatakse taotlustele, mis on esitatud alates 2025. aasta 1. aprillist.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2025. aasta 1. aprillil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender (allkirjastatud digitaalselt)

kliimaminister Kristi Klaas

Rohereformi asekantsler

kantsleri ülesannetes

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

20.03.2025 nr 1-4/25/1389

Kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 46

„Kaugküttesüsteemide investeeringute toetuse

andmise tingimused ja kord“ muutmine

Austatud minister

Käesolevaga esitame kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 46 „Kaugküttesüsteemide

investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Aleks Mark, 6272388

[email protected]

22.02.2025

Kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 46 „Kaugküttesüsteemide investeeringute

toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Määruse muudatused on seotud kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 46

„Kaugküttesüsteemide investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus)

rakendamisel on selgunud, et õigusselguse tagamiseks on vajalik täpsustada määruse sõnastust.

Peamine sisuline muudatus on toetus väiksema tootmismahuga võrgupiirkondadele. Kuna

sellistes piirkondades on ehituse ühikhind kõrgem kui suure tootmismahuga

võrgupiirkondades, tuleb toetusmäära suurendada. Selleks, et enne investeerimisotsuse

tegemisel lähtutaks parimatest teadmistest, lisatakse tingimus, et maksimaalne

soojusmajanduse arengukava vanus on kolm aastat.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on välja töötanud, keeletoimetuse teinud ning seletuskirja koostanud Sihtasutuse

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) energeetika ja liikuvuse valdkonnajuht

Kristjan Kalda (tel: 5880 0265, e-post: [email protected]), KIKi jurist Silver Nittim

(tel: 58 800 218, e-post: [email protected]) ja Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna

soojus- ja jahutusmajanduse ekspert Aleks Mark (tel: 581 33 042, e-post:

[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud

Kliimaministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Mari-Liis Kupri (tel: 6260717, e-post:

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse varem kehtinud vähese tähtsusega abi andmise alus kehtiva

alusega, milleks on Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, 13. detsember 2023, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12, edaspidi VTA määrus) artikli 1

lõikes 1 sätestatud juhtudel.

Eelnõu § 1 punktiga 2 viiakse sõnastus kooskõlla VTA määrusega. Horisontaalse VTA

ülemmäär tõusis 300 000 euroni ettevõtja kohta kolme aasta jooksul. Kui eelmise VTA määruse

puhul kehtis VTA ülemmäär kolme majandusaasta (jooksev ja kaks eelmist) kohta, siis alates

1. jaanuarist 2024 kehtib ülemmäär kolme aasta kohta ehk ülemmäära arvestatakse jooksvalt

(abi andmise kuupäevast kolm aastat tagasi).

Eelnõu § 1 punktiga 3 määratakse renoveeritava soojuse tootmise seadme maksimaalseks

võimsuseks 1 megavatt ning soojuse tootmise seade peab asuma võrgupiirkonnas, mille taotluse

esitamisele eelnenud kalendriaasta tootmismaht on kuni 2500 megavatt tundi. Sellisele

tootmismahu piirväärtusele vastavad võrgupiirkondi on Konkurentsiameti andmetel üle

kaheksakümne. Kaugkütte võrgu toodetud soojuse mahud on esitatud Keskkonnaotsuste

infosüsteemis1. Arvestades väikese summalist meetme eelarve vaba jääki, milleks on

3 707 000 eurot seisuga 21.01.2025 aastal (summa võib muutuda sõltuvalt varem rahastatud

projektide elluviimisest), siis on vajalik suunata toetus väiksematele võrgupiirkondadele.

Soojuse tootmise seadme võimsuse ja tootmismahu lagi on seatud, sest nendele tingimustele

vastavates võrgupiirkondades on suurematega võrreldes keeruline teha investeeringuid ilma

märkimisväärse hinnatõusuta. Nendes piirkondades on tihtipeale energiavaesuse oht suurem ja

seega aitab toetuse suunamine väikese tootmismahuga piirkondadele leevendada kaugkütte

hinna mõju kohalike elanike toimetulekule. 1 megavati suurune võimsuspiirang vähendab

tootmisseadme üledimensioneerimise ohtu. Konkreetsed piirangute väärtused on valitud

Konkurentsiameti andmete põhjal. Tootmismaht 2500 megavatt tundi ja võimsus kuni

1 megavatt tähendab ideaalses olukorras keskmiselt 2500 töötundi aastas. Seega 1-megavatise

võimsusega tootmisseade katab suures osas sellise võrgupiirkonna soojusnõudluse külmal ajal.

Võimalik, et tipukoormuse katmiseks jääb puudu ning vajalik tipu/reservkatla olemasolu. Õige

suurusega katel on võimeline töötama ka suveperioodil. Üledimensioneeritud katel suvel ei

töötaks või teeks seda ebaefektiivselt.

Eelnõu § 1 punktiga 4 seatakse maksimaalseks soojusmajanduse arengukava vanuseks 3 aastat

taotluse esitamise hetke seisuga. 2023. aastal läbi viidud esimene taotlusvoor näitas, et suurem

osa soojusmajanduse arengukavasid on kinnitatud aastatel 2016-2018 ning uuendatud neid ei

ole. Sellistel juhtudel on olulise taotluse lisa andmed vananenud ja ei vasta tegelikule olukorrale

ning vajadustele. Soojusmajanduse arengukava sisaldab endas soojuse tootmise ja jaotamise

alternatiivide võrdlust ning valitud lahenduse majandusliku tasuvuse analüüsi. Seetõttu on

oluline, et arengukava oleks ajakohane. Toetuse taotluses ei ole vaja koostada täiendavaid

alternatiivide võrdlusi ega tasuvusanalüüse, et halduskoormust mitte suurendada. Sellise

tingimuse seadmine eeldab võimalike taotlejate varajast teavitust ning piisava, vähemalt

kolmekuulise, aja andmist, et koostöös kohaliku omavalitsuse üksusega oleks võimalik

soojusmajanduse arengukava uuendada.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse toetuse määrasid megavati kohta ning võimsuse

vahemikke. Kehtivas määruse redaktsioonis on eri toetuse määrad soojuse tootmise seadmetele

võimsusega kuni 1 megavatt (kuni 400 tuhat eurot megavati kohta) ning suurema võimsusega

seadmetele (kuni 300 tuhat eurot megavati kohta). Muudatusega sätestatakse, et toetust antakse

kõige rohkem 450 tuhat eurot ühe renoveeritava või uue soojuse tootmise seadme

nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides, kui seadme nominaalvõimsus on üle

0,5 megavati. Kuni 0,5 megavatise võimsusega soojuse tootmise seadme maksimaalne toetus

tõuseb megavati kohta 550 tuhande euroni. Esimese taotlusvooru otsustega on rahastatud

14 megavati võimsusega soojuse tootmise seadmete ehitamine, seega meetme eesmärgist

21 megavatti on puudu 7 megavatti. Teise taotlusvooru eelarve on vähemalt 3,9 miljonit eurot,

seega on võimalik meetme eesmärk täita ka juhul, kui kõik taotlused soovivad 550 tuhat eurot

megavati kohta toetust. Jätkuvalt on kehtiv toetuse maksimaalne osakaal 45% abikõlblikust

projekti maksumusest. Esimene taotlusvoor näitas, et pigem täitub esimesena võimsuse ühiku

kohta antava toetuse summa piirmäär, kui toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikust summast.

Suurem toetuse summa aitab vähendada tarbijale müüdava soojuse piirhinda.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse määrust rakendussättega, mille eesmärk on selgelt öelda,

et käesolevat määrust kohaldatakse üksnes taotlustele, mis esitati pärast määruse muudatuse

jõustumist. Määrus jõustub 1. aprillil 2025. Sättega välistatakse olukord, kus eelneva positiivse

rahastusotsuse saanud projekt tuleb suuremat toetuse piirmäära taotlema.

1 https://kotkas.envir.ee/

Eelnõu § 2 sätestab eelnõu jõustumise aja. Eelnõu jõustub 2025. aasta 1. aprillil. Aprillis 2025

planeerib Keskkonnainvesteeringute Keskus avada teise taotlusvooru, mille jaoks rakendatakse

käesoleva määrusega tehtud muudatusi.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega2 (EL) 2021/1060,

24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid.

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega3 (EL) 2021/1058,

24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

4. Määruse mõjud

Muudatused avaldavad positiivset mõju rahastusvahendite kasutamisele ning meetme

eesmärkide saavutamisele. Eelmise VTA määruse alusel oli võimalik toetust anda kuni

30.06.2024. Muudatusega viiakse määrus kooskõlla VTA määrusega selleks, et ka edaspidi

oleks toetust võimalik anda toetust VTA määruse alusel. Hetkel pole taotlusvoor avatud, peale

määruse muutmist avatavale taotlusvoorule kehtib juba uus VTA piirmäär taotlusvooru

sulgemiseni.

Muudatusega ei kaasne muid mõjusid.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Perioodil 2021–2027 on kaugküttesektorisse rakenduskava prioriteedi „Rohelisem Eesti”

meetme 21.2.1.2 „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine

lõpptarbimises EL-i toetuse eelarve on 22 500 000 eurot.

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega eeldata sellest tulusid. Määrusega muutub

VTA alusel väljamakstav toetuse määr, mis suureneb 200 tuhandelt eurolt 300 tuhandele eurole,

millel on tõenäoliselt positiivne mõju meetme eesmärkide täitmisele, kuna tekib täiendav huvi

toetuse taotlemise vastu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2025. aasta 1. aprillil.

2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32021R1060 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32021R1058

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile.